Spordi mõju terviseleSpordi mõju tervisele

loeng gümnaasiumileloeng gümnaasiumile

Egle TürkEgle Türk

TeemadTeemadSport ja tervisSport ja tervisSpordivigastused, nende ennetamine Spordivigastused, nende ennetamine ja esmaabi ja esmaabi

Sport ja tervisSport ja tervis

MõistedMõistedSportSport on mänguline kehaline või on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. meelelahutus. TervisTervis on füüsilise, vaimse ja on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund mitte ainult sotsiaalse heaolu seisund mitte ainult haiguste puudumine (WHO 1946).haiguste puudumine (WHO 1946).

KlassifikatsioonKlassifikatsioonSport jaguneb:Sport jaguneb:

- amatöör- ehk harrastusspordiks - amatöör- ehk harrastusspordiks - elukutseliseks (professionaalseks) - elukutseliseks (professionaalseks)

ehk profispordiks. ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse: Eesmärgi järgi eristatakse:

- - tervisesportitervisesporti ( (kehakultuurikehakultuuri), kus ), kus võistluslik aspekt ei ole olulinevõistluslik aspekt ei ole oluline

- võistlussporti, mille kõrgeim aste - võistlussporti, mille kõrgeim aste on on tippsporttippsport. .

Sportimise positiivsed mõjud Sportimise positiivsed mõjud terviseletervisele

Tervislikku eluviisi silmas pidades ei Tervislikku eluviisi silmas pidades ei ole oluline tegeleda tippspordi vaid ole oluline tegeleda tippspordi vaid regulaarse harrastusspordiga. Lisaks regulaarse harrastusspordiga. Lisaks igapäevasele liikumisele peaks igapäevasele liikumisele peaks nädalas süstemaatiliselt end kolm nädalas süstemaatiliselt end kolm korda treenima.korda treenima.

Sportimisharjumused kujunevad Sportimisharjumused kujunevad lapsepõlves.lapsepõlves.

Sportimise positiivsed mõjud Sportimise positiivsed mõjud terviseletervisele

Lapse- ja noorukipõlves arendatud kehaline tervis hoiab meid tervemana pika elu jooksul.Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja –harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada.

Sportimise positiivsed mõjud Sportimise positiivsed mõjud terviseletervisele

Kasulikkuse juures on oluline sportida Kasulikkuse juures on oluline sportida teadlikult, st vältida traumasid teadlikult, st vältida traumasid jaja leida leida endale sobiv spordiala. endale sobiv spordiala. Lähtuma peaks sellest, milline on Lähtuma peaks sellest, milline on kehakaal, kas on eelnevaid probleeme kehakaal, kas on eelnevaid probleeme trenniga trenniga jaja vähem tähtis ei ole see, et vähem tähtis ei ole see, et tegema peaks sellist sporti, mis endale ka tegema peaks sellist sporti, mis endale ka väga meeldib.väga meeldib.

Sportimise positiivsed mõjud Sportimise positiivsed mõjud terviseletervisele

Suurendab üldist vastupanuvõimet Suurendab üldist vastupanuvõimet jaja tugevdab organismi tugevdab organismi Aitab hoida selja sirge Aitab hoida selja sirge jaja rühi ilusa rühi ilusa Hoiab kehakaalu kontrolli all Hoiab kehakaalu kontrolli all Tõstab tuju Tõstab tuju jaja hoiab stressi, depressiooni hoiab stressi, depressiooni eemaleemalTugevdab südantTugevdab südantParandab ainevahetust Parandab ainevahetust Ennetab haigusiEnnetab haigusiTagab parema elukvaliteediTagab parema elukvaliteedi

Sportimise positiivsed mõjud Sportimise positiivsed mõjud terviseletervisele

Parandab mälu, töö- ja Parandab mälu, töö- ja õppimisvõimetõppimisvõimetVähendab riskikäitumist, propageerib Vähendab riskikäitumist, propageerib tervislikke eluviisetervislikke eluviise

Liikumine lapsele ja nooreleLiikumine lapsele ja nooreleSoovitatav on liikuda 1–2 tundi päevas.Kõik liikumistreeningu osad on olulised (südame-, jõu-, venitus- ja tasakaalutreening).Lasteaias, koolis ja kodus on vaja liikumist soodustada.Valida tuleb lapsele meeldiv liikumisviis. Lasteaeda ja kooli jalgsi käimine on kasulik.

Spordivigastused, nende Spordivigastused, nende ennetamine ja esmaabiennetamine ja esmaabi

Eluohtlikud seisundid spordisEluohtlikud seisundid spordisTervisliku seisundi arvestamisega treeningute ja võistluste korraldamisel on võimalik vähendada terviseriske ja ennetada eluohtlikke seisundeid.Kõige sagedamini on eluohtlikud seisundid spordis tingitud traumadest, äärmuslikest välitingimustest või sportlase tervisehäiretest. Ohuseisundi korral on vahetult juures viibivatel sportlastel või treeneritel kohustus anda esmast abi, mis seisneb ka arstiabi õigeaegses kutsumises.

Eluohtlikud seisundid spordisEluohtlikud seisundid spordisKõige tulemuslikum tegevus on suunatud eluohtlike seisundite ennetamisele. Ennetusvõimalusi on mitmeid:

- teadlikkuse suurendamine sportlase terviseseisundist ja kehalisest võimekusest (koormustest);

- koormuste, vahendite ja vastaste sobitamine sportlase võimetega;

- treening- ja võistluspaikade turvalisuse tagamine;

- arvestamine välitingimustega; - adekvaatse toidu- ja joogirežiimi järgimine; - spordialade reeglite täitmine

Eluohtlikud seisundid spordisEluohtlikud seisundid spordis - enne trenni tuleks alati soendust - enne trenni tuleks alati soendust

teha, valida õiged koormused ning teha, valida õiged koormused ning peale trenni korralikult venitada peale trenni korralikult venitada

- alati on ohutum treenida iga päev - alati on ohutum treenida iga päev nädalas veidike, kui teha üks tugeva nädalas veidike, kui teha üks tugeva koormusega päev nädalaskoormusega päev nädalas

Vigastuste liigidVigastuste liigidSpordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtsaim ja loogilisim on jagada sporditraumad ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel. Siia kuuluvad luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jms. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks.

Vigastuste liigidVigastuste liigidVälised tegurid on:

- kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine;

- valesti valitud jalanõud, riietus, sportimis- ja kaitsevahendid;

- halvad treening- ja võistlustingimused.

Vigastuste liigidVigastuste liigidSisemised tegurid on:

- oma võimete ülehindamine; - reeglite eiramine; - haigena treenimine ja võistlemine; - vale treeningmetoodika; - halb koordinatsioon; - organismi vedeliku ja mineraalide

kadu.

Vigastuste liigidVigastuste liigidKroonilised ehk ülekoormusvigastused tekivad, kui varasematest vigastustest pole tervenetud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületavad antud piirkonna koormustaluvuse. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt.

Levinumad vigastusedLevinumad vigastused

Harrastussportlaste seas on Harrastussportlaste seas on levinuimad levinuimad traumadtraumad::

- meniski vigastus, - meniski vigastus, - kannakõõluse rebend, - kannakõõluse rebend, - sidemevigastused, - sidemevigastused, - hüppeliigese nikastus jms. - hüppeliigese nikastus jms.

Levinumad vigastusedLevinumad vigastusedÜlekoormusvigastustestÜlekoormusvigastustest esineb esineb sagedamini:sagedamini:

- „hüppaja põlv“, - „hüppaja põlv“, - alaselja- ja lihaspingevalud,- alaselja- ja lihaspingevalud, - põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse - põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse

ülekoormus jne.ülekoormus jne.

Kinniste vigastuste esmaabiKinniste vigastuste esmaabiKui ägeda vigastuse käigus ei ole tekkinud verejooksu või luumurdu, tuleb kohe alustada meetmetega, mille ingliskeelseks lühendiks on PRICE (P – protection, R – rest, I – ice, C – compression, E – elevation).

• P – protection. Eesmärgiks on vigastatud kehaosa pooljäigalt immobiliseerida, et vältida edasist vigastamist. Seda teostatakse funktsionaalsete ortooside, lahaste või teipimise abil.

Kinniste vigastuste esmaabiKinniste vigastuste esmaabi• R – rest. Treeningute katkestamine on oluline, et

vähendada turset ning vältida varajaste korduvvigastuste teket. Puhkeperioodi kestus sõltub vigastuse ulatusest.

• I – ice. Külma mõjul valu leevendub, ainevahetusprotsessid aeglustuvad, veresooned ahenevad ning turse alaneb. Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 6–24 tundi, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkust või 30 min külma, 2 tundi puhkust). Külmaravi sagedasemateks võimalusteks on jääkotid, jäämassaaž, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid.

Kinniste vigastuste esmaabiKinniste vigastuste esmaabi• C – compression. Oluline on

vigastatud piirkonna kinnisidumine, et ennetada või vähendada turset. Selleks kasutatakse elastiksidet, elastseid ortoose või pneumaatilisi vahendeid.

• E – elevation. Vigastatud jäse tuleb tõsta kõrgemale ja hoida nii 1–2 päeva jooksul võimalikult kaua.

KokkuvõteKokkuvõteSport mõjutab füüsilist ja vaimset Sport mõjutab füüsilist ja vaimset tervisttervist Leidke sobiv ja meeldiv spordiala, Leidke sobiv ja meeldiv spordiala, mida harrastadamida harrastadaTeadvustage spordiga kaasneda Teadvustage spordiga kaasneda võivaid ohte ja õppige neid võivaid ohte ja õppige neid ennetamaennetama

Ohutut Sportimist!Ohutut Sportimist!

Viited:Viited:Sport.Sport.

http://et.wikipedia.org/wiki/Sporthttp://et.wikipedia.org/wiki/SportSport ja tervis.Sport ja tervis.

http://www.nip.ee/page/154/16/114http://www.nip.ee/page/154/16/114Sport and health. Preventing disease Sport and health. Preventing disease and promoting health. Chapter 2. and promoting health. Chapter 2.

http://www.righttoplay.com/site/http://www.righttoplay.com/site/DocServer/Final_Report_Chapter_2.pdf?DocServer/Final_Report_Chapter_2.pdf?docID=9882docID=9882

Viited:Viited:Sportimisest.Sportimisest.

http://www.perearstikeskus.ee/id118.htmhttp://www.perearstikeskus.ee/id118.htmTervislik liikumine. Hoia tervist. (2008). Tervislik liikumine. Hoia tervist. (2008). Koostaja: Sooba, E. Eesti Haigekassa.Koostaja: Sooba, E. Eesti Haigekassa.Noormets, J. (2001). Sport, kehakultuur ja Noormets, J. (2001). Sport, kehakultuur ja kehaline kasvatus. Õpetajate Leht. kehaline kasvatus. Õpetajate Leht. 02.märts. nr 9.02.märts. nr 9.

http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/aine/3.shtmlaine/3.shtml

Viited:Viited:Sports injury. Sports injury.

http://en.wikipedia.org/wiki/Sports_injurieshttp://en.wikipedia.org/wiki/Sports_injuriesSpordi ohutult – väldi vigastusi. Õhtuleht. Spordi ohutult – väldi vigastusi. Õhtuleht. 19.02.2007. 19.02.2007.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=218738id=218738Spordivigastused ja nende esmaabi. Spordivigastused ja nende esmaabi. 29.01.2009.29.01.2009.

http://www.tundruudus.ee/index.php?http://www.tundruudus.ee/index.php?id=23&action=show_new&new_id=78id=23&action=show_new&new_id=78

Viited:Viited:Eslon, U. Iga liigesetrauma jätab oma Eslon, U. Iga liigesetrauma jätab oma jälje kogu eluks. Terviseleht.jälje kogu eluks. Terviseleht.

http://www.terviseleht.ee/reuma/http://www.terviseleht.ee/reuma/46_reum.php46_reum.phpSpordi üldained. I tase. Treenerite Spordi üldained. I tase. Treenerite tasemekoolitus. (2006). tasemekoolitus. (2006).

http://euro.perearstikeskus.ee/sport/http://euro.perearstikeskus.ee/sport/treenerieksam.pdftreenerieksam.pdf