Ühise põllumajanduspoliitika mõju eesti põllumajandussektorile
TRANSCRIPT
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandussektorile
Illar Lemetti Toomas KevvaiTallinn27. jaanuar 2015
Millest räägime?
• Põllumajandusmaa ja majapidamiste arv
• Mida me toodame?
• Inimene ja tema palk
• Toetused, hinnad ja majanduslik tulem
• Maaelu arengukava 2017-2013
• Kokkuvõte
Põllumajandusmaa ja majapidamiste arv
Põllumajanduslike majapidamiste maakasutus
Põllumajandus-maa kokku Põllumaa Püsirohumaa
2003 Majapidamiste arv 36792 29256 29531Põllumajandus-maa, ha 795640 535554 250396
2007 Majapidamiste arv 23257 16563 19484Põllumajandus-maa, ha 906833 626947 273388
2013 Majapidamiste arv 18755 10915 15961Põllumajandus-maa, ha 957506 628312 324556
Allikas:SA
Põllumajandusmaa maakasutuse struktuur
Põllumajanduslike majapidamiste maakasutus
12% 9% 6% 5% 5%
31%26% 24% 22% 22%
57%65% 69% 73% 74%
70%65%
58%54% 53%
27%30%
35% 37% 38%
3% 5% 7%9% 10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
2003 2005 2007 2010 2013 2003 2005 2007 2010 2013 2003 2005 2007 2010 2013
0-<10 ha 10-<100 ha >=100 ha
Põllumajandusmaa, % Majapidamiste arv, %
Loomadega majapidamiste arv
7Allikas: SA
Põllumajanduslike majapidamiste arv
2005 2007 2010
Muutus
2010/2005,
%
Taani 51 680 44 620 42 100 81,5
Eesti 27 750 23 340 19 610 70,6
Läti 128 670 107 750 83 390 64,8
Leedu 252 950 230 270 199 910 79,0
Soome 70 620 68 230 63 870 90,4
Rootsi 75 810 72 610 71 090 93,8
Mida me toodame?
Põllumajandustoodang Eestis kokku (2013)
10
Lehmade arvtuhat;
Piimatoodangtuhat/t;
Lehmade produktiivsuskg/aastas;
Piima ja piimatoodete eksport tuhat/t,
2004 2013
PIIM
116,5 97,9
652,4 772
213,3sh toorpiim
195,3
4,6sh toorpiim
-
LEHMADE ARV
TOODANG
+ 46x
5528 7990
+ 44%
37,1sh juust
5,7
60,5sh juust
21,3+ 1,6x
+18
-16
PRODUKTIIVSUS
PIIM (sh toorpiim) ja KOOR KOGUEKSPORT, tuh t
TEISTE PIIMATOODETE KOGUEKSPORT, tuh t
Kasvupindtuh/ha
Toodangtuh/t
Tarbimine*tuh/t (2004/05 vs
2012/13 turustusaasta)
Eksporttuh/t
2004 2013
TERAVILI
261,0 311.1
608.1 975.5
445,55,1
+ 19%
+60%
+ 87x
669,4 599,7- 10%
Teraviljatootmise areng
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Saagikus, kg/ha Majapidamiste arv
Linear (Saagikus, kg/ha) Linear (Majapidamiste arv)
kg/ha
LIHA
2183,0
340,1
249,8
41,0
2139,2
358,7
261,4
86,8
2004 2013
Linnud
Sead
Veised
Lambad ja kitsed
Loomade arv
(tuh)
- 2%
+5%
+4%1,9 korda
Inimene ja tema palk
Hõivatud põllumajanduses2
4.3
22
.2
23
.1
20
.6
17
.3
17
.4
17
.2
19
.3
19
.3
17
.7
4.0%
3.6% 3.6%
3.1%
2.6%
2.9% 3.0%3.2% 3.1%
2.8%
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
4.0%
4.5%
0
5
10
15
20
25
30
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Hõivatud, tuhat Hõivatute osatähtsus (tegevusalad kokku=100), %
MAK 2007-2013 Noorte põllumajandustootjate tegevuse
alustamise toetus
8.2
5.13.5 2.9
1.7 1.2 0.8 0.4 0.3 0.1
216
130
89 81
4228 23
9 6 3
0
50
100
150
200
250
0.0
1.0
2.0
3.0
4.0
5.0
6.0
7.0
8.0
9.0
Põ
llu
ku
ltu
uri
d
Se
ga
too
tmin
e
Lo
om
ak
asv
atu
s
Aia
nd
us
Pii
ma
ka
rja
ka
sva
tus
La
mb
a-
jak
itse
ka
sva
tus
Me
sin
du
s
Pü
sik
ult
uu
rid
Lin
nu
ka
sva
tus
Se
ak
asv
atu
s
Toet
use
saa
jate
arv
Milj
eu
rot
Keskmine kuupalk: tegevusalad kokku ja
põllumajandus
837 840 882 928 992636 657 715 774 816
76%
78%
81%83%
82%
70%
72%
74%
76%
78%
80%
82%
84%
86%
88%
90%
0
200
400
600
800
1000
1200
2009 2010 2011 2012 2013
Keskmine brutokuupalk, eurot
Tegevusalade keskmine
Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad
osatähtsus tegevusalade keskmisest
Toetused, hinnad ja majanduslik tulem
Põllumajandusele ja maaelu arenguks makstud toetused aastatel 1993-2014, mln €
8 19
83 73 7998
133 150174
201225 227 210
4 3 3 7 941 29 23 21
3851
3230
4855
79 59
67
74
75 65
34
4 3 3 7 9
4129 23 21
46
69
115104
127
154
212 209
241
276
300 292
244
0
50
100
150
200
250
300
350
19
93
19
94
19
95
19
96
19
97
19
98
19
99
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
20
10
20
11
20
12
20
13
20
14
EL eelarve EE eelarve Toetused kokku
Põllumajandusele ja maaelu arenguks makstud toetused aastatel
2004-2014, mln €4
8 54 67 9
0 10
3
93 11
2
12
0
12
9
12
5
11
3
66
46 5
4
61
10
5
11
3 12
6 15
2 16
7
16
2
12
6
1.0
3.4
6.02.6
3.6 3.4
3.73.1
4.4 5.7
4.4
0
50
100
150
200
250
300
350
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
mln
€
Riiklikud toetused ÜPP II sammas ÜPP I sammas
ÜPT pindala ja taotlejate arvu muutus
0
50000
100000
150000
200000
250000
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
1 -< 5ha
5 -<10ha
10 -<20ha
20 -<30 ha
30 -<50 ha
50 -<100 ha
100 -<300 ha
300 -<500 ha
500 -<1000
ha
>=1000
ha
Põ
llum
ajan
du
smaa
, tu
h h
a
Maj
apid
amis
te a
rv
2007 ÜPT pind, ha 2013 ÜPT pind, ha
2007 ÜPT taotlejate arv 2013 ÜPT taotlejate arv
Piima kokkuostuhind ja arvestuslik toetussumma, €/tonni kohta
245 254 243269
296
210
277323
300338
11 10 15
23
25
14
18
1921
19
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tootetoetused ja tootmisest lahtiseotud toetused €/tonni
Piima kokkuostuhind €/tonn
Teravilja kokkuostuhind ja arvestuslik toetussumma
107 94 105
169145
98
145
183207
175
1112
19
16
21
26
33
35
29
35
1811
25
12
13
7
0
50
100
150
200
250
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
€/t
on
n
teravilja kokkuostu hind €/tonn ÜPT €/tonn Tootmistoetused teraviljale , €/tonn
Eesti ja EL keskmine piima kokkuostuhind ning peamiste
turukorraldusmeetmete rakendamine perioodil 2007-2013
10
15
20
25
30
35
40
45
Jan
-07
Mar
-07
May
-07
Jul-
07
Sep
-07
No
v-0
7
Jan
-08
Mar
-08
May
-08
Jul-
08
Sep
-08
No
v-0
8
Jan
-09
Mar
-09
May
-09
Jul-
09
Sep
-09
No
v-0
9
Jan
-10
Mar
-10
May
-10
Jul-
10
Sep
-10
No
v-1
0
Jan
-11
Mar
-11
May
-11
Jul-
11
Sep
-11
No
v-1
1
Jan
-12
Mar
-12
May
-12
Jul-
12
Sep
-12
No
v-12
Jan
-13
Mar
-13
May
-13
Jul-
13
Sep
-13
No
v-1
3
Eesti keskm. piima kokkuostuhind EL keskm. piima kokkuostuhind
EUR 100/kg
Eralattu panemine
SekkumiskokkuostSekkumislaost välja
Eraladustamisest väljaEksporditoetus
Teravilja hind ja sekkumisost
60
80
100
120
140
160
180
200
220
0
50000
100000
150000
200000
250000
300000
350000
400000
2004* 2005* 2006 2007 2008* 2009* 2010 2011 2012 2013
Odra eksport, t Nisu eksport, t
* Sekkumiskokkuost: 2004 - 18 411 t, 2005 - 22 455 t, 2008 - 6 169 t, 2009 - 74 798 t
Faktortulu tööjõuühiku kohta
Toetuste osa kuludega toimetulekul
Maaelu arengukava 2007-2013
Maaelu arengukava 2007-2013 eelarve
352,159,822
328,460,344
130,856,145
85,759,063
38,115,139
Konkurentsivõime
Keskkond
Elukvaliteet jamaaettevõtlus
Leader
Tehniline abi
935 350 513
MAK 2007-2013 konkurentsivõimele suunatud
meetmed3,666,012
24,454,1354,567,569
191,050,20220,674,145
44,944,319
5,449,074
48,232,333
4,481,619Meede 1.1 - Koolitus- ja teavitustegevused
Meede 1.2 - Noorte põllumajandustootjatetegevuse alustamine
Meede 1.3 - Nõuandesüsteemi ja teenustetoetamine
Meede 1.4 - Põllumajandusettevõteteajakohastamine
Meede 1.5 - Metsade majandusliku väärtuseparandamine ja metsandussaadustelisandusväärtuse andmine
Meede 1.6 - Põllumajandustoodete jamittepuidulise metsasaaduste lisandväärtuseandmine
Meede 1.7 - Põllumajandus- ja toidusektorisning metsandussektoris uute toodetetöötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine
Meede 1.8 - Põllu- ja metsamajanduseinrastruktuur
Meede 1.9 - Tootjarühmade alustamine
Majanduslikud mõjud põllumajanduse valdkonnale
MAK 2007-2013 raames loodud uute või renoveeritud loomakohtade arv (2007-2013)
• loomakohta kodulindudele772 680
• loomakohta põhikarja- või nuumsigadele 122 432
• loomakohta piimalehmadele27 626
• loomakohta lammastele ja kitsedele10 418
• loomakohta vasikatele ja noorloomadele10 252
• loomakohta nuum- ja lihaveistele ning tõupullidele7 315
• loomakohta hobustele157
Inimesed
• Koolitus- ja teavitusmeetme eelarve 3,9 miljonit eurot
• Uuel perioodil eelarve 12 miljonit eurot!
220 eurot iga sektoris hõivatu koolitamiseks
• Nõuandemeetme eelarve 5,1 miljonit eurot
• Uuel perioodil eelarve 8,6 miljonit eurot!
628 eurot iga põllumajandustootja
nõustamiseks
MAK 2007-2013 keskkonnatoetustega …
• … keskkonnasõbraliku majandamise toetust makstakse ligi 400 000 ha põllumaa kohta
• … toetatakse üle 126 000 ha mahepõllumajanduslikku tootmist
• … on Sangaste rukki kasvupind kasvanud alates toetamise algusest ligi 3 korda
• … toetatakse nelja ohustatud tõugu, toetust makstakse enam kui 3100 loomale. Eesti hobuste ja ja eesti raskeveohobuste arv on toetusperioodi jooksul oluliselt suurenenud
• … hooldatakse poollooduslikke kooslusi ligi 25 000 hektaril
• … toetatakse enam kui 115 000 looma karjatamist
• … kompenseeritakse Natura 2000 aladel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu 78 000 hektaril
• .… on taastatud ca 100 kilomeetrit traditsioonilisi kiviaedasid
Isegi Eesti suhteliselt liigirikkas ja
mitmekesises põllumajandusmaastik
us on tolmeldajate liikide arv põldudel
tunduvalt väiksem kui kõrval paiknevatel poollooduslikel ja looduslikel aladel
Sangaste, meie oma kohalik rukkisort on teadaolevalt vanim senini
tootmises kasutatav rukkisort
Friedrich Georg Magnus von Berg
sai rukkisordi Sangaste ja
teraviljasorteerimismasina eest
Chicago maailmanäituse I
auhinna
Eesti ohustatud tõugude nimekirja
kuuluvad eesti hobune, tori hobusetõu
universaalsuuna populatsioon, eesti raskeveohobune,
eesti maatõugu veis ja eesti vutt
Maismaa Natura 2000
aladest umbes pool on kaetud metsaga
Liigirikkaim Eesti (ja ilmselt kogu Põhja-
Euroopa) taimekooslus on Laelatu puisniit
Läänemaal, kus ühel ruutmeetril on
leitud 76 taimeliiki
19. sajandi lõpus hõlmasid
looduslikud rohumaad kuni 1/3
Eesti pindalast. Tänaseks on sellest järele jäänud vaid 2,6% , umbes 118
000 ha
Kokkuvõte
Tänud abi eest ettekande koostamisel!
Maaelu arengu osakond, Marko Gorban
Põllumajandusturu korraldamise osakond, Mai Talvik
Kasutatud on ka FADN, ESA, EMÜ ja PMK andmeid
Aitäh!Illar Lemetti Toomas [email protected]