kÕrvalmaantee nr 11162 riisipereriisipere- ---nurme km … · • maaparanduse ekspertiis...

Alguspunkti asukoha ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6553980 Y 517546

Objekti aadress: HARJU MAAKOND, SAUE VALD, RIISIPERE

ALEVIK

Tellija: TINTER-PROJEKT OÜ

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Juhtekspert: URMAS URI

Vastutav täitja: NOEELA KULM

Kontrollis: ENE KÕND

Oktoober 2018 TARTU

KÕRVALMAANTEE NR 11162 KÕRVALMAANTEE NR 11162 KÕRVALMAANTEE NR 11162 KÕRVALMAANTEE NR 11162

RIISIPERERIISIPERERIISIPERERIISIPERE----NURME KM 0,00NURME KM 0,00NURME KM 0,00NURME KM 0,00----2,80 2,80 2,80 2,80

REKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVAREKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVAREKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVAREKONSTRUEERIMISEGA KAASNEVA

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE

EELHINNANGEELHINNANGEELHINNANGEELHINNANG

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410

Tel 7300 310

[email protected]

TÖÖ TÖÖ TÖÖ TÖÖ NR 2018NR 2018NR 2018NR 2018----179179179179

Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG

Kobras AS töö nr 2018-179

Objekti aadress: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik

2 / 31

Üldinfo TÖÖ NIMETUS:

Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang

OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Riisipere alevik

TÖÖ EESMÄRK:

Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: Tinter-Projekt OÜ Registrikood 10149499 Turu tn 34 50104 Tartu

Kontaktisik: Indrek Lensment Tel 522 1106 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel +372 730 0310 www.kobras.ee

Eksperdid: Urmas Uri – keskkonnamõju hindamise juhtekspert Tel +372 730 0310 [email protected] Noeela Kulm – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel +372 730 0310, +372 569 39300 [email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd

[email protected]




3 / 31

Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud.

Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,

tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja

objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine,

uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.




4 / 31

Sisukord 1. KMH EELHINDAMISE EESMÄRK JA VAJALIKKUS ........................................................................ 5

2. KAVANDATAV TEGEVUS .................................................................................................................. 6

2.1. REKONSTRUEERITAVA MAANTEELÕIGU KIRJELDUS ........................................................................ 6

2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ................................................................................ 7

2.3. KAVANDATUD TEGEVUSE SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIDOKUMENTIDEGA NING

LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA .......................................................... 9

2.4. LOODUSVARADE (LOODUSLIKE RESSURSSIDE) KASUTAMINE .......................................................... 11

2.5. ENERGIAKASUTUS ....................................................................................................................... 12

2.6. JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................................................... 12

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................... 12

3.1. MAAKASUTUS ............................................................................................................................. 14

3.2. LOODUSVARAD ........................................................................................................................... 17

3.3. VÕÕRLIIGID ................................................................................................................................ 19

3.4. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME ................................................................................................... 20

3.4.1. MÄRGALAD, JÕEÄÄRSED ALAD, JÕESUUDMED, RANNAD JA KALDAD, MEREKESKKOND ................. 20

3.4.2. PINNAVORMID, MAASTIK, METSAD ........................................................................................... 20

3.4.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ........................................... 20

3.4.4. ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA ..... 21

3.4.5. TIHEASUTUSEGA ALAD ........................................................................................................... 21

3.4.6. KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................... 21

3.4.7. INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING KESKKOND ........................................................................... 22

4. TEGEVUSEGA KAASNEVATEST TEGURID (HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN)........................................................ 22

5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS, SH HEITE

SUURUS .................................................................................................................................................... 24

5.1. TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, SH

KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT .................................... 25

6. KESKKONNAMÕJU OLULISUSE HINNANG .................................................................................... 25

7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ....................................................................................................... 27

8. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................... 30




5 / 31

1. KMH EELHINDAMISE EESMÄRK JA VAJALIKKUS

Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud

04.09.2018 Tinter-Projekt OÜ poolt e-maili teel esitatud tellimuse alusel ning täiendatud vastavalt

Maanteeameti poolt 10.10.2018 esitatud ettepanekutega.

Töö eesmärk on kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga

kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja

keskkonnamõju hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus projektiga

kavandatud tegevustele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 sätestab, et

keskkonnamõju hinnatakse kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6

loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu. KeHJS § 6 lg

2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu selle kohta, kas seaduses toodud (§ 6 lg 2 p 1-22) valdkondade tegevusel (punkti 10

kohaselt infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

29.08.2005. aasta määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”, mille § 13 p 8 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse

eelhinnang anda tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte,

kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine

ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud

juhul.

Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest. Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale (Maanteeamet) vajalikku informatsiooni, kas

eeldatavalt on tegemist olulis(t)e keskkonnamõju(de)ga või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel

keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta.




6 / 31

2. KAVANDATAV TEGEVUS

2.1. Rekonstrueeritava maanteelõigu kirjeldus

Projektis käsitletav teelõik jääb Harju maakonna Saue valla territooriumile (endine Nissi vald).

Olemasolevaks teekatteks lõigul kilomeetritel 0,00-1,085 on 1971. aastal ehitatud mustkate (mustkate

ehitatud teel segamisega (höövlisegu)), kilomeetritel 1,085-1,279 2009. aastal ehitatud tihe asfaltbetoon

(uus kate killustikalusel) ja kilomeetritel 1,279-3,415 1971. aastal ehitatud mustkate (mustkate ehitatud teel

segamisega (höövlisegu)). Katte laius varieerub 5,10 meetrist 6,90 meetrini, millest sõidutee laius on 5,10-

6,00 m.

Rekonstrueeritav lõik on kogu ulatuses valgustatud, kuna läbib tiheasustusala.

Riikliku Teeregistri andmetel oli aasta keskmine liiklussagedus 2017. a liiklusloenduse andmetel:

• Km 0,0-2,639 – 1271 a/ööp, millest veoautode ja autobusside osakaal oli 2% ning autorongide

osakaal 3%;

• Km 2,639-3,200 – 670 a/ööp, millest veoautode ja autobusside osakaal oli 1% ning autorongide

osakaal 42%;

Kilomeetritel 0,0-1,803 ning 2,200-3,583 on kiirusepiirang aleviku läbimise tõttu 50 km/h ning km 1,803-2,200

40 km/h.

Rekonstrueeritav lõik ristub järgmiste kõrvalmaanteedega: 0,497. kilomeetril nr 11164 Riisipere jaama tee,

1,525. kilomeetril nr 11360 Riisipere-Kernu, 2,286. kilomeetril 11362 Nissi tee, 2,643. kilomeetril 11165

Viruküla-Riisipere. Lisaks ristub teelõik üheteistkümne kohaliku teega.

Rekonstrueeritaval lõigul asub kaks bussipeatust: üks 1,859. kilomeetril (vasakul pool teed) ja teine 1,882.

kilomeetril. Tegemist on Nissi koolimaja bussipeatustega, mis asuvad koolimajaga piirneval teelõigul.

Kilomeetritel 1,823-2,280 (Nissi põhikoolist kuni Metsa teega (Nissi tee kõrvalmaanteega ristumiseni) asub

maantee sõiduteest eraldatuna asfaltbetoonkattega 1,5 m laiune kõnnitee, mille hooldajaks on omavalitsus.

Maanteed hooldab alates 01.02.2018 AS Eesti Teed (Keila).

Rekonstrueeritaval maanteelõigul on Riikliku Teeregistri andmeil juhtunud 8 liiklusõnnetust kokku

1 hukkunu ja 2 vigastatuga.

Rekonstrueeritaval maanteelõigul asub 5 ristmikku:

• km 0 – Riisipere 1 (9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt),

• km 0,497 – Riisipere Jaama (11164 Riisipere jaama tee),

• km 1,525 – Nissi kool (Haiba tee, 11360 Riisipere-Kernu mnt),

• km 2,286 – Nissi vallamaja (Metsa tn, 11362 Nissi tee),

• km 2,643 – Nissi kabel (Aiandi tee, 11165 Viruküla-Riisipere mnt).

Lisaks on maanteelõigul mitmeid ristumisi kohalike tänavate ja mahasõitudega.

Lõigul esineb ebatasasusi, lagunemist, pragusid ja katte serva defekte. Esineb ka kandevõime probleeme.




7 / 31

2.2. Kavandatava tegevuse iseloom ja maht

Vastavalt Maanteeameti poolt koostatud tehnilisele kirjeldusele riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 –

2,80 lõigu põhiprojekti koostamiseks on põhiprojekti eesmärk riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 –

2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõigu

rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse

parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine autoliiklusest, samuti uude asukohta

Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine.

Käesolev eelhinnang on koostatud Tellija poolt esitatud eelprojekti lahendusele (eelprojekti staadiumile).

Eelprojekti alusel koostatakse vastavalt kokkulepitud ajakavale põhiprojekt.

Projekteerimise lähteülesanne näeb ette projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud

lahendused, sealjuures katendi uuendamine, vajadusel olemasoleva muldkeha remontimine, kogu lõigu

ulatuses maantee kõrvale jalg- ja jalgrattatee rajamine ning maantee ca km. 1,1 – 1,3 lõigul ristumise

lahendamine projekteeritava Riisipere-Turba raudteega. Normidele vastavaks ristumiseks on vajalik

projekteerida vajalikus mahus riigitee nihutamine.

Maanteelõigu rekonstrueerimisel freesitakse olemasolev asfaltbetoon ja mustkate ning freespuru

taaskasutatakse kompleksstabiliseeritud aluse ehitamisel. Tellijalt saadud info kohaselt ei pruugi freespurust

jätkuda, mistõttu tuleb uue rajatava katte aluskihti tuua täiendavalt killustikku juurde. Olemasolev

kõrvalmaantee muldematerjal säilitatakse ning mulde laius praegusel kujul enamjaolt säilib (vajadusel

laiendatakse minimaalselt). Rekonstrueeritav maantee jääb olemasoleva teemaa sisse, v.a ca 300 pikkuses

lõigus kilomeetrite vahemikus ca 1,1-1,4, kus rekonstrueeritav maantee on praegusest asukohast põhja

poole projekteeritud, tagamaks nõuetekohane ristumine Riisipere-Turba raudteega (Joonis 1).

Joonis 1. Projekteeritud Riisipere-Nurme maantee ristumine Riisipere-Turba raudteega (väljavõte Riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 lõigu põhiprojekti asendiplaanilt, joonis nr 2.3)

Küll aga on ette nähtud teemaa-ala laiendada projekteeritava jalg- ja jalgrattatee kavandamiseks.

Uue jalgtee alt eemaldatakse kasvupinnas, kõlbulik kasvupinnas taaskasutatakse haljastustöödel

(planeeritakse kaeviku serva või mujale). Eelprojekti jooniste kohaselt uute kraavide rajamist ette ei ole

nähtud (selle põhjus peitub selles, et tee läbib tiheasustusala).




8 / 31

Rekonstrueeritavale maanteelõigule kavandatakse bussipeatused Nissi põhikooli juurde (bussipeatus

„Riisipere koolimaja“), seega praegused bussipeatuse asukohad põhikooli juures (mõlemal poolt teed)

säilivad. Nissi poe esine busside peatumiskoht on ette nähtud likvideerida. Selle asemel on kavandatud üks

bussiterminal-ümberpööramise plats mõlema suuna jaoks Metsa tänava ja Riisipere-Nurme kõrvalmaantee

(alevikus Nissi tee) ristumiskohta (kavandatud ristmiku piirkonda). Eri suuna busside eristamiseks on

bussiterminalis platvorm kavandatud minimaalselt 20 m pikkusega, et eri suundade bussid saaks peatuda

eraldi kohal.

29.08.2018 toimunud koosolekul Maanteeameti, Saue Vallavalitsuse, Põhja-Eesti ühistranspordi keskuse ja

Tinter-Projekt OÜ esindajatega otsustati, et uue raudteejaamaga seonduvalt on vajadus ka uue

bussipeatuse järele. Uus bussipeatus („Riisipere“, mõlemal pool teed) on projekteeritud Riisipere

mõisahooneni viiva Lastekodu tee ristmiku piirkonda. Koosolekul otsustati, et rekonstrueeritava

maanteelõigu lõppu uue bussipeatuse rajamise vajadus puudub, vajaduse tekkimisel projekteeritakse

surnuaia juurde uus bussipeatus koos kõrvalmaantee nr 11162 rekonstrueerimisega (Surnuaiaga piirnev lõik

jääb rekonstrueeritavast maanteelõigust välja).

Eelprojektiga on lahendatud jalg- ja jalgrattatee kogu rekonstrueeritava maanteelõigu ulatuses ning edasi

kuni Nissi surnuaiani (kuni Kadaka teega ristumiseni). Kirikust alates jääb jalgtee maanteest paremale. Jalg-

ja jalgrattatee on projekteeritud 2,5 meetri laiusena. Nissi põhikoolist kuni Metsa teega ristumiseni on

kavandatud olemasolev jalg- ja jalgrattatee rekonstrueerida, kuna praegusel kujul ei vasta see

projekteerimistingimustele (lähteülesandele). Surnuaiaga piirneval maanteelõigul on kavandatud laiendatud

teepeenar, kuhu on kavandatud jalgtee. Enamjaolt on jalg- ja jalgrattatee projekteeritud otse maantee

kõrvale, mistõttu tuleb olemasolevat maanteemullet laiendada.

Jalg- ja jalgrattatee on kuni raudteeületuskohani paremal pool (kuni Nissi tee 32 katastriüksuseni

(51802:004:0012)), edasi raudteeülesõidukohal kuni kirikuni ja Veetõusme tee ristmikuni kulgeb jalgtee

põhiteest vasakul. Veetõusme teest alates kuni rekonstrueeritava lõigu lõpuni on jalgtee projekteeritud

põhiteest paremale. Surnuaia ette on ette nähtud teeületuskoht ja täiendav ühendus Kadaka teega põhiteest

vasakul. Trassi valikul on püütud maksimaalselt vältida äralõikeid eramaadest. Uue jalgtee koridor on

planeeritud enamasti riigile või vallale kuuluvatele maadele. Suurimad äralõiked eramaadest on ette nähtud

raudteeülesõidu lähistel Ürjast külas Saarvahtra katastriüksuse (kü tunnus 51802:003:0436) põllumaast, kus

on ette nähtud maaeraldus 2131 m2 (8,4 % kogu katastriüksuse pindalast) ning Haiba tee 2a

katastriüksusest (kü tunnus 51802:003:0201), mille sihtostarve on elamumaa. Viimane äralõige on 270 m2,

mis on 8,4 % kogu katastriüksuse pindalast. Ülejäänud katastriüksustel on maaeraldused väiksemad.

Vahetult enne surnuaeda, Nissi tee 76 kinnistu teepoolselt küljel, jäävad puud ja aed teemaale. Projektis on

ette nähtud need puud maha võtta ja aed ümber tõsta. Jalg- ja jalgrattatee ning selle eraldamiseks

maanteest kavandatud haljasala rajamiseks on ette nähtud maha võtta puid ka mujal (need, mis otseselt ette

jäävad). Vastavalt looduskaitseseaduse § 45 tohib tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, v.a kasvav mets

metsaseaduse tähenduses, raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel, kusjuures loa andmise tingimused ja

korra kehtestab kohalik omavalitsus.

Kohtades, kus jalg- ja jalgrattatee ning maantee vahele on projekteeritud haljasala, on selle laius

minimaalselt 3 meetrit.




9 / 31

Projekti koostamisel on aluseks võetud SKA Inseneribüroo OÜ poolt 2011. aastal koostatud „Riigimaantee nr

11162 Riisipere – Nurme (km 0,0-6,58) lõigu remondi ja ehituse tehniline projekt“.

Katendi kasutusajaks on arvestatud kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Rekonstrueeritava tee mulde laiuseks

on projekteeritud 7,5 meetrit, millel katte laius on 6,5 meetrit, millest omakorda mõlema sõiduraja laius on

2,75 meetrit. Tee laiuse valikul on lähtutud põhimõttest jääda maksimaalselt olemasoleva mulde piiresse.

2.3. Kavandatud tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimidokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate piirkonda puudutavate strateegiliste

planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguse ja kavandatavate tegevustega. Tegemist ei ole uue

tee rajamisega, vaid olemasoleva rekonstrueerimisega, kusjuures enamjaolt jäädakse olemasoleva teemaa

piiresse, v.a ristumisel Riisipere-Turba raudteega, kus nõuetekohaseks ristumiseks on maantee

projekteeritud praegusest asukohast veidi kirde poole. Lähipiirkonnas ei ole teada planeeritavaid arendusi

või tegevusi, mis oleksid vastuolus kavandatava tegevusega, pigem soodustab maantee rekonstrueerimine

ning eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamine ümberkaudsete alade ja hoonete ohutumat teenindamist ja

külastamist maanteetranspordi ja kergliikluse sujuvamaks ja ohutumaks muutmise kaudu.

Nissi valla üldplaneeringuga (2014) on kergliiklusteede rajamine ette näjhtud alates Ääsmäe - Haapsalu -

Rohuküla põhimaanteest kuni Nissi kalmistuni. Samuti on üldplaneeringus Riisipere-Nurme maanteelõik

näidatud tolmuvabaks kavandatava teena (mida see tegelikult juba praegu on). Üldplaneeringuga on

kavandatud ka maanteega ristuva Riisipere aleviku ja Haapsalu vahelise raudtee taastamine, mistõttu toetab

nõuetekohase maantee ja raudtee ristumise projekteerimine üldplaneeringuga kavandatud tegevust selles

osas.

Riisipere-Nurme maantee rekonstrueerimine ei ole vastuolus üldplaneeringus toodud eesmärkide ja

suundmustega.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) järgi on Riisipere alevik Harju maakonna tagamaa

piirkondlikuks keskuseks ning linnalise asustusega alaks. Linnalise asustusega ala on defineeritud kui

kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustavad maakasutusfunktsioonide mitmekesisus

(elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, tihedale asustusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal. Liikuvus linnalistel aladel põhineb

maakonnaplaneeringu kohaselt erinevate transpordiliikide integreerimisel (ühistransport, sh rong,

kergliiklemine, „pargi ja reisi“ parklad) ja eelisarendatakse keskkonnasäästlikke ning tervislikke liikumisviise,

pöörates tähelepanu nii kergliiklusele kui ka ühistranspordile (sh rööbastranspordile). Eelisarendatuna

nähakse linnalise asustusega alasid, mis omavad raudteeühendust.

Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Riisipere-Nurme kõrvalmaanteega ristuva Tallinna-Haapsalu-

Rohuküla raudtee taastamine (Joonis 2), mille eesmärk on paremate eelduste loomine Hiiumaa, Läänemaa

ja Lääne-Harjumaa sotsiaalmajanduslikuks arenguks ja trassikoridori ääres paiknevate keskuste

tugevdamiseks keskkonnasäästlike ning kiirete ühenduste loomise kaudu töö-, elu- ja teenuskohtade vahel.

Seeõttu toetab nõuetekohase maantee ja raudtee ristumise projekteerimine maakonnaplaneeringuga

kavandatud tegevuse elluviimist. Maakonnaplaneeringus ei ole täpsustatud Riisipere-Nurme kõrvalmaantee

ristumislahendusi taastatava raudteega. Riisipere piirkonda on kavandatud ka raudteejaama rajamine.




10 / 31

Harju maakonnaplaneeringu joonisel 2 “Tehnilised võrgustikud” on näidatud perspektiivne kergliiklustee

rekonstrueeritava Riisipere-Nurme maantee äärde kogu ulatuses, kus kergliiklustee hetkel puudub

(Joonis 2). Maakonnaplaneeringu lisa 5 (Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Harjumaa

kergliiklusteed") kohaselt on selles lõigus kergliiklustee rajamine I prioriteet.

Joonis 2. Rekonstrueeritava raudteekoridori paiknemine ning kavandatavad kergliiklusteed (Harju maakonnaplaneering 2030+, 2018).

Maakonnaplaneeringus on toodud üldised põhimõtted maanteevõrgu arendamiseks, sh maanteevõrgu

kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris,

liikluskoormusest, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning

keskkonnahoiust.




11 / 31

Riisipere-Nurme maantee rekonstrueerimine ei ole vastuolus maakonnaplaneeringus toodud eesmärkide ja

suundmustega, pigem toetab projektiga kavandatav tegevus maakonnaplaneeringuga kavandatu elluviimist.

Olulisim kavandatav lähipiirkonna tegevus on 6,5 km pikkuse raudteelõigu ja sellel raudteeliikluse

taastamine Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee Riisipere-Turba vahelisel lõigul. Projekteeritud uus

Riisipere-Turba raudteeliin pikendab Eesti Raudtee tänast lääne-suunalist elektrifitseeritud raudteetaristut,

raudteeliikluse taastamise eesmärk on Tallinn-Riisipere raudteeliini pikendamine ehk transpordi

võimaldamine kuni Turba asulani. Riisipere-Turba raudteeliini keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne

tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 03.07.2018 kirjaga nr 8-6/18-020.

KMH aruandes on viidatud probleemile, et praegune olukord Riisipere-Nurme kõrvalmaantee ülesõidul ei

vasta kehtivatele normidele ning raudtee taastamisel on vaja muuta ristumiskohta. KMH aruandes on

rõhutatud, et Riisipere-Nurme maantee on ajalooline ühendustee Riisipere alevikus aleviku ja Nissi asumite

vahel, mis on aktiivselt kasutatav ning et tee sulgemine poolitaks aleviku. Maantee ja raudtee ristumine on

kavandatud ühes tasapinnas ning varustatakse fooride ja tõkkepuudega. KMH aruandes on välja toodud, et

praegune olukord Riisipere-Nurme maantee ülesõidul ei vasta kehtivatele normidele ning see tuleb ehitada

ümber nii, et rööbastee ja maantee lõikumisnurk jääb vahemikku 70–110º. Riisipere-Turba raudtee

taastamiseks on koostatud projekt (koostaja Sweco Projekt AS). Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks olev

kavandatav tegevus on kooskõlas Riisipere-Turba raudtee rekonstrueerimise projektiga ja KMH aruandes

kirjeldatuga.

Projektialal ei ole teadaolevalt toimumas teisi tegevusi, mis võiksid takistada Riisipere-Nurme maantee

rekonsrueerimisega kavandatud tegevuste elluviimist. Projektiala lähipiirkonna teised tegevused on seotud

maakasutusega, millest on antud ülevaade peatükis 3.1. Ühtlasi on maantee rekonstrueerimisprojektis

arvestatud lähipiirkonnas koostatud projektide ja planeeringutega.

Maantee piirneb Maa-ameti detailplaneeringute kaardirakenduse andmeil Nissi tee 24a kinnistu

detailplaneeringualaga. Detailplaneering on kehtestatud Saue Vallavalitsuse 13.12.2017 korraldusega nr 960

ning selle eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks elamukrundiks ja kaheks tootmismaa sihtotstarbega

krundiks ja ehitusõiguse määramine. Tootmismaa kruntidele on kavandatud tehnorajatised, sh Riisipere

110/10 kV alajaam, mille asukoha valik on tingitud Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k

kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustavast teemaplaneeringust “Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV

elektriliini trassi asukoha määramine“. Alajaam tagaks vajaliku võimsuse ka Turbani taastatavale raudteele

ning kogu piirkonna arenguks vajalikele uutele liitumistele. Maantee rekonstrueerimisega kavandav tegevus

arvestav nimetatud detailplaneeringu elluviimisega.

Mäe kinnistu detailplaneeringuala jääb maanteest ca 150 m kaugusele. Selle eesmärgiks on planeeringuala

jagamine neljaks elamukrundiks, kruntide ehitusõiguse, hoonestusalade, tehnovõrkude, haljastuse,

servituutide vajaduse määramine. Maantee rekonstrueerimisega kavandatav tegevus ei mõjuta nimetatud

planeeringu elluviimist.

2.4. Loodusvarade (looduslike ressursside) kasutamine

Olemasoleva maantee rekonstrueerimine ei ole ressursimahukas võrreldes uue maantee ehitamisega, kuna

ülesfreesitavat asfaltkatet saab ära kasutada uue asfaltkatte aluskihis. Tellijalt saadud info kohaselt ei piisa

suure tõenäosusega ülesfreesitavast asfaltbetoonist uue aluskihi ehitamiseks, mistõttu tuleb osaliselt




12 / 31

täiendavalt kasutada karjääri(de)st pärit paekivist valmistatud killustikku (looduslikku maavara). Riisipere-

Turba raudteega nõuetekohase ristumise tagamiseks kavandatava uue maanteelõigu (km vahemikus ca 1,1-

1,4, s.o 300 m pikkuses lõigus) ehitamiseks kulub samuti täiendavalt looduslikke ehitusmaterjale – liiva,

kruusa, paekivikillustikku, mida tuuakse ehitaja poolt väljavalitud karjääridest. Sõidutee katendi (tüüp I-IV)

ning teepeenarde ehitamiseks kulub looduslikke ressrusse. Ka jalg- ja jalgrattateede rajamiseks on vaja

kruusa, liiva, killustikku.

Kavandatava tegevusega laiendatakse vajalikus osas maanteed ning muudetakse ristmikke ohutumaks.

Kavandatav tegevus ei kasutata loodusvarasid nagu maa, muld, pinnas, vesi ja looduslik mitmekesisus

sellisel moel ja koguses, et põhjustaks olulist keskkonnamõju.

2.5. Energiakasutus

Ehitustööde tegemiseks kasutatakse energiat (kütust) ehitusmasinate (freesmasinad, ekskavaatorid,

buldooserid, kopplaadurid, kopad, teerullid, kallurid) ja ehitusmaterjale transportivate masinate (laadurid,

veoautod, kallurid) tööks, vajadusel ka remonditava teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee

kasutamise perioodil kasutatakse energiat tee (sh jalg- ja jalgrattatee), mahasõitude ja teeservade

hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse

kulu) ning maantee ja jalg- ning jalgrattateede valgustamisel. Nende töödega kaasneb kütuse kulu

hooldustöid tegevate masinate poolt.

Kavandatav tegevus ei ole energiamahukas.

2.6. Jäätmed ning nende käitlemine

Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatav pinnas on taaskasutatavad.

Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga kokkuleppele

saades vastavalt ala korrastada. Uue mulde rajamise ja olemasoleva laienduse alt eemaldatav kasvumuld

kasutatakse haljastamisel mullatööde käigus. Kogu ehituspraht ja muud jäätmed tuleb kokku korjata ja

käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele).

Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.

Kasutuskõlblike materjalide ladustamised tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega.

Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Eelhinnangu objektiks oleva projekteeritava Riisipere-Nurme maanteelõigu pikkus on 2,80 km (Joonis

3Joonis 3, lõik märgitud punasega). Projekteeritava jalg- ning jalgrattatee pikkus on kokku 3,10 km, kuna

otsustati, et see peab ulatuma kuni Nissi surnuaia peaväravani.

Projektala asub Harju maakonnas Saue vallas Riisipere alevikus (endises Nissi alevikus).




13 / 31

Joonis 3. Projekteeritava maanteelõigu asukoha skeem (Aluskaart: Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis, 20.09.2018).

Rekonstrueeritav lõik saab alguse põhimaantee nr 9 Ääsmäe - Haapsalu – Rohuküla üheksateistkümnendal

kilomeetril Jaanika külas, kulgeb läbi Riisipere aleviku ning lõppeb ca 200 m enne surnuaeda (Joonis 3).

Jalg- ja jalgrattatee on lahendatud kogu rekonstrueeritava maanteelõigu ulatuses ning edasi kuni Nissi

surnuaiani (kuni Kadaka teega ristumiseni, maantee 3,1. kilomeetrini).




14 / 31

Rekonstrueeritav Riisipere-Nurme kõrvalmaantee lõik jagab aleviku ida- ja läänepoolseks osaks ning aleviku

lõunapoolses osas jagab aleviku põhja- ja lõunapoolseks osaks. Alevikusiseselt on tegemist Nissi teega.

Riisipere-Nurme kõrvalmaantee kogupikkus on 6,6 km ning see ulatub lisaks ka Märjamaa valda.

Riisipere aleviku ja seega rekonstrueeritava maanteelõigu kaugus Tallinnast on ca 45 km, Haapsalust ca 50

km, Märjamaalt ca 30 km, Raplast ca 40 km (http://sauevald.ee/riisipere-alevik).

3.1. Maakasutus

Rekonstrueeritav maantee läbib tiheasustatud Riisipere alevikku, kus elab Saue valla arengukava 2018-

2030 (2018) andmeil ca 840 elanikku. Riisipere alevikus asub ühiskondlikest hoonetest nt kultuurimaja/

halduskeskus, lasteaed, raamatukogu, kauplus, Nissi põhikool, skatepark, perearstikeskus, apteek. Maantee

piirneb peamiselt elamualadega, väiksemas määral jääb Nissi valla üldplaneeringu järgi maantee äärde ka

segahoonestusalasid ning üldkasutatavaid alasid. Nissi surnuaed paikneb maantee ääres, ca 200 m pärast

rekonstrueeritava maanteelõigu lõppu, kuid on n-ö lõppkohaks kavandatavale jalg- ja jalgrattateele.

Riisipere alevikus kuuluvad vaatamisväärsuste hulka Nissi kirik, Vabadussõja mälestussammas, Riisipere

raudteejaama veetorn, raudteejaam jm. Riisipere raudteejaam jääb rekonstrueeritavast maanteelõigust ca

200 m kaugusele, Riisipere-Nurme maanteega ristuva Jaama tee äärde. Raudteejaam on Tallinna poolt

saabuvate elektrirongide ja alates 2004. aastast kogu Haapsalu-suunalise rongiliikluse lõpp-punkt. Keila–

Riisipere raudtee lõpeb vahetult enne Riisipere–Nurme kõrvalmaanteed, Haapsalu poole viivale

raudteetammile ehk alates Riisipere-Nurme kõrvalmaanteega ristumisest on nüüdseks rajatud

jalgrattatee kuni Rohukülani. Vasalemma–Riisipere raudteelõik on seni viimane elektrifitseeritud raudteelõik

Eestis, millel sõidavad elektrirongid 1981. aastast (https://et.wikipedia.org/wiki/Riisipere,

https://et.wikipedia.org/wiki/Riisipere_raudteejaam).

Peale Riisipere-Haapsalu raudteelõigu sulgemist (lammutati 2004 kevadel) vähenesid tunduvalt Turba ja

Ellamaa elanike liikumisvõimalused, reisirongliikluse taastamine annaks Ellamaa, Turba, Riisipere elanikele

täiendava võimaluse väljapääsuks nii Tallinna kui ka Haapsalu suunale.

Rekonstrueeritava maanteelõigu ääres maaparandussüsteeme ei asu. Lähimad maaparandatud alad jäävad

maanteest lääne poole, ca 400 m kaugusele ja kaugemale Kivitammi ja Madila küla territooriumile.

Raudteega ristumisest vahetult lõunas piirneb maantee ca 150 m pikkuses lõigus mõlemal pool maanteed

haritava maaga. Rekonstrueeritava maantee äärde ja väljaspool Riisipere aleviku tiheasustusala jäävad

põllumassiivid on näidatud Joonis 4:




15 / 31

Joonis 4. Rekonstrueeritava maanteelõigu lähialal ja kaugemal paiknevad PRIA põllumassiivid (Maa-ameti kallete ja nitraaditundliku ala kaardirakendus, PRIA andmete alarakenduse kaardikiht, xgis.maaamet.ee, 20.09.2018).

Raudteeülesõidukoha lähedal maanteega läänes piirnevad põllumaad on Nissi valla üldplaneeringus (2014)

ära märgitud väärtuslike põllumaadena (36 hindepunkti ja enam). Üldplaneeringus on toodud, et sellistel

põllumaadel tuleb vältida kahjulikke mõjusid, mis viiksid põldude potentsiaalse viljakuse langemiseni ning

samuti tuleb võtta kasutusele abinõud viljaka põllumajandusmaa kui ressursi taastamiseks ja säilitamiseks

(nt vältida ehitamist väärtuslikule põllumaale). Ka Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste

kaardil on näidatud väärtusliku põllumaa paiknemine (Joonis 5).

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub projektala Nissi-Riisipere väärtuslikul traditsioonilisel

maastikul (Joonis 5).

Rekonstrueeritav Riisipere-Nurme

maanteelõik (km 0,00-2,8)




16 / 31

Joonis 5. Projektalal ja ümbruses paiknev väärtuslik traditsiooniline maastik ja väärtuslik põllumaa (Harju maakonnaplaneering 2030+, 2018).

Tegemist on traditsioonilise kultuurmaastikuga, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline

maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinevate piirkondade kohalikku eripära. Projektlahendus

Nissi-Riisipere väärtusliku maastiku eripära ei mõjuta.

Kavandatava tegevusega olemasolevat ja tänaseks teadaolevat planeeritavat maakasutust oluliselt ei

muudeta ega mõjutata, kuna rekonstrueeritav maantee jääb enamjaolt olemasoleva teemaa sisse, v.a ca

300 pikkuses lõigus kilomeetrite vahemikus ca 1,1-1,4, kus rekonstrueeritav maantee on praegusest

asukohast põhja poole projekteeritud, tagamaks nõuetekohane ristumine Riisipere-Turba raudteega (vt

joonis 1). Teemaa-ala on vajalik laiendada projekteeritava jalg- ja jalgrattatee kavandamiseks. Teemaa-ala

laiendamine, sh raudteega nõuetekohase ristumise tagamiseks olemasolevast teekoridorist väljumine

puudutab kokku 17 maaüksust, millest enamik kuuluvad riigile või omavalitsusele. Maaeralduste maht on

projekteerijalt edastatud andmete kohaselt kokku 9339 m2, sellest 6068 m2 on kas teemaa,

munitsipaalomandis olev maa või reformimata maa.

Suurimad äralõiked eramaadest on ette nähtud raudteeülesõidu lähistel Ürjast külas Saarvahtra

katastriüksuse (kü tunnus 51802:003:0436) põllumaast, kus on ette nähtud maaeraldus 2131 m2 (8,4 % kogu

katastriüksuse pindalast) (Joonis 1) ning Haiba tee 2a katastriüksusest (kü tunnus 51802:003:0201)

(Joonis 6). Viimane äralõige on 270 m2, mis moodustab 8,4 % kogu elamuaa pindalast.




17 / 31

Joonis 6. Riisipere-Nurme maantee äärde projekteritud jalg- ja jalgrattatee Haiba tee 2a katastriüksusel (POS39) (väljavõte Riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 lõigu põhiprojekti asendiplaanilt, joonis nr 2.4)

Maaeraldused ei ole sedavõrd mastaapsed, et mõjutaksid oluliselt praeguse maakasutuse jätkamist

eelnimetatud kinnistutel.

3.2. Loodusvarad

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab

(kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole

loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi loetakse

loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.

Tee korrastamiseks, uue lõigu ja uue jalg- ja jalgrattatee rajamiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus,

killustik, liiv, muld jt). Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid vedama hakatakse,

selguvad pärast ehitushanke läbiviimist. Üldjuhul hangitakse materjal riiklikest maardlatest, millede avamise

ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud. Kuna enamjaolt on tegemist olemasoleva maantee

rekonstrueerimisega ja uue lõigu rajamise pikkus on ainult ca 0,3 km, siis ei ole see kokkuvõttes niivõrd

ressursimahukas kui näiteks kogu ulatuses uue tee ehitamine. Rekonstrueeritav maantee ega selle uus

teelõik ei läbi keskkonnaregistris arvel olevaid maavarasid (maardlaid).

Rekonstrueeritava maanteelõigu lähialale ei jää ühtegi maardlat, mida kavandatav tegevus võiks oluliselt

mõjutada. Lähim maardla on maanteelõigu alguspunktist kaugemal kui 0,4 km, tegemist on Riisipere

kruusamaardlaga (aktiivsed tarbevarud, ehituskruus, pindala 6,23 ha). Mustu kruusamaardla (aktiivsed

reservvarud, ehituskruus) jääb rekonstrueeritava maanteelõigu lõpust ca 600 m kaugusele ning Riisipere

turbatootmisala (kaevandamisloa nr KMIN-077) ca 1 km kaugusele.




18 / 31

Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendusele jääb projektala maapinnalt esimese aluspõhjalise

veekompleksi põhjavesi loodusliku kaitstuse (reostusohtlikkuse) kohaselt nõrgalt kaitstud (kõrge

reostusohtlikkus) põhjaveega alale (Joonis 7). Alal levivad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid.

Joonis 7. Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardist (allikas: Maa-ameti kallete ja nitraaditundliku ala kaardirakendus, põhjavee kaitstuse alamrakendus, http://xgis.maaamet.ee, 20.09.2018).

Rekonstrueeritava tee läheduses (max 300 m teest) on EELISe andmetel seitse puurkaevu. Lähim, mis jääb

rekonstrueeritava maantee lähedusse, on ca 85 m kaugusel. Puurkaevudel on üldjuhul sanitaarkaitsealad.

Vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala,

kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja

piiratakse liikumist. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Kavandatavad tööd

teostatakse väljaspool puurkaevude sanitaarkaitsealasid.

Rekonstrueeritav tee ei ristu ühegi veekoguga.

Rekonstrueeritav teelõik ei läbi Nissi valla üldplaneeringus määratletud rohevõrgustiku tuumalasid ega

koridore. Tallinn-Riisipere raudtee piirneb idas rohevõrgustiku astmelauaga, mis täidab isolatsiooni

vähendava vahepealse ajutise elupaiga funktsiooni, mis toimib väikeulukite jaoks tuumalana ja suurulukitele

rändekoridorina tuumalade vahel (võrgustiku sidusust suurendav madalamat järku tuumala). Konkreetne

astmelaud ühendab omavahel suuremaid tuumalasid, mis asuvad rekonstrueeritavast maanteest loodes,

teisel pool Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteed ning rekonstrueeritavast maanteest ca 5 km kaugusel

idas ja kagus.

Ka Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei läbi rekonstrueeritav maantee rohevõrgustiku struktuure

(Joonis 8):

Rekonstrueeritav Riisipere-Nurme

maanteelõik (km 0,00-2,8)




19 / 31

Joonis 8. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud rohelise võrgustiku paiknemine (Harju maakonnaplaneering 2030+, 2018).

Kuna rekonstrueeritav maanteelõik rohevõrgustikku kuuluvaid alasid ei läbi, siis ei tule arvestada ka

võimalike konfliktikohtadega ega kavandada kaitseabinõusid ja ohutusmeetmeid loomade ohutute

liikumisvõimaluste tagamiseks üle maantee. Teeregistri ega Eesti loomaõnnetuste andmebaasis ja

kaardirakenduse andmetele tuginedes ei ole teadaolevalt rekonstrueeritavas lõigus loomadega seotud

liiklusõnnetusi toimunud.

Kavandatava tegevusega ei takistata rohevõrgustiku toimimist.

Maanteelõigu rekonstrueerimisel toimuvad tööd enamjaolt olemasoleva teemaa piires, kus looduslik pinnas

on tee rajamisel juba eelnevalt asendatud tehisliku maanteemuldega. Uue maanteelõigu rajamisega

Riisipere-Turba maanteega ristumise piirkonnas on vajalik hõivata küll seni veel kasutamata, looduslik maa-

ala, kui tegemist on marginaalse mõjuga pinnasele ja maastikule. Samuti ei ole tee rekonstrueerimise käigus

ette näha mõjusid looduslikule mitmekesisusele.

3.3. Võõrliigid

Maa-ameti karuputke tõrjumise ja loodushoiutööde kaardirakenduse (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

andmeil ei piirne rekonstrueeritav maanteelõik karuputke levialaga. Lähim registreeritud kasvukoht asub

projektiga kavandatud jalg- ja jalgrattatee lõpust ca 280 m kaugusel Nurme asula suunas. Karuputke

võõrliikide bioloogiast, levikust, erinevatest tõrjemeetoditest ja senistest tulemustest annab ülevaate

Karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava, mida on viimati muudetud 06. juuni 2017 Keskkonnaameti

peadirektori käskkirjaga. Kuna maantee rekonstrueerimistööde piirkonnas võõrliike ei kasva, siis puudub

vajadus rakendada meetmeid nende edasise levimise vältimiseks.




20 / 31

Ühtlasi on paslik siinkohal välja tuua, et tuleb vältida võõrliikide kasutamist teepervede haljastamises. Teed

on väga olulised võõrliikide levimise koridorid ja osa loodusmaastikust. Looduskaitseseaduse § 57 lg 1

sätestab, et võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud.

3.4. Keskkonna vastupanuvõime

3.4.1. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond

Rekonstrueeritava maantee mõjupiirkonnas ei asu ühtegi märgala, jõge, järve, merd ega randa või kallast.

Lähim märgala asub teisel pool Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteed ca 1 km projektalast loodes

(Saardemäe soo ja raba) ning ca 1 km kaugusel lõunas (Nurme raba), neid kavandatav tegevus ei mõjuta,

kuna veerežiimi ei muudeta.

3.4.2. Pinnavormid, maastik, metsad

Projektala paikneb maastikuliselt Harju lavamaa piirialal. Harju lavamaal esineb soid, paetasandikke ja

lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Maastiku eripära loob eelkõige rõhtkihilise

karbonaatkivimeist aluspõhja maapinnalähedus ja seetõttu lootaimekattega paetasandike ning rähksete,

suurte põllumaade ja salumetsadega moreenitasandike valdamine maastikustruktuuris. Maastikulist

liigestatust suurendavad moldorgudes voolavad jõed, mis liigestavad lavamaa lavadeks, samuti kühmulised,

loometsadega paekõvikud ja -künnised ning nendega vahelduvad kulutusnõgudes asuvad märjad alad

(Arold, 2005).

Projektala ja lähipiirkonna reljeef on tasane, maapinna kõrgus varieerub ühtlaselt mõne meetri ulatuses.

Pinnakatte paksus teetrassi alal ca 5-15 m, pinnakattes valdavad glatsiogeensed (moreen) ja

glatsiofluviaalsed setted (liiv, kruus) (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus,

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

Rekonstrueeritav maanteelõik metsaseid alasid ei läbi. Metsaregistri andmeil seisuga 20.09.2018 ei jää

projekteeritava maanteelõigu äärde ühtegi vääriselupaika, lähim vääriselupaik asub ca 1,4 km kaugusel.

3.4.3. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad

Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,

kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Rekonstrueeritava tee vahetus läheduses ei ole EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister):

Keskkonnaagentuuri (edaspidi EELIS) andmebaasi andmetele tuginedes seisuga 20.09.2018 ühtegi

kaitstavat ala, kaitsealuse taime-, looma- ega seenliigi elupaika ega liike. Lähim looduskaitsealune objekt

asub teisel pool Ääsmäe põhimaanteed ca 420 m kaugusel, kus asub Orkjärve looduskaitseala

(KLO1000249) Viisu soo sihtkaitsevöönd. Orkjärve looduskaitsealal asub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku

kuuluv Orkjärve loodusala (EE0010133). Alal on registreeritud mitmete kaitsealuste taimeliikide kasvukohti

(III kaitsekategooriatesse kuuluvate liikide vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhixa fuchsii) ja pruunikas pesajuur

(Neottia nidus-avis), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), soo-neiuvap (Epipactis palustris), suur

käopõll (Listeria ovata) jt). Kaitsealune Riisipere mõisa park (KLO1200571) jääb rekonstrueeritavast

maanteelõigust ca 1 km kaugusele lääne suunas ning Alema looduskaitseala (Alema sihtkaitsevöönd) jääb




21 / 31

ca 1500 m kaugusele. Alema looduskaitseala on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Alema loodusala

(EE0010107).

Kavandatav tegevus ei oma negatiivset mõju nimetatud looduskaitsealustele aladele, sh Natura 2000

võrgustiku aladele, arvestades tegevuse iseloomu ja paiknemist üksteise suhtes.

3.4.4. Alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada

Rekonstrueeritavast maanteest ca 650 m kaugusele ida suunas asub jääkreostusobjekt Riisipere ABT

(JRA0000018). 2006. teostatud inventuur tuvastas, et sellel alal on nii pinnas kui põhjavesi reostunud,

kusjuures põhjavesi on lokaalselt tugevasti reostunud. Jääkreostuobjekt asub tööstustsoonis. Käesoleval ajal

tegeletakse ABT territooriumil naftasaaduste ladustamisega, milleks kasutatakse osaliselt vana mahutiparki

ja kütuse vastuvõtusõlme (Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee).

Rekonstrueeritavast maanteest ca 200 m kaugusel asub jääkreostusobjektide nimekirja kantud Paagi

masuudimahutid (JRA0000247). Reostuse liigiks on vedeljäätmed, maa-alused mahutid. Mahuteid ümbritseb

betoonist kessoon, mis võib sisaldada lekkinud vedeljäätmeid. Likvideerimistöid objektil pole siiani teostatud

(Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee).

Välisõhus leviva müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Madala

liiklussageduse tõttu Riisipere-Nurme maanteel jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega

kehtestatud normide piiresse.

2012. a Eesti maanteelõikudele koostatud strateegiline mürakaart ei hõlma endas antud teelõigu andmeid,

sest antud liiklussagedust (3 miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas) hinnataval teelõigul ei ole

saavutatud (strateegilise mürakaardi koostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ning selle

valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus).

3.4.5. Tiheasutusega alad

Riisipere-Nurme kõrvalmaantee rekonstrueeritav lõik läbib Riisipere alevikku, mis on tiheasustusala. Saue

valla arengukava 2018-2030 (2018) andmeil elab Riisipere alevikus ca 840 elanikku.

Kavandatav tegevus toetab Riisipere aleviku jätkusuutlikku arengut.

3.4.6. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel (seisuga 20.09.2018) piirneb rekonstrueeritav

Riisipere-Nurme maantee arheoloogiamälestisega Asulakoht (registrinumber 18600), mille kaitsevöönd

ulatub ka maanteele. Mälestis on kaitse alla võetud kultuuriministri 27.07.1998 määrusega nr 20

"Kultuurimälestiseks tunnistamine". Lisaks piirneb maanteelõik ajaloo- ja arhitektuurimälestisega Nissi

kirikuaed (registrinumber 2905), ajaloomälestisega Vabadussõja mälestussammas (registrinumber 27089),

ehitismälestisega Nissi kirikuaia piirdemüür väravaga (registrinumber 2906), ehitismälestisega Nissi kirik

(registrinumber 2904) ja ehitismälestiseega Nissi kirikuaia kabel (registrinumber 2907). Nimetatud

muinsuskaitsealuste objektide kaitsevöönd ulatub rekonstrueeritava maanteeni (v.a Nissi kirikuaia kabeli

kaitsevöönd). Lisaks ulatub maanteeni ka ajaloomälestise Nissi kalmistu (registrinumber 14413)




22 / 31

kaitsevöönd, mistõttu tuleb rekonstrueerimise projekt ja ehitustegevus olemasolevate väärtuste säilimiseks

kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Projektlahendusest võib eeldada, et kavandatav tegevus on arvestanud muinsuskaitsealuste objektidega

ning tegevus olemasolevaid väärtusi ei mõjuta.

3.4.7. Inimese tervis ja heaolu ning keskkond

Riigitee 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80 lõik läbib tiheasustusala. Rekonstrueerimistööd peavad

olema korraldatud selliselt, et see ei põhjustaks inimeste tervisele ohtu ning ei takistaks ega mõjutaks

oluliselt nende tavapärast elukorraldust.

Kavandatav tegevus peab olema korraldatud selliselt, et välistada hilisemaid avariiolukordade esinemise

võimalusi ning ohtu inimese tervisele ja heaolule.

Töödega kaasneb müra ja vibratsioon (allikaks eelkõige ehitusmasinad), kuid tegemist on lühiajalise mõjuga,

mis ei levi ehitusalast väga kaugele ja mis möödub peale tööde teostamist. Kasutada tuleb tehniliselt korras

olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist.

Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral valgustustaseme muutumist, kuna kavandatud on

ökonoomsed ja töörežiimi muutmist võimaldavad valgustid.

Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur ning see on

lühiajaline ja möödub peale tee asfalteerimist. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat

lõhna ning ehitusmasinatest tekib heitgaase, kuid needki mõjud on lühiajalised ja mööduvad tööde lõppedes.

Rekonstrueeritud maantee, sh nõuetekohase ristumise rajamine Riisipere-Turba raudteega ning

maanteeliiklusest eraldatud jalg- ja jalgrattatee rajamine tõstab liiklusohutust ja -mugavust, millest võidavad

nii kohalikud inimesed kui ka alevikust läbisõidul olevad inimesed. Uue teekatte rajamine vähendab

mõnevõrra ka mürataset piirnevatel kinnistutel, sh elamumaadel.

4. Tegevusega kaasnevatest tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn)

Autoliikluse lisandumist projekti tulemusena ei ole ette näha. Liiklemistingimuste parandamisega kaasneb

sujuvam ja ohutum liiklus ning sellest tulenev kütuse tarbimise mõningane vähenemine ning efektiivsem

mootorite töö, mis omakorda vähendab teataval määral liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse

sujuvamaks muutumisega, sh nõuetekohase ristumise tagamisega Riisipere-Turba raudteega väheneb

õnnetuste oht, õhusaaste (sh tolmu) hulk ja müratase, mistõttu muutub puhtamaks ka looduskeskkond ning

paremaks inimeste elukeskkond.

Projektalal ei asu ühtegi veekogu, mille reostumist võiks kavandatava tegevus potentsiaalselt põhjustada.

Riisipere alevikus asub tehisjärv (VEE2028910), kuid see jääb kavandatavast Metsa tn ja kõrvalmaantee

ristmikust ca 150 meetri kaugusele. Sellegipoolest on oluline välja tuua, et ehitusaegsed ajutised kontorid,

laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei

tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ning masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha

ebatasasel pinnal ja tehisjärvele lähemal kui 10 m.




23 / 31

Kavandatava lõigu rekonstrueerimisega ettenähtud tööd ei kujuta otsest ohtu pinnasele ja põhjaveele, kuna

eeldatakse, et tööde teostamiseks kasutatakse tehniliselt korrasolevat masinaparki, millest ei leki kütust ega

teisi kemikaale ning ühtlasi järgitakse ohutuseeskirju. Samuti ei muuda kavandatud tegevus ümbritsevate

alade veerežiimi.

Pinnase, põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teel toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või

muu kemikaali lekked. Maantee rekonstrueerimisega saavutatav ohutum ja sujuvam liiklus vähendab

võrreldes praegusega avariide ja õnnetuste toimumise tõenäosust, mistõttu väheneb tõenäosus ka kütuse ja

muu kemikaali lekkeks loodusesse.

Olemasolevast teekoridorist väljumisega hävitatakse looduslik pinnas uue maantee asukohas. Maantee

muldkeha rajamisel muudetakse pinnase struktuuri ja omadusi, kuid arvestades tööde mastaapsust, ei

kaasne sellega olulist negatiivset mõju. Olemasoleva maanteemulde laiendamisel jalg- ja jalgrattateede

rajamiseks hävitatakse samuti pinnast, ent tegemist on maanteeäärse pinnasega, mille struktuuri ja omadusi

on juba varasemalt muudetud maanteemulde rajamise käigus.

Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht pinna- ja

põhjavette. Põhjavee kaitsmine on antud asukohas oluline seetõttu, et tegemist on nõrgalt kaitstud

põhjaveega alaga, mistõttu pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti reostada põhjavee ja

selle looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta väga kaua aega.

Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega esineb oht

sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua

kõvastuda).

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee

asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja

HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole

keskkonna seisukohalt olulised.

Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt ehitustööde käigus (vana katte freesimine ja

purustamine, ehitusmaterjalide transport objektile) tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur. Seetõttu võib tee

ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile, kuid see on lühiajaline ja mõju

kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval

teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt maantee niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob peale

tee asfalteerimist.

Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite ja ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil ning hilisemal

teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu rajamise, vaid

peamiselt olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse olukorraga

õhusaaste suurenemist ette näha. Ehitustööde käigus on tegemist eelkõige lokaalse ja ajutise mõjuga.

Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde

teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra

tekkimist.




24 / 31

Arvestades, et tegu on olemasoleva maanteega ja sellest tingituna autode liiklemisest tekitatud müraga, siis

maantee remonditööde ajal lisanduv ehitusmasinate poolt tekitatud müra ei ole olemasoleva müra taustal

märkimisväärne võrreldes nt täiesti uue maantee ehitamisega.

Müra on kasutusperioodil seotud liiklussagedusega. Maantee rekonstrueerimise eesmärk on liiklusmüra

leevendamine. Uue ja kvaliteetse teekatte rajamisega väheneb maanteega piirnevatel aladel praegusega

võrreldes liiklusest põhjustatud müratase, seega müraalane olukord piirnevatel aladel pigem paraneb.

Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega kehtestatud

normide piiresse.

Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel.

Ehitusperioodil esineb vibratsiooni ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist

kuigi palju kaugemale. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise sujuvus ning

parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket.

Kavandatava tegevuse ehitusperioodil võib kaasneda rekonstrueeritava teelõigu valgustamine (vajadusel

pimedal ajal tööde teostamiseks). Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad valgust sõiduautode tuled.

Valgustatuse tase võib mõningal määral suureneda seoses rajatava jalg- ja jalgrattatee valgustamisega.

Valgusereostuse minimeerimiseks on vajalik projektis ette näha vastavad leevendusmeetmed, st kaasaegsel

tehnoloogial põhinevate valgustite kasutamine.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas

ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline, möödub peale tööde tegemist ja on seega ka

ebaoluline.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite

suurus

Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil. Avariide tekkimise oht ehitusaegsel perioodil on

seotud ehitustegevusega, kuna sel ajal on liiklus häiritud ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib

kavandatav projekt keskkonda ohustada.

Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima

erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade (eelkõige

keskkonnajuhtimiskava) ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil

ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning

juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

Rekonstrueeritava teelõigu kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk

võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse uue kvaliteetse teekatte, nõuetekohase külg-,

möödasõidu- ja kohtumisnähtavuse tagamise tagajärjel sujuvamaks ja ohutumaks, samuti suureneb

kergliiklejate ohutus sõiduteest eraldatud jalg-ja jalgrattatee rajamise tagajärjel. Teisalt võivad avariisse

sattunud ohtlikke veoseid vedavad veokid põhjustada olulist keskkonnamõju, kui pinnasesse ja põhjavette

sattuvad ained, mis põhjustavad pinnase ja põhjavee reostumist. Viimane ei ole aga seotud kavandatava

tegevuse elluviimisega, kuna tee rekonstrueerimine ei põhjusta tee kasutusperioodil täiendavaid




25 / 31

avariiohtlikke olukordi. Pigem vähendab liiklusohutuse tõus ja liikluse sujuvuse parandamine selliste avariide

esinemise tõenäosust.

5.1. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest

põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

Maantee rekonstrueerimine, sh uue maanteelõigu ning jalg- ja jalgrattatee rajamine ei ole seotud

hädaolukorra seaduse, jäätmeseaduse ega kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuste või katastroofide

ohuga, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga. Need kliimamuutuste

tagajärjed, mis võiksid mõjutada kavandatud tegevust ehitus- või kasutusperioodil, ei ulatu antud piirkonda.

6. Keskkonnamõju olulisuse hinnang

Planeeritavate tegevuste keskkonnamõjud võivad avalduda pigem ehitusstaadiumis, mil mõju suuruse ja

ulatuse määrab kehtestatud keskkonnaabinõudest, ohutusreeglitest ja heast ehitustavast kinnipidamine

ehitustööde käigus. Ehitusaegsed mõjud maanteega piirneva ala elanikele avalduvad peamiselt häiriva

müra, mõningase õhusaaste, vibratsiooni ja valguse näol, mis on seotud kohapealse maantee

rekonstrueerimistöödega, sh jalg- ja jalgrattatee ehtustöödega kui ka ehitusmaterjale vedavate autode

liiklemisega.

Ehitustööde mõjuala on lokaalne ja seotud teemaa-ala ja selle vahetu ümbrusega. Ehitusaegsed mõjud on

pigem väheolulised, sest suuremahulist ehitustegevust ei kavandata ja tööde teostamise aeg on ajutine ning

möödub pärast tööde teostamist. Kuna kavandatava tegevuse eesmärk on liiklusohutuse taseme tõstmine ja

liikluse sujuvuse parandamine ning mürataseme leevendamine, siis on kasutusaegsed mõjud

looduskeskkonnale ja inimese tervisele ning heaolule kindlasti positiivsed.

Mõju kohalike elanike heaolule ja tervisele on positiivne tänu sõiduteest eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee

rajamisega, mis võimaldab liikuda auto asemel ohutult jalgsi või jalgrattaga. Mõningane negatiivne mõju on

seotud jalg- ja jalgrattatee rajamiseks vajamineva maa võõrandamisega, kuna uus kergtee ei mahu igal pool

olemasolevale teemaale ära. See puudutab pigem üksikuid erakinnistuid, kuna enamjaolt mahub jalg- ja

jalgrattatee siiski olemasoleva teemaale. Riisipere-Turba raudteega ristumiseks uue maanteelõigu rajamine

mõjutab ühte erakinnistut (Saarvahtra, kü tunnus 51802:003:0436), kuna uus maanteelõik rajatakse osaliselt

olemasolevale põllumaale ja seetõttu kasutatava maa pindala mõnevõrra väheneb. Suurem osa kinnistust

jääb tee rajamisest puutumata.

Kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu rekonstrueerimisega kavandatud tegevustel

puudub potentsiaalne piiriülene mõju ning mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Samuti ei ole seoses

kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha negatiivse

kumulatiivse mõju ilmnemist.

Arvestades riigitee 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 lõigu rekonstrueerimise projektiga ette nähtud

tööde iseloomu, ulatust ja suurust ning sellest lähtuvalt tööde mõjuala suurust ja ulatust, mõju ilmnemise

tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust, kavandatava tegevuse koosmõjusid muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi ei ole kavandataval tegevusel keskkonnamõju




26 / 31

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 lõikes 2 kirjeldatu põhjal otsest või kaudset

mõju, mistõttu ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik.




27 / 31

7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang on koostatud 04.09.2018 Tinter-Projekt OÜ poolt e-maili

teel esitatud tellimuse alusel.

Töö eesmärk on kõrvalmaantee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 rekonstrueerimise projektiga

kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja

keskkonnamõju hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus projektiga

kavandatud tegevustele.

Riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamiseks on põhiprojekti eesmärk

riigitee 11162 Riisipere - Nurme km 0,00 – 2,80 lõigu põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik

teostada kõnealuse maanteelõigu rekonstrueerimine. Eesmärk on lõigu rekonstrueerimise järgselt

liiklusohutuse ja liikluse sujuvuse parandamine, liiklusmüra leevendamine ja kergliikluse eraldamine

autoliiklusest, samuti uude asukohta Riisipere – Turba raudtee ja riigitee ristumise projekteerimine.

KMH eelhinnang on koostatud Tellija poolt esitatud eelprojekti lahendusele (eelprojekti staadiumile).

Projekteerimise lähteülesanne näeb ette projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud

lahendused, sealjuures katendi uuendamine, vajadusel olemasoleva muldkeha remontimine, kogu lõigu

ulatuses maantee kõrvale jalg- ja jalgrattatee rajamine ning maantee ca km. 1,1 – 1,3 lõigul ristumise

lahendamine projekteeritava Riisipere-Turba raudteega. Normidele vastavaks ristumiseks on vajalik

projekteerida vajalikus mahus riigitee nihutamine.

Eelprojektiga on lahendatud jalg- ja jalgrattatee kogu rekonstrueeritava maanteelõigu ulatuses ning edasi

kuni Nissi surnuaiani (kuni Kadaka teega ristumiseni).

Teemaa-ala laiendamine puudutab 17 maaüksust, millest enamus kuuluvad riigile või omavalitsusele.

Maaeraldused eramaadest ei ole sedavõrd suured, et mõjutaksid oluliselt praegust maakasutust.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Nissi valla üldplaneeringuga ning Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Projektlahendus arvestab lähiala detailplaneeringute ning teiste olemasolevate ja kavandatavate

tegevustega.

Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust.

Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too, samuti ei kaasne mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju projekti ala ja lähiümbruse

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, looduskaitselistele väärtustele, kui järgitakse kõiki

keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid, leevendusmeetmeid ja soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri

kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule, inimeste heaolule ja liiklusohutuse ja sõidumugavuse

tõstmisele. Rekonstrueeritud maantee, sh nõuetekohase ristumise rajamine Riisipere-Turba raudteega ning

maanteeliiklusest eraldatud jalg- ja jalgrattatee rajamine tõstab liiklusohutust ja -mugavust, millest võidavad

nii kohalikud inimesed kui ka alevikust läbisõidul olevad inimesed.




28 / 31

Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning võimaliku vibratsioonitaseme suurenemine,

samuti visuaalsed häiringud ning tolmu levik ümberkaudsetele aladele. Need on ajutise iseloomuga ning

kaovad peale ehitustööde lõppemist. Soovitused, mida tuleks rakendada tee rekonstrueerimise

põhiprojektiga kavandatavate tegevuste elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või

leevendamiseks, ning kohustused, mida tuleb järgida, on alljärgnevad:

• Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil vastutab

töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele.

• Kavandatav tegevus peab olema korraldatud selliselt, et välistada hilisemaid avariiolukordade

esinemise võimalusi ning ohtu inimese tervisele ja heaolule. Samuti peab ehitusaegne töö- ja

liikluskorraldus tagama avariiolukordade ohu vältimise.

• Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht pinna-

ja põhjavette. Põhjavee kaitsmine on antud asukohas oluline seetõttu, et tegemist on nõrgalt kaitstud

põhjaveega alaga, mistõttu pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti reostada

põhjavee ja selle looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta

väga kaua aega.

• Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha

kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal.

• Rekonstrueerimistööd peavad olema korraldatud selliselt, et see ei põhjustaks inimeste tervisele

ohtu ning ei takistaks ega mõjutaks oluliselt nende tavapärast elukorraldust.

• Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku

vähendamiseks (nt maantee niisutamine).

• Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist,

õhusaaste ja vibratsioonitaseme ülemäärast suurenemist.

• Vastavalt looduskaitseseaduse § 45 tohib tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, v.a kasvav mets

metsaseaduse tähenduses, raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel, kusjuures loa andmise

tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus.

• Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga

kokkuleppele saades vastavalt ala korrastada. Uue mulde rajamise ja olemasoleva laienduse alt

eemaldatav kasvumuld kasutatakse haljastamisel mullatööde käigus. Kogu ehituspraht ja muud

jäätmed tuleb kokku korjata ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda käitlemiseks

vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.

• Kasutuskõlblike materjalide ladustamised tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega.

• Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,

lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.

• Vältida tuleb võõrliikide kasutamist teepervede haljastamisel.




29 / 31

• Kuna maanteeni ulatub ajaloomälestise Nissi kalmistu (registrinumber 14413) kaitsevöönd, tuleb

rekonstrueerimise projekt ja ehitustegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, tagamaks

olemasolevate väärtuste säilimine.

Arvestades käesoleva eelhinnangu peatükkides 2 – 6 esitatut leiab käesoleva eelhinnangu koostaja, et

riigitee nr 11162 Riisipere-Nurme km 0,00-2,80 lõigu rekonstrueerimise projektiga kavandatud

tegevusele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist, sest kavandatav tegevus ei too eeldatavalt

kaasa olulist keskkonnamõju ning kavandatava tegevusega ei kaasne eraldi ega koos muude tegevustega

eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.




30 / 31

8. KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid, eeskirjad ja kavad

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 15.06.2016.

2. „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31.

3. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 22.02.1995.

4. Harju maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/78.

5. Hädaolukorra seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 08.02.2017.

6. Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004.

7. Kemikaaliseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 29.10.2015.

8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

9. Looduskaitseseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 21.04.2004.

10. "Kultuurimälestiseks tunnistamine", kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr 20.

11. Nissi valla üldplaneering, kehtestatud Nissi Vallavolikogu 17.04.2014 otsusega nr 13.

12. Riisipere aleviku Nissi tee 24a kinnistu detailplaneering, kehtestatud Saue Vallavalitsuse 13.12.2017

korraldusega nr 960.

13. Riisipere aleviku Mäe kinnistu detailplaneering, kehtestatud Nissi Vallavalitsuse poolt 17.03.2016.

14. „Saue valla arengukava ja Saue valla eelarvestrateegia kinnitamine“, kinnitatud Saue Vallavolikogu

30.08.2018 määrusega nr 43 .

15. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.

16. Veeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 11.05.1994.

17. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Muud allikad

1. Eesti Maastikud. Arold, I., 2005.

2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, andmed seisuga

20.09.2018.

3. Maa-ameti kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee.

4. Riiklik Teeregister, https://teeregister.riik.ee.

5. Riisipere. Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Riisipere

6. Riisipere raudteejaam. Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Riisipere_raudteejaam




31 / 31

7. Saue valla koduleht. Riisipere alevik, http://sauevald.ee/riisipere-alevik.

8. Strateegiline mürakaart 2012, https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/mura/strateegiline-

murakaart-2012.

kÕrvalmaantee nr 11162 riisipereriisipere- ---nurme km … · • maaparanduse ekspertiis...

Documents