KASMA MEREMUASEUM

Ahto Valter

Toimetised ,, )B

Kiismu Meremuuseum

TOIMETISED * 2

Toimetaja A. Vaik

Kiismu, 1997

Sisukord

Ahto Valter (Walte4 :a tema venrad. A. Juske. 4

valik aniHeid Ahto valterist ja Valterite perekonnast. 13

valterite ookeaniretked. 27

Fotode ja jooniste allkiiad on e€sti ja inglis€ keeles.

Proceedings Kiismu Maritime Museum

The Proceedings include articles discussing long traditions of sailing in Estonia. Estonian-

language articles.

I-egends to figurcs are in Estonian and English.

Cotrtetrts

Yachtsman Ahto Valter (Walter) and his brcthers. .4. JrJfe. 4

Selection of articles about Ahto Valter and his family. 13

Ocean voyages of the Valten (the Walters)' 28

Saetelcs

Me otsime uina vastust paljudele kisimustele. Laevapuri oliesimene statsionaarne masin. mille kiiitamiseks inimesed kasutasidloodusj6udu. Me tahaks taastada purjetamise dateeritud ajalugu, kuid keskiill oskaks t6etruult kirja panna k6ike olnut. Kui viihe me siiski teame, onvaid m6ned pidepunktid. Terviku loomiseks peame ikkagi appi v6tmafantaasia. Me ei kutsu Teid kaasa sumerite maale Eufrati kallasteleiilemaalist veeuputust kirjeldama ja Noa laeva otsima, ega ka Niiluse iiiirde.Me teame, et nendel tsivilisatsiooni halliks nimetatud aladel leiutati ader,ratas. potikeder ja loomulikult puri.

Seega tiinaseks viihemalt 5000 aastat purjetamist. See on jubamidagi! M6nede uurijate arvates olevat Niilusel purjetatud aga juba 8000aastat tagasi.

Tuleme siiski soojade merede iiiirest koduse Liiiinemere kallastele,kus jiiiidvustamist ootavad eesti poiste meres6idud. Seekordsetekskangelasteks on Eesti kuulsamad ookeanipurjetajad Alto Valter ning temavennad K6u. Jariilo ia Uku.

Toimetaja

AHTO VALTER (WALTER) JA TEMA VENNAD

Anto Juske

Eestlased on mererahvas ja vaevalt oskab keegi usutavalt meile seletada, mis

t6mbab poisse (aga ka tiidrukuid) merele. Vaevalt saame me kunagi teada ka eesti

meremehe nime, kes sditis esimesena purjede all iile ookeani. Esimene ekvaatori

iiletanud eesti purjelaev eesti meeskonnaga oli vist parklaev Hioma 19. sajandi keskel'Kiiesoleva kirjutise eesmiirgiks on meenutada juba unustusehdlma vajuvat

Eesti sportliku purjetamise vanemat ajalugu, millest viimased sugup6lved ei ole midagi

kuulnud.Meil on siiski iiks ingliskeelne raamat, mida on aga m6ttetu Eestis

raamatukogudest kiisida. Seda seal lihsalt ei ole. See on: Ahto Walter, Tom Olsen

Racing the Seas. New York, 1935 (286 lk.). Nimetatud raamatus on Ahto Adandi-matka

kaaslane Tom Ahto jutu kirja pannud. Kahjuks koosneb selle Ahto kohta kirjutatudainukese raamatu esimene peatiikk ainult suurtest ebatepsustest Ahto, tema perekonna jaEesti kohta. Teistes peatiikkides kirjeldatud siindmuste tdeperasust ei saa enam kahjuks

kontrollida.Raamatus esinevatele suurtele vigadele juhtis tiihelepanu ka ajakirjas

"Laevandus ja kalandus" r. 11112, 1935 ilmunud retsensioon. Kui siia lisada, et iihes

"sunday Times'i" 1935. aasta numbris k6nesolevat raamatut reklaamivas artiklis nimetati

Ahto Valterit venelaseks, siis on "pilt" kiill tiiielik. Tundub, et oma kuulsatest meestest

peame ikka ise kirjutama.V6ib aga kindlasti itelda, et Ahto Valteri ja tema vendade lugu ootab alles

kirjutamist ja seeptuast piirdugem esialgu m6ningate miirkmetega.Ma arvan, et mereraamatut saab kirjutada ainult logiraamatu r) alusel.

Logiraamat on laevapiievik, kohustuslik kindlavormiline raamat, kuhu kantakse andmed

laeva kursi, kiiruse, tuule jms. kohta, samuti k6ik olulised siindmused laeva elus. Kus

on aga Ahto logiraamatud?Ahto Valteri (ka Walter) isa Rudolf oli kapten ja merekooli 6petaja, ema

nimi oli Irena. Peres oli kokku neli poega. K6u stindis 15. novembril 1907 Kiismus,

Jariilo 9. jaanuaril 1909 Aaspere vallas Virumaal, Uku 10. novembril 1910 Heinastes jaAhto 15. juulil 1912 Heinastes.

Kdik vennad ldpetasid Tallinna 9. algkooli ja kdige parema hariduse sai

edaspidi Kdu.Ka Ahto onu Benjamin Valter oli kapten.Valterite perekond elas ka Kiismus ja ehitas siis Tallinna Paljassaarele maja.

Ahto astus Tallinna 9. algkooli (l6petas 1926) ja siis edasi l. reaalkooli, kust lahkus

peagi. Me ei saa vist kunagi teada, kas lahl:umise pdhjuseks oli tiili laulu6petajaga vOi

mere vastupandamatu kutse.Juba l4-aastaselt ldks Ahto iihele Eesti ilusaimale prtrlekale Tormilind-

1) Logi (inglise keeles log) on vahend laeva kiiruse ja lebiftd tee pikkuse m66tmiseks.

Hiljem s6itis Ahto 14 L:uud ka aurikul Linda. Niiiid astus Ahto merekooli, kust lahkuspoole aasta pdrast majanduslikel p6hjustel. Seejerel sditis Ahto viilismaa laevadel, kusteenitud rahaga tuli kodumaale ja ostis vendade ja vanemate toetusel vana jahi .4uli, missai uue nime lftro.2)

1930. aasta augustis ei andnud Tallinna sadamakapten Ahtole kauges6iduksluba ning vennad Ahto ja K6u klaarisid (vormistasid) jahi piirivalvepunktis liihemakskalastusretkeks.. . ja liitsid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort eesti poissi Adandiookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi.

Arvestades jahi tehnilist seisukorda, vendade Valterite tagasihoidlikkumajanduslikku olukorda merematl<a ettevalmistamisel, aga samuti poiste ookeanis6iduksvajalike kogemuste puudumist, tuleb ookeaniiiletamist lugeda eesti poiste nooruse jajulguse v6iduks. Veelgi enam, see sdit niiitas kogu maailmale, et me oleme mererahvas.Ahto ja K6u esimene Atlandi ookeani iiletamine tegi nad meie rahvuskangelasteks.Sellele ei saa keegi vastu vaielda.

1930. aasta detsembris kujunes Miamis (Floridas, Ameerikas).4ftto vastuv6ttfantastiliseks. Eestile ja vendadele Valteritele tehti nime! Kiimned tuhanded inimesedtahtsid oma silmaga niiha 8,4 m pikkust ja Eestis 173 dollarit maksnud viiikest jahti janoori vapraid poisse.

Floridasse saabudes tegi Ahto ligi kahekuulise reisi Kariibi merel, siinkohtus ta tulevase merekaaslase Tom Olseniga.

Nii algas Ahto tdhelend ja peagi sai Ahtost mereriigi Eesti rahvuskangelane,elav legend.

1937. aastal vdljaantud "Eesti spordibiograafia leksikonis" ja "Eestientsiiklopeedias" (1937) Ahto ja tema vendade nimesid aga ei ole! Kolmekiimnendateaastate populaarsemad III sordi paberossid kandsid aga Ahto nime. Nii kiiis (kiiib) EestiVabariik ringi oma kuulsate poegadega.

Mis kisl:us aga noort meremeest iimbermaailmareisile? Ma ei tea seda, agaesitan oma arvamuse. Aastatel 1923-1929 sooritas prantslane Alain Gerbault (1893-1941)11 m pikkusel jalfl iimbermaailmareisi ja t6usis Prantsusmaa rahvuskangelaseks. Ehk oliAlain Ahtole eeskujuks? Meenutame, et aastatel 1895-1898 s6itis ka ameeriklane JoshuaSlocum 1l m pikkuse purjepaadiga Sprrry iimber maailma, kuid Alain oli siiski Ahtokaasaegne. Kirjanik R. Sirge on kusagil Ahto kohta kirjutanud... Ta on kui siindinudriindlinnuks, mereloomaks: alati r06msas pilgus helgib naeratus ja vallatu ileolek.

13. mail l93l jdudis Ahto New Yorki, kus ta iritas osa vOtta kuulsastvdidus6idujahtide Atlandi regatist. Viiikesele jahile luba ei antud ja Ahto otsustasalustada vOidusditu regatimarsruudil (Newport-Plymouth) viiljaspool vdistlust. Piirastjahiremonti asus Ahto 4. juulil 1931 Newportist teele meres6iduks ebasobiva kaaslase P.Barberiga, seda eelk6ige Ahto rahalistel p6hjustel. Piirast Ameerikasr lahkumist jiilitasidAhtot nddzl aega haid, siis kukL:us kaaslane P. Barber iile parda, kuid l6puks kdik laabusja Ahto j6'rdis Inglismaale 29 pdevaga.

Kord olnud Ahto tormi ajal isegi kolm ri6'd-peeva roolis, ldbi mdrg ja surmaniviisinud. Ahto arvates oleks iiksi kereem olnud s6ita.

2) Ahto (endine Auli) ehitari 1908. aastal O.Eggersi rdiikojas Tallinnas. 27 jala ja 6 tolti pikkune (ca 8,4m). 2.3 m laiuneja 2.4-tonnine kiiljaht.

Teise mereretke p6nevate seikade hulka kuuluvad sekeldused Kuuba

v6imudega ja kohtumine Inglise hiigelauriku ga Mauretania. Arvates, et ,4ftto on

merehiidas, pidi too viiikese,4rt piiiistmisetuhinas eerepealt uputama.Euroopasse j6udnud, jiittis Ahto kaaslase ja jahi Inglismaale ning ruttas

aurikutega koju. Vahepealne plaan minna Aafrikasse l6vijahile ununes. Ajalehtedest vdis

peagi lugeda: "Esmaspieval, 14. septembril 1931 saabus aurikul Saorni Ilelsingisttallinna Ahto Valter. Sadamas tervitasid Ahtot tema isa kapten Valter ja vend Uku,

arvukalt s6pru ja tuttavaid. Ahto jaht jiii Inglismaale, kus ta iihele inglise ohvitserile

miiiidi." Sadamasillal titles isa Ahtole: "Noo, sa oled pikemaks kasvanud!"

Kui ajakirjanikud kord kiisisid 60-aastaselt kapten Valterilt, mis on poiste

edu alus, tegi kapten poiste vdimlemisr6ngaste peal surmanumbri ja vaslas: tervis.10. r"pt"rUtit 1931 toimus "Estonia" kontserdisaalis Viilis-Eesti Uhingu

korraldusel ookeanivallutaja Ahto Valteri austamis6htu. See oli Ahtole suur tunnustus.

4. oktoobril 1931. a. Tallinna Jahtklubi lipu langetamise tseremoonial

(hooaja ldpetamisel) autasustati ka Ahto Valterit. Ahtole anti Jahtklubi lipp, miits jarinnamiirk. Niiiid v6is Ahto maailma jahtklubide sadamatesse julgelt sisse s6ita.

Koju saabunud, alustas Ahto kohe uue matka ettevalmistamist. Seda saatis

muidugi juba tuttav alaline rahapuudus. Ahto ostis K. Bergi keest Eestimaa Mere-

Jahtklubi lipu all seilanud, 1911. aastal Tallinnas O. Eggersi titokojas ehitatud 8,8 mpikkuse ja 6,1-tonnise jahi Vineta (varasem nlni Elisabeth)3\. Jahi uueks nimeks sai

muidrgi Ahto ja ookeanil soideti Eesti ja Tallinna Jahtklubi lipu all.1931. a. 1. novembri piirastl6unal surusid vennad Ahto ja Uku Tallinna

sadamasillal jahtklubi esindaja kett ja alustasid peale lilhiajalist peatust kodu liihedal

Paljassaare muulil uut merereisi. Salasooviks oli iimber maailma purjetada.

Kavatsetud ookeaniretk pidi l6ppema seekord juba eriti raevukalt tormiselLiiiinemerel, kuid vendadel oli 6nne ja 16. novernbril 1931 jduti Kopenhaagenisse. Seal

kleepis end vendadele kiilge hea jutuga taanlane, kes lubas head s6iduraha ja tahtis

Ameerikasse purjetada. Hollandis Den Helderis t6steti rohkem kajutis poolsurnuna

lebanud merehaige taanlane jalilt maha ning Ahto ja Ukuga iihines kolmas vend Jariilo.L6una-Inglismaa rannikul Wighti saarel kohtuti Enterpice'i meeskonnaga,

kuhu kuulus ka Ahto eelmise ookeanireisi kaaslane kanadalane P. Barber. Uku asus niiiidEnterprice\ rooli ning Ahto koos Jariiloga asusid ona jahlga Ahto ookeani vallutama.

See oli Ahto kolmas reis jahil tile ookeani.Inglismaal viirviti ja korrastati veel jahti ning 7. jaanuaril soideti Torquay'st

viilja. Edasi Vigo (Hispaanias), Madeira saared ja 2. miirtsil saabus ,4lto Aafrikaliiiinerannikul asuvatele Roheneeme saartele, kust lahkus kiirustades, v6ttes kursi

Ameerika mandrile.31. miirtsil 1932j6uti Ameerikasse, kus esimesena tervitas Ahtot ja Jariilot

iihe rikka ameerilJase jahi Utoteata eestlastest koosnev meeskond.

3\ Ahto,endine vircta ka ''la'asem Elisabeth). Ehitati 1911. aastal O.pikkude, 2,5 m laiune ja 1,8 m siivisega ca kuuetonnine kiiljaht.kooni eest ja tegi siis pohjaliku remondi.

Eggersi tiidkojas Tallinnas. 8,8 mAhto ostis jahi K. Bergi keest 525

Jdrgnevalt vendade Walterite ja naislenduri Elvi Kalepi vastuv6tustAmeerikas (14.06.1932 "Rahvaleht").

KU WSAD E E SNASE D N EW-YO RGI S.

Vastuvdft prl. Kalepile ja ven . Waberitele

New-Yorgi Eesti haridusselts koraldas 310 Lerwy ayenuel yastuvdtu Eestitaislendurile prl. Elvy Kalepile ning tuntud ookeanivallutajaile Ahtojd JailoWa It e r it e I e. Viimased putetasid ntiM teatavasti k mat ktrda tle Atlandi.

Prl. E. Kalep jAudis New-Yorki 10. mail Prantsusmaalt reisilaeval 'Paris'.Ta kLvatseb pikemaks ajaks Ameerikasse jddda, et siin soololende ette ydtta. Temaplonnide ja koyatsuste kohta on ilmunud mitmed kirjeldused Ameerika ajalehtedes.

Haruldasi kfilalisi oli ilmunud haridusseltsi vastu vAtme iile 2N Ameeikaeestlase. Seltsi nimel teryitas kilalisi esimees hr. A. Pierce. Ta soovis neile edu nendeettevdtetes. Prl. Kalepile annetati suur kimp punaseid lilli. Publiku palvel pidasnaislendur koosolijaile kbne. Ta tdhendas, et ta Ameerikas eestlaserur esineb, etfinvustada Eesti nime. Teade v6eti kii.duavadwtega vastu.

Prl. E. Kalep peatub paimas New-Yorgi v66rastemajas. Tal on kaasas omaerasekretdr - inglane, kes kllnstajatega asju ajab. Vd6rastemajas maksab prl. E. Kaleptema kasutado oleyate ntumide ee$ Ad-pueva eest 18 dollait ehk umbes 6300 senti. Talon kaasas ka onu auto.

Ka vennad Walterid pidasid koosbviibijaile kbne oma reisi le. Teekondmdddus suuremate dpardustetq. Ilmqd olnud vaiksed ja lained pole liiga teinud. AinultP6hja meres on neil suure tormiga tulnud vdidelda. Ahto Walter kavatseb Eestisse tagasisdita, et merekoolis oma haridust jdtkata. Jailo jddb esialgu Ameeikasse.

New-Yorgi sadamasse j'udes tabas ookanivallutajaid 6nnetus. Nende paatpigistari laeva poolt vastu kaid, mis tagajdtel paat viga sai. Paadi lai sAiduki hind onseega langenud.

Kiilalised viibisid pidul poole 6dnL

Neljandale retkele tagasi iile ookeani asusid Ahto ja Jariilo koos VernerSoomaniga, kes kavatses Tallinnas astuda merekooli. Ameerikast lahkuti 14. juutil 1932ja Inglismaale j6uti l8 piieva ja 16 tunniga. Seda Atlandi ookeani iiletamise aega (P6hja-Adandi iiletamise aega) peeti 1932. aastal kuni ,lO-jalaste jahtide klassi (ahi pikkus ,10

jalga ehk 12,2 m) kiirusrekordiks.Halvem reisietapp oli Newfoundlandi juures, kus rnehed sattusid jddmiigede

tsoonis uduvihma. Nad sditsidki jiiiim?iele otsa, kuid 6nneks oli kokkupdrge n6rk.Kdidi veel Loodonis ning Eestisse j6uti 7. septembril 1932Meenutame, et 14. juulil sai Ahto oma neljandal ookeanireisil alles 20-

aastaseks, Jariilo oli siis 23- ja Verner 20-aastane. Seoses neljanda reisiga meenub Ahtoiitlus, et "... mulle meeldib merel purjetada. Ma v6in minna kuhu tahan, nagu Ameerikamiljoniir oma luksusjahil!" Ahto kurtis, et kodumaalt lahkudes pidi ta vastamakuuekiimne tiidruku kirjale. See oli populaarsus!

Ahto Valteri eeskuju nakatas omal ajal Eestis tuhandeid noori Viiiksemad

miingisid tiigikaldal v6i mererannal, suuremad poisid p6genesid laevadele, noorukid aga

asusid Ahto eeskujul iimbermaailmareisile.Ahtot aga ei ole suutnud kiill keegi flletada!

7. septembril 1932 saabus Ahto'fallinna' kus Jariilot ja Vernent ootas

kaitsevdgi, Ahto plaanis aga enneolematut iimbermaailmas6itu, mis pidi kestma kolm v6i

kiimme aastat,Ahto viienda mereretke etteYalmistused sujusid mergatavalt paremini kui

eelmised. Kiillap aitasid selleks kaasa Ahto saavutused. Ka raha oli hakanud liikuma, see

aitas kaasa eelk-6ige matka tehnilisele hiljele. Ei ole saladus, et purjejahi materiaalosal

on hindamatu tiihtsus, seda just ookeanipurjetamisel.Ahta u)s meeskond koosnes peale Ahto ajakirjanikest. Siin oli Stein-

Tammlaan, kes oli just 1932. aastal ennast kuulsaks kirjutanud "Jefimeheheeringfirjadega". Meeskonda kuulusid veel ajakirjanik Rudolf Sirge ja ameerika

ajakirjanik Thomas Olsen.R. Sirge kirjutas oma mereretkele minemisest. "... vist see oli 10' septembri

1932. a. 6htupoole, kui Ahtoga l6ime kiied Ahto kaiutis maailmareisiks, ning minut

hiliem kinnitasime seda Jahtklubi baaris klraka vabariigi valgega."Ahto viies matk al1zs Ahtol Tallinnast 27. novembril 1932 ja matka

valgustati pidevalt ajalehtedes "Piievaleht" ja "Vaba Maa". Nimetatud merereis oli

seet6ttu iih"l" eestlaste p6lvkonnale ka k6ige tuttaYam. Kui senini oli Ahto

iimbermaailmareisist rd?ikides ettevaatlik, siis viienda matka eel teatas ta, et liiheb

iimbermaailmareisile. Jahile paigaldati esmakordselt ka viiike mootor'

Varustuse hulka kuulusid veel vintpiissid ja kaks revolvrit ning loomulikult

s<idgikraam. Niiiteks ainutiksi lihakonserve vdeti reisile kaasa ligi seitse puuda (ca I14,6

kg)ipuud (ca 16,4 kg) Sokolaadi, 100 karpi kilusid ja sprotte, kartuleid, Yett ja palju

muud lrraami.Errrc Ahto vAljasditu ilmus ajalehtedes jiirgnev teade: "Tiinuavaldus'

Avaldame siidamlikumat tiinu AS Ginowkerile, "Kawele", "Estonia Eksporttapa-

majadele", ETK-le ja Linholmi plekitotistusele, kes meid oma saadustega pikaks

merereisiks lahkelt aitasid varustada. P-i. Ahto kapten ja meeskond. "

30. jaanuaril 1933 kukkus Tammlaan ookeanis ile parda, aga tenu Ahto

kiirele tegutsemisele pedses iile noatera. Tammlaane tervis hakkas siiski streikima ja ta

lahkus Hispaanias l&ralr. Ka Sirge jiitti s Ahto m ha, nii et iile ookeani purjetasid Ahtoja Tom kairekesi. Vahele iiks liigutav episood,4,/o viiendalt matkalt. 14. aprillil 1933

miirkas Eesti laev Sulev ookeanil viiikest purjepaati. See oli Ahto. M0lemad laevad

oeatusid. Sa/evil konaldatt Ahto meestele mageda vee vann ja korralik soe stiok

Rahapuudusel ei tulnud Ahtol iimbermaailmareis jiillegi k6ne alla' aga

Ameerikasse jiidnud, iiritas ta seda varsti uuesti.21. augusti 1934. a. "Vaba Maa" kirjutas:

AHTO WALTER AMEERIKA MIIJONAN IAHI IUHIKS.

Aluo Waher on saatnud oma isale Hria' milles teatab, et ta praeSu viibib

kellegi Ameeikll mitionArisa tfihiajalisel reisil Vahemeres. Joht on teel Kreektst

Ita4liasse, fus lApebki reis ja hu miljonir lahkab. See jaht htulub teatavasti AhtolValteile ja tema vdtt'tust isa hindab 12.N0 dollarile. tJus selline jaht maksaks 30.Andollait.

JAudes ltaaliasse, annab Ahto Walter jahi file oma venrale Jaiilole, kesjahiga sinrw talvitama jMb. Jaht on ka juba Jaiilo Walteri nimele kirjutaud. Ahto ises6idab aga New-Yo*i , kus keegi ameeiHane on teda palganud oma luksusjahi juhiks jasellega sbidab pooheiseks kuni kahelcs aastaks Llunamere saanele rinpreisule.

Viiliseesti ajakirja "Meie Meel', (nr. 3, 1936) andmetel iiletas tuntud e€stispordane ja mereseikleja Ahto Valter 193511936. a. ,,piihHikoorel", viikesel 8,2 mpikkusel jahil jiirjekordselt Atlandi ookeani. Ahtol oli mereretkel seekord kaasas nisusnoorik - abikaasa, kellega alustati matka prantsusmaalt Marseille,st. Ahto s6nade jigikulus sellele."niidalaldpu matkale" 34 pdeva. See oli Ahto kuues ookeanimatk.

Odl vastu esmaspaeva, 5. oktoobrit 1936 viiljus Tallinnast kahemastiline jahtAhto, et soita L'idrrc-Aafrika kaudu Ameerikasse ja sealiedasi ihaldatud iirnbermaailma-rersile. Ahto, endise nimega Rannik oli 17,6 m pikkune, 41,6 bruto_registertonnine

f"g._"T14 _19!2 aastal ehitatud jaht, mis tehti imber vendade Vatterite juhiste jitgi.Jahil o1i 6 kajutit 19 koiga, k<idk, vannituba, iiiiikapid jne. Kuna kaljase_tiiiipi jahile;isaanud ehitada kiilu, lisati laeva pdhja 30 tonni kivi_ ja rauaballaiti.a) Jahiluht oliJariilo, meeskonnas Ahto abikaasa Margaretiga ja Tallinna noormees K. Kajasti.

Enne uuele ookeanimatkale asumist v6istles Ahto tihel jahil Ameerikas, kussaavutas Havanna ja Miami vahel v6idupurjetamisel kuldauraha.

3. novembril 1938 asus Ahto New yorgist Ahtol iimbermaailmareisile.Pardal oli 19 inimest, nende seas Ahto abikaasa ameeriklanna Margaret ja nende 14 kuuvanune. beebi Ahto-Theodor. Palju oli jahi pardal Ameerika rniljonfidi poegi, kelleleAhto pidi hea tasu eest meretarkust 6petama.

. 1939. aasta juuni algul tdid Austraalia lehed Sydney sadamasse saabunudAhto Valterist rohkesti pilte. Edtist tdhelepanu osutati Ahto abikaasale ja 22 kwvanusele Teddyle, kelle koduks oli olnud ookean.

Jergnevalt sdnum ajalirjast "Vehs Eesti,, nr. 7, 1.939. a.

AHTO VALTER TEKITAS AUSTRAALIAS SENSA?SIOONI.

Juuni alul tOid Austraalia lehed Sydney sadamasse saabunud Eestimeresditjast Ahto VaIterist rohkfsti pilte ja kirjutisi, mida mtrkis omah poohka Eesti ajakirjandus. Erilist td.herepanu on osutatud Arrto varteri ameeiklasest naisereja 22-kaisele pojale Teddyle, kclle kodul<s terye aja on olnu.d ookcan. Austraallased.istisid vdikcse Teddy 'babyks kois'ja otsisid talk lapsehoidjat.

Austraalia lehed imetlevad Eesti kapteni julget merereisi ja tooyad ka

4) Ahto (endule Rannih ehitati 1932. aastal Saarernaal, 17,6 m pikkune, 5,9 m laiune, 2,1 m siivisegakahemastiline jaht. Purjepind 288 rn2. Atrto olevat jahi eest maksnud 20 000 kooni.

Icirjel.dusi tema varematest seiwusrikastest notkadest, nimetades, et nad sditlavadjulgeltrugu piraadid. 'The Sun' kirjutab.

'Eesti liry t'usis Eesti laeva masti Sydney sadamas esmakordseh ajaloos.'Sama leht nimetab puiek 'Ahto' meeskonda seiklejate meesknnaks, tuues nende

koosseisu- "Ahto" purjetas hiljfii Pacifci sqaftelt. Ta lahhts Noumeast 14 pdeva eest iasaabus Sydneysse. Kopten Vaheiga on kaasas ta naine, vdike 22-fuine poeg jameeskond, milles h.rus ameeriHast, kal<s kanadalast ja fil<s tahitilane, kes on kokk.'

Proua Margaret Valter, kes on rahvaselt arneeiwane, iwustab "DailyTele graphi' usutlej ale :

"Kaheksateist htu.d peale meie abiellumist saitsime Nass',ust vdlja 27-ialaselpaadil, veetes mesinMalaid. "

Reisil Ameerikast Austraqliasse on Ahto Valter kiriutanud raamatu "Racing

the Seas".Ahto Vaberi saebumisest Sydneys se kirjutab " Pdevalehele " muuseas eestlane,

eesti sebsi esimees L,A. NoUa*:

"Viluah fiAtasid lehemehed ja Peale lAunat olid juba tdnavanurkadellehepostidel eeheated esimese Eesti laeva satbumisest. Eesti oli frledd kuulsaks saanud.

Ajalehtedes ilnusid pikemad aniHid Ahto Valtei 'sangarlikhtdest mereretkzdest",'ktaslase pdastmisest tormisel merel", ja "omapdrdsest meeskonnast". Kui siis veel

lisaks sellele ilmus idade vahel mdrhts, et Ahto vaiab oma vdikesele poiale Teddyle

lapsehoidjat, siis muaus "Ahto" Mekkaks, kahu poole ftfiasd sajad seiHushimulised

Sydney neiud, olles veendunud, et just nenud on need dravalitud, kellele saab osaks reisika.asa teha, mis veel knksteist htud kestab. Juhtus huvitavaid lugusid. Nii mdniSi neiustida, ehk ta ki;ll oli "kapteni ttitar", kiks pahaks juba laeva kilje allai6udes io ta paluspaadimeest kiirelt kalda poole tagasi s6uda. Oli aga ka neid, kes kfie, hti laevapardalejAudsid, energiliselt vtiikesele Teddyle tOendama hakknsid, htidas fiks 6ige lastehoidiapeak: toimima. Vtiike mees protesteeib aga vastu, et h$ sellega, tema ei taha endale

htki teist ema.Nagu meile selgus, ei olnud Sydneysse tulek sugugi reisikavas, hid et

eelolev osa reisist ldheb teed mti6da, hts suuremad tormid alatised on, siis otsustas

kapten Vaher loeva pdramas{mizzen mest' uuega asendada, sest vana mast ilmutasl<brge vanaduse tundemlirke. Too mast asetatakse aga loodetavasti Sydney Eesti Seltsi

uude majja, hi see kord kerkib, esiplasile lipuvardana eukohale. Vastav lubadus onjuba meie konsulile antud.

Loodame niiiid, et see esimene pdasuke kauge kodu lipu all viimseks ei jdn,vaid selkk jdrgnevad veel pafudH eesti laevad. "

Katkend ajakirjast "Viilis Eesti", w. lll12, 1939. Kirjutise autor K. Meesepp lahkustEestist 1926. aastal Austraaliasse ia alales 1928. a. tddtas Fidzil elektrotehnikuna.

10

FIDZI SAARTE EESTT,ASTE EI-AMA SED.

Ahto Valter Fidns. - Eestlaste an kawab. - Huviln purjejahi matk saarestihts.Konst. Miiesepa Hi ttvdlis-Eesdlc't,

Jah, ka Fitlfi saanel paisub kohalikz eestlaste pere. Varsti pdrast mu

saabumist pikalt kodumaareisilt tagasi Suva'sse, ja nimeb k.a. mai algul, juhtus, etsaanul<sime 'peagu" kogu laevatdie eestlasi juurde. Nimek tAttss frhel pdeval fiksl@hali&e tuftavaid mulle 6hinal teatama, et redile olevat Paraiasd iAudnud mingi Eestilipu all s itev jaht, mille meeskond koosnevat 13 eestlasest. Teadagi ldksin kohe

sadanwsse ja Mgingi - esmakordseb Fidli sanrtel Eesti IiWu laeval lehvimas. Vdtsinpaadi ja sAitsin laeva suunas. Juba kaugelt hskktls silm seletana suuri hiltahti laevaahtris :'Ahto-Tallinn'.

J\udnud laeva pardale, pdordusin kohe esimese vastutul|a poole h fidega:'Tere, suguvend!' Vastusel<s aga sain: 'I don't understand' Ma ei san aru), - Taipasin,et Hillap k6ik mehed laeval pole eestl.ased. Pdrtsin fulpteni jdrele, kelle juurde mind kakohe viidi. Ja siis alles jatkus jutt juba eesti kceles. Kaptenik lneval oli hr. Valter,mees, kellest juba varem olin lugenud eesti lehtede veergudelt. Kuulsin tenalt, et ainuhterno on laeval eestlane, meeskond aga koosneb ameeiHastest. Kapten oli abielusameeiHannaga, ja nendega tegi reisi knasa kn nende vdike poeg, tore pisike p6ngerias.

Jariilo pidi tihinema Ahtoga maailmareisil, kuid ei tahtnud naist ja veikestlast laevale kaasa vdtta ja loobus. Jariilo abikaasa oli itaallanna ja poja nimi Franco-Ahto. Jariilo kohturnine oma tulevase naisega algas nagu filmis. Vahemere rannikuls6iles paiskas iaine Jariilo vdikese mootorpaadi iimber. Kuna Jariilo ei osanud ujuda, olil6pp liihedal. Onneks niigi seda koike kaldalt Jariilo tulevane naine, kes oli tubli ujuja.Nii nad kokku said.

Koju pidi jddma ka K6u, kes valmistus Tallinna Merekoolis tiiiirimeheeksamiks. K6ule pakuti kodus piirituselaeva kapteni kohta palgaga 1000 dollarit kuus.Peale selle olevat lubatud esimese sissekukkumise puhul maksta palka ka viie vanglasistutud kuu eest. K6u aga loobus k6ikidest ahvatlustest.

Ahto ja tema vennad j[id Teise maailmasdja ajal viilismaale. Ahto teenismiljoniride luksusjahtidel kaptenina.

Ka Ahto vennad jiild truuks meres6idule. Ahto esimese Atlandi-matkakaaslane Kdu lopetas 1939 Tallinna Merekooli ja tdotas kaptenina mitmetel laevadelmaailma paljudel meredel. 19,14. a. viis K6u tuhandeid eestlasi Soomest Roosi ning1945 p6genes abikaasa ja kolme tiitrega (noorim viiekuune) vanal ll m pikkuselpiiramootoriga purjekal iile Atlandi ookeani Ameerikasse. Niiiid on Kdu Floridasvanaduspuhkusel.

Uku Valter saavutas 1968. aastal vdistlusel iile Atlandi ookeani iihe miljonirijahi Indigo roolis esimese koha. Ka Jariilo jiitkas mereteenistust jahtidel ja laevadel.

1972. aastal kdis Ahto koos abikaasaea Tallinnas. tolleaesne avaliktus eitohtinud sellest asa teada saada,

I1

Ahto surmast ei taha sugulased arusaadavalt midagi reakida. Usutavaversiooni jergi p6des Ahto kurguvdhki, piirast operatsiooni ei saanud ta enam riiiikida,liiks thel piieval iiksi viiikese paadiga merele ega tulnud enam tagasi.

Paljude Eesti meremeeste silmis on Ahto meie rahvuskangelane, kes viifittausammast. See oleks ausammas ka meres6idurahvale.

KASUTATI]D KIRIANDUS

. Kaiserlicher Estliindischer See-Yacht-Club I 888- 19 1 3. Reval, I 9 1 3.

. Kuivj6gi, H. Ookeanipurjetamisest. Rahvaregattidest oltmpiaregatini. Tallinn, 1979.Lk.35-38.

. Kdu Walteri kiri Anto Juskele 08.01 .1995. a.

. Kesmu. Lahemaa Rahvuspark, 195. a.

. Neemre, A. Kdsmu koduloo bibliograafia 1918-19,m. Tallinna Pedagoogiline Ulikool.Diplomitdii. Tallinn, 1993.

. Piirna, A. 100 laeva, Tallinn, 1975. Lk. 110-111. "Ahto II".

. Rudolf Walteri miirkmed 1949. aastast. Kiismu Meremuuseumi kogudest.

. Sirge, R. Sule ja purjega. Uhe "maailmareisi" kiiik. Teosed, VII k<iicle.

Reisipublitsistika. Tallinn, 1980. Lk. 36-198.. Tammlaan, E. Jiinkimehe kroonika. Tallinn, 1961. Jiifimehe kirjad iimbermaailma

reisilt (iiks kiri). Lk. 26-31.. Teng, R. "Ahto". Rehvitud purjede all. Toronto, 1980. Lk. 53.. Valter, K. Bermuda kolmnurk. Rehvitud purjedega. Toronto, 1980.. Wahtras, L. "Edith". Rehvitud purjedega. Toronto, 1980. Lk. 54-56.. Walter, A., Olsen, T. Racing the Seas. New York, 1935.. Walter, A. Koolidokumendid. Tallinna Linnaarhiiv, F. 1,14 nim. 1., st. 176 ja 186.

PERJOODILISED V;{IJA{]\DED. "Eesti Elu", 1992.. "Eesti Noorus', 1931.. 'Esmaspdev", 1931.. Grand dictionn aire encyclopedique Lorousse. Torne 5, 1983. Lk. 4767..'Maalehf', 1995.. "Meie Elu", 1982.. "Pievaleht", 1931, 1932, 1933, 1935.. "Rahvaleht", 1932, 1934, 1938, 1939.. -Uus Eesti", 1936.. "Vaba Eestlane", 1977.. 'Vaba Eesti S6na", 1977.. 'Vaba Maa", 1930, 1931, 1932, 1933,1934, 1935,1936.. "Viilis Eesti Almanak", 1932, 1939.. 'Viiliseesdase kalender", 1978.. 'Dailv Mail". 1931.

12

VALIK ARTIKLEID AHTO VALTERIST JAVALTERITE PEREKONNAST

Katkend Evald Steini /dates 1936. aastast Tammlaan (1904-1945), kasutaspseudoniiiimi Jiinkimees/ reisikirjast "Jiinkimehe kirjad iimbermaailma reisilt". 10.veebruar 1933. a. "Peevaleht".

lltuolit ntnli.rilrh. liol{ttidi i!.kti&iiMlii.lr io to5lllrile S86litllall. - goh. labf'dt llt Eil'

cott io6[iff urrrc ia ]iifeF[ !ta.l!dt 8{{!!!i9fot[l6ft.

Svillttmceg lile Sslbs. Piiiiii8 ttwomifelt !ilb@d'ett!.

S-Y "Ahto" logiraamatusse on mzirgitud 30. jaanuaril 1933:"Tuul NNW 7 palli, pilwes. Kell 12.30 p.l. kukkus paadist merre

meeskonna liige Ewald Stein. Suur laine l6i cokpitist i.ile ja wiis E. Steini iile parda.Mehel oli kapten Walteri korralduste wastaselt peesteliin ainult iimber parema kiisiwarre.

Kell 12.40 Ewald Stein peastetud peale paadi iimberpcidrmist korgeteslainetes. Suurel seilil oli stopper peal. See juhtus seitse (7) miili SW Ushant'i(Ouessant'i. Toimetaja merkus.) saarest Prantsuse rannas.

Muutsime wahid 3{unnilisteks ja jaotasime nad kolme meeskonnaliikmewahel, kuna E. Stein polnud wdljatulekuw6imeline.

Ahto Walterkapten,

Thomas Olsentiiiirimees.'

Esmaspiiewal, 30. jaanuaril,

flgin hommikul esimest haikala."Ara sa, pagan, niie neid elukaid, " kirub Ahto. "See ei tdhenda head.. "

Kella 11 paiku kerkib liibi udu ja wihma paadi ees jdrsku hall kaljusein.Ushanti saar Prantsuse raanas. Lagedal kaljuturjal walendawad iiksikud walgedmajaseinad. Pole ainustki puud niihtawal. Wastu saare lddnekallast murduwad Biscayawahused teewallid. "Sdidame saare ja maa wahelt liibi," arvab Ahto. Ja paat kihutabkitdie kiirusega murdlainetest m<i6da waiksemale weele. Wool iiksi kannab rneid 5 miilitunnis edasi. P?iike murrab iikki lnbi pilwede. Meri tombab piihapaewaselt kergeks jasdbralikuks. Peame plaani, kas minna 6ige saarele, juua klaas weini ja neelata paarwiirsket tigu v6i konnakoiba peale.

Minu waht l6peb. "Pole waja riietuda," h6ikan Tomile. "Istun edasi. Andkemulle ainult iks w6ileib... "

Saare warjul on meri waikneja paat kaldub 6ige wdhe. Or ebamugaw niiridajuustuga leiwattkki, kui iile wasaku 6la ja parema kaenla alt jooksew piidstenddr jatab

juustule weel inglise sdetolmuse jiilje. W6tair nddri 6lalt ja wiskan cokpiti.Aga kui oleme saare wahelt hbi, t6useb laine jiirsku kdrgemaks. See onjuba

P6hja-Atland Biscaya lahe suul. Kaljudel allatuule

kobrutawad walged wahuku\iad.

W6tan aeglaselt pdestendiiri silmuse paremale kiiewangule. Aga juba jdrgmine laine

wajutab paadi kiiljeli. Mdtlen endas, et peals selle peesbndiiri 6ige jiille iimber panema.

Toetan silmapilguks roolipuud ainult polwega ja lasen parema kae lahti, et t6sta n6'ori

iilepea. Ja samal silmapilgul -suur laine wirutas tagant mull€ selga. Tundsin airult' et mu iimb€r

kolises ja wahutas wesi. Ja paat kadus jalge alt. "Ldpp!" kiihwatas ainus m6te liibipea, kui lendasin pea ees lainesse.

Mdne silmapilgu piirast kerkisin, soolast wett suust puristades, uuesti

weepinnale. Ja tundus etki, et - pole wdga wigagi. Raskele tormiriietusele waatamatapiisisin wee peal, kui algasin ujumist.

Aga katsuge seda, kui on seljas soe pesu, paksud pi.iksid, pollower, pluus,islandi kampson, kasukjope, siiiirega saapad. Ja k6ige peal weel 6lipiiksid, 6lijalk, peas

siidwester ja kiies nahkkindad.

M:iletan, et riiiikisin appi,kuni soolane wesi pani liikatama. K6rge laine tdstis mu iiles. Paadi mastiots welgatas

eemal teise laine taga. "100 meetrit!" libises jiille m6ttes. S0dwester wajus silmale.Katsusin paelu katki rebida - asjata. Wesi weeres iilepea, kui silmapilguks jiitsin ujumise.

"Ega ma paadil€ jiirgi ikka ei jOua ja ehk poisid rniirkasid kohe ,.,"

Pddrasin enda seliti. Oli palju kergem. Wabastasin kiied nahkkinnastest.

Karjusin wahel appi

ja katsusin 6lijaki ja jope nd6pe lahti rebida. Aga jdlle l6i laine iilepea - ja n<i'dpaugud

olid kui l6igatud tallanahka. Ujusin jiille. Soolane wesi k6rwetas k6ris, hingamine liikskatkendiliseks.

Jalad tdmbasid kui tina tAis ja hakkasid allapoole kiskuma...

Siis miirkasin eemal paati. Poisid tegid tekil midagi 6ige kiiresti. Kliiwerlaksus abitr t tuules. Aga nad tulid siiski lehemale.

Pingutasin. Ujusin. Ja taipasin, et paat ei saa mulle ligi. Sirge viskas k<iie -

aga nad olid liig kaugel. Paat kadus silmist laine.harja taha.

I4

"Poisid!'r karjusin. "Poisid, - ma ei j0ua enam!"

Ja iikki wajus peale kummaline wiisimus. "Nii hea olel$ lasta kded l6dwaleja hakata pikkarn<i6'da h6ljuma alla sinirohelisse siigawusse. Ega ikka midagi ei aitaenam... Ainult kahju, et niiiid kohe, reisi alul... tea, kas nad paadist ndewad, kui mu pea

kaob... riided iimber on ka nii dudselt rasked ja pingul...

tea, kas kodus, Tallinnas, ka keegi aimab..."

Kummalised pildid kui katkirebitud kinolint wdrisesid silme ees.

Siis kiihwatas iikki uus m6te peas - "kodus on ju keegi, kellele lubasin, ettulen tagasi... kurat - kui saaks need saapad jalast iira... "

Keeran enda jiille selili ja rebin. Aga saapasii?ired on puusadeni iilest6mmatud ja olipiikste seiirte all. Siidwester wajub iile niio ega lase wett suust w?iljasiilitada. Kaon wee alla, aga rebin saapaid k?itega. Labajalad tulid juba siiiirtesse. Silmiees ld'db punaseid rattaid - rabelen uuesti pinnale. Olen wist juba nii wiisinud, et

ei jaksa enam suud kinni hoida

ja hingan puristades sisse 6hku ja wett. Liikastan - aga jalad tddtawad - tiks saabas wajubkuskile allapoole. Siis teine. Ja samal silmapilgul niien eemal paadind<iri kerkiwat iilelaineharja. "Ehk siiski... "

Ujun jAlle. Kasukawarnrkad oleksid kui miirga liiwa teis ja iga liigutusegamusklid nagu rebeneksid k66luste kiiljest.

Paat tuleb nii pikkamiiiida - ega ei jdua - pean - p€an - p€an - wqiuma... uppumal..

Poisid on wisanud mulle eemalt peester6nga. Aga seda ma ei niinud siisenam. Liibi rohelise wirwendas ainult must paadikiilg allpool weeliini. Puusadelt,6lgadelt, kesiwsrtelt nagu weaks mingi niigemata k<iiestik allapoole. Siis wuhiseb midagisilme ette - haaran m6lema keega. Kdis!

Ma pole oma elus iihestki asjast nii k6wasti kinni hoidnud. Tom haaras mukiierandmest. Siis kadus korraga j6ud. Ei jalsanud peadki tOsta. Aga teadsin et - elan.

Ja olin nii raske, et poisid ei jaksanud mind kahekesi paadi ddrest [leswinnata. Siis nad rebisid kolmekesi - ja tekil lamas abitu pundar mdrgadest riietest jainimesest, mis lohistati luugilt alla kajutisse.

Esimene lonks rummi p6letab sisikonnas kui tuli ja paiskab jiirgmiselsilmapilgul pahinal liibi suu ja nina wdlja kilesoolast merewett. Kogu sisikond kuip,ii<irduks pahempidi. Ei uskunud isegi, et niipalju jdudsin neelata. "Aga poisid, hill maujusin," kogelesin - nagu miiletab Ahto. Tom niilgis mul riideid seljast

Lamasin kummuli pdrandal alasti.

Miiletan, et waatlesin oma wasakut kiisiwart ja sormi - need olid kummaliselt peened jasinakaswal sed .

15

Kois waipadewirna all ei saanud tiikil ajal hambaid wastamisi ja kogu keharappus kui elektriwoolus. Kuulsin, kuis Ahto tegi korralduse, et tuleb sisse seada

kolmetunnilised walwed. Ja hakkas siis tagawara logiliinust l6ikama teist pdisteliinu -eelmisele lisats. Wiiljas wingus tuul, paat rullis ja Sirge pani priimusel teekada

sunsema.Tom ja Sirge olid niiinud mind just sel silmapilgul, kui ma lainega iile iiiire

lendasin. Kdhku oli Ahto roolis, Tom mootori juures ja Sirge ees suure seili ja kliiwristoppereid lahti t6mbamas. Kliiwri stopperi pdestmisel tuli peale tugew tuuleiil - ja niipeakui stoppr lahti, katkes kliiwri shoot iihe raksuga. Seeperast ei peesnudki paat mulleesimese loowiga juure. Aga siiski kiiis kogu see pddsteoperatsioon Killalt kiihku - ega eikestnud kiimmet minutitki.

Ega ma kiill terwet minutit enam wastu poleks pidanud - supelusolud P6hja-Biscayas jaanuarikuu l6pul on wdrdlemisi ebasoodsad. Seepdrast panewad poisid niiiidpaadis piiasteliinu timber ka siis, kui pistawad pea luugist wiilja, et ilma waadata.

"See on kdik see haikalade niigeminerr,

arwab Ahto. "Barber mu esimesel sdidul ndgi samuti haid enne sissekukkumist. . . "

Piirast seda paewa Ioksusime weel kuni 9-pallilise tormi kees Biscaya lahel4 piiewa ja s6itsime ldpuks Prantsuse randa L'Orient'i sadamasse. Ootan oma "ookeani-ujumise" tagajiirgi - wdib-olla annab see minu reisile hoopis uue suuna. Sellest j?irgmises

kirias.

Jiinkimees,

L'Oient,5.2.33.

Uhel ilusal varakevadisel piieval riihkis Tallinna Laevaiihisusele kuuluv a/l"Sulev" (2233 brt.) maapiihkli laadungiga Aafrika liiiinekaldalt, Dakari sadamast

Hamburgi poole. Olin laeval II tiiiirimeheks ja pidasin 12-4-st vahti, nagu see harilikultkolme-vahi laevadel oli kombeks. Oli reede, 14. aprill 1933. "Sulev" asus Kanarisaartest tublisti p6hja pool, keset Atlandi ookeani. llm oli ilus, meri vaikne ja niihtar-us

hea. M66tsin silla pikkust oma sammudega, jalutades edasi tagasi iihest poordist teise.

Pilk siiski ette suunatud. Korraga - viiike purjehilp m6ne miili kaugusel paremal.Kiikriga vaadates negin, et kalapaat see olla ei saa - liiga terava ja kdrge purjega.

Teatasin kaptenile, et silmapiiril on niiha viiike purjepaat. Kapten tuli sillale ja muutiskursi paadile liihemale. Vaikne mahe tuule6hk silitas paadi purjesid ja hoidis lehvimasahtris sinimust-valget trikoloori. Niihes Eesti lippu lehvimas oli meil korraga selge, et

see ei ole keegi muu, kui kapten Walter oma "Ahtoga" teel Floridasse. Olime sellestreisist ajalehtede kaudu teadlikud. Stoppasime masina ja liihenesime tasase vaardiga.Lopuks peatusime. "Ahtol" k,iivitati mootor ja sujuva kaarega sdideti meie poordi.Nddrredel visati alla ja pardale ronis kolm meest: Ahto Vr'alter - kapien; Rudolf Sirge -tiiiirimees ja.ka madrus; ning Olsen - motorist.

Utlesime neile "tere tulemast" eesti laevale. V6imaldasime neile vannissolistamist ja mageda yeega korrdikult pesemist. Selleks ajaks oli kokk valmistanudkorraliku sooja sddgi, kuuma kohviga, millejooksul vahetati uudiseidja lobiseti niisama.Aega jiii veel iile ka ahvidega miingimiseks. Meil oli neid Aafrikast kaasa v6etud mitu.Poolteist tundi mdffus koos kiiresti. Aeg oli lahkuda, et igaiiks saaks tagasi oma taidjuurde. Andsime neile kaasa vdrskeid toitaineid, magedat vett ja tubakat. Viskasimeotsad lahti, tiiiskiiik edasi ja jiitkasime oma reisi. "Ahto" f,ii6ras oma nina liiiine suunas,ja ainult purje abil liikudes paistis nagu jiidnuks ta paigale seisma. I-ehvitasime javaatasime vastastikku, kuni kadusime silmapiiri taha.

M6neniidalase purjetamise jiirele j6udsid nad 6nnelikult Miamisse, nagu sedahiljem kuulsime ja ajalehtedest lugesime. See oli tiiiesti juhuslik, kuid haruldaselt ilus jameeldeiiiiiv kohtumine kesel Allanli

RICHARD TENGRaotnatust' Rehvitud purj ede ga". Toronto, I 980.

,EDITHII

Seda eelmist lugu siin lugedes meenub mulle umbes samasugune kohtumineaastaid hiljem iihe teise vdikese paadiga, ja egi keset Adanti. Kirjutati aasta 1947. Selajal oli eesti viikingipaate hulgaliselt Atlandil liikumas. Teenisin Svenska Lloydi uuelmootorlaeval "Scania" II tiiiirimehena, kui seejuhtus. Meletan, et olime teel BrasiiliastBahia sadamast kakao ja kohyioa laadungiga Bostonisse USA-s. Miilu viirskendamisekslddn lahti oma p?ievik-u, kust loen:

Liiksin nagu harilikult igal hommikul kell 08.00 sillale, et sooritada omaigapiievast observeerimist. ("Scanial" oli kombeks, et hommikul tulid k6ik tiiirimehedja kapten sillale, laeva koha mddramiseks.) See piiikese alla toomine ja Sumneri joonearvutamine vdttis aega umbes pool tundi v6i viihem. Tiina olin aga aeglane, sestkaardimajast viiljudes olid teised juba sillalt lahkunud. Enne trepist laskumist heitsinpilgu ette, kus mdrkasin natuke kursist vasakul viiikest valget purje. V6tsin kiikri jandgin, et sel oli suurpurjele lisaks ka topseil. Otlesin vahitiiiirimehele: "Tdmba 6igenatuke lehemale, vaatame, mis imeloom see o4!"

"Oh ei!" tuli vastus, "meri on kalapaate tnis, jduad sa neid kdiki vaatamaskiiia! Pealegi teeb see suure ringi."

"Rumalasti riidgid. Kalapaat keset Atlanti? Kindlasti on see m6ni"viikingipaat" ja vajab vett ja provianti, " iitlesin ja ldksin. Paaditekil kaptenist mo6'tludesnimetasin talle, et ees vasakul paistab viiike puri. Vana liiks kohe iiles sillale ja varstimdrkasin, et laev vdttis uue kursi, p<irirdusime selle purje poole. T6in niiiid omakaameraja liiksin ette pakile, et parajal momendil pilti teha. Aga enne, kui oleksime foto

L7

kaugusesse j6udnud, hniiti iitevalt silalt, et on eestlased, tulgu ma tagasi sillale Jooksin

uu"iti Ut"., kust v6tsin kiikri: jah - Eesti lipp! Eesti lipp lehvimas tihel vdikesel

viikingipaadil keset Atlanti.'Kiisi ometi omas keeles, kas neil on midagi vajal" iitles kapten, iihtlasi

vihendas kiiiku, kuid masinat ta seisma ei pannud.

"Tere hommikut!' hiiiidsin. Vastust ei tulnud. Arvatavasti nad ei taibanud,

et tere tuli eesti keeles."Tere hommikut! Kuhu te s6idate?"

Niiiid oli korraga kisa ja r66msat vadistamist kogu paat tiiis. Uhestki s6nast

ma aru ei saanud. Kauguski oli iisna suur."Mis nimi on?"Jiille hniidis keegi midagi ja niiitas ise kiiega paadi v<i6ri poole, kuhu oli

vdrvitud nimi. Ahtris nime polnud.Negin knll, et seal oli viie{iiheline nimi, kuid kokku veedda ma neid ei

jdudnud. Sain veel knsida, kas neil midagi vaja on? - vdi kas midagi puudub? - millele

vastati: "Ei, ei!" ia moddas me olimegi See oli kell 09.10, l(ui kohtusime p6hjalaiusel

22' 16' ia ldiinepikkusel 54'03'. Usna Sargossa mere ldunapoolsel serval, kus siiski oli

miirgatav tuulenohin, mis hoidis nende purje pinguli vlljas."Kas tekkis kojuigatsus, niihes kaasmaalasi?" kiisis pootsman' kes oli

soomlane. Ma ei tea, oli see kojuigatsus v6i midagi muud, kuid tunne oli selline, €t

oleksin hiipanud tile parda, ujunud nende paadini ja kallistanud neid k6iki Eestlased!

Eesti viikingid, kes niiitavad Atlandil eesti lippu. Milline 6nnestav tunne ja siigav

elamus, niihes seda lehvimas tile nii hulga ajal Oleksin ikka pidanud kapteni m6jutama,

et pooleks tunniks peatuda ja nendega natuke vesteida. Nniid on see hilja! Pool tundi on

m,5iidunud ja puri silmapiiri taha kadunud, koos nende vahvade viikingitega pardal.

Jah, need viikingid. Paari nidala pdrast (umbes nii kaua v6tab neil seda 1500

miili sdita, mis neil ees) teab kogu maailm, et iiks eestlaste paat on tulnud iile ookeani'

Meie laeval on 33 meeskonnaliiget, rahvustelt: rootslased, kaks eestlast, iiks soomlane,

taanlased ja kaks islandlast madrusteks, portugaallased kdtigis, poolakad all masinas,

brasiillasei ja portoricolased, kaks ameeriklast praktikanti, 12 reisijat. Kdik need

kirjutavad piaegu kodustele kirja, et sadamasse jdudes postile panna' K6ik nad

kirjutavad, et kohtusid eestlastega. Kas ei ole hea tunne sellele mOeldes?

Viie peeva perastj6udsime Bostoni, kust sditsime edasi New Yorki Seal olijuba konsulaadis teada, et paadi nimi, mida kohtasime, oli "Edith". Et nad veuusid

Rootsist 2. juulil ja saabusid Savannahsse 16. septembril, pardal 23 inimest, nende

hulgas iiks laps ja et nad on saadetud Ellis Island'ile'- N"djOuOtid kohale kaheksa tundi enne orkaani saabumist, mis loeti iiheks

tugevamaks, tuulekiirusega 71,5 sekundmeetrit. Selle vastuYotmine sadamas oli juba

.uit" ttillutt, mis siis rdiikida merel olemisest Kas nad oleksidki seda file elanud?

Raondust "Rehvbud purjedega'. Toronto, 1980

18

LUDVIG WAHTRAS

AIITO WALTERI JALGI OTSIMAS

Kes neist yanemaist ei miiletaks eesti paberossi Ahto't ja Ahto Walteri seiklusedkOigil maailrna meredel viiikese purjepaadiga olid omaaegseks sensatsiooniks iilekogu maailma. Vendade Walterite legendaarsed meresdidud tutvustasid meierahvast kui vanade viikingite jiireltuliiaid' kangeid meremehi iile kOikide naailnamerede ja nad on oma nimed jiitnud nii F,€sti kui ka kogu maailma jahisdiduqialukku.

6nneliku juhuse tdttu oli v6imalus veeta hiljuti iiks meeldiv 6htu Ahto Yenne

Uku Walteri perekonnas Key West'is Floridas. Mina pole kiill mingi purjetaja, aga

paatidest mul veidi aimu on. On saanud ju neid kokku kopsida juba iile kahekiimne

aasta. M6ned nende hulgast on niiinud ka ookeane, kuigi nende roolil pole seisnud eestimeremehi.

Niisugune kokkusaamine rnuidugi kujunes pikalt ja laialt seletamiseks. Oli6nn, et Uku abikaasa oli kodus, kellega minu naine sai iiht-teist riiiikida, muidu olekspiirast v6inud veel iiderniseks minna, et terve 6htu riiigitakse ainult paatid€st jameres6idust, nagu seda kodus juba kiill ja kiill ei ole kuuldud, selleks pole tarvis pikkas6itu Vancouverist Key West'i teha.

Ahtot ei olnud seal - oli piirast pikki aastaid l5inud jiille purjetama.Olevat liiinud oieti ennast otsima,

nagu Uku seda viiljendas ja olevat momendil Tahitis. Tegelikult Ahto ldpetas omajahis6idud juba 1938. aastal, asudes elama Virginia saarestikku, kus arendas kalapiiiiki,j6udes isegi asutada vdikse laevaliini kalade turustamiseks. Ntiiid olevat ta aga drist juba

loobunud ja piiiidvat vendadega koos ainult meretilke v6i hiinnakuid, nagu Arnold Sepp

neid nimetab.Uku aga selle eest on olnud aastaid elukutseliseks jahis6itjats paljudes

v6istlusmeeskondades mitmetel kuulsatel ameerika kaugs6idu-jahtidel. Key West'i on taasunud alles mdned aastad tagasi. Omab seal mugava kodu ja piiiiab hdnnakuid. Rahutumereseikleja vairn on aga edasi sees.

Arvas, et miiiib vist varsti maja maha, ostab suurema paadi, kus v6iksnaisega koos kogu aeg elada. Olevat maja koristamisest ja jiirgivaatamisest tiidinenud.Hiljem, kui ta poeg sisse astus, oligi juttu pakkumise tegemisest iihele mootorpaadile.

Kui palju mere- ja paadijuttu sel 6htul sai era pajatatud ei mahu siia paberile.Vahepeal anti meile 6htus6<ik vdrskete garneelide niiol. Oli huvitav kogeda, et neid onpehme- ja k6vakestalisi. Viimased, mida maitsesin 6ieti esimest korda elus olidmaitsvamad tavalistest. Et walteritel pikkade aastate viiltel on vega viihe kontakte olnudkaasmaalastega, oli neil eesti keelega esialgu natuke tegemist. Kui aga pudelist julgust

oli alla v6etud, hakkas jutt istuma pfis kenasti.

Tuli veel viifa, et tal on isiklikke tutvusi ka Ameerika tipp-poliitikutega,

Texase poliitik Connelly olevat isegi tahtnud teda oma paadi meeskonda saada.

19

Uku Walteri meresoidukarjiifi k6rgpunktiks oli Trans-Atlantic v6isduselesimene koht 1968. aastal. Ta s6itis Clevelandi miljoniiri Weldmann'i jahil "Judico'Nassaust kuni Travemiindesse Saksamaal (peaks olema Wellmani jahil "Indigo".Toimetaja mdrkus). See 48-jalane purjekas, kavandatud kuulsa arhitekti Hodd'i poolt, oliehitatud Hollandis. Hiljem jei see kingina Uku Walteri omaks. Ta muidugi ei suutnudseda kallist riista kaua pidada ja miiiis selle hea raha eest Miamis.

Tema oli jahil ainukese elukutselise meremehena - nii et seda vditu vdiksidmeie spordikroonil:ud teatayal miidral lugeda ka kui iihte meie purjespordi saavutust.

ENNO LEPNURM(Laenekaare Postipoiss)

Ajalehest 'Vaba Eestlane", 21. juuni, 1977. a.

Kdu Walter

BERMIJDA KOLMNURK

Kallis sdber!

Sa ajad mulle naha vahele, et kirjutaksin sulle "Bermuda Triangle"st"midagi, mida vdiksid ka teised lugeda. Sellest veekogust on juba nii palju kirjutatud jakiillap tehalse ka edaspidi "uurijate" poolt, kes oma piiksi tagumikku koduse tooli pealtkaugemale kui m6nda sadamak6rtsi ei vii ja sealt esimese jiirgu fakte leiavad. Tihtiluguei tea autor kiillaldaselt geograafiat, et oma uurimiste tagajiirgi saaks selle niinimetatud"kuradi kolmnurga" piiride sisse viia.

Florida ja Bahama vahel satuvad mootorpaadid ja purjejahid amatdcir-meeskondadega tihti raskustesse ning jiiiivad kadunuks. P6hjuseks pole siin mitte mdnisalapdrane j6ud v6i ilmaruumis siindiv olukord, vaid peamiselt inimeste enda teadmatus,

tihti ka lohakus, mis neid viib pahandustesse. On neid, kes enne reisile minekut vdtavadpudelist julgust ja kui see merel kaduma hakkab, siis v6etakse kaasavOetud tagavaradestjuurde. Selle tagajiirjel hakkavad niigema igasuguseid enneolematuid asju. Tihti kuuled,kuidas keegi on niiinud heledat valgust merest valja tulevat ja liihema aja pdrast kdrgel6hus 6ra kaduvat. T6si, sellist valgust vdib niiha igal <i61, kui Florida rannast kiillaltkaugel iira olla, on vaja vaid head niihtavust. Nii arvavad iihed "ilmaruumi" lennukit voitundmata olevusi neinud tousvat merest ja maanduvat sinna, ja kui siis m6ni paat onj?iiinud kadunuks, siis arvatakse, et ta on kindlasti mingisuguse salapiirase j6u v6i v6imupoolt iira viidud.

See salapiirane valgus, mida niihakse, pole muud midagi kui lennukimaandumistuli, millega ta lennuvilja jooksuteed valgustab. Need pannakse p6lema niienne iilest6usmist kui ka maandumist. Kui ollakse kiillalt k6rgel 6hus, kustutatakse ne€d

iira. Tavalised s6idutuled aga ei paista nii kaugele, kus vaatleja asub ja nii ei tea ta, kasja mis see oli, mida ta niigi. Hirmu- ja 6udsusejutud on aga asi, mis on olnud vega moes

nii varemal kui ka kiiesoleval ajal. Ma usun, et Sul endalgi on veel meeles jutt tondist

20

v6i vaimust, milline kummitas Kiismu ja Loksa vahelisel teel. Uks mees olevat ligi sada

aastat tagasi enese seal metsatee iiiires puuoksa kiilge iiles poonud ja sellest peale olevatigal <i6sel keskti<i paiku kadakap66sad ja noored puud edasi-tagasi iile tee hakanudkiiima. Ma olen seda teed ka mdnda korda kooliajal kasutanud kas Loksale minnes v6isealt tulles, kui bussiga Tallinna s6ita oli vaja, olgugi et tihti aeg oli 6ige, jiii se€ "tont'ja puude liikumine negemata. Sama lugu on mul olnud ka selle kuulsa "kuradikolmnurga" vee piirides.

Esimene kord, kui ma purjepaadiga sealt liibi tulio, oli see koos vend Ahtogakolmekiimnenda aasta detsembrikuu esimesel poolel. See oli aeg, kus veel keegi ei olnud"avastanud" selle kolmnurga halba kuulsust. Meie olime just teel Tallinnast Miamisse jama ei meleta muud erilist, kui et ilmastik oli viiga hea, kerged tuuled ja vaikne meri, niiet ainus ebameeldiv asi oli see, et edasiliikumine oli aeglane ja meie toidumoon hakkasl6pule j6udma. Kui me siis viimaks Great Inagua saare juures otsustasime peatuda, etvdimalikul korral kartuleid v6i muud s6ligikraami saada, Ieidsime, et seal meile tuntudkartuleid polnud saadaval, siis ei olnud see tingitud mitte sellest, et see saar asub selleskuulsas kolmnurgas, vaid lihtsalt sellest, et saarel ei kasvatatud kartuleid ega muudjuurvilja ja meil tuli leppida sellega, mis meil paadis oli - karbiliha ja kaerahelvetega.

Mis juhtus pdrast seda, kui Miami j6udsime, ei olnud seotud kolmnurgaga,kuid ka see ei p6hjustanud mingit kehalist ega hingelist kannatust. K6igepealt v6eti meidkui linna aukiilalisi vastu ja majutati Watson'i hotelli, mis oli iiks suurematest japarematest sel ajal. Korraldati m6nedki 6htusiiogid, linnapea vastuv6tt ning tuuridkohalikkudesse rioklubidesse; peale selle eraviisilised ktillakutsed, tiks nendest isegi iiheeskimo perekonnajuurde Labradori poolsaarel. Mees oli nimelt toodud Miami turistidelet6mbenumbriks, et neidata, kui kaugelt linna kiilastajad kokku tulevad.

Jdrgmine kord, kus mul tegemist oli purjejahiga selles kolmnurgas, leidisaset neljakiimneviiendal aastal, piirast Teist maailmas6da. Et oma perekonna RootsistAmeerikasse tuua, ostsin ma Stokholmist raudkerega jahi, millise t6ime koos iihe endiseEesti mereviie ohvitseriga lebi G6ta kanali Kungsbacken'isse. Seal sai tehtud vastavadettevalmistused pikema reisi jaoks, mageda vee tankid sisse pandud - arvult kolm -umbes kolme tuhande liitri vee jaoks. Toidutagavarad, millised koosnesid peamiseltkonservidest ja pudelikoorest. Viimast oskasid rootslased valmistada nii hdsti, etkasutades mingit alalhoiu protsessi, seisis see veel seitse kuud piirast saabumist Miami,ilma et mingit jahutust oleks kasutatud.

Reisist, mis algas 1 l. juulil 1945 Kungsbackenist "Estonia" nimelisel jahil,yOtsid osa kaptenid K6yamees ja Veskimeister, ning minu lnrekond - abikaasa ja kolmtiitart, noorim nendest 4 kuud vana. Reis kui selline algas tavalise suvise ilmastikuga,yahetevahel vihma ja iiikest ja kulges mdeda Rootsi leenerannikut pohja poole, seejdrelmdijda Norra randa kuni Kristiansundini. Siin anti informatsioon miinivdljade kohta,millede vahelt s6ites niidal aega hiljem Methili saabusime. Sealt rannikut mffiaCaledonia kanalisse, peatudes Aberdeenis, kus Veskimeister maha ldks, et Londonis omaiiriasju ajada. Caledonia kanali liibis6it oli aeglane. See siindis ainult pdevavalgel, ixisitipeatusime mone locki (liiiisivdrav, toimetaja miirkus) juures, sest need avati ainultpiievaajal. Kui Caledoniast vdljusime, liiks s6it liibi Iiri mere Cornwalli, Newlynsadamasse, milline pidi meie viimane sadam olema, enne kui Madeira poole edasis6itsime.

2L

Neljas september 1945 oli piiev, millal lootsipaat pukseeris ueid sadamastviilja, samuti kui ta seda oli teinud 1930. aastal, kui koos vend Ahtoga samast sadamastvdljusime. Vahe oli ainult see, et seekord oli mul parem paat ja suurem pere peal. Etmeil eelmisel reisil kedagi kaasas polnud, tuli sellest, et meil puudus julgus endaga iihtetiidrukut kaasa vdtta, kuigi see oli otsustanud seda teha. Pidirne salajajalga laskma, kunaloots teatas meile, et mainitud daam oli temale sadamakontorisse helistanud. et temasaabub paari tunni perast, ja et ilmateade on soodne reisi alustamiseks. Loots arvas ka,et kui see tiidruk kaasa s6idab, v6ib see meile raskusi tuua ja soovitas kohe mereleminna. Nii ta pukseeris meid kolm miili rannast eemale, kus kerge tuul meid edasi viis.Ka seekord oli sama loots, kiill aga teine paat, ja ma ei olnud jooksus kellegi eest.

Kuusteist pdeva hiljem j6udsime Funchali, Madeirasse, kus peatusime kunioktoobrikuu esimeste peevadeni. Reis iile Atlandi, mis kestis kuni kahekiimne esimesenovembrini, viis ka ldbi sellest "kurjast kolmnurgast". Ainus asi, mis seal juhtus, oli see,et iihel 6htul k6va iiikeseiil suure vihmavalanguga tuli kraesse. See klaaris jdrgmiselpaevd era ja peale vana laine ja idatuule polnud enam midagi jdrele jiiiinud. Kuubaranniku liihedal sattusime veelkord varajase ktilmalaine sisse, milline t6i vastase tuule,kuid ka see ei kestnud kauem kui paar piieva. Ulejiiiinud reis kuni Miamini oli ilusailmaga. Me saabusime sinna just 6igeks ajaks, et olla Ahtole ja tema perekonnale abikskalkuni sdtimisel.

Aastaid hiljem, kui ma Miami iilikooli juures sealse okeanograafia instituudijuures tddtasin kaptenina nende uurimistodde laevas, toirnus suur osa meie t<idst justselles "kuradi kolmnurgas". P6hjaproovid, vete keemilised koosseisud, magneetilisedm66tmised, vee k6la, hiiiile edasikandvus vee all - ei ndidanud midagi, mis oleks olnudselgitatav. Arusaadavalt kiiiyad nendest vetest liibi troopilised keerdtormid omaaastaaegadel, kuid ka need on kdik normaalsed ja loornulikud nehFd. Peale vett m66ilaliikuvate transportvahendite lendab selles rajoonis suur hulk nii reisi- kui kakaubalennukeid ja ma ei ole kuulnud, et iikski reisilennuk on merre langenud, olles teelPuerto Ricosse v6i sealt mandrile. Viiiksemate lennukite juures tuleb ette nii nagumujalgi, et mdned on kas mootoririkke t6ttu v6i kiittepuuduse perast alla tulnud jakaduma liinud. Olen kord isegi sellises olukorras olnud lennul Great Inaguast SanJuanisse Puerto Ricol, kus lendur oli oodanud n6rgemat tuult ja pidi peaaegu sama veategema. Meil onnestus siiski vahemaandumisi leha ja kiitteainet juurde v6tta. Kui k6ikldpuks korras, liils lend edasi ja jdudsime pdris korralikult kohale, olgugi et see sindisniiiid iile selte kurikuulsa merepinna. Onnetuste pdhjusteks pole siiski muud, kui inimtikeksitus kalkulatsioonides ja ei mingisugune salapiirane vdljaspoolne j6ud.

Aastaid tagasi liiks teatav iiksus lennuvde dppelennukeid kaduma mitte vdgakaugel Florida idarannikust. I-€nd toimus formatsioonis ja oli iihe mehe juhtimise all,kes tegi yea - lennukitel l6pp€s kiitteaine ja nad kadusid merre.

Mis puutub selle veekogu halba kuulsusse, siis usun kindlasti, et siin onviihem dnnetusi kui moneski teises kohas, niiiteks P6hjamerel. Ja kui Sul on kavatsusoma puhkust veeta purjejahiga sessinatses vees, olen ma piiris kindel, et Sut pole mingitp6hjust lasta oma unerahu rikkuda selle reisi julgeoleku perast.

Rdematust "Rehvitud purJedega". Toronto, 1980. a.

22

PURJEPAADIL AMEERIKASSE

47 aastat tagasi alustas kapten Kou Valter v[ikesel "Estonia" purjekal "viikingireisi,'iile Atlandi.

Maikuus 1945 ostis Kdsmust piirit laevakapten Kdu Valter (siindinud 1907)endale Rootsist paadi. Selle paadiga oli Hitleri ajal Saksamaalt Rootsi p6genenud juudihambaarst, kes ostutehingu ajal paadis elaski. "Robinson Crusoe" oli tollal paadi nimi,ehitatud 1912. a. Inglismaal - see oli 11 meetri piktune veikese peramootoriga purjekas.

Koos Tallinna sdjasadama kunagise ilema kapten Mihkel Kdvamehega ningoma perega alustas K6u Valter veeteed liibi Rootsi, Gdta kanali kaudu. Teel Gdteborgivdeti kdsitsi lahti ja pandi kinni 97 vesiviiravat. Gdteborgis hakati paati korrastarna,yaiustati ta uute purjedega, ehitati uus veetank, muretseti proviant. Purjekas vdrviti iile,selle uueks nimeks pandi "Robinson Crusoe" asemel "Estonia".

Milleks need ettevalmistused?"Olin Ameerikasse asumisest m6elnud juba enne s6da. Vend Ahto oli seal

ees, ta kirjutas ikka, et kui tuled, ega sa siin ndlga jiie. Pibast s6da potnud RootsilAmeerikaga laevaiihendust, nii et reisimise v6imalus ei tulnud kdne alla. Meil polnud katahtmist hakata viisadega jahtima. Nii ma itlesingi naisele: mis iikskord juba tehtud,teeme teinekord veel." Nii k6neles kapten Valter oma praeguses kodus Floridas MerritIslandil liiinud aasta aprillis.

K6u Valter oli t6esti juba Ameerikas kAinud. See oli maailmauudis, kui nadkoos venna Ahtoga, kes tollal oli 18, purjetasid Tallinnast Miamisse nirg seejiirel NewYorki, Manhattanile. Kahe mehega iile Atlandi, vaevalt 9-meetrisel purjekal "Ahto,,,millele Tallinna sadam ei olnud isegi viiljasdiduluba andnud, kuna paat polevatmerek6lblik! Ometi lebisid noormehed sellesama paadiga 7000 meremiili ja kui nadpanst 2'19 piieva teelolekut viimaks 15. mail 1931 Manhattani l6unatipul maabusid,v6tsid neid vastu ajakirjanikud, fotograafid ja filmimehed. "Vanuselt kiill noored, entkaugeltki mitte noored meres6idukogemuselt, " kinnitas tookord "New York Times'.Piirast legendaarset matka sai Ahto Valterist ame€riklane. Hiljem tegi ta veel paar s6itupurjekaga iile Atlandi. KOu pddrdus mdne aasta pdrast kodumaale tagasi, teenis Eestis6javiies ja nagu enamik Kiismu mehi jiiigi merd sditma. S6jakeerises sattus ta omalaevaga "Vega" viimaks Soome. 1940. a. j6ulude eel sai laev Helsingi pomrnitamise ajalkdvasti kannatada. Kogu meeskonna j6upingutustega remonditi "Vega" siiski ning 19,14.a. septembris tegi K6u Valter sellega kals pddstereisi iile Botnia lahe Rootsi. Viimastreisi alustas ta siis, kui Vene kontrollkomisjonid olid juba kohal. Ta t6i RaumastGdvlesse 964 inimest - naisi, siilelapsi, vanureid ja ligi 500 meest, kelle hulgas oli paljusoomepoisse. Mullu apriltikuus oma kodus Floridas tOdes kapten Valter teatudkibedusega sedasama, mida on vdljendanud paljud suure p6genemise aegsed iilevedajad:nende piiestetdod peeti sedavdrd loomulikuks, et kui laevast kuivale saadi, ei miirganudkeegi kaptenit tiinadagi.

'Juba 1944. a. l6pul kuulsin jutte, et venelased nduavad laevu tagasi. 1945.a. kevadel hakati sellest tdsiselt reiikima. S6brad lubasid mul aidata viia laev teise riigilipu alla, aga see jdi tegemata. Pidin "Vega" kdest iira andma. Olin kogu selles kupatusespettunud. Sain viimaks laeva eest vanaraua hinna. Utlesin. et pesen oma keed puhtaks, i

meenutas KOu Valter. Tal on 6nini alles "Vega" munsterroll ja kdik dokumendid.

"Minust jdi laev Oskarshamni. Tema edasist saatust ei tea tiipseli, olevat lopuks uppunud

Islandi juures.'Kas oli see Ameerikass€ s6it p6genemine' nagu paliud€l "viikingis6it-

jatel", kes perast "kuninga kirjaga" juulis L945 kojusoovitamist otsustasid ohtlikulemerereisile siirduda?

"Ei. Meil oli algusest peale see plaan. Et mida kaugemale, seda parem.

Rootsi dhkkond ei t6mmanud mind eriti.'Pdrast peaaegu kaks kuud kestnud ettevalmistusi alustas K6u Valter 10. juulil

1945 Gdteborgi ldhedalt Kristiansundist taas ligi 7 tuhande meremiili pikkust teekonda.

Viiljas6iduluba neil ei olnud, Ameerikasse sisses6idu viisasid samuti mitte. 11 meetri

pikkuse "Estonia" pardal oli algul seitse s6itjat: peale kapteni veel kaasvdideja Mihkelkdu"mees, proua Valter ja nende kolm tiitart - 10-aastane Aloha, 8-aastane Maia ning

Rootsis siindinud 5-kuune Helme. Algul kaasa s6itnud Bernard Veskimeisterjiii Sotimaal

maha.Teekond liils iile s6jaaja miine tiiis Pdhjamere liibi Kaledoonia kanali

Sotimaale Mani saarele. Edasi Madeira, L66ne-India saared ning Atlandi ookean.

Kas se€ polnud riskantne?"Liiksin kindla peale vdlja. Ma ei arvestanud iildse sellega, et rnidagi vdib

juhtuda," meenutab K6u Valier k6igutamatu rahuga.

"Mis iikskord juba tehtud, teeme teinekord veel," oli ta 1945. a. veendunud.

Ja tema reisikaaslane Mihkel K6vamees kirjutas Madeiralt lahkudes oma reisipdevikusse:

"V?irske nord-ost passaat, mis kord ka Kolumbust liiende julgustas, paisutas purjeid "

See oli oktoobri l6pus 1945. Ookean ei vedanud julgeid purjetajaid alt, ilm oli ilus ja

sdiduks igati soodne. "Lastel ei olnud hiida midagi. Ainult naine kippus merehaigust

o6dema. " meenutas K6u Valter 1991.Provianti ja joogivett jiitkus. Ameerika poolel merd tabas aga "viikingeid"

ootamatus - tiiielik tuulevaikus. Kaks niidalat seisti peaaegu paigal, liikudes edasi vaevalt

10 miili piievas. ""Estonia" oli t6esti iks aeglane liiklusvahend tihest kohast teise

minemiseks," arvas KOu Valter niiiid.Viimaks 21. novembril 1945 visati otsad Miami Beachis kuue 6nneliku

reisijaga pardal. Viiike Helme oli selleks ajaks 9 kuud vana ja "tervis ise", nagu kirjutas

Miami piievaleht. Neli ja pool kuud tema elust oli kulunud 7000 meremiili liibimiseks

Juba Madeiral oli "Estonia" rahvas teada saanud, et nende kannul on asunud teele HarriPahlbergi 12-meetrine viikingipaat "Erma'', 16 inimest pardal. "Erma" maabus Norfolkisadamas enne jdule 1945.

KOu Valteri lugu on vahest k6ige tihedamalt seotud teiste eestlaste kodumaalt

p6genemise lugudega 19,10. aastatel. Kuni 1978. aastani s6itis K6u Valter merd kala-,

kauba-, s6ja- ja teaduslaevadel. Praegu peab ta Merrit Islandil koos abikaasa Klarissagapensionipdlve.

JAAK L6HMUS

Ajalehe "Eesti Elu' einumbrist i0.06.199. a.

24

KAUGESOIDUKAPTEN KOU VALTER 70

Kaugesdidukapten KOu Valter on peagu legendaarne kqiu meie iseseis-yuse qiastust. Kms oma yendade Ahto ja Jarilloga on nad teinud pauu E€stitutYustamiseks.

Kdu stindis 15. novembril 1907. a. Kdsmus kaugesdidukapten V. pojana,hariduse omandas Tallinna R.eaalkoolis, Kiismu Merekoolis, mille ldpetas 1930. a.

kauges6idu{iiiirimehe diplomiga ja hiljem Tallinna Merekoolis, mille l6petas 1939. a.

kaugesdidu-kapteni diplomiga.Juba 1930. a. kogu maailma ajfi{andus t6i hemmastamapanevaid lugusid

ja pilte kahest eesti noorest, K6u ja Ahto Valterisi, kes vdikesel purjepaadil iiletasid 7000miili ja Atlandi ookeani teel Tallinnast Miamisse. 279 paeva oli voitlemist tuulte jatormidega. Vanad ameerika meremehed vaadesid vdikest, I73-dollarilist purjepaati javangutasid pead: see on lihtsalt ime! Seda imet aga kordasid Valterid veel mitu korda.Meie. eesdased. olime uhked neile.

K6u jiitkas oma elutddd merel. Ta s6itis Kaug-Ida ja Ameerika vetes. Olivahepeal Eesti rnerevies (1934-36). Omandas siis "s/s Vega" ja s6itis selle kaptenina.Teise maailmasdja ajal liikus ta eriti ohdikus piirkonnas - P6hja- ja Baltimere vetes jaNorra rannikul. Tema laev sai Helsingis 1944. a. yig stada venelaste pommidest.Vigastus oli suur, s6ja tdttu remont-tehased iilekoormatud, olukord niiis olevat lootuseta.Aga mitte lootuseta mehele nagu KOu. Ta hakkas ise oma laeya meeskonnaga t66le jalaev sai s6idukorda ajaks, et viia iile tuhande eestlase Soomest Rootsi, keda Soome s6jal6ppemise t6ttu ootas viiljaandmise oht venelastele. Kuna ka laeva vdljaandmise oht oliisegi Rootsis olemas, siis K6u likvideeris oma laevakompanii.

1945. a. K6u alustas purjepaadil teekonda Ameerika suunas. Kaasas oliabikaasa Klarissa ja lapsed. Miamisse j6uti l6ikuspiiha ajal. Ookeani iiletamine leidisjiillegi elavat kiisitlust ajakirjanduses ja raadios, imetleti vdikeste lasie tublidust ja headtervislikku olukorda, kapteni ekspertiisi, aga k6ige rohkem kdsitleti p6hjusi, miks iikseesti perekond niisuguse ohtliku reisi ette v6ttis. K6u poolt heas inglise keeles antudfaktid panid vast m6negi ameeriklase mdtlema.

Ameerikas K6u leidis t6dd m6neks aastaks vend Ahto kalalaeyastikus, olisiis kapteniks Miami Ulikooli okeanograafia teaduskonna uurimislaeval, edasi paar aastatsadamalootsiks Virgin Islandil ja siis jiillegi laevalapten. Vietnami s6ja ajal viis USAlaevu Kaug-Itta.

Niind elab see julge ja suurte kogemustega meremees Floridas, CapeKennedy liihedal. Ameerika merenduse ringkondades on ta tunnustatud asjatundja omaalal ja tema nduandeid otsitakse mitmesuguste asutiste poolt. S6idud konverentsidele jan6upidamistele v6tavad suure osa tema ajast, aga kui ta mahti saab, siis v6ib temajahdaeva valgeid purjesid ndha paisumas L.-Atlandi tuultes.

Kdu, dnnitleme Sind Sinu juubelisiinnipdeva puhul ja mehine kiesurve selleeest, mis Sa oled oma eluajal teinud rahvuskaaslasie ja Eesti heaks.

E.T.Aialehest 'Vaba Eesti Sbrw'. 17. nov. 1977. a.

AIITO ISAST

RudofValter (18?4-1950). Snndis Aaspere vallas Oandul. 1900 a. kevadel

l6petas Kesmu merekooli. 1903. a. siigisel sooritas merekooli 6petaja eksami Peterburisja miiiirati samal siigisel Kiismu merekooli 6petajaks. 1904. a. sooritas Magnushofis

(Mangalis, Liitis) kaugsdidukapteni eksami. Oli m6nda aega ka Heinaste merekoolidpetaja. Kui see kool I maailmas6ja ajal evakueeriti, miiiirati ta uuesti Kesmu merekooli,

kus ta tdxitas kuni Eesti Vabariigi alguseni. 1920. aastate algul oli Tallinna miinisadama

kapten. Eesti Vabariigis anti R. Valierile kaugs6idukapteni diplom 10.01'1922. a (nr.

2116). Pensionile jiiiides asus taas Kiismu elama.

Tema esimene abikaasa oli Joosep Kristenbruni tiitar Elisabeth, kes surituberkuloosi. Teisest abielust Leenaga oli tal neli poega; K6u, Jariilo, Lrku ja Ahto.

Kiismu Meremuuseumis sdilitatakse Rudolf Valteri kirju ja mdrkmeid. Niineiteks kirjutas ta 1932. aastal "Vaba Maa" toimetusele, juhtides tiihelepanu Ahto matkal

osalenud eesti kirjanike mitte tiipsetele reisikirjadele. Eriti huYitavad on aga RudolfValieri Kiismus 1949. aasta kirjutised tolleaegsetest probleemidest, nagu kalurikolhoo-sidest uue s6ja puhkemise v6imalusest jne.

Rudolf Valteri kaasaegsete miilestuste j iirgi oli Rudolf erudeeritud meremees.

Kui vendade nimed Ahto, K6u ja Uku on pfit leenemere-soome miitoloG-giast, siis Jariilo (ka Jarilo) oli ida-slaavlastel piiikese, kevade ja armastuse jumal.

A.J.

VALTERITE (WALTERITE) OOKEANIRETKED

I retk. Aasta 1930. Ahto ja K6u Valter (ka Walter) purjetasid jahil ,4fuo (erldlir,e Aulliile Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse.

II retk. Aasta 1931. Ahto Valter ja kanadalane Peter Barber purjetasid jahil Ahto (Auli)

iile Atlandi ookeani Ameerikast Inglismaale.

m retk. Aastad 193111932. Ahto ja Jariilo Valter purjetasid jahil Ahto (et\dirc Vinzta)

iile Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. Osal teekonnal olid jahil ka UkuValter ja tiks taanlane.

IV retk. Aasta 1932. Ahto Valter, Jariilo Valter ja Verner Sooman purjetasid jahil lltlo(Vineta) ld^le Atlandi ookeani Ameerikast Eestisse.

v retk. Aastad 1932/1933. Ahto Valterja ameeriklane Tom Olsen pu{etasid jahil Ahtoiile Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. Osal teekonnal olid jahil ka E.

Stein-Tammlaan ja R. Sirge.

VI retk. Aasta 1936. Ahto, Margaret ja Jariilo Valter (osal teekonnal ka K. Kajaste)

purjetasid jahll Ahto (endine -Razni,t) iile Atlandi ookeani Eestist

Ameerikasse.

VII retk. Aastad 193811939. Ahto Valter koos abikaasa ja pojaga ning 16 kaaslasega

purjetasid jahil ,4fuo iimber maailma.

Aasta 1945. K6u Valter koos abikaasaja kolme tiitrega ning Mihkel KdYamehega purje-

tasid jahil Eslonid iile Atlandi ookeani Rootsist Ame€rikasse. Osa te€konnal

oli jahil ka Bernard Veskimeister.

Aasta 1968. Uku Valter saavutas Trans-Atlantic v6istlusel miljoniir Wellmani jahillzdieo esimese koha.

27

OCEAN VOYAGES OF THE VALTERS(THE WALTERS)

Voyage L The year 1930. Ahto and KOu Valter sailed across the Adantic in the yachtAhto (the forrner Ar,/i) fiom Estonia to America.

Voyage II. The year 1931 . Ahto Valter and the Canadian Peter Barber sailed across theAdantic in the Ahto (the Aul, from America to England.

Voyage III. The years 1931/32. Ahto and Jariilo Valter sailed across the Atlantic in theyacht Ahto (the former Vineta) from Estonia to America. Part of the yoyage

was also attended by Uku Valter and a Dane.

Voyage IV. ^fhe year 1932. Ahto Valter, Jariilo Valter and Verner Sooman sailedacross the Atlantic in tbe yacht Ahto (the former Vineta) from America toEstonia.

Voyage V. The years 1932133. Ahto Valter and the American Tom Olsen sailed acrossthe Atlantc in the yacht Ahto from Estonia to America. Part of the voyagewas also attended by E. Stein-Tammlaan and R. Sirge.

Voyage \aI. The year 1936. Ahto, Margaret and Jariilo Valter as well as K. Kajaste(attended part of the voyage) sailed across the Adantic in the yacht Ahto (theformer Rannik) from Estonia to America.

Voyage VII. The years 1938/39. Ahto Valter, his wife and son sailed together with 16

other companions round the world in the yacht Ahto.

The year 1945. K6u Valter, his wife and three daughters sailed together with MihkelKdvamees across the Atlantic in the yacht Es/onia from Sweden to America.Also Bernard Veskimeister attended part of the voyage.

The year i968. Uku Valter won a transatlantic race in the millionaire Wellman's yachtIndipo.

2A

Jaht,AllT(O"end. E t. f,. leht ,,luli"|nlll.f|! lhlo Wlller t6ltlt1930. Talllnnarl lrneed-f,rrrc la t931. a- ltnsetlksrtInSllrr|.af o. ,.hl on ehtt trdOTIO E€GEll'i gtaani j$rclelernr iehlprcdl. ie l.ew6'tehaca* |ilr riutltrd lt' raP'lenbrll 190t. r., Tralinr.r'a€rti nsnnaPuurl. Temr ehi-

tu3e Ule il-rnur pilrlr hlr-leldurioonas-rurtet! tgot.aatl.l Plia39o?dll.h.t"tpo?r" at 50,t2. delranbr.1907, .ast.l.

tla

.Iaht "Ahto' skemaatiline joonis 27. septembri 1931. a. "Pdevalehes".

schematic figure of the yacht 'Ahto" in "Pdevaleht" of September 27,1931.

Kqpten Rudolf Valter Kdsmus ln7.a.kvadel.

Coprain Rudolf Vaher in Klisnu, Spring1907.

valteite perekand.

The Valter's fanily.

Rudolf Vaher abikaasa Leerw japoegadega. Ees vasahi Jariilo,paremal Ahto. Taga vasahtl Uhtja KOu.

Rudolf Valter, his wife Leena andsons. Lefi in front: Jariilo, on theight: Ahto, lefi behind: Uka andKAu.

"Tormilinnu" meeskond 20.VII1925. Tagareas paremah esimenelaevapoiss Ahto Vaher (foto R.

lnasmiie kDgust).

The crew of the "Tormilind" onJuly 20,1925. In the backrow the

frst ftom the ight: the cabin boyAhto Valter (the photo from R.Laasmde's collection).

Ahto vaher ookeanil.

Ahto Vaher on the Atlantic.

Venna-d Uht (vasakul)ja Ahto.

The brothers Uku (Ief )and Ahto.

vtgoV !\-t,iJ "., t

Kaardilt selgub, mida Ahtol oli vaja Atlandi ookeani letamisek - soodsaid hoovuseid'

tuuli, kanaluga julgust ja 6nne.

Mbned matka pidepunldid: Tallinn - Plymouth - Kanaarid - Miami - New York -

Plymouth - Tallinn.

From the map one can see what is needed for Ahto to cross the ocean: prosPerous

streams and winds, and over and above, lot of courage ond luck.

k"h X*bu&{otfu.arfir*tpollutir,auyrful

19ffi1961s,.

Viilis-Eesti Uhingu aukiri Ahto Valterile.

Foreign Estonian honour certifcate giwn to Ahto Valter.

k^r( ,L

"ffdlis-CuAL gtLS(954L'

ut;attbhftI.& ,o-n&*{aqt

'maa.,sl'naslrrsL." *6tfr; ra Ho

" "J" t u%qt$ tk'

6"*iIi)Irkg'u- s{tfiuttlilrf.u 6nn{owel

Tau"n;rcrur"i

2B $luftl,ti&r."* f &aaf lstt *.4"7

Viilis-Eesti Uhingu aukiri Ahto Volterile.

Foreign Estonian honour cenificae giwn to Ahto valter.

"Ahto' Atlandi ookeanil 1933.

The "Ahto" on the Atlantic in 1933.

ffi

Ahto Valter tuleb 14. sep-

tembril 1931. a. Tallinnastturikult'Suomi', mere-kaardtd kaenlas ja uuedmercretked peas. 'Ahto' jtjiseekord Inglismaale.

Ahto v\lter is coming fromthe steamship 'Suomi' inTallinn on September 14,I93l, carrying charts underhis armpit and new voyagesin his head. This time the'Ahto' was lefi in England.

Ahto Vabei jqht FidZi saares-tihts.

Ahto Valter's yacht in the islandsof Fiji. On board the yacht thereis also the 22-month old Ahto-Theodor.

3(|ndate aastate populaarsedpaberosstul kandsid Ahto nime.

The popular Russian ciSarettes ofthe 1930s bore the nome Ahto.

gefft polltb p|t!ie"Pdablga 0te ?Ittanbi

n.rgml/ 19. !.rit46ril. midnif!(310!iiic6) i.iltrliii.: G4rloJ.h r,b'rib Adltdib, 4e ltrllinndli !!i4iGbisd balji i6ihit, iddtrF! Fid, ,ro!ri6it 6!3iii nI. grl&li oor.dni gsett'3t or hih" 183 !i.hi. ,lht.!trtrt nn 26 iolq. ,ilt. fiikntr& t.o'rd. irorllrt(r fli !lr*a bdindhilh

Adrnob Sdlt.ii! rtla€ttrlit hohbd(iil iidisit lt grfhtrtrIiieit

Ce6tl poldae btgti!!Br!i!rrd!il r!r !ildr!LI.b ldt 14. rrtl. 6!.il !!lil

bondn gih id gdtr S dib itrtrf!'1ib 13. 'oi 6[t'I fidi lirddnls ll.strs. ,!.id!d. ll udctti ldkdBitlir

'n lottu M!.i 11.000 siili led

rlli.rmlit $.!. FL4!. tl.t!. ua,foErlioti bdrllEatl Cdll !!dl!ah

gr!6,10 .iolnidnblr ilbch! *.!rd!!,l !u!i octrl ltirtt Fdhdttkt!!}d $liltacn bs$! on l.rJ tE.bil, ia lilsllboi hsnri q.ilri t0.

Kartus Ahto Walte?i saatuse parast.

nus festi hulliul0e 00h0rni0rlluluiu hulthus?18d6atane londe{dnc cluB lifiinbd uuete onfeotinrdtf,c(c Eriitidtiinliea fltleFdalie' giliIe 8on'

bon. Siiliof6iDuit idaDlf Fulbrroab iedt'eb.

$oii€ fattis miiio pooli is i6ito .?loflito€ie t6toiiatite.l. eusust,19tl a "Peevaleht"

Ahto Walter 6nnelikult iile ookeani.tno$ta Sbltontii inbomo4ie Srsltsmdd(.;;al""rt:rrfjr"l"j.ur"toie lltlanb;tetle fodc feittu46i'nt!'

l8'aasfasl wikerlast ei lastud w6rfaosa iahtide w6idus6idust Ule ookeani

5.august,19l1.a.'Peetaleht "

@Ahlo Oullet hmulseb Duileludu fimhu muuilmu.

StlldBtiiif tEmo iiofll! Sdtilaloatele. *ltietd eeit patuli 2 mitiotttl ientl. - $t!dd6leluettetorel!i!. - gnldfaubdroebrlo! ilt6fib oofedritlotr tcioi! fablentiela.

Tallinlaied Hayatinas,,rewolutsionfieridena".19. ser,teqbe., 1911.3.'!eevaleht "

Traagf;Eimc BEskay algms"Ki?detuqles vaataEa tJ6idu, - Foql neelkot!-nas! haiee! - lAnF;rnees iile parda! - l{aad.

teme surlnaga,lo.veeb!uar l9ll a.'rraba l,{aa "

) I'CHO. FRIDAY, AUCUST 28 I9J1

,38 AT HIS BEST ATAmazing Atlantic Trip

In 27-Feet YachtYOLINC IIAN RESCUED FRIEND WHEN HE

FELL OVERBOARD.

Twice AcrossAtlantic

In Tiny Sloop

Youth Can't BearThe ldea Of

Land Nou

so i.ndr ihrr r rdok^ !

I rh! luh ctr! or dny 4 &in.

lEnonrn5 i*o br.rhrt< r ^nd

:

'rh! sluiD,\hi,,. itr rhirh

spr r 10 l{i',n,i, r nnn

r ri r ri. iri. ric,

Pealki rj u t ol I eae gs er esr aj al eh r ede s t.

Headlines from newspapers of thot time.

Eesti mees juh i b m iljoniiri delaeva iirybqr laqk9raAhlo Dslter on ona ishiga iiudnasgtlspogose soa ele. .Dollstihuningateioiail besuod laeu,al tegena lihtsstendtuuie titdd. - Ksplen 3,. Doltel

iutusts' ona Poegodest.

S6num 06. dets. 1938. a 'Rahvalehest".

News from 'Rahvaleht" of December 06,1938.An Estonian man is sailing with millionaires around the world.

ripn.,q3,Lror'Lb .n 'l' trn!

"bbd",-i *d" m,. i -h. . r' ' ' '-

1ltto. kou. J.rnl' ri Lru \,Li€ rie '.' L'l!l.oidm mljr

, ',1"-':.1 ro 1!n Fr'rl .oid'"

r^.vikiiliilR lriiD$ iinb.r nitrh..ri nid!trrus. ndil!sa r4...,r^r re"..*,; | \-q \"ra.' '!ct..

" id n_ ldr 'cll"L"ei ktrulda vrirskemid ntrdneid h !'dja pikilt leekonn L

lhlo Ualler inneliltull fluilraaliat.Ameerikasl tahtis 5'000 inimesl meie meredevallulaiaga kaasa sdila'

(r.fri:iic ii!br!f !1rir.trnli. lelr$ i!0,

'!nb pitti rirjrhrii jo pilh !llt0 I!iltuiir

ic r0 ltrhlntir, mi,i r(1 !rber !rodiltdiinbic t: jrxnil gnin.naie, ,,gnbndllllftnhc .Fcrdl!" lhjrttr6, .i iO.tonnin.!uirt,,!llito", air i0i!n6 (i.ili li!! d{,dn labllnli nidD!tr!! ooari no'!.f,bnaQireh!!iiiriIr, ile!! Irisi liir.!dl, polbdt

!o!ih \tnlnt ofttr ndii. id ?! l!!i. loid3.nbnqd, f!nr onr.rifrdi., tdhr intr0hcldie

AFTO TIT,TERI Rlilalss J& toe& lies \ijirisrait toos lltosa nurbrr BlAilDn. P!.crrsl - IF0tiiis Fiitle, mli li'aa3'tnne neerk.nntr liiFe I|illi Sleln on (ool.i stH.tel lshetintd oma tllet. raqnr'

jr iil. rorriiriltriql t!ldcd. lidiioiiitidi !le,rud! nlihri r!iilitr i000 iooftrid hxlunit.!!d1itu1c lrul(di 0lrr(i iild lqrb!r, nt!r

niiitljnbr, iilq rinlirinnit, ptrtrgodft(inirrc

giil, 8ir 0li 3in!!nrir i!trbnii.ni hir.n![ j!6d ietl. htri, oli turu ojo liiin!bliisiri 6tr!elil!lt.'lJilcr ted!nb, Era idbd,Idai! !iii,!dnr0tn in l(ot!!, !li

'!ohorn00ldliF0o0ie in $li!oatri 1o0!te Dnlrel, fui11000 nriili liih$i:1 Iii.ft!00. giil! li.i!ori.rdfir iiirltrtn !lor!4!ll, einiitoli, 60.lomt! ii n.n !o!t!i. !.0m. !otin tdqor'i

:nbnlri for!dii.,i !!dlt.! p.0ru!0 l1!ii{!o io i.[! 0ii i!Drlq iiiio,idho !niu..ii!nio Fdo!i retr Fi(d, iil'lliii ld

fcibo rintn n!0.i noiit, t|n oldn bdlmi!ttrl.rn0 {ijittroildi$,' tcrtr ndil.lr.

o.brjl jntu;inb lrIt,.1 l80ltd on d!i.Mun!! !.li 004tdt tdAoii io i.fl. nid it.con td obitodin .ll riitiunlb dndnroFlr ne'rsl, 8.ptcn l&1oli.! ifu tn iriii. i4ba bili.hf. lnri?hgd il.10nrh {tlotli to!.dnicnnrele reili on to tdnnb 1? ddntoielt idi.orju!!!r piiiiihrb iih. iile !nrid t!!h!

!!prff l!it iui!3lot, .t u[10 lsolth on

riiti|'[ i!0n. r!i!mld Fii'r i6rti id.[!ii n j!!rr(nk nim.! !o to $.n5dbd

l0!i!rl, lii'n id Il!1. grl di.i porNdlo1n!b iifrli !ii! €t?tiF, 1.3 oldq l!6dn!!nei! nilreii!, ni tt!! iid m libnnlD D!.

iob ilc ioira !iili!rn.

Sbnum 25. juuli 1939. a. "Rahvalehest'.

News from "Rahvolehr" of July 25,1939.

K6u Walter oma kodus Merrit IslandilFloridas Il. apnllil 1991. a. (Foto l.Iihmuse arhiivist.)KAu Walter at home on Merrit IslandFlorida. April 11 ,1991.

KOU Valteri QValteri) kiri A. Juskele 8.jaanuartl 1995. a.

KAU Valter's (Walter) letter ofJanuary8,1995 to A. Juske.

c,4-.r,Y2th-/H.9,1Qo-.,ars

/f *r,,4*n2,uol/o*be.tzr.t Q,z ,o'r;*1", ,iZ;* s:.2-l',u

3r4+zt ' t a?{4an */a,tz.4 U-} td-ts-o,<" za44-&

"'Lt 4,--*/ fr/24', ,.2<& it.z o''''o'-t'o,6q', uaa/--z

'"./r;r r,-.r*- A "d,44 i,- 9at^ /.Ztz'-''t*'V

ft, S.L" "z,r/t *- "i* /i"Z onot4! ,"^/"444d;4/dz,i1 po-ll Eaa u"& ",.21 -4'/-rl ,--/.LaL,yEo.2- ( 41ry,r-,"a^-o/ e6r- E, &ry,,;cat rnat. ,eo7,*4.e2'a'/l 6-- ut-'n-el^ ,a-a /a'y'*b ,os,^ le +t '*" fa/" ^ ^,.--2 xo z./o.*,'-*-1 &t*''-^ 'Z"rb *a4 Z,Z1&/ /zJ* ,<o,/.2" ,a^&v ''-2'o, xo:&.

"//2, v"o-*.d-l Llrrz 2-rLr rcri'a/-t/- ;2f&"Zl-r-i)< e-n *zz ao'/ *ZZ)&.1 OLy' z*'-". *;,L'.-Vu V ^zrhu/ /, a4Lt4 ,-2, Z;/*^u/ "- ,n Zh,aZ'-- ir-r,'- c"on *tL,"y' ,,,. ;6< ^--dzzzi tntTtzt ,n.*4a.

q;/".;6"A"

Viikingilaev "Edith" teel Floridasse keset Atlandiookeani 2. septembrtl 1947.a., kus neist mdddus rootsiaurik "Scania"-

The viking ship "Edith' on her voyage to Floida in the

middle of the Atlantic on September 2, 1947, a Swedish

steamship 'Scania" sailing past.

LOHUSALU ;ffi*

Lohusalu iahi- ja kaahisadam asublooduskaunil p6hjarannikul. Sadam kujuneblahitulevikus riheks turistide ja rannam6nusidnautivate puhkajate meellspaigaks.Sadamakompleksis on arvestalud tulevaste klientiden6udmisi ja soove Projekti eesmargiks on SiniLipu

v:iai lise sadama ehilamine.

Pakume jargmisi teenuseid:

1. Toitlustamine - restoEn, kauplus, baar2 Du55, WC.3. Telefon.4. Kulusetanklas6iduautodeleiakaalriteLe.5 Veesporditarvetelaenutus(purilauad, paadid

lne.)6. lJuriauto.7. Go fiv.iljak ja ratsuiamise v6imalus 12 kmkaugusel Niitualjal.L Tolija piirivalve.L Val!utavahetus.

Ielefon (22) 715 57 3, (22) 441 413Faks (2) 63 13 701

On the picturesque norlhem coast of EstoniaYou witl find ihe yachi and seaboat harbour ofLohusalu. The whole complex is planned to serveboth the needs of the sailing vjsiiors as well as thepeople coming to spend their holidays on the beach

The port meets the demands of the so-calledBlue Flag and offers You lhe following:

1. Restaurant, bar, sfrop.2. Showers and WC.3 Phones.4. Refilling slations both for boats and cars5. The rental of surfing boards, boats etc6. Car rental.7. Niitvelja golf-fields and riding centre beelngonly 12 km-s away.I Cuslom. Frontief guard.L Currency exchange.

Phone (3722)715 573, (3722) 441 413Fax (372) 63 13 701

IJ_!

E

Ea

EESTI VEETEEDE AMET

Eesti Veeteede Amet asutati 1989. a detsembris niog j:itkab sisrrliselt eme II maailnas6da tegutseDud

Veeteede Talituse tiitid. Eesti Veeteede Ameti p6hiiilesanneteks on laevanduse arengr riikliksuunamine, laevaliiklusohutuse riiklik tagamine, sellealase jiirelevalve konaldaDitre, ftlnikumerekaardistadine ja MvigatsioonimiLkide hooldamine.Veeteede AJnet koosneb kolfiest fuDktsionaalsest alliiksusest, mjs moodustavad iihtse teffiku:

* haldusaparaat;* meres6iduohufuseteenistus;* hiidrograafia ja navigatsioonimargistuse leenistus.

Haldlsaparaat koffaldab oma osakondade kaudu Eesti Veeteede Ameti sisulist strate€gilist juhtimist

ning asutuse iildist asjaajamist. Haldusapamadi alla kuuluvad raamatupidamine, juriidiline osakood,penonaliosakond, iikotroomikaosakond, v?ilissuhete ja info osakodd ning kadselei.Mercs6iduohutuse teenistuse alla kuuluvad laevaregistri osalond, merenduspe$onali osakotrd,laevastikuosakond, koordinatsioodkeskus, tehdline talitus, laevajuhtimise ja side talitus,sadamakaptenitalitused, lootsiteenistuse osatond, laevarelotrdi- ja ehitustalitus, lootsi$ispiirkonnad,lootsikMtrid, liiklusjerebvalvekaatrid, jaiimurdja Tarmo.Meres6iduohutuse teenistuse iilesaldek otr rneres6iduohutuse tagamise riiklike programmidev?iljatiiiitamine ning nende teostamine ja laevandusohutusalase jarelevalve korraldamine.Hiidrograafia ja navigatsioonim?irgistuse teedstuse alla kuuluvad majandusosakond, aretrdusosakotrd,

navigatsioodmargisfuse osakond, navigatsiootrisiisteemide talitus, tehnikatalitus, navigatsiootri-margistuse talitused, laevaliikluse juhtimissiisteernide talitus, laevateede talitus, hiidrogaaiaosakond,kartogaafiatalitus, navigatsioodteabe talitus, teatmeteoste talitus, me@uuringute talitus, lisak poi- jahiidrogaafialaevad.Hiid.ograafia ja mvigatsiooDimargistuse teenistuse p6hiiilesatrdeks on ohutu laevaliikluse tagalrineEesti vetes navigatsiooniteabe ja -mergistuse valdkonnas.Eesti Veeteede Amet esindab Eestit Rahwsvahetses Mereorganisatsioonis (lMO) ning teistes

iihendustes. Veefeede Arneti spetsialistid v6tavad osa riigr merendusalasest 6igusloomest, koostaids

kaardifirmaga Regio otr valminud 9 merekaardilehte m66tkavas 1:100 000, k6ik need kaardid onolemas ka elektroodlises ECDIS vormis.Eesti Veefeede Amet amab valja bnleta?ini Eesti Veeteede Ameti Teataja.

Teavet Eesf Veeteede Amet Teataja kohta saab vfissuhete ja info osakonnast, samas on v6imalit ka

biilleta?ioi osta (telefon 43 04 54).

Eesti VeeteedeAmet kontaldandmed:haldusaparaat - TalliDo, Tarnr mnt.13, tuba 310sekretiir 43 02 02peadirel'tor ht--Kalle Pedakpeadirektori I asetaitja hr-Aflo Veskimets

meres6iduohutuse teenistus - Tallinn, Lume 9sekretiir 6 33 92 60peadirektori aset?iitja, deres5iduohutuse teenisfusejuhataja hr.Velo Muruhiidrograafia ja navigatsioodmargistuse tee[istus -

Tallino, lasmmee 48seketih 6 33 91 60peadirellori asetaitja"hiidrcgraafia ja Mvigtsioodmargistuse teedstusejuhataja hr.Vaido Kraav

cI -\-- \i{\c/ 6^^4il \4ot ^{?sPru

lgSf za\IX)/n liiTkhtb3 JJ-r!WYe)

i s.rNForf gK_

%ru

9.,t qi

E>;B>

>E

R$FHeqffiNI