tonu mertsina: majanduskriisi mõju eesti majanduse struktuurile
DESCRIPTION
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tonu Mertsina tutvustas Tallinna ettevõtluspäeval majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile.TRANSCRIPT
Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Seminar “Milleks ettevõtjale statistika?'‘
Tallinna ettevõtluspäev
07.10.2010
Tõnu Mertsina
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Teemad
Majanduse struktuuri muutus Tegevusalade struktuur lisandväärtuse järgi Võrdlus meie lähinaabritega
Eksport Milliste toodete osakaal suureneb, milline
väheneb? Investeeringud
Millistesse tegevusaladesse investeeringud suurenevad, millistesse vähenevad?
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Teemad (2)
Valitsemissektori tarbimine vs kodumajapidamiste tarbimine
Tööjõu tootlikkus Tööhõive vs lisandväärtuse muutus
tegevusalades
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Teesid (1)
Eesti SKP kasv tugineb ekspordile eelkõige praegu, kui sisenõudlus on nõrk
Eesti turg on väike - ainult siseturule loota ei saa
Suuremad tegevusalad, millest on võimalik eksportida:
Kaupade eksport: töötlev tööstus Teenuste eksport: veondus, laondus ja side
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Teesid (2)
Seega määrab riigi kasvuvõimekuse olulisel määral selle majanduse struktuur
Kuid mitte ainult – oluline on nende tegevusalade tootlikkus
Rohkem tööjõudu ja/või kapitali nendesse tegevusaladesse mis on ekspordisuutlikumad ja tootlikumad
Suurendada tootlikkust
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Majanduse struktuuri muutus: SKP langus
Eesti SKP oli 2010 2Q-ks langenud 2005 2Q tasemele Tegevusalade järgi langus erinev
SKP aheldamise meetodil (sesoonselt korrigeeritud), mld kr
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Tegevusalade osakaalud kogumajanduse lisandväärtuses, %
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Töötleva tööstuse osakaal kogumajanduse lisandväärtuses, %
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Töötlev tööstus lähemalt
Kuigi töötlevas tööstuses on 2 suurimat allharu jätkuvalt toiduainete ja jookide ning puidutöötlemine ja puittoodete tootmine, on 2000-2010 eriti:
Kasvanud elektri-ja optikaseadmete tootmise nafta- ja põlevkivisaaduste töötlemise osakaal
Vähenenud toiduainete ja jookide tootmise tekstiili ja tekstiilitoodete tootmise mujal liigitamata tootmise (mööbli, spordikaupade,
muusikariistade ja mänguasjade) osakaal
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Turuväliste teenuste osakaal kogumajanduse lisandväärtuses, %
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Eesti ja Soome 2009 majandusstruktuuri võrdlus
Tegevusala osakaal kogulisandväärtusest, %
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Ekspordi struktuuri muutus 2005-2010 Suurima osakaaluga väljaveos on:
Elektrimasinad ja seadmed Osakaal on kasvanud
Toiduained ja joogid Osakaal kergelt suurenev
Töödeldud puit ja puittooted Osakaal on vähenenud
Raadio-, TV- ja sideseadmed Osakaal on järsult vähenenud (2006 lõpust)
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Ekspordi struktuuri muutus 2005-2010
Eksporditavate kaupade osakaal koguekspordis, %
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Väiksema osakaaluga kaupade osakaal ekspordis, %
Kiiresti on kasvanud põllumajandussaadused, paberitoodang, nafta- ja põlevkivi ümbertöötlemissaadused
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Investeeringud
Selleks, et laieneda ja/või toota efektiivsemalt, tuleb investeerida
Kapitali kogumahutus aheldamise meetodil, mln kr
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Investeeringud (2) Koguinvesteeringutes on kasvanud avaliku sektori ja
energeetika sektori investeeringud Töötleva tööstuse, transpordi ja side ning kaubanduse
investeeringute osakaal on vähenenud
Tegevusaladesse investeeringute osakaal koguinvesteeringutest, %
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Valitsemissektori kulutused
Viimastel aastatel on suurenenud valitsemissektori nii investeeringute kui lõpptarbimiskulutuste osakaal
Investeeringuteks EL struktuurifondide abi
Kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suhe kogu lõpptarbimiskulutustes, %
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Tööjõu tootlikkus töötatud tunni kohta 2005-2010
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Tööjõu tootlikkus töötatud tunni kohta, kr
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Kokkuvõte Eesti majanduskasvu toetab eksport
Eesti siseturg liiga väike Peamine kaupade eksportija on töötlev tööstus
Selle osakaal langes kriisi ajal Sama pilt ka EL-s Koos välisnõudluse paranemisega on suurenenud
töötleva tööstuse osakaal kogumajanduses Töötleva tööstuse arenguks tuleb luua võimalikult
soodsad tingimused
07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile
Kokkuvõte (2) Suurenenud on turuväliste teenuste osakaal
Eriti avalik haldus ja riigikaitse Avaliku halduse osakaalu suurenemise vastu
lähiaastatel suurem surve – valitsemissektori eelarve peab olema
tasakaalus– kui palju ja millist avalikku teenust Eestil tarvis
on?
Tervishoiu tegevusala osakaal suureneb tõenäoliselt jätkuvalt
Vananev elanikkond Personalikulud Kallid investeeringud