1

E T L L

E A B A

TÕU LOOMAKASVATUSEESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT ·

NR. 4 DETSEMBER 2010

SISUKORD

Loomakasvatus2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatuse kolm kvar -

ta lit

Veised4 T. Põlluäär. Eesti Tõuloomakasvatajate

Ühis tu tunnustamisel valitsenud tingimustemuut mine

5 K. Kalamees, O. Saveli. Eesti maatõugu leh -ma de kehamõõtmete dünaa mika

Linnud7 M. Piirsalu. Baltimaade ja Soome XVIII lin -

nu kasvatus konverentsilt

Sead8 P. Kütt. Seemenduse meistriklass

Piimandus9 A. Olkonen, M. Henno. Piimanduslabori loo -

mi sest loomakasvatus instituudis 50 aastat

Mesindus12 P. Pihlik. Mesilaste aretus aastal 2010

Veterinaaria13 A. Valdmann. Lehmade sigimisalane rahvus -

va heline doktoriõppe suvekool14 A. Viltrop. Metsamarutaudist ja selle vastu

vakt sineerimisest

Hobused16 K. Sepp. Jõudluskatsetele joon alla16 K. Sepp. Ukraina ja tori hobused17 R. Raadik. Tulevik on tori hobuse käes

Kroonika19 O. Saveli. Tõuraamatute pidamise 125. aas ta -

päev Eestis

Hea lugeja!

Eelmises ajakirjanumbris arvasime, et kaunis suvi sai aluseeel misest lumerohkest talvest. Nüüd, vähemalt novembri lõpu -päe vade järgi, võime loota, et tagasi on jõudnud korrektsete aas -ta aegade periood. Minuealised mäletavad samasugust omalap se põlvest. Põllumehele on ilmastiku regulaarsus, vaatamataväikestele ootamatustele, omamaine toetus edukale tegut se mi se -le põllul ja laudas.

Ajakirja esimese artiklis on traditsiooniline ülevaade loo ma -kas vatusest, kust on näha mõningast põllumajandusloomadearvu stabiliseerumist ja piimatootmise edenemist, kuid liha toot -mi se vähenemist. Meedia aga ei väsi kuulutamast, kui hästi põl -lu mehed elavad, sest piima-, teravilja- ja rapsihinnad on kõrged.Kahekroonise piimahinna tõusu ja „võitjate“ osakaalu lahti rää -ki mine sarnanes kolme poliitilise erakonna hämamisega. Kapõl lumehed ise väljendavad meedias rahulolu, justkui oleksidunus tanud lähimineviku, kus harjumuspärase töö tegemisekstuli maksta vähemalt igale toodetud piimaliitrile üks kroon pea -le. Õnneperioodid pole kestnud kaua ja uuesti…

Loodame siiski paremat, sest loomakasvatajate ühistegevusparemate turgude leidmisel on hakanud vilja kandma. Esimestkor da on märgata piimatööstuste ohutunnet tooraine nappusepärast. Otsitakse abi ministrilt tootjate korrale kutsumiseks,koos tatakse programme jne. Kahju, et 15 aastat tagasi polnudpiimatootjad sedavõrd üksmeelsed, et kaasaegse majan dus mee -todi (pankroti) abil oleks korrigeeritud tööstuste võimsust võikätte saadud osa nendest ühistegevuseks. Eks Türgi ärimehedandsid esimese häirekella ka lihatööstustele, kuid ka tõuleh mi -ku te ost tugevdas tublide karjaaretajate majandusolukorda. Pin -ge line ja edukas tegevus elusloomade väljamüügil oli ühekspõhjuseks, miks Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko noore mehena jõudis aasta põllumeeste nomi nen -ti de hulka.

Tõuraamatu pidamisest Eestis möödus 125 aastat, mille tähis -ta misest on ajakirjas ülevaade. Siinjuures tuleb märkida, et tege -mist on Tartu vaimule sarnase ideoloogilise tunnusmärgiga, misühendab kõikide loomaliikide tõuaretajaid. Nii oli ka kokku tu le -kul Ülenurmel, kus kohtusid mitme põlvkonna esindajad. Ülla -tu si pakuvad geneetikateadlased ja statistikud, sest ees seisabuue hindamis- ja valikumeetodi – genoomselektsiooni raken da -mi ne, eeskätt isasloomade valikul. Kogu genotüübi teadmine on tore, aga kuidas määrata geenide toime erinevas keskkonnas, on ju ba hoopis keerukam, sest selleks on vaja mitmekordselt suu re -ma arvuliste tõugude andmestikku, kui seda on Eestis kasutada.Esialgu tuleb jätkata järglaste järgi hindamist.

Ees seisab rahutu periood meedias – maarahva hääli püüavadkõik, sest kindlat omanäolist erakonda peaaegu pole. Jäägerahu likuks ja tehke valik (mis küll eriti midagi ei mõjuta) omaära nägemise järgi. TERVIST, HEAD TAHET JA EDU 2011.AASTAL!

Olev Saveli

A. Juusi foto

Eesti loomakasvatuse kolm kvartalitPhD Matti PiirsaluPõllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik

Statistikaameti esialgsed andmed ja põllumajandus -minis teeriu mi prognoosid 2010. a III kvartali loomakas -va tuse kohta näitavad veiste ja sigade arvukuse sta bi li see- rumist, piimalehmade arvu mõningast vähenemist, lam -mas te ja kitsede ning lindude arvu kasvu. 2010. a 30. sep -temb ri seisuga oli Eestis 240 400 veist, sealhulgas 96 500(–1%) piimalehma, 383 800 siga, 103 000 (+1%) lam -mast ja kitse ning 2 049 700 (+11%) lindu.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. sep tem -ber (tuhandetes)

Näitajad 2009 2010 2010/2009

+/– %

Veiste arv 240,5 240,4 –0,1 100

sh lehmade arv 97,5 96,5 –1,0 99

Sigade arv 383,4 383,8 +0,4 100

Lammaste ja kitsede arv 101,5 103,0 +1,5 101

sh kitsede arv 2,1 2,4 +0,3 101

Lindude arv 1842,2 2049,7 +207,5 111

Allikas: ESA, PM

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põl -lu majandusloomade registrisse oli 2010. a 30. septembriseisuga kantud 240 203 veist, sealhulgas 96 740 piima leh -ma, lisaks 12 357 lihalehma, 79 028 lammast ja 2947 kit -se (tabel 2). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oliveiste koguarv vähenenud 747 võrra, sealhulgas piima -leh made arv 765 looma võrra. Samal ajal oli lihalehmadearv registris suurenenud 2360, lammaste arv 5377 ja kit -se de arv 480 looma võrra.

Kõige enam oli veiseid seisuga 30. sep tem ber 2010Järvamaal – 30 446, järgnesid Lääne-Virumaa 28 531 jaPärnumaa 23 990 veisega. Piimalehmi oli samuti kõigeenam Järvamaal – 13 821, järgnesid Lääne-Virumaa11 725 ja Pärnumaa 10 359 lehmaga.

Lambaid kasvatatakse kõige enam Saaremaal, kus neidoli 30. septembri 2010. a seisuga 14 549, järgnesid 6776lambaga Valgamaa ning 6461 lambaga Harjumaa. Kitse -kas vatus on enim arenenud Pärnumaal, kus 30. septembril 2010. a oli neid registrisse kantud 672, Läänemaal oliregist ris 326 ja Saaremaal 261 kitse.

PRIA loomade registri andmetel oli 2010. a 30. sep -temb ri seisuga Eestis 5348 veisepidajat, sealhulgas 4009piima tõugu lehmade ja 1112 lihatõugu lehmade pidajat,üle jäänud pidasid mõlemat veiseliiki, 1910 lamba- ning530 kitsepidajat.

Tabel 2. Loomade arv maakondades 2010. a 30. sep -temb ri seisuga (PRIA andmeil)

Maakond Veiseid Piima -lehmi

Liha -lehmi

Lambaid Kitsi

Harju 13 099 4843 897 6461 163

Hiiu 4572 665 988 3881 134

Ida-Viru 5751 2149 354 1957 177

Jõgeva 21 339 9777 417 1902 57

Järva 30 446 13 821 432 3416 144

Lääne 11 175 3278 1545 3763 326

Lääne-Viru 28 531 11 725 1082 6157 229

Põlva 13 997 6240 309 5544 138

Pärnu 23 990 10 359 1120 4935 672

Rapla 16 776 6090 1253 3757 135

Saare 16 485 5700 1606 14 549 261

Tartu 16 507 7403 225 5680 135

Valga 10 487 3875 586 6776 67

Viljandi 17 854 7747 729 4538 102

Võru 9194 3068 814 5712 207

Kokku 240 203 96 740 12 357 79 028 2947

PiimatootminePiima toodeti 2010. a üheksa kuuga statistikaameti and -

me tel 510 743 t, mis oli 2009. aasta sama perioodiga võr -rel des 2932 t mullusest enam. Lehmi oli 1000 looma võrra vähem, kuid lehma kohta lüpsti piima 300 kg enam. Kesk -mi ne piimatoodang lehma kohta oli 2009. a 30. septembriseisuga 5132 kg ja käesoleval aastal samal ajal 5432 kg.

Piimatööstustele realiseeriti 2010. a üheksa kuuga455 000 t 4,0% rasva- ja 3,3% valgusisaldusega piima,mil lest kuulus eliitsorti 62%, kõrgemasse sorti 36% ningI sorti 2%. Varutud piimakogus vähenes eelmise aastasama perioodiga võrreldes 10 200 t ehk 2% võrra. Kokku -oste tud piim moodustas kogutoodangust 89%.

Käesoleva aasta III kvartalis oli keskmine piima kokku -ostu hind oluliselt kõrgem kui eelmisel aastal, olles juuli -kuus 4293 kr/t, augustis 4316 kr/t ning septembris4613 kr/t.

Euroopa Liidus toodeti piima 2010. a esimestel kuu delvähem kui aasta tagasi, kuid see vahe vähenes pi de valtning alates maikuust tõusis tootmine üleeelmise aas tatasemele. Augustikuu seisuga toodeti Euroopa Liidus ju -ba 0,4% rohkem piima kui eelmisel aastal samal ajal.2008/ 2009. kvoodiaastast alates suurendatakse EuroopaLiidu liikmesriikide piimakvoote igal aastal 1% võrraning väljajagatava tarnekvoodi suurus on ka selle võrrasuu rem. Ülejäänud väljajagatav kvoot koosneb eelmiselkvoo di aastal reservi kogunenud kvoodikogusest ning va -

2

Tõuloomakasvatus 4-10

L O O M A K A S V A T U S

ba nenud broneeringutest nende kvoodiomanike arvelt,kes kvoodiaasta jooksul täitsid alla 70% kvoodist – neilvähendati kvoodikogust 50% kasutamata jäänud kvoo di -ko gusest ning kogustest, mis olid piimatootjatelt kvoodimittetäitmise tõttu ära võetud ja mida tootjad kahe aastajooksul tagasi ei küsinud. Kokku oli Eestile 2010/2011.kvoo diaastaks määratud piimakvoot 672 547 197 kg,seal hulgas tarnekvoot 663 670 155 kg ja otseturustus -kvoot 8 877 042 kg. Kvoodiomanikust piimatootjaid oliEestis PRIA andmetel käesoleva aasta III kvartali lõpusüle 1030.

1. kuni 15. juulini võttis PRIA piimakvoodi omanikeltvastu taotlusi neile 2010/2011. kvoodiaastaks määratudpiimakvoodi suurendamiseks. Taotlusi esitati 124 ning120 avaldust rahuldati. Välja jagati täiendavalt23 220 305 kg tarnekvooti ja 1 370 129 kg otseturustus -kvoo ti.

Kvooti on võimalik muuta üks kord kvoodiaasta jook -sul ning üksnes avalduse esitamise ajaks täitmata indivi -duaal se kvoodi või selle osa suuruses. Piimakvoodi süs -teemi rakendamine lõpeb 2014/2015. kvoodiaasta lõp pe -des ehk 31. märtsil 2015.

Lihatootmine2010. aasta üheksa kuuga toodeti tapaloomade ja -lin -

du de elusmassi kokku 79 556 t, mis on 2009. aastaga võr -rel des 3215 t vähem (tabel 3).

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis 2009. ja 2010. aastakolme kvartali jooksul (tonnides)

Näitajad 2009 2010 2010/2009

+/– %

Tapaloomade ja -lindude elusmass 82 771 79 556 –3215 96

sh veistel 19 239 16 237 –3002 84

sigadel 46 987 45 849 –1138 98

lammastel ja kitsedel 1182 1143 –39 97

lindudel 15 363 16 327 +964 106

Allikas: ESA, PM

Sealiha 2010. a üheksa kuuga oli sealihatoodang elusmassis

45 849 t, mis on 1138 t vähem kui 2009. a. Liha töötle mis -ette võtted ostsid kokku 276 200 siga, liha saadi 21 652 t.Sea lihakeha keskmine mass oli 80 kg. Sea liha osatähtsusliha kogutoodangust oli 58%, mis on möödunud aasta ta -se mel. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 23,52 kr/kg.

Põrsaid sündis 2010. a üheksa kuu jooksul 570 500. Seeon 23 000 põrsast rohkem kui eelmisel aastal. Sellest tule -ne valt on oodata käesoleva aasta II poolel sealiha too dan -gu mõningast kasvu.

Veiseliha Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning

PRIA registrisse oli neid kantud 2010. a 30. septembri sei -su ga 40 532 ehk 5913 (+17%) enam kui eelmisel aastalsamal ajal. Kõige enam oli aberdiini-anguse tõugu vei -seid, 10 642, järgnesid herefordid, 10 449, ja limusiinid,9114. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust oli2010. a üheksa kuu andmetel 20%.

Tabel 4. Prognoositav lihatoodang kolme kvartalijook sul tapamassis 2009. ja 2010. aastal (tonnides)

Näitajad 2009 2010 2010/2009

+/– %

Loomade ja lindudetapamass

55 752 53 938 –1814 97

sh veistel 10 774 9093 –1681 84

sigadel 33 361 32 553 –808 98

lammastel ja kitsedel 556 537 –19 97

lindudel 11 061 11 755 +694 106

Allikas: PM

Vasikaid sündis 2010. a üheksa kuu jooksul 82 300, mison 800 võrra vähem kui möödunud aastal. Seega veise -kar jade vähenemine pole veel päriselt lõppenud.

2010. a üheksa kuuga toodeti Eestis veiseliha elus mas -sis 16 237 t, mis on 3002 t ehk 16% võrra vähem kui eel -mi sel aastal. Lihatöötlemisettevõtete kokkuostetud25 600 veisest saadi 6025 t liha, mis on 1028 t enam kuieelmisel aastal.

Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2010. a kolmekvartali jooksul 26,72 kr/kg. See on üle ühe krooni võrraroh kem kui möödunud aastal.

Lamba- ja kitseliha2010. a üheksa kuuga toodeti lamba- ja kitseliha elus -

mas sis 1143 t, mis on 39 t võrra vähem kui 2009. aastal.Lambaid ja kitsi osteti kokku 3000 ja neist saadi 57,5tonni liha tapamassis. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogu liha toodangust oli 2% piires.

Euroopa Liidu suuremates lambaliha tootvates riikides2010. aastal tootmine vähenes ja lambalihahinnad olid2006.–2008. a keskmisest madalamad. Samal ajal onvähe nenud ka lambaliha tarbimine. 2008. a tarbiti Euroo -pa Liidus inimese kohta 2,8 kg lambaliha. Prognoosidkinnitavad järgnevatel aastatel tarbimise languse jätku -mist. Probleemiks Euroopa Liidu lõuna- ja keskosas paik -ne vates liikmesriikides ja ka meie põhjanaabri Rootsilambakasvatussektoris on sinikeelhaiguse laialdane le vik.

Linnuliha Lindude arv oli 2010. a 30. septembri seisuga

2 049 700, mis on 207 500 linnu võrra enam kui eelmiselaastal. Kanabroilerite arvukuse kasv on tingitud turu si -tuat siooni paranemisest ja tugevast reklaamist kasulikelinnukasvatussaaduste tarbimise propageerimisel linnu -liha teavitus- ja müügi edendamisprogrammi „Linnulihaon kasulik“ raames 2008/2009. a. Kui 2009. a üheksakuuga toodeti linnuliha 15 363 t eluskaalus, siis käes ole -val aastal 16 327 t ehk 964 t enam. Linnuliha osatähtsusko gu lihatoodangust oli 2010. a üheksa kuu keskmisena21%.

Munatootmine 2010. a üheksa kuuga toodeti meil 139 207 000 muna,

mis on 14 624 000 muna ehk 12% võrra rohkem kui eel -mi sel aastal. Kana kohta saadi üheksa kuuga 199 munaehk kolm muna enam kui eelmisel aastal samal perioodil.Munatootmise suurenemise peamiseks põhjuseks on turu -si tuat siooni paranemine ning uute kaasaegsete lindlatekäi kuandmine Peri POÜs, OÜs Sanlind ja Linnu TaluOÜs, mis võimaldas munakanade arvukust suurendada.

3

4-10 Tõuloomakasvatus

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tunnustamiselvalitsenud tingimuste muutminePm-mag Tõnu Põlluäär Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistutõuraamatu- ja aretusosakond

Käesoleval aastal möödus viis aastat, mil ETKÜ esitastun nustamiseks Veterinaar- ja Toiduametile (VTA) are -tus programmid. Sel aastal tuli programmid ja nende lisadkõik uuesti üle vaadata, kaasajastada, kohendada vasta -valt kehtivatele seadustele ning uuesti esitada.

Aretusühingu tunnustamine on vajalik, et ühistu aretus -te ge vusega üldse tegelda tohiks. Tunnustus kehtib viisaastat. Protsess ise oli seekord suhteliselt keeruline, kuna1. juuliks esitatud dokumendid ei vastanud Veterinaar- jaToiduameti spetsialistide ootustele ning tuli korduvalt ülevaadata ja uuesti esitada. Samuti tuli vastata erinevatelejärelpärimistele ja selgitada aretuse praktilisi seisukohti.Septembrikuu keskel saime VTA-ga lõpuks kokkuleppele ja otsusega nr 294 15.09.10 tunnistati kehtetuks kõik senikehtinud aretusprogrammid ja nende lisad ning kinnitatijärgmised dokumendid, mis käesolevas artiklis on loet le -tud ja kirjeldatud ka põhimõttelisi muudatusi, võrreldesseni kehtinutega.

1. Eesti holsteini tõu (EHF) aretusprogramm Suuri muudatusi holsteini tõu aretuse eesmärkides ei

tehtud. Täpsemaks muudeti valikutunnuste geneetilise jamajan dusliku hindamise põhimõtteid ning kaasajastatinumb rilisi näitajaid.

2. Eesti holsteini tõugu lehmade välimiku hinda -mi se kord

Seni kehtinud 16 hinnatava tunnuse asemel hinnataksenüüd 18 tunnust, mis on kooskõlas Euroopa ja maailmaHols teini-Friisi Konföderatsioonide otsustega.

3. Eesti punase tõu (EPK) aretusprogrammProgrammi on täielikult muudetud ja kaasajastatud.

Eessõnas on käsitletud EPK kujunemist ja tõu kirjeldustning kõrvutatud 2009. a tulemusi seni kehtinud aretus -prog rammiga. Aretusprogrammis täpsustati aretuse ees -mär ke ja nende realiseerimise võimalusi, samuti aretus -meetodeid ja teiste tõugude valikut. Lisati ka kasutatavate aretuskomponentide iseloomustused. Kahjuks polnud ae -ga aretusprogrammi aretuskoguga arutada, kuid see ka -vat suse teostamine jääb tulevikku.

4. Eesti punast tõugu lehmade välimiku hinda mi -se kord

Muutused on seoses 1.01.10 kasutusele võetud üld tun -nus te hindamise metoodikaga (nn 80 punkti süsteem), mis tähendab, et tüübi-, udara- ja jalgade hindeid enam kokkuei liideta, vaid igale neist antakse eraldi hinnang. Seosessellega on lineaarsel skaalal toodud üldtunnuste hindedvõrreldavad nii EHF kui ka EPK tõus. Endiselt hinnatakse lineaarselt 14 üksiktunnust.

5. Tõuraamatusse kandmise alused ja tõuraama -tu pidamise kord

Kuna seda korda on muudetud korduvalt, siis seekordmuudatusi ei tehtud, täpsustati vaid seaduslikke aluseid.

6. Aretuslooma põlvnemise registreerimise japõlv nemise õigsuse kontrollimise kord

Korda kaasajastati ja kuna loomaomanikud ei taha tih ti -peale veisemüügil kaasa anda põlvnemistunnistust, siistäpsustati põlvnemistunnistuse väljaandmise kohus tu si.Samuti täiendati geneetilise ekspertiisi läbiviimise kordaja toiminguid, mida tehakse, kui loomaomanik aretus spet -sia listi poolt märgitud puudusi ei kõrvalda. Kahjuks tulebsellist olukorda sageli ette, kus aretusspetsialist avastabvalede põlvnemisandmetega veiseid ja sel puhul on ainus

4

Tõu loomakas va tus 4-10

V E I S E D

Foto 1. Viss 2009 Aasa (om Kõpu PM OÜ) (A. Juus) Foto 2. Viss 2007 Liisu (om Tartu Agro AS) (T. Põlluäär)

korrigeerimise võimalus geneetiline ekspertiis. Parakuloo ma omanikud keelduvad seda tegemast, sest geneeti li -ne ekspertiis on kallis. Samas jäävad andmebaasi valedpõlvnemisandmed. Selle alusel käib aga geneetiline hin -da mine ja aretustegevus.

7. Aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobi -vaks tunnistamise kord

Täiendatud on sugupullide aretuseks tunnustamist.Täies ti uus punkt on sperma varumise korraldamise jakva li teedi hindamise protsess kunstliku seemenduse jaa -mas, mida varasemates kordades kirjeldatud pole.

8. Emaslooma seemendusandmete registreerimi -se kord

Juba mõnda aega on seemendajatel kaks võimalustseemenduste sisestamiseks – saata seemendusaruanneETKÜ-sse või ise sisestada seemendusi Interneti kauduotse andmebaasi. Siin on täpsustatud registreerimist jakohustusi, millised andmed esitatakse paberkandjal.

9. Seemendusalased koolitusprogrammid ja see -men daja tunnistuse saamise nõuded ning tunnistuseväljastamise kord

Selle korraga on täpsustatud seemendajate koolitus või -ma lusi ja seemendajate kontrollimist ETKÜ spetsialistidepoolt.

10. Aretuslooma jõudlusandmete ja geneetiliseväär tuse hindamistulemuste kasutamise kord

Geneetilise väärtuse kasutamine on ära toodud aretus -prog rammides. Korras on viidatud geneetilise väärtusehin da mise läbiviija Jõudluskontrolli Keskuse aadressilening kirjeldatud lihaveiste jõudlusandmete säilitamist jakasu tamist.

11. Põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraa -ma tusse kanda, identifitseerimine ja selle üle arves tu -se pidamise kord

Seni kehtinud korras nimetati vaid variandid, millisedon sündinud vasika märgistamise nõuded enne kõrvamär -gi ga märgistamist. Uus kord näeb ette, mida looma oma -

nik peab tegema 24 tundi pärast vasika sündi, juhul kuivasikat ei märgistata kohe kõrvamärgiga.

12. Lihaveiste aretusprogrammTäiendatud on aretuseesmärke ja nende saavutamise

võimalusi lihatõugu veistel. Samuti lisati kõikide aretus -prog rammis lubatud lihatõugude iseloomustused.

13. Lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine, miskoos neb järgmistest kordadest:

13.1 Aretuslooma põlvnemis- ja jõudlusandmete ko -gu mise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säili ta -mi se kord

13.2 Andmed laboratooriumi kohta, kus tehaksejõudluse määramiseks vajalikke analüüse

13.3 Aretuslooma jõudlusandmete ja nende hinda -mis tulemuste avaldamise kord

13.4 Jõudlusandmete kogumise koolitusprogrammidning jõudlusandmete koguja tunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse väljastamise kord

13.5 Aretuslooma jõudlusandmete kasutamise kord.Et lihatõugu veiste jõudluskontrolli läbiviimise korda

muudeti alles 2008. a, siis nüüd täpsustati andmeid ningviidi sisse kehtivad seadusandlikud alused. Põhimõttelisimuudatusi seoses lihaveiste jõudluskontrolliga ei ole.Kuid lihatõugu veistele kehtivad täiendavalt ka piima -veis te kohta toodud aretusprogrammide lisad.

Kõik nimetatud korrad, kohustuslikud algdokumendidning nende vormid on saadaval ETKÜ kodulehel(www.etky.ee - “aretusprogrammi osad”) ning kõikideleloomaomanikele kohustuslikuks täitmiseks. Täitmistkont rollivad VTA töötajad, kellel on õigus viidata puu -dus tele ning kontrollida atesteerimistunnistuste olemas -olu.

Tuleb veel kord rõhutada, et käesolevas artiklis nime ta -tud aretusprogrammides ja nende lisades olevad punktidon kohustuslikuks täitmiseks kõikidele veise kas vata ja te -le. Aretusprogrammid ja nende lisad on koostatud vasta -valt põllumajandusloomade aretuse seadusele.

Eesti maatõugu lehmade kehamõõtmetedünaa mika

Pm-mag Käde KalameesEK Seltsemeriitprofessor Olev SaveliEesti Maaülikool

Juba 1910. a oli Aleksander Lilienblattil kui eesti maa -kar ja ausse tõstjal ja propageerijal arusaamine, et veistepiimatoodangu kiiremaks kasvuks on vaja teada veisteväli miku ja kehamõõtmete ning kehamassi andmeid. See -tõt tu on teada 1910.–12. a maakarja esimeste mõõtmisteandmed ja on võimalik analüüsida, kuhu maakarja aretuson nüüdseks välja jõudnud ja mida peaks veel pareminitegema.

Alates 1963. aastast on eesti maakarja veiseid pidevaltmõõ detud ja hinnatud. 1963–1995 mõõtis ja hindas maa -kar ja Ain-Ilmar Leesment ning alates 1995. aastast Käde

5

4-10 Tõuloomakasvatus

Foto 1. Rekordlehm Lillik (10 126 kg), omanik Massiaru POÜ (P. Alfhtan)

Kalamees. Laiaulatuslikum andmete töötlemine ja ana -lüüs on toimunud 20-aastaste intervallide järel (1910–1988).

1989. a näitas Pärivere maakarja uuring, et suurema pii -ma toodanguga olid maakarja lehmad, kelle kehamass üle -tas 450 kg, praegu on aga maakarja lehma kehamass500 kg ringis, mis tagab ka suurema toodan gu või me.

Mitmed varasemad teadusuuringud on kinnitanud, etsuurema piimatoodangu saavutamisel on olulised veistekehamõõtmete ja välimiku näitajad. Einar Orgmets kait -ses 1997. a doktoriväitekirja teemal“ Lehmade välimik,ke hamõõtmed ja piimajõudlus“. Ilusama kehaehituse jaopti maalsete kehamõõtmetega lehma piimatoodang onüldjuhul ka suurem. Seetõttu on väga oluline just väikese -arvu lise tõu puhul järjepidevalt veiseid mõõta ja hinnata,et osata valida parimaid pulliemasid.

Viimasest ulatuslikust mõõtmisest oli möödunud 21aas tat. Maakarja on pidevalt mõõdetud ja hinnatud tõu -raa matusse kandmisel, kuid statistiline analüüs on aas ta -test 1997–1999.

2009. a alustati Eesti maaülikooli teadlaste algatuselulatuslikku eesti piimatõugude mõõtmist, et teada saada,kuidas on muutunud eesti piimaveiste mõõtandmed.Mõõ de tavate lehmade valim moodustati JõudluskontrolliKeskuses kontrollialustest karjadest juhuslikkuse print sii -bil. 2009. a sügistalvel mõõ tis ja hindas Käde Kalamees30 majapidamises 279 maa karja lehma.

Maakarja lehmade mõõtmeid saab võrrelda 100 aastajooksul (tabel 1). Ristluu kõrgus oli parematel maakarjalehmadel 1910.–1912. aastal 117 cm. Järgmise 25–29aas taga suu re nes see 121 cm-ni, seega 4 cm võrra (1935.–1939. aasta mõõtmised). Järgmise 50 aastaga ristluu kõr -gus prakti li selt ei suurenenud (+1 cm). 1988. aastast kuni1997.–1999. aastani (10 aastaga) suurenes ristluu kõrgus6 cm ja kuni 2009. aastani 10 aastaga omakorda 4 cm.See ga on 100 aasta jooksul muutunud lehmad kõrge maks15 cm, oluliselt kiiremini viimasel 21 aastal pärast EKSelt si taasasutamist.

Rinnasügavus koos kõrgusmõõtmega väljendab lehmann keharaami, mis tagab mäletsejatele mahukad seede or -ga nid. Selles osas on võrreldavatel perioodidel lehmadevõi mekus suurenenud. Rinnasügavus on 100 aasta jook -sul suurenenud 10 cm võrra.

Piimalehma kehalaiust ei mõõdeta, kuid kaudselt võib seda hinnata vaagnaehituse järgi, mille väliseks määran -guks on laudja mõõtmed. Nii puusanukkide vahekaugus(ll1) kui ka reieliigeste vahekaugus (ll2) on suurenenudvas ta valt 7 cm ja 6 cm, kusjuures enam Eesti va ba riigi esi -me sel perioodil, järgmise 70 aasta jooksul on mõlemadmõõtmed vähe muutunud. Samaväärselt on muu tu nudlaud ja pikkus. Kuigi kehapikkuse andmed pä ri nevad1935.–39. aastatest, selgub, et keha on pikenenud laud ja -pik kuse arvel. Järelikult on suurenenud maakarja lehmaudara paigutusala.

Esikeha mahukust ja kehamassi väljendab rinna ümber -mõõt, mida on mõõdetud 100 aasta jooksul samaviisi.Selle suurenemine 20 cm võrra tõi kaasa kehamassi suu re -ne mise 169 kg võrra. Seejuures pole muutused olnud li -neaar sed. Tõsisemad tagasilöögid olid sõjaperioodil jaEes ti taasiseseisvumisperioodi algusaastatel. Kehamasslähe neb 500 kilogrammile ja rinna ümbermõõt ületab182 cm.

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et maakarja lehmademõõt andmed on aastatel 1910–12 kuni 1935–39 suure ne -nud, mis saavutati eeskätt Peeter Kalliti sihiteadlikul are -tustöö suunamisel. Sõja ajal ja taasiseseisvumisperioodil enamik veiste mõõtmetest vähenes.

EK Seltsi taasasutamisega 1989. aastal on tõhustunudtõuaretustöö, mida kinnitavad veiste suurenenud mõõt -and med.

6

Tõu loomakas va tus 4-10

Tabel 1. Eesti maatõugu lehmade kehamõõtmete dü naa mika

Aastad 1910–12 1935–39 1948 1968 1988 1997–99 2009

Mõõdetud lehmi 200 559 1325 507 377 218 279

Ristluu kõrgus, cm 117 121 121 122 122 128 132

Rinna sügavus, cm 61 65 64 66 67 69 71

Laudja laius1, cm 43 48 46 50 49 48 50

Laudja laius2, cm 38 42 41 42 40 x 44

Laudja pikkus, cm 45 50 48 51 52 49 52

Keha pikkus (lint), cm x 160 157 x x 162 167

Rinna ümbermõõt, cm 162 174 165 179 183 176 182

Kehamass, kg 320 424 380 456 496 436 489

Foto 2. Saarte Vissi esindus (K. Kalamees)

Baltimaade ja Soome XVIII linnu kasvatus konve-rentsilt

PhD Matti Piirsalu Ülemaailmse Linnukasvatuse Teadusliku AssotsiatsiooniEesti osakonna pres i dent

Eesti linnukasvatajate 1993. aastal alustatud Balti maa -de ja Soome linnukasvatuskonverentside traditsioon jät -kus sedapuhku 22.–24. septembril Leedu Vabariigi pea -lin nas Vilniuses.

Konverentsil olid linnukasvatusteadlased ja teadus hu -vi lised linnukasvatajad Lätist, Leedust, Eestist, Soo mest,Poolast, Venemaalt, Iirimaalt, Saksamaalt, Rootsist, Taa -nist – ligi 100 inimest. Eesti delegatsioon oli kuue liik me -line. Linnukasvatusteadlaste ning praktikute kõrval olidmeie poolt konverentsile kaasatud linnukasvatuse tar beksvitamiine ja teisi söödalisandeid tarniva firma OÜ Est vetesindaja Jüri Kasper ning mineraalsöötasid ja täiend söö -ta sid tarniva firma OÜ Anu Ait esindaja Peeter Tam mik.Enamik osalejaist olid ammused tuttavad, sest ega linnu -kas vatusega tegelejate ring viimastel aastatel laie ne nud eiole, meil pigem kahaneb.

Konverentsi avas ja tervitussõnavõtuga esines Ülemaa -ilm se Linnukasvatuse Teadusliku Assotsiatsiooni Leeduosakonna pres i dent, põllumajandusdoktor, pro fes sor Vy -tau tas Sirvydis, kes oli ühtlasi konverentsi korraldus ko -mi tee esimees. Konverentsile tõid tervitusi ja soovisidkor da minekut Ülemaailmse Linnukasvatuse TeaduslikuAssot siatsiooni peasekretär doktor Roel Mulder, Eesti jaLäti osakondade presidendid filosoofiadoktor Matti Piir -salu ja Mara Butka ning Soome osakonna asepresidentLea Lastikka.

Konverentsi programmis oli 14 teadusettekannet linnu -kasva tuse aktuaalsetel teemadel ja üks tutvustav artikkelkonverentsi sponsoreerinud firma Haaviston Siitos kana -lalt. Konverentsi sponsoreid oli kokku 27 firmat. Konve -rent si kogumikus oli trükitud 33 tööd, kuid tiheda aja -graafiku tõttu kõiki töid ette ei kantud. Lisaks oli veel viisstendiettekannet.

Eesti linnukasvatuse ja -teaduse olukorrast ning eestivuti aretus-säilitusprogrammi ja individuaalse jõudlus -kont rolli läbiviimisest tegi ettekande Matti Piirsalu. Kuiveel 2001. aasta 31. detsembril oli Eestis 2 300 000 lindu,toodeti 278 miljonit muna ja 6700 tonni linnuliha, siis31. det sembril 2009. aastal oli linde veidi alla 1 800 000,toodeti 173 miljonit muna ning 15 100 tonni linnuliha (ta -bel 1). Nii munade kui ka linnuliha tootmine on käes ole -val aastal kulgenud tõusvas joones. I poolaastal võrreldeseelmise aasta sama perioodiga suurenes munade tootmine14% ning linnuliha tootmine 4%. Kui veel 2001. aastaltoo deti meil ühe elaniku kohta 204 muna, siis 2009. aastaloli vastav näitaja 184. Positiivseks tuleb lugeda asjaolu, et

on hakatud tootma suuremates kogustes oomega-3-rasv -hap peid sisaldavaid kana- ja vutimune, mis tarbijate season tuntud tervisemunadena. Kasutatavaks tõumaterjaliksmunade tootmisel on põhiliselt krosside Hy-Line Va ri etyBrown ja Hy-Line Va ri ety W-36 munakanad.

Linnuliha tootmine on Eestis viimase nelja aastagasuurenenud 21%, 2006. aasta 12 500 tonnilt 15 100 ton ni -ni 2009. a. Tugevasti on laiendatud linnulihatoodete sorti -men ti, edukalt on läbi viidud reklaamikampaaniaid. Kui2002. aastal toodeti meil ühe elaniku kohta aastas 8,5 kglinnuliha, siis möödunud aastal oli vastav näitaja 11,6 kg.Aastane linnuliha tarbimine Eestis on 22 kg elaniku koh -ta. Seega katab linnuliha toodang veidi üle poole ees ti -maa laste vajadusest. Kanabroilerikasvatuses kasutataksemeil krossi Ross 308 tõumaterjali.

Linnukasvatusteaduses on meil olukord kaunis nukker.Katsetööd toimuvad põhiliselt vuttidega, sest teistel lin -nu liikidel puudub linnukasvatusettevõtete vähese huvi ta -tu se tõttu katsebaas. Samuti ei kasvatata linnukasva tus- ettevõtetes majanduslikest raskustest ja turuolukorrasttin gi tuna paljusid linnuliike, nagu haned, pardid, muskus -par did ja kalkunid. Tunnustada tuleb emeriitprofessorHarald Tikku ja teadur Viive Tikku, kes vaatamata soliid -se le eale on edukalt linnukasvatusteaduses tegevad. Kurb, et Eesti maaülikoolis puudub teadustöötaja linnukas vatu -se alal.

Läti-poolsed tervitused konverentsile andis edasi Üle -maa ilmse Linnukasvatuse Teadusliku Assotsiatsiooni Lä -ti osakonna pres i dent Mara Butka. Linnukasvatussaa dus -

7

4-10 Tõuloomakasvatus

Foto 1. Vasakult dr Roel Mulder, WPSA peasekretär, MaraButka, WPSA Läti osakonna pres i dent, prof Vytautas Sirvydis,WPSA Leedu osakonna pres i dent, PhD Matti Piirsalu, WPSAEesti osakonna pres i dent, Lea Lastikka, WPSA Soome osa kon -na asepresident (J. Kasper)

L I N N U D

te tootmine Lätis on alates 1999. aastast alates sam munudtõusuteel (tabel 2).

Tabel 1. Lindude arv, munade ja linnulihatoodangEes tis aastatel 2006–2009

Näitajad 2006 2007 2008 2009

Lindude arv seisuga31.12, tuh 1638,7 1477,6 1757,3 1795,8

Munade kogutoodang,mln tk 182,6

157,6 146,5 172,8

Munatoodang üheelaniku kohta aastas, tk 163 176 175 184

Linnuliha kogu too -dang, tuh t

12,5

11,5 13,1 15,1

Linnuliha tarbimineühe elaniku kohta, kg

17,5

17,7 19,4 22,0

2009. aastal toodeti Lätis 681 miljonit muna. Põhilisekstootjateks on kompaniid Balticovo, Madona ja Daugav -pils Putni. 90% munakanadest on krossi Lohmann Brownlinnud, vähesel määral on krosside Hisex Brown ja Loh -mann LSL munakanu. Linnulihatootmise madal sei su aas -tal 1999 toodeti Lätis ainult 6300 tonni linnuliha. Too -dangust 65% müüakse töödelduna. Linnuliha tootmisekskasutatakse kanakrosse Hybro, Cobb ja Ross.

Pro fes sor Vytautas Sirvydise ettekandest selgus, et Lee -dus on käesoleval ajal 3,5 miljonit munakana ja 40 miljo -nit broilerit. Munakanakrossidest on esindatud HisexWhi te, Hisex Brown, Lohman White, Lohman Brown jalihakanakrossidest on kasutusel Ross, Cobb, Hybro ningHubbord. 2009. a toodeti Leedus 850 miljonit muna, misteeb keskmiselt 270 muna inimese kohta. Möödunud aas -

tal importis Leedu 9,5 miljonit muna ja eksportis 194 mil -jo nit muna.

Tabel 2. Linnukasvatussaaduste kogutoodang ja too -dang ühe elaniku kohta Lätis aastatel 2006–2009

Näitajad 2006 2007 2008 2009

Munade kogutoodang, mln tk 553 630 602 681

Munade tootmine ühe elanikukohta, tk 242 277 266 302

Linnuliha kogutoodang, tuh. t 20,6 20,6 23,1 23,2

Linnuliha tootmine ühe elanikukohta, kg 4,6 5,3 6,2 7,4

Linnuliha toodetakse 70% kanabroileritega. Broileritekas vuperiood on keskmiselt 38–40 päeva. 2009. a toodetiLeedus 100 000 tonni linnuliha, mis teeb keskmiselt 26 kg inimese kohta. 2009. a importis Leedu 25 000 tonni lin nu -liha ning eksportis 18 300 tonni. Leedus on linnukas va -tus teadus heal järjel. Teaduslikke uurimistöid tehaksekol mes ülikoolis ja viies instituudis. Põhilised uurimis -tööd on lindude söötmisest ja söötade kvaliteedist.

Nii konverentsi ettekanded kui ka kogumikus trükitudtööd käsitlesid põhiliselt mitmesuguste söödalisanditemõ ju lindude kasvule ja verenäitajatele.

Sponsorite tutvustatust ja konverentsi stendidelt loetustpakkusid enim huvi Suomen Broiler OY materjalid jaHaa viston Siitoskanala artiklina esitatud moderniseeritudlindla munakanadele.

Konverents möödus sõbralikus õhkkonnas. Palju teavetvahetati kohvipauside ajal ja õhtustel koosviibimistel.Järg mine, XIX Baltimaade ja Soome linnukasvatus kon -ve rents toimub 2011. aastal Riias.

Seemenduse meistriklassPille KüttEesti Tõusigade Aretusühistu

Eesti Tõusigade Aretusühistu on võtnud endale ülesan -deks korraldada igal aastal Eesti seakasvatajatele üks põh -ja liku teemakäsitlusega kahepäevane sem i nar, et tuletadameelde ja kinnistada juba õpitut ning saada uusi teadmisijust välislektoritelt. Eelmisel aastal esines seakasvataja te -le John Gadd Inglismaalt. Selle aasta peaesineja oli Taaniseakasvatusnõustaja Kirsten Kyndesen, kes tegutseb väi -ke sel Born holmi saarel ja on seakasvatajetele nõu and -nud juba üle viieteistkümne aasta. Oktoobri see mendus- ala se seminari teemaks oli seakasvatajate teadmiste pa -randa mi n e emiste ettevalmistusest uueks sigimistsükliks,inna avas tamine, sperma käitlemine ja seemendusosa kon -na töö korraldamine seafarmis.

Tähelepanu ja keskendumine. Nii emiste valiku kuiinna avastamise juures on väga oluline olla tähelepanelik.Põrsastest võõrutatud emiste lauta minnes tuleb kes ken -

8

Tõu loomakas va tus 4-10

Joonis 1. Inna avastamine

S E A D

du da ainult indlevate emiste väljaselgitamisele. Taanisea kasvatusjuhid on hakanud üha enam tähelepanu pöö ra -ma kõrvalistele mõjudele. Näiteks seemenduslauta min -nes ei tohi töötaja kaasa võtta mobiiltelefoni, mis võibte ma tähelepanu hajutada ja mõjutada töö tulemust.

Esimesed inna tunnused avalduvad tavaliselt 3.–4. päe -val pärast põrsaste võõrutamist. Õige innaavastamise teh -ni ka esimene samm on kuldi kontroll. Selleks tuleb püh -ki da indleva emise välissuguorganeid paberiga ja visatapa ber kuldi ette. Teine samm on inimese poolt imiteeridakuldi tegevust indleva emise juures. Taanlased kasutavadinna kontrollis viie punkti skeemi.

Iga emise kontrolliks tuleb kulutada vähemalt üks mi -nut. Samas sõltub kuluv aeg inna erinevast faasist ja sel -lest, kui hästi on kult aktiveeritud.

Oluline on emised eelnevalt sorteerida ja probleemsedemi kud, ammemised, liigselt lahjunud emised jt paigu ta -da ja märgistada eraldi. Neid emiseid tuleb hakata vaatle -ma juba esimesel päeval pärast võõrutust inna avas ta- miseks. Inna avastamiseks saab kasutada kontrollsüs tee -mi: 3. ja 4. päeval pärast võõrutust üks kord päevas, 5.päe val kaks korda päevas, probleemsetel emistel kakskor da päevas alates esimesest päevast.

Seemendamine. Väga oluline on hügieen. Emise välis -sugu organid tuleb puhastada puhta paberrätiga, et kateetri

sisseviimisel ei satuks tuppe mustust. Ebapiisava hügiee -ni tagajärjeks võivad olla ümberindlus ja emakapõletik.Inna kestus on keskmiselt 60 tundi (varieerudes 30–140tun nini), ovulatsioon toimub inna teise kolmandiku järel umbes 40 tundi pärast inna algust. Optimaalne aeg see -men damiseks on 24 tundi enne ovulatsiooni kuni 4 tundipärast ovulatsiooni.

Suurt tähtsust omab ka sperma õige säilitamine. Tempe -ra tuuril alla 15 ºC säilitamine tekitab spermidele pöördu -ma tuid kahjustusi ja viljastusvõime langeb. Üle 18 ºCtem peratuuril kulutavad spermid energiat ja lüheneb nen -de elu iga. Õige on säilitada spermadoose 16–18 ºC juures. Soo vi tus igale farmerile – muretsega endale miinimum-mak si mum termomeeter, et oleksite alati kindel säili ta ta -va sper ma kvaliteedis.

Tiinuskontroll. Kõige varasema ja efektiivsema tiinuse kontrolli saab kuldiga. Kult avastab umbes 30% mitte tii -ne test emistest. Alati tuleks kasutada kulti, kuid mitte ai -nult. Tiinuskontrolli on soovitatav teha ultrahelitestriga28. ja 35. tiinuspäeval, kuid see vajab harjutamist ja koge -must. Anduri vale asetuse korral on lihtne saada posi tiiv -ne tulemus, suunates anduri põiele, või saada mittetiinetule mus, suunates anduri emakast mööda. Ultraheli skan -ne riga testitakse emiseid alates 24. tiinuspäevast. Kont -rol li da tuleks emist mõlemalt poolt ja ebaselge tulemusepuhul korrata testi nädala pärast.

Eesmärkide seadmine. Farmitöö lihtsustamiseks jatõhustamiseks soovitas Kirsten Kyndesen kasutada ees -mär kide süsteemi. Eesmärgid peavad olema konkreetsed,mõõdetavad ja õigesti ajastatud. Samuti peavad need ole -ma reaalselt teostatavad ja koos meeskonnaga ette valmis -ta tud. Eesmärgid peavad olema ajaliselt määratletud ja iga töölõigu eest peab olema kinnitatud vastutaja. Tähtis ontöötajate motiveerimine. Heade töötulemuste saavuta mi -seks peavad tööd olema koordineeritud kõikides farmiosa kondades.

Piimanduslabori loomisest loomakasvatus insti-tuudis 50 aastat

Põllumajandusdoktorid Arvi Olkonen ja Merike HennoEesti Maaülikool

Piimandusalane uurimistegevus Eestis katkes sõja-aas -ta tel, kui mitmed Õisu katsemeierei juhtivteadlased ees -otsas Nikolai Kingiga siirdusid pagulusse. Teadus te ge vu- se jätkamiseks Eesti piimandussektorile olulistes vald -kon da des moodustati 1947. aastal asutatud Teaduste Aka -dee mia Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi koos -seisus piimanduse, lihaproduktide uurimise ja keemia la -

bor. Laboris töötasid Jaan Klaar, kes tegeles juustu kva li -tee di parandamisega, Verner Kõiv, uuris või väljatulekuja piima jahutamisega seonduvaid küsimusi, ning JaanTom son, kelle uurimistöö hõlmas piima koostist ja kva li -tee ti. Tallinnas oli labori kaastööliseks Emil Ruuber, kestöö tas välja uue meetodi hapukoorevõi valmis ta mi sekspiim hap pe ja diatsetüüli lisamise teel, mida hiljem ontäien datud võiterale juuretise lisamisega. Need tööd and -sid suure pa nu se Eesti sõjajärgse piimanduse taastamissening piima ja piimatoodete kvaliteedi parandamisse.

9

4-10 Tõuloomakasvatus

Joonis 2. Seemendamine

P I I M A N D U S

Viiekümnendate aastate keskel seiskus piimandusalaneuurimistöö praktiliselt uuesti. Tekkinud tühiku täitmiseksloodi Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria TeaduslikuUuri mise Instituudi direktori Adolf Mölderi initsiatiivil(Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 6. maist 1959. anr 170) instituudis piima ja piimasaaduste uurimise la bor.

La bor alustas tööd 1960. aasta aprillis koos sei sus –juha taja kohuse täit ja Val -lia Valdmann, noo rem tea -dur Hilja Möl der, as pi rantHubert Raid, piimandusetehnoloog Ada Lauri. Sa -ma aasta no vemb ris asuslabori juha ta jana tööle Ar -vi Olko nen. Juba järgmi -sel aastal täienes laborikol lektiiv uute töötajatega – noo rem teadurid ElmarMust, Hans Tint, hiljemPee ter Mar gus, Villu Käo, Kons tan tin Uspenski, as -

pi rant Tiiu-Mai Türk. Pikemat aega töö tasid laboris inse -ner-tehnoloogina Hilse Peedoksaar, labo randid LaineKada rik, Malle Nuuma (Mättas), Ene Evardt, Helve Ot ter(Laamann), Helgi Ojaste (Kald mäe). Seitsmekümnen da -tel aastatel lisandusid teaduri te na Mart Kuresoo, EduardPunga, Ülo Karis, Vladi mir Pas sel, Me ri ke Henno (alates2001. aastast labori juha ta ja).

Sajandivahetusel tuule tiibadesse saanud teadusasutuste ja ülikoolide reorganiseerimised ei jätnud puutumata kapiimanduse laborit. Alates 2005. aastast on la bor taas osaveterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudist, see -kord aga Eesti Maaülikooli eelnimetatud instituudi sööt -mis osakonna piima kvaliteedi uurimise laborina.

Mitme aastakümne vältel oli piimanduse labori ühekstäht sa maks töösuunaks jõudluskontrolliks vajalike piimakoostiskomponentide analüüs ja uute automatiseeritudmeetodite rakendamine. Labori nooremteadur Hilja Möl -der alustas esimesena Eestis piima valgusisalduse määra -mist Kjeldhali meetodil pulliemade ja -järglaste jõudlusehin da miseks. Hiljem tegi aastaid sama tööd zootehnikMai Ugaste. 1964. aastal oli ligi 2500 lehma (moodustas1,3% majandite lehmade üldarvust) piima valgusisalduspideva kontrolli all. Kuuekümnendate aastate alguses te -gid majandite zootehnikud piima rasvasisalduse analüüseGerberi meetodil. Mõlemad lehmade jõudluskontrolliskasutatavate piima koostiskomponentide analüüsimeeto -did olid väga töömahukad. Jõudluskontrolli kaasatavatelehmade arvu suurendamiseks oli hädavajalik automati -seeri tud määramismeetodite rakendamine.

Tänu Rafael Tuisu (ENSV Põllumajandusminis tee -rium) jõupingutustele saadi 1968. aastal piimanduse labo -rile piima rasvasisalduse mehhaniseeritud määramiseksTaa ni firmast Foss Elec tric Milkotester MKII. Pärast ana -lü saatori katsetamist osutus otstarbekaks Milkotestri pai -gal damine UAZ-tüüpi autole. Selles liikuvas laboris mää -rati 1970. aastal jõudluskontrolli tarbeks 39 000 lehmapii maproovide rasvasisaldus. Hiljem lisandusid analoog -sed autolaborid ka Harju rajooni, Saaremaale ja Hiiu maa -le. Läbimurdeaastaks piimaanalüüside automati seeri mi-

sel oli 1970. aasta. Tbilisi spetsiaalsest konstrueerimis bü -roost saadi seal tarbetult seisnud Milkotester Au to matic ja Moskvast Timirjazevi Põllumajandusakadeemia piiman -du se kateedrist Promilk Au to matic.

Piimanduslaboratooriumi aparatuuri ja spetsialistidebaasil moodustati 1971. aastal piimarasva- ja valgu ana -lüü side laboratoorium (juhataja Jaak Kihu), millest ontänaseks välja kasvanud kõigile piimatootjatele hästi tun -tud Jõudluskontrolli Keskuse piimaanalüüside la bor(juha taja Mart Kuresoo). Hoolimata formaalsetest nime -muu tustest (1972. a ELVI Erikonstrueerimisbüroo piima -ras va ja valguanalüüside laboratoorium) asus analüüsidelaboratoorium veel pikki aastaid piimandus laboratooriu -mi ga ühistes ruumides ja ühiselt kasutati ja hangiti ka apa -ra tuuri (A. Olkonen, M. Kuresoo). 1973. aastal analüüsitijuba 40 000 lehma piima rasvasisaldus ja 2600 lehma pii -ma valgusisaldus.

Järgmiseks tähtsaks verstapostiks piimaanalüüside au -to mati seerimise teel olid 1977. aasta, kui piimanduslabo -ril õnnestus hankida MilkoScan 300, ja 1978. aasta, kuiosteti MilkoScan 203. Need aparaadid võimaldasid ühespii maproovis samaaegselt määrata nii rasva- kui kavalgusisaldus. 1979. aastal saadi Siberist (Tjumenist)Üle liidulisest Hobusekasvatuse Instituudist seal tarbetultseisnud Fossomatic 180 somaatiliste rakkude määrami -seks piimas (foto 2). Käesolevaks ajaks on Jõudluskont -rolli Keskuse piimaanalüüside labori käsutuses kaas aeg- ne aparatuur ja jõudluskontrollis on ligikaudu 92% leh -ma dest.

Läbi aegade on piimanduse labori uurimistöö teiseks põhisuunaks olnud piima kvaliteedi parandamise võima -lus te leidmine. Olgu siin esitatud mõned uurimis vald kon -nad ja nende täitjad:

• piima koostise muutus seoses laktatsiooni füsioloo -gia ga (V. Valdmann);

• lüpsiseadmete pesemise ja desinfektsiooni efektiiv -su se parandamine (foto 3) (P. Margus, V. Käo);

• piima jahutamise efektiivsuse parandamine(E. Must);

• piimatööstustesse laekuva piima koostis (A. Olko -nen);

• piimarasva koostis ning füüsikalised omadused jaerinevate söötade mõju juustu ja või kvaliteedile (H. El -ler);

10

Tõu loomakas va tus 4-10

Foto 2. Fossomatic 180 piimaanalüüside laboris (Arhiiv)

Foto 1. Pm-dr Arvi Olkonen

• piima esmane töötlemine suurfarmides (A. Olkonen,M. Kuresoo) [NSVL Rahvamajandussaavutuste Näitusepronksmedal 1978. a];

• erinevate piimaanalüsaatorite võrdlev katsetamine(A. Olkonen, Ü. Karis, M. Kuresoo);

• piima koostise muutused lüpsil ja piima mikrobio -loogi line saastumine lüpsil (M. Henno);

• piima külmumistäpp ja seda mõjutavad tegurid(V. Pas sel, M. Henno);

• piima laapumisomadused (P. Mootse, K. Mihhejev,I. Jõudu);

• toorpiima ja pastöriseeritud piima kvaliteedi võrdlustoiduna – katsed hiirtega (A. Olkonen).

Juustu augustuse hindamiseks võeti kasutusele röntge -no loogiline meetod (A. Olkonen). Meetodi rakendaminemitmes Eesti juustutööstuses aitas oluliselt kaasa toode -tud juustu kvaliteedi paranemisele ja silmapaistvate koh -tade saavutamisele juustukvaliteedi konkurssidel. 1995.–1997. aastal selgitati piima bakteritsiidse faasi pikenda mi -se võimalusi laktoperoksüdaassüsteemi akti veeri mise teel nii vastavate kemikaalide lisamise abil pii mas se või söö -tadesse ja sellise piima mõju juustu kvali teedile.

Labori töötajad on kuulunud Eesti teaduspreemiategaautasustatud kollektiividesse: 1972. a Elmar Must ja1977. a Arvi Olkonen ja Elmar Must.

Aastatel 1996–2000 oli piimanduslabor riikliku prog -ram mi „Piim” koordineerijaks ja mitmete uurimis tee ma -de täitjaks:

• „Piima mikrobioloogilise kvaliteedi, koostise, jääk ai -nete- ja ternepiima jääkide sisalduse määramine ”;

• „Lüpsiseadmete testimine, lüpsivigade kaardista mi -ne ja nende kõrvaldamine ning nõuetekohase lüpsi õpeta -mi ne, efektiivsuse parandamine”;

• „Piima ülepäevase veo majanduslik analüüs ja piimakvaliteedi uurimine eesmärgiga toodetava piima ja piima -too dete vastavusse viimine EL direktiividega”;

• „Piimajahutustankide ja nende pesurite testimine”; • „Mahepiimale ja mahepiimatoodetele normdo ku -

men tat siooni väljatöötamine ning tootmisse evitamiselekaasaaitamine”.

Piimatootjate seas olid väga populaarsed igal aastalprog rammi raames korraldatud õppepäevad.

Viimasel aastakümnel on koos suurte muutustega far -mi tehnoloogias ja piimajõudluses toimunud mõninganesuunamuutus ka piimanduslabori teadustöös. Peamisteks

uurimisvaldkondadeks on kujunenud piima laapumis -oma dusi, piimavalgu koostist ja piimarasva rasvhappelistkoostist mõjutavate faktorite selgitamine.

Hea ülevaate piimanduslabori teadustööst annavadkaits tud dissertatsioonid. Järgnevalt on esitatud kronoloo -gi lises järjekorras dissertatsioonide autorid ja teemad.

1. Hubert Raid, veterinaariakandidaat – „Diag nos ti -lis te meetodite täiustamine ja piima füüsikalis-keemilisteomaduste uurimine lüpsilehmade latentse streptokokiliseudarapõletiku korral“, 1964.

2. Arvi Olkonen, tehnikakandidaat – „Eesti piima -töös tustesse laekunud piima koostisest ja biokeemilistestomadustest ning nende mõjust juustupiima normali see ri -mi sele ning eesti ja jaroslavli juustu väljatulekule“, 1964.

3. Huno Eller, tehnikakandidaat – „Piimarasva kee -mi lise koostise sesoonsed muutused ja selle mõju võioma dustele“, 1964.

4. Elmar Must, põllumajanduskandidaat – „Farmipii majahutusviiside efektiivsus“, 1967.

5. Karin Türk, bioloogiakandidaat – „Kolibakteritearengudünaamikast juustus ja kohupiimas“, 1968.

6. Peeter Margus, bioloogiakandidaat – „Desinfekt -sioo ni tähtsusest lüpsimasina sanitaarsel hooldamisel“,1969.

7. Villu Käo, põllumajanduskandidaat – „Piima kva -li teedi parandamise ja piima kadude vähendamise või ma -lu si“, 1988.

8. Arvi Olkonen, põllumajandusdoktor – „Teoreeti li -si ja praktilisi aspekte varutava piima kvaliteedi paranda -mi seks“, 1991.

9. Merike Henno, põllumajandusmagister – „Piimabak teriaal ne saastumine lüpsil“, 1996.

10. Konstantin Mihhejev, põllumajandusmagister –„Pii ma laapumist mõjutavad tegurid“, 2002.

11. Ivi Kübarsepp (Jõudu), põllumajandusmagister –„Mineraalained piimas ja nende sisaldust mõjutavad tegu -rid“, 2002.

12. Merike Henno, põllumajandusteaduse doktor –„Pii ma kvaliteet ja seda mõjutavad tegurid“, 2005.

13. Ivi Jõudu, filosoofiadoktor – „Piima valgulisekoos tise ja geneetilise polümorfismi mõju piima laapu -mis omadustele“, 2008.

11

4-10 Tõuloomakasvatus

Foto 3. Lüpsimasina pesuainete katsetamine (M. Henno)

Foto 4. PhD Ivi Jõudu määrab piima laapumisomadusi (2006. a) (M. Henno)

La bor on alati olnud katsebaasiks ja teadurid juhenda ja -teks erinevate erialade tudengite lõputöödele.

Labori töötajad on välja andnud üksteist piima kvali tee -ti käsitlevat raamatut ja avaldanud hulgaliselt artikleid

erialakirjanduses. Kirjutati ka stsenaarium ja valmis film„Kvaliteetse piima tootmine”.

Labori töötajate eestvedamisel on valminud kaks „Pii -man duse käsiraamatut”, 1971. ja 2001. aastal, kusjuuresviimane valmis riikliku programmi „Piim” toel.

Mesilaste aretus aastal 2010Pm-mag Priit Pihlik Eesti Maaülikool

Mesilaste aretus erineb mõningal määral teiste põllu ma -jan dusloomade aretusest. Positiivne pool on see, et üheltmesilasemalt on võimalik saada väga suurt hulka tütar -ema sid, mesilasema väljaarenemise lühike aeg, parteno -geen ne paljunemine (lesed kannavad edasi täpselt samuomadusi nagu mesilasema) ning aretuse algmaterjali suurvalik. Negatiivse poolele jääb mesilasemade paaruminearetajale mittesobilike leskedega. Seda annab vältida iso -lee ritud paarumisalade loomise ning mesilasemade see -men damisega, kuid tavamesinikul kahjuks selliseid või -ma lusi pole.

Viimastel aastakümnetel on Eestis mesilaste aretuseleväga vähe tähelepanu pööratud. Üks suuremaid tehtudvigu on, et mesilasperede valikul lähtuti ainult mesilas pe -re toodangunumbritest. Ainult üht kasulikku tunnust jäl -gi des ei ole võimalik aretuses edu saavutada, pigem ontulemus vastupidine. Teine suur viga on olnud see, et ku -na Eestis ei olnud tõumesilaid, ei saanud mesinikud tõu -materjali osta ning mesilasemasid imporditi välis maalt,us kudes, et sealt saadud materjal on väga hea. Tões ti and -sid esimese põlvkonna järglased paremaid tule musi tä nuheteroosiefektile, kuid järgmised järglased häid tu le mu sienam ei andnud. Tekkis suguluspaaritus, erine vad tõudse gunesid kontrollimatult ja saadud järglastel olid pigemhalvad kui head omadused.

Väikese meetoodangu, tigedate ning sülemlemisele kal -du vate perede tõttu jääb mesinikul suurem osa tulust saa -ma ta ning see paneb paljudele mesinikele loobumis mõt- ted pähe. Eesti Statistikaameti andmetel oli 2008. a mesi -las perede arv ainult 24 800, see arv võib-olla küll tege li -kult suurem (35 000), kuid ka siis on see liiga väike Eestitin gi muste jaoks. Eesti pindalat arvestades on võimaluspi dada 120 000 mesilasperet, seega oleks arenguruumitohu tult. Eestis on ka liialt suur hobimesinike osakaal, mis teatud määral samuti pidurdab mesinduslast aretustööd.

Selleks et Eesti mesindust paremuse poole suunata, loo -di Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts (EMTS) 23. au -gus til 2010. a. Seltsi asutajateks olid Ai mar Lauge, Jaanus Tull, Aivar Raudmets ja Priit Pihlik.

EMTS peamisteks eesmärkideks on:• Eestis tegutsevate mesilaste tõuaretajate ühenda mi -

ne. Varem tegeles iga aretaja omaette ja omal moel, milletulemusena oli raske saadud andmeid võrrelda;

• Eestis kasvatatavate kraini ja itaalia mesilasrassining buckfasti ristandmesilaste aretustegevuse koordi -neeri mine. Praegu on aretustööks välja valitud kraini,itaa lia ja buckfasti mesilased, et saaks võrrelda erinevaidrasse-tõuge Eesti oludes ja mesinikel oleks valiku või ma -lus. Buckfasti mesilastele on juba loonud puhaspaarumis -ala Aimar Lauge poolt, sama teed tuleb minna ka kraini jaitaalia mesilasetega, et saavutada mesilasema paarumineteatud tunnustega leskedega;

• Eestis kasvatatavate kraini ja itaalia mesilasrassidening buckfasti ristandmesilaste omaduste parandamine, et tagada mesilasperede jõudlusvõime ja geneetilise väär tu -se suurenemine ning mesinduse majanduslik tasuvus. Pa -ran datavad tõuomadused on mesilaspere toodanguvõime,talvekindlus, kevadine areng, rahulikkus, käitumine ningvastupidavus haigustele. Kui eelnevalt lähtuti mesilas pe -re de valikul põhiliselt toodanguvõimest, siis heade tule -mus te saavutamiseks tuleb valiku tegemisel kaasata roh -kem tunnuseid aretustöösse; parandatud tõuomadustegame si lasperede eeliste propageerimine ja tõuaretuse vaja -lik kuse tutvustamine. Hobimesinikele on selgitustöö te -ge mine küll väga raske, kuid samas on see ka väga vajalik, kogu Eesti mesinduse üldise taseme tõstmiseks.

Loodud aretusseltsi tegevus ei ole siis ainult teo ree ti lis -te teadmiste jagamine, vaid ka praktikas antud ülesanneterakendamine. Loodetakse ka riigipoolsele toetusele, kuna

12

Tõu loomakas va tus 4-10

Foto 1. EMTS liikmed koos Taani mesilaste aretajatega (P. Pihlik)

M E S I N D U S

aretustöö on väga kulukas ja ka riigi huvides on maa piir -kon dade majandustegevuse elavdamine. Praegu onEMTS taotlus tõuraamatu pidamiseks ning jõudluskont -rol li läbiviimiseks esitatud Veterinaar- ja Toiduametileläbi vaatamiseks, millele loodame positiivset otsust.

Edaspidi hakatakse aretusseltsi infot jagama kodulehewww.estbee.eu kaudu ning tegelema mesindusüritustelare tusalase teavitustööga.

Esimeseks suuremaks tööks EMTS-is oli ühtse mesilas -pe re hindamiste aluste väljatöötamine. Selleks külastatisu vel Taani Kuningriigi mesilaste aretusspetsialiste, kellenõuandeid järgides töötati kohapeal välja mesilasperedehindamise aluste skaala. Otsustati rakendada põhjamaadesüsteemi, et tulevikus oleks parem koostööd teha. Järg ne -valt on toodud lühidalt tähtsamad punktid hindamiste juu -res.

Mesilasperede hindamise alusedHindamise skaala on 1–5 punkti, millest 5 on parim

tule mus. Loetletud tunnused ei ole tähtsuse järjekorras.1. Sülemlemistung Sülemlemine on mesinduses väga ebasoovitav nähtus,

põhjustades suurt ajakulu ning meetoodangu langust.Kuna sülemlemine pärandub väga hästi edasi, siis on olu -li ne vältida aretustöös nende mesilasperede kasutamist,kes kalduvad sülemlema.

2. Tem per a mentMesilaste temperamendi all mõistetakse seda, kas mesi -

lane on tige ning nõelab mesinikku töötegemise ajal.Rahu like mesilastega on meeldivam töötada ning ka aja -kulu on tunduvalt väiksem.

3. Rahulikkus kärjel Kärgede tarust väljavõtmisel peavad mesilased jääma

kärgedele ega tohi seal ärritunult ringi joosta. Selle tule -mu sena ei jahtu haue maha ja ka mesilasema on kerge üles leida, mis rahutu pere korral on mõnikord lausa võimatu.

4. MeetoodangHinnatakse mesila keskmise toodangu järgi (kaubamee

kogus kilogrammides). Aretustööks sobilik pere peab me -si la keskmist toodangut ületama 100%. Pikemaajaliselare tustööl ei saa aga seda tunnust väga arvestatavaks pi da -da, kuna mesila keskmine toodang on ühtlaselt väga kõr -ge. Siis tuleb hinnang perele anda teiste tunnuste järgi.

5. TalvitumineTalvitumisel peetakse loomulikuks kaoks 5–10 % talvi -

tu nud mesilasperede arvust. See kadu korvatakse vajaliku arvu abiperede ületalvitumisega. Talvitumise näitajale onEestis väga vähe tähelepanu pööratud ja see on mõningate karmide talvede korral valusasti kätte maksnud. Mesilason talvitumiskaod olnud suuremad kui 50%. Taanis jaRoot sis talvitumisele suurt tähelepanu ei pöörata, kuidmeie kliimaolusid arvestades on see vältimatu.

Mesilasperede hindamise juurde lisatakse veel mesi las -pe re nosematoosi proov. Positiivse leiu korral mesilas pe -ret aretustöös ei kasutata, kuna tegu on suhteliselt ohtlikukevadise haigusega. Samuti ei võeta aretustöös valikussemesilasperesid, kus esineb lubihaue.

Veel tehakse mesilaspere hügieenitest. Hügieenitestikor ral vigastatakse teatud hulk kinnishauet ja vaadatakse,kui kiiresti surnud haue eemaldatakse kärjest. Mida hool -sa mad on mesilased kärje puhastamisel, seda rohkem nadsuudavad võidelda erinevate haigustekitajatega.

Lähitulevikus on plaanis rajada olemasolevale buck fas -ti puhaspaarumisalale veel kraini ja itaalia puhas paaru -mis alad, ilma milleta on aretustöö mõeldamatu. Kunamesi lasema hinnang antakse tema tütarde järgi, siis on va -ja ka iga erineva rassi jaoks 300-mesilasperelist kontroll -mesi lat. Mesilaste aretustöö peab olema pidev, kui ei suu -deta järjepidevust tagada, siis on kogu eelnev töö olnudas jata.

Aretusselts soovib teha koostööd kõigiga, keda seevald kond puudutab ja soovib osaleda noorte mesinikekoo li tamsel. Noormesinikest on suur puudus, kuna vas ta -vad õppimisvõimalused praegu puuduvad. Küll on agaloo misel mesinike kutsestandard, mille valmimisel onvõi ma lus jälle hakata mesinikke koolitama. Mesinduselu kut sena on huvitav ja ka tulu ei jää saamata, kui onhakkamist. Aretusselts loodab tulevikus oma tegevusegaparan da da Eesti mesinduse kehva seisu, pakkudes mesi ni -ke le suure too dangulisi ja heade omadustega mesilas ema -s id. See ta gab mesilasperede arvu suurenemise ja seeläbikasu tol meldamise teel nii põllumeestele kui loodusele,mis säilitab taimede liigirikkuse.

Lehmade sigimisalane rahvusvaheline doktori-õppe suvekool

Pro fes sor Andres ValdmannEesti Maaülikool

Lüpsilehmade madal sigivus on üks olulisemaid piimatootmise tasuvust piiravaid faktoreid. Probleem on glo -baal ne ning on aastatega muutunud järjest teravamaks,

sest piimatoodangu kasvuga on kaasnenud eriti holsteinitõugu lehmade sigivuse langus. Tulenevalt probleemi ula -tu sest ja aktuaalsusest nii Eestis kui ka kogu maailmaskor raldas EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuseinsti tuut biomeditsiini ja biotehnoloogia doktorikooliraames 24.–28. maini Tartus Raadimõisa hotellis rahvus -

13

4-10 Tõuloomakasvatus

V E T E R I N A A R I A

vahe lise doktoriõppe suvekooli „Re pro duc tive chal len ges fac ing to day’s dairy in dus try”.

Kursus kutsuti ellu võimaldamaks saada ja jagada uusi -maid teadmisi lüpsilehmade sigimisfüsioloogiast, sigi -mis patoloogiast, samuti ka sigivuse majandamisest. Kur -susel analüüsiti suuretoodanguliste lüpsilehmade sigivuse languse põhjuseid, käsitleti söötmise ja ainevahetuse seo -seid sigivusega, emaka tervishoidu, inna avastamist, sigi -vu se majandamist ja sigivusega seotud tõuaretuslikkeküsi musi.

Õppejõududeks olid kutsutud vastava valdkonna maa il -ma tippteadlased, kelle teadustulemused on fundamen -taal se tähtsusega. Pro fes sor W. Ron ald But ler Cor nelliülikoolist (USA) selgitas esimesena maailmas keha re ser -vi de mobilisatsiooni mõju ovulatsiooni ajale poegi mis -järg selt, pro fes sor Geert Opsomer Genti ülikoolist(Belgia) selgitas lehmade munasarjade funktsioonihäirete riskitegurid, dr Frank van Eerdenburg Utrechti ülikoolist(Hol land) töötas välja ning võttis kasutusele innatunnusteregistreerimise uue meetodi indlevate lehmade leidmi -seks, pro fes sor Rob ert Gilbert Cor nelli ülikoolist (USA)töötas välja tsütoanalüüsil põhineva subkliiniliste emaka -

põle tike diagnoosimismeetodi ja kehtestas diagnostika -kri teeriumid, dr Nicolas Friggens Prantsuse RahvuslikustPõllumajandusuuringute Keskusest (INRA) töötas väljabiomudelid maailma esimesele kommertsiaalselt turus -tata vale proaktiivsele piimakarja majandamise süsteemile Herd Nav i ga tor® (DeLaval), pro fes sor D. Claire WathesKuninglikust Veterinaarkolledžist (Inglismaa) avastas, etoksütotsiin on mäletsejalistel munasarjahormoon. Lisakson ta uurinud luteolüüsi kontrolli mehhanisme, embrüo -naal se surevuse põhjusi ning negatiivse energiabilansimõ ju geeniekspressioonile ja lehma emaka immuun süs -tee mile. Pro fes sor Britt Berglund Rootsi Põllumajandus -teaduste üli koolist on uurinud erinevate sigivus para-meetrite päri ta vust ning nende parameetrite kasu tamis -või malusi tõu are tuses.

Eesti Maaülikoolist esinesid koolitusel ettekannetegapro fes sor Ülle Jaakma, dotsent Kalle Kask ja pro fes sorAndres Valdmann. Lisaks õppejõududele olid ettekandedka kõigil kursusel osalenud doktorantidel, an des sellegahea ülevaate Taanis, Norras, Rootsis, Soomes, Venemaal,Lätis ja Eestis lehmade sigimise valdkonnas tehtavastuuri mistööst ja lahendamist vajavatest probleemidest.Prak tilise õppuse farmis viis läbi dr Frank van Eerdenburg (foto 1). Väljasõppeseminar toimus lodjal Jõmmu.

Järgmistel kursustel soovivad doktorandid kuulata eri -ne vate loomaliikide vahelisi võrdlevaid aspekte. Näiteks,miks püomeetraga koerad haigestuvad väga raskelt, isegisurevad, samas püomeetraga lehmad taluvad seda seisun -dit väga hästi. Aktuaalsed on lehmade tervise, majanda -mi se ja prakeerimisega seotud küsimused, samuti pakubhuvi, millised on tootjate seisukohad eeltoodud küsi mus -tes. Soovitakse teada, kuidas pikendada lehmade kasutus -iga; soovitakse rohkem teada söötmise, pidamise ja lüps -mise mõjust lehmade sigivusele. Soovitakse sigade repro -dukt siooni kursust.

Lõpetuseks tuleb tänada dotsent Ivi Jõudut ja Külli Kõr -ge saart suvekooli organiseerimisele kaasaaitamise eest,Raadimõisa hotelli personali eeskujuliku konverentsi tee -nu se ja suurepäraselt maitsvate söökide eest ning suve -koo li rahastajaid Euroopa Liidu sotsiaalfondi ja põllu ma - jan dus ministeeriumi.

Metsamarutaudist ja selle vastu vaktsineerimisestDotsent Arvo ViltropEMÜ VLI nakkushaiguste osakonna juhataja

Tänane artikkel „Tõuloomakasvatuse“ veergudel onsuu resti tagantjärele tarkuse kuulutamine, kuid parem hil -ja kui mitte kunagi. Tagantjärele tarkus sellepärast, et ma -rutaudiga on meil Eestis tõenäoliselt nüüd lõpp. Kuipraegu mitte veel päriselt, siis lähitulevikus kindlasti.Tänavu 17. novembri seisuga ei ole tuvastatud Eestisühte gi marutaudijuhtu, möödunud aastal oli neid kolm.See tähendab aga ka marutaudivastase vaktsineerimisevajaduse vähenemist lähiaastatel nii mets- kui kodu loo -ma de osas, rääkimata inimestest. Ma loodan, et vähemaltseda tajub avalikkus kui üht positiivset tulemust sellepalju kirutud metsamarutaudivastase vaktsineeri miskam -paania juures.

Siiralt on kahju Veterinaar- ja Toiduametist ning sealtöötavatest kolleegidest, kes on olnud kogu vaktsi neeri -mis programmi läbiviimise ajal ühiskonna ja meedia pide -va kriitikatule all. Küll põhjustab marutaudi likvi deerimi-ne looduses segadust – vaata, et tekitab ökokatastroofi,siis süüdistatakse vaktsiini loomade haigestumise jakogu ni surma põhjustamises. Ometi on metsamarutauditõrje programm üks asi, millega meie riigi veterinaar tee -nis tus on väga hästi toime tulnud. Sisuliselt vaid viie aas -ta ga on saavutatud praktiliselt marutaudivaba maa staa -tus. Pole näidata teist riiki Euroopas, kes sellega samahästi toime on tulnud. Oleks minu teha, annaksin asjaosa -lis tele medali.

Kuid teada on, et ükski prohvet ei ole omal maal kuulusja nii sajab veterinaarameti pihta aina sajatusi. Ega ilmselt ei aita siinjuures ka siinne toetus. Inimeste usku on väga

14

Tõu loomakas va tus 4-10

Foto 1. Dr. Frank van Eerdenburg viis OÜ Es to nia Kõrtsi farmis läbi praktilise koolituse indlevate lehmade leidmiseks

(A. Valdmann)

raske muuta ja Eesti inimesed on väga usklikud. Eestisusutakse sügavalt nõidadesse, posijatesse ja maavälis tes -se parajõududesse, samuti vandenõuteooriatesse. Üksneist on usk ravimifirmade vandenõusse rahva vastu jaseda eelkõige läbi kahjulike ja ohtlike vaktsiinide levita -mi se ning rahvale pähemäärimise. Eks minagi satun nüüdselle vandenõu osaliste nimekirja, kuid mis teha – teadla -se na olen ma kohustatud teaduslikku tõde kaitsma, saade -tagu mind või tuleriidale.

Mida öelda marutaudi teema lõpetuseks, sest läbi ta jusaab. Esiteks, üks (ka mõnede bioloogide poolt levitatav)väärarusaam on see, et metsamarutaud on Eestis olemasolnud aastatuhandeid ja see on meie ökosüsteemi lahuta -ma tu osa. Ei ole tõsi – kuni 1950. aastateni Eestis le vi nudmarutaud ei levinud rebaste hulgas. Väidetavalt hunti delesi nenud marutaudijuhtumid olid pigem tingitud kokku -puu detest koertega, kes olid tol ajal pea miseks nak ku sereservuaariks. Eesti oli umbes kümmekond aastat maru -tau divaba maa, kui 1950. lõpuaastatel koerte marutaudistlahti saadi.

Rebasemarutaud, mida tekitav viirus on oluliselt erinevtänavamarutaudi viirusest, jõudis Eestisse 1960ndate lõ -pus Poo last Leedu ja Läti kaudu. Seega on vaid napid 50aas tat omanud marutaud mingisugust rolli rebaste arvu -ku se piirajana. Seejuures on seda rolli alati üle hinnatud.Maru taud on väga vilets loomade arvukuse piiraja, sest talevib tegelikult väga halvasti – praktiliselt vaid ham mus -tu se kau du. Rebaste arvukus sõltub eelkõige söö da baa -sist. Näi teks Lääne- ja Kesk-Euroopas, kus rebastel onsüüa roh kem, oli rebaste asustustihedus ka marutaudi le -vi mise aegadel palju suurem kui Eestis. Seega Eesti loo -dus on 10 000 aastat saanud hakkama ilma reba se ma ru -taudita ja tuleb toime suurepäraselt ka edaspidi.

Teine suur hulk väärarusaamu on seotud vaktsiini en da -ga. Küll peetakse ohtlikuks vaktsiiniviirust, küll sedaümbritsevat kalajahust pätsikest. Mõneti on see seletatavveterinaarameti poolt väljaantavate vastakate signaa li de -ga, ühelt poolt öeldakse, et vaktsiin on ohutu, teiselt poolt soovitatakse vaktsiinipalade jaotamise ajal kassid, koerad

kodus hoida, pala leidmisest teada anda ja kokkupuutekor ral vaktsiiniga arsti poole pöörduda. See võib tekitadamulje, et ju seal taga ikka midagi kahtlast ja ohtlikku on.

Tegelikkus ja faktid kogu maailmast kõnelevad agaseda keelt, et meil kasutatav vaktsiin on ohutuim oma -laad sete seas. Tegemist on vaktsiiniviirusega, millel puu -dub igasugune jääkvirulentsus. Näiteks Soomes, Saksa -maal, Lätis ja mitmel pool mujal kasutataval vaktsiini -viiru sel on leitud laboritingimustes jääkvirulentsust näri -lis te suhtes, sellele vaatamata ei ole selle kasutamisestloo bu tud. Eestis kasutatav vaktsiin on seevastu mitmelpool maailmas WHO soovituste kohaselt kasutusel otse -selt hulkuvate koerte vaktsineerimisel ja seda just tänuselle ohutusele. Seega hoiatavad laused, mida tele- ja raa -dio eetrist koos vaktsineerimisteadetega läkitatakse, onstan dardsed ravimitega kaasaskäivad hoiatused, mis onkohustuslikud lisada igale sellelaadsele vaktsiinile, olene -ma ta sellest, kas fakte kõrvalnähtudest on või ei ole.

Veelgi absurdsem on süüdistada vaktsiinikotikest ümb -ritsevat kalajahumassi loomadele või inimesele tervise -häda de põhjustamises. Vaadates selle koostist, saab öel -da, et sama palju kahjustavad meie tervist kalapulgad,mida me toiduks tarbime. Ainuke nn aktiivne kompo -nent on kloortetratsükliin, mis on ka inimestel kasuta -tav antibiootikum. Selle kogus on aga väga väike, kuni 150 milligrammi. Võrdluseks – loomade raviannusedon 3–10 korda suuremad (sõltuvalt looma kehamassist). Seega kõige suurem ja reaalsem oht, mis meie vakt si nee -ri miskampaania juures eksisteerib, on seotud sel lega, etkeegi võib vaktsiinipalaga pihta saada, kui neid lennukistpil lutakse. Õnneks ei ole see eluohtlik ja ei põh jus ta eiloo madele ega inimesele püsivaid tervise kah jus tusi.

Lõpetuseks tahan lugejaid õnnitleda selle puhul, et Eesti on saamas marutaudivabaks maaks. Kui järele mõelda,muudab see vabamaks meid kõiki. Me saame lahti veelühest hirmust – marutaudi hirmust. Kas me ei peaks selleüle rõõm sad ja tänulikud olema?

15

4-10 Tõuloomakasvatus

Foto 2. Andrus Teemanti ponidel ägenes varemesinenud lepto -spiroos (A. Tänavots)

Foto 1. Vaktsiinipala (Veterinaar- ja Toiduamet)

Jõudluskatsetele joon allaKrista SeppEesti Hobusekasvatajate Selts

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi kalenderplaanist on ras -ke leida maist kuni septembrini vaba nädalalõppu, toimu -vad ju hobuste ülevaatused, jõudluskatsed ja näitused.2010. aastal toimus 30 piirkondlikku hobuste ülevaatust,lisaks eesti ja tori tõugu noorhobuste üleriigilised jõudlus -kat sed, araabia hobuste päev ning eesti raskeveohobustepäev, rakendihobustele sõidu- ja veokatsed. Joon tõmma -tak se jõudluskatsete hooajale alla tavapäraselt oktoobris,kui Heimtali hobusekasvanduses toimub võõrratsaniku -test.

Tegemist on noortäkkude testiga, kus lisaks hobuserat -sas taja esitluse kõrval testivad hobust võõrad ratsanikud,enamasti Eesti tippsportlased. Sel aastal tes tis hobustekooli sõiduvõimeid Eesti Ratsaliidu koolisõidu edetabeli -juht Marika Vunder ja takistussõitja Andrus Kallaste, keson tori tõugu täkuga Opaal selle aasta Eesti MV pronks -medali omanik ja Eesti kõrgushüpperekord 2 m 15 cmkuulub samuti talle. Et võõrratsanikutesti on omaks võt -nud ka eesti hobuse kasvatajad, siis tes tis eesti tõugu täk -ke Get ter Kangur, mitmekorde noorte meister kooli sõi- dus. Kohtunikekogu tööd juhtis Andres Kallaste, koo li -sõitu ja hobuseid kommenteeris Kaie Kangur. Kokkutesti ti 10 hobust, hinnati hobuse sammu, traavi, galoppi,hüpet, ratsastatavust ja üldmuljet. (Fotod taga kaa ne vä lis -kül jel.)

Testil osalesid kaks eesti tõugu täkku – Ene Kurrikoffiaretatud täkk Tiiger (isa Trevor 739) ja Marika Kose are -ta tud täkk Erikson (isa Erik 780 E), täkkude omanik Grete Viljaste. Mõlemad täkud on esitatud eelnevalt noor hobus -te jõudluskatsetel. Täkud olid erinevate tunnuste hinda -mi se põhjal head ning üldmulje oli sellel testil kõrgemalthin natud tunnuseks.

Tori tõust esitleti viit täkku: • Briljant 13 623 T, sünd 1996, isa Bellekt (ii.Beg xx),

aretajad Urmas ja Anu Kull Järvamaalt. Suurejoonelist tu -

me raudjat täkku on kasutatud ristandhobuste saamisel,lisaks üks tori tõugu järglane. Täku tulemusi hinnatiheaks, kuid eelkõige on tegu universaalse tüübi esindaja -ga, kes sobib väga hästi ka rakendihobuseks.

• Dif 13 629 T, sünd 1999, isa Fazon xx, aretaja Uuno-Peeter Teemusk ja omanik Urve Välimäe Järvamaalt. Tä -kult on saadud viis tori tõugu järglast. Testil oli täku tuge -va maks pooleks traav ja galopp.

• Ludvig, sünd 2006, isa Lakmus, aretaja Hillar KaldPärna talust Tartumaalt. Tegemist on tori täkuga, kes hak -kab võistlema erinevatel ratsaspordialadel, esimesed ta -kis tussõidud on juba edukalt läbitud.

• Cambrinius, sünd 2005, isa Ca sa nova, aretaja Andres Kallaste ja omanik Rebeka Luhaste. Tegemist on huvitava täkuga, kellele galopi, hüppe ja üldmulje eest anti vägahea hinnang.

• Pres i dent, sünd 2007, isa Prom i nent, aretaja ja oma -nik Liis Ira. Võõrratsanik Marika Vunder iseloomustasho bust lühidalt – superhobune! Ja eks kasvatajadki mäle -ta vad eelmist aastat, kui Pres i dent kuulutati aasta pari -maks tori tõu noortäkuks.

Trakeene oli sel aastal testil kaks – Arrivederci, hobuseomanik Mihkel Kangur, ja Peron, omanik Jane Uibopuu. Arrivederci, põlvnedes maailmakuulsast Hollandi trakee -ni täkust Gribald, näitaski parimat tulemust liikumises,eri ti traavis. Peron, kes aretatud Heimtali hobuse kas van -du ses ning põlvneb vähemalt Euroopa tasemel endale ni -me teinud trakeeni täkust Pal la dium, näitas oodatult vä gahead hüppevõimet. Seega loodame, et trakeenide uuedsuu repärased võistlushobused on esimesed etteasted testi -del teinud.

Võõrratsanikutest on avatud kõikide tõugude esindaja -te le ning sel aastal esitles katsetel Endel Evert Rootsi soo -ja verelist mära Sweet Dreams.

Võõrratsnikutesti eesmärgiks on parimatest parimadtäkud tunnustada aretuses kasutamiseks.

Ukraina ja tori hobusedKrista SeppEesti Hobusekasvatajate Selts

2006. aastal külastasime esmakordselt Rovno ja Vo -lõns ki oblastis tori hobuse kasvatajaid. Vastuvõtjaks olipõllumajanduskool ning seal töötava tori hobuse entu sias -ti Viktoria Marushaki ettevõtmisel organiseeriti tori ho -bus te ülevaatus. Sel ajal oli Ukrainas 250 tori hobust. Tori

16

Tõu loomakas va tus 4-10

H O B U S E D

Foto 1. Volodymir Dubovik ja Andres Kallaste, jututeemakstori hobused (K. Sepp)

hobuste turg oli 1970.–1980. aastatel laie ne nud Ukrai nas -se.

Oktoobri lõpus toimus jätk kontaktidele ning vastuvõtja oli Volodymir Dubovik, kes juhib hobusekasvatajate lii -tu, mis hõlmab 24 majandit Poltaava ja Sumi oblastis.EHSi delegatsiooni kuulusid tori haruseltsi juhataja AldoVaan, aretustöö juhataja Andres Kallaste ja Krista Sepp.

Kolme päeva jooksul läbisime ligi 1500 kilomeetrit jakülastasime kolme suuremat ettevõtet. Kogu hobumajan -

dus on läinud erakätesse ja hobusekasvatus toetub vil ja ka -te põldude taustal siiski entusiastide õlgadele. Kü las tatudfarmides oli tori hobuseid vähe, kuid huvi tõu vas tu oliolemas. Hobusekasvandustes olid enamasti orlo vi traav -lid keda katsetatakse Kiievi hipodroomil.

2010. aastal Eestit külastanud Ukraina põllumehedLvo vi lähistelt, ostsid viis tori hobust ning loodame, et2011. aasta laiendab hobuturgu veelgi.

Tulevik on tori hobuse käes

Raavo Raadikhobumaailm.ee

Väljavõtteid Raavo Raadiku (hobumaailm.ee) interv -juust Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevdirektori Krista Sepaga.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevdirektor KristaSepp räägib põgusalt uutest normidest tõuaretusprog ram -mi de koostamisel, leiab, et koostöö seltsi ja ratsaliiduvahel peaks seisnema võrdses partnerluses, ühtlasi einõus tu ta mõnel pool kõlanud väitega, mille kohaseltkodumaal ei kasvatata häid võistlushobuseid.

Krista Sepp, rääkige esmalt palun pisut endast. Sündinud olen Rakveres, kus elasid mu isa ja ema. Ema

vanemad elasid omakorda maal, Uhtna lähedal. Ja naguikka kombeks, veetsin suved maal vanaema juures.Vahest sealt mu huvi loomade vastu pärit ongi. Talvitiela sin seevastu linnas, algul käisin ka lasteaeda. Kooliteed alustasin samuti Rakveres, kolm aastat käisin JohannesBarbaruse nimelises algkoolis. Seejärel tuli keskkool, kusmu pinginaabriks oli Riina Pill (praegu Eesti Ratsaliiduspordidirektor). Temaga koos läksimegi 11-aastaselt1975. aasta sügisel ratsatrenni. Mäletan, mõlemad mõtle -si me, et tuleb trenni minna, kuid millisesse? Siis otsustasi -me gi, õpime ratsutama.

Lõpetasite EPA ja ...?EPA lõpetasin 1987. aastal ja algas töökarjäär. Hak ka -

sin tegelema aretustööga Rakveres, kus on asutatud EestiArdenni Tõuselts, mis oli tõuraamatut pidanud alates1922. aastast.

Natukene taustaks rääkides ütlen, et 1952. aastal lõpetas minu eelkäija Asta Kaerma EPA-s esimese lennuna zoo -tehni ka eriala. Tema läks tööle vastasutatud riiklikussetõu lavasse. Mina asusingi tööle tema mantlipärijana1987. aastal. Muide, esimesel aprillil.

Esimesest aprillist naljanumbrit siiski ei saanud?Ei saanud. Olen aretustöö peale jäänud küllaltki kauaks.

Tõuraamatud, punase karja zootehnikud, musta karja zoo -tehnikud, kogu aretustöö ja taimeinspektsioon… Tu leböelda, meil oli üsna tegus seltskond.

Mõned korrad kolisime Rakveres oma tõuraamatutegaringi, lõpuks jõutigi selleni, et 1992. loodi Eesti Hobuse -kas vatajate Selts. Seltsi kontor asus vahepeal Luigel,töötasin piirkonniti – Põhja-Eestis, Eesti raskeveohobuste tõufarmidega, mida oli 16. Asta Kaerma töötas aga omaametis pensioniajani, ta elas üle kõik seadused, mis kee -lasid pensionäril töötada.

Omalt poolt lisan, et veel enne, kui Riinaga alustasimeratsatreeninguid, käisime peaaegu igal suvel näitustel.Näi teks toimusid Vilde kolhoosis täkkude näitused, kusoli traditsioon, et loomi esitleti suisa kahe kordega. Loo -mulikult olime ninapidi juures. Riinagagi alustasime jutreeninguid kolmeaastastel raskeveo märadel, öeldi, ha -ka ke neid kraapima ja välja õpetama. Kogemusi oli meiltoona aga niipalju, et boksis tuulad küll iga hobuse läbi,ronid selga ja hirmus vägev on. Aga tegelikult? Täp seltnii palju, et kordel läksin sadulasse ja loomulikult saikorde lahti ja loomulikult tormas hobune üle välja. Vaa ta -sin, tuleb post, selleni jäi umbes 200 meetrit, siis tegi ho -bu ne kaa re, õnneks asus teisel pool kuusehekk. Seejärel

17

4-10 Tõuloomakasvatus

Foto 3. Tori tõugu täkk Ukrainas (K. Sepp)Foto 2. Tori tõugu mära Ukrainas (K. Sepp)

läks ta peaga hekki ja mina teda juhtida enam ei saanud, eivasa kule, ei paremale.

Mis mul seepeale muud üle jäi, kui teha hästi tark nägupähe ja öelda, täpselt nii ma kavatsesingi. Kuid nii meieväl ja õpe algas. Niipalju, kui pidi hobune tööd tegema, sa -ma palju pidime ka meie.

Hollandis on sarnaste organisatsioonide vahelinekoos töö väga tihe. Samas Eestis sündinud, kasva nud,rat sas tatud ja praegu edukalt võistlev hobune on vistainult Opaal. Enamik tippudest sõidab siiski ju im -porditud ho bus tel. Milles peitub põhjus?

Te räägite tänasest päevast. Inimestel läheb ju meelest,aga alustades tori märast Helve, kes 1960ndate lõpus üle -tas kõrguse kaks meetrit! Nii et on ka vägevaid asju kordasaa detud. Kuid tipud tulevad ju üle viie või kümne aasta.Näiteks sõitis 1970. aastatel Art ist. Seega on meil tuge -vaid ja häid hobuseid olnud küll. Nüüd me räägime Opaa -list, aga on ka teisi hobuseid, kellest võib midagi tulla.Näiteks Pärl, või enne oli Poolus. Tasapisi on meil super -ho buseid ju üles kasvatatud.

Samas unistan muidugi, et ratsaliit pööraks enam tähe -le panu meie hobusekasvatajatele. Ehk siis sellele poolele,mis on otseselt minu töö sisuks. Meie oma tõuraamatud,meie oma tõud, võiks propageerida just nimelt neid. Kuidolgem ausad, kui räägitakse tippspordist, siis ei suuda mi -na niipalju udu ajada, saamaks meie tõuge olümpia prog -rammi. Võib olla on isegi natuke Opaali jaoks veidi vara.

Tegelikult on ratsaliidul õigus, et püstitati väga kõrgeeesmärk. Pühendutakse ju koondisele, stiilis koondisläheb ja teeb. Koondisel on ju ka omad hobuseomanikud,omad sponsorid. Samas, hiljuti vaatasin, palju on seltsiliik meskonna hulgas just ratsaklubide esindajaid. Kuigime õlg õla kõrval ei tööta, siis seltsis on praegu üle poolteEes ti ratsaspordiklubide esindajad.

Pall on siis praegu ratsaliidul?Siim Nõmmoja on väga palju püüdnud neid asju ühen -

da da. Kaks aastat tagasi käis ta seltsi üldkoosolekul. Ühevõimalusena pakkus ta välja, et EHS võiks astuda ratsa lii -du liikmeks. Kuid liikmeks olek tähendab põhikirja täit -mist. Tegelikult näeksin omalt poolt siiski koostööd võrd - sete partnerite vahel.

Ennist oli juttu, et viiakse sisse uued normid tõu are -tus prog rammide koostamisele. Kas see puudutab ai -nult pa be rimajandust või on tulemas ka sisulisi muu -datusi?

Püüame muuta tõuaretusprogramme hobusekasva taja -te le loetavamaks, kirjutada täpselt välja, millised nõudedon. Seda alates sünnist, kuidas hobusekasvatus liigub.Mil liseid jõudluskatseid tehakse, kuidas registreeridavars sa, paaritust, lühidalt – kuni kõikide toiminguteni väl -ja.

Põhiliselt olulisemaks muutuseks ongi see, et kõigespeab olema väga täpne ja väga korrektne. Need ajad, kusteatakse näiteks hobuse ostust või müügist millal iganes,saavad läbi. Varssade kiibistamine, mis on seni olnud va -lu lapseks, nõuanded paaritustööks, kõik muutub täpse -maks.

Teiseks pooleks on see, et me hindame, mõõdame tõu -raa matusse minevaid hobuseid ja aretajale anname soo vi -tu si paarilise valiku osas. Või siis hindame varssa, kuidas

varss välja näeb, samuti noori täkke ning nende järglasi.Ei ole enam nii, et kõik teevad, kuid keegi ei oska seisu -koh ta võtta, millise liini poole aretustöös püüelda.

Kui on ikka head inimesed, kes oskavad hobust kas va ta -da, ette valmistada ja võistlusele viia, siis peaks EHS-istrat saliidule tulema ainus part ner. See aeg ei ole kaugel.Vaadake, palju on edetabelis tori hobuseid.

Oleme kavandanud uusi nõudeid laiemalt tutvustamahakata tuleva aasta jaanuarist, siis, kui oleme saanudkoos kõlastuse Veterinaar- ja Toiduametilt.

Kuidas te iseloomustate EHS-i üldist olukorda?Loodan ja ootan, et tuleks noori juurde. Ma ei soovi

min gi suur juht ja kamandaja olla. Kogu aeg mõtlen, kui -das noored tulevad ja on tublid ning kenad. Neid on selt -sis ki praktikal olnud, aga ei ole veel kahjuks tulnud neid,kes jääksidki hobusemeeste peresse. Ootame mantli päri -jaid.

Kuid selleks ei saa niimoodi, et vaatan hobuse pildi japõlvnemise ära ning olengi aretaja valmis. Alustada tulebik ka alates 1921. aastast, kui palju oli siis tori tõugu hobu -seid ja mis on praeguseks alles jäänud. Tänaseks on ka ho -bu maastik päris palju korrastatum. Ja seda suures osastänu Veterinaar- ja Toiduametile.

Milline näeb ideaalne tori hobune välja? Kas kol la -ne Opaal?

Jah, oma tegude poolest ei ole talle praegu vastast. On ju unistatud kõige andekamast ja kõige kaugemale jõudvasthobusest. Ja Opaal möllab – läinud aasta näitel – lumestren ni teha ja õigel ajal on õiges vormis. Pakun, tulevik ontori hobuste käes.

Seoses tulevikuga. Nii mitmestki varasemast interv -juust on jäänud meelde, arvatakse et, Eesti ratsasporditulevik võib olla üsnagi tume. Seda põhjendatakse muu -hul gas ka heade hobuste vähesusega.

Hobuste osas pole ma nõus. Ei hakka tegelikult iseginär vi minema. Kui leitakse, et mujal on paremad hobused, tuuakse näiteks kolmevõistluseks igasuguseid hobuseidsisse, siis importigu. Kui arvatakse, et meil hobuseid eiole. See ei vasta tegelikkusele. Kui Eestis pole nii häid ho -bu seid, miks siis kolmevõistluse edetabelit juhib torihobu ne?

Kas Eesti hobusekasvatajaid vaevab siis reklaami -puu dus?

Ma ei taha seda küll tunnistada, aga ütlen, et müügi -töö… Loodame ju küll, et kõik tulevad ja sõida vad meiehobustega, kõik tahavad, kuidas nad siis ei taha? Kuidtegelikult on meie müügitöö hindeks kolm pika mii nu -sega. Mujal on väljapakkumised, oksjonid. Tegime sel lelaastal vähemalt oksjoni etenduse Viktoria Kaasiku Nur -me nuku ta lus. Sündmus oli südant soojendav. Hobu sedolid kaunid, inimesed, kes olid sinna kogunenud, saidkind lasti elamuse osaliseks. Eestis puudub oksjonite tra -dit sioon. Samas korraldab näiteks Hannover Verbandneid aastas kaheksa kuni kümme.

Et meil tuleks oksjonist suurem sündmus, tuleb samapal ju vaeva näha, kui näeb ratsaliit Saku Suurhalli üritusekorraldamisel. Müügitöö kuni lõpuni, nii et kõik tahavadtul la ja näha, selleni on veel väga pikk maa. See ei sõltupelgalt tahtest, vaid nõuab rohkem kapitali.

18

Tõu loomakas va tus 4-10

Tõuraamatute pidamise 125. aastapäev Eestis

Emeriitprofessor Olev SaveliETLLi pres i dent

Akadeemik Aleksander von Middendorffi algatuselasu tati 11. aprillil 1885. a Balti Karjakasvatajate Ühing(Liivimaa Keiserliku Üldkasuliku Ökonoomilise Sotsia -tee di juures). Ühingus otsustati ühe olulisema küsimusena tõuraamatu avamine ja juba esimesel tegevusaastal alus ta -tak se kultuurtõugude tõuraamatusse märkimisega (E. Sii -ber, 2010). Tõuraamat oli ühine Balti kubermangudespee tavale angleri, ida-friisi ja äärširi tõule, lisaks võetitõu raamatusse ka breitenburgi puhtatõulisi veiseid Vääna mõisast kokku 1 pull ja 11 lehma. Esimene tõuraamat il -mus 1886. aastal Balti aretuskarja tõuraamatu nime all(Bal tisches Stammbuch edlen Rindviehs).

125. aastapäeva tähistamiseks korraldasid Eesti Tõu -loo makasvatuse Liit ja Eesti PõllumajandusmuuseumÜle nurmes 22. oktoobril seminari „Tõuraamatu pidamisekaasajastamine“, mida toetas rahaliselt ka PRIA.

Hommikupoolikul külastasid huvilised EMÜ Märjakat se farmi, Tartu Agro AS Rahinge piimafarmi, HillarKal di Pärna talu hobusefarmi ja Tsura Talu OÜ lamba kas -va tust. Poole üheks koguneti Ülenurmele EPM häär be ris -se, kus kinnitati keha värske ruk ki leiva, maasuitsusingi jajookidega.

Registreerus 93 osavõtjat, kellele ula tati pastapliiatstekstiga „Tõu raa mat 1885–2010“ ja kogumik „125 aastattõuraamatute pidamist Eestis“. Kaane ku junduse, misväljendab väga hästi ajaloolist tausta, tegi EPM kunst nikMaarika Tang.

Kogumiku sisukordOlev Saveli - SaateksEnno Siiber - Ülevaade veiste are -

tu se ajaloost Aarne Meier – Holsteini tõugu

veis te aretusest Tõnu Põlluäär, Anne Zeemann –

Ees ti punase tõu ja lihaveiste tõu raa -matute pidamine

Käde Kalamees – Eesti maakarjatõu raamat

Andres Kallaste, Krista Sepp – Ho -bus te tõuraamatute 90 aastat

Merle Kruus – Sigade tõuraamatupidamine

Külli Vikat, Peep Piirsalu – Lam -mas te tõuraamatud

Matti Piirsalu – Kunagi oli lindu -del gi tõuraamat

Liia Taaler – Tõuarvestus karus -loo makasvatuses

Kaija Uuskam, Hülla Liiv – Riigi osa tõuraamatu pida -mi se korraldamisel

Kell 13 koguneti rohelisse saali, kus seminari avasidEPM direktor Merli Sild ja ETLLi pres i dent Olev Saveli.Viimane pidi kahetsusega teada andma põllumajandus mi -nis teeriumi juhtide hõivatusest ja korraldajatepoolsest lii -ga hilisest informeerimisest ürituse toimumise kohta.Rõõ mustavalt sai märkida, et kohal oli palju teenekaidinimesi, kes kaua aega on töötanud tõulavades, suurma -jan dites ja ametnikena, nüüd juba küll pensionil, aga ela -vad oma südames kaasa tõuaretuse edusammudele ja karaskustele. Alustati ettekannetega tõuraamatute pida mi -sest. (Fotod sisekaante sisekülgedel.)

Kõigile jättis väga sügava mulje Osnabrücki tõuraa ma -tu ühistu (Saksamaa) tegevjuhi dr Hans-Willi Warderiette kanne (tõlkis Ülle Sihver) tõuraamatu pidamisest Sak -sa maal, muidugi oma aretusühingu tutvustusest ja lõpuksläänemaailmas kahel aastal kiiresti rakenduvast genoom -se lektsioonist. Viimane pöörab peapeale meie, eriti vane -ma põlvkonna tõuaretajate aru saa mised oma tegevusestsiiani.

Osnabrücki aretusorganisatsioo ni ga on sidemed alates1979. aastast, kui nende tungival soovil Ants-El marValdmann, Helmut Idarand ja Olev Saveli osalesid sealrahvus vahe listel mustakirjupäevadel. Hil jem asuti otse se -le koostööle. Nende organisatsioon on Saksa riiki silmaspi dades väike, kuid väga hea aretus prog ramm koos are -tus pullide täpse hindamise, pulliemade hindamise ja va li -ku ga oma doonorlehmade test jaa mas on kujundanud suu -ri ma pii ma jõudlusega aretuspiirkonna Sak sa maal.

Väikese aretuspiirkonna tõttu on nad väärtuslikke are -tus pulle liisinud ka Eestisse, kus juu -res eriti väärtus li kult Profililt ostetispermat Saksa maa le tagasi. Noor pul -le on are tus piirkonnast Eestisse oste -tud arvukalt.

Aretusprogrammi järgi valitud va -ne mate pulljärglase sünnijärgne ge -noom analüüs laseb ootamata järg las- te järgi hindamist, vähemalt 70% tõe -näo susega hinnata tema edaspi distare tusväärtust. Seetõttu lõpe ta tak setest jaama tegevus, kuid järglas te jär -gi hindamist jätkatakse. Ees ti-taolisel väikeriigil jääb üle jätkata vanaviisi,kasutades riikidevahelise suur popu -lat siooni teavet genoom ana lüüsi ja-valiku kohta.

Järgnevalt käsitlesid oma ette kan -ne tes Eestis peetavaid tõuraamatuidTa nel Bulitko – piima- ja lihaveistetõu raamatud, pm-mag Käde Kala -

19

4-10 Tõuloomakasvatus

Foto 1. Aastapäeva kogumik

K R O O N I K A

mees – 96 aastat eesti maakarja tõu -raa matut, pm-knd Andres Kallaste– 90 aastat hobuste tõuraamatuid,pm-mag Külli Vikat – 68 aastat lam -mas te tõuraamatuid, ja Anne Lilleorg – sigade tõuraamatud.

Kokkutuleku eesmärgiks oli infor -meerida inimesi tõuraamatute pida -mi se praegusest olu kor rast ja sellest,mis ootab ees. Kindel eesmärk oliaga tunnustada teenekamaid. Auta -sus tamine toimus uue põl lu ma jan du -se ekspositsiooniga põhihoones.

Põllumajandusministeeriumitänukirja andis üle põllu ma jandus tu -ru korraldamise osakonna nõunikMat ti Piir salu. Tänukirja said EnnoSii ber ja Aarne Meier (ETKÜ), Käde Kalamees (EK Selts), Ülo Mets ma -ker (EHS), Elga Kask (ELaS), KülliKersten (ETSAÜ, JKK) ja Eha Lokk(EMÜ, ETLL).

ETLLi tänukirjad andsime esmaltkoostööpartneritele – Eesti Põllumajandusmuuseumile,Ve terinaar- ja Toidu ame tile, Jõudluskontrolli Keskuseleja trükikojale OÜ Paar. Arvukalt oli autasustatuid aretus -ühin gutest.

ELaS: Peep Piirsalu, Hillar Kalda, Kaie Zarenz/Ahls -kog, Vaike Tartes, Ell ja Urmas Sellis, Külli Vikat, Lenneja Tiit Kaivo, Tiina ja Hugo Vaino, Jüri Siemer, IndrekNõmm, Ülle Pus, Taimi Logina ja Helga Lellsaar.

EHS: Kersti-Maie Alp, Silva Siil, Eero Agarmaa ja EnnEhastu.

EK Selts: Liia Sooäär, Kaarel Voitk, C. R. Jakobsoni ta -lu muuseum, Rainer Parts, Anne Kiider, perekond Simo -vart, Massiaru POÜ, Mereranna POÜ, Merja Magnus,Taimi Vahe nurm ja Milvi Reinem.

ETKÜ: Anne Zeemann, Aita Proo sa, Sirje Maasalu,Aime Kalda, Anu Tamm, Leonhard Meltsas, Rein Hal lik,

Ell Talvis, Vaike Kärg, Elle Meis ter,Niina Kougija, Liia-Dagmar Gross,Maie Siimut, Ülla Uusen.

ETSAÜ: Kalju Eilart, Tiia Rein -berg, Valli Piir, Tarmu Vilu, HeiliMai la, Riho Kaselo, Aare Mölder,Valve Kapp ja Leo Kapp.

Tänasime Rein Tuhermit, kes aas -ta kümnete jooksul on erinevatelame tikohtadel korraldanud tõuraa -ma tute väljaandmist. Kogumiku il -mu mise eest olid tänu väärt ÜlleSih ver (kokkuvõtete tõlkimise kor -ral damine), Silvi Seesmaa (keelelinetoimetamine) ja Alo Tänavots (kül -jenda mine).

Kõik autasustatud said aretus ühin -gute poolt kingituseks sarja „Eestipõl lu majandus XX sajandil“ IV köite Lõimumisest rah vus vahelisse turu -ma jan dusse. Suurim tänu kuulub kasarja peatoimetajale Arvo Sirendileja tegusale korral da jale Oolav Tam -

ber gile. Seejärel oli võimalik tänu põllu ma jan dusmuuseumi ja

aretusühingute koostööle avada päevakohane näitus„Tõu raamat 125“ õppetubade hoones. Lühikese aja jook -sul tegid muuseu mi töötajad ära suure töö, et kajastadatõu raamatu pidamist esimesest tõuraamatust kuni kaas -aja ni. Eriti väärtuslikud on käsikirjalised dokumendid,mil le väärtus jätab kaasaja arvutite maailmas surfajadkülmaks, aga selle perioodi selektsionääridele, tõulavadetöötajatele ja ametnikele on see tunnustus. Nemad polnudsüüdi, et arvutite tehniline areng jõudis Eestisse alles eel -mise sajandi lõpus.

Kohtumine lõppes häärberimajas ühise söögilaua ääres.Olnuks tahtmist oma arvamusi avaldada, aga nii töökatansamblit, kes mängis ja laulis ligi kolm tundi ühe jutiga,kohtasid kohaletulnud ilmselt esmakordselt.

20

Tõu loomakas va tus 4-10

ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, MattiPiirsalu, Krista Sepp, Külli Vikat ja Olev Saveli(peatoimetaja), Eha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

Foto 2. Autasu teenekatele

Rahulikke jõule, loomaõnne ja tervist!Toimetus