toetav toitumine ja - myeloomiliit.ee · 2.2 g epa, 0.96 g dha vs + + qol / performance + physical...
TRANSCRIPT
LOGO
Toetav toitumine ja
muumleloomtotildebi
Hanna-Liis Lepp sisearst
Kliinilise toitmise konsultant
Potildehja-Eesti Regionaalhaigla
Uumlld- ja onkokirurgia keskus
Millest raumlaumlgin
1
2
3
4
Toitumisnotildeustamise eesmaumlrkidest
Toitainete vajadustest ja toimetest
Toitumise ja muumleloomtotildeve seostest
Soumloumlmise ja ravi kotilderval- ja koostoimetest
Toidu metaboloom
Foodmetabolomeorg
Riiklikud toitumissoovitused
Toitumineee
Dieedimuudatuse eesmaumlrk
bull Elulemus
bull Elukvaliteet
bull Kaalulangus Kaalutotildeus
bull Haiguste ennetamine haiguse votildei haumlire ravi votildei suumlvenemine
bull Uute terviseprobleemide teke
bull Defitsiidid allergiad
bull Vaimse tervise haumlired
bull Seedetrakti probleemid
bull Kaugmotildejuddiabeet metaboolne suumlndroom
Uuringud keskenduvad
Mikrotoitained
Defitsiidi suumlmptomid votildei ravi
kotildervaltoimed
Prevensioon ja asendus
Koostoimed raviga
Energia
Kas me elame kauem kui saame
vaumlhem energiat
Kas anoreksia on meid kaitsev
tegur
MuuImmuntoitmine
potildeletikuaktiivsust motildejutav aga
kas ka kasvaja progressiooni
Fuumltotoitained Kiudained
Mikrobioom
Makrotoitained
Kas ja kuidas toitainete vahekord
ja omapaumlrad motildejutavad
muumleloomtotildeve teket progressiooni
votildei haiguse prognoosi
Kasvaja prevensioon ja
ravi
Mis on dieedimuutuse
eesmaumlrk
1
2
3
4
PREVENSIOON
RAVIPERIOODI LAumlBIMINE
TOITUMUSE PARANDAMINE
ELUKVALITEEDI PARANDAMINE
Muumleloomi tekkel VOtildeIB olla
oma rollbull Rasvumusel toitumisega seotud
bull Toidultasakaalustataud toitumine
spetsiifilsed toitained
bull UVB kiirgusega piirkondades vaumlhem MM
suurem kiirgus vaumlhendab riski
bull Harvard doctors study kotildergema seerumi D-
vitamiini sisaldusega vaumliksem risk MM
bull Keskkonna toksiinidel toiduga saadavad
saasteained
bull Geenidel afro-ameeriklastel 2x
sagedamini kui valgetel ameeriklastel
Toit ja muumleloomtotildeve teke
Becker N Epidemiology of multiple myeloma Recent results in cancer
research Fortschritte der Krebsforschung Progres dans les recherches
sur le cancer 2011 18325-35
Hosgood H D 3rd Baris D Zahm S H Zheng T Cross A J Diet and risk
of multiple myeloma in Connecticut women Cancer Causes Control 2007
Dec 18 (10) 1065-76
Waxman A J Mink P J Devesa S S Anderson W F Weiss B M
Kristinsson S Y McGlynn K A Landgren O Racial disparities in
incidence and outcome in multiple myeloma a population-based study
Blood 2010 Dec 16 116 (25) 5501-6
Brown LM1 Gridley G Pottern LM Baris D Swanso CA Silverman
DT Hayes RB Greenberg RS Swanson GM Schoenberg JB Schwartz
AG Fraumeni JF Jr
Diet and nutrition as risk factors for multiple myeloma among blacks and
whites in the United States Cancer Causes Control 2001 Feb12(2)117-
25
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Millest raumlaumlgin
1
2
3
4
Toitumisnotildeustamise eesmaumlrkidest
Toitainete vajadustest ja toimetest
Toitumise ja muumleloomtotildeve seostest
Soumloumlmise ja ravi kotilderval- ja koostoimetest
Toidu metaboloom
Foodmetabolomeorg
Riiklikud toitumissoovitused
Toitumineee
Dieedimuudatuse eesmaumlrk
bull Elulemus
bull Elukvaliteet
bull Kaalulangus Kaalutotildeus
bull Haiguste ennetamine haiguse votildei haumlire ravi votildei suumlvenemine
bull Uute terviseprobleemide teke
bull Defitsiidid allergiad
bull Vaimse tervise haumlired
bull Seedetrakti probleemid
bull Kaugmotildejuddiabeet metaboolne suumlndroom
Uuringud keskenduvad
Mikrotoitained
Defitsiidi suumlmptomid votildei ravi
kotildervaltoimed
Prevensioon ja asendus
Koostoimed raviga
Energia
Kas me elame kauem kui saame
vaumlhem energiat
Kas anoreksia on meid kaitsev
tegur
MuuImmuntoitmine
potildeletikuaktiivsust motildejutav aga
kas ka kasvaja progressiooni
Fuumltotoitained Kiudained
Mikrobioom
Makrotoitained
Kas ja kuidas toitainete vahekord
ja omapaumlrad motildejutavad
muumleloomtotildeve teket progressiooni
votildei haiguse prognoosi
Kasvaja prevensioon ja
ravi
Mis on dieedimuutuse
eesmaumlrk
1
2
3
4
PREVENSIOON
RAVIPERIOODI LAumlBIMINE
TOITUMUSE PARANDAMINE
ELUKVALITEEDI PARANDAMINE
Muumleloomi tekkel VOtildeIB olla
oma rollbull Rasvumusel toitumisega seotud
bull Toidultasakaalustataud toitumine
spetsiifilsed toitained
bull UVB kiirgusega piirkondades vaumlhem MM
suurem kiirgus vaumlhendab riski
bull Harvard doctors study kotildergema seerumi D-
vitamiini sisaldusega vaumliksem risk MM
bull Keskkonna toksiinidel toiduga saadavad
saasteained
bull Geenidel afro-ameeriklastel 2x
sagedamini kui valgetel ameeriklastel
Toit ja muumleloomtotildeve teke
Becker N Epidemiology of multiple myeloma Recent results in cancer
research Fortschritte der Krebsforschung Progres dans les recherches
sur le cancer 2011 18325-35
Hosgood H D 3rd Baris D Zahm S H Zheng T Cross A J Diet and risk
of multiple myeloma in Connecticut women Cancer Causes Control 2007
Dec 18 (10) 1065-76
Waxman A J Mink P J Devesa S S Anderson W F Weiss B M
Kristinsson S Y McGlynn K A Landgren O Racial disparities in
incidence and outcome in multiple myeloma a population-based study
Blood 2010 Dec 16 116 (25) 5501-6
Brown LM1 Gridley G Pottern LM Baris D Swanso CA Silverman
DT Hayes RB Greenberg RS Swanson GM Schoenberg JB Schwartz
AG Fraumeni JF Jr
Diet and nutrition as risk factors for multiple myeloma among blacks and
whites in the United States Cancer Causes Control 2001 Feb12(2)117-
25
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Toidu metaboloom
Foodmetabolomeorg
Riiklikud toitumissoovitused
Toitumineee
Dieedimuudatuse eesmaumlrk
bull Elulemus
bull Elukvaliteet
bull Kaalulangus Kaalutotildeus
bull Haiguste ennetamine haiguse votildei haumlire ravi votildei suumlvenemine
bull Uute terviseprobleemide teke
bull Defitsiidid allergiad
bull Vaimse tervise haumlired
bull Seedetrakti probleemid
bull Kaugmotildejuddiabeet metaboolne suumlndroom
Uuringud keskenduvad
Mikrotoitained
Defitsiidi suumlmptomid votildei ravi
kotildervaltoimed
Prevensioon ja asendus
Koostoimed raviga
Energia
Kas me elame kauem kui saame
vaumlhem energiat
Kas anoreksia on meid kaitsev
tegur
MuuImmuntoitmine
potildeletikuaktiivsust motildejutav aga
kas ka kasvaja progressiooni
Fuumltotoitained Kiudained
Mikrobioom
Makrotoitained
Kas ja kuidas toitainete vahekord
ja omapaumlrad motildejutavad
muumleloomtotildeve teket progressiooni
votildei haiguse prognoosi
Kasvaja prevensioon ja
ravi
Mis on dieedimuutuse
eesmaumlrk
1
2
3
4
PREVENSIOON
RAVIPERIOODI LAumlBIMINE
TOITUMUSE PARANDAMINE
ELUKVALITEEDI PARANDAMINE
Muumleloomi tekkel VOtildeIB olla
oma rollbull Rasvumusel toitumisega seotud
bull Toidultasakaalustataud toitumine
spetsiifilsed toitained
bull UVB kiirgusega piirkondades vaumlhem MM
suurem kiirgus vaumlhendab riski
bull Harvard doctors study kotildergema seerumi D-
vitamiini sisaldusega vaumliksem risk MM
bull Keskkonna toksiinidel toiduga saadavad
saasteained
bull Geenidel afro-ameeriklastel 2x
sagedamini kui valgetel ameeriklastel
Toit ja muumleloomtotildeve teke
Becker N Epidemiology of multiple myeloma Recent results in cancer
research Fortschritte der Krebsforschung Progres dans les recherches
sur le cancer 2011 18325-35
Hosgood H D 3rd Baris D Zahm S H Zheng T Cross A J Diet and risk
of multiple myeloma in Connecticut women Cancer Causes Control 2007
Dec 18 (10) 1065-76
Waxman A J Mink P J Devesa S S Anderson W F Weiss B M
Kristinsson S Y McGlynn K A Landgren O Racial disparities in
incidence and outcome in multiple myeloma a population-based study
Blood 2010 Dec 16 116 (25) 5501-6
Brown LM1 Gridley G Pottern LM Baris D Swanso CA Silverman
DT Hayes RB Greenberg RS Swanson GM Schoenberg JB Schwartz
AG Fraumeni JF Jr
Diet and nutrition as risk factors for multiple myeloma among blacks and
whites in the United States Cancer Causes Control 2001 Feb12(2)117-
25
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Riiklikud toitumissoovitused
Toitumineee
Dieedimuudatuse eesmaumlrk
bull Elulemus
bull Elukvaliteet
bull Kaalulangus Kaalutotildeus
bull Haiguste ennetamine haiguse votildei haumlire ravi votildei suumlvenemine
bull Uute terviseprobleemide teke
bull Defitsiidid allergiad
bull Vaimse tervise haumlired
bull Seedetrakti probleemid
bull Kaugmotildejuddiabeet metaboolne suumlndroom
Uuringud keskenduvad
Mikrotoitained
Defitsiidi suumlmptomid votildei ravi
kotildervaltoimed
Prevensioon ja asendus
Koostoimed raviga
Energia
Kas me elame kauem kui saame
vaumlhem energiat
Kas anoreksia on meid kaitsev
tegur
MuuImmuntoitmine
potildeletikuaktiivsust motildejutav aga
kas ka kasvaja progressiooni
Fuumltotoitained Kiudained
Mikrobioom
Makrotoitained
Kas ja kuidas toitainete vahekord
ja omapaumlrad motildejutavad
muumleloomtotildeve teket progressiooni
votildei haiguse prognoosi
Kasvaja prevensioon ja
ravi
Mis on dieedimuutuse
eesmaumlrk
1
2
3
4
PREVENSIOON
RAVIPERIOODI LAumlBIMINE
TOITUMUSE PARANDAMINE
ELUKVALITEEDI PARANDAMINE
Muumleloomi tekkel VOtildeIB olla
oma rollbull Rasvumusel toitumisega seotud
bull Toidultasakaalustataud toitumine
spetsiifilsed toitained
bull UVB kiirgusega piirkondades vaumlhem MM
suurem kiirgus vaumlhendab riski
bull Harvard doctors study kotildergema seerumi D-
vitamiini sisaldusega vaumliksem risk MM
bull Keskkonna toksiinidel toiduga saadavad
saasteained
bull Geenidel afro-ameeriklastel 2x
sagedamini kui valgetel ameeriklastel
Toit ja muumleloomtotildeve teke
Becker N Epidemiology of multiple myeloma Recent results in cancer
research Fortschritte der Krebsforschung Progres dans les recherches
sur le cancer 2011 18325-35
Hosgood H D 3rd Baris D Zahm S H Zheng T Cross A J Diet and risk
of multiple myeloma in Connecticut women Cancer Causes Control 2007
Dec 18 (10) 1065-76
Waxman A J Mink P J Devesa S S Anderson W F Weiss B M
Kristinsson S Y McGlynn K A Landgren O Racial disparities in
incidence and outcome in multiple myeloma a population-based study
Blood 2010 Dec 16 116 (25) 5501-6
Brown LM1 Gridley G Pottern LM Baris D Swanso CA Silverman
DT Hayes RB Greenberg RS Swanson GM Schoenberg JB Schwartz
AG Fraumeni JF Jr
Diet and nutrition as risk factors for multiple myeloma among blacks and
whites in the United States Cancer Causes Control 2001 Feb12(2)117-
25
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Dieedimuudatuse eesmaumlrk
bull Elulemus
bull Elukvaliteet
bull Kaalulangus Kaalutotildeus
bull Haiguste ennetamine haiguse votildei haumlire ravi votildei suumlvenemine
bull Uute terviseprobleemide teke
bull Defitsiidid allergiad
bull Vaimse tervise haumlired
bull Seedetrakti probleemid
bull Kaugmotildejuddiabeet metaboolne suumlndroom
Uuringud keskenduvad
Mikrotoitained
Defitsiidi suumlmptomid votildei ravi
kotildervaltoimed
Prevensioon ja asendus
Koostoimed raviga
Energia
Kas me elame kauem kui saame
vaumlhem energiat
Kas anoreksia on meid kaitsev
tegur
MuuImmuntoitmine
potildeletikuaktiivsust motildejutav aga
kas ka kasvaja progressiooni
Fuumltotoitained Kiudained
Mikrobioom
Makrotoitained
Kas ja kuidas toitainete vahekord
ja omapaumlrad motildejutavad
muumleloomtotildeve teket progressiooni
votildei haiguse prognoosi
Kasvaja prevensioon ja
ravi
Mis on dieedimuutuse
eesmaumlrk
1
2
3
4
PREVENSIOON
RAVIPERIOODI LAumlBIMINE
TOITUMUSE PARANDAMINE
ELUKVALITEEDI PARANDAMINE
Muumleloomi tekkel VOtildeIB olla
oma rollbull Rasvumusel toitumisega seotud
bull Toidultasakaalustataud toitumine
spetsiifilsed toitained
bull UVB kiirgusega piirkondades vaumlhem MM
suurem kiirgus vaumlhendab riski
bull Harvard doctors study kotildergema seerumi D-
vitamiini sisaldusega vaumliksem risk MM
bull Keskkonna toksiinidel toiduga saadavad
saasteained
bull Geenidel afro-ameeriklastel 2x
sagedamini kui valgetel ameeriklastel
Toit ja muumleloomtotildeve teke
Becker N Epidemiology of multiple myeloma Recent results in cancer
research Fortschritte der Krebsforschung Progres dans les recherches
sur le cancer 2011 18325-35
Hosgood H D 3rd Baris D Zahm S H Zheng T Cross A J Diet and risk
of multiple myeloma in Connecticut women Cancer Causes Control 2007
Dec 18 (10) 1065-76
Waxman A J Mink P J Devesa S S Anderson W F Weiss B M
Kristinsson S Y McGlynn K A Landgren O Racial disparities in
incidence and outcome in multiple myeloma a population-based study
Blood 2010 Dec 16 116 (25) 5501-6
Brown LM1 Gridley G Pottern LM Baris D Swanso CA Silverman
DT Hayes RB Greenberg RS Swanson GM Schoenberg JB Schwartz
AG Fraumeni JF Jr
Diet and nutrition as risk factors for multiple myeloma among blacks and
whites in the United States Cancer Causes Control 2001 Feb12(2)117-
25
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Uuringud keskenduvad
Mikrotoitained
Defitsiidi suumlmptomid votildei ravi
kotildervaltoimed
Prevensioon ja asendus
Koostoimed raviga
Energia
Kas me elame kauem kui saame
vaumlhem energiat
Kas anoreksia on meid kaitsev
tegur
MuuImmuntoitmine
potildeletikuaktiivsust motildejutav aga
kas ka kasvaja progressiooni
Fuumltotoitained Kiudained
Mikrobioom
Makrotoitained
Kas ja kuidas toitainete vahekord
ja omapaumlrad motildejutavad
muumleloomtotildeve teket progressiooni
votildei haiguse prognoosi
Kasvaja prevensioon ja
ravi
Mis on dieedimuutuse
eesmaumlrk
1
2
3
4
PREVENSIOON
RAVIPERIOODI LAumlBIMINE
TOITUMUSE PARANDAMINE
ELUKVALITEEDI PARANDAMINE
Muumleloomi tekkel VOtildeIB olla
oma rollbull Rasvumusel toitumisega seotud
bull Toidultasakaalustataud toitumine
spetsiifilsed toitained
bull UVB kiirgusega piirkondades vaumlhem MM
suurem kiirgus vaumlhendab riski
bull Harvard doctors study kotildergema seerumi D-
vitamiini sisaldusega vaumliksem risk MM
bull Keskkonna toksiinidel toiduga saadavad
saasteained
bull Geenidel afro-ameeriklastel 2x
sagedamini kui valgetel ameeriklastel
Toit ja muumleloomtotildeve teke
Becker N Epidemiology of multiple myeloma Recent results in cancer
research Fortschritte der Krebsforschung Progres dans les recherches
sur le cancer 2011 18325-35
Hosgood H D 3rd Baris D Zahm S H Zheng T Cross A J Diet and risk
of multiple myeloma in Connecticut women Cancer Causes Control 2007
Dec 18 (10) 1065-76
Waxman A J Mink P J Devesa S S Anderson W F Weiss B M
Kristinsson S Y McGlynn K A Landgren O Racial disparities in
incidence and outcome in multiple myeloma a population-based study
Blood 2010 Dec 16 116 (25) 5501-6
Brown LM1 Gridley G Pottern LM Baris D Swanso CA Silverman
DT Hayes RB Greenberg RS Swanson GM Schoenberg JB Schwartz
AG Fraumeni JF Jr
Diet and nutrition as risk factors for multiple myeloma among blacks and
whites in the United States Cancer Causes Control 2001 Feb12(2)117-
25
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Mis on dieedimuutuse
eesmaumlrk
1
2
3
4
PREVENSIOON
RAVIPERIOODI LAumlBIMINE
TOITUMUSE PARANDAMINE
ELUKVALITEEDI PARANDAMINE
Muumleloomi tekkel VOtildeIB olla
oma rollbull Rasvumusel toitumisega seotud
bull Toidultasakaalustataud toitumine
spetsiifilsed toitained
bull UVB kiirgusega piirkondades vaumlhem MM
suurem kiirgus vaumlhendab riski
bull Harvard doctors study kotildergema seerumi D-
vitamiini sisaldusega vaumliksem risk MM
bull Keskkonna toksiinidel toiduga saadavad
saasteained
bull Geenidel afro-ameeriklastel 2x
sagedamini kui valgetel ameeriklastel
Toit ja muumleloomtotildeve teke
Becker N Epidemiology of multiple myeloma Recent results in cancer
research Fortschritte der Krebsforschung Progres dans les recherches
sur le cancer 2011 18325-35
Hosgood H D 3rd Baris D Zahm S H Zheng T Cross A J Diet and risk
of multiple myeloma in Connecticut women Cancer Causes Control 2007
Dec 18 (10) 1065-76
Waxman A J Mink P J Devesa S S Anderson W F Weiss B M
Kristinsson S Y McGlynn K A Landgren O Racial disparities in
incidence and outcome in multiple myeloma a population-based study
Blood 2010 Dec 16 116 (25) 5501-6
Brown LM1 Gridley G Pottern LM Baris D Swanso CA Silverman
DT Hayes RB Greenberg RS Swanson GM Schoenberg JB Schwartz
AG Fraumeni JF Jr
Diet and nutrition as risk factors for multiple myeloma among blacks and
whites in the United States Cancer Causes Control 2001 Feb12(2)117-
25
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Muumleloomi tekkel VOtildeIB olla
oma rollbull Rasvumusel toitumisega seotud
bull Toidultasakaalustataud toitumine
spetsiifilsed toitained
bull UVB kiirgusega piirkondades vaumlhem MM
suurem kiirgus vaumlhendab riski
bull Harvard doctors study kotildergema seerumi D-
vitamiini sisaldusega vaumliksem risk MM
bull Keskkonna toksiinidel toiduga saadavad
saasteained
bull Geenidel afro-ameeriklastel 2x
sagedamini kui valgetel ameeriklastel
Toit ja muumleloomtotildeve teke
Becker N Epidemiology of multiple myeloma Recent results in cancer
research Fortschritte der Krebsforschung Progres dans les recherches
sur le cancer 2011 18325-35
Hosgood H D 3rd Baris D Zahm S H Zheng T Cross A J Diet and risk
of multiple myeloma in Connecticut women Cancer Causes Control 2007
Dec 18 (10) 1065-76
Waxman A J Mink P J Devesa S S Anderson W F Weiss B M
Kristinsson S Y McGlynn K A Landgren O Racial disparities in
incidence and outcome in multiple myeloma a population-based study
Blood 2010 Dec 16 116 (25) 5501-6
Brown LM1 Gridley G Pottern LM Baris D Swanso CA Silverman
DT Hayes RB Greenberg RS Swanson GM Schoenberg JB Schwartz
AG Fraumeni JF Jr
Diet and nutrition as risk factors for multiple myeloma among blacks and
whites in the United States Cancer Causes Control 2001 Feb12(2)117-
25
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Toit ja muumleloomtotildeve teke
Becker N Epidemiology of multiple myeloma Recent results in cancer
research Fortschritte der Krebsforschung Progres dans les recherches
sur le cancer 2011 18325-35
Hosgood H D 3rd Baris D Zahm S H Zheng T Cross A J Diet and risk
of multiple myeloma in Connecticut women Cancer Causes Control 2007
Dec 18 (10) 1065-76
Waxman A J Mink P J Devesa S S Anderson W F Weiss B M
Kristinsson S Y McGlynn K A Landgren O Racial disparities in
incidence and outcome in multiple myeloma a population-based study
Blood 2010 Dec 16 116 (25) 5501-6
Brown LM1 Gridley G Pottern LM Baris D Swanso CA Silverman
DT Hayes RB Greenberg RS Swanson GM Schoenberg JB Schwartz
AG Fraumeni JF Jr
Diet and nutrition as risk factors for multiple myeloma among blacks and
whites in the United States Cancer Causes Control 2001 Feb12(2)117-
25
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Eesmaumlrk taumlna
Sooritus amp ADL
Kehakoostis
Vajadustele vastav energia makro-
ja mikrotoitainete tarbimine
alatoitumuse sarkopeenia vaumlltimine
ja kahheksia vaumlhendamine
Haiguse ja ravi toime
Kahheksia ennetamine vaumlhendamine
Kasvaja eemaldaminepidurdamine
Potildeletikuaktiivsuse vaumlhendamine
Isu parandamine
Seedetrakti probleemide vaumlhendamine
Fuumluumlsiline aktiivsus
Sarkopeenia vaumlltimine
Tugevam luustik ja lihasmass
Valuvaigistav toime
Parem isu meelolu ja seedetoumlouml
Parem ECOG ja Karnofski
Optimaalne kehakoostis=
parem prognoos ja QLY
Isu neelamine soumloumlmine
seedimine imendumine
Enesehuumlgieen ja IADL
Suhtlemine meeleolu
Toitainete tarbimine
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kaal ja MM
Meloomtotildeve diagnoosimisel on
parem prognoos uumllekaalulistel
Uumlle 10 kaalukaotus on
prognostiliselt kehv
Tracey S Beason et al Influence of Body Mass Index on Survival
in Veterans With Multiple Myeloma The Oncologist 1083-
71592013
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Liikumine
Uumlle 100 uuringu kinnitavad fuumluumlsilise
aktiivsuse kasvajate prevensiooni
toimet sotildeltub bdquodoosistldquo
Toimet hematoloogiliste kasvajate
prevensioonile pole leitud (23 artiklit)
Kasvaja ja ravi puhune positiivne toime
liikumisel samuti funktsioonid QLY
vaumlsimus (kops rind eesnaumlaumlre)
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Liikumine ja MM
14 3 artiklit prevensiooni kohta 9 MM ravis 2 SMM
150min motildeotildedukat koormust naumldalas parem
elukvaliteet
Spetsiifilised treeningprogrammid fuumlsioterapeudiga
lihastoonus ja tugevus elukvaliteet
Spetsiiifline treeningprogramm kodus
transplantatsioonipuhuselt vaumlhem vereuumllekandeid
lihasmassi kaalu suurendav jotildeudlus ja uni
paranenud
Takistused Valu vaumlsimus infetksiooni hirm
motivatsioon Mireli skoor murruohu hindamiseksRock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
Lee Smith etal Multiple myeloma and physical activitya scopeing review BMJ Open 20155e009576
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
LOGO
Palju toitu
Palju energiat
Palju toitaineid
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Saamine=Kulutamine
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Koguenergiavajadus
bull Baasenergiavajadus 60-70
bull Termogenees1-2
bull Toidu seedimise ja omastamisega
seotud energiavajadus 10
bull Liikumisest tingitud energiavajadus
bull Stressi(haigus)puhune energiavajadus
bull Fuumlsioloogiline lisaenergiavajadus kasv
paranemine rasedus laktatsioon
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Energiavajaduse muutus
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Fuumluumlsilise aktiivsuse
koefitsendidPAL vaumlaumlrtused erinevate kehaliste koormuste korral
Vaumlga vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml ja vaumlga vaumlhene votildei puuduv kehaline aktiivsus vabal ajal(arvutioperaator raamatupidaja)
PAL 14ndash15
Vaumlhene kehaline koormusIstuv toumlouml koos kerge fuumluumlsilise tegevusega ja vaumlhene kehaline aktiivsus vabal ajal (muumluumlja otildepetaja uumlliotildepilane)
PAL 16ndash17
Keskmine kehaline koormusToumlouml mis notildeuab nii seismist kui aktiivset liikumist (kodutoumlouml arst autojuht koristaja toumloumlstuse toumloumlline)
PAL 18ndash19
Kotilderge kehaline koormusSuurt kehalist aktiivsust notildeudev toumlouml votildei igapaumlevane votildeistlusspordiks vajalik kehaline treening(ehitustoumloumlline potildellutoumloumlline sotildejavaumlelased sportlased)
PAL 20ndash22
Tabel 1
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Euroopa Kliinilise Toitmise Seltsi soovitused
mittekirurgilisele onkoloogilisele haigele
ndashliikumatu patsient kataboolne faas
bull20-25kcalkgp
ndashliikuv patsient anaboolne faas
bull25-30kcalkgp
ndashEnergiavajadus suurenenud
bull perioperatiivselt koormusel
bullkemo- ja radioteraapia jaumlrgselt
bullhaavade paranemisel
bullHD patsiendil
Kas vaumlhem votildei rohkem
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Toitainete tasakaal
Omastamine Kasutamine
35-50
40-60
10-20
35-50
40-60
10-20
Rasvad
Suumlsivesikud
Valgud
=
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull Teraviljad mugulad taimed
ndash Teraviljatooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Seemned
ndash Lisatav suhkur
ndash Maiustused karastusjoogid
Suumlsivesikud e suhkrud
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull Koguenergia vahemik 45(50)-60
lisatavad suhkrud mitte uumlle 10 E
bull Suumlsivesikutest tuleks eelistada
komplekssuumlsivesikuid madalam GK
bull Kiudaineid vaumlhemalt 25-35g
ndash Taumlisteratooted
ndash Puuviljad marjad
ndash Koumloumlgiviljad
ndash Kaunviljad
ndash Paumlhklid ja seemned
Suumlsivesikud
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bullSuumlsivesikute tarbimine on haumldavajalik
eruumltrotsuumluumltidele KNSile maksale
bullSuumlsivesikud on energeetiliselt efektiivsed
bullSuumlsivesikute rohked toidud sisaldavad ka
haumldavajalike kiudaineid
bullPiisav kaloraaž ainult RH haigusega
votildeimatu
bullKuna sage insluiiniresistentsus nii
kasvaja- kui kasvajaravi puhuselt SV
defitsiit suurendab eelistada madala
gluumlkeemilise koormusega suumlsivesikuid
Ei suumlsivesikutele
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Suremus ja kiudained
17 prospektiivset uuringut
982411 inimest
Suremus sotildeltub kiudainete
sisaldusest toidus
Iga lisa 10gp 10 langus
kogusuremuses
Yang Yang et al Association Between Dietary Fiber and Lower Risk of
All-Cause Mortality A Meta-Analysis of Cohort Studies Am J
Epidemiol Dec 31 2014
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Lauasuhkur e sahharoos
bull Soumloumlde bakteritele suus ja sooles
bull Insuliini vabanemine pidev koormus+ kasvufaktor
bull Kuumlllastustunne ilma toitaineteta
bull NB Parem kui mitte midagi ei tohi piirata
aktiivravi ja palliatiivravi perioodis kahheksia ja
alatoitumuse suumlvenemise ohu totildettu
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Naumlide kiudainetest 35gp
H
1 vaumlike kauss taumlisterahelbeid (5g)
12 banaan (15g)
O
24mandlit (33g)
veerand klaasi rosinaid (15g)
L
2 taumlisteravotildeileiba kalkuni liha
salati ja tomatiga (5g)
Apelsin (3g)
O
Jogurt poole klaasi mustikatega
(33g)
O
Ahjukala rooma salati ja
porganditega (26g)
Pool klaasi laumlaumltsesid (75g)
Pool klaasi spinatit (21g)
M
Pool klaasi vaarikaid
kohupiimakreemiga(4g)
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull Koguenergiast 10-20 soovitatav
kogus 11-12gkgp
bull Eakatel 65+ valguvajadus 15-20 ja
vaumlhenenud E tarbe juures suurem
bull Punase liha tarbimine alla 500 (300)gn
toumloumldeldud liha uumlldse mitte
ndash Kolorektaalkasvajad
ndash DM II KVH uumllekaalulisus
bull Eelistada kaunvilju linnuliha kala
bull (Madala rasvasisaldusega) piimatooted
ndash Vaumliksem risk KVH DMII
Valguvajadus
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Valguallikad toidus
bull Muna
bull Piimatooted
ndash Kohupiim
ndash Juust
ndash kodujuust
bull Liha ja lihatooted
bull Kaunviljad
bull Teraviljad
bull Paumlhklid ja seemned
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bullKogukaloraažist rasvade osakaal on suurem
tavadieedi soovitustest (alatoitumuse korral
isegi kuni 50 koguenergiast)
ndash Lipiidide kasutus paranenud
ndash RH suhe
bull Eelistatud oomega-3-RH (suhe 111215)
ndash EPA ja DHA
bull Oomega-9
ndash MCT
Rasvhapped
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Rasvhapete allikad
bull Rasvane liha kala
bull Piimatooted votildei
bull Paumlhklid
bull Avamerekalad
bull Seemned ja otildelid
bull Sojaoad
bull Puuviljad
avokaado kookos
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Rasvhapped
bull Koguvajadus 25-40
bull Cis-monokuumlllastamata rasvhapete soovituslik
protsent koguenergiast totildeusnud 10-15---10-20
bull Muus osas kuumlllastunud RH alla 10 cis
poluumlkuumlllastamata RH 5-10 sh oomega-3-RH
vaumlhemalt 1
bull Transrasvhapete vaumlltimine
bull Alla 25 LDL+ TG insuliin resistentsus totildeus
bull Raseduse ajal
ndash Vaumlhemalt 5 E asendamatud RH
ndash Oomega-3-RH vajadus 1E sh DHA ca 200mgp
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Immuuntoit(u)mine
bull DHA 2gp
bull Perioperatiivselt uumllemise seedetrakti
kirurgia puhul vaumlhem operatsioonituumlsistusi
ja suremust 10p jooksul tarbituna
bull Votildeib omada rolli keemia- ja kiiritusravi
kotildervaltoimete vaumlhendamises
bull Raskelt alatoitunud patsientidel oluline
defitsiit
bull Arginiin glutamiin
bull ESPEN Guidelines 2012
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Oomega-3-rasvhapped
bull EPA+DHA
bull Avamerekalad
bull Lina- ja kotildervitsa-
seemned ja otildelid
bull Molluskid jm
mereannid
bull ALA
bull Sojaoad
avokaado spinat
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
EPA+DHA uuringud
kasvajahaigetelStudy n time dose Body weight FFM QoL Survival
Takatsuka 2001Single blinded
n=16 BMT pts 180 d18 g EPA (capsules)
= Survival +Morbidity (GvHD) -
Gogos 1998Single blinded
n=60 cancer 40 d 31 g EPA 20 g DHA (capsules)
= Survival +Performance +
Bruera 2003Single blind
n=60 14 dCancer (capsules)
= = QoL =
Fearon 2006Double blinded
n=429 GI and lung ca 8 wk2 g EPA vs 4 g EPA vs 0 g
+ (trend 2 g EPA)
Survival =Physical function +(trend)
Fearon 2003Double blinded
n=200 pancreatic ca 8 wk =Post hoc +
=Post hoc +
Survival =QoL Performance =
Moses 2004Double blind
n=24 pancreatic ca 8 wk22 g EPA 096 g DHA
Survival =Physical activity level +
Guarcello 2007Non-blinded
n=46 lung ca 60 d22 g EPA 096 g DHA vs
+ QoL +
Bayram 2009Non-blinded
n=52 children ca 3 mo22 g EPA 096 g DHA vs no suppl
+ Remission rate +
vd Meij 2010Double blinded
n=40 lung ca 5 wk22 g EPA 096 g DHA vs
+ + QoL Performance +Physical activity +
Within-group increase (Plt005 vs T0)
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
VESI
bull Enamus meie
kehast
bull Liikudes vajame
rohkem
bull Palavas vajame
rohkem
bull Haigusega vajame
rohkem
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Vedeliku vajadus
bull Huumlperviskoossusele kalduvus MMiga
bull Vajalik piisav vedelikutarbimine
bull Ca 35 mlkgp e u 2500mlp mitte jook
bull Kotildehulahtisus palavik ndash totildestab vedeliku
vajadust
bull Isutuse puhul mitte juua soumloumlmise ajal
bull Juua vaumlikeste lonksudega
bull Jaumlaumlkuubikud puuviljad neerupuudulikkus
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Vitamiinid ja mineraalid
bull Taimsed vaumlrvilised
toidud
bull Idudvotildersed
bull Seemned
bull Mereannid
bull Kala tailiha
bull Munakollane
bull Piimatooted
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bullNii positiivsed kui negatiivsed
primaarprevensiooni seosed naumlit
ndashBeetakaroteen rohkem kopsukasvajaid
maokasvajaid
ndashVitamiin E rohkem prostata vaumlhki
kolorektaalseid adenoome
bullAlgtasemest sotildeltuv leid
ndashSe vaumlhendab kopsukasvaja riski defitsiitsetel
(alla 106ngml) suurendab riski suure Se
sisalduse puhul
Mikroelemendid ja kasvaja
bdquoNutritional Supplements and Cancer Potential Benefits and Proven Harmsldquo MHarvie ASCO Educational Book 201434e478-86
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bullDefitsiidid kasvajahaigetel ja kasvajaravi saavatel
patsientidel vaumlga sageli
bullWCRF AICR ACS soovitavad profuumllaktiliselt
toidulisandeid kasvajahaigetel mitte tarbida
bullTegelikult
ndash48 multivitamiine
ndash20 vitamiin D C oomega-3-RH
ndash15 vitamiin E foolhape B6
ndash34 Ca
bullSoovitused peavad olema individuaalsed
bullDefitsiite peab ravima
Mikrotoitained ja kasvaja
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B1Beri-beri e suumldamepuudulikkus
B2bilateraalsed ragaadid suunurkades
(BRS) keeletipupotildeletik
B3BRS nahapotildeletik keelepotildeletik
kotildehulahtisus dementsus (maumlluhaumlired)
B5BRS seborroilise dermatiidi sarnane
loumloumlve silmade suu votildei nina uumlmber
B7 BRS juuste vaumlljalangemine kuivad
silmad
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Sagedasemad vitamiinide
defitsiidid ja suumlmptomid
B6 B9 aneemia neuropaatia
B12 naumlrviuumllekande probleemid
dementsus neuropuumlshhiaatrilised
probleemid aneemia
Rasvlahustuvad
Vitamiin Dantiproliferatiivne
sarkopeenia osteoporoos
Koensuumluumlm Q-10reparatsioon e DNA
parandamine
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Mikrotoitained
D-vitamiini paumlevane toiduvajadus
(mikrogrammides)
Vanus NNR2012 ETT2006 ETL2016
0-2 2-19 1010 10 75 10 10
Rasedad 10 10 10
Taumliskasvanu 10 75 10
Eakad 61-74 10 10 20
Eakad 75+ 20 10 20
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
D-vitamiin toidus (D2D3)
bull Kala (heeringas)
bull Nisuidudvotildersed
bull Munakollane votildei
bull Paumlevalilleseemned
bull Seesamiseemned
bull Soja
bull Avokaado
bull Maguskartul
bull D-rikastatud piim
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull Luude ja lihaste tugi+muud toimed (antiproliferatiivne jm)
bull Defitsiit on kroonilistel haigetel vaumlga sage (potildehjus votildei
tagajaumlrg) Koostoimed kiirituse-keemiaraviga
bull Uumlle 2a lastele+taumliskasvanutel prof 10mcgp e 400RUuml
bull Uumlle 75a ja teistele osteoporoosist ohustatutele 20 mcg e
800 RUumlp profuumllaktiline doos
bull Oluline korrigeerida avitaminoos (25-OH-D ˂ 25 nmoll) ning
osteoporoosi votildei osteopeenia puhul ka huumlpovitaminoos (˂ 75
nmoll) kindlasti koos CaampMg
bull Vajab suuri doose alates 50mcgp e 2000 RUumlp- 50
000RUumlnaumldalas vaumlhemalt 2 kuud
bull Neerupuudulikkusel ettevaatust suure doosiga aktiivse
vormi moodustamine haumliritud
D-vitamiin
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
D-vitamiin+muumleloom
MM MMPde aktivatsioon
D-vitamiini aktiivne vorm (kaltsitriool)
maatriksi metalloproteinaaside
inhibeerimine
Baltimore Maryland pole D-vitamiini S-
taseme ja MMaktiivsuse vahel seost
10-20 patsientidest MMiga D-vitamiini
toidulisand vaumlhendas lihasnotilderkust
vaumlsimust luuvalu
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
D-vitamiini ja
muumleloomtotildeve kohtaGrant W B Effect of interval between serum draw and
follow-up period on relative risk of cancer incidence with
respect to 25-hydroxyvitamin D level implications for
meta-analyses and setting vitamin D guidelines
Dermato-endocrinology 2011 3 (3)
Badros A Goloubeva O Terpos E Milliron T Baer M R
Streeten E Prevalence and significance of vitamin D
deficiency in multiple myeloma patients Br J Haematol
2008 Jul 142 (3) 492-4
Diamond T Golombick T Manoharan A Vitamin D status
may effect the skeletal complications of multiple
myeloma Am J Hematol 2010 Apr 85 (4) 302-3
Imseis R E Palmieri G M Holbert J M Leventhal M R
Sebes J I Effect of calcitriol and pamidronate in
multiple myeloma Am J Med Sci 1999 Jul 318 (1) 61-6
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Sagedasemad mikroelementide
defitsiididi ja suumlmptomid
Fe e raud BRS lohkus kuumluumlned keele
potildeletik valulik neelamine aneemia
suumlmptomid notilderkus vaumlsimus
suumldamekloppimmine kahvatus
ZnBRS kotildehulahtisus juuste
vaumlljalangemine naha potildeletik isutus
Se kotildehulahtisus iiveldus oksendamine
Mglihaskrambid ruumltmihaumlired kotildehukinnisus
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Isu langus maitse- ja lotildehnataju muutused
Kotildehulahtisus
Pigmentatsiooni muutus naha kuivus
Naumlgemishaumlired
Reproduktsioonihaumlireid
Haavaparanemise probleemid
Meeleoluhaumlired letargia
Arengu- ja kasvuhaumlired
Sihthaigus Enteropaatiline akrodermatiit
Zn defitsiidi suumlmptomid
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Seleen
bull Paumlevane vajadus tervetel 70-350mcg
bull Lisavajadus suurem kulutamisel
bull Seleen on totildeestanud toimet kiiritus- ja
keemiaravist tingitud kotildehulahtisuse
puhul (PUUDUSE PUHUL)
bull Seleeni vaumlaumlrtus veres ei peegelda alati
siiski defitsiiti adekvaatselt
bull Asendusskeemid Prevensioonidoosid
Defitsiidid kindlasti vajalik asendada
Huumlposeleneemia ca 100ngml
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Parapaumlhkel e Brasiilia
paumlhkel ca 95mcg Se
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Mineraalainete
allikad toidus Kaalium - taimse paumlritoluga toidud kuivatatud puuviljad ja marjad paumlhklid seemned maapirn kartul redis kapsas rohelised koumloumlgiviljad kamajahu peet banaan leib sotildestrad tomat
Naatrium - keedusoola (NaCl) koostises valmistoidud juust leib konservid lihasaadused oliivid kartulikrotildepsud
Fosfor - liha piimatooted munakollane merekalad herned kapsas teraviljad paumlhklid jne
Magneesium - paumlhklid seemned kama leib spinat kaunviljad tatar taumlisteratooted sea- veise-ja kanaliha banaan brokoli
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Mineraalainete
allikad toidusRaud - maks verivorst seemned muna rosinad leib taine veise- ja sealiha taumlisteratooted tatar maasikad
Jood - merekalad (eriti lest) meretaimedest valmistatud tooted pinnase joodisisaldusest sotildeltuvalt ka seened Joodi on ka nisus rukkis ja otildeunaseemnetes Jodeeritud sool
Tsink - molluskid krabid loomaliha ja -maks kala muna piim ja piimatooted (juust jogurt) kaunviljad (erinevad hernesordid) idandid taumlisteraviljatooted (rukis tatar kaer) tomat sibul salat vetikad kotildervitsaseemned puuviljad (pirn otildeun ploom) ning paumlrm
Vask - maks punane liha kalaliha oad herned must aroonia kirsid taumlisteraviljatooted paumlhklid Oluline vaseallikas on ka joogivesi
Seleen- merest saadud toit (krevetid krabid kalad) muna otildellepaumlrm tailiha piimaproduktid terised parapaumlhkel mineraalveed
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Vitamiinide allikad toidus
Vitamiin A karotenoidid (porgand paprika tomat) votildei kala- ja loomamaks juust
Vitamiin D munakollane votildei rasvane kala paumlrm
Vitamiin E porgand kapsas taimsed otildelid rukkileib nisuidandid seemned
Vitamiin B1 taumlisteratooted rukis kaerahelbed liha kana seemned mais
Vitamiin B2 piim jogurt kala munakollane kaunviljad maks spinat
Niatsiin (P) kanaliha kalatoidud maks taumlistera nisujahu piim muna
Vitamiin B6 rukkileib munakollane porgand banaan kaunviljad maks
Folaadid (B9) rohelised taimeosad neerud oad liha maks
Vitamiin B12 tailiha verivorst maks munakollane juust seened
Vitamiin C paljud marjad puu-ja koumloumlgiviljad mustsotildestrad astelpaju paprika tsitruselised jne
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Fuumltotoitained isoflavonoidid
proteosoomi inhibiitoridResveretrol- prekliinilised uuringud kliiniline lotildepetatud
Kurkumiin- prekliinilised uuringud MGUS vaumliksem
progressioon Votildeimalik efekt pole kliiniliselt
totildeestatud
Toiduga tavaliselt 60mg-400mg kuni 4g uuringutes
Katehhiinid- 1 kliiniline uuring 8 osalejat polnud efekti
mitte koos Velcadega
Genisteiin-soja eesnaumlaumlrme kasvajad
Shikonin kopsukasvaja uuring
Muu allitsiin kuumluumlslaugus antotsuumlaniidid mustikates
isoflavonoidid kakaos (tumedas šokolaadis) rutiin
tatras jneMyelomabeaconcom
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Taimsedloomsed
ensuumluumlmid
Seedimist abistavad
Potildeletiku inhibeerivad
Immuunsuumlsteemi motildejutavad
Papain Bromelasin Truumlpsiin
Kemotruumlpsiin bdquoMeditsiinilisedldquo seened
jm
Chemotherapy With or Without Wobe-Mugos E in Treating Patients With Stage II or Stage III Multiple Myeloma Verified November 2007 by National Cancer Institute (NCI)
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull Seedetrakti vaevuste leevendamine ja ravi
bull Isu parandamine (psuumlholoogiline olfaktoorne)
bull Toidu totildehustamine energiarikaste toitudega
bull Uumlksikute mikrotoitainete asendus
bull Suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
bull Enteraalne toitmine sondiga (makku votildei peensoolde)
bull Enteraalne toitmine PEG votildei PEJiga
bull Suukaudse soumloumlmise ja enteralase kombineerimine
bull Enteraalsele toitmisele parenteraalse toitmise lisamine
bull Taumlielik parenteraalne toitmine
Alatoitumuse aumlra
hoidmine korrigeerimine
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull 1 KMI alla 205
bull 2 Kaalulangus viimase 3 kuu jooksul
bull 3 Piiratud soumloumlmine 7p jooksul
bull 4 Aumlge haigestumine
Alatoitumuse risk
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Taumlisvaumlaumlrtuslikud
suukaudsed toitelahused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Parenteraalne toitmine
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull Isutus e anoreksia
bull Iiveldus Kotildervetised
bull Suukuivus Lotildehna- maitsemuutus
bull Kotildehukinnisus Kotildehulahtisus
bull Mukosiit e limaskesta potildeletik
bull Luuvalud ja osteoporoos
bull Neerupuudulikkus
bull Naumlrviprobleemid e perifeerne neuropaatia
bull Aneemia ja luuuumldi supressioon
bull Tromboos
Haiguse ja ravi probleemid
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
LoputageLisage maitseid
Kasuta teisi notildeusidKunstsuumllg
Rotildeotildesa piima vaumlltimine
ProbiootikumidVedeliku asendusRasva piiramine
Vaumlldi tooreid juurvilju
Vaumliksem kogusSuumluumla aeglaseltVaumlltige lotildehnu
Aumlrge tehke ise suumluumlaSoumloumlge kuumllmi toite
Soumloumlge enne totildeusimist
Kergemad toidudRavimidIngver
Suumluumla sagedaminiSuure energia-
sisaldusega suupisteid
hoida kaumlepaumlrastErinevad
toidudmaitsedSoumloumlge teistega koos suhelgeToidukuntst
Isutus
Iiveldus
Kotildehu-lahtisus
Maitse-muutus
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
RavimidUnerežiimGaseeritud
toidudVuumlrtsid
Vedeliku tarbimineHapud toidudLoputamine
NaumlrimiskummLutsukomm
Suu niisutajadOtildehuniisuti
Jaumlaumlkuubikud
Piisav vedelikLiikumine
Tualeti režiimKiudained
Koumloumlgi- ja puuviljadVajadusel
pemendavad preparaadid
Opiodide doosid
Vedelam peenestatud toitVaumlldi vuumlrtsikat
hapendatut marineeritut
soolastKasuta kotildertJaumlaumlkuubikud
Lokaalsed tuimestid
HaavandidsuusKotildehu-
kinnisusSuu-
kuivusKotilderve-tised
Sagedasemad soumloumlmisega
seotud kaebused kasvajahaigetel
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Isutus kotildeikidel ravimitel olulised kotildervaltoimed
Kortikosteroidid (DEXA 3mg-prednsiolon 160mg)
toime luumlhiajaline negatiivne motildeju kehakoostisele
Progestiinid Megasteroonatsetaat (480-800mgp)
Oomega3RH 200-300mgp tavavajadus motildened
uuringud 11g N 16g M kirurgias 2g mitte uumlle
3g paumlevas
Kannabinoidid
THC ndash 5-20mgp isule toime olemas erinevate
toimed kahheksiale valule iiveldusele
Kannabidiool iiveldus
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kaasuvate suumlmptomite
haiguseravi tuumlsistused
Iiveldus
Kortikosteroidid perioperatiivne ja keemiaravist
tingitud iiveldus
metoclopramid iiveldusele toime olemas kuid
soumloumlmist ei paranda
Granisteron (Kytril) efektiivne kasvajavastase
iivelduse suhtes
Ingver 05-1g enne keemiaravi 3p+keemiravi ajal
doosid varieeruvad (ASCO 2009)
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Iiveldus ja oksendamine
Asend istuv 1h peale soumloumlki
Soumloumlmine sage ja vaumlikeses mahus 6-8x paumlevas
Lotildehnasid vaumlltida mitte suumluumla teha
Toidu temperatuur pigem jahe
Visuaalne faktor on oluline
Konsistents pigem kuiv Roumlstsai kuumlpsised kotildersikud
Maitsemuutuse vastu bdquoLutsukommldquo naumlrimiskumm sidrun mahlapulk uumlhekordesed notildeud
Oluline on piisav vedelik spordijook mineraalvesi mahlad
Sagedased aumlrritajad rasvane (praetud) magus vuumlrtsikas
INGVER 3p enne ja keemiaravi alguses
Antiemeetilised preparaadid Cerucal Metoclopramid
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Duumlspepsia GERD
haavandtotildebi ja toitumineNICE vaumlltida personaalseid
provotseerivaid faktoreid suitsetamist
alkoholi kohvi šokolaadi rasvast toitu
Vaadata uumlle ravimid NSAID
gluumlkokortikoid
Oluline soumloumlmissagedus kogus asend
Vaumlltida pikaajalist naumllgust oluline
regulaarne soumloumlmine
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kotildervetised GERD
Ravimid Pantoprazol omeprazol
Rennie
Sobilikud Jogurt (probiootikumid)
Kaerahelbepuder
Kiudained (juurviljad puuviljad)
Ingver aloe banaan melon kuskuss riis
Kana kalkun kala
Sagedased aumlrritajad Rasvasedvuumlrtsikadhapudsoolased toidud
Tsitruselised šokolaad sibul kuumluumlslauk piparmuumlnt
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Haavandtotildeve
prevensioon
bull Primaarprevensioon
bull Kiudainerikas toit (lahustuvad kiudained)
bull Suumlmbiootiline ja antioksuumldantne toit
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi piiramine
bull Motildeotildedukas alkoholikogus
bull Sekundaarprevensioon (retsiidivi
vaumlhendamine) raviperiood
bull Gaseeritud jookide vaumlltimine
bull Stressi alkoholi ja suitsetamise vaumlltimine
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Suumlmbiootiline ja
antioksuumldantide rikas toit
5 puu- ja juurvilja portsu paumlevas puu
koumloumlgiviljad ja taimsed produktid
petersell roheline tee jotildehvikas
oliivotildeli otildeunad tsitruselised
Puudub toit mida kindlalt ei votildei suumluumla votildei
soovitada juhul muidugi kui see
endale subjektiivselt halb ei tundu
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Seedetrakti alaosa
probleemid ja toitumine
bull Orgaanilised bull Kotildehulahtisus kotildehukinnisus veritsus valu
pakitsus kihelus kaalulangus sagedasti vaumlhe
vaumlljendunudbull Veenilaiendid e hemorroidid
bull Potildeletikud AI jm haigused allergiad
bull Kasvajad
bull Songad divertiikulid stoomid
bull Duumlsbakterioos
bull Funktsionaalsed bull kotildehuvalu kotildehulahtisus kotildehukinnisus puhitus
kotildehugaasid e meteorism votildeivad olla vaumlga
vaumlljendunud
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kotildehukinnisus ja dieet
Potildehjused
Valuvaigistid (opioidid) ravimid
Toidulisandid (Ca Fe)
Vedeliku kiudainete puudus
Liikumise vaumlhesus stress
Lahtistid motilderusool glaubrisool
Senna
Kiudained Oad leib muumlsli
Pirn ploom otildeun kiivi
Vaarikad mustikad mustsotildestrad
Koorega kartul kaalikas porgand
kotildervits brokkoli jne
Paumlhklid ja seemned (seesami lina)
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kotildehulahtisus ja dieet
Potildehjuste selgitamine pikemaajalisel
kestmisel votildei ohusuumlmptomite lisandumisel
Perineaalpiirkonna hooldus
Proiriteet on adekvaatne vedeliku ja
mineraalainete tagamine
Vaumlldi suures koguses suhkruid kiudaineid
ka poluumloole votildeib olla aumlrritavad ka
puuviljasuhkur kohv tee kuivatatud
puuviljad ploom lagrits naumlrimiskumm
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kotildehulahtisus ja toit
BRAT dieet banaan riis otildeunapuding
roumlstsai
Na ja K rikkad toidud Puljong spordijoogid ndash mitte suhkruga banaan kartul
mahlad
Soumloumlmine ja joomine eraldi ning vaumlhe
korraga ja sageli
Kiudainevaesed toidud Jogurt riis pasta kohupiim paumlhklivotildei valge sai greibimahl
kodujuust tailiha
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Alati vajab arsti konsultatsiooni
kotildehulahtisele lisanduv
ndashVedelikukaotuse suumlmptomid
ndashKaalulangus votildei muud alatoitumuse ilmingud
ndashNeelamishaumlired
ndashVeri vaumlljaheites
ndashVanus uumlle 50 esmasilmingute tekkel
ndashOumline kotildehulahtisus krooniline kotildehulahtisus votildei
ndash-kinnisus
ndashPuumlsiv vahelduv kotildeukinnisus-kotildehulahtisus
ndashKaasnevad liigesvaevused silmapotildeletikud
ndashnahaloumloumlbed
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Vedelikuasendus
kotildehulahtisuse puhul
Tavavajadus 1ml1kcal kohta
Neerupuudulikkuse riski totildeus 35-
38mlkg (vastavalt uriinieritusele)
Kotildehulahtisus iga vaumlljaheite puhuselt
tuleb juua
Vedelikuasendus koos elektroluumluumltidega
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Dehuumldratasiooni ennetus
Alla 10 kg 05hellip1 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Uumlle 10 kg 1hellip2 dl paumlrast igatvaumlljaheidet
Motildetle ka toitainete vajaduse peale
ndash ONS e suukaudsed taumlisvaumlaumlrtuslikud toitelahused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Dehuumldratatsiooni
suumlvendavad lahused
Vaumlga suhkrurikkad lahused
(Coca Fanta Sprite)
Kofeiini sisaldavad joogid
ndash (kohv kange tee)
Alkohol (otildelu vein jm)
Huumlpoosmootsed lahused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Alkohol ja muumleloom
Resveretrol ndash kliiniline uuring peatatud
Alkoholi kahjulik efekt pole totildeestust
leidnud
Motildeotildedukas alkoholi tarvitamine votildeib olla
protektiivne 1-2 Auumlp kuni 5p naumldalas
(alla 10gp)
Am J Epidemiol 2010 Dec 15 172(12) 1373ndash1383
Alcohol Consumption Over Time and Risk of Lymphoid Malignancies in the
California Teachers Study Cohort
Ellen T Changet alCancer Epidemiology Biomarkers amp prevention August 20 2013 A Pooled Analysis of Alcohol Consumption and Risk of Multiple Myeloma in the International Multiple Myeloma ConsortiumGabriella Andreotti et al
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kokkuvotildete vedeliku
tarbimisest
Vedelikuvajadus organismis korreleerub soojusenergiavahetusega
Vajadus 1kcal1ml vedeliku
Kliinilistes arvutustes keskmiselt 20-40mlkg
Vedelikuvajaduse arvutamisel votildetame arvesse soumloumldud toidu koguse lisajoogi vajadus tavapaumlraselt ca 1000-1500mlp
Esmavalik on alati seedetraktikaudne asendus sh ehuumldraratsiooni tekkel selleks Rehydron elektroluumluumlte sisaldav vedelik votildei muu
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bullVaumllistada aneemia ja kahheksia potildehjusena
toitumisdefitsiidid ja korrigeeri need toidulisandiga
vajadusel enteraalselt votildei parenteraalselt
bullKaalulangusel ˃5 3 kuuga
ndash Katsu leida muudetavad potildehjused
ndash Energiatihedad toidud
ndash Taumlisvaumlaumlrtuslikud suukaudsed toitelisandid
bullKaalulangus 10-15 3 kuuga
ndash Anoreksia ja alakaalu puhul sond votildei PEG
ndash Tuumlvirakkude uumllekanne vajadusel enteraalne javotildei
pareneteraalne toit
ndash Kiiritus- ja keemiaravi - sama
Enne keemiaravi algust
World Cancer Research Fund and American Institute for Cancer Research Cancer survivors httpwwwdietandcancerreportorgcancer_prevention_recommendationsrecommendations February 3 2014
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Lisainfo toitumise kohta
neerupuudulikkuse korral
httpwwwnefroeeEsilehtid34
httpwwwnefroeeindexphpdoc_id=
10
httpswwwkidneyorg
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bullEnneta kahheksiat vaumlldi refraktaarset faasi
bullToitumisprobleemide puhul selgita potildehjus soovita
taumlisvaumlaumlrtusliku suukaudset lisandit koheselt kui juba
esineb kaalulangus telli lisatoidud
bullAlusta enteraalset lisatoitu kohe kui defitsiit
uumlletab 600kcal
bullKorrigeeri ja vaumlldi tsingi seleeni ja Cu defitsiiti
ning foolhappe B12 ja teiste B-grupi vitamiinide
defitsiit
bullHead asendus-jaumllgimisskeemid puuduvad
asendus subjektiivse efekti jaumlrgi
Keemiaravi periood
Rock CL Doyle C Demark-Wahnefried W et al Nutrition and physical activity guidelines
for cancer survivors CA Cancer J Clin 201262243-274
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bullDoxorubicin mitmed defitsiididriskid
bullVelcade (bortesomib) koostoimed vitamiin C
roheline tee alfa-lipoehape (1 uuring)
bullMelphalane (Alkeran)
bullImatiniib iivelduse vaumlhendamiseks kindlasti
tarvitada koos soumloumlgiga kindlasti koos veega
bullLenotiniib 12h enne soumloumlki
bullInterferoon
bullTuumlviraku siirdamine tsuumltopeenia aegne dieet
iivelduse aegne soumloumlmine suurenenud
energiavajadused kliiniline toitmine
Koos- ja kotildervaltoimed
ravimid ja soumloumlk
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Antratsuumlkliinid ja CoQ10
Doxorubitsiin haumlirib CoQ suumlnteesi see uumlks
kardiotoksilisuse potildehjuseid
CoQ seerumi sisaldus tavaliselt totildeuseb
seoses nekroosiga
Prekliinilised uuringud CoQ lisand vaumlhendab naumlrilistel doxorubicini toksilisust ja parandab elulemust
Hiirtel tehtud katsetes CoQ ei vaumlhendanud doxorubicini efektiivsust Dunni sarkoomi puhuselt
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kliinilised uuringud
CoQ 50-90 mgp vaumlhendas EKG muutuseid
mis seostusid doxorubicini toksilisusega
Doxorubicin 50 mg 5-FU ja cytoxan Co Q 90
mg vaumlhendas tahhuumlkardiat ja suumldame
laienemist (vs platseebo)
Luumlmfoom Co Q 1 mgkg iv 4 paumleva jooksul
vaumlhendas kotildehulahtisust stomatiite ja
kardiotoksilsust ei motildejutanud remisssiooni
ega suremust
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Doxorubitsiin ja vitamiin C
Laboriuuringud
Vit C hiirtel ja merisigadel eluea
pikenemine doxorubitsiin-ravil
In vitro vit C suurendab doxorubitsiini
tsuumltotoksilisust vaumlhendades Fe-
doxorubitsiini komplekside teket
suurendades peroksuumldatsiooni
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kaasuvate haigusteravi
tuumlsistusedHuumlerkaltseemia ja osteoporoosi ravi parim zol votildei
pam alati lisaks D-vitamiin Korrigeerida ka Mg
Neutropeeniainfektsiooniohtu vaumlhendav dieet
Kotildehulahtisus Rehydron vaumliksem kiudainesisaldus
(riis pasta kartul sai) proovida tsingiasendust
kui efektiivne siis defitsiit piisab 15mg tsinki x2
Dermatiit mukosiidid proovida seleeni kuuri
Glutamiin iv kuid ka po 15gx2
Iiveldus ingver 3p enne ja 3p ravi alustades 05-1g
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kaasuvate haiguste ravi
neerupuudulikkus
GFR e neeupuudulikkuse aste
Albumiin
Kaal
Neerupuudulikkuse astmed
Kerge e I aste GFR uumlle 90
Motildeotildedukas e II aste GFR 60-89
Raske e III aste GFR 30-59
Predialuumluumls e IV aste GFR 15-29
Dialuumluumls hemodialuumluumls peritoneaaldialuumluumls
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Neerupuudulikkuse peamised
potildehjused ja toitumissoovitused
Neerupuudulikkuse riski puhul on oluline
dehuumldratatsiooni vaumlltimine suurem
vedeliku manustamine 35-38mlkg ja
soola vaumlhendamine
Diabeet
ndash Madala GI dieet
Huumlpertooniatotildebi
ndash DASH dieet sool alla 5gp kiudaineid
uumlle 30gp
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Vajadused kroonilise
neerupuudulikkuse puhul
Kotildergenenud risk pole muutunud
Energia 35 kcalkg
Vesi erituv uriin + 400-500ml
Valk piirang alates 3 staadiumisndash Kerge motildeotildedukas 08-1gkg
ndash Raskepredialuumluumls 06-08gkg
ndash Hemodialuumluumls 12-15gkg
ndash Peritoneaaldialuumluumls 13-15gkg
K P piiratult alates 3-4staadiumis
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Kaasuvate haigused
NeuropaatiaDefitsiitidest ravimitest haigusest
Ravidoosi korrektsioon
Defitsiidi korrektsioon
atsetuumluumll-L-karnitiin (lihapiim) 500mgx2
toiduga max 2g KTkotildehulahtisus
Alfa-lipoehape 300mg-1g 600mg 4naumld
E-vitamiin 400IU p (mandlid linaseemneotildeli
paumlevalilleotildeli)
B-vitamiinid kompleks suumlstitav (Milgamma N)Tiamiinvesinikkloriid (vitamiin B1) 100 mg Puumlridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) 100 mgTsuumlanokobalamiin (vitamiin B12)
1 mg Lidokaiinvesinikkloriid 20 mg
PG Richardsen et al Management of treatment-emergent peripheral neuropathy in multiple myeloma Leukemia 595-608 (April 2012)
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
Leukemia 26 595-608 (April 2012) | doi101038leu2011346
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull Esinemissagedus
ndash 25 onkoloogilistel haigetel
ndash 30 anoreksia haigetel
ndash 14 geriaatrilistel patsientidel
bull Sagedamini vanematel inimestel
bull Kuni naumldal peale toitma hakkamist
bull Otsene seos huumlpofosfateemiaga mida tekib ca 30 intensiivravi patsientidest
Toitmise tuumlsistused e
taasalustamise suumlndroom
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull Avalduvad 12-72h- naumldala jooksul toitma hakkamisest
ndash Hingamispuudulikkus
ndash Suumldamepuudulikkus
ndash Iiveldus oksendamine
ndash Uimasus
ndash Ruumltmihaumlired
ndash Krambid
ndash Teadvushaumlired
Toitmise taasalustamise
suumlndroom
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
Olulised komponendid
LOtildeHN
MAITSE
VAumlRV
TEKSTUUR
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
ISU
TASAKAAL
NAUDING
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
bull Toitumisnotildeustamise eesmaumlrk on alati konkreetse
inimese toitumuse kogu tervise ja vaevuste
parandamine
bull Kasvajalise haiguse puhuse toitumisnotildeustamise
eesmaumlrk aktiivravi perioodis on igati toetada ravi
laumlbiviimist
bull Erinevate kasvajate ja erinevate haigus- votildei
ravietappide puhuselt votildeivad toitumissoovitused
muutuda
bull Valikuvabadus ja enesemaumlaumlratlus ning toetus- ja
kindlustunne on sama olulised kui kasvaja ja
kotildervaltoimete ravi
Kokkuvotildete
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused
LOGO
Taumlnan taumlhelepanu eest
Kuumlsimused