tuuuuggggiiiimmmmaaaaaaaannnntttteeeeeee · pdf file• maaparanduse ekspertiis mk0010-00....

Asukoht (L-Est’97) X 6592491 Y 724135

Objekti aadress:

IDA-VIRU MAAKOND

VAIVARA VALD JA NARVA-JÕESUU LINN

Tellija: SELEKTOR PROJEKT OÜ

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja:

Juhtekspert:

URMAS URI

URMAS URI

Vastutav täitja: GERLI KULL

Kontrollija: ENE KÕND

Mai 2017 TARTU

TTTTTTTTuuuuuuuuggggggggiiiiiiiimmmmmmmmaaaaaaaaaaaaaaaannnnnnnntttttttteeeeeeeeeeeeeeee 9999999911111111 NNNNNNNNaaaaaaaarrrrrrrrvvvvvvvvaaaaaaaa –––––––– NNNNNNNNaaaaaaaarrrrrrrrvvvvvvvvaaaaaaaa--------JJJJJJJJõõõõõõõõeeeeeeeessssssssuuuuuuuuuuuuuuuu –––––––– HHHHHHHHiiiiiiiiiiiiiiiieeeeeeeemmmmmmmmeeeeeeeettttttttssssssssaaaaaaaa

kkkkkkkkmmmmmmmm 1111111199999999,,,,,,,,0000000088888888 –––––––– 2222222266666666,,,,,,,,3333333333333333 llllllllõõõõõõõõiiiiiiiigggggggguuuuuuuu ppppppppõõõõõõõõhhhhhhhhiiiiiiiipppppppprrrrrrrroooooooojjjjjjjjeeeeeeeekkkkkkkkttttttttiiiiiiii

KKKKKKKKEEEEEEEESSSSSSSSKKKKKKKKKKKKKKKKOOOOOOOONNNNNNNNNNNNNNNNAAAAAAAAMMMMMMMMÕÕÕÕÕÕÕÕJJJJJJJJUUUUUUUU EEEEEEEEEEEEEEEELLLLLLLLHHHHHHHHIIIIIIIINNNNNNNNNNNNNNNNAAAAAAAANNNNNNNNGGGGGGGG

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310 faks 730 0315

[email protected]

TÖÖ NR TÖÖ NR TÖÖ NR TÖÖ NR 2017201720172017----075075075075

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang

Kobras AS töö nr 2017-075

Objekti aadress: Ida-Viru maakond, Vaivara vald,

Narva-Jõesuu linn

2 / 32

Üldinfo TÖÖ NIMETUS:


OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn

TÖÖ EESMÄRK:

Keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: Selektor Projekt OÜ Pärnu mnt 139e/11 11317 Tallinn Tel 661 3925

Kontaktisik: Tarmo Jõe Tel+372 53434384 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee

Eksperdid: Urmas Uri - geoloog, juhtekspert (KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Gerli Kull – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel 730 0310 [email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert Tel 730 0310 [email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija




Narva-Jõesuu linn

3 / 32

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine): Noeela Kulm - nr 1148/14, Tanel Mäger – nr 1161/14.

9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 085664 – Germo Ilvesmets.




Narva-Jõesuu linn

4 / 32

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5

2 KESKKONNAMÕJU EELHINNANG .................................................................................................... 7

2.1 TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED ..................................................... 7

2.1.1 MAAKASUTUS ........................................................................................................................... 7

2.1.2 LOODUSVARAD, NENDE OMADUSED JA TAASTUMISVÕIME ............................................................. 7

2.1.3 LOODUSKESKKONNA VASTUPANUVÕIME ..................................................................................... 8

2.1.3.1 MÄRGALAD, RANNAD JA KALDAD ................................................................................. 8

2.1.3.2 PINNAVORMID ............................................................................................................ 8

2.1.3.3 METSAD .................................................................................................................... 9

2.1.3.4 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ................................ 9

2.1.3.5 ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON JUBA ÜLETATUD ....................... 13

2.1.3.6 TIHEASUSTUSALAD ..................................................................................................... 14

2.1.3.7 AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD ..................................... 14

2.2 TEGEVUSE ISELOOM ...................................................................................................................... 14

2.2.1 TEHNOLOOGILINE TASE ............................................................................................................. 14

2.2.2 LOODUSVARADE KASUTAMINE .................................................................................................... 14

2.2.3 JÄÄTME- JA ENERGIAMAHUKUS .................................................................................................. 15

2.2.4 LÄHIPIIRKONNA TEISED TEGEVUSED ........................................................................................... 15

2.3 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED ......................................................................................... 15

2.3.1 VEE- , PINNASE- JA ÕHU SAASTATUS .......................................................................................... 15

2.3.2 JÄÄTMETEKE ............................................................................................................................. 17

2.3.3 MÜRA ....................................................................................................................................... 17

2.3.4 VIBRATSIOON ............................................................................................................................ 18

2.3.5 VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ........................................................................................... 18

2.4 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS ........................................ 18

2.5 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE JA TEISTELE

KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ........................................................................................................ 18

2.5.1 NATURA 2000 HINDAMINE.......................................................................................................... 21

2.6 TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ............................................................. 25

3 KONTROLL-LEHT ................................................................................................................................ 26

4 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................ 30

5 KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................................... 32




Narva-Jõesuu linn

5 / 32

1 Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Selektor Projekt OÜ tellimusel. Töö eesmärgiks on

keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km

19,08 – 26,33 lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) selgitamaks välja, kas tugimaantee 91

Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojektiga kavandatavale tegevusele

on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine või mitte.

Põhiprojektiga kavandatavate tööde asukohaks on Ida-Viru maakonna Vaivara valla Udria ja Meriküla

külad ning Narva-Jõesuu linn (Joonis 1). Projekti eesmärk on teekatte ümberehitus kandevõime

tõstmiseks ning seisukorra parandamiseks. Remondimeetme (rekonstrueerimine või taastusremont)

valik sõltub teostatud uuringutest, tee seisukorrast ning liiklusprognoosidest.

Joonis 1. Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 maanteelõigu asukoht (allikas: Maa-ameti maanteeameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, 04.06.2017)

Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja Maanteeameti poolt välja antud „Narva – Narva-Jõesuu –

Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee




Narva-Jõesuu linn

6 / 32

Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojekti koostamine“ hankedokumentide (lisa III) tehnilise

kirjelduse nõuetest. Keskkonnamõju eelhinnang annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on

tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte. See annab aluse haldusakti koostamiseks

keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta.

Vastavalt KeHJS § 3 tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline (vastavalt KeHJS § 5), kui see võib eeldatavalt

ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada

ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga

tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu, mistõttu vastavalt KeHJS § 6 lg 2 peab

otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel (KeHJS § 6 lg 2 p 10:

infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” täpsustab keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu,

mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Nimetatud määruse § 13 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tee ehitamisel või

remondil, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja

märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus,

objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Määruse § 15 p 8 kohaselt on vajalik anda

keskkonnamõju eelhinnang tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus,

viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt KeHJS § 6 lg 3.




Narva-Jõesuu linn

7 / 32

2 Keskkonnamõju eelhinnang

2.1 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

2.1.1 Maakasutus

Projektala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ning Vaivara valla Meriküla ja Udria külas.

Tee ääres on valdavalt põllud, rohumaad, lagedad alad ja mõned metsatukad koos elamutega.

2.1.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab

(kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei

ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi

loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 maanteelõigu lähialal ei asu

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ühtegi maardlat. Lähim maardla – kohaliku

tähtsusega Laagna kruusamaardla, asub teelõigust ca 1,5 km kaugusel.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2011. aastal koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb

projektala maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi loodusliku kaitstuse

(reostusohtlikkuse) kohaselt enamjaolt kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alale.

Projektiga hõlmatava tee lähialal (teest kuni ca 300 m kaugusel) asub 7 puurkaevu (andmed EELIS

(Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS), seisuga

12.05.2017).

Projektala lähistel on mitmeid majapidamisi, mistõttu võib lisaks puurkaevudele olla ka teisi

veehaardeid. Vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta

ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste

kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett

võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks.

Veeseaduse § 26 lg 4 p 2 kohaselt on keskkonnariskiga reostusallikaks naftasaaduste

hoidmisehitised, mille kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit (§ 26 lg

54). Naftasaaduste hoidmisehitise kuja veeseaduse tähenduses on naftasaaduste hoidmisehitise

mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus sanitaarkaitsealata

kaevust, elamust, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab

regulaarselt inimesi jt § 26 lg 32 toodud loetelust.

Naftasaaduste hoidmisehitise mahuti või selle täitmis- või tühjendusavad peavad olema kaevudest ja

elamutest kaugemal kui 25 m.

Elupaiku, liike ja kaitstavaid alasid kirjeldatakse peatükis 2.1.3.4 ja peatükis 2.5.




Narva-Jõesuu linn

8 / 32

2.1.3 Looduskeskkonna vastupanuvõime

2.1.3.1 Märgalad, rannad ja kaldad

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõik jääb algusest (Narva-

Jõesuust) kuni ca 22,7 kilomeetripunktini valdavalt 100 – 200 m kaugusele Narva lahest. Edasi

nimetatud km punktist kulgeb projekteeritav tee sisemaa poole.

Narva laht kuulub Läänemere koosseisu, mille ranna piiranguvöönd on 200 meetrit

(looduskaitseseadus § 37 lg 1). Ehituskeeluvöönd mererannal Narva-Jõesuu linna piires on 200 m

ning mujal mererannal 100 meetrit (looduskaitseseadus § 38 lg 1 p 1 ja 2). Veekaitsevööndi ulatus

tavalisest veepiirist (põhikaardil märgitud veekogu piir) on Läänemerel 20 meetrit (veeseadus § 29 lg 2

p 1).

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu punktis km 20,8 kulgeb

tee (ca 88 m kaugusel peale tee ristumist Vodava – Meriküla kõrvalmaateega) üle Meriküla oja.

Meriküla oja (registrikood VEE1066000) kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda, on 5,7 km

pikk, valgala pindala on 7,3 km2 ning oja suubub merre (Keskkonnaregister, 05.05.2017). Tegemist ei

ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Meriküla oja kalda veekaitsevöönd tuginedes

veeseadusele on 10 m, kalda piiranguvöönd on 50 m ja kalda ehituskeeluvöönd 25 m (tulenevalt

looduskaitseseadusest).

Projekteeritav tugimaantee 91 ületab km punktis 25,4 (vahetult enne ristumist kohaliku teega Karu nr

8510610) Udria oja. Udria oja (registrikood VEE1066100) kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru

alamvesikonda, on 7 km pikk, valgala pindala on 15,1 km2 ning oja suubub merre (Keskkonnaregister,

05.05.2017). Udria oja ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu ning kuulub projektalal ja lähistel

riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Udria oja kalda veekaitsevöönd on 10 m (tulenevalt

veeseadusest), kalda ehituskeeluvöönd on 25 m ning piiranguvöönd 50 m (tulenevalt

looduskaitseseadusest).

Veekaitsevöönd moodustatakse veekogu kaldal vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu

kallaste uhtumise vältimiseks. Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma

Keskkonnaameti nõusolekuta ning muu majandustegevus. Kalda ehituskeeluvööndis on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Piiranguvööndis on muuhulgas keelatud jäätmete

töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ning mootorsõidukiga sõitmine väljaspool

selleks määratud teid.

2.1.3.2 Pinnavormid

Projektala paikneb maastikuliselt Soome lahe rannikumadalikul ja Viru lavamaal. Soome lahe

rannikumadalik ulatub Pakri poolsaare kirdeküljelt Narva jõeni. Põhja-Eesti rannikumadalik on endine

Soome lahe põhi, mis on maatõusu tulemusena järk-järgult mere alt vabanenud. Maantee asub alates

km ca 21,7 klindil ehk Viru lavamaal.

Projektala lähistele jäävad Aneloo kallas, Udria pank, Meriküla pank. Sillamäest idast kuni Udriani on

järsu astanguga pankrannik.




Narva-Jõesuu linn

9 / 32

2.1.3.3 Metsad

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõik kulgeb suures osas läbi

metsaalade (eriti lõigu algusest keskpaigani). Nimetatud metsaala on ka Vaivara valla üldplaneeringu

kohaselt rohevõrgustiku ala.

Liiklusohutuse tagamiseks on ette nähtud ka raadamist.

2.1.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad

Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,

kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Udria maastikukaitseala, mis on ühtlasi ka Udria loodusala (Natura 2000 ala, millest täpsemalt

peatükis 2.5.1) jääb Peratsi oja ja Narva-Jõesuu linna vahele pikki mereranda, jäädes mere ja

projektiobjektiks oleva tugimaantee 91 vahele (ala piirneb maanteega) (Joonis 2).

Joonis 2. Udria maastikukaitseala (allikas: Keskkonnaregister, 16.05.2017)

Udria maastikukaitseala kaitse-eesmärk (vastavalt Udria maastikukaitseala kaitse-eeskirjale) on

kaitsta:

1) klinti, pangaaluseid kooslusi, Udria parki ja kivikülvi ning rannamaastikku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku

ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: esmased rannavallid (1210)³,

merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180),

lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*),

rusukallete ja jäärakute metsad (9180*);

3) III kategooria liiki – mets-kuukressi (Lunaria rediviva).

Projektala algus, mnt lõigu algus

Projektala lõpp, mnt lõigu lõpp




Narva-Jõesuu linn

10 / 32

Udria maastikukaitseala kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 26.04.2007 määrus nr 119) § 5 sätestab,

et kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava;

4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

5) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;

6) anda projekteerimistingimusi;

7) anda ehitusluba;

8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-

erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

Tulenevalt Udria maastikukaitseala kaitse-eeskirjast ei ole tee rekonstrueerimine otseselt keelatud,

kuid ehitusloa saamiseks on vajalik saada kaitseala valitseja nõusolek.

Projektala kõrvale (tee äärde) jääb Udria maastikukaitseala Udria piiranguvöönd. Vastavalt kaitse-

eeskirjale on piiranguvööndi kaitse-eesmärk pangapealse avamaastiku ja rannamaastiku ilme

säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Piiranguvööndis on keelatud:

1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline

mitmekesisus;

2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

3) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala

valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

4) uue maaparandussüsteemi rajamine;

5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.

Projektalaga külgneva Udria piiranguvööndi alasse (ca 45 m kaugusele teest) jääb kaitsealuse liigi

mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) leiukoht (registrikood KLO9200699). Mustlaik-apollo on

liblikaline, kes lendab mai lõpust juuni lõpuni kuivades metsaservades, ojaorgudes, puis- ja

põõsasniitudel. Eestis on mustlaik-apollo Euroopa Loodusdirektiivi liigina II kategooria kaitsealune liik.

Samuti kuulub liblikas Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse raamatusse, kuna tema arvukus

on vähenenud viimaste aastakümnete jooksul. Sel põhjusel on mustlaik-apollo üks Eesti enim uuritud

liblikaliike ning Eestis ei ole mustlaik-apollo levik olnud kunagi nii lai kui praegu.

Udria maastikukaitseala põhjapoolsele alale (ulatub osaliselt maantee äärde) jääb Meriküla kurrulise

tuhmiku püsielupaik (registrikood KLO3000890). Kurruline tuhmik on sammaltaim, mis kuulub II

kaitsekategooriasse. Kurruline tuhmik kasvab varjulistel kividel ja puutüvedel ning Eestis on teada vaid

neli leiukohta. Ohuteguriteks on metsamajanduslik tegevus ning tallamine. Liigi kasvukohas tuleks

vältida metsaraiet, lehtpuude mahavõtmist ning valgus- ja niiskusrežiimi muutmist. Meriküla kurrulise

tuhmiku püsielupaiga kaitsekorra aluseks on keskkonnaministri 24.05.2007 määrus nr 36 „Kaitsealuste

samblaliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Kaitsekorra alusel kuulub nimetatud




Narva-Jõesuu linn

11 / 32

püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse ning püsielupaigas on lubatud olemasolevate teede ja

tehnovõrgu rajatiste hooldustööd.

Keskkonnaamet on välja andnud ka Udria MKA ja Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaiga

kaitsekorralduskava 2015-2024.

Udria maastikukaitseala põhjapoolsele osale (samuti ulatub osaliselt maantee äärde) jääb lisaks ka

rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) leiukoht (KLO9700254). Rohe-tilksamblik on samblik,

mis on arvatud II kaitsekategooriasse. Ta kasvab eelkõige vanadel laialehistel puudel, kõige

sagedamini jalakal ja saarel. Liiki on leitud peamiselt lehtmetsades, seejuures pärinevad mitmed leiud

laialehistest pangametsadest. Rohe-tilksambliku kasvukohtades tuleks vältida metsaraiet (lisaks

laialehistele liikidele ka teiste puuliikide raiet, kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi). Rohe-

tilksambliku edasileviku soodustamiseks võiks võimalusel laialehiseid metsi säilitada ka kasvukohtade

ümbruses.

Projektalast (maanteest) ca 140 m kaugusel, Narva-Jõesuu linna territooriumil, on II kaitsekategooria

taime kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) leiukoht (registrikood KLO9301119).

III kaitsekategooria taimedest jääb projektala lähistele (lähemale kui 300 meetrit) Corda porella

(Porella cordaeana) leiukoht (registrikood KLO9400729), sulgjas õhiku (Neckera pennata) leiukoht

(registrikood KLO9400717), tumepunase neiuvaiba (Epipacatis atrorubens) leiukoht (registrikood

KLO9325740) ja rand-seaherne (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) leiukoht (registrikood

KLO9325782). Nimetatud III kaitsekategooria taimed jäävad Udria maastikukaitsealale.

Maastikukaitsealalt välja, Narva-Jõesuu linna piirile jäävad III kaitsekategooria taimedest ka mets-

kuukressi (Lunaria rediviva) leiukoht (KLO9326639), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens)

leiukohad (KLO9303690, KLO9300212), rand-seaherne- (Lathyrus japonicus subsp. maritimus)

leiukoht (KLO9326638) ja aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9303691).

Narva-Jõesuu linna piirile, tee äärde jääb üksikobjekt Siskini (Šiškini) mänd (Meriküla mänd)

(registrikood KLO4000819), mille piiranguvöönd (looduskaitseseaduse tähenduses) 50 m hõivab ka

projekti hõlmava tugimaantee osa. Nimetatud kaitsealune mänd asub tee servast u 5 m kaugusel.

Vaivara valla üldplaneeringu (väljavõte projektalast joonisel 3) kohaselt Narva-Jõesuu territooriumile

jääv teetrass kuulub II klassi väärtusliku maastiku koosseisu ja sealt edasi Vaivara valla territooriumile

jääv tee kuulub I klassi väärtusliku maastiku koosseisu. Tegemist on Sinimäe väärtusliku maastikuga,

mis hõlmab kogu Vaivara valla põhjaosa ning osa Narva-Jõesuu väärtuslikust maastikust (II klass),

mis hõlmab Vaivara valla kirdenurga ja Narva-Jõesuu. Tegemist on väga mitmekesise kultuurilis-,

ajaloolise-, tööstus- ja põllumajanduspiirkonnaga, Narva-Jõesuus on tegemist põhiliselt

rekreatsioonilise maastikuga. Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslike maastikega

arvestada eelkõige uute tegevuste ja ehituste planeerimisel. Üldplaneeringuga ei ole sätestatud

väärtuslikel maastikel otseseid kitsendusi või piiranguid teede rekonstrueerimisel. Alal tuleb säilitada

väärtusliku maastiku omapära, avada ning säilitada ilusad vaatekohad.




Narva-Jõesuu linn

12 / 32

Joonis 3. Väljavõte projektala asukohast Vaivara valla üldplaneeringu kaardist (allikas: Vaivara valla üldplaneering, http://vaivaravald.ee/dp/yp2/yp2_pdf/YP_2010/Vaivara_YP.png, 12.05.2017)

Vaivara valla üldplaneeringu kohaselt kulgeb projektala põhjaosa rohevõrgustiku alal (Joonis 4).

Üldplaneeringuga ei ole märgitud tugimaantee 91 ja rohevõrgustiku ristumiskoht rohevõrgustiku

konfliktkohaks, mistõttu ei ole planeeringus rohevõrgustiku osas maanteele või selle korrastamisele

kitsendusi ette nähtud.




Narva-Jõesuu linn

13 / 32

Joonis 4. Väljavõte Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud 2010) rohevõrgustiku kaardist (allikas: Vaivara valla rohevõrgustik üldplaneeringu järgi, http://vaivaravald.ee/, 12.05.2017)

2.1.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud

Teadaolevalt selliseid alasid projektalal ei esine.

Keskmine ööpäevane liiklussagedus projektiga hõlmatud teelõigul on Riikliku teeregistri andmetel

1 135 autot/ööp (2016. aasta liiklusloendus), millest 1103 on sõiduautod ja pakiautod, 23 veoautod ja

autobussid ning 9 autorongi.

Välisõhus leviva müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 01.02.2017. a määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega kehtestatud

normide piiresse. Majapidamised, mis asuvad rekonstrueeritavale riigiteele väga lähedal, nende puhul

liiklusmüra võib mõningal ajal olla probleemiks.

2012. a Eesti maanteelõikudele koostatud strateegiline mürakaart ei hõlma endas antud teelõigu

andmeid, sest antud liiklussagedust (3 miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas) hinnataval

teelõigul ei ole saavutatud (strateegilise mürakaardi koostas Estonian, Latvian & Lithuanian

Environment OÜ ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus).




Narva-Jõesuu linn

14 / 32

2.1.3.6 Tiheasustusalad

Tiheasustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega

aladeks määratud kehtestatud planeeringuga.

2.1.3.7 Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel jääb projektala lähipiirkonda Vabadussõja Udria dessandi

mälestusmärk (registrinumber 27105). Nimetatud mälestusmärk jääb tugimaanteest ca 155 m

kaugusele olles piisavalt kaugel, et kavandatavast tegevusest tulenevad mõjud mälestusmärki

kahjustaks.

Lisaks asub projekteeritava tee ääres (ca 25 m teest), Suurtüki katastriüksusel (85101:002:0203),

1944. a lahingutes langenute mälestussammas, mida siiani tihti külastatakse ja kuhu lilli tuuakse.

2.2 Tegevuse iseloom

2.2.1 Tehnoloogiline tase

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojekti eesmärk on

teekatte ümberehitus kandevõime tõstmiseks ning seisukorra parandamiseks. Keskmine olemasolev

katte laius on 5,85 – 6,6 m ning muldkeha laius 9,3 – 10,6 m. Teekate on ehitatud 1968. aastal (tihe

asfaltbetoon uue pealmise kihi rajamisega olemasolevale kattele) ning viimane pindamine on

teostatud 2010. aastal (graniitkillustik).

Eelhinnangu objektiks oleva teelõigu projekteerimise lähtetasemeks on rahuldav, sõiduradade arvuga

2, sõiduraja laius on 3,0 m ning katendi laius 8,0 m. Tugipeenra laius on vastavalt olemasoleva mulde

laiusele.

Põhiprojekt näeb ette, et olev teekate asendatakse uuega, jäädes teemaa piiresse. Sõiduautodele on

ette nähtud parkimisvõimalused 2 m laiusel teepeenral ja bussidele mõned 2,5 m laiused asfaltkattega

kohad. 1944. a lahingutes langenute mälestussamba juurde on kavandatud autoparkla ja jalgteed.

Liiklusohutuse tõstmiseks on ette nähtud mõningate mahasõitude korrigeerimine, osaliselt

bussipeatuste asukohtade muutumine, puude raadamine, kraavilõikude rajamine.

Jalgtee, mis on kavandatud Siskini männist (kaitsealune üksikobjekt) 1944. a lahingutes langenute

mälestussambani, jääb teemaa alale ning on eraldatud sõiduteest põrkepiirdega.

Projekt on koostamisel ning eelhinnang on läbi viidud koostajale teadaoleva info põhjal,

projekteerimise tööjoonis seisuga 25.05.2017.

2.2.2 Loodusvarade kasutamine

Tee korrastamiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Ehitusmaavarade

olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke

maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist, üldjuhul hangitakse materjal

riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Arvestades seda, et




Narva-Jõesuu linn

15 / 32

teetrassi asukohta oluliselt ei muudeta, on ehitusmaterjalide kasutamine oluliselt väiksem võrreldes

uue tee rajamisega.

2.2.3 Jäätme- ja energiamahukus

Maanteel freesitakse olemasolev kate. Ehituseks sobimatu pinnas ja teised jäätmed tuleb utiliseerida

vastavalt kehtivatele nõuetele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda

ohtike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Tööde tegemiseks kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate

tööks (kütuse kulu), vajadusel ka remonditava teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee

kasutamise perioodil kasutatakse energiat tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja

libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse kulu).

Ehitusel kasutatakse energiat ehitusmasinate tööks kütuste näol. Kasutusperioodil kulub energiat tee

hoolduseks.

2.2.4 Lähipiirkonna teised tegevused

Projektialal ei ole teadaolevalt toimumas teisi tegevusi, mis võiksid takistada kavandatava tegevuse

elluviimist. Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojektis

on arvestatud ja projekti on lisatud Narva-Jõesuu linna kergliiklusteede projektist tulenev jalgratta- ja

jalgtee, mis kulgeb projektala algusest Siskini männini. Nimetatud tee on projektjoonisele kantud ja

sellest teest tulenevad mõjud hinnatakse vastava projekti raames.

Muud tegevused on seotud maakasutusega, millest on antud ülevaade peatükis 2.1.1.

2.3 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid

kasutamata võib ohustada keskkonda. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus

ja sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine ning efektiivsem mootorite töö, mis omakorda

vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste

oht, saaste, tolmu ja müra hulk, mistõttu muutub paremaks ka looduskeskkond ning inimeste

elukeskkond. Maantee rekonstrueerimistööd toimuvad enamjaolt olemasoleval teemaa alal.

2.3.1 Vee- , pinnase- ja õhu saastatus

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu ehitusega on mõju

pinnasele juba avaldunud olemasoleva maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja/või

selle füüsilise struktuuri muutmise teel.

Maanteelõigu km 23,46, kus tee ristub kohaliku Tammi teega nr 8510590 likvideeritakse mahasõit Ado

kinnistule (85101:002:0348) ning rajatakse uus mahasõit sealt ca 35 m edela suunas Ado ja Kukru

kinnistu (85101:002:0374) piirile. Selline lahendus on vajalik, sest sätestatud normid ei luba praegust

nihkega neljaharulist ristmikku ning mahasõidu kahe kinnistu piirile võimaldab optimeerida

mahasõitude arvu.




Narva-Jõesuu linn

16 / 32

Lisanduv mahasõit, koos ühendusteega olemasoleva teeni, muudab rohumaa ca 50 m pikkuses lõigus

teemaaks. Tegemist ei ole suureulatusliku alaga, mistõttu olulist negatiivset mõju see piirkonnale ei

avalda.

1944. a lahingutes langenute mälestussamba juurde, mõlemale poole teed, on kavandatud

autoparkla. Osaliselt jääb parklaala teemaalt välja, kuid tegemist ei ole olulise mõjuga, sest juba

praegu pargitakse seal, et külastada mälestussammast.

Jalgtee Siskini männist kuni ausambani on kavandatud teemaa alale, kuid eeldab raadamist.

Looduskaitselisi piiranguid EELISE andmetel seal alal ei ole ning raadamine on jalgtee rajamiseks

ning liiklusohutuse tagamiseks vajalik. Arvestades jalgtee rajamise tööde mahtu ei avalda see

ümbruskonna pinnasele olulisel määral ohtu, millel oleksid ulatuslikud negatiivsed tagajärjed.

Vee saastatuse vältimiseks tuleb välistada ehitusaegselt ehitusprahi ja -materjalide sattumine

veekogudesse. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit

kaevudest. Eramajapidamiste salvkaevudele küll seadusandlusest tulenevalt sanitaarkaitseala ei

moodustata (eeldades, et tootlikkus ööpäevas on vähem kui 10 kuupmeetrit või mis teenindavad

vähem kui 50 inimest), kuid soovitatav oleks vältida ka vahetult salvkaevude lähedusse pinnast ja

põhjavett potentsiaalselt reostavate objektide paigutamisest, sest salvkaevu vesi on veelgi

reostustundlikum. Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 26 lg 4 kohaselt on keskkonnariskiga

reostusallikaks naftasaaduste hoidmisehitised, mille kuja (naftasaaduste hoidmisehitise mahuti

välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus sanitaarkaitsealata

kaevust, elamust, majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti

transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi) peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema

vähemalt 25 meetrit.

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu projektlahendus näeb ette

kraavilõikude rajamist ning nende vee juhtimist olemasolevatesse kraavidesse. Nende rajamine on

vajalik säilitamaks muldkeha optimaalset niiskusrežiim, et tagada teekatte pikaajaline püsivus.

Kavandatava lõigu rekonstrueerimisega ettenähtud tööd ei kujuta otsest ohtu põhjaveele: planeeritud

tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis

võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti.

Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teel toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu

kemikaali lekked. Maantee rekonstrueerimisega saavutatav ohutum ja sujuvam liiklus vähendab

võrreldes praegusega avariide ja õnnetuste toimumise tõenäosust, mistõttu väheneb tõenäosus ka

kütuse ja muu kemikaali lekkeks loodusesse.

Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine

pinna- ja põhjavette. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada,

sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega

piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).




Narva-Jõesuu linn

17 / 32

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad

maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka

lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on

väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised.

Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur.

Nende piirkondade puhul võib tee ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu

kvaliteedile, kuid see on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb

ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt

maantee niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist.

Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite ja ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil ning

hilisemal teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu

rajamise, vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse

olukorraga õhusaaste suurenemist ette näha. Ehitustööde käigus on tegemist eelkõige lokaalse ja

ajutise mõjuga.

2.3.2 Jäätmeteke

Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased on

taaskasutatavad. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga

kokkuleppele saades vastavalt ala korrastada. Mulde laienduse alt eemaldatav kasvumuld

kasutatakse haljastamisel peale mullatööde lõppu. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada

konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või

põletamine on rangelt keelatud.

Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele.

Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada

Maanteeameti, vallavalitsuse ning ladustamiskohtade maaomanikega.

Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.

2.3.3 Müra

Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale

remonditööde teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis

vähendavad müra tekkimist.

Müra on kasutusperioodil seotud liiklussagedusega. Liiklussageduse märgatavat suurenemist seoses

maantee remondiga ei ole kasutusperioodil ette näha, küll aga on aasta-aastalt üleüldine

liiklussagedus suurenenud.

Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega

kehtestatud normide piiresse. Uus ja kvaliteetne teekate põhjustab maanteega piirnevatel aladel




Narva-Jõesuu linn

18 / 32

praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga olukord paraneb. Müra on

käsitletud ka peatükis 2.1.3.5.

Arvestades, et tegu on olemasoleva maanteega ja sellest tingituna autode liiklemisest tekitatud

müraga, siis maantee remonditööde ajal lisanduv ehitusmasinate poolt tekitatud müra ei ole

olemasoleva müra taustal märkimisväärne võrreldes nt uue tee ehitamisega.

2.3.4 Vibratsioon

Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel.

Ehitusperioodil esineb vibratsiooni ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi

ehitusobjektist kuigi palju kaugemale. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise

sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni

teket.

Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad.

2.3.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral valgustustaseme muutumist. Kavandatava

tegevusega võib kaasneda rekonstrueeritava teelõigu valgustamine (vajadusel pimedal ajal tööde

teostamiseks). Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad valgust sõiduautode tuled.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad

teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega ka ebaoluline.

2.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil.

Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima

erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega.

Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja

liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

Remonditavate teelõikude kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk

võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse uue kvaliteetse teekatte, nõuetekohase külg-,

möödasõidu- ja kohtumisnähtavuse tagamise tagajärjel sujuvamaks ja ohutumaks. Parkimiseks ette

nähtud alad vähendavad tee serval peatumist ning sellega seoses ka avariiolukordade tekkimise

võimalusi. Seega vähendatakse oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise

võimalikkust.

2.5 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele

kaitstavatele loodusobjektidele

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu mõjualasse jäävad Natura

2000 võrgustikku kuuluv Udria loodusala ja Udria maasikukaitseala. Lisaks jäävad projektala lähistele:




Narva-Jõesuu linn

19 / 32

• mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) leiukoht (KLO9200699) – Udria maasikukaitseala,

Udria piiranguvööndis

• Meriküla kurrulise tuhmiku (Anomodon rugelii) püsielupaik (registrikood KLO3000890) – Udria

maasikukaitsealal (nii Udria piirangu kui ka sihtkaitsevööndis), püsielupaik jääb projekteeritava

tee kõrvale

• rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) leiukoht (KLO9700254) – Udria

maastikukaitsealal (nii Udria piirangu kui ka sihtkaitsevööndis), leiukoht jääb projekteeritava

tee kõrvale

• Corda porella (Porella cordaeana) leiukoht (registrikood KLO9400729) – Udria

maastikukaitsealal (nii Udria piirangu kui ka sihtkaitsevööndis)

• sulgjas õhiku (Neckera pennata) leiukoht (registrikood KLO9400717) – Udria

maastikukaitsealal, Udria piiranguvööndis

• tumepunase neiuvaiba (Epipacatis atrorubens) leiukoht (registrikood KLO9325740) – Udria

maastikukaitsealal, Udria piiranguvööndis

• rand-seahernes (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) leiukoht (registrikood KLO9325782) –

Udria maastikukaitsealal, Udria piiranguvööndis

• mets-kuukressi (Lunaria rediviva) leiukoht (KLO9326639) – Narva-Jõesuu linnas

• tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) leiukohad (KLO9303690, KLO9300212) –

Narva-Jõesuu linnas

• rand-seahernes (Lathyrus japonicus subsp. maritimus) leiukoht (KLO9326638) – Narva-

Jõesuu linnas

• aas-karukella (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9303691) – Narva-Jõesuu linnas

• kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) leiukoht (registrikood KLO9301119) – Narva-Jõesuu

linnas

• Siskini mänd (Meriküla mänd) - üksikobjekt (registrikood KLO4000819), mille kaitsetsoon 50 m

jääb ka projekti hõlmava tugimaantee alale.

Projektiga kavandatud teekatte uuendamise tööd jäävad enamjaolt teemaa piiresse ja projekteerija

on teadlik (keskkonnamõju eelhinnangu koostaja edastas projekteerijale keskkonnapiirangute kaardi,

mida kasutati projekteerimisel ka lähteandmetena) ning arvestab kaitstavate loodusobjektidega.

Sellest tulenevalt ei tohiks teekatte uuendamise tööd avaldada mõju nimetatud loodusobjektidele, kui

tööde tegemisel võetakse kasutusele kõik ettevaatusabinõud (sh ehitusmasinatega alale ei sõideta),

et vältida kaitsealuste liikide ja nende leiukohtade/püsielupaikade vigastamist või hävitamist.

Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojektiga kavandatav puude

raadamine liiklusohutuse tõstmiseks hõlmab nimetatud lõigu maanteeäärset ala, kuhu osaliselt jäävad

kaitstavatest loodusobjektidest: Natura 2000 võrgustiku ala (Udria loodusala, käsitletakse ptk 2.5.1),

Udria maastikukaitseala piiranguvöönd, Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaik (sihtkaitsevöönd), rohe-

tilksambliku leiukoht ja Siskini männi kaitsetsoon.




Narva-Jõesuu linn

20 / 32

Puude raadamine on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, et aga vältida keskkonnakaitseliste objektidele

olulist negatiivset mõju on jõutud kokkuleppele, et raadamine teostatakse kaitstavate

loodusobjektide lähistel ainult teemaa alal.

Udria maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel,

sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja

päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja poollooduslike koosluste hooldamisel, kaitseala

valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas

teadustegevuses, piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks tehtavatel töödel ning maatulundusmaal

metsamajandustöödel või põllumajandustöödel. Lisaks on sätestatud, et piiranguvööndis on keelatud

uuendusraie, välja arvatud turberaie.

Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaik kuulub vastavalt keskkonnaministri poolt 24.05.2007 vastu

võetud määruse nr 36 „Kaitsealuste samblaliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“

kohaselt sihtkaitsevööndisse. Nimetatud määruse kohaselt kehtib püsielupaigas

looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord nimetatud määruse erisustega. Looduskaitseseaduse

alusel on sihtkaitsevööndis muuhulgas keelatud sõiduki või maastikusõidukiga sõitmine.

Rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) leiukoht jääb osaliselt Meriküla kurrulise tuhmiku

püsielupaiga sihtkaitsevööndisse ning väljaspool sihtkaitsevööndit ulatub projekti objektiks oleva

maantee äärealale. Rohe-tilksamblik kuulub II kaitsekategooriasse, ning looduskaitseseaduse alusel

arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või vähene

ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis

võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Kasvab eelkõige

vanadel laialehistel puudel, kõige sagedamini jalakal ja saarel. Liiki on leitud peamiselt lehtmetsades;

seejuures pärinevad mitmed leiud laialehistest pangametsadest. Kuigi nimetatud rohe-tilksambliku

leiukoht jääb Udria maastikukaitsealale, ei ole ta Udria maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks.

Puude raadamine (liiklusohutuse tagamiseks) rohe-tilksambliku leiukohas (ca 8,87 ha suurune ala) on

ohutegur, kuid samas on kavandatud raadata vaid teemaa alal, kuhu leiukoha märgitud piir vaid

osaliselt väga väikeses osas ulatub. Vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg 7 kohaselt on II

kaitsekategooria seente kahjustamine (sh hävitamine) keelatud. Tahtlik kahjustamine ei ole

looduskaitseseaduse alusel tegevus, mis tehakse Keskkonnaameti nõusolekul II kaitsekategooria

seente väheesinduslikes populatsioonides. Leiame, et antud olukorras ei ole teemaal puude

raadamine olulise negatiivse mõjuga rohe-tilksamblikule ega tekita ohtu ca 8,87 ha suuruse leiukoha

populatsiooni säilimisele.

Puude raadamine on ette nähtud ka kaitsealuse üksikobjekti, Siskini männi, 50 m laiuses

piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti

kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei

tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. Raadamine on

ette nähtud Siskini männist kaugemal ja ei ole ette nähta, et kavandatavast raadamisest võiks tekkida

kaitstavale männile kahju.




Narva-Jõesuu linn

21 / 32

Lisaks raadamisele on Siskini männi piiranguvööndis ette nähtud jalgtee rajamine, mis kulgeb

mälestussambani. Jalgtee rajamisel tuleb kasutusele võtta kõik ettevaatusabinõud tekkida võiva kahju

vältimiseks. Männi kaitseks on ette nähtud sõidutee ja männi vahele äärekiviga saare loomine, et

takistada edaspidi autode peatumine ja parkimine männi all. Kavandatavate tööde tegemine Siskini

männi piiranguvööndis tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Maanteelõigu km 23,46, kus tee ristub kohaliku Tammi teega nr 8510590 likvideeritakse mahasõit Ado

kinnistule (85101:002:0348) ning rajatakse uus mahasõit sealt ca 35 m eemale Ado ja Kukru kinnistu

(85101:002:0374) piirile. Selline lahendus on vajalik, sest sätestatud normid ei luba praegust nihkega

neljaharulist ristmikku ning mahasõit kahe kinnistu piiril võimaldab optimeerida mahasõitude arvu.

Ehitusseadustiku alusel on tee rajatis ning rajatis on ehitis. Udria maastikukaitseala kaitse-eeskirja

kohaselt on kaitsealal valitseja nõusolekuta keelatud anda ehitusluba ning anda nõusolekut

väikeehitise ehitamiseks. Lisaks on sätestatud, et piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Uue mahasõidu rajamiseks on vajalik

kaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolek.

Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojektiga on kavandatud lisanduvaid

kraavilõike, milledest kaks lõiku jäävad Udria maastikukaitseala piiranguvööndisse (mis on ühtlasi ka

Udria loodusala, ptk 2.5.1) – üks lõik (ca 27 m pikkune) kavandatakse uue rajatava mahasõidu ja

maantee vahele ning teine lõik (ca 33 m pikkune) jääb lisaks Udria maastikukaitsealale ka rohe-

tilksambliku leiukohale (kattuvad). Mõlemad kraavilõigud jäävad maantee teemaa alast välja. Esimene

nimetatud kraav on ette nähtud rajatava mahasõidu ja teemaa vahelisele alale, mistõttu ei ole kraavi

rajamise mõju kaitsealale, võrreldes mahasõidu mõjuga, täiendavat olulist mõju, mahasõidust

tulenevad mõjud tekivad niikuinii ka nimetatud kraavi alale. Rohe-tilksambliku leiukohas kraavi

rajamiseks on tõenäoliselt vajalik ka ala puhastamine puudest ning kraavi kaevamiseks juurdepääsu

tagamine. Soovitatav on nimetatud kohas läbi viia rohe-tilksambliku inventuur, kuid kuna kavandatava

tegevuse piirkonnas on rohe-tilksambliku leiukohaks märgitud suur ala (ca 8,87 ha) ning kraavi

rajamine ei põhjusta nimetatud sambliku populatsioonile olulist negatiivset mõju ning ei põhjusta

populatsiooni hävimist kogu piirkonnas, siis Keskkonnaameti nõusolekul võiks olla kraavi kaevamine

sellises mahus lubatud.

Eelnevalt nimetatud põhjuste tõttu (rajatise ehitamise lubamine) tuleb kraavide rajamiseks Udria

maastikukaitsealal ja rohe-tilksambliku leiukohas küsida Keskkonnaametilt nõusolek.

2.5.1 Natura 2000 hindamine

Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine

Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud

juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3




Narva-Jõesuu linn

22 / 32

rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2013), Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000

alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) ja

juhendmaterjalist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“

(koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006).

Natura-eelhindamine

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõik piirneb Udria loodusalaga

(rahvusvaheline kood EE0070110, riiklik keskkonnaregistri kood RAH0000502). Udria loodusala asub

Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Meriküla, Perjatsi, Pimestiku ja Udria küla maadel ning lahustükina

Vaivara vallas Arumäe küla maadel. Kaitseala hõlmab Sillamäe ja Narva-Jõesuu vahelise pankranniku

koos sealsete ranna-, metsa- ja niidukoosluste ning pangalahtede vahel voolavate ojadega. Kaitseala

pindala on 376,7 ha.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele (vastu võetud 05.08.2004) nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud

elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalad, milledest Udria loodusalal (EE0070110) Ida-

Viru maakonnas on I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad

(1640), metsastunud luited (2180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad –

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad

(*9010) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180).

Järgnevalt Udria loodusala kaitstavate elupaigatüüpide kirjeldused, milleks on kasutatud Jaanus Paali

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatut (2007).

Esmased rannavallid (1210) on üheaastaste taimede, aga ka nii üheaastaste kui püsiktaimede

kooslused, mis on kujunenud lämmastikurikast orgaanilist ainet sisaldavatel, lainetuse ja tõusuvee

poolt kuhjatud materjalil, või rannavallidel.

Püsitaimestuga kivirannad (1220) on püsi-rohttaimestuga kaetud klibuvallide kõrgemad osad. Siia

tüüpi kuuluvad Eestis, lisaks kliburandade kõrgemale ja jämedamast materjalist osale, ka meil

laialdaselt esinevad moreenirannikud.

Merele avatud pankrannad (1230), nende taimestu võib olla keerukas kompleks, sõltudes nende

randade geoloogilisest ehitusest ja geomorfoloogiast, avatusest merele, biogeograafilistest

iseärasustest ning inimtegevuse mõjust. Eestis on pankranniku iseloomulikuks tunnuseks

murrutusjärsak ehk pank, mis on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis, lubjakivis,

dolomiidis, harva ka liivakivis. Murrutusjärsaku kõrgus ulatub eesti pankrannikuil paarist meetrist

mitmekümne meetrini.

Püsitaimestuga liivarannad (1640) on varjatud või ka avatud lauge nõlvaga liivarannad, mis on

lainete mõju all. Loodete mõju on väiksem kui Atlandi rannikul ning see võimaldab liiva kinnistavate




Narva-Jõesuu linn

23 / 32

püsiktaimede kasvamist. Taimkate on sageli hõre; kohati võib ulatuslikke alasid, eriti rannajoone

lähedal, katta vaid paljas liiv. Esineb ka adruvalle.

Metsastunud luited (2180) on looduslikud või pool-looduslikud ammu rajatud ja hästi väljakujunenud

puurinde struktuuriga ning iseloomuliku alustaimestu koosseisuga metsad rannikuluidetel. Eestis

nõmmemännikutega, kohati ka palumännikutega kaetud luited (luitemetsad).

Kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) on elupaigatüüp, kuhu

Eestis kuuluvad poollooduslikud kultuuristamata pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal, samuti

sürjaniidud. Taimkate on kujunenud pikaaegse karjatamise ja/või niitmise mõjul. Koosluste liigirikkuse

ja seisundi säilitamiseks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades.

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) on elupaigatüüp, mille hulka Eestis arvestatakse lisaks

lubjavaesel mullal kasvavatele aruniitudele ka liigirikkamad poollooduslikud paluniidud. Taimkate on

kujunenud pikaaegse karjatamise ja/või niitmise tulemusena, ala ei tohi olla väetatud.

Lubjakivipaljandid (8210), sellesse elupaigatüüpi kuulub Eestis paeseinandid nende pragudes

kasvava taimestuga.

Vanad loodusmetsad (*9010) on väga lai elupaigatüüp, mida loodusdirektiivis nimetatakse lääne-

taigaks, kuid kuhu kuuluvad Eesti tingimustes mitmete kasvukoha-tüübirühmade metsad. Vanad

loodusmetsad on looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud

noored puistud. Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi enam peaaegu ei leidu,

arvatakse siia elupaigatüüpi sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral

inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumidele. (Paal, 2007)

Vanad loodusmetsad on esmatähtis elupaigatüüp.

Rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180) on peamiselt karbonaatsetest, aga ka

silikaatsetest kivimitest varisenud rusul ja järskudel kaljustel nõlvadel kasvavad segametsad

sekundaarsete puuliikidega. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad Eestis eeskätt Põhja-eesti klindi

rusukalletel ja rusuvallidel kasvavad liigirikkad laialehised metsad.

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojektiga

kavandatavad tegevused ei ole seotud Natura ala kaitsekorraldusega. Eelhindamise eesmärgiks on

välja selgitada ja tuvastada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale ning hindamise käigus jõuda

järeldusele, kas oluline mõju on välistatud, kas oluline mõju ei ole teada ning pole piisavalt

informatsiooni järelduste tegemiseks või kas kaasneb tõenäoliselt oluline mõju (kahe viimase järelduse

korral tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega).

Natura-eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende

kaitse-eesmärkidele. Udria loodusala kaitsekorraldus on hõlmatud Udria MKA ja Meriküla kurrulise

tuhmiku püsielupaiga kaitsekorralduskavaga 2015-2024 (edaspidi ka KKK). KKK kohaselt on

projektala teega piirneval alal metsastunud luidete (2180) elupaigatüüp (Joonis 5).




Narva-Jõesuu linn

24 / 32

Joonis 5. Natura elupaigatüüpide esinemine Udria maastikukaitsealal (käesoleva eelhinnangu aluseks oleva projektala lähistel) Keskkonnaministeeriumi Natura elupaikade koondtabeli järgi. Aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-amet 2013 (allikas: Udria MKA ja Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaiga kaitsekorralduskavaga 2015-2024)

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 maanteelõik piirneb Udria

loodusalaga. Metsastunud luidete elupaigatüüp on kaitsealal kõige levinum, moodustades 42,9 % ehk

161,6 ha.

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojekti eesmärk on

teekatte ümberehitus kandevõime tõstmiseks ning seisukorra parandamiseks. Põhiprojekt näeb ette,

et olev teekate asendatakse uuega, jäädes teemaa piiresse. Sõiduautodele on ette nähtud parkimine

teepeenral ja bussidele on kavandatud mõned asfaltkattega kohad. Bussipeatuste asukohad võivad

mõningal määral muutuda liiklusohutuse seisukohast tulenevalt. Lisaks näeb projekt ette liiklusohutuse

tõstmiseks metsa raadamist ning vee ärajuhtimiseks kraave.

Põhitegevus – teekatte uuendustööd ja raadamine jäävad teemaa alale, lisaks kavandatakse rajade

mõned kraavilõigud. Loodusala piir ulatub osaliselt ka rekonstrueeritava teemaa alale.

KKK kohaselt on Udria maastikukaitsealal vajalik täpsustada metsastunud luidete ulatus ja levik. KKK

kohaselt ei ole raied elupaigatüübile otseselt ohuks, kui järgitakse rangelt nõudeid. Raadamine on

kavandatud loodusala äärealal põhjustamata seejuures ala killustatust ja raadamine jääb teemaa

piiridesse. Kraavilõikude rajamine ei põhjusta samuti loodusalal olulist negatiivset mõju.

Kavandatud tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Udria loodusala (Natura 2000 ala)

kaitse-eesmärkideks olevatele elupaikadele, mis võiks pikaajaliselt ja pöördumatult põhjustada

elupaigatüüpide killustatust. Kavandatava tegevuse ehitus-, kasutusaegne mõju ei kahjusta Udria

loodusala terviklikkust, kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade soodsat seisundit.




Narva-Jõesuu linn

25 / 32

Natura-eelhinnangu lõppjärelduse kohaselt ei ole vajalik edasi liikuda Natura-asjakohase hindamise

etapiga, kui projektlahendusega kavandatavad tegevused viiakse ellu vastavalt keskkonna, hea tava

ja seadusandlikest nõuetest lähtuvalt.

2.6 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu rekonstrueerimisega

kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud

tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha negatiivse kumulatiivse mõju

ilmnemist.




Narva-Jõesuu linn

26 / 32

3 Kontroll-leht

Küsimused Jah/Ei/? Lühikirjeldus

Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei/? – Miks?

1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)?

Ei. Maakasutus alal ei muutu.

Ei.

2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist?

Jah. Ehitamisel kulub loodusvarasid (liiv, killustik, jne) ja muid ehitusmaterjale.

Ei. Tegemist ei ole haruldaste loodusvaradega ning loodusvarad pärinevad kaevandustest, mille keskkonnamõju on hinnatud.

3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport?

Ei. Ei.

4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid?

Jah. Kaeve- ja raietööde käigus tekib jäätmetena pinnast ja raiejäätmeid.

Ei. Tegemist ei ole probleemsete jäätmetega. Pinnast on võimalik taaskasutada teistel ehitusobjektidel. Puitjäätmeid saab kasutada kütteks.

5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid?

Jah. Ehitusmasinad tekitavad heitgaase. Uue asfaltkatte paigaldamisel lendub õhku mitmesuguseid süsivesinikke.

Maantee rekonstrueerimise järgselt liiklusest tulenev õhusaaste koormus oluliselt ei muutu, kuna tegemist on olemasoleva teega.

Ei. Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud, kuid emiteeruvad kogused ei ole ohtlikud keskkonnale.

Tee ehitusega seotud saasteainete emiteerimine on lühiajaline ning nende mõjuraadius ei ulatu kuigi kaugele.

6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid?

Jah. Tee ehitusmasinad tekitavad müra ja võivad tekitada mõningal määral ka vibratsiooni. Ehitustöödel võidakse vajadusel kasutada lisavalgusallikaid. Peamised müra tekitavad tegevused on vana teekatte eemaldamine ja uue teekatte paigaldamine.

Ei. Tegemist on ajutiste ja lokaalsete mõjudega, mille intensiivsus väheneb oluliselt ehitusplatsilt kaugemale levides.

7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning

Jah. Reostumise risk on seotud kemikaalide ja

Ei. Kütuste, õlide või muude kemikaalide




Narva-Jõesuu linn

27 / 32



selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski?

kütuste käitlemisega ehitusperioodil ning võimalike avariide esinemisega ekspluatatsiooniperioodil. Teatav mõju võib olla ka sademe- ja lumesulamisvee (sh libedusetõrjeks kasutatavad soolad) juhtimisel looduslikesse veekogudesse ja eesvooludesse.

käitlemisnõuetest kinni pidamisel remonditööde käigus on pinnase, pinna- ja põhjavee reostumisrisk minimaalne ja seega ei ole negatiivse mõju avaldumine tõenäoline.

Tee remontimisega minimeeritakse liiklusõnnetuste tekkimise tõenäosust ning seega reostuse tekkimist ja levikut maapinda ning vette.

8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale?

Jah. Ehitustöödel on õnnetused võimalikud. Tööõnnetuste risk on alati olemas. Ehitamise ajal on risk kemikaalide ja kütuste sattumisel ümbritsevasse keskkonda ning ekspluatatsiooniperioodil liiklusõnnetuste toimumise risk.

Ei. Järgides ohutuseeskirju ei ole õnnetused tõenäolised. Keskkonnale ohtlike õnnetuste esinemine on ebatõenäoline. Ekspluatatsiooniperioodil on võrreldes praegusega liiklusõnnetuste toimumise risk ning seega ka risk inimese tervisele ja keskkonnale väiksem.

9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives?

Ei. Ei.

10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele?

Ei. Ei.

11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Jah. Maanteelõik piirneb osaliselt Udria maastikukaitsealaga (Udria loodusalaga). Lisaks on maantee lähistel mitmeid kaitsealuseid liike ja üksikobjekt Siskini mänd.

Ei. Maantee rekonstrueeritakse teemaa piirides. Siskini männi kaitseks on ette nähtud sõidutee ja männi vahele äärekiviga saare loomine, et takistada edaspidi autode peatumine ja parkimine männi all.

12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Jah. Projektala maanteelõik kulgeb läbi metsaalade ja eemal on pankrannik.

Ei. Põhiprojektiga kavandatavad tegevused ei mõjuta neid alasid. Puude eemaldamine on seotud vaid nähtavuse parandamisega (ohutuse tagamiseks).

13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks,

Jah. Maantee ääres ja lähistel on mitmeid kaitsealuste liikide leiukohti ja püsielupaikasid.

Ei. Maantee rekonstrueeritakse teemaa piirides.




Narva-Jõesuu linn

28 / 32



rändeks ning mida tegevus võib mõjutada?

14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Projektala maantee lõik kulgeb üle Meriküla ja Udria oja ning maantee on Narva lahe lähistel.

Ei. Kavandatavate tööde käigus ei ole ette näha mõju Narva lahele (puudub kokkupuude projekteeritava teega) ning Meriküla ja Udria ojas ei ole eelhinnangu koostajale teadaolevalt kavandatavaid töid ette nähtud.

15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Lisaks Udria maastikukaitsealale kulgeb maantee läbi rohevõrgustiku ala ning jääb osaliselt väärtusliku maasiku koosseisu.

Ei. Kavandatav tegevus ei mõjuta nimetatud alasid ega neid maastikke.

16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke- või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?

Ei. Ei.

17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

Ei. Ei.

18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele?

Jah. Kõne all olev teelõik kulgeb läbi Narva-Jõesuu ja teelõigu lähedusse jäävad mitmed elamud.

Ei.

19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Projektala lähistele jääb Vabadussõja Udria dessandi mälestusmärk ning kohe korrastatava tee äärde jääb 1944. a lahingutes langenute mälestusmärk.

Jah. Liiklusohutuse tõstmiseks on planeeritud tee äärde jääva mälestusmärgi juurde äärekiviga saare loomine ja parkimisala rajamine. Tegemist on positiivse mõjuga.

20. Kas tegevus on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise?

Jah. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega, kuid rajatakse ka uus mahasõit ning parkimisalad, millega kaob mõningal määral haljasala.

Ei. Tegemist on väikeses mahus haljasala muutmisega teemaaks, mistõttu see ei avalda olulist mõju.

21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Maantee ääres on mitmeid majapidamisi.

Ei. Korrastatakse olemasolevat teed ning ehitustegevus on ajutine.

22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud

Ei. Ei.




Narva-Jõesuu linn

29 / 32



maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? 23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada?

JAH. Maanteelõik kulgeb osaliselt Narva-Jõesuu linnas.

Ei. Tegemist on olemasoleva teega, mis korrastatakse.

24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada?

Ei. Ei.

25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Kavandatava tegevuse piirkonda jääb Meriküla ja Udria oja, Narva laht, metsaalasid jms.

Ei. Kavandatav tegevus ei avalda nendele ressurssidele olulist mõju.

26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada?

Ei. Teadaolevalt mitte. Ei.

27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maalihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud keskkonnatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus?

Ei. Ei.




Narva-Jõesuu linn

30 / 32

4 Kokkuvõte

Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu –

Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevustele eesmärgiga anda

informatsiooni otsustajale keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta.

Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju

suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude

ilmnemise tõenäosust. Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too.

Kavandatava põhitegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju projekti ala ja lähiümbruse

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, sh Natura 2000 aladele, kui järgitakse kõiki

keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid, leevendusmeetmeid ja soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri

kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule, inimeste heaolule ja liiklusohutuse tõstmisele. Projekt

näeb ette lisaks teekatteuuendamisele ka raadamisi, kraavide lisandumisi ning ühe uue mahasõidu

loomist kaitsealale, mille kohta peab nõusoleku võtma Keskkonnaametist ja on võimalik, et neid

tegevusi tuleb kas korrigeerida või projekti need osad uuesti üle täpsustada.

Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning võimaliku vibratsioonitaseme

suurenemine, samuti visuaalsed häiringud. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad suuresti peale

ehitustööde lõppemist. Kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleval maanteel liikluse

sujuvamaks ja turvalisemaks muutmisega.

Soovitused, mida tuleks rakendada tee rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste

elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks, on alljärgnevad:

• Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis ei põhjusta ülemäärast

müra ja vibratsiooni tekkimist.

• Tööde tegemisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektidega ning kaitsealal, elupaikades ja

leiukohtades järgida sätestatud nõudeid.

• Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele

aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest.

• Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette

näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal.

• Ehitamisperioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses maantee

rekonstrueerimisel.

• Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

• Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine

pinna- ja põhjavette.

Eeltoodust tulenevalt leiab eelhinnangu koostaja, et tugimaantee 91 Narva – Narva-Jõesuu –

Hiiemetsa km 19,08 – 26,33 lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevustele ei ole keskkonnamõju




Narva-Jõesuu linn

31 / 32

hindamise algatamine vajalik. Keskkonnaametilt nõusoleku võtmisega saab teada, kas on lubatud

teostada eelnevalt nimetatud tööd või on vajalik projektlahendust sellekohaselt muuta.

Negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks on oluline järgida seadustest

tulenevaid nõudeid ja ka eelhinnangus toodud soovitusi.




Narva-Jõesuu linn

32 / 32

5 Kasutatud allikad

Õigusaktid

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud

22.02.2005.

2. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

4. „Kaitsealuste samblaliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“

keskkonnaministri 24.05.2007 määrus nr 36.

5. Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud 14.11.2007.

6. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 27.02.2002.

7. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42.

8. Udria maastikukaitseala kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 26.04.2007 määrus nr 119.

9. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.

10. Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994.

Muud allikad

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (29.05.2017

seisuga).

2. Eesti Geoloogiakeskus, 2011. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000.

3. Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee/.

4. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

5. Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja

täiendatud trükk.

6. Riiklik Teeregister, https://teeregister.riik.ee.

7. Strateegiline mürakaart 2012 maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas,

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, http://www.mnt.ee/index.php?id=22024.

8. Udria MKA ja Meriküla kurrulise tuhmiku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-2024.

tuuuuggggiiiimmmmaaaaaaaannnntttteeeeeee · pdf file• maaparanduse ekspertiis mk0010-00....

Documents