rasmus kattai. eesti majanduse väljavaade aastani 2014

Eesti majanduse väljavaade

aastani 2014

Rasmus Kattai

Majanduspoliitika ja prognoosi allosakonna juhataja

Eesti Panga avalik loeng

13. detsember 2012

Loengu teemad

13. detsember 2012 Eesti Panga majanduskommentaar 2

• Prognoosi koostamisest • Väliskeskkond ja selle areng • Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos • Olulisemad majanduspoliitilised järeldused

Prognoosi koostamisest


• Eesti Pank valmistab kaks korda aastas koos teiste Eurosüsteemi keskpankadega, sh Euroopa Keskpangaga ühise prognoosi: juuni- ja detsembriprognoos

• Euroopa Keskpank koostab ka euroala vaheprognoose, mis avaldatakse märtsis ja septembris

• Juuni- ja detsembriprognoosid koostatakse ja avaldatakse kolme aasta kohta: jooksev ning kaks järgnevat aastat • Eesti majanduse prognoosi aluseks on kõiki olulisemaid sektoreid ning turgusid hõlmav Eesti majanduse makromudel

Väliskeskkond ja selle areng


• Eesti on väga väike ja avatud majandus, seetõttu on sõltuvus väliskeskkonnast suur • Tähelepanu on eelkõige koondunud Euroopa majandusarengule • Euroala võlakriis on visa taanduma

• Euroala majandus pole taastunud oodatud tempos

• Kindlustunne ja majandusaktiivsus on enamikus Eesti peamistes partnerriikides viimasel ajal langenud

• Eesti Panga majandusprognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et võlakriisi lahendamiseks astutud sammud viivad kriisi aeglase lahenemiseni



Allikas: Eurostat

• Inflatsioon on euroalal aeglustunud, kuid püsib endiselt kõrgemal kui eesmärgiks seatud veidi alla 2% • Euroala majanduskasv on pöördunud negatiivseks

-6%

-5%

-4%

-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

euroala majanduskasv, a/a euroala inflatsioon, a/a



Allikas: Euroopa Keskpank

0%

1%

2%

3%

4%

5%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

detsembriprognoos 2012 juuniprognoos 2012

3 kuu EURIBOR

Turud ootavad väga madalate intressimäärade püsimist ning edasist langust 2013. aastal



• Euroala keskpankade koostöös valminud majandusprognoos on varasemast oluliselt pessimistlikum • Ebakindlus edasise arengu suhtes on euroalal endiselt suur • Euroala majandus hakkab elavnema eeldatavasti 2013. aasta keskpaigas • Inflatsioon pidurdub tänu energia- ning toiduainehindade kasvu aeglustumisele

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank




50

60

70

80

90

100

110

120

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014


Naftahind, USA dollarit barreli kohta

• Nafta hinna ootused on turgudel alanenud • Jätkuvalt oodatakse nafta hinna langust

1,2

1,3

1,4

1,5

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

do

llari

t eu

ro k

oh

ta


Euro kurss USD suhtes




• Euro kurss dollari suhtes varem oodatust nõrgem • Nafta hind eurodes pole järgnevaks kaheks aastaks oluliselt muutunud




Välisnõudluse väljavaade on Eesti jaoks kehvemaks muutunud, eeskätt puudutab see 2013. aastat

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014


Välisnõudluse kasv



Usaldus majanduse vastu on Eesti partnerriikides kõrgem kui euroalal tervikuna

Allikas: Euroopa Komisjon

70

75

80

85

90

95

100

105

110

115

120

1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11

2008 2009 2010 2011 2012

Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti

Majandususaldusindeks

Tagasivaade Eesti majandusele ja lähiaastate prognoos


Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

• Eksportiva sektori areng on vahetult seotud sihtriikide majandusolukorraga • Eesti majanduskasvu kiirenemiseks on tähtis, et välisnõudlus taastuks • Ekspordi prognoos on konservatiivne

-25%

-15%

-5%

5%

15%

25%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

SKP reaalkasv sisenõudluse reaalkasv kaupade ja teenuste ekspordi reaalkasv

-16%

-12%

-8%

-4%

0%

4%

8%

12%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Juuniprognoos 2012 Detsembriprognoos 2012

Eesti reaalne majanduskasv




• Eesti majanduskasv aeglustub 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga • 2012. aasta majanduskasv ületab juunis prognoositut • Alates 2013. aastast kasv aegamisi kiireneb

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

kodumajapidamiste säästumäär (% kasutatavast tulust) eratarbimine reaalne kasutatav tulu




• Eratarbimine kasvab jõudsalt, majapidamiste säästumäär püsib positiivne

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

muud investeeringud investeeringud elamufondi

valitsemissektori investeeringud kapitali kogumahutus põhivarasse




Investeeringute kasv aeglustub, kuid investeeringute suhe sisemajanduse koguprodukti kasvab

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

osa

kaal

SK

Pst

kaubad teenused tulu jooksevülekanded jooksevkonto




Jooksevkonto langeb 2012. aastal defitsiiti, kuid defitsiit püsib väike

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Keskmise brutopalga kasv (nominaalne) Hõive kasv




• Hõive kasv lähiaastatel pidurdub • Majanduskasvu aluseks saab suurenev tööjõu tootlikkus • Tootlikkuse kasv toetab palgakasvu

-10%

-5%

0%

5%

10%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

tootlikkuse kasv hõive kasv residendist tootmisüksustes




Tööjõu tootlikkuse kasvu aluseks on tootmistehnoloogia ja inimkapitali areng




• Tööpuuduse määr on langenud loomuliku tasemeni • Pikaaegsete töötute osakaal on üldise tööpuuduse vähenemise taustal kahanenud

0%

5%

10%

15%

20%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

vähem kui 6 kuud 6-11 kuud

12-24 kuud ..24 kuud või rohkem

palgakasvu mitte kiirendav tööpuuduse määr töötud kokku

0%

5%

10%

15%

20%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

tegelik tööpuuduse määr palgakasvu mitte kiirendav tööpuuduse määr




Prognoosi kohaselt jääb tööpuudus palgakasvu mittekiirendava taseme lähedale




• Inflatsioon püsib langustrendil • Sisemaistest teguritest juhitud alusinflatsioon on püsinud madal • 2013. aastal mõjutab inflatsiooni elektri kallinemine • Inflatsiooni vähenemise eelduseks on nafta maailmaturuhinna langus ja toidutoorme odavnemine

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

alusinflatsioon toit energia ühtlustatud tarbijahinnaindeks

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

alusinflatsioon (vasak telg)

teenuste tarbijahinna kasv (vasak telg)

nominaalpalga kasv (parem telg)




• Alusinflatsioon pisut kiireneb teenuste kallinemise tõttu • Seda põhjustab peamiselt palgakasv ja tööjõukulude kohandumine




-3%

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

valitsemissektori eelarve tasakaal

Valitsemissektori eelarve jõuab tasakaalu lähedale aastaks 2014

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

osa

kaal

SK

Ps

struktuurne eelarvetasakaal tsükliline komponent

ühekordsed meetmed nominaalne eelarvetasakaal




Struktuurne eelarve ülejääk saavutati juba 2010. aastal

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

eluasemelaenud ettevõtete laenud 3 kuu EURIBOR



Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Pank

• Laenuintresside marginaalid hakkavad 2013. aastal tasapisi vähenema

-15%

0%

15%

30%

45%

60%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

laenujääk kokku eluasemelaenud

majapidamiste muud laenud ettevõtete laenud




• Laenumaht suureneb peamiselt ettevõtete laenude toel

Majandusprognoosist lähtuvad järeldused


Eesti majandus areneb tasakaalu lähedal …


• Alusinflatsioon on püsinud madal ja stabiilne

• Tööpuudus on tasemel, mis ei kiirenda palgakasvu

• Valitsemissektori eelarve puudujääk on väike ja kahaneb edasi

• Sisemajanduse kogutoodang on pikaajalise trendi lähedal

• Laenumaht suhtena sisemajanduse koguprodukti on vähenenud

• Valitsemissektori võlg on väga väike

• Jooksevkonto puudujääk on ajaloolises võrdluses väike

• Välisvõla netopositsioon on tasakaalu lähedal

… ent tasakaal on habras


• Tasakaalustamatus võib tekkida kergesti

• madalate intressidega võib kaasneda liialt kiire laenukasvu oht

• suur struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus võivad põhjustada liigset palgakasvusurvet ning kergitada inflatsiooni • nafta maailmaturuhind võib osutuda oodatust kõrgemaks ning suurendada inflatsiooni

• euro nõrgenemine tõstaks energia hinda

Edasine majanduskasv sõltub väliskeskkonnast


• Majanduskasvu kiirenemise ja kestliku kasvu saavutamise seisukohast on tähtis, et euroala võlakriis laheneks • Võlakriisi kestma jäämine ohustaks ka kriisi keskmest seni välja jäänud Eesti peamisi kaubanduspartnereid ning seeläbi Eesti ekspordinõudlust ja majanduskasvu

• Kui väliskeskkond muutub ebasoodsamaks, kui eeldatakse prognoosis, mõjutab see koheselt Eesti majandusaktiivsust

• Lisaks euroala ülestele meetmetele on tarvis, et kõrge võlatasemega riigid täidaksid kokkulepitud eelarvekavasid

Valitsus peab hoidma Eesti majanduskeskkonna usaldusväärsust


• Range eelarvedistsipliin ja korras riigirahandus on ebakindlas keskkonnas oluline usaldusväärsuse allikas

• Valitsemissektor ei tohi loobuda 2014. aastaks seatud eelarve ülejäägi eesmärgist

• Pikemaajalise majanduskasvu kindlustamiseks tuleb tõhustada aktiivseid tööturumeetmeid struktuurse tööpuuduse vähendamiseks

Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad


2011 2012 2013 2014

SKP (miljardit eurot) 16,0 17,0 18,2 19,5

SKP muutus püsihindades (%) 8,3 2,9 3,0 4,0

Inflatsioon (%) 5,1 4,3 3,6 2,4

Tööpuuduse määr (%) 12,5 10,2 9,4 8,9

Keskmise brutopalga muutus (%) 5,4 5,7 5,4 6,8

Eelarve tasakaal (% SKPst) 1,1 -1,0 -0,5 -0,1


rasmus kattai. eesti majanduse väljavaade aastani 2014

Economy & Finance