EESTI MAJANDUSE HETKESEIS JA PALKADE ARENGUVÕIMALUSTE VÄLJAVAADE

Ülo Kaasik

Eesti Pank

Eesti majanduskasv on kolme viimase aasta jooksul pidevalt aeglustunud, kuid palgakasv on pigem kiirenenud

Eesti majanduse reaalkasv ja keskmise brutokuupalga kasv

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

SKP reaalkasv brutokuupalk reaalpalk

Allikas: statistikaamet

Nõudluse kasv Eesti peamistel välisturgudel kiireneb

• Detsembriprognoosiga võrreldes on välisnõudluse kasv Eesti jaoks siiski kesisem• Eelolevatel aastatel piirab ekspordivõimalusi eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus

2012 2013 2014 2015 2016-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

Leedu Läti Venemaa Soome Rootsi muud välisnõudluse kasv

Välisnõudluse kasv

Allikas: Euroopa Keskpank

Ettevõtete optimism lähiaja suhtes on vähenenud

Allikas: Euroopa Komisjon

• Kindlustunne majanduse edasise käekäigu suhtes on aasta algusega võrreldes väiksem • Eelkõige on vähenenud kindlustunne teenuste sektoris ja ehituses

2011 2012 2013 201480

85

90

95

100

105

110

115Eesti majanduskonjunktuur (keskmine = 100)

Majandususaldusindeks Tööstus Teenused Tarbijad Jaekaubandus Ehitus

Majanduskasvu riskid on allapoole

• Ekspordinõudlus on aasta esimesel poolel olnud oodatust pisut kesisem• Venemaa sanktsioonide vahetu mõju võib kahandada majanduskasvu prognoosi

umbes 0,3 pp, millele lisanduvad kaudsed mõjud teiste riikide kaudu

2010 2011 2012 2013 2014 2015 20160%

2%

4%

6%

8%

10%

0.7%

3.9% 3.6%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 201610

11

12

13

14

15

12.9

13.4

13.9

juuniprognoos 2014 detsembriprognoos 2013

Eesti SKP 2005. aasta püsivhindades (mld eurot)Eesti majanduskasvu prognoos

Prognoos Prognoos

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Kuigi suurimaks probleemiks on ebapiisav nõudlus, suureneb ettevõtete hulk, kus probleemiks on tööjõupuudus

Allikas: Euroopa Komisjon

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad faktorid

piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõu puudus materjali/seadmete puudus muudfinantsprobleemid

Vabad ametikohad viitavad ettevõtete soovile uusi töötajaid juurde palgata

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140

0.5

1

1.5

2

2.5

3

3.5

4Tegevusalad kokku Töötlev tööstus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus

Vabade ametikohtade määr, %

Allikas: statistikaamet

• Nõudlus uute töötajate järele näitab, et osa erasektorist on võimeline tööjõu kallinemisega hakkama saama

Tööjõupakkumist mõjutab ka elanikkonna vananemine ja väljaränne

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2028

2029

2030

2031

2032

2033

2034

2035

2036

2037

2038

2039

2040

750,000

800,000

850,000

900,000

950,000

1,000,000

1,050,000

Tööealise elanikkonna rahvastikuprognoos

Allikas: statistikaamet

Järjest teravamalt tõuseb esile vaba tööjõu mittevastavus ettevõtete nõudmistele

• Tööpuudus on märgatavalt vähenenud, kuid lähiaastatel püsib suhteliselt stabiilne• Probleemiks on nn struktuurne tööpuudus

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150%

4%

8%

12%

16%

20%

24 kuud ja enam 12 kuni 23 kuud 6 kuni 11 kuud vähem kui 6 kuud töötuse määr

% tö

öjõu

st

Töötuse määr

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Tööjõukulude osakaal lisandväärtuses on kasvanud, kasumi oma vähenenud

• Tooraine ja energia hind ning muud kulud on viimasel ajal kasvanud tööjõukuludest aeglasemalt

• Ettevõtete kasumid olid 2014. aasta teises kvartalis sama suured kui aasta varem• Võimalused palku tõsta on piiratumad kui veel mõned aastad tagasi

Allikas: statistikaamet

Tööjõukulude ja kasumi osakaal SKPs (sesoonselt tasandatud andmed)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 201430%

35%

40%

45%

50%

55%

Tööjõukulude osakaal SKPs Tegevuse ülejääk ja segatulu (SKPst)

Tööjõukulude osatähtsus Eestis on EL 28 keskmise lähedal

Allikas: Eurostat

Tööjõukulude osatähtsus SKPst 2013. aastal, %

• Tööjõukulude osatähtsus on suurem riikides, kus teenuste osakaal majanduses on suurem (nt pangandus Šveitsis)

Kree

ka

Rum

eeni

a

Slov

akki

a

Leed

u

Bulg

aari

a

Läti

Iirim

aa

Tšeh

hi

Itaal

ia

His

paan

ia

Ung

ari

Nor

ra

Eesti

Port

ugal

EL-2

8

Aust

ria

Slov

eeni

a

Hol

land

Saks

amaa

Soom

e

Pran

tsus

maa U

K

Root

si

Taan

i

Švei

ts

0

10

20

30

40

50

60

70

47.549.3

2014. aastal palgakasv aeglustub, kuid surve palkadele püsib tugevana

• Tööealise elanikkonna vähenemine toob kaasa hõive kahanemise• Struktuurne tööpuudus ning elanikkonna vähenemine on püsivalt parandanud töötajate

positsiooni palgaläbirääkimistel

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

40%

42%

44%

46%

48%

50%

52%tööjõukulude osakaal SKPs (parem telg) hõive kasv keskmise brutokuupalga kasv

Palga ja hõive kasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Tööjõukulude ning teenuste hinnakasvu vahel valitseb tugev seos

• Eesti tarbijahindade tase oli 2013. aastal umbes 72% Euroopa Liidu keskmisest• Vahe on suurim suletud sektoris ehk teenuste puhul, kus Eesti hinnatase

moodustab umbes 60% Euroopa Liidu keskmisest

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

keskmise brutokuupalga aastakasv (vasak telg) teenuste inflatsioon ilma sideteenuseta (parem telg)

Palgakasvu ja teenuste hinnakasvu seos

Allikad: Eurostat, statistikaamet

Inflatsioon kiireneb, kuid püsib lähiaastatel mõõdukas

• 2014. aastal kujuneb inflatsioon tõenäoliselt väiksemaks kui juunis prognoositud• Aeglane inflatsioon suurendab tarbijate reaalset ostujõudu

2011 2012 2013 2014 2015 2016-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

0.8%

2.4%2.7%

alusinflatsioon majapidamiste energia kütused toiduained tarbijahinnaindeks

Tarbijahinnaindeksi kasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Majanduse kasvuvõimekus määrab palgakasvu pikemal perioodil

Allikad: Eurostat, Eesti Pank

• Eestile jõukohane (potentsiaalne) majanduskasv on 3-4% aastas• Kriisieelse perioodi arenguvõimalustest (kasvumudelist) on Eesti välja kasvanud

30 50 70 90 110 130 150 1700%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

kasv Euroopas 2000-2008 (EL 27)

SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel, aastate 2000-2008 keskmine

SKP

aast

akas

v, a

asta

te 2

001-

2008

kes

kmin

e Eesti 2000. aastal

Eesti 2012. aastal

Eesti ettevõtete keskmikud on hea tootlikkusega, rahvusvahelisel tasemel tippe on vähe

• Ettevõtete keskmine tööjõu tootlikkus on KIE riikide üks kõrgemaid

• Eesti ettevõtete tootlikkuse ebavõrdsus on väike – ettevõtetest põhiosa

moodustavad madalama tootlikkusega ettevõtted on suhteliselt konkurentsivõimelised

– kõrgema tootlikkusega nn tippettevõtete rühm on riigi keskmisele suhteliselt lähemal

Allikas: CompNet

Tööjõu tootlikkus valitud Euroopa riikides, aastate 2003-2007 keskmine (üle 20 töötajaga ettevõtted)

Eestis on ühe töötaja kohta tehnoloogilisi vahendeid (masinaid ja seadmeid) suhteliselt vähe

Allikas: Eurostat

IirimaaTaani

ItaaliaBelgia

SaksamaaAustriaSoome

EestiHolland

TšehhiPrantsusmaa

SlovakkiaUngari

SloveeniaKüpros

UKLeeduPoola

0 5 10 15 20 25 30

Transpordivahendid(töötaja kohta, tuhat eurot)

BelgiaItaaliaTaani

AustriaHolland

UKSoome

SaksamaaIirimaa

PrantsusmaaSlovakkiaSloveenia

UngariTšehhi

KüprosEesti

PoolaLeedu

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Masinad ja seadmed(töötaja kohta, tuhat eurot)

Kokkuvõtteks

• Üleilmne ja Euroopa majanduskliima peaks mõnevõrra küll paranema, kuid paranemist ohustavad riskid on jätkuvalt väga suured

• Eesti majandus peaks sellest paranemisest ka osa saama ja kasv jätkuma. Meie piirkonnale võib tagasilöögi tuua Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt

• Eesti sissetulekud moodustavad nominaalselt umbes kolmandiku ELi keskmisest, mis peegeldab siinse toodangu suhteliselt madalamat väärtust. Ettevaates peaks Eesti ettevõtetel olema võimekust seda vahet vähendada

• Palgasurvet veab ka tööturu olukord – Eesti rahvastik väheneb ning rikaste riikide kõrgem sissetuleku tase meelitab Eestist lahkuma ka edaspidi. Eesti ettevõtted konkureerivad sisuliselt rahvusvahelisel palgaturul ning tööle soovijatel on järjest enam mõjuvõimu kõrgemat palka välja kaubelda

• Eesti majanduse arengutaset ja kasvuvõimekust arvestades võiks keskmine brutopalk kasvada umbes 6-7% aastas

• Palkade tõstmine pole kestlik, kui samal ajal ei suudeta tootmist efektiivsemaks muuta