tÜri valla Ühisveev˜rgi ja Œ kanalisatsiooni … · 2010. 10. 28. · tÜri valla...
TRANSCRIPT
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
1
Tellija: Türi Vallavalitsus Töö nr 6117
TÜRI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA �
KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA
Aastateks 2007-2019
Tallinn 2006-2007.a
id10847921 pdfMachine by Broadgun Software - a great PDF writer! - a great PDF creator! - http://www.pdfmachine.com http://www.broadgun.com
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................4 1 LÄHTEANDMED...........................................................................................................5
1.1 Õiguslik baas ............................................................................................................5 1.2 Planeeringud, projektid.............................................................................................8 1.3 Põhjaveevarude uuringud .......................................................................................10 1.4 Tehnovõrkude joonised ..........................................................................................11 1.5 Vee-erikasutusload .................................................................................................12
2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD ...........................13 2.1 Omavalitsusüksus � Türi vald ................................................................................13 2.2 Elanikkond..............................................................................................................15
2.2.1 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniteenuste kasutajad ........................................16 2.2.2 Leibkonna sissetulek ja maksevõime, tööpuuduse faktor................................19 2.2.3 Teenindav infrastruktuur ja asutused/ettevõtted ..............................................20 2.2.4 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond.............20
2.3 Keskkond ................................................................................................................21 2.3.1 Maastik, geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused .....................21 2.3.2 Pinnavesi..........................................................................................................23 2.3.3 Kaitsealused objektid ja kaitsealad ..................................................................23 2.3.4 Reostusohtlikud objektid .................................................................................24 2.3.5 Ülevaade puurkaevudest ja kaevuvee kvaliteedist ..........................................25
3 ÜHISVEEVÄRGI JA �KANALISATSIOONI OBJEKTID.........................................33 3.1 Ühisveevärgi objektid .............................................................................................33
3.1.1 Puurkaev-pumplad ...........................................................................................33 3.1.2 Veetorustikud ja veevõrgu vahekaevud ...........................................................34 3.1.3 Siibrid, siibrikaevud.........................................................................................37 3.1.4 Hüdrandid, veereservuaarid .............................................................................38 3.1.5 Ühisveevõtukohad ...........................................................................................38
3.2 Ühiskanalisatsioon ..................................................................................................39 3.2.1 Kohtpuhastusseadmed .....................................................................................39 3.2.2 Purglad .............................................................................................................39 3.2.3 Kanalisatsioonitorustikud, -kaevud .................................................................40 3.2.4 Reovee ülepumplad .........................................................................................42 3.2.5 Reoveepuhastid................................................................................................44 3.2.6 Sademeveekanalisatsioon ................................................................................46
3.3 Reovee kogumisalad ...............................................................................................47 4 VEE-ETTEVÕTTED ....................................................................................................49
4.1 OÜ Türi Vesi ..........................................................................................................49 4.2 Türi Tehnika- ja Majanduskool ..............................................................................50 4.3 Veeühisused ............................................................................................................50
5 TÜRI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA �KANALISATSIOONI ARENDAMINE........51 5.1 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga seotud probleemid..........................................51 5.2. Ülevaade eelnevalt valminud arendusprojektidest ................................................52 5.3 Valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendusettepanekud ning arendusettepanekute orienteeruvad maksumused .........................................................54
KOKKUVÕTE .................................................................................................................66
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
3
LISAD Lisa 1. Türi valla ülevaatekaart Lisa 2a. Türi linna veerajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 2b. Türi linna kanalisatsioonirajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 3. Särevere aleviku vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 4. Türi-Alliku küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 5. Kirna ja Poaka külade vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 6. Laupa küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 7. Taikse küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 8. Oisu aleviku vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 9. Metsaküla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 10. Kabala küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 11. Kahala küla vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 12. Ollepa vee- ja kanalisatsiooni rajatiste paiknemise skeem (seisuga 01.2007.a) ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendusettepanekud Lisa 13. Türi valla asulate ühisveevärgi surve kontrollarvutused, Eesti Veevärk
Konsultatsioon 2007 Lisa 14. Türi linna reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk
Konsultatsioon 2007 Lisa 15. Laupa reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk Konsultatsioon
2007 Lisa 16. Taikse reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk Konsultatsioon
2007 Lisa 17. Oisu reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk Konsultatsioon
2007 Lisa 18. Kabala reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk
Konsultatsioon 2007 Lisa 19. Kahala reoveekogumisala joonis (seisuga 03.2007.a) Eesti Veevärk
Konsultatsioon 2007 Lisa 20. �Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid� 31. 07. 2001.a
(RTL 2001, 100, 1369) Lisa 21. �Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord� 31. 07. 2001.a (RT I 2001,
69, 424)
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
4
SISSEJUHATUS Türi vald paikneb Kesk-Eestis Järva maakonna edelaosas. Türi valla kujunemine algas 19. sajandi teisest poolest. Alates 23.10.2005. koosneb Türi vald neljast endisest omavalitsus-üksusest: Kabala, Oisu ja Türi vallast ning Türi linnast. Valla administratiivkeskuseks on Türi linn. Valda ümbritsevad Käru vald, Vändra vald, Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma
linn, Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn. Käesoleval ajal on Türi valla territooriumi suurus 598,82 km² ning valla elanikke arv
seisuga 01.01. 2006 oli 11 357 inimest. Valla piires on 38 asulat, neist suuremateks (suurima elanike arvuga) on Türi (6525 inimest), Särevere (849 inimest), Türi-Alliku (531 inimest), Oisu (410 inimest), Kabala (388 inimest), Taikse (219 inimest). Valla asulate ühisvee- ja kanalisatsiooni areng algas 20. sajandi II poolel. Esimesed ühisveevärgi ja �kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1960-ndatel aastatel. 2006. a on ühisveevärk ja �kanalisatsioon olemas Türi linnas, Säreveres, Türi-Allikul, Laupal, Taikses, Oisus, Kabalas ja Kahalas. Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab valla piires ühisveevärgi
ja �kanalisatsiooniga haaratud piirkondades OÜ Türi Vesi. Lisaks on valla piires
väiksemamahulisis veevärgi- ja/või kanalisatsioonisüsteeme, mida haldavad korteriühistud
või veetarbijate ühisused. Mõningad veevärgi- ja/või kanalisatsioonisüsteemid on
peremeheta. Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise aluseks on Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt kohalikele omavalitsustele mõeldud soovitusliku iseloomuga
Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend. Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud AS Maves spetsialistide Peeter Kais ja Silver Riige poolt. Valla asulate ühisveevõrkude surve
kontrollarvutused teostas AS Eesti Veevärk Konsultatsioonid. Arendamise kava koostamisel käigus on kasutatud järgmisi materjale: 1) Türi valla arendamise kava 2007-2013, 2) Pärnu alamvesikonna veemajanduskava, kinnitatud Keskkonnaministri käskkirjaga nr
253 10 märtsil 2005. a., 3) Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava, AS Maves, 2005. a, 4) Türi valla Särevere ja Türi-Alliku asulate ühisveevärgi joogivee kvaliteedi uuringud ja
abinõude kavandamine olukorra normaliseerimiseks, AS Maves 2002. a 5) Oisu valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava 2002-2014, 6) Kabala valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava, OÜ Monoliit, 2004, 7) Eesti Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee Arendamise kava koostajad tänavad Türi Vallavalitsust, Järvamaa Keskkonnateenistust, OÜ
Türi Vesi ja Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli hea koostöö ja osutatud abi eest.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
5
1 LÄHTEANDMED
1.1 Õiguslik baas Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ja arendamine tugineb kehtivale seadusandlusele. Käesoleva arendamise kava koostamisel on lähtutud järgmistest Eesti Vabariigis kehtivast
õigusaktidest: Asjaõigusseadus [09.06.1993.a., parandustega terviktekst RT paberkandjal (RT I
1999,44,509), muudetud RT I 2001,34,185; 93,565; 2002,47,297; 53,338; 99,579; 2003,13,64; 17,95; 78,523; 2004,20,141; 37,255; 2005,39,308; 59,464],
Asjaajamise rakendamise seadus [terviktekst RT paberkandjal (RT I 1999,44,510), muudetud RT I 2000,51,325; 88,576; 2001,31,171; 42,234; 94,582; 2002,47,297; 53,336; 99,579; 2003,13,64; 51,355; 78,523;81,546; 2004,14,91],
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus [terviktekst RT paberkandjal (RT I 1999,82,755), muudetud RT I 2000,51,322; 2001,82,489; 100,642; 2002,29,174; 36,220; 50,313; 53,336; 58,362; 61,375; 64,390; 64,393; 68,407; 63,387; 82,480; 96,565; 99,579; 2003,1,1; 4,22; 23,141; 88,588; 2004,41,277; 56,399; 2005,31,230,; 32,235; 2006,29,218; 32,244)],
Veeseadus [terviktekst RT paberkandjal (RT I 1996, 13, 240), muudetud RT I 1998,2,47; 61,987; 1999,10,155; 54,583; 95,843; 2001,7,19; 42,234; 50,283; 94,577; 2002,1,1; 61,375; 63,387; 2003,13,64; 26,156; 51,352; 2004,28,190; 38,258; 2005,15,87; 37,280; 67,512; 2006,28,211],
Looduskaitseseadus [RT I 2004,38,258, muudetud RT I 2004,53,373; 2005,15,87; 22,152; 2006,30,232; 2007,25,131],
Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seadus [10.02.1999 (RT I 1999,25,363), muudetud RT I 2000.39,238; 102,670; 2001,102 668; 2002,41,251; 61,375; 63,387; 2003,13,64; 2005,37,280],
Planeerimisseadus [13.11.2002 (RT I 2002,99,579), muudetud RT I 2004,22,148; 38,258; 2005,15,87; 22,150; 2006,14,111],
Ehitusseadus [15.05.2002 (RT I 2002,47,297), muudetud RT I 2002,99,579; 2003,25,153; 2004, 18,131; 2005,39,308],
�Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine� [30.01.1997.a (RTL
1997, 25, 145)]; �Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid� [31.07.2001.a (RTL
2001, 100, 1369), muudetud RTL 2002,84,1299; 2005,69,971; 2007,8,131]; �Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded� [02.01.2003.a (RTL 2003, 9, 100)]; �Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused
ning veeklasside määramise kord� [22.06. 2001.a (RTL 2001, 81, 1108)]; �Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende
veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad�. [09.10.2002.a (RTL, 2002, 118, 1714)].
�Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord� [31.07.2001.a (RT I 2001, 69,
424), muudetud 2003,83,565; 2006,10,67];
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
6
�Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded� [16.05.2001.a (RT I 2001, 47, 261), muudetud 2006,40,310];
�Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded�
[10.05.2004.a (RT I 2004,64,1056)]; �Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja
reostustundlikkuse järgi kinnitamine� [06.12.1999.a (RT I 1999, 167, 2446)]; �Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid
1� (RTL 2003,64,917);
�Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded� [16.05.2001.a (RT I 2001, 47, 262),
muudetud RT I 2001,99,628); 2005,65, 500; 2006,12,86], �Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja
sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded1� [27.02.2004.a
(RT I 2004,13,89), muudetud 2002,15,89; 2004,13,89] Pärnu alamvesikonna veemajanduskava [kinnitatud Keskkonnaministri 10.03.2005
käskkirjaga nr 253] Vastavalt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) korralduse seadusele on kohalike omavalitsuste ülesandeks korraldada oma territooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni.
Sama seaduse §37 "Arendamise kava" määrab, et linnal või vallal peab olema arendamise
kava, mis peab sisaldama omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalisi arengu eesmärke arvestades
majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Veeseadus reguleerib õiguslikult vee, kui loodusvara, kasutamist ja kaitset, maaomanike ja
veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse §3 lg. 2 "Vee kasutamise korraldamine"
sätestab, et KOV oma halduspiirkonnas annab nõusoleku vee erikasutuseks, korraldab oma
territooriumil olevate veekogude haldamist ning korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse
tagajärgede likvideerimist, kehtestab ajutised piirangud avalikult kasutatavatele
veekogudele. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega
varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, KOV, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Seaduse §4 "Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine ja arendamine" lg 1 järgi rajatakse
ühisveevärk ja -kanalisatsioon KOV volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, selle puudumisel detailplaneering alusel kuni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava valmimiseni. Lõige 1
1 Ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Lõige 2
koostatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse 12-aastase perioodi kohta ning vaadatakse üle iga nelja aasta tagant Arendamise kava peaks sisaldama
vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas
reoveekogumisalade sademe- ja drenaa�ivee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste
põhiskeemi (veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; tulekustutusvee saamise
lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid) 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
7
Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna
veemajanduskavaga ning olema kooskõlastatud enne kinnitamist kohaliku
keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitlusega. Määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" käsitleb joogivee
kvaliteeti ja kvaliteedikontrolli; veeanalüüside tegemise korda ja meetodeid (vt. lisas 20
määruse tervikteksti). Määrus �Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna ja põhjavee
kvaliteedi ja kontrollinõuded� kehtestab kvaliteedi- ja kontrollnõuded joogivee tootmiseks
kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku
koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest, samuti
joogivee allikate valikut. Määrusega "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" määratakse kindlaks,
millise kontsentratsiooniga heitvett ja saastunud sademevett tohib juhtida veekogusse või
pinnasesse kaitsmaks keskkonda reostamise eest. Määruse lisas 2 �Heitvee reostusnäitajate
piirväärtused ja reovee puhastusastmed� järgi peab alates 31. 12. 2004 a. asulates
reostuskoormusega 2000 - 9999 ie veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad vastama
järgnevatele piirväärtustele või reovee puhastusastmetele:
Reostusnäitaja
Piirväärtus (mg/l)
Reovee puhastusaste %
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15,0 90
Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 75
Heljum 25,0 80
Üldfosfor 1,5 80
Ühealuselised fenoolid 0,1 75
Kahealuselised fenoolid 15,0 70
Naftasaadused 1,0 75 Määruse § 6 järgi väikese reostuskoormusega (alla 2000 ie) reostusallikatest pärinev
reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et see vastaks vee erikasutusloas toodud nõuetele, millised aga ei tohi olla karmimad kui 2000 � 9999 ie toodud nõuded,
lisaks peab reostustundlikkusse suublasse juhitaval heitveel olema tagatud fosforiärastus. Määruse §9 järgi võib pinnasesse hajutatult juhtida heitvett, kui selle kaugel asuvasse
veekogusse juhtimine on ebamajanduslik ning ei ole põhjavee reostamise ohtu järgmistes
kogustes: 5 � 50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist, kuni 5 m3 ööpäevas pärast reovee mehhaanilist puhastamist. Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine
keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Väljaspool
reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt
bioloogiliselt puhastama. Määruse "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" terviktekst on esitatud lisas 21. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava põhieesmärkideks lähtuvalt antud arendamise kava
temaatikast on:
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
8
- kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega, - põhjavee kvaliteedi ja hulga tagamine, - pinnaveekogude võimalikult looduslähedane seisund sõltuvalt veekogu tüübist ja
kasutamisest. Eelpool mainitud eesmärkide saavutamiseks on välja pakutud neli meetmeprogrammi:
joogivee, pinnavee, põhjavee ja keskkonnakaitse ning lisatud meetmete investeeringute
tabelid. Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud
meetmeprogrammides esitatust. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on tuginetud ka Türi
Vallavolikogu poolt vastu võetud määrustele ja eeskirjadele: - Türi valla põhimäärus, vastu võetud 29.09.2005; - Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord Türi vallas
Türi valla põhimäärust on iseloomustatud ptk 2.1.
1.2 Planeeringud, projektid Türi valla arengukava 2007-2013 [vastu võetud Vallavolikogu 27.09.2006 määrusega 67]. Arengukava peatükis 3.2 �ARENGU VÕTMEVALDKONNAD�, Valdkond 1, ptk 1.6 Tehniline infrastruktuur: Valdkonna üldeemärgiks on vallas välja arenenud kaasaegne ning keskkonnasäästlik elu- ja ettevõtlustegevuseks vajalik tehniline infrastruktuur. Lähieesmärgid selle saavutamiseks on: 1.6.1 Valdava enamuse tihealade vee- ja kanalisatsioonisüsteemid on korrastatud,
veevarustus ja reoveekäitlus vastab keskkonnanõuetele Vee ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel järgitakse vastavust Türi valla
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale, sh teostatakse Laupa, Änari ja Kolu
reoveesüsteemide rekonstrueerimine, Kirna ja Türi-Alliku kanalisatsioonitorustike väljaehitamine (II etapp), Oisu ja Metsaküla vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimine, Kabala ja Kahala ühisveevärgi ja �kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine. Osaleti Pärnu jõe
valgala ISPA Tehnilise Abi projekti elluviimises. ptk 1.8 Keskkond: Valdkonna üldeesmärgiks on kõrge miljööväärtusega ja jätkusuutliku looduskeskkonnaga
piirkond. Lähieesmärgid selle saavutamiseks on: 1.8.3 Jääkreostusallikad on likvideeritud, toimub looduskeskkonna jätkusuutlik kasutus,
tagatud on loodusväärtuste säilimine Likvideeritakse Särevere elamutsooni ja Lokuta katlamaja masuudihoidlad. Viiakse ellu
Natura 2000 võrgustiku põhimõtteid. Mõõdukalt toetatakse seniseid maavarade
kaevandamist ja uute karjääride avamist. Kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse
tegevuste keskkonnasäästlikkust, minimaalset kahju loodusele ning suletavate karjääride
(nende osade) rekultiveerimist. Türi valla üldplaneering on koostamise staadiumis. Aruande koostamise ajal on kehtivad:
- Türi linna üldplaneering aastateks 2000-2009 [kehtestatud linnavolikogu 08.10.1999 määrusega nr 47],
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
9
- Türi valla üldplaneering Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seisukohast olulisemad Türi vallas kehtestatud
detailplaneeringud (seisuga 01.01.2007) on: 1. Türi linn, Pika tänava ja vana raudteetammi vahelise maa-ala detailplaneering (Pikk
tn 7, 7a, 7b, 7c krundid), 2. Türi linn, Allika tänava ja Pärnu jõe vahelise maa-ala detailplaneering (Allika 4, 4b,
4c, 4d, 4e krundid), 3. Türi linn, Kaare tn 26 krundi detailplaneering, 4. Türi linna Kalevi tn näituseväljaku detailplaneering, 5. Türi linn, Kastani tn 1, 3, 5 ja Viljandi tn 60 maaüksuste detailplaneering, 6. Türi linn, Ristiku tn 5 krundi detailplaneering, 7. Türi linn, Tehnika tn 12a ja 12b kruntide detailplaneering, 8. Türi linn, Kuresoo peakraavi ja Tehnika tn 14 krundiga piirneva ala
detailplaneering, 9. Türi linn, Mäekalda tn 13 (uus aadress Kastani 18) krundi detailplaneering, 10. Türi linn, Vabriku tn 1 krundi detailplaneering, 11. Türi linn, Viljandi tn 17b krundi (jäätmejaam) detailplaneering, 12. Türi linn, Paide tn ja Kohtu tn ristmiku piirkonna (krundid Paide tn 22, 24 ja 26)
detailplaneering, 13. Türi linn, Kalevi tn 9a, 9b, 9c ja 11 ning Tehnika tn 9a kruntide detailplaneering, 14. Türi linn, Viljandi tänavaga, Viljandi tn 13b, 13, 13c ja 15 kinnistutega piirneva ala
detailplaneering, 15. Türi linn, Männiku tn 15 krundi detailplaneering, 16. Türi linn, Kooli tn 2 krundi ja tootmisprotsessiks vajaliku jahutusvee torustiku
detailplaneering (krundi aadress muudetud Viljandi tn 11a), 17. Türi linna keskosa (Tallinna, Hariduse, Paide, Viljandi tänavate ristmiku piirkond)
detailplaneering, 18. Türi linn, Kaare tänav 33b krundi detailplaneering, 19. Türi linn, Väike-Pärnu tn 20a ja 20 c ala detailplaneering, 20. Türi linn, Tallinna tn 28 kinnisasja detailplaneering, 21. Türi linn, Raja tn 27 krundi detailplaneering, 22. Türi linn, Raadiojaama tänava, Pärnu jõe, raudtee ja kõrgepingeliiniga piirneva
endiste Türi saatejaamade ala detailplaneering, 23. Türi linn, Viljandi tänav 13 krundi ja sellega piirneva ala detailplaneering, 24. Türi linn, Väike-Pärnu tn 16 krundi detailplaneering, 25. Türi tehisjärve ja Türi lauluväljaku piirkonna detailplaneering, 26. Türi linn, Koidula tn 27b krundi detailplaneering, 27. Türi linn, Allika tn 4a kinnisasja ja sellega piirneva ala detailplaneering, 28. Türi linn, Hariduse tn 1 ja 3, Wiedemanni tn 2c ja 4a kruntide detailplaneering, 29. Türi linn, Staadioni ja Mäe tänavate ning Staadioni 1 ja 3 kinnistutega piirneva ala
detailplaneering, 30. Türi linn, Koidula tn 3 krundi detailplaneering, 31. Türi linn, Väike-Pärnu tn 7 maaüksuse ja sellega piirneva ala detailplaneering, 32. Türi linn, Äikla maaüksuse osa-ala detailplaneering, 33. Türi linn, Aia tn 2b maaüksuse detailplaneering, 34. Türi linn, Põllu tn 3 maaüksuse detailplaneering, 35. Türi linn, Koidula tn 38 krundi ja sellega piirneva ala detailplaneering, 36. Türi linn, Uus tn 1 krundi ja sellega piirneva ala detailplaneering.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
10
Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seisukohast olulisemad Türi valla territooriumil algatatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud (seisuga 01.01.2007) on:
1. Türi linnas Paide tn 15, Põhja puiestee 6, Väike-Pärnu tn2 ja 2a kruntidega piirneva
ala detailplaneering, 2. Türi linn, Aiamaa tn kruntide detailplaneering, 3. Türi linn, Tolli tn 55 krundi detailplaneering, 4. Türi linn, Puiestee tänava äärse ala detailplaneering, 5. Türi linn, Viljandi tn 5 krundi detailplaneering, 6. Türi linn, Tolli tn 33 krundi detailplaneering, 7. Türi linn, Mediato kinnisasja detailplaneering, 8. Türi linn, Staadioni ja Savi tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering, 9. Türi linn, Ravila ja Vanemuise tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering, 10. Türi linn, Kohtu tänava äärse Kohtu tn 9, Vanemuise tn 3 ja 3a kinnisasjadega
piirneva maa-ala detailplaneering, 11. Türi linn, Teguri maaüksuse osa-ala detailplaneeringud (2), 12. Türi linn, Viljandi tn 10 ja 12 kruntide detailplaneering, 13. Türi linn, Väike-Pärnu tn 1 detailplaneering, 14. Türi linn, Jaama tn 13 krundi detailplaneering, 15. Türi linn, Lai tn 10 krundi detailplaneering, 16. Türi vald, Kirna küla, Pae ja Lukka kinnistu detailplaneering - on kavandatud maa-
ala krundistada eramuehituse otstarbeks. Planeeritud on rajada alale 20 ühepereelamut ja 1 viie pere ridaelamu. Kavandatava elamurajooni tarbevesi
saadakse OÜ Türi Vesi puurkaevust (katastri nr 17216) ning eramutes formeeruv reovesi soovitakse suunata OÜ Türi Vesi poolt hallatavasse reoveepuhastisse,
1.3 Põhjaveevarude uuringud Veeseaduse §12 (4) Põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega üle 500 m
3 ööpäevas tuleb
eelnevalt uuringutega määrata põhjaveevaru. Türi valla haldusterritooriumi asulate ühisveevärgist tarbitav põhjavee ööpäevane kogus
ületab 500 m3 vaid Türi linnas. Sellest tulenevalt on põhjavee varude uuringuid Türi linna
veehaarde osas. AS Maves poolt on tehtud 1999. a Türi linna põhjaveevarude uuringuks alljärgnevad
uurimistööd: - Türi linna põhjaveevarude eeluuring, AS Maves, töö nr 29/98, - Türi linna põhjaveevarude eeluuringu II etapp, AS Maves, töö nr 9079,
Põhjavee varude eeluuringute tulemusena tehti ettepanek: Kinnitada põhjavee tarbevarud Türi veehaardes koos Türi-Alliku ja Särevere veehaaretega
silur-ordoviitsiumi veekompleksis 1570 m3/d aastani 2023 T1 kategoorias ja ülejäänud 980
m3/d aastani 2023 T1 kategoorias. Türi linn Türi-Alliku Särevere
Veekihid Vajalik tarbevaru (m3/d)
Kinnitatav tarbevaru (m3/d)
Vajalik tarbevaru (m3/d)
Kinnitatav tarbevaru (m3/d)
Vajalik tarbevaru (m3/d)
Kinnitatav tarbevaru (m3/d)
Silur-ordoviitsium 1880 900 335 335 335 335
Kokku (m3/d)
T1 kategooria 900 335 335 1570 T2 kategooria 980 980 Kokku 1880 335 335 2550
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
11
Türi linna põhjaveevarud on kinnitatud Keskkonnaministri määrusega nr 15 03.03.2000. a
�Türi linna veehaardel silur-ordoviitsiumi põhjaveekihist põhjavee kinnitamine�
[RTL2000,30,382]. Keskkonnaministri käskkirjaga 06.04.2006 nr. 407 on keskkonnaregistris põhjaveehaarete
nimistus Türi linna põhjaveevarude suuruseks antud 1880 m3/d. Türi-Alliku ja Särevere
varu registris ei ole. Tegelik veevõtt 2004-2005 oli EKG andmetel 600-700 m3/d. Särevere,
Türi-Alliku ja Kirna asulate veevõtt kokku jääb veeloa andmetel alla 250 m3/d. Põhjavee
kogusega probleeme ei ole.
1.4 Tehnovõrkude joonised Digitaalsed vee- ja kanalisatsioonirajatiste joonised valla ühisvee- ja kanalisatsiooni-varustusega asulate kohta on puudulikud või puuduvad üldse. Türi linna ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni rajatised on osalise kantud digitaalsele alusplaanile skemaatiliselt projekti �Eesti 17 väikelinna veemajanduse renoveerimise
programmi� ja �Pärnu jõe valgala väikeasulate veeprojekti ISPA tehnilise abi� raames. 2005. a koostatud Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava raames on Särevere, Türi-Alliku, Kirna, Laupa, Änari, Lokuta, Kolu ja Pala asulate vee- ja kanalisatsioonirajatised (eelkõige torustikud) digitaliseeritud (märgitud skemaatiliselt
alusplaanidele kasutades omaaegseid projektjooniseid ning vallavalitsuse ja vee-ettevõtete
töötajate teadmisi). Torustike läbimõõtude ja torumaterjali kohta käiv teave on puudulik. 2004. a koostatud Kabala valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava raames on Kabala, Kahala, Ollepa asulate vee- ja kanalisatsioonirajatised (eelkõige torustikud)
digitaliseeritud (märgitud skemaatiliselt alusplaanidele kasutades omaaegseid
projektjooniseid ning vallavalitsuse ja vee-ettevõtete töötajate teadmisi). Torustike
läbimõõtude ja torumaterjali kohta käiv teave on puudulik. 2002.a koostatud Oisu valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava raames on Oisu ja Taikse vee- ja kanalisatsioonitorustikud märgitud skemaatiliselt alusplaanidele. Hetkel koostatava ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava raames on kavas on täpsustatud ja täiendatud (eelkõige torustike läbimõõtude osas) eelnevalt digitaliseeritud
veevõrgu ja kanalisatsiooni skemaatilisi plaane. Lisaks on digitaliseeritud Oisu ja Taikse asulate skemaatiline ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu plaan. Suureks puuduseks eelkõige vee- ja kanalisatsioonivõrke haldavale vee-ettevõtele on
asulaid (sh Türi linna) terviklikult hõlmavate geodeetiliste alusplaanide puudumine. Infotehnoloogia arengut ja selle võimalusi arvestades võiks hakata looma Türi valla
tehnovõrkude geoinfosüsteemi, mis hõlmaks eelkõige valla territooriumil paiknevaid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning millele hiljem saab lisada ka muude tehnovõrkude (side,
elekter, jne) andmestik. Geoinfosüsteemi e ruumilisi andmeid haldav, analüüsiv ja levitav
süsteem, mis on kombinatsioon andmetest, tarkvarast, riistvarast ja oskajatest inimestest: võimaldaks saada ajakohast (hetkeolukorda kajastav) ülevaadet:
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
12
- infrastruktuuride (torustikud, kaevud, kraanid jne) täpsest asukohast,
ehitusandmetest, tehnilisest spetsifikatsioonist (materjal, läbimõõt, jne),
tehnilisest seisundist, - klientide paiknemisest, tarbimismahtudest, jne, - planeeritavatest infrastruktuuri projektidest (teed, trasside ehitus) ja
kinnisvaraprojektidest, levitada ja koguda veebilehe ning veebikaardi kaudu Türi valla infrastruktuuride ja
klientide kohta käivat informatsiooni: - Valla- ja Maavalitsusele ning teistele kohaliku- ja riigivõimu asutustele, - valla elanikele ja muudele huvitatud isikutele,
planeerida Türi valla infrastruktuuride arengut koostöös tehnovõrkude valdajate ja
Vallavalitsuse spetsialistidega.
1.5 Vee-erikasutusload Türi vallas omavad KKM Järvamaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud kehtivaid vee-erikasutuslubasid järgmised ettevõtted: Loa omanik / Vastutav isik
Vee erikasu-tusloa nr
Kehtib kuni Tegevuse iseloom Põhjavee ja/või
heitvee lubatud kogus m3/d
OÜ Türi Vesi / Ivo Raudsepp
L.VV.JÄ-32067
01.01.2011
Türi linnas põhjavee pumpamine ja
jaotus, reovee kogumine ja puhastus ja suublasse juhtimine,
1000
OÜ Türi Vesi / Ivo Raudsepp
L.VV.JÄ-17543 01.07.2008 Särevere alevik, Türi-Alliku ja Kirna küla elanikkonna joogiveega
varustamine, reovee kogumine ja puhastamine
236
Vallaasutus Tuluke / Peeter
Vaheoja
99
31.12.2007
Kabala, Kahala, Ollepa
elanikkonna varustamine veega
169
Türi Tehnika- ja Majandus-kool / Eugen Jasinski
L.VV.JÄ-13984
- 31372
31.12.2010
kutsehariduse asutus, s.h õpilaste
praktiline väljaõpe, Särevere asula lõunaosa veevarustus
110
OÜ Türi Vesi / Ivo Raudsepp
L.VV.JÄ-38599
01.06.2010
Oisu, Taikse elanike joogiveega varustamine, heitvee puhastamine
ja juhtimine suublasse
234,3
AS Taure / Jaak Laiksoo
L.VV.JÄ-12425 01.01.2009 Autode tehnohoole ja remont, traktorite müük
3,84 (heitvesi)
Dessert AS / Anti Rõ�ikov
L.VV.JÄ-141313 01.01.2012 Toiduainetetööstus, toodetakse
glasuurkohukesi ja pulbreid 20
OÜ Terme /
Raimond Didrichson
L.VV.JÄ-139585
01.01.2012
Soojuse tootmine, heitvee
juhtimine suublasse
5,5 (heitvesi)
Veskisilla motell / Indrek
Mardo
L.VV.JÄ-12426
01.01.2010
Inimeste varustamine veega
6,5
KÜ Laupa
Kaseke / Taimi Nielson
L.VV.JÄ-13470
01.01.2008
Elanikkonna varustamine olmeveega, heitvee juhtimine
suublasse
13
Änari elamud / Merike Pihle
L.VV.JÄ-17986 01.07.2008 Änari elanike varustamine
olmeveega ja heitveejuhtimine suublasse
10,4
Sohlumäe
elamud / Jüri
Loikmaa
L.VV.JÄ-14597
01.01.2008
Elamute varustamine joogiveega,
9,3
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
13
Laupa Põhikool
/ Kaarel Aluoja L.VV.JÄ-22105 01.01.2009 Laupa Põhikooli joogiveega
varustamine ja reovee puhastamine 2,74
Estonia OÜ /
Ain Aasa L.VV.JÄ-44194 14.11.2010 Veise kasvatus, piima tootmine 256
Kabala Agro OÜ / Margit
Raudkats
12
01.07.2007
Taimekasvatus, piimakasvatus,
seakasvatus
151,5
Lülle talu /
Raivo Simson 82 01.01.2009 Piimakarja kasvatus 21,9
OÜ Vacca /
Leeni Kruus L.VV.JÄ-14598 01.01.2008 Piimakarja kasvatus 36
OÜ Virika Farm
/ Merike. Tigavas
L.VV.JÄ-14608
01.01.2008
Liha- ja piimatootmine
33
Takkasaare talu / Aivi Kuutok
L.VV.JÄ-49671 15.03.2011 Piimakarja kasvatus, piima tootmine
10,9
AS Järva Tarim/
Aarne Rohtvee L.VV.JÄ-14159 01.01.2008 Betoonisegu tootmine 9,6
AS Termoran L.VV.JÄ-13986 01.01.2008 Elektriradiaatorite tootmine 10,7 AS TAC-
Ettevõtted / Olev Aavik
L.VV.JÄ-141267
01.01.2012
Taime ja loomakasvatus
47,45
Piglet AS / Agnes Jürgens
77 01.01.2007 Seakasvatus 12,3
2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD
2.1 Omavalitsusüksus � Türi vald Türi vald asub geograafiliselt Kesk-Eestis, haldusjaotuslikult Järva maakonna edelaosas.
Vald moodustati endise Türi külanõukogu aladel 1990-nate alguses, 23.10.2005.a liitusid Türi vallaga Türi linn, Oisu ja Kabala vald. Käesoleval ajal on Türi valla territoorium 598,82 km², elanike arv seisuga 01.01. 2006 oli 11 357 inimest. Valla piires on 38 asulat, neist suuremateks (suurima elanike arvuga) on Türi (6525 inimest), Särevere (849 inimest), Türi-Alliku (531 inimest), Oisu (410 inimest), Kabala (388 inimest), Taikse (219 inimest). Piirkonna tähtsamateks majandusharudeks on põllumajanduslik tootmine, jaekaubandus,
töötlev tööstus, metsamajandus. Peamine osa valla ettevõtetest on koondunud Türi linna ja
selle lähiümbrusesse. Linnas paiknevates suuremateks ettevõteteks on Edelaraudtee AS,
Taure AS, AS Prelvex, AS Turgel Grupp, OÜ Krive Ehitus. Türi lähiümbruse
olulisemateks tööandjateks on TAC-Ettevõtted AS, AS Termoran, OÜ Veskisilla, OÜ
Vacca, Oisu piirkonnas on olulisem tööandaja OÜ Estonia ning Kabala piirkonnas Kabala
Agro OÜ, HTM Grupp, OÜ Bauindustrie. Türi valla kui omavalitsusüksuse juhtimine toimub tuginedes Kohaliku omavalitsuse
korralduse seadusele [terviktekst muudatustega 17.12.2003 (RT I 2003, 88, 588)] ja Türi
valla põhimäärusele (kinnitatud vallavolikogu poolt 29.09.2005.a määrusega nr 22). Türi valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende
komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
14
Valla ülesanne on korraldada ja pakkuda vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd,
vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, vallasisest ühistransporti, territoriaalplaneerimist, valla teede ja tänavate
korrashoidu. Vallavolikogu liikmete arvu määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallavolikogu eelmine koosseis. Käesoleva
ajal koosneb Türi Vallavolikogu 23 liikmest. Vallavolikogu valitakse kohaliku
omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. Vallavolikogu tööd juhib
volikogu esimees. Vallavolikogu töö paremaks ja laiaemapõhjalisemaks korraldamiseks on moodustatud
volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, vallavolikogu alatiste komisjonide esimehed, vallavanem ja vallasekretär. Eestseisus aitab ette valmistada vallavolikogu istungeid ning koostab vallavolikogu päevakorra eelnõu. Samuti võib eestseisus teha ettepanekuid vallavolikogu töökorra kohta.
Vallavolikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu tegevuse kavandamiseks, vallavolikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi
ja ajutisi komisjone. Komisjonid annavad oma tööst aru vallavolikogule. Vallavolikogu alatised komisjonid (edaspidi komisjon/komisjonid ) on vallavolikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid. Türi vallavolikogul on kaheksa alalist komisjoni
(revisjoni-, eelarve- ja arenduse-, majanduse- ja keskkonna-, sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus-, kultuuri- ja spordi-, korrakaitse- ja turvalisuse-, külaliikumise komisjon).
Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja
lõpevad koos vallavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need vallavolikogu otsusega. Volikogu ainupädevusse kuuluvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1
sätestatud küsimused. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või
kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib
delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Vallavalitsus on volikogu poolt kinnitatav täitevorgan, mida juhib vallavanem. Valitsuse liikmete arvu, valitsuse struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab volikogu poolthäälte
enamusega vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus: 1) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse, 2) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse
seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest, 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või
otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele, 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu
ainupädevusse ja mille vallavolikogu on delegeerinud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel vallavalitsusele,
5) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti
läbivaatamist, 6) esitab vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
15
Volikogu ja vallavalitsus annavad üldaktidena määruseid, üksikaktidena võtab volikogu
vastu otsuseid ning vallavalitsus korraldusi, mis kehtivad Türi valla haldusterritooriumil.
Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees, tema äraolekul asendaja.
Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem, kaasallkirja annab
vallasekretär. Alljärgnevalt on esitatud väljavõte Türi valla 2006.a eelarvest.
Eelarve tulud (tuh EEK) Eelarve kulud (tuh. EEK) 2006 2006
MAKSUD (tulumaks füüsilistelt isikutelt,
maamaks) 53 646 ÜLDISED VALITSEMISSEKTORI
TEENUSED 21 877,567
KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGID
(riigilõiv, laekumised haridus- ja teadusasutuste, kultuuri- ja kunstiasutuste, sotsiaalasutuste
majandustegevusest, elamu- ja kommunaaltegevuse tulud, jne)
3 971,48 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 294,9
TOETUSED (mittesihtotstarbelised ja sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks, sihtotstarbelised toetused riigilt, riigiasutustest,
Siseministeeriumilt)
21 446,070 MAJANDUS 8 037,45
MUUD TULUD (intressid ja viivistulud hoiustelt, trahvid, rendi- ja üüritulu)
552 KESKKONNAKAITSE 4 457,66
KULUDE KATTEKS SUUNATUD JÄÄGID 12 367,173 ELAMU- JA KOMMU-NAALMAJANDUS
4 834,83
TERVISHOID 640,715 VABA AEG, KULTUUR, SPORT 18 707,94
HARIDUS 33 898,135
FINANTSEERIMISTEHINGUD 19 042,08
SOTSIAALNE KAITSE 10 191,446
KOKKU 111 024,803 KOKKU 102 940,643
Türi vallavolikogu 22.02.2006 otsusega nr 23 kinnitatud valla eelarvet on muudetud
29.03.2006, 31.05.2006, 28.06.2006, 26.07.2006, 30.08.2006, 27.09.2006, 25.10.2006.a. 2005.a lõpetasid ühtseks Türi vallaks ühinenud omavalitsused eraldi majandusaasta
aruannete kinnitamisega. Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla majandusaasta
2005 kinnitatud aruanded ja audiitorite otsused on saadaval Türi valla kodulehel
http://www.tyri.ee/index.php?page=389&.
2.2 Elanikkond Vallas elab 01.10.2006 seisuga 11 561 inimest. Valla elanikest on 61% tööealised, 22%
pensioniealised, 17% lapsed vanuses kuni 15. a. Türi valla elanike arv (endiste omavalitsuste lõikes) seisuga 01.01.2001-01.01.2006 Statistikaameti andmetel (allikas: Türi valla arengukava 2007-2013):
2001 2002 2003 2004 2005 2006 Türi linn 6299 6262 6220 6174 6174 6137 Kabala vald 1058 1044 1041 1030 1022 1020 Oisu vald 1347 1336 1330 1331 1321 1313 Türi vald 2906 2913 2906 2890 2883 2887
Ó 11 610 11 555 11497 11 425 11 373 11 357 Alljärgnevas tabelis on esitatud valla administratiivpiirides paiknevate asulate elanike arv
(allikas: Türi valla arengukava 2007-2013): Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arv
Türi linn 6525 Kärevere 125 Tännassilma 56
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
16
Särevere 849 Lokuta 117 Jändja 56 Türi-Alliku 531 Änari 101 Kurla 54
Oisu 410 Poaka 92 Meossaare 53 Kabala 388 Ollepa 89 Saareotsa 36 Laupa 237 Pala 81 Rassi 34 Taikse 219 Raukla 77 Tori 34 Retla 191 Arkma 76 Vilita 24
Kahala 180 Karjaküla 72 Pibari 16 Kirna 173 Mäeküla 64 Sagevere 15
Põikva 138 Äiamaa 62 Rikassaare 10 Kolu 133 Metsaküla 58 Näsuvere 0
Villevere 129 Väljaotsa 57 Nelja omavalitsuse liitumise järgselt moodustunud Türi valla rahvaarv on viimase viie aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, vähenedes viimase viie aasta lõikes vaid 2% võrra.
2.2.1 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniteenuste kasutajad
Valla asulatest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga suuremal või vähemal määral
varustatud kolmteist asulat või selle osa � Türi linn, Särevere ja Oisu alevikud ning Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Kahala, Laupa, Kirna, Änari, Kolu, Metsaküla, Ollepa külad. Türi linn Linna ühisveevärk koosneb neljast veevõrgu puurkaevust ja veevõrgu torustikest
kogupikkusega 32 km. Ühisveevõrgu tarbijate arv on 5368 inimest, mis moodustab linna
elanikkonnast 82%. Veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 167 000 m3, aasta keskmine
veekadu ühisveevõrgust on 15% (2005. a andmete põhjal). Linna ühiskanalisatsioon koosneb seitsmeteistkümnest reovee ülepumplast ja
kanalisatsioonitorustikest kogupikkusega 41,1 km (s.h Türi-Alliku ja Särevere
kanalisatsioonitorustikud). Kanalisatsiooniteenuse tarbijate arv on 6165 inimest, mis moodustab linna ühiskanalisatsiooniga haaratud piirkonna (s.o Türi, Türi-Alliku, Särevere,
Lokuta) elanike arvust 85%. Kanalisatsiooniga reoveepuhastisse suunatava reovee aastane kogus on 215 000 m3, sellest eeldatav aastane liigvee osakaal on 20% Linna, Särevere aleviku, Türi-Alliku ja Lokuta külade reovesi puhastatakse linna reoveepuhastis. Reoveepuhastiks on fosfori ärastusega biotiigid. Heitvee suublaks on Pärnu
jõgi. Särevere alevikus Alevikus on kaks eralditoimivat ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni süsteemi, s.o Särevere
Ülejõe asulaosa ning Türi Tehnika- ja Majanduskooli (edaspidi Särevere Tehnikum) vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Särevere Ülejõe asulaosas on ca 600 elanikku varustatud ühisveevärgi ja �
kanalisatsiooniga. Tarbevesi saadakse asulaosa põhjaservas paiknevast puurkaevust ning
formeeruv reovesi suunatakse kahe asulaosas paikneva reovee ülepumpla abil
puhastamiseks Türi linna reoveepuhastile. Veevõrgust tarbitava vee aastakogus on
16 482 m3 (2004. a andmeil). Türi linna reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle
arvestus puudub, reovee kogus võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Särevere Tehnikumis on ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga varustatud 115 asula püsielanikku ja Türi Tehnika- ja Majanduskool (100 töötajat ja kuni 500 õppurit), millele
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
17
lisanduvad ka Kopli farm (206 veist) ja Särevere hobusetall (26 hobust ja 4 varssa seisuga
veebruar 2005). Ühisvee puurkaevuna kasutatakse asulaosa põhjapoolses osas olevat Türi
Tehnika- ja Majanduskoolile kuuluvat kaevu. Asulaosas formeeruv reovesi suunatakse kahe asulaosas paikneva reovee ülepumpla abil puhastamiseks Türi linna reoveepuhastile.
Veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 32 413 m3 (2004. a andmeil). Türi linna
reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle arvestus puudub, reovee kogus
võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Türi-Alliku küla Elanike arv on 535 inimest, nendest 390 inimest e 73 % on varustatud ühisvee ja
kanalisatsiooniga. Küla piires on neli eralditoimivat ühisvee süsteemi. Küla kirdepoolseima osa korruselamud
(kuus maja ja kauplus) saavad oma tarbevee küla põhjaservas paiknevast ühisvee
puurkaevust. Oma veevarustussüsteeme koos ühisvee puurkaevudega omavad nn
Kelmiküla (25 tarbijat) ja Veskisilla (15 tarbijat). Oma puurkaev on Veskisilla motellil. Türi-Alliku külas formeeruv reovesi suunatakse ülepumpamisega Türi linna ühiskanalisatsiooni, misjärel puhastatakse koos linna reoveega Türi linna reoveepuhastis. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 11 117 m3 (2004. a andmeil). Türi linna
reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle arvestus puudub, reovee kogus võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Oisu aleviku elanike arv on 410 inimest, nendest ca 130 inimest ehk 31% on varustatud ühisveevärgiga ja 280 inimest e 68% ühiskanalisatsiooniga. Aleviku ühisveevärk koosneb kahest puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest kogupikkusega 3,3 km. Ühisveevärgiga on varustatud aleviku keskosa korrusmajad ja OÜ
Estonia tootmishooned. Ühisveevõrguga on ühendamata asula lääne- ja lõunapoolseima osa
eramud. Aleviku veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 45-100 m3/d (2006. a andmeil). Veetarbimine on suvel suurem Oisu aleviku ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, kanalisatsiooni torustikest ja
reoveepuhastist. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse aleviku
elamufondi, asutuste ja OÜ Estonia tootmishoonete reovesi. Aleviku ühiskanalisatsiooniga
reoveepuhastisse suunatav reovee aastakogus on 12 000 m3 ehk ca 33 m3/d (2006. a andmeil). Taikse küla elanike arv on 219 inimest, nendest ca 100 inimest e 45% on varustatud ühisvee ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest
kogupikkusega 1,35 km. Ühisveevärgiga on varustatud küla lõunaosa korrusmajad ja OÜ
Estonia tootmishooned. Ühisveevõrguga liitumise võimalus puudub küla põhjaosa
eramutel. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 5 000 m3 ehk ca 14 m3/d (2006.a
andmeil). Küla ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsiooni-torustikest ja reoveepuhastist �Clarec�. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
18
reoveepuhastisse küla elamufondi reovesi. Küla ühiskanalisatsiooniga reoveepuhastisse
suunatav reovee aastakogus on 1 700 m3 e ca 4,6 m3/d (2006.a andmeil). Kabala küla elanike arv on 388 inimest, nendest ca 215 inimest e 51% on varustatud ühisvee ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest
kogupikkusega 2,7 km. Ühisveevärgiga on varustatud küla korrusmajad, osaliselt eramud ja
endise põllumajandusühistu tootmishooned. Ühisveevõrguga liitumise võimalus puudub küla põhjaosa eramutel. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 12 000 m3 e ca 33 m3/d (2006.a andmeil). Küla ühiskanalisatsioon koosneb kolmest reovee ülepumplast, isevoolsetest
kanalisatsioonitorustikest ja reoveepuhastist BIO-100. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse korrusmajade, osaliselt eramute ja endise põllumajandusühistu
tootmishoonete reovesi. Küla ühiskanalisatsiooniga reoveepuhastisse suunatav reovee
aastakogus on 9 000 m3 e ca 25 m3/d (2006. a andmeil). Kahala küla elanike arv on 180 inimest, nendest ca 114 inimest e 63% on varustatud ühisvee ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest
kogupikkusega 3,0 km. Ühisveevärgiga on varustatud küla tiheasustatud keskosa korrusmajad, osaliselt eramud ja endise põllumajandusühistu tootmishooned. Küla
veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 12 000 m3 e ca 33 m3/d (2006 .a andmeil). Küla ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsiooni-torustikest ja reoveepuhastist BIO-100+biotiik pindalaga 2900 m2. Ühiskanalisatsiooniga
kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse viie korrusmaja, nelja eramu ja endise põllumajandusühistu tootmishoonete reovesi. Küla ühiskanalisatsiooniga reoveepuhastisse
suunatav reovee aastakogus on 7 000 m3 e ca 20 m3/d (2006.a andmeil). Laupa küla elanike arv on 237 inimest, nendest ca 100 inimest e 43% on varustatud ühisvee ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest kogupikkusega 0,53 km. Ühisveevärgiga on varustatud küla tiheasustatud keskosa
korrusmajad. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 2920 m3 e ca 8 m3/d (2004. a
andmeil). Küla ühiskanalisatsioon koosneb reovee ülepumplast, isevoolsetest kanalisatsiooni-torustikest ja reoveepuhastist, milleks on neli biotiiki suurusega 2860 m2. Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse korrusmajade reovesi. Reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle arvestus puudub, reovee kogus
võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Eraldi vee- ja kanalisatsioonivarustusega on kindlustatud Laupa mõis, mida kasutatakse
Põhikooli ruumidena. Tarbevesi saadakse koolile kuuluvast puurkaevust (uus kaev rajatud
2004 aastal mõisaparki), hoones formeeruv reovesi puhastatakse koolile kuuluval pinnase filterväljakul, puhastatud heitvesi suunatakse Pärnu jõkke.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
19
Kirna küla elanike arv on 173 inimest, nendest ca 75 inimest e 42% on varustatud ühisvee
ja kanalisatsiooniga. Küla ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest
kogupikkusega 0,35 km. Ühisveevärgiga on varustatud Kirna mõis, kaks korruselamut ja
neli eramut. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 648 m3 (2004. a andmeil).
Küla ühiskanalisatsioon koosneb isevoolsetest kanalisatsioonitorustikust ja reoveepuhastist (septik ja pinnase filterväljak). Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse
reoveepuhastisse kahe korruselamu reovesi. Reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle arvestus puudub, reovee kogus võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Kirna külaosas (asub ca 1 km kaugusel küla vanast osast lõuna pool, edaspidi Sohlumäe) on ühisveega varustud ca 12 eramut. Ühisveevõrgu kaev asub Türi-Paide mnt ja eramute vahel. Eramutes formeeruv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse ning tühjendatakse
äraveoga lähimasse reoveepuhastisse. Ülejäänud veevarustusega ja/või kanalisatsiooniga külad Änari küla � 111 elanikust on ühisvee- ja kanalisatsiooniga ühendatud 55 inimest e 50 %
elanikkonnast. Ühisveevärk koosneb veevõrgu puurkaevust ning ühisveevõrgu torustikest
kogupikkusega 0,2 km. Ühisveevärgiga on varustatud kaks korruselamut ja kuue korteriga
ridaelamu boks. Küla veevõrgust tarbitava vee aastakogus on 402 m3 (2004.a andmeil).
Küla ühiskanalisatsioon koosneb isevoolsetest kanalisatsioonitorustikust ja reoveepuhastist (biotiik). Ühiskanalisatsiooniga kogutakse ja suunatakse reoveepuhastisse kahe korruselamu ja ridaelamu reovesi. Reoveepuhastisse suunatavate reovee koguste üle
arvestus puudub, reovee kogus võrdsustatakse tarbitava vee kogusega. Kolu külas - on ühisveega varustatud kaks korruselamut. Puurkaev asub majadest ida
suunas, tarbijaid ca 30 inimest, tarbitavat vett ei mõõdeta. Majades formeeruv reovesi
kogutakse kogumiskaevudesse. Metsaküla � ühisvee kaevust saavad vett küla 38 elanikku. Ühisveevõrgust tarbitavaks
veekoguseks on ca 1 700 m3/aastas e ca 4,6 m3/d (2006. a andmeil). Majapidamistes tekkiv reovesi kogutakse suunatakse läbi reovee ülepumpla reoveepuhastisse (biotiiki).
Reoveepuhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta, Ollepa küla - ühisvee kaevust saavad vett küla umbes 25 elanikku (üks korrusmaja ja
eramu). Majapidamistes tekkiv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, millede veepidavus on kaheldav või immutatakse hajutatult pinnasesse, Lokuta külas ühisveevärk puudub. Külaelanikud saavad tarbevee isiklikest salv- või
puurkaevudest. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud küla uue osa 12 majapidamist.
Kanaliseeritav reovesi juhitakse ülepumpamise teel Türi linna ühiskanalisatsiooni.
2.2.2 Leibkonna sissetulek ja maksevõime, tööpuuduse faktor
Statistikaameti koduleheküljel http://www.stat.ee esitatu alusel on leibkonnaliikme keskmised sissetulekud ja kulutused järgmised:
Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EEK/kuus
Leibkonnaliikme keskmine kulu eluasemele EEK/kuus
2003 2004 2005 2003 2004 2005 Eesti 2 788,9 3029 3475,5 401.9 431,9 479,7 Järvamaa 2 522,2 2727,1 3356,1 365 344,1 416,7
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
20
Leibkonnaliikme netosissetulekust kulus Järvamaal maakonnas eluasemele kuus
2003.aastal 14,5% (Eesti keskmine 14,4%), 2005.aastal 12,4% (Eesti keskmine 13,8%). Statistikaameti andmeil oli Järva maakonnas seisuga 2005 aasta registreeritud töötuid 5,6%
(Eesti keskmine 7,9%) tööhõivelisest elanikkonnas.
2.2.3 Teenindav infrastruktuur ja asutused/ettevõtted
Kuigi põllumajanduse ümberkorraldamise tulemusena on tööhõivelise elanikkonna hõivatus
põllumajanduses vähenenud, on Türi vallas olulisemaks majandustegevuse haruks põllu- ja metsamajandus. Peamine osa Türi valla ettevõtlusest on koondunud Türi linna ja selle lähiümbrusesse.
Linna suurimateks tööandjateks on Edelaraudtee AS, Taure AS, AS Prelvex, AS Turgel
Grupp, Mediato, OÜ Sampo Grupp, OÜ Krive Ehitus, AS Türi Puit jne. Kõige rohkem
tegutseb linnas osaühinguid, kelle levinumaks tegevuseks on jaekaubandus, järgnevad
puidu- ja metsatöötlemine, metallitööstus. Türi lähiümbruse tööandjateks on TAC-Ettevõtted AS, AS Termoran ja OÜ Veskisilla.
Oisu piirkonna olulisem tööandja on OÜ Estonia ning Kabala piirkonna olulisemaks
tööandjaks on Kabala Agro OÜ. Vallaasutustest paiknevad vallamaja Türi linnas ning valla teeniduspunktid Oisu alevikus ja
Kabala külas, kultuurimajad Türi linnas, Oisu alevikus, Kabala ja Taikse külades.
Haridusasutustest on Türi linnas Majandusgümnaasium, Gümnaasium, toimetulekukool, muusikakool, TÜ Türi Kolleed� ja kaks lasteaeda, Särevere alevikus Türi Tehnika- ja Maamajanduskool ja lasteaed, Laupal, Oisus, Kabalas põhikoolid ning Türi-Allikul, Kabalas ja Oisus lasteaiad.
2.2.4 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond
Valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga asulatest puudub vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutamise võimalus asulate tiheasustatud osa äärealade majapidamistel (tarbevesi saadakse
oma kaevust ning reovesi kogutakse kogumiskaevu). Kirna (Sohlumäe), Kolu, Pala, Põikva ja Ollepa külade üksikud elamud on varustatud tsentraalse veevarustusega, elamutes tekkiv
reovesi aga kogutakse kogumiskaevu. Poaka külas (asub Kirna külast ida poole Pärnu jõe vasakul kaldal) on paarkümmend aasta
tagasi rajatud suvilarajoon, kus olemasolevaid suvilaid ehitatakse intensiivselt ümber
aastaringseks elamiseks. Käesolevaks ajaks on püsielamuteks ümber kujundatud juba
kolmandik endistest suvemajadest ning lähiaastatel ennustatakse suvilapiirkonnas
püsielanike juurdekasvu. Hetkel kasutatakse tarbeveekaevudena suvilaelanike isiklikke madalaid salv- või puurkaeve. Majapidamistes formeeruva reovee kogumiseks on kasutuses
kogumiskaevud, osades majapidamistes reovee kogumist ei toimu. Arvestades soodsat asukohta (suurasula ja/või liiklussõlme lähedus) võivad lähitulevikus
püsielanikega tiheasuatatud piirkondadeks kujuneda Marjamaa (~70 krunti), Raademetsa,
Kõltsi (~80 krunti), Väljaotsa, Retla, Sohlumäe, Mäeküla.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
21
Valla hajaasustatud alade majapidamised saavad oma tarbevee isiklikest salv- või
puurkaevudest ning majapidamises formeeruva reovee koguvad kogumiskaevudesse ja/või
immutavad hajutatult pinnasesse. Reeglina aastakümneid tagasi ehitatud reovee kogumiskaevud ei ole vedelikukindlad.
Lekkivad kogumiskaevud või nende puudumine on esmaseks ohuallikaks madalatele individuaalkaevudele (inimesed oma hooletu tegevusega reostavad endi poolt kasutatavat põhjaveekihti), aga ka veekeskkonnale üldiselt.
2.3 Keskkond
2.3.1 Maastik, geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused
Türi vald (pindala 598,82 km²) asub maastikuliselt 3 eriilmelises piirkonnas � Türi
voorestik valla põhja- ja keskosas, Pärnu madalik jääb Türi linnast läände ja edelasse ning
Kesk-Eesti tasandik valla idaosas. Türi voorestik hõlmab 140 km
2 ala Türi ja Paide vahel, küündides lõunast kuni Laupani.
Maastikule annavad ilme arvukad põhjakirde-lõunaedela suunalised künnised ja seljakud,
mis tekkeliselt kuuluvad väikevoorte hulka. Peale voorte kohtab selles piirkonnas üksikuid
moreenkühme ning mõhnasid. Maapinna abs. kõrgused on valdavalt vahemikus 55�75 m. Erinevalt Vooremaast järved siin puuduvad, kuid tihe on jõgedevõrk. Mullastik on
mitmekesine, leostunud ja leetjad mullad vahelduvad niiskete kamarmuldadega ja madalsoomuldadega. Voored on valdavalt põldude, voortevahelised nõod aga niitude ja karjamaade all. Haritava maa suure osatähtsuse tõttu on piirkond metsavaene. Looduslik
taimkate koosneb kuuse-segametsadest ja soostunud metsadest voortevahelisel alal. Seevastu Pärnu madaliku regioon valla lääne- ja edelaosas on tasase pinnamoega. Geneesilt on see Balti jääpaisjärve liivakaist ja savikaist setetest koosnev tasandik. Maapinna
absoluutkõrgused on vahemikus 45�60 m. Madalam on lõunaosa, Karjaküla ja Jändja
piirkond, kõrgem Türilt läände jääv ala (Lokuta). Valdav osa maast on metsa all, kohati leidub soid. Iseloomulikud on liigirikkad lammimetsad ja �niidud Pärnu ja Lintsi jõe
orgudes. Võrreldes Türi voorestiku regiooniga, on siin haritava maa osatähtsus väiksem ja
asustus hõredam. Valla idaosa paikneb Kesk-Eesti tasandiku ja Pärnu madaliku siirdealal, mille pinnakate
koosneb liivakaist ja savikaist setetest. Valla kaguosa kuulub maastikuliselt Kesk-Eesti moreentasandike piiresse, kus on künklik reljeef ja madalamais paigus on levinud
jääpaisjärve tasandikud ja sood. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 50-70 m Kesk-Eesti tasandik on Eesti viljakamate muldadega ala ja tuntud heade põllumaadega juba
muinasajast alates. Pinnakate Türi vallas koosneb valdavalt jää- (moreen) ja jääjärvesetetest. Viimased on
esindatud peamiselt Pärnu madaliku regioonis ja voortevahelisel alal, koosnedes enamasti
liivsavist ja tolmjast saviliivast. Jääjärvesetted asetsevad kas moreenil või otse aluspõhjal.
Suuremad moreentasandikud esinevad Laupa-Jändja ja Särevere ümbruses, kuid ka Türi-Allikult idas ja valla põhjapiiri lähedal Pala ja Väätsa vahel aga ka Oisu, Kabala ja Kahala
piirkondades. Domineeriv on nõrgalt rähkne liivsavimoreen, valla idaosas saviliivmoreen.
Paiguti esineb ka jääjõe- ja soosetteid.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
22
Voorestikus on pinnakatte paksus väga vahelduv � alates 2�5 m-st voortevahelisel alal kuni 20�25 m-ni voorte lagedel. Valla põhjapiiril Pala pkr juures ja Änari kandis ning
Türist lõunas ja edelas Oisu, Kabala, Kahala, Ollepa ümbruses võib pinnakatet olla ka alla 2
m. Valla Pärnu madaliku osas, kus on reljeef rahulikum, on ka pinnakatte paksus ühtlasem
� 3�10 m, valdavalt 5�8 m, üksikutel kõrgendikel ka üle 10 m. Põhjavesi on Türi valla enamusel territooriumil nõrgalt kaitstud või kaitstud. Kus on
pinnakatet alla 2 m, on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata (Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, VV määrus nr 269 31.07.2001).
Märkimisväärsed karstivormid Türi valla territooriumil puuduvad. Aluspõhja ülemise kihi moodustavad Alamsiluri Raikküla lademe (S1rk) helehallid ja kollakashallid kihitatud lubjakivid ja dolomiidid ning valla kesk-, lõuna- ja idaosas selle peal veel Alamsiluri Adavere lademe (S1ad) savikad lubjakivid. Aluspõhjas esineb kirde-edela suunalisi tektoonilisi rikkeid. Raikküla lademe lubjakive iseloomustab lõhede ja kavernide rohkus ning veerikkus.
Lademe veejuhtivus on reeglina üle 500 m2/d, kohati isegi üle 1000 m
2/d ja paksus 30�50 m (suurem lõuna pool). Adavere lade on valla piires alal 10�60 m paks ja tagasihoidlikuma veerikkusega. Raikküla lademe all avanevad Alamsiluri Juuru lademe (S1jr) lõhelised savikad lubjakivid
paksusega 20�25 m. Selle all paiknevad Ülemordoviitsiumi Porkuni lademe (O3pr) dolomiidistunud lõhelised ja kavernoosed lubjakivid paksusega 5�15 m. Porkuni lademe all lamava Pirgu lademe (O3prg) lubjakivide paksus on 55�60 m, savikaid Vormsi lademe (O3vr) lubjakive on ligikaudu 15 m. Ehitusgeoloogilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks on valla territooriumil rahuldavad. Va valla kirde- ja idaosas, kus pinnakatte paksus on kohati [Oisu, Ollepa piirkond] alla 2 m. Raskendavaks asjaoluks on kohatine kõrge pinnaseveetase ja
survelise põhjavee olemasolu savikate pinnaste all. Hüdrogeoloogilised tingimused. Valla piirkonnas saab eraldada 5 põhjaveekihti: pinna-kattes, Siluri lubjakivides, Ordoviitsiumi lubjakivides ning Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides. Kaks viimast on suure sügavuse (alates 250 meetrist) tõttu
kasutamiseks ebaotstarbekad. Pinnakattes esineb vesi pidevalt vaid paksema pinnakattega aladel (voortel, vähestel oosidel ja liigniisketel aladel) ning ühisveevarustuses see tähtsust
ei oma. Peamiseks veevarustuse allikaks nii individuaaltarbijatele kui ka ühisveevarustuses on
Alamsiluri Adavere ja Raikküla lademetega seotud veekiht. Kivimite veerikkus on suurim kuni 30 meetri sügavuseni, sügavamal on juba vähe vettandvaid lõhesid. Allpool lamavaid Juuru lademe lubjakive ja mergleid loetakse suhteliselt vettpidavaiks, s.t nende veeand on vähene. Perspektiivi veetarbimise seisukohalt ei oma ka sellest sügavamate Ordoviitsiumi veekihtide kasutamine, sest suhteliselt vähese veeanni juures
tulevad kaevud üle 80 meetri sügavad ning on keeruka konstruktsiooniga ja kallid.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
23
2.3.2 Pinnavesi
Türi vallale on iseloomulik, et jõgedevõrk on siin ligi kaks korda tihedam kui Eestis keskmiselt. Vastavalt maapinna üldisele kallakusele voolavad pinnaveed lõunaedelasse,
peamiselt Pärnu jõe ning selle lisajõgede Lintsi, Lokuta, Prandi ja Aruküla jõgede kaudu.
Aasta keskmiseks klimaatiliseks äravoolumooduliks on 8 l/s km2. Eriti veerikkad on Pärnu
ja Prandi jõed, mis saavad alguse Pandivere kõrgustiku jalamil asuvatest suurtest allikatest.
Looduslikele vooluvetele lisaks on rajatud arvukalt kraave, millega laialdased soostunud alad on vabanenud liigveest. Kõik eespool nimetatud jõed on reostustundlike suublate nimekirjas (Keskkonnaministri 16.11.1998 määrus nr 65), mis seab rangemad nõuded heitvee puhastamisele. Pärnu jõgi on
lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede nimekirjas (Keskkonnaministri 09.10.2002 määrus nr 58). See seab jõe veele rangemad kvaliteedinõuded. Türi valda läbivate
suuremate jõgede üldnäitajad on järgmised: JÕGI PIKKUS, km VALGALA, km2 AASTA KESKMINE VOOLUHULK, l/s Pärnu 144,0 6 920 4 635 (Türi-Allikul) Lintsi 67,0 279 2 230
Lokuta 38,5 81 650
Saarjõgi 30 191 2000 (Suure-Jaani � Kaansoo mnt silla juures)
Prandi 25,5 285 2 230 (Toris) Aruküla 30,0 79 630
Pala 11,2 44 350 Kuresoo 57 456
Kui jõgedevõrk on Türi valla territooriumil tihe, siis looduslikud järved puuduvad siin
peaaegu täiesti. Nimetada võib Kihli järvesid ja Kõltsi liivakarjääri järve. Pinnaveekvaliteeti on Türi valla territooriumil analüüsitud seoses Pärnu alamvesikonna
veemajanduskava koostamisega [vooluveekogude veekvaliteedi hindamisel lähtuti TTÜ-s valminud uurimistööst �Pärnu River Basin Watershed Management, 2002�]. Uuringu all
olid Pärnu jõgi ning Lintsi ja Prandi jõe alamjooksud. Kriteeriumiteks olid
keskkonnaministri 22. juuni 2001. aasta määrusega nr 33 kehtestatud veeklassidele
vastavad kvaliteedinäitajate väärtused. Uuritavateks komponentideks olid BHT7, üldfosfor
ja üldlämmastik. Selgus, et Lintsi ja Prandi jõgi kõigi kolme komponendi ning Pärnu jõgi BHT7 ja üldlämmastiku osas vastab väga heale veele. Seejuures olid ülemjooksudel
lämmastikusisaldused küll kõrgenenud (Pandivere intensiivsed põllumajanduspiirkonnad),
kuid Türi vallani jõudes isepuhastudes ning juurdetuleva vee arvel lahjenedes oli
saavutanud väga hea kvaliteediklassi. Halvenenud on Pärnu jõe ökoloogiline seisund allpool Paide ja Türi linna heitveeväljalaske.
Vahetult pärast Paide heitveesuublat on jõevesi fosfori sisalduse järgi halva
kvaliteediklassiga. Kuni Türini puhastub vesi hea kvaliteedini. Pärast Türi heitvee
sisselasku halveneb vesi rahuldava klassini. Prandi jõe suudmest allavoolu on Pärnu jõe
vesi taas hea kvaliteediklassiga.
2.3.3 Kaitsealused objektid ja kaitsealad
Valla põhjapiirilt ja Väätsalt kuni Türi-Allikuni ja Prandi jõeni ulatub Türi
Maastikukaitseala, mis on üks tuntumaid Eesti väikevoorestikke. Kaitseala ulatub ca 20 km
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
24
ulatuses põhjast lõunasse ja 8 km läänest itta. Kirdest edelasse voolav Pärnu jõgi jagab ca
140 km² suuruse viljaka pinnasega voorte ala peaaegu pooleks. Siin esineb ligikaudu 50
erineva suuruse ja kujuga voort. Kõrgemad nendest on Käomäe, Kirna, Pala, Raudemetsa, Poaka, Virika ja Pakamäe. Nendest Pakamäe paikneb väljaspool maastikukaitseala ja on
eraldi kaitse alla võetud (ürglooduse raamatu objekt). Türi MKA kuulub loodushoiualana
Natura 2000 võrgustikku. Teiste Natura 2000 loodusaladena on kaitse all:
- Pärnu jõgi Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte, - Türi linna piiril Pärnu jõe kahe haru vahel asuv saar, mis on seisnud 30 aastat
inimtegevusest puutumatuna. Saar, mida ilmestavad langenud puud, koprapesad ja rikkalik linnustik, asub tiheda liiklusega Pärnu-Rakvere maantee ääres ning on
kuulutatud maastikukaitsealaks, - valla loodeosas paiknev Iidva raba, - valla lõunaosas Nõmme raba loodusala, - valla lõunaservas Saarjõe loodusala, mis on ka maastikukaitsealana kaitse alla võetud, - valla idaosas Määru loodusala.
Elusa looduse üksikobjektidest asub valla piires väike-konnakotka (I kaitsekategooria) ja metsise (II kat) elu- ja pesitsuspaigad ning kauni kuldkinga (II kat), hariliku ungrukolla (III kat) ja soo neiuvaiba (III kat) kasvukohad. Kaitse all Särevere, Laupa, Tori, Kolu, Oisu ja Kabala pargid ja Rõugu taluparki.
Kaitsealustest puudest võib nimetada Änari pärna, Vanga kaski, Eniste kuuske, Saare-Siimu tamme ja Raudemetsa ehk Raademetsa mändi. Ürglooduse raamatusse on kantud Sõjakivi
valla idaosas, Võstermäe rändrahn Muraka soo lähedal ja Undisaare Jõekivi Pärnu jõe ääres
Türi-Alliku ja Kirna vahel, Linnametsa rändrahn Taikse lähedal, Vassavere metsakivi ja
põllukivi ning Suur rändrahn Äiamaa lähedal, Vaki kivi Lüsingu karstiala lähedal,
Suurkivi, Villivere suurkivi, Ollepa suurkivi ja Saaremäe rändrahn Ollepa lähedal.
2.3.4 Reostusohtlikud objektid
Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütustega ning põlluväetiste ja
mürkkemikaalidega seonduv. Teadaolevad on hooletusse jäetud mürgi- ja väetisehoidlad
praeguseks likvideeritud. Vedelkütusega seonduvalt on kõige keskkonnaohtlikumad vanade amortiseerunud
naftasaaduste mahutite kasutamine ning kasutuseta või hüljatud naftasaaduste mahutid.
Sageli on naftasaaduste mahutite alused avariivannid amortiseerunud või mahutitealune
avariivann üldse puudub. Reostusohtlikkust suurendab ka põhjavee loodusliku kaitstuse
puudumine või nõrk kaitstus. Vedelkütusega seotud objektidest väärivad märkimist kõige pealt Türi linna ja Lokuta küla
piiril paiknevad AS Lukoil tankla, AS Taure autopesula (väljavool läbi õlipüüdja Lokuta
jõkke), Kabala kütusehoidla, Kahala kütusehoidla, Arkma väetisehoidla, OÜ Estonia
konteinertankla Oisus ja kütusetankla Taikses, OÜ Estonia tehnika pesuplats Oisus, SW
Energia katlamaja õlihoidla. Vedelkütusega köetakse ka AS Termoran hoonetekompleksi,
Türi-Alliku ja Oisus kortermaju, Kabalas endist vallamaja, rahvamaja ja spordihoonet. Säreveres asub OBB Kaubandus AS tankla ja kütusehoidla.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
25
Suured keskkonnaohtlikud tööstusobjektid Türi vallas puuduvad, kuid märkimist vääriva
keskkonnariskiga ettevõteteks on Türi linnas paiknev AS Edelaraudtee tootmiskompleks ja
linna läbiv raudtee ning Türi linnas ja Laupal toimetav Farm Plant AS väetisetehas. Põllumajanduses on kõige keskkonnaohtlikumad farmide ja lautade sõnnikumajandus.
Enamusel farmidest on see korrast ära ja sõnnikuhoidlad ei vasta nõuetele (Vabariigi
Valitsuse 28. augusti 2001. a. määrus nr. 288 �Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla
kasutamise ja hoidmise nõuded�). Türi vallas paiknevad suuremad farmid on: OÜ Estonia uus kaasaegne Kõrtsi suurfarm
(~1300 veist), Oisu sigala koos tapapunktiga, Kabala suurfarm, Kahala suurfarm, Virika Farm (lihaveised), Lülle talu (~300 veist), AS TAC Ettevõtted Virika laut (~160 veist),
Änari kanala, AS TAC Ettevõtted Allikumõisa laut (~110 veist+sead), AS TAC Ettevõtted
Alliku lüpsilaut ja noorkarjalaut (kokku ~350 veist), AS TAC Ettevõtted Lokuta lüpsilaut
(~350 veist), Türi TMK Kopli Suurfarm (~190 veist), OÜ VACCA Laupa Suurfarm (~540
veist), Hiie farm (~200 veist), Kaasiku farm (~200 veist) jt.
2.3.5 Ülevaade puurkaevudest ja kaevuvee kvaliteedist
Käesolevas peatükis keskendume ühisveevarustuse kaevudele ja selle veekvaliteedile. Türi vallas on ühisveevärgiga varustatud Türi linn, Särevere ja Oisu alevikud ning Türi-Alliku, Kirna, Laupa, Taikse, Metsaküla, Kabala, Kahala, Ollepa, Kolu, Änari külad.
Suurematel asulatel (Türi, Särevere, Türi-Alliku, Kirna, Taikse, Oisu, Kabala, Kahala ja Ollepa) on veesüsteemide haldajaks AS Türi Vesi. Säreveres asuv Türi Tehnika- ja Majanduskool haldab oma veevarustussüsteeme ise. Väiksemates keskustes, nagu Laupa,
Kolu, Änari on veevarustuse haldamine eraisikute või ettevõtjate käes, kes müüvad vett ka
suuremate elamute elanikele. Metsaküla ühisvee haare ja ühisvee välisvõrk on OÜ Estonia
hallata. Ühisveevärgi kaevud tarbivad valdavalt maapinnalähedase põhjaveekihi, s.o Alamsiluri
Adavere ja Raikküla lademetega seotud vett. Kaevud on 14�80 m sügavused. Kirna
Sohlumäe eramute veehaarde puurkaevust võetakse Ülemordoviitsiumi Pirgu-Porkuni veekihi vett. Türi linna, Oisu aleviku ja Kabala küla ühisveevõrgu puurkaevude kaudu
kasutatakse Silur-Ordoviitsiumi või Ordoviitsiumi vett. Türi valla ühisveevarustuseks
kasutatavate kaevude iseloomustavad näitajad on toodud alljärgnevates tabelites.
Tabel. Türi linna ühisveevarustuses olevate kaevude iseloomustavad näitajad Türi linn
Keskuse PK Türi linn
Põhja pst PK Türi linn
Tolli tn PK Türi linn
Kungla tn PK Kataster nr 8861 8868 8867 8870
Pass nr A-101-M 3257 2821 5001 Kaevu valdaja OÜ Türi Vesi OÜ Türi Vesi OÜ Türi Vesi OÜ Türi Vesi
Puurimise aasta 1955 1972 1970 1981 Maapinna abs
kõrgus, m 61,7 58 59 61,5
Kaevu sügavus, m 124 183 123,5 190 Tarbitav veekiht O S-O S-O O
Kaevu töötava osa
vahemik, m 98-124 50,8-183 40,4-123,5 72,5-190
Kaevu tootlikus m3/h
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
26
Pumpla hoone Ja Ja Veemõõtja Ja Ja
Kraan proovivõtmiseks
Ja Ja
Sanitaarala San. tsoon 20 m San. tsoon 50 m San. tsoon 30 m San. tsoon 50 m Märkused reservis reservis
Tabel. Türi valla ühisveevarustuses olevate kaevude iseloomustavad näitajad
Särevere
Ülejõe PK Särevere
Õpetajate
tn PK
Türi-Alliku elamute PK
Türi-Alliku Kelmiküla
PK
Türi-Alliku
Veskisilla PK
Kirna küla PK
Kirna küla
Sohlumäe
eramute PK
Kataster nr 10279 10276 10472 17333 14529 17216 10285 Pass nr 4025 3451 4194 HGO-50 1266 PK08 5806
Kaevu valdaja Türi Vesi
OÜ Türi TMK Türi Vesi OÜ
T-Alliku Ühepereelamud
Veskisilla OÜ
Türi
Vesi OÜ
Jüri
Loikmaa
Puurimise aasta 1975 1972 1976 2000 (ren) 1998 1968 1999 (ren)
1987
Maapinna abs kõrgus, m
58 59 60 59 55,6 68 71
Kaevu sügavus,
m 45 41 80 40 37,5 26 105
Tarbitav veekiht S S S S S S O Kaevu töötava
osa vahemik, m 24-45 21,5�41 30�80 17,5�37,5 60�105
Kaevu tootlikus m3/h
31,3 33,5 9,0 3,6 1,5 2,4 8,0
Pumpla hoone Ja Ja Ja Ja Ja Ja Ja Veemõõtja Ja Ja Ja Ja Ja Ja Ja
Kraan proovivõtmiseks
Ja Ja Ja Ja Ja Ja Ei
Sanitaarala Ja Türi-Ark-ma mnt
Põld, aed Elamu, WC,
põld Põld Ja
Elamu, WC, põld
Märkused Kasutatakse rauaeraldajat
Kasutatakse rauaeraldajat
Kasutatakse rauaeraldajat
Pumpla põrand
uputatud, hüdrofoor
roostes, katus laseb vett läbi
Laupa küla
elamute PK
Oisu aleviku PK
Taikse küla
PK Metsaküla
PK Kabala küla PK
Kahala küla PK
Ollepa küla PK
Kataster nr 10269 12512 12513 17308 13430 10390 17342 Pass nr 1729 69 87 HGO-38 6250 3983 HGO-53
Kaevu valdaja Taimi
Neilson Türi Vesi
OÜ Türi Vesi OÜ OÜ Estonia
Türi Vesi
OÜ Türi
Vesi OÜ Türi Vesi
OÜ Puurimise aasta 1966 1989 1990 2000 1990 1975 2000 Maapinna abs
kõrgus, m 53 66 64 64 65 67,6 62,5
Kaevu sügavus,
m 45 70 55 80 205 90 40
Tarbitav veekiht S S S S O S S Kaevu töötava
osa vahemik, m 26,4�45 36-70 31-55 98,5-205 24,8-90
Kaevu tootlikus m3/h
38,2 Ja Ja Ja Ja Ja Ja
Pumpla hoone Ei Ja Ja Ja Ja Ja Ja Veemõõtja Ei Ja Ja Ja Ja Ja Ja
Kraan proovivõtmiseks
Ja Ja Ja Ja Ja Ja Ja
Sanitaarala Aed Aed Põld Mets,
kruusatee Park Põld
Elamud, kruusa-tee
Märkused Kanalisatsiooni-kaevu
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
27
luugiga kaetud �aht,
pinnavesi pääseb sisse
Veekvaliteedist. Vastavalt EÜ Joogiveedirektiivile (98/83/EÜ 03.11.98) on joogivee
kvaliteedinõuded määratletud Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 �Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid�. Joogivesi loetakse tervisele ohtlikuks kui on ületatud määruse nr 82 § 4 ja 5
mikrobioloogilised, radioloogilised ja keemilised piirsisaldused. Keemilistest näitajatest
kuuluvad sagedamini esinevatest siia nitraat (piirsisaldus 50 mg/l), nitrit (0,50 mg/l), boor (1,0 mg/l), fluoriid (1,5 mg/l). Määruse nr 82 §6 indikaatornäitajate raud, mangaan, pH, värvus, lõhn, hägusus,
elektrijuhtivus, kloriid ja sulfaat ületamise korral on joogivesi kvaliteedinõuetele
mittevastav ja sellist joogivett on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda kuni
31.12.2007.a. veevärkidel tarbijate arvuga üle 2000 inimese ning kuni 01.01.2013 .a
veevärkidel tarbijate arvuga vähem kui 2000 inimest.. Türi valla ühiskaevude ja -veevärgi veekvaliteeti iseloomustavad analüüsid on esitatud alljärgnevates tabelites. Detailsemalt on uuritud Särevere aleviku Ülejõe ja TMK ning Türi-Alliku elamute ühisveevarustus olukorda AS Maves�e 2002. a töös Türi valla Särevere ja
Türi-Alliku asulate ühisveevärgi joogivee kvaliteedi uuringud ja abinõude kavandamine olukorra normaliseerimiseks ja Kabala küla ühisveevarustuse olukorda AS Maves´e 2006. a
töös Kabala küla joogiveekvaliteedi uuring ja abinõude kavandamine olukorra
normaliseerimiseks. Mainitud uurimuse järeldusi on kasutatud ka käesolevas töös. Türi valla asula ühisveevõrkudesse pumbatav vesi on ülemäärase raua ja/või floriidi
sisaldusega:: - kõrge rauasisaldus � kohati üle 2 mg/l (norm 0,2 mg/l), millega kaasneb vee suur
hägusus ja halb lõhn (eriti pärast survekatkestusi ja remonditöid). Raud esineb piirkonna tarbitavas veekihis looduslikuna kahevalentse ühendina, mis õhuhapniku
käes oksüdeerub kolmevalentseks ja tekitab pruuni sadet. Valla suuremates asulates [Särevere alevik (kaasaarvatud TMK), Türi-Alliku elamud, Oisu alevik, Taikse küla] on paigaldatud veehaaretele rauaärastuse seadmed. Pärast seda on
joogivee kvaliteet tunduvalt paranenud � rauasisaldus joogivees, olles enne valdavalt üle 1
mg/l on nüüd alla 0,2 mg/l ehk lubatud piirides. Praegu on �rauarikkaim� vesi Kirna küla
Sohlumäe veevõrgus ning Laupa, Metsaküla, Kahala ja Ollepa ühisveevärgis. Igati normile
veeproovis määratud komponentide osas vastab toorvesi 2005.a puuritud Laupa mõisa
kaevus, kuid Põhikooli kraaniveest võetud veeproovis 10.01.2006.a oli raua sisaldus
joogivees 0,82 mg/l. Tagamaks ühisveevärgi tarbevee vastavust joogivee piirnormile raua sisalduse osas, on vaja
�rauarikkama� toorveega ühisveevärkide puurkaevud varustada rauaärastuse seadmetega.
- ülemäärane fluoriidi sisaldus põhjavees (norm 1,5 ml/l), näit Kabala veehaarde kaevuvees 2,4 mg/l, Türi linna Põhja pst kaevuvees 1,7 mg/l.
2003. a TÜ geoloogiainstituudi teadurite poolt koostatud uurimisaruande �Fluoriidi sisaldus
põhjavees� alusel joogivee piirkontsentratsiooni ületavaid looduslikke fluoriidi sisaldusi
eksisteerib peaaegu kõigis Eesti veekihtides ning ühe veekompleksi piires võivad fluoriidi
sisaldused kõikuda väga laiades piirides. Uuringu tulemustele tuginedes annavad S-O
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
28
veekihi sügavad puurkaevud F-rikkamat põhjavett kui madalamad. Seetõttu võib, olenevalt piirkonnast ning hüdrogeoloogilistest tingimustest, olla majanduslikult otstarbekas
madalamate puurkaevude rajamine. Fluoriidi piirsisalduse tagamiseks joogivees on põhimõtteliselt 3 võimalust: fluoriidiärastus
toorvees, fluoriidi lubatud sisaldusega põhjaveekihi kasutuselevõtt või põhjavee segamine
(kõrge fluoriidi sisaldusega põhjavesi segada madala fluoriidi sisaldusega põhjaveega). Kuna ülemäärase fuoriidi eraldamise seadmed on kallid ja nende ekspluatatsioon kulukas,
on ülemäärase flouriidisisaldusega ühisvee puurkaevude puhul Türi vallas peetud
otstarbekamaks uue madalama sügavusega puurkaevu rajamist (Kabala asula) ja põhjavee
segamist Türi linnas. Kabala küla ühisveevõrgus kasutatav puurkaevu vesi ülenormatiivse fluoriidide sisalduse
tõttu kehtivatele joogiveenormidele ei vasta ning on kahjulik inimeste tervisele. 2006.a teostatud uuringu Kabala küla joogiveekvaliteedi uuring ja abinõude kavandamine
olukorra normaliseerimiseks tulemusena peeti normidele vastava joogivee saamise parimaks lahendiks on uue madalama puurkaevu rajamist. Uus puurkaev soovitati puurida olemasoleva puurkaevu kõrvale. Käesolevaks ajaks, s.o juuli 2007, on Kabala asula ühisveevärgi uus kaev puuritud, on küll
hetkel ühisveevõrguga ühendamata. Uue 45 m puuraugu vesi fluoriidide sisalduse osas vastas joogivee piirnormidele, samas toorvees esines joogivee piirnormi ületavas koguses
rauda. Uus veevõrgu puurkaev ühendatakse asula ühisveevõrguga pärast rauaärastuse
seadmete paigaldamist. Türi linna neljast ühisveevõrgu kaevust veevõrgu toitekaevudena kasutatakse Keskuse
(Tehnika tn) puurkaevu ja Põhja pst puurkaevu ning reservis on Tolli tn ja Kungla tn
puurkaevud. Ülemäärase fluoriidisisaldusega on Põhja pst puurkaevu vesi. Joogivee
normidele vastava tarbevee saamiseks suurendatakse esialgse lahendusena Keskuse (Tehnika tn) puurkaevust väljapumbatava põhjavee mahtu, vähendades seevõrra Põhja pst
puurkaevust väljapumbatava põhjavee mahtu. Järgnevate sammudena on kavandatud: - Tehnika tn ja Põhja pst uute ühisveevõrgu puuraukude rajamine ning vanade
puuraukude tamponeerimine, - ja/või Türi linna veehaardele uue perspektiivse asukoha valik. Üheks võimalikuks
perspektiivseks veehaarde asukohaks võiks olla Tolli tn põhja poole jääva ala. Laupa elamute ja Ollepa korruselamute veevärkidel pumplahooned puuduvad, kaevud asuvad �ahtides ja kuigi pinda on tõstetud, on sademeteveel pääs kaevu �ahti ja selle
uputamiseks. Peale suure rauasisalduse ja hägususe on Laupa kaevu vees ülenormatiivne ka
ammooniumioonide kontsentratsioon ning lubatust suuremad olnud mõni kord joogivee
mikrobioloogilised näitajad kaevu korratuse tõttu. Veetorustiku ebarahuldava seisukorra tõttu on fikseeritud:
- normile mitte vastavaid mikrobioloogiliseid näitajaid Säreveres Põllu 20 maja
veesõlmest võetud joogivees. Viimast näitajat ei tohiks siiski üle kanda kogu aleviku
veevarustussüsteemile, - ühisveevärgist tarbitava joogivees piirnormi ületavas koguses rauda Särevere, Oisu,
Taikse, Laupa elamute veevõrkudes.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
29
Türi valla põhjavee kvaliteedinäitajad
*allajoonitud � vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad
tugevamalt � ületatud on piirsisaldus
Näitaja Türi linn
Keskuse PK 17.03.2004
Türi linn Põhja pst PK 17.03.2004
Türi linn Tolli PK
17.03.2004
Türi linn Kungla PK 17.03.2004
Türi linn AS Dessert PK
12.03.2004 (15.03.2004)
Türi-Alliku Elamute PK 26.11.2003
(15.12.2003)
Türi-Alliku TAC-
Ettevõtted
PK 24.11.2006
Särevere Ülejõe PK
26.03.2003 (15.12.2003)
Särevere Türi TMK
PK 17.02.2005
Oisu Keskasula PK
26.03.2003
Oisu PK 01.04.2003
(28.04.2004)
Laupa elamute PK 20.11.2002
(28.10.2003)
Kirna elamute PK
31.08.1987
Laupa asula PK
30.10.2003 (10.05.2007)
Laupa Põhikooli
PK 09.07.2004
Piirsisaldus
Värvus Pt/CO muutusteta (2) 15 Tarbijale vastuvõetav
Lõhn pall (2) Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 16 (34) 1,0 mg/l Tarbijale vastuvõetav
pH 7,37 7,28 7,06 7,06 (7,28) 7,74 (7,12) 7,12 7,6 6,5-9,5 NH4 mg/l 0,09 0,17 0,16 0,29 0,29 (0,2) 0,66 (0,36) 0,14 0,36 0,12 0,50 NO2 mg/l 0,014 0,003 0,003 0,003 0,003 <0,02 0,02 0,013 (0,003) 0,008 0,005 0,50 NO3 mg/l 8,2 0,2 0,45 0,29 0,45 <0,1 0,2 3,52 (0,45) 13,5 0,45 1,1 50 SO4 mg/l 23 12 58,5 58,5 22 (14) 11,8 14 16,5 250 Cl mg/l 28 14 18 18 12 (14) 110 14 13,8 250 Fe mg/l 0,03 0,08 0,07 0,31 0,07 (0,71) 0,68 (0,83) 1,1 1,202 1,2 (1,1) 1,55 (0,74) 0,20 0,74 (0,73) 0,08 0,2 Mn ìg/l 10 (10) 5 (10) 0,00002 0,02 (29) 50
PHTMn mgO2/l 1,4 1,4 3,36 3,36 2,2 1,9 5 Üldkaredus mg-ekv/l
7,7 6,09 2,8 5,7 -
F mg/l 0,51 1,63 0,27 1,42 0,49 0,53 0,3 0,45 0,83 1,5 B mg/l 0,18 0,44 0,12 0,56 0,12 0,08 0,003 1,0 Al g/l 200 Cu mg/l 2,0 Na mg/l 34,5 11,8 200 Pb ìg/l 10,0 Cr ìg/l 50,0
PAH-d summa ìg/l 0,10 Benso(a)püreen 0,010 Elektrijuhtivus
S/cm 722 597 (718) 2500
Coli-laadsete bakterite arv PMÜ/100ml
(0) 0 <1 0 <1 (3) 3 0
Escherichia coli PMÜ/100ml
(0) 0 0 <1 (0) 0 0
Enterokokid PMÜ/100ml
(0) 0 <1 0 <1 (0) 0 0
Kolooniate arv 22ºC
PMÜ/1ml (0) 2 <1 0 >300 100
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
30
Türi valla põhjavee kvaliteedinäitajad
*allajoonitud � vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad tugevamalt � ületatud on piirsisaldus
Näitaja Sohlumäe PK 13.01.2003
Türi TMK PK
02.12.2002 Türi TMK PK 20.04.2004
Türi-Alliku Veskisilla PK 15.06.1998
Änari elamute PK 26.11.1998
Taikse PK 01.08.2006
Kabala asula PK 19.03.2002
Kahala asula PK 05.09.2003
Ollepa asula PK 19.03. 2002
Metsaküla asula PK
01.08. 2006 Piirsisaldus
Värvus Pt/CO 11 9 20 13 11 1 0 28 Tarbijale vastuvõetav
Lõhn pall 2 2 2 2 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 6,3! 7,5! <0,2 mg/l 1,4 31 23 3,5 Tarbijale vastuvõetav
pH 7,53 7,30 7,74 7,07 7,98 7,19 7,28 6,5-9,5 NH4 mg/l 0,19 0,01 1,05 0,07 <0,29 <0,29 0,34 0,50 NO2 mg/l 0,005 0,003 <0,003 0,013 0,004 0,013 0,50 NO3 mg/l <0,45 0,1 41,4 2,64 <0,45 8,8 50 SO4 mg/l 9,2 25,5 23 2 40 9 250 Cl mg/l 50 16,3 30 36,2 47,5 17,3 19,8 250
Fe mg/l 0,65 1,025 0,14
(27.07.04) 0,37 0,19 0,225 0,12 0,075 0,4 1,025 0,2
Mn ìg/l <10 50 PHTMn mgO2/l 0,96 5,6 0,9 5,0 5
Üldkaredus mg-ekv/l
6,61 8,3 2,45 7,37 -
F mg/l 2,2 1,5 Al g/l <15 200 Cu mg/l <0,01 2,0 Na mg/l 200 Pb ìg/l <0,6 10,0 Cr ìg/l <0,3 50,0
PAH-d summa ìg/l <0,001 0,10 Benso(a)püreen <0,001 0,010
Elektrijuhtivus S/cm 553 613 2500 Coli-laadsete bakterite arv
PMÜ/100ml 0 0 0 <1 0 0 0
Escherichia coli PMÜ/100ml
0 0 0 <1 0 0
Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 0 Kolooniate arv 22ºC
PMÜ/1ml 0 0 <1 100
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
31
Türi valla joogivee kvaliteedinäitajad
*allajoonitud � vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad
tugevamalt � ületatud on piirsisaldus
Näitaja Türi linn, Jaama
tn 17 veevõtukoht 15.11.2006
Türi linn, Jaama
tn 17 veevõtukoht
17.03.2004
Türi linn
Majandus-gümnaasium 11.04.2005
Türi linn Viljandi
13 elamu 12.04.2005
Türi-Alliku elamu nr 20 veesõlme kraan
12.07.2004 (19.07.2004)
Türi-Alliku elamu nr 20 kraan 13.06.2007
Türi-Alliku TAC- Ettevõtede veevärk
lasteaia köögi kraan 05.08.2005
Särevere Põllu tn 20 elamu kraan 27.07.2004
Särevere Põllu tn 20
elamu kraan 14.06.2006
Särevere, Türi TMK
Õpetajate elamu 1-3 kraan 09.05.2003
(20.04.2006)
Särevere, Türi TMK,
Lasteaia köögi kraan
25.04.2006 Piirsisaldus
Värvus Pt/CO 4 11 4 5 <2 16 10 10 Tarbijale vastuvõetav
Lõhn pall 1 1 1 1 1 2 1 2 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 0,78 0,79 0,35 <0,35 5,9 2,0 14,9 Tarbijale vastuvõetav
pH 7,70 7,66 7,47 7,6 7,37 7,1 7,27 7,19 (7,27) 7,46 6,5-9,5 NH4 mg/l 0,07 <0,02 0,08 <0,02 0,04 <0,02 0,12 0,06 0,09 (0,2) 0,22 0,50 NO2 mg/l <0,45 0,004 0,003 0,003 0,50 NO3 mg/l <0,003 <0,45 0,45 0,45 50 SO4 mg/l 22 24 77 53 22 12 24 35 250 Cl mg/l 32 32 23,5 20 18 12 18 23,5 250 Fe mg/l 0,081 0,045 <0,01 0,026 0,13 0,017 0,19 0,11 0,074 (0,25) 1,72 0,2 Mn ìg/l <5 <10 <5 <5 10 <5 22 25 50
PHTMn mgO2/l 1,4 2,9 0,46 0,8 1,2 4,8 1,4 2 5 Üldkaredus mg-ekv/l
-
F mg/l 1,7 1,3 0,26 0,31 0,57 0,84 1,5 B g/l 0,05 0,2 Al g/l 20 200 Cu mg/l <0,01 <0,01 0,021 0,01 2,0 Na mg/l 45 274,4 9,8 34,2 8,6 200 Pb ìg/l <1,5 1,4 1 1,1 10,0 Cr ìg/l <0,5 <0,4 0,4 1,2 50,0 Hg ìg/l 0,5 1,0 Ni ìg/l 0,8 20 Cd ìg/l 0,1 5,0
PAH-d summa ìg/l <0,001 <0,001 0,001 0,001 0,10 Benso(a)püreen <0,001 <0,001 0,001 0,001 0,010
Elektrijuhtivus S/cm 619 673 742 753 621 636 594 619 623 (684) 690 2500 Coli-laadsete bakterite
arv PMÜ/100ml 0
0 0 0 (0) 0 0
Escherichia coli PMÜ/100ml
(0) 0 0
0 0 (0) 0 0
Enterokokid PMÜ/100ml
(0) 0
0 0
Kolooniate arv 22ºC
PMÜ/1ml (0)
7 3 100
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
32
Türi valla joogivee kvaliteedinäitajad
*allajoonitud � vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad tugevamalt � ületatud on piirsisaldus
Näitaja Kirna asula, elamu nr 43 29.06.2005
Änari elamu
63-6 kraan 28.04.2005
Laupa elamu 1-9 kraan
16.05.2006
Laupa elamu 3-5 kraan
28.09.2005 (elamu 1-4 kraan
10.10.2006)
Laupa Põhikooli
köögi kraan 03.05.2006
(12.10.2006)
Taikse küla elamu
veesõlme kraan 29.05.2003
(28.04.2004)
Taikse elamu 4-6 kraan
28.09.2005
Oisu alevik Retla 5 elamu veesõlme kraan
29.03.2003 (14.06.2007)
Metsaküla elamud
ühepereelamute kraan 27.04.2004
(01.08.2006)
Kabala Põhikooli
köögikraan 11.09.2003
(11.04.2007)
Kahala elamu nr 13 kraan 21.09.2004
Ollepa küla
Postkontori kraan 19 ja 23.11.2004
Ollepa küla
Postkontori kraan 28.09.2005
Piirsisaldus
Värvus Pt/CO 8 10 31 (28) (5) 6 Tarbijale vastuvõetav
Lõhn pall 1 2 2 2 (2) (1) 1 Tarbijale vastuvõetav Hägusus NHÜ 2,4 12,5 0,55 3,1 (3,5) (2,5) 0,94 Tarbijale vastuvõetav
pH 7,23 7,3 7,53 7,32 7,3 (7,09) 7,37 (7,1) 7,04 (7,28) (7,7) 7,44 6,82 7,09 6,5-9,5 NH4 mg/l 0,09 0,02 0,38 0,37 0,43 (1,2) 1,2 0,19 (0,02) 0,39 (0,34) 0,02 0,02 <0,02 0,50 NO2 mg/l 0,006 0,003 0,009 0,003 0,003 0,004 (0,21) 0,003 0,50 NO3 mg/l <0,45 12,9 0,45 0,45 0,45 0,45 10,7 50 SO4 mg/l 51 12 17 13 51 62,5 11 (8) 4,2 29 35 250 Cl mg/l 13,7 12 11,8 16 52 19,8 24 (19,8) 47,5 15,8 20 250 Fe mg/l 0,34 0,033 2,8 1,47 (0,82) (0,38) 0,1 0.86 (0,098) 1,1 (1,02) 0,075 (0,195) 0,01 0,12 0,12 0,2 Mn ìg/l 10 5 28 18 (17) 39 37 <10 10 10 31 50
PHTMn mgO2/l 3,3 3,6 2,1 1,9 (2,3) 2,7 2,4 5 (5) 0,9 0,32 2 1,6 5 Üldkaredus mg-ekv/l
2,8 -
F mg/l 0,23 0,08 0,45 0,41 0,56 0,37 2,2 0,08 0,21 1,5 B g/l 0,04 0,09 0,19 0,31 0,16 0,79 0,05 Al g/l 50 12 15 200 Cu mg/l <0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 2,0 Na mg/l 6,6 73,5 5,8 5,3 15 5,2 30,3 3,7 8,2 200 Pb ìg/l 10 1,5 1,5 0,6 0,6 0,6 1 10,0 Cr ìg/l <0,4 2,3 0,8 2 0,9 0,3 0,4 50,0 Hg ìg/l 0,3 0,3 0,5 0,5 0,5 1,0 Ni ìg/l 0,8 1,1 1 0,8 20 Cd ìg/l 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 5,0
PAH-d summa ìg/l <0,001 0,001 0,001 0,001 0,001 0,10 Benso(a)püreen <0,001 0,001 0,001 0,001 0,001 0,010 Elektrijuhtivus
S/cm 672 576 570 567 565 (928) 716 (727) 636 (613) (545) 645 936 748 2500
Coli-laadsete bakterite arv PMÜ/100ml
0 0 0 0 (0) (0) 0 0 0 (0) 0 (0) 0 8 0 0
Escherichia coli PMÜ/100ml
0 0 0 0 (0) (0) 0 0 0 (0) 0 (0) 0 2 0 0
Enterokokid PMÜ/100ml
0 0 0 0 (0) 0 0 (0) 0 8 0 0
Kolooniate arv 22ºC
PMÜ/1ml 0 300 41 (61) (3) 0 (0) 0 300 24 100
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
33
3 ÜHISVEEVÄRGI JA �KANALISATSIOONI OBJEKTID
3.1 Ühisveevärgi objektid Türi vallas on ühisveevärgiga kindlustatud 13 asulat või asulaosa, milledest valla vee-ettevõtja (OÜ Türi Vesi) hooldada on kaheksa ühisveevärgi süsteemi [Türi linn, Särevere
aleviku Ülejõe osa, Oisu alevik, Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Kahala, Kirna ja Ollepa küla].
Ülejäänud asulates või asulaosades vallaelanikke tarbeveega varustavad ühisveevärgi
süsteemid on vee- või korteriühistute (näit Laupa, Änari, Kolu) või ettevõtete (näit Türi
TMK, OÜ Estonia) halduses. Valla piires paiknevatest ühisveevõrgu süsteemidest tarbib
vett ca 8667 inimest. Alljärgnevalt kirjeldatakse detailsemalt valla asulate ühisveevärgi süsteemide
hetkeolukorda.
3.1.1 Puurkaev-pumplad
Türi vallas kasutatakse ühisveevõrkude toiteks 22 puurkaev-pumplat. Alljärgnevalt esitatakse puurkaev-pumplate tehnilised andmed ja nende lühikirjeldus. Puurkaevu nimetus ja katastri nr.
Puur-kaevu valmimis-aasta
Keskmine pumbatud vee kogus m3/d
Kasutusel oleva pumba mark
Puurkaevu passi nr või
akti nr
Iseloomustus ja hinnang tehn. seisukorra kohta
OBJEKTI HALDAJA � OÜ TÜRI VESI Keskuse, nr 8861
1955 200 MP-151-C/18
Pass nr A-101-M
Veehaarde san. tsoon 20 m Planeeritud rajada uus puurkaev
Põhja pst nr 8868
1972 300 MP-151-C/18
Pass nr 3257
Fluoriidi üle normi (kuni 1,7 mg/l), planeeritud rajada uus puurkaev
Kungla Nr 8870
1981 reserv MS 152-17 Pass nr 5001 Fluoriidi ja gaasi üle normi
Tolli nr 8867
1970 reserv 3F6252-8 Pass nr 821 Veehaarde san. tsoon 30 m Täielikult amortiseerunud, kaks pumpa sees
Särevere
Ülejõe PK, nr 10279
1989 40 4SD 10/12 Pass nr 6047 Kasutuses veepuhastusseadmed (rauaärastus).
Rauaärastuse paigaldamisega kaasnes ka PK
hoone rekonstrueerimine. PK ühe-poolne elektritoide
Türi-Alliku elamud, nr 10472
1976 25 4SD 10/12 Pass nr 4194 Kaev omas hoones. Seisund rahuldav. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.
Kasutuses veepuhastusseadmed (raua-ärastus).
Kirna küla PK, nr 17216
1968 1,8 Idea 0,75 SUMOTO&TESLA
Akti nr PK08 Kaev omas hoones. Seisund rahuldav. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas. Kasutuses veepuhastusseadmed (raua-ärastus).
Oisu asula I nr 10521
1982 reserv 4FX-8-17-H Pass nr 361
Oisu asula II nr 12512
1989 80 4PX-8-17-H Pass nr 69
Elektri ja automaatika osa amortiseerunud, Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas. Kasutuses veepuhastusseadmed (raua-ärastus).
Taikse küla nr 12513
1990 20 8GF 22 Pass nr 87 Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas. Kasutuses veepuhastusseadmed (raua-ärastus).
Kabala küla nr 13430
1990 50 8GS30 Pass nr 6250 Floriidi üle normi. Veemõõtja ja proovivõtu-kraan olemas. Planeeritud uus puurkaev.
Kahala küla nr 10390
1975 50 6`` vene pump
Pass nr 3983 Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.
Ollepa küla nr 17342
2000 0,83 NP178 4`` Akt HGO-53 Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.
OBJEKTI HALDAJA � TÜRI TMK Türi TMK, nr 10276
1972 88,8 Rootsi pump Tootlikus 20 m3/tunnis
Pass nr 3451 Kasutuses veepuhastusseadmed (rauaärastus).
Kaev omas hoones, katus ebatihe, pumplasse imbub pinnasevesi (veekiht põrandal).
Veemõõtja ja proovi-võtukraan olemas.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
34
OBJEKTI HALDAJA � Taimi Nielson Laupa elamud, nr 10269
1966 8 Pass nr 1729 Kanalisatsioonikaevu luugiga kaetud �aht,
pinnavesi pääseb sisse ja uputab kaevu aeg-ajalt. Proovivõtukraan olemas, veemõõtja
puudub. 2007. a finantseerib KIK seadmete vahetust
OBJEKTI HALDAJA � Merike Pihle Änari elamud,
nr 17217 1968 1,1 Akti nr PK09 Kaev omas hoones. Hüdrofoor roostes.
Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.
OBJEKTI HALDAJA � Sohlumäe elamud Sohlumäe
elamud, nr 10285
1987 6,27 Kaev omas hoones. Katus laseb vett läbi,
põrand uputatud, kaevu päis pole veetihe,
hüdrofoor roostes. Veemõõtja olemas,
proovivõtukraan puudub.
OBJEKTI HALDAJA � Kelmiküla elamud Kelmiküla
elamud, nr 17333
2000 (ren) 1,2 Akt nr HGO-50 Kaev omas hoones. Seisund rahuldav, pumplale pandud uus katus. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.
OBJEKTI HALDAJA � Veskisilla elamud Veskiküla
elamud, nr 14529
1998 1,0 Pass nr 1266 Kaev omas hoones. Seisund rahuldav. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.
OBJEKTI HALDAJA � Kolu elamud Kolu elamud, nr 10493
1978 Veemõõtja
puudub Akt nr HGO-
138 Kaev omas hoones. Hoone seisund rahuldav. Veemõõtja ja proovivõtukraan olemas.
OBJEKTI HALDAJA � OÜ Estonia Metsaküla I nr 17308
2000 2,5 (30 koos Farmiga)
166F40 Akt nr HGO-38 Kaev omas hoones, hoone seisund rahuldav, veemõõtjaga registreeritav väljapumbatav vesi
Tarbitav vesi rauarikas (6-10 mg/l) Metsaküla II nr 8
reservis 166F40
3.1.2 Veetorustikud ja veevõrgu vahekaevud
Alljärgnevalt esitatakse ülevaade valla asulate ühisveevõrgu torustike ja vahekaevude
seisukorrast. Türi linn � Türi linnas on ühisveevärgiga kindlustatud ca 5368 inimest. Linna ühisveevõrgu veetorustike pikkuseks on ca 32 km, sellest malmtorustikku on 12,1
km, raudtoru 1,9 km ja plasttoru 18 km. Linna kesk- ja põhjaosa veevõrk on kujundatud
ringvõrguna, lääne- ja lõunapoolses linna hoonestatud osas esineb pikki tupiktorustikke. Linna ühisveevõrgu veetorustike keskmine vanus on 25 � 30 aastat, malmtorustikud on enamjaolt 100 mm läbimõõduga. Viimase 15 aasta jooksul on torustike rajatud kasutades
plasttoru läbimõõtudega 32 � 80 mm. Tingituna omaaegsest perspektiivivajadusest torustike rajamisel ja vee tarbimise vähenemisest on suurem osa Nõukogude ajal rajatud
veetorustikest üledimensioneeritud. Vanu ühisveevõrgu torustike renoveeritakse uue plasttoru sissetõmbamise teel. Viimase
poole aasta jooksul on sel moel linna veetorustikke uuendatud ca 3500 m ulatuses. OÜ Türi Vesi andmeil on keskmine tarbevee kogus 167 000 m3/aastas e 457,5 m3/d ning veekadu ühisvee välisvõrkudest 15% (väljapumbatud ja realiseeritud veekoguse vahe %). Linna ühisveevõrgu torustike probleemideks on üledimensioneeritus, lekkivad malmtorud
ja pikad tupiktorustikud, aga samuti torustike paiknemine eramaadel.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
35
Särevere alevik � tingituna asulat läbivast Prandi jõest on kaks eralditoimivat ühisveevarustuse süsteemi. Aleviku Ülejõe osa veevõrk on rajatud hargvõrguna ca 40 aastat tagasi ning hõlmab
suurema osa Ülejõe asulaosa hoonestusest. Omal ajal malm- ja raudtorudest ehitatud tarbevee jaotusvõrgu pikkuseks on 3,22 km. 2006. a on alevikuosa välisveevõrk
rekonstrueeritud, vanasse veetorusse on sisse tõmmatud väiksema läbimõõduga plasttoru. 2004 aastast on asulaosa veevarustust hallanud OÜ Türi Vesi. Veevõrgust tarbitav vesi on
mõõdetav, OÜ Türi Vesi andmeil on keskmine tarbevee kogus 45,2 m3/d ning veekadu ühisvee välisvõrkudest 15%. Aleviku lõunapoolse osa veevarustust haldab ja hooldab Türi TMK, jaotusvõrgu rajatiste
omanikuks on aga riik. Samuti ca 40 aastat tagasi rajatud ühisvee jaotusvõrk on ehitatud
hargvõrguna kasutades enamjaolt veetorusid läbimõõtudega 50 ja 100 mm, ühisvee
jaotusvõrgu pikkuseks on 3,5 km. 2006. a alevikuosa välisveevõrk on rekonstrueeritud,
vanasse veetorusse on sisse tõmmatud väiksema läbimõõduga plasttoru. Türi TMK andmeil
on keskmine tarbevee kogus 89 m3/d. Türi-Alliku küla � piires paikneb kolm eralditoimivat ühisvee jaotusvõrgu süsteemi. Türi-Alliku elamute ühisvee jaotusvõrk on rajatud ca 40 aastat tagasi hargvõrguna,
rekonstrueeritud 2004-2006. a. Ühisvee jaotusvõrgu torustike pikkuseks on ca 0,85 km ning torumaterjalina on kasutatud 80 ja 100 mm läbimõõduga survemalmist toru, millesse on
sisse tõmmatud väiksema läbimõõduga (50 ja 40 mm) plasttoru. Ühisvee jaotusvõrgu
haldaja on OÜ Türi Vesi, vee-ettevõtja andmeil on keskmine tarbevee kogus 27 m3/d ning veekadu ühisvee välisvõrkudest 10%. Türi-Alliku lasteaed ja raamatukogu, mis asuvad Pärnu jõe vasakul kaldal, saavad oma
tarbevee Alliku sigala puurkaevust. Kelmiküla piirkonna ühisveevõrk on rajatud hargvõrguna 10 eramu tarbeveega
varustamiseks. Veevõrgu pikkuseks on ca 0,32 km. Veetorustik on mõningad aastat tagasi
renoveeritud, s.t torustik vahetatud plasttoru vastu, majaühendused varustatud siibritega.
Puurkaevu ja ühisvee jaotusvõrgu omanik on eramute omanikest koosnev veeühisus,
keskmine tegelik veetarve veevõrgust 1,2 m3/d.
Veskisilla eramute ühisveevõrk on rajatud hargvõrguna kuue eramu tarbeveega
varustamiseks. Veetorustiku pikkuseks on ca 0,35 km ning veetorustikud on rajatud 40 mm läbimõõduga plasttorust. Vee jaotusvõrgu seisukorra kohta teave puudub. Puurkaevu ja ühisvee jaotusvõrgu omanik on eramute omanikest koosnev ühisus, keskmine veetarve
veevõrgust on 1,0 m3/d.
Oisu alevik � veevõrk on rajatud ca 25-40 aastat tagasi hargvõrguna. Veevarustusega on
kindlustatud aleviku keskosa korruselamud ja kirdeosas paiknevad põllumajandusühistu
tootmishooned. 2004 aastal on aleviku keskosa (korrusmajade piirkonna) ühisveevõrk renoveeritud � vanasse malmtorustikku on sisse tõmmatud väiksema läbimõõduga plasttorustik. Aleviku
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
36
veetorustike pikkuseks 3,2 km, sellest plasttorustikku on 0,72 km (läbimõõtudega 32-63 mm) ning 2,5 km malmtorustikku (läbimõõtudega 100-150 mm). Veetorustikke haldava vee-ettevõtte OÜ Türi Vesi andmeil on aleviku ühisveevõrgust
tarbitav vee kogus ca 45�100 m3/d (sõltub hooajast). Taikse küla � veevõrk on rajatud ca 25 � 35 aastat tagasi hargvõrguna, renoveeritud
(vanasse torustikku plasttoru sissetõmbamise teel) aastatel 2004 - 2006. Veevarustusega on kindlustatud küla lõunaosa korruselamud ja idaosas paiknevad põllumajandusühistu
tootmishooned. Küla ühisveevõrgu torustike pikkuseks on 1,26 km, sellest elanikkonda
varustava veetorustiku pikkus on 0,31 km. Veetorustikke haldava vee-ettevõtte OÜ Türi Vesi andmeil on küla ühisveevõrgust tarbitav
vee kogus ca 10-13 m3/d, millest elanikkonna tarbevesi moodustab kuni 3 m3/d. Kabala küla � ühisveevõrk on rajatud üle 30 aasta tagasi kasutades malmtoru hargvõrguna.
Veevõrgu kogupikkuseks on 2,7 km ning ühisveevärgiga on kindlustatud korruselamud,
küla lõunaosa eramud ja endise põllumajandusühistu hooned. Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist ja võimalikust perspektiivivajadusest on veevõrk
amortiseerunud � veetorustikud on üle dimensioneeritud ja lekkelised, sagedased on
veetorustike purunemised. 2001-2004 aasta jooksul on veetorustikke osaliselt renoveeritud endise vallamaja piirkonnas (vahetatud 32-40 mm plasttoru vastu), mis on tekitanud küla
veevõrgus nn pudelikaela. 2007. a koos asula uue ühisveevärgi puurkaevu rajamisega on
renoveeritud puurkaevu ja korrusmajade vaheline veevõrk 560 m ulatuses. Veetorustikke haldava vee-ettevõtte OÜ Türi Vesi andmeil on küla ühisveevõrgust tarbitav
vee kogus ca 12 000 m3/a e ca 33 m3/d. Kahala küla � veevõrgu kogupikkus on ca 3 km. veevõrk on rajatud ca 30 aastat tagasi
hargvõrguna kasutades malmtoru. Küla ühisveevõrguga on kindlustatud küla tiheasustatud
keskosa elamud ja endise põllumajandusühistu tootmishooned. Veetorustikke haldava vee-ettevõtte OÜ Türi Vesi andmeil on küla ühisveevõrgust tarbitav vee kogus ca 12 000 m
3/a e ca 33 m3/d. Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist ja võimalikust perspektiivivajadusest on veevõrk
amortiseerunud � veetorustikud on üle dimensioneeritud ja lekkelised, sagedased on
veetorustike purunemised. Tühjadena seisvate tootmishoonete poole suunduvad veevõrgu
torustikud on siibritega suletud. Laupa küla � ühisvee jaotusvõrguga on varustatud kolm korruselamut ja neli eramut.
Rajatud kuni 40 aastat tagasi hargvõrguna. Vee välisvõrkude pikkuseks on 530 m. Ühisvee
jaotusvõrgu haldajaks on elanikest moodustatud ühistu, keskmine veetarve veevõrgust on 8
m3/d. Tarbitava vee koguseid mõõdetakse vaid puurkaevus, üksitarbijate juures vesi
mõõdetav ei ole. Eraldi veevarustuse süsteemi (s.h puurkaevu) omab Laupa mõisas tegutsev Laupa põhikool. Kirna küla � piires paikneb kaks eralditoimivat ühisveevärgi süsteemi.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
37
Küla vanas osas paikneb OÜ Türi Vesi hallatav ühisvee süsteem, mis on rajatud 1970-ndate aastate alguses. Vee välisvõrk on 2005. a rekonstrueeritud, vanad veevõrgu malm- või
raudtorud on välja vahetatud plasttorustiku vastu.. Ühisveevõrguga on kindlustatud Kirna
mõis, kaks korruselamut ja neli eramut, veevõrgu pikkuseks on 350 m. Vee-ettevõtja
andmeil on tarbevee keskmine kogus 1,8 m3/d. Küla vanast osast ca 1 km võrra lõuna suunas asub Kirna koosseisu kuuluv Sohlumäe, kus tsentraalne veevarustus eramutele on rajatud 1980-ndate lõpus. Rajatud on veevõrk
hargvõrgna ning omanikuks on eramute omanikest moodustatud ühistu. Vee välisvõrgu
pikkuseks on ca 500 m, torustike seisukorra kohta andmed puuduvad, elanike poolt tarbitav veekogus on mõõdetav puurkaevus. Tarbitava vee keskmine kogus 6,27 m
3/d. Änari küla � tsentraalse veevarustusega on ühendatud kaks korruselamut ja kuue korteriga
ridaelamu boks. Veevõrk on rajatud hargvõrguna 1970-ndate alguses, pikkusega ca 200 m, torumaterjalina tõenäoliselt kasutatud malm- või raudtorusid. Veevõrgu haldajaks on
tarbijatest koosnev ühisus. Tarbitava vee kogus on mõõdetav puurkaevus, veetorustike
seisukorra kohta teave puudub. Veevõrgust tarbitava vee keskmiseks koguseks on 1,1 m3/d. Kolu küla � kahe elamu elanikud (ca 30 inimest) on varustatud ühisveega, mis rajati
hargvõrguna 1970-ndate lõpus. Puurkaevu ja elamute vaheline veetorustik on 2006. a
rekonstrueeritud [40 mm läbimõõduga plasttoru]. Puurkaevu ja veevõrgu omanikuks on tarbijatest koosnev ühisus, arvestust vee tarbimise üle ei peeta. Metsaküla � küla veevõrgu pikkuseks on ca 2 km. Rajatud on torustik, kasutades 65 või
100 mm läbimõõduga malmtoru, hargvõrguna. Küla veevõrgu välistorustik on halvas
olukorras, torustikud on üle dimensoneeritud, mistõttu kohati vesi seisab torustikes ja
roiskub. Tarbitav joogivesi on rauarikas. Veevõrgu haldajaks on OÜ Estonia. Ollepa � külas on ühisveega varustatud üks eramu, üks 8-korteriga elamu ja üks 4-korteriga elamu. Ühisvee välisvõrgu pikkuseks on 110 m ning rajatud on see plasttorudes (läbimõõt
32-50 mm). Suurem osa torustikust (ca 65 m) on üle 15 a vana, on amortiseerunud ning
vajaks väljavahetamist. Türi valla ühisvee jaotusvõrgud on rajatud suuremas osas 30-40 aastat tagasi ning nende ehitamisel on lähtutud omaaegsetest veenormidest. Projekteeritud suurtele
perspektiivvajadustele ja ehitatud kaootiliselt, on veejaotusvõrgud üle dimensioneeritud.
Viimase kolme aasta jooksul on vee-ettevõtja poolt Särevere ja Oisu alevike, Türi-Alliku, Taikse, Kolu, Kirna (sh Sohlumäe), Kabala ühisvee välisvõrgud uuendatud, tarbijad on
kindlustatud veemõõtjatega. Amortiseerunud ja renoveerimist vajavad Kahala, Metsaküla ja
Laupa jaotusvee välistorustikud Asulatesse rajatud ühisvee hargvõrgustiku miinuseks on ka asjaolu, et veetorustike remonditööde korral jääb suurem osa tarbijaskonnast ühisveeta,
võimalused vee edastamiseks paralleeltorustikke mööda puudub.
3.1.3 Siibrid, siibrikaevud
Valla ühisvee jaotusvõrkudes olevate siibrite ja siibrikaevude seisukord on halb. Vanad siibrid suuremalt jaolt ei tööta ja/või lekivad. Vähesel määral on OÜ Türi Vesi Türi linnas,
Särevere Ülejõe asulaosas, Türi-Allikul, Oisus, Taikses, ja Kabalas vahetanud siibreid ja/või paigaldanud veevõrgu normaalseks opereerimiseks vajalikke siibrikaeve. Türi linnas
on sõlmkaevud vahetatud �17 linna projekti raames�.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
38
Valla külade väikestel veevõrkudel reeglina siibrikaevud ja siibrid puuduvad või kui on, siis
ei tööta. Avariide puhul suletakse toide veevõrku puurkaev-pumplast, millejärgselt kogu
veevõrgu tarbijaskond on veeta.
3.1.4 Hüdrandid, veereservuaarid
Teadaolevalt on tuletõrjehüdrandid Türi linna ühisveevõrgu torustikel: Kurrikoffi kiriku nurgal vana Kungla 6 uus Kungla-Allika rist uus Kungla-Luha rist uus Kungla-Paide rist uus Paide-Jõe rist uus Paide 5a uus Paide 3 uus Tallinna-Kreutzwaldi rist uus Kraavi 1 uus TNB Tankla - E.Vilde-Liiva rist uus Liiva-Raudtee rist uus Tolli-Pikk rist uus Vabriku-Hariduse rist uus Aia-Koidula rist uus Tuletõrjevee reservuaarid on:
- Türi TMK puurkaevu taga (hoonest ida pool), - Kabala ühisveevärgi puurkaevu juures, - Kahala ühisveevärgi puurkaevu juures, - Särevere alevikus Sillaotsa tänava piirkonnas.
Valla teistes ühisveevõrkudes aruande koostajatele teadaolevalt tuletõrjehüdrandid või
tuletõrjevee reservuaarid puuduvad. Vastavalt standardi EVS-812-6:2005 nõuetele paigaldatakse hüdrandid torustikele, mille
nimiläbimõõt on 100mm (kahekorruselise hoonestuse korral erandina vähemalt 80 mm).
Kui piirkonnas olemasolevad ja rajatavad torustikud ja veehaarded ei suuda tagada vajaliku vooluhulka siis lahendatakse see lahtiste tuletõrjeveemahutite või veekogude baasil Tulekustutusvee normidele vastava veevõtu võimalus (hüdrantidest tuleb tagada vooluhulk
10 l/s kolme tunni jooksul) on Türi linna keskosa ühisveevõrgust. Hüdrantide paigutamisel
lähtutakse tema tööraadiusest 200 m ning hüdrantidega tuleb haarata kogu hoonestatav ala. Türi valla teiste ühisveevärgiga asulates tagatakse tuletõrjevee olemasolu veereservuaaride
või looduslike veekogude baasil.
3.1.5 Ühisveevõtukohad
Teadaolevalt ühisveevõtukohti (kolonka) valla ühisveevarustusega asulates ei ole. Ühisveevõtukohtadena võib ka käsitleda peenramaade kastmiseks ettenähtud veevõtukohti.
Türi-Alliku elamute puurkaevus ja Särevere Ülejõe puurkaevus on asulasse suunduvast
veetorust tehtud väljaviik peenramaade kastmisvee tarbeks. Väljaviik on varustatud
veemõõtjaga ning neist kasutatav kastmisvesi on maksustatav.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
39
3.2 Ühiskanalisatsioon Türi vallas on ühiskanalisatsiooniga varustatud asulateks Türi linn, Särevere ja Oisu
alevikud ning Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Kahala, Änari, Laupa, Kirna külad.
3.2.1 Kohtpuhastusseadmed
Türi valla ühiskanalisatsiooniga varustatud asulates on kohtpuhastusseadmed: - AS Taure autopesula ja tehnika seisuplatsil Türi linnas (õlipüüdja), - AS Mateko õlipüüdja, - Türi jäätmejaama õlipüüdja, - Türi linna kahel katlamajal (õli-mudapüüdjad), - Türi linna toitlustus ja haridusasutustel (Türi söökla, Kadri, Saara, Külla Jürile,
Majandus Gümnaasium, Gümnaasium, Türi Kolled�, Konsum, Veskisilla) 10
rasvapüüdjat, - Türi linna bensiinitanklad (Alexela, Lukoil) - kokku 2 muda-õlipüüdjat, - Türi linna neli autopesulat � kokku 4 muda-õlipüüdjat, - OOB Kaubanduse OÜ bensiinitanklal Säreveres (õlipüüdja), - Türi TMK sööklal Säreveres (rasvapüüdja), - Türi linna piiril paikneval AS TNB bensiinitanklal (õlipüüdja), - Laupa Põhikooli köögiplokil rasvapüüdjat, - Oisus OÜ Estonia tehnika pesuplats (õlipüüdja), - Oisu Põhikool (rasvapüüdja), - Kabala Põhikool (rasvapüüdja)
Kuna bioloogilised reoveepuhastid on projekteeritud olmereovee ja/või sellele lähedase
koostisega tootmisreovee puhastamiseks, ei tohi reoveepuhastisse juhitav reovesi sisaldada lahustamata õlisid, vaike, masuuti, bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid,
biogeenseid elemente vähem kui BHTt : N : P = 100 : 5 : 1 ning kahjulike aineid määruses
�Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord� §4 esitatud piirväärtusi ületavas
kontsentratsioonis. Sellest tulenevalt peaks Türi-Alliku lasteaial olema rasvapüüdja. Naftasaadustega kokku puutuvate ettevõtete (näit. kütusetanklad, masinate pesu, vedelkütust kasutavad katlamajad)
platsiveed peaksid enne juhtimist kanalisatsiooni või loodusesse olema puhastatud
õlipüüdjas.
3.2.2 Purglad
Türi valla territooriumil on ametlikuks reovee purgimissõlmeks Türi linna reoveepuhasti
eelsette biotiigis. Valla territooriumil paiknevaid reovee kogumiskaeve tühjendab OÜ Türi
Vesi. Reoveepuhasti juures purglaks kasutatav tiik hakkab täis saama, uus purgimissõlm
lahendatakse uue reoveepuhasti rajamisega Türi linna. Tõenäoliselt osutavad reovee kogumiskaevude tühjendamise teenust valla piires ka üksikud
eraettevõtjad ja/või põllumajanduse ühistud. Nende poolt äraveetava reovee koguste ja
reovee purgimiskohtade kohta informatsioon puudub.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
40
3.2.3 Kanalisatsioonitorustikud, -kaevud
Alljärgnevalt on kirjeldatud Türi vallas ühiskanalisatsiooniga asumite kanalisatsiooni-torustike seisukorda. Türi linn � linna ühiskanalisatsioon on hakatud rajama ca 30-35 aastat tagasi. Praeguseks ajaks on ühiskanalisatsiooniga varustatud suurema osa linna kesk- ja lõunaosast.
Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 41,1 km, sellest 22,8 km on plasttoru. Varemehitatud torustike puhul on kasutatud asbotsement- või keraamilist toru. Kanalisatsioonitorustikke
haldava OÜ Türi Vesi andmeil on linna ühiskanalisatsiooni formeeruv aastane reovee
kogus 215 000 m3/aastas e 589 m3/d (sh Türi-Allikult ja Säreverest linna reoveepuhastile
suunatav reovee kogus), sademeterohkel ajal on linna puhastusseadmetesse suunatav reovee vooluhulk kuni 2000 m3/d. Linna ühiskanalisatsiooni vanem osa on halvas olukorras. Torustikud ja kanalisatsiooni
kontrollkaevud ei ole vettpidavad, mistõttu sademeterohkel ajal on puhastisse suunatav
reovee kogus kuni kaks korda suurem tavapärasest reovee kogusest. Samuti on olmekanalisatsiooni suunatud majade drenaa�i- ja platside sademeveed. Särevere alevikus � paikneb kaks eralditoimivat kanalisatsioonisüsteemi. Särevere Ülejõe asulaosa (põhjapoolne osa) kanalisatsiooniga on varustamata vaid
lõunapoolse osa eramud. Kanalisatsioonitorustikud on rajatud ca 30 aastat tagasi ning praeguseks ajaks on nende pikkuseks 2,86 km. Alevikuosa kanalisatsioonitorustikud on halvas seisundis, seda eriti Jõe tn piirkonnas, kus torustikesse imbub intensiivselt
pinnasevett. Samuti voolab olmekanalisatsiooni majade drenaa�i- ja platside sademeveed. Särevere aleviku lõunapoolse osa kanalistiooni haldab Türi TMK. Ehitatud samuti üle 30
aasta tagasi, hetkel on kanalisatsioonitorustike pikkuseks 4,14 km. Kanalisatsiooniga on haaratud alevikuosa elamufond, koolihooned ja Kopli farm. Kohapealt saadud informatsiooni põhjal on kanalisatsioonitorustikud ja kontrollkaevud halvas olukorras, pole
veetihedad, millest tingituna sademeterohkel ajal imbub sademevesi kanalisatsiooni. Aleviku reovesi suunatakse puhastamiseks Türi linna puhastusseadmetesse. Selleks on
1996.a rajatud survetorustikud Särevere Ülejõe alevikuosast pikkusega 713 m ja Särevere
aleviku lõunapoolsest osast pikkusega 951 m. Kanalisatsioonitorustikke haldava OÜ Türi Vesi andmeil on ühiskanalisatsiooni formeeruv aastane reovee kogus Särevere Ülejõe osas 128 m
3/d Särevere lõunapoolse osas 172 m3/d.
Türi-Alliku küla � kanalisatsioon on rajatud 1970-ndatel aastatel ning järgnevate
aastakümnete jooksul on laienenud vastavalt küla ja ka Türi linna arengule. 1997 a. on küla
kanalisatsioonitorustikke ca 1,2 km ulatuses uuendatud (renoveeritud). Kanalisatsiooniga on varustatud Türi-Alliku korruselamud, Kelmiküla ja Veskisilla eramud ning Veskisilla
motell ja AS Termoran. Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 3,25 km. Türi-Alliku piirkonna kanalisatsiooniga varustatud rajatiste reovesi suunatakse ülepumpamise teel Türi
linna kanalisatsioonivõrku. Kuus suunatakse Türi-Alliku külast Türi linna kanalisatsiooni
keskmiselt 385 m3 reovett.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
41
Türi-Alliku piirkonna kanalisatsioonitorustikud ja kaevud on halvas olukorras, mistõttu
sademeterohkel ajal on linnakanalisatsiooni pumbatav reovee kogus kuni kaks korda suurem tavapärasest külas formeeruvast reoveekogusest. Oisu alevik � ühiskanalisatsioon on rajatud ca 35 aastat tagasi. Enamus kanalisatsioonist on ehitatud ilma projektita. 2004 a. koos uue reoveepuhasti rajamisega on paigaldatud uus reoveepumpla ning rajatud uus reovee survetorustik, mis ühendab asula ühiskanalisatsiooni
reoveepuhastiga. Ühiskanalisatsiooni formeeruv reovesi aleviku elamusektorist, asutustest ja OÜ Estonia
tootmishoonetest. Ühiskanalisatsiooni kogupikkuseks on 2,28 km. OÜ Türi vesi andmeil
formeerub ühiskanalisatsiooni sõltuvalt ilmastikust 45-400 m3/d. Aleviku ühiskanalisatsioon on amortiseerunud, omaaegsest ehituskvaliteedist tingituna ei ole torustikud ja kontrollkaevud vettpidavad, kohati on torustikud ära vajunud või
negatiivse languga. Taikse küla � ühiskanalisatsiooniga on kindlustatud viis korrusmaja, rahvamaja ja kümme
eramut. Rajatud on kanalisatsioon kasutades asbotsement torumaterjal, ühiskanalisatsiooni
pikkuseks on 0,75 km. Küla ühiskanalisatsioon on amortiseerunud, omaaegsest ehituskvaliteedist tingituna ei ole
torustikud ja kontrollkaevud vettpidavad, kohati on torustikud ära vajunud või negatiivse
languga. Kabala küla � ühiskanalisatsioon on rajatud 1970-ndatel aastatel ning järgnevate
aastakümnete jooksul on laienenud vastavalt küla arengule.. Ehitamisel on kasutatud
keraamilisi kanalisatsioonitorusid. Kanalisatsiooniga on kindlustatud külas lõuna ja keskosa
hoonestus (infratsruktuuri asutused, korrusmajad, eramud). Torustike kogupikkuseks on 3,0 km. 2003.a veekasutuse aruande kohaselt formeerus kanalisatsiooni ning suunati küla
reoveepuhastisse 7800 m3 reovett aastas e 21,4 m3/d. Küla ühiskanalisatsioon on halvas olukorras � torustikud ja kontrollkaevud ei ole vettpidavad, kohati on torustikud ära vajunud või negatiivse languga. Sagedased on
kanalisatsioonitorustike ummistused. Küla ühiskanalisatsiooniga on kindlustamata küla
tiheasustatud osa läänepoolsed eramud. Kahala küla � ühiskanalisatsioon on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Ehitamisel on
kasutatud keraamilisi kanalisatsioonitorusid. Kanalisatsiooniga on kindlustatud küla
tiheasustatud osa hoonestus s.o 6 korrusmaja, 3 eramut, söökla-kauplus ja saun ning tootmishoonetest sigala, suurfarm, töökoda ja kaks noorkarja lauta. Torustike
kogupikkuseks on 3,0 km. 2003.a veekasutuse aruande kohaselt formeerus kanalisatsiooni ning suunati küla reoveepuhastisse 8400 m
3 reovett aastas e 23 m3/d. Käesolevaks ajaks on küla ühiskanalisatsiooni torustikud ja kontrollkaevud halvas
olukorras � ei ole veetihedad, on kohati ära vajunud, sagedased on ummistused torustikes. Laupa külas paikneb kaks eralditoimivat ühiskanalisatsiooni süsteemi.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
42
Laupa elamutest on kanalisatsiooniga varustatud kolm korruselamut. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 0,4 km ning kogutav reovesi suunatakse elamute reoveepuhastisse. Elamute kanalisatsioon on halvas olukorras. Tingituna projekteerimis- või ehitusvigadest,
koguneb osa elamutes formeeruvast reoveest lõunapoolseima maja kogumiskaevu.
Kogumiskaevu tühjendatakse regulaarsusega kord 2 aasta jooksul ning ühekordselt Türi
linna reoveepuhastile äraveetavaks reovee koguseks on ca 25 m3. Suure tõenäosusega
imbub osa reoveest kogumiskaevust pinnasesse. 2007. a korrusmajade väliskanalisatsioon
ca 300 m ulatuses renoveeritakse. Eraldi kanalisatsiooni (s.h reoveepuhastit) omab Laupa Põhikool. Põhikooli
väliskanalisatsiooni pikkuseks on ca 0,03 km ning kanalisatsioon on rahuldava olukorras. Kirna küla � kanalisatsiooniga on varustatud küla vanas osas kaks korruselamut ja neli
eramut. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud eramute ja korrusmajade piirkonnas 30-40 aastat tagasi ning majadest kuni reoveepuhastini paar aastat tagasi. Hetkel on kanalisatsioonitorustike pikkuseks 0,6 km. Halvas olukorras on elamute ja korrusmajade kanalisatsioon, nii torustikud kui kontrollkaevud ei ole veetihedad. Änari küla � ligikaudu 0,4 km pikkune kanalisatsioon on rajatud ca 40 aastat tagasi. Kanalisatsioon on isevoolne ning suunab kahe korruselamu ja ridaelamu reoveed hoonetest lääne pool asuvasse reoveepuhastisse. Kanalisatsioonisüsteemide olukord on rahuldav. Metsaküla � külas on kanalisatsiooniga varustatud ühepereelamud. Isevoolne
kanalisatsioonitorustik on halvas olukorras ning suunab eramutes formeeruva reovee ülepumpla abil küla reoveepuhastisse (biotiiki). Valla ülejäänud asulates ühiskanalisatsioon puudub. Majapidamistes tekkiv reovesi
kogutakse kogumiskaevudesse või immutatakse hajutatult pinnasesse oma krundi piires. Aastakümneid tagasi rajatud asulate kanalisatsioonisüsteemid on amortiseerunud: kanalisatsioonitorustikud ja kaevud ei ole vettpidavad, mistõttu kuivaperioodil imbub
reovesi torustikest ja kontrollkaevudest pinnasesse, sademeterohkel perioodil aga imbub pinnavesi kanalisatsiooni,
sagedased on kanalisatsiooniummistused, mille on tinginud isevoolsete torustike negatiivsed langud ja torude äravajumised liitekohtadest.
See on tingitud omaaegsest materjalide kättesaadavusest ning materjali ja ehituse
kvaliteedist, aga samuti ca 10 aastasest perioodist, mil kanalisatsioonisüsteemide
hooldamiseks rahalised vahendid praktiliselt puudusid.
3.2.4 Reovee ülepumplad
Türi valla ühiskanalisatsiooniga asulates on kokku ühekas reovee ülepumplat. Alljärgnevalt
esitatakse reovee ülepumplate detailsem kirjeldus (s.h tehnilised andmed). Obj. tähis
Ehitus-aasta
Objekti nimi Kasutatava pumba mark
Tootlikus l/s
Üldhinnang
HALDAJA � OÜ Türi Vesi
RP-1 1972 Tallinna tn ülepumpla
S1074H3A611
105 5 m läbimõõduga betoonkorpus. Pumbad 1994.a,
remonditud 2001.a. elektroonilised mõõteandurid ei tööta.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
43
Pumbad vajavad välja vahetamist
RP-2 1976 A.Haava ülepumpla ABS
ASO530 10
3 m läbimõõduga betoonist ülepumpla. Konstruktsioonid amortiseerunud, vajaks täielikku rekonstrueerimist.
RP-3 1975 Kraavi tn ülepumpla ABS
ASO530 10
Kaks metallist kessooni diam. 3 m. Amortiseerunud. Rekonstrueerimine kavas PÄRNU JÕE VALGALA
PROJEKTIGA
RP-4 1977 Wiedemanni ülepumpla
ABS ASO530
10 Kaks betoonis kõrvuti asetsevat kaevu läbimõõduga a` 4 m.
Amortiseerunud. Rekonstrueerimine kavas PÄRNU JÕE
VALGALA PROJEKTIGA
RP-5 1976 Mäekalda ülepumpla EBERA 0,75O
5 2,5 m läbimõõduga betoonist ülepumpla, vajaks
rekonstrueerimist
RP-6 2001 Kalevi tn ülepumpla Jung pump
UAK 4
1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea.
RP-7 2003 Põhja pst ülepumpla Jung pump
UAK 5 1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea RP-8 2003 Lutsu tn ülepumpla
Jung pump UAK 5
1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea RP-9 2003 Liiva tn ülepumpla
Jung pump UAK 5
1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea RP-10 2003 Vilde tn ülepumpla
Jung pump UAK
5 1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea RP-11 2003 A.Haava ülepumpla
Jung pump UAK
5 1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea RP-12 2003 Aia tn ülepumpla
Jung pump UAK
5 1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla tehniline seisund hea
RP-13 2003 Koidula tn ülepumpla Jung pump
UAK 5 1,2 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea RP-14 1997 Allika tn ülepumpla ABS 0830 20
3 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla tehniline seisund hea
RP-15 1976 Lokuta ehitis ABS 0530 10 Kaks betoonis kõrvuti asetsevat kaevu läbimõõduga a` 3 m.
Amortiseerunud.
RP-16 1982 Linnu tn ülepumpla
Sarlin S1074L6A
(2tk) Sarlin
S1054H6A (2tk)
Pumbad ja elektriseadmestik aastast 1994,Pumpasid mitmel korral remonditud, iga aasta oleks vaja üks neist välja
vahetada. Sademeterohkel ajal pumbad üle koormatud.
Ülejäänus seadmestik on amortiseerunud ning vajab
rekonstrueerimist
RP-17 1997 Särevere Ülejõe, Jõe
tn reovee ülepumpla Sarlin
SV024CM 8,5
1,4 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea.
RP-18 1997 Särevere Ülejõe,
reovee peaülepumpla Sarlin
SV024CM 8,5
1,4 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea.
RP-19 1997 Türi TMK, reovee
ülepumpla Sarlin
SV024CM 8,5
1,4 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea.
RP-20 1997 Türi TMK, Veski
reovee ülepumpla Sarlin
SV024CM 8,5
1,4 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea.
RP-21 1998-
99 Lokuta küla reovee
ülepumpla Jung
UAK08/2 5,5
1,2 m läbimõõduga ühe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea. Koormuste kasvades tuleb välja
vahetada
RP-22 2001 Türi-Alliku elamute reovee ülepumpla
ABS AS0530 M
8,5 1,4 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla tehniline seisund hea.
RP-23 1998-
99 Türi-Alliku lasteaia reovee ülepumpla
ABS AS0320 L
5,5 1,2 m läbimõõduga ühe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea.
RP-24 1996 Veskisilla motelli
juures paiknev reovee ülepumpla
Sarlin SV034CM
8,5 1,4 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea.
RP-25 2001 Veskisilla elamute (Kaljundi) reovee
ülepumpla
Sarlin SI074AH
13 1,4 m läbimõõduga kahe pumbaga plastpumpla. Pumpla
tehniline seisund hea.
RP-26 2000 Taikse asula ABS 0320 9 2 m läbimõõduga betoonrõngastest kahe pumbaga
ülepumpla
RP-27 2001 Oisu asula ABS 0830 20 3 m läbimõõduga betoonrõngastest kahe pumbaga
ülepumpla
RP-28 1985 Metsaküla asula Bioks 300/10
3 Täielikult amortiseerunud, rekonstrueeritakse 2007.a.
RP-29 1978 Kabala I GT 32-2-155 8 Pump aastast 2000 (korras), muu amortiseerunud RP-28 1976 Kabala II IS-CE2 5 RP-29 1978 Kabala III IS-CE2 5
Mõlemad amortiseerunud, vajavad rekonstrueerimist.
RP 1970-ndad
Kahala asula Dreno-100 8 Amortiseerunud, vajavad rekonstrueerimist. Kavandatud 2007.a pumpade vahetus ja elektriseadmestiku vahetus
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
44
3.2.5 Reoveepuhastid
Alljärgnevalt on esitatud valla territooriumil paiknevate reoveepuhastite tööparameetrid ja
nende iseloomustus: Türi linn, Särevere, Türi-Alliku, Lokuta
Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Türi linna lõuna osas
Puhasti tüüp Biotiigid (5 tk, pindalaga 17 500 m2) + fosforiärastus Valmimisaasta
Renoveerimisaasta 1996, 2005 a settest puhastatud Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb fosfori keemilise eelsadestuse hoonest, kahest eelsettetiigist (pindalaga 1200
m2) ning 3 biotiigist (pindalaga 16500 m2), projektvõimsus 2000 ie Ekspluatatsioonilised
andmed Türi linna, Särevere aleviku, Türi.-Alliku ja Lokuta küla ühiskanalisatsiooni formeeruva reovee
keskmine kogus on 589 m3/d, sademeterohkel ajal kuni 2000 m3/d. Järvamaa KKT tellimusel
teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 27 mg/l, BHT7 osas 108 mg/l,
Nüld osas 43,7 mg/l ja Püld osas 3,0 mg/l.
Reoveepuhasti on rajatud ca 30.a tagasi, hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI
2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele: 1) reoveepuhasti (biotiigid) on piirdega ümbritsemata, 2) puudub reovee puhastamise bioloogiline puhastusprotsess, 3) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele. NB! Vajaliku uue reoveepuhasti rajamine, kuna hetkel toimivas reoveepuhastis puudub purgimissõlm,
bioloogiline puhastustsükkel ja mudatöötlussõlm. Taikse küla
Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Taikse küla põhjaosas
Puhasti tüüp CLAREC Valmimisaasta 1996
Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti projektvõimsuseks on: reovee vooluhulk Q = 8 m3/h e 27 m3/d ja reostuskoormus R=
8,5 kg BHT7 /d ehk kuni 141 ie. Ekspluatatsioonilised
andmed Taikse küla keskmine tarbevee kogus on 3 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta.
Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid
reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 61 mg/l, BHT7 osas 110 mg/l, Nüld osas 98,3 mg/l ja Püld osas 3,3 mg/l.
Reoveepuhasti on rajatud ca 15.a tagasi, hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI
2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) reoveepuhasti ala on piirdega ümbritsemata, 2) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele. Oisu küla
Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Oisu aleviku kirdeosas
Puhasti tüüp Aerotank Valmimisaasta 2004
Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb aerotankist, on projekteeritud jõudlusele: reovee vooluhulk Q = kuni 140 m3/d,
Ekspluatatsioonilised andmed
Oisu aleviku keskmine tarbevee kogus on 45-100 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas
21 mg/l, BHT7 osas 11 mg/l, Nüld osas 1,9 mg/l ja Püld osas 1,3 mg/l.
Sademetevaesel ajal Töötab reoveepuhasti alakoormatuna � aleviku ühisveevõrgus tarbitav tarbevee kogus ca
40 m3/d. Kabala küla
Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Kabala küla kaguosas
Puhasti tüüp BIO-100 Valmimisaasta 1980
Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse põllumajanduses�) on: reovee vooluhulk Q =
80 - 150 m3/d, reostuskoormus R= 17,5 - 39 kg BHT7 /d ehk kuni 180 � 400 ie. Ekspluatatsioonilised Kabala küla keskmine tarbevee kogus on 33 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
45
andmed Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid
reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 124 mg/l, BHT7 osas 37,5 mg/l, Nüld osas 9,3mg/l ja Püld osas 12 mg/l..
Reoveepuhasti on rajatud ca 25.a tagasi, hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI
2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele 2) aktiivmudapuhasti BIO kipub talvisel ajal külmuma Kahala küla
Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Kahala küla idaosas
Puhasti tüüp BIO-100ja biotiik (pindalaga 2900 m2) Valmimisaasta 1970-ndad
Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse põllumajanduses�) on: reovee vooluhulk Q =
80 - 150 m3/d, reostuskoormus R= 17,5 - 39 kg BHT7 /d ehk kuni 180 � 400 ie. Ekspluatatsioonilised
andmed Kahala küla keskmine tarbevee kogus on 33 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta.
Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid
reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 5 mg/l, BHT7 osas >3 mg/l, Nüld osas 5,9 mg/l ja Püld osas 6,9 mg/l..
Reoveepuhasti on rajatud ca 30.a tagasi, hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI
2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) reoveepuhasti (BIO-100 + biotiik) on piirdeaiaga ümbritsemata, Laupa küla
Puhasti valdaja/haldaja Taimi Nielson Puhasti asukoht Laupa korruselamutest ca 170 m loode suunas
Puhasti tüüp Biotiigid (4 k, pindalaga 2860 m2) Valmimisaasta
Renoveerimisaasta 2004 (puhastatud mudast) Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb neljast järjestikku asetsevast biotiigist üldpindalaga 2860 m2. Reoveepuhasti
parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse põllumajanduses�) on: reostuskoormus R= 9,9 kg BHT7 /d ehk kuni 164 ie.
Ekspluatatsioonilised andmed Laupa elamute keskmine tarbevee kogus on 8 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta.
Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused IV kvartalis 2006.a heljumi osas 30
mg/l, BHT7 osas 20 mg/l, Nüld osas 8,4 mg/l ja Püld osas 1,3 mg/l..
Reoveepuhasti on rajatud ca 30.a tagasi, hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI
2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 2) reoveepuhasti (biotiigid) on piirdega ümbritsemata, 3) puhastatud heitvesi suunatakse Laupa oja kaudu Pärnu jõkke, mis on reostustundlik. Sellest tulenevalt
peaks reoveepuhasti olema varustatud ka fosforiärastusega. Änari küla
Puhasti valdaja/haldaja Änari elamud/Merike Pihle Puhasti asukoht Kanaliseeritud elamutest ca 100 m kaugusel lääne suunas
Puhasti tüüp Biotiik (pindala 800 m2) Valmimisaasta
Renoveerimisaasta 2004.a (puhastatud mudast) Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb 800 m2-biotiigist. Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse
põllumajanduses�) on: reostuskoormus R= 2,76 kg BHT7 /d ehk kuni 46 ie. Ekspluatatsioonilised andmed Änari elamute keskmine tarbevee kogus on 1,1 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei
mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire
alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused IV kvartalis 2006.a heljumi osas 28 mg/l, BHT7 osas 90 mg/l, Nüld osas 69,3 mg/l ja Püld osas 11 mg/l..
Reoveepuhasti on rajatud ca 30.a tagasi, on hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI
2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) reoveepuhasti (biotiik) on piirdega ümbritsemata, 2) puhastatud heitvesi suunatakse Lintsi jõkke, mis on reostustundlik. Sellest tulenevalt peaks reoveepuhasti
olema varustatud ka fosforiärastusega. Kirna küla
Puhasti valdaja/haldaja OÜ Türi Vesi Puhasti asukoht Türi-Paide mnt ca 40 m kaugusel ida suunas
Puhasti tüüp Septik + filterväljak Valmimisaasta 2004
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
46
Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb septikust (maht 12 m2) ja pinnase filterväljakust. Reoveepuhasti jõudluseks
on Q= 84 m3/d, max Q= 1,05 m3/h. Ekspluatatsioonilised andmed Kirna elamute keskmine tarbevee kogus on 1,8 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei
mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire
alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused III kvartalis 2006.a heljumi osas 20 mg/l, BHT7 osas 4,6 mg/l, Nüld osas 27,3 mg/l ja Püld osas 10 mg/l..
Laupa mõis
Puhasti valdaja/haldaja Laupa Põhikool Puhasti asukoht Mõisahoonest ca 20 m kaugusel kirde suunas
Puhasti tüüp Septik + filterväljak Valmimisaasta Ca 2000
Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb septikust ja pinnase filterväljakust.
Ekspluatatsioonilised andmed Laupa Põhikooli keskmine tarbevee kogus on 1,36 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire
alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused IV kvartalis 2006.a heljumi osas 29 mg/l, BHT7 osas 13,4 mg/l, Nüld osas 4 mg/l ja Püld osas 5,2 mg/l..
Metsaküla
Puhasti valdaja/haldaja Puhasti asukoht Metsaküla külast ida suunas
Puhasti tüüp Biotiik (pindalaga 2000 m2) Valmimisaasta
Renoveerimisaasta Põhiandmed Reoveepuhasti parameetrid (alus A. Maastik �Veekaitse põllumajanduses�) on: reostuskoormus R=
6,9 kg BHT7 /d ehk kuni 115 ie. Ekspluatatsioonilised andmed Metsaküla elamute keskmine tarbevee kogus on 4,6 m3/d, puhastisse suunatavat reovee kogust ei
mõõdeta. Järvamaa KKT tellimusel teostatava maakonna reoveepuhastite heitvee kontrollseire alusel olid reoveepuhastist loodusesse juhitava heitvee proovide tulemused II kvartalis 2006.a
heljumi osas 16 mg/l, BHT7 osas 16 mg/l, Nüld osas 13 mg/l ja Püld osas 4 mg/l..
Reoveepuhasti on rajatud ca 15.a tagasi, hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI
2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 269 (RTI 2001,69,424) nõuetele 1) reoveepuhasti ala on piirdega ümbritsemata, 2) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele.
3.2.6 Sademeveekanalisatsioon
Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga asulatest on sademeveekanalisatsiooniga vähesel määral kindlustatud vaid Türi linn. Türi linnas on neli eralditoimivat sademevee süsteemi:
- Wiedemanni tn Õmblusvabriku ümbrus, - Endine EPT kontori esine ja korterelamute rajoon, - AS Taure territoorium - Endine Metsakombinaadi territoorium.
Lisaks on sademevee kanalisatsiooniga varustatud endine EPT kaubabaasi territoorium. Seal formeeruv reovesi suunatakse sademevee kanalisatsiooni kaudu linna ühiskanalisatsiooni. Ca 31 sadeveekaevu, mis paiknevad peamiselt Paide, Viljandi, Tallinna
tänavatel, on kanaliseeritud linna ühiskanalisatsiooni. Tingituna linna ebapiisavast sademeveekanalisatsiooniga haaratusest, sademevee kanalisatsiooni puudumisest Türi-Alliku külas ja Särevere alevikus ning ühiskanalisatsiooni
halvast olukorrast (torustike veekindlus), on sademeterohkel ajal Türi linna reoveepuhastile
suunatav reovee kogus kuni kaks korda suurem samal aja jooksul tarbitavast tarbevee kogusest. Särevere Ülejõe alevikuosa on info alusel ühiskanalisatsiooni suunatud korrusmajade drenaa�iveed.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
47
Tõsisemaks sademeveega seotud probleemiks väljaspool Türi linna on Särevere Ülejõe
alevikuosas Põllu 22 maja juures, kus lumesula- või vihmaperioodidel tekivad liikumist
häirivad pinnavee loigud. Sademeveega seotud probleemide lahendamiseks Türi linnas võiks kaaluda: - linna lõunaosa eramutepiirkonnas pinnaveekraavide süsteemi taastamist, mis korjaks ja
suunaks seal formeeruva sademevee linnaga piirnevatesse kraavidesse, - rajada Tallinna, Paide ja Viljandi tn sademevee kanalisatsioon, mis võimaldaks ära
juhtida linna keskosa kõvakattega aladele formeeruvad sademeveed. NB! Sademevee kanalisatsiooniga: - kogutava sademevee juhtimiseks loodusesse on vaja taotleda vee-erikasutusluba ning
kogutav sademevesi enne suunamist loodusesse vajab puhastamist reoainetest, välistamaks suubla seisundi halvenemist [�Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise
kord� §7]. Valla teistes ühiskanalisatsiooniga asulates sademeveega seotud probleemid (sademetest
tingitud veeloikude tekkimine, mis takistaks liikumist) otseselt puuduvad. Kõvakattega
aladele formeeruv sademevesi valgub reeglina haljasaladele ning imbub sealt ka pinnasesse. Türi valla asulate ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse põhimõtetest:
- sademeveekanalisatsiooni on otstarbekas rajada Türi linna keskossa, kus on suured
asfaltplatsid ning puudub võimalus sademevee hajutamiseks kõvakatteta aladele.
Eesvoolu puudumisel rajatakse sademeveekanalisatsiooni olmekanalisatsiooniga ühisvoolsena,
- Türi linna äärealadel ja valla teistes ühiskanalisatsiooniga asulates
sademeveekanalisatsiooni rajamise vajadus puudub.
3.3 Reovee kogumisalad Kehtiva �Veeseaduse� kohaselt on reoveekogumisalade määramine omavalitsuse kohustus
ja seda tuleks teha üldplaneeringuga ning Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seadusest tulenevalt peab omavalitsuse ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama ka reoveekogumisalade kaarte. Vastavalt �Veeseadusele� on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke ja
majandustegevust reovee kogumiseks kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse või heitvee
juhtimiseks suublasse. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee
kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid on kehtestanud
keskkonnaminister 15.05.2003 määrusega nr 48. KKM määruse nr 48 �Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid
1� alusel tuleb reovee
kogumisalad moodustada, kui: 1) 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti (ie), 2) karstialadel ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist
reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti (ie), 3) karstialadel ja kaitsmata põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist
reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti (ie).
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
48
Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga
rohkem kui 50 inimest ning reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks,
mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Keskkonnaministeerium on otsustanud omavalitsusi toetada eeltoodud ülesannete täitmisel
ja aidata kaasa reoveekogumisalade määramisel. Selleks on KKM ja AS Eesti Veevärk
Konsultatsioon sõlminud töövõtulepingu �Reovee kogumisalade määramine�. KKM-ga kooskõlastatuna lihtsustades reovee kogumisalade kriteeriume, so arvestades sisse
vaid asulaid, kus reostuskoormus on rohkem kui 10 ie 1 ha kohta, on AS Eesti Veevärk
Konsultatsioon poolt märtsiks 2007 välja pakutud reoveekogumisaladeks Türi vallas: - Türi linna reoveekogumisala � ühtsetesse piiridesse kuuluvad ka Särevere alevik, Türi-
Alliku küla ja väike osa Lokuta küla idapoolsest osast, - Laupa reoveekogumisala, - Oisu reoveekogumisala, - Taikse reoveekogumisala, - Kahala reoveekogumisala, - Kabala reoveekogumisala. Eelnevalt mainitud reoveekogumisalade joonised on esitatud arendamise kava lisas. Samas ei ole võetud vaatluse alla reoveekogumisalana alljärgnevat Türi valla tiheasustatud
ala: - Kirna-Poaka küla suvilate piirkond. Küla lääneservas Pärnu jõe kaldal paikneb kahest
aianduskooperatiivist koosnev 80 krundiga suvilaterajoon. Viimaste aastate jooksul on intensiivselt hakatud omanike poolt suvemaju ümber ehitama püsielamuteks. 2004. a lõpu seisuga olid püsielanikeks 1/3 krundi
valdajatest. Hetkel toimub eramute ja suvilakooperatiivide veevarustus isiklike salvkaevude baasil. Reovesi kogutakse kogumiskaevu või immutatakse oma krundi piires pinnasesse. Suure tõenäosusega kujuneb suvilate piirkonnast lähiaastatel välja püsielanikega elamuterajoon. Seega peaks
ala kuuluma reovee kogumisalade hulka ning tulevikus koostatavas valla üldplaneeringus tiheasustatud alade
hulka. Üksikmajapidamised ja hajaasustuse piirkonnad Reovee immutussüsteemide kasutamise võimaldamine eelkõige hajuasustusega (üksikute
majadega) piirkondades on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269 �Heitvee
veekogusse või pinnasesse juhtimise kord� (RT I 2001, 69, 424), mille alusel: §10 (2) � kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse on ebamajanduslik ning ei ole põhjavee reostumise ohtu, võib heitvett immutada pinnasesse, v.a veehaarde
sanitaarkaitsealal ja mitte lähemal kui 50 m selle välispiirist, järgmistes kogustes: 1) 10 kuni 50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; 2) kuni 10 m3 ööpäevas pärast reovee mehaanilist puhastamist.
§10 (7) � kaitsmata põhjaveega aladel on süvapuhastamata heitvee pinnasesse immutamine
keelatud. NB! Süvapuhastatud tähendab reovee puhastamist mehaaniliselt ja bioloogiliselt, kasutades lisaks veel fosfori ja lämmastiku ärastamiseks täiendavaid puhastusmeetmeid. §10 (9) � nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m
3/d vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
49
§10 (13) � heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool
põhjavee kõrgeimat taset. Vabariigi valitsuse määruses nr 171 �Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded� (RT I 2001,
47, 261) on esitatud omapuhastite (üksikmajapidamise reoveepuhasti) rajamisel arvestatavad nõuded. Selle alusel: §6 Omapuhasti rajamisel peab arvestama:
(1) 1) selle kuja on vähemalt 10 m 2) septiku kuja vähemalt 5 m, 3) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna
suhtes allavoolu §7 Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks
olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langust ning ei tohi olla väiksem kujast: Kuja (m)
Suublaks olev pinnas ja selle omadused Maapinna lang %
Keskliivast peenem liiv ja muu peeneterine pinnas, mille d10
1 <0,1 mm Peenliivast jämedam liiv ja muu keskterine pinnas,
mille d101 <0,1 mm
Moreen
< 5 30 50 30 5 - 15 20 30 20
Antud määrustest lähtuvalt: - on reovee immutusväljakute kasutamine välistatud kaitsmata või nõrgalt kaitstud
põhjaveega aladel � seda välistab immutatava reovee eelnev puhastusnõue, - immutussüsteemide rajamise külade kompaktselt asuvates piirkondades, mis ei ole
kriteeriumide alusel reovee kogumisalad, piirab omapuhasti kuja. Ühiskanalisatsioonita piirkondades (s.h reovee kogumisaladel) reoveekäitlusega seotud
probleemide lahendamiseks vajaks omavalitsus sellesisulist eeskirja � näit. �Omapuhastite
ja reovee kogumiskaevude rajamise ja ekspluateerimise eeskiri�, mis reguleeriks omapuhastite ja reovee kogumiskaevude ehitamise ning ekspluateerimise nõudeid.. Antud
eeskirjaga peaks kinnitatama omapuhastite ja kogumiskaevude projekteerimise, ehitamise, ekspluateerimise ja tühjendamise kord.
4 VEE-ETTEVÕTTED Türi valla asulate ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni rajatiste haldamisega ning ühisveevärgi
ja �kanalisatsiooni teenuse osutamisega tegelevad OÜ Türi Vesi, Türi TMK või tarbijate
moodustatud ühistud (edaspidi veeühistud).
4.1 OÜ Türi Vesi OÜ Türi Vesi põhitegevuseks on ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni rajatiste hooldamine ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Türi linnas, Särevere Ülejõe asulaosas, Türi-Allikul ja Kirnas ning alates 2006.a keskpaigast Oisus, Taikses, Kabalas. Ettevõttes töötab 10 inimest [administratsioon ja raamatupidamine 4 töötajat, 6 (sh 2 osalise
tööajaga) hooldus- ja remonditöölist]. Vee-ettevõte teenindab praegu ca 32 km
veetorustikku ja ca 41,1 km kanalisatsioonitorustikku. Teeninduspiirkond on Rapla
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
50
maakonna piirist kuni Viljandi maakonna piirini (~ 40 km) Piirkonnas on 10 puurkaevu, 26 reoveepumplat ja 4 puhastit. Jooksvate vee- ja kanalisatsioonirajatiste remonttööde läbiviimiseks omab OÜ Türi Vesi
tehnilisi vahendeid (3 fekaaliauto, 2 JUM3 traktorit, töökojad). Teostatakse oma jõududega väiksemaid sanitaartehnilisi töid, pumplate ja torustike rekonstrueerimisi, lisaks aidatakse
ühistuid ja külasid remonditöödel. Suuremad remondi- ja renoveerimistööd ostetakse sisse.
Sisseostetud tööde maht pidevalt suureneb, vee-ettevõtte poolt tehtavate teenustööde
osakaal väheneb OÜ Türi Vesi 2005.a majandusnäitajad valla asulate vee- ja kanalisatsioonivõrkude
haldamisel: Türi linn Teenused Särevere Türi-Alliku
Kirna Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine KULUD 2 849 214 549 751 368 730 196 790
Kasum - 18 828 132 253 - 12 034 - 19 361
Alates 01 aprill 2007.a kehtivad Türi linnas, Särevere alevikus, Türi-Alliku külas
alljärgnevad vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (krooni /m3, ei sisalda käibemaksu): Elanikkonnale realiseeritud tarbevesi 7,55 Asutustele realiseeritud tarbevesi 9,56 Elanikkonnalt kanaliseeritud reovesi 11,11 Asutustelt kanaliseeritud reovesi 13,69 Alates 01 aprill 2007.a kehtivad Kirna külas alljärgnevad vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad (krooni /m3, ei sisalda käibemaksu): Realiseeritud tarbevesi 7,55 Kanaliseeritud reovesi 18,33
4.2 Türi Tehnika- ja Majanduskool Türi TMK põhitegevuseks on kesk-eri hariduse andmine. Lisategevusena kuulub kooli kohustuste hulka riigile kuuluva ühisveevärgi ja � kanalisatsiooni haldamine Särevere
aleviku lõunaosas, kooli teenistujatele ja õppuritele ning asulaosa elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine. Asulaosa vee- ja kanalisatsiooni rajatiste hooldamisega tegeleb igapäevaselt kolmest inimestest koosnev meeskond (juhataja ja kaks lukkseppa). Avariitööd (ka välistrassidega seotud) tehakse TMK enda jõududega.
4.3 Veeühisused Kolus, Veskisillas, Kelmikülas, Laupal ja Sohlumäel omavad ja hooldavad ühisveevärki
ja/või �kanalisatsiooni tarbijatest koosnevad ühisused. Änari külas on vee- ja kanalisatsioonirajatiste omanik Türi vald, haldaja on tarbijatest koosnev ühisus. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijaist moodustunud ühistud kindlustavad veevärgi ning
Änaris ja Laupal ka kanalisatsiooni häireteta toimimise. Reeglina on eesotsas kaks-kolm aktiivselt vee ja vajadusel ka kanalisatsiooni varustuse probleemidega tegevat inimest, kes koguvat teenuse eest raha, avariide esilekerimisel organiseerivad avariitööde teostamise.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
51
5 TÜRI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA �KANALISATSIOONI ARENDAMINE
5.1 Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga seotud probleemid Türi vallas on ühisveevärgiga ja �kanalisatsiooniga varustatud kolmteist asulat [Türi linn,
Särevere alevik, Oisu alevik, Türi-Alliku, Lokuta, Kirna, Laupa, Änari, Taikse, Metsaküla,
Kabala, Kahala ja Ollepa külad]. Lisaks on veevarustusega haaratud Kirna külas Sohlumäe,
Türi-Alliku külas Kelmiküla ja Veskisilla ning üksikud korrusmajad ja/või eramud Kolus,
Palas, Karjakülas ja Põikvas. Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised on enamuses rajatud enam kui 15. a tagasi ning on käesolevaks ajaks osaliselt amortiseerunud. Ühisveevärk: - ühisveevärgi puurkaevudest pumbatav põhjavesi on sageli kõrge rauasisaldusega, suure
hägususega ja ebameeldiva lõhnaga.. Raud esineb piirkonna tarbitavas veekihis
loodusliku kahevalentse ühendina, mis õhuhapniku mõjul oksüdeerub kolmevalentseks,
tekitades pruuni sadet, - ühisveevärgi puurkaevudest (Türi linna Põhja pst, Kabala, Kahala) pumbatava põhjavee
fluoriidide sisaldus on kohati lubatust kõrgem, - puurkaev-pumplate ehituslik osa ja/või seadmestik on enamasti amortiseerunud, - asulate ühisvee jaotusvõrgud on hargvõrgud, mis koosnevad pikkadest ja ülemäära
suure läbimõõduga tupiktorustikest. Sageli joogivesi tupiktorustikes seisab ning
roiskub, - veevõrkudes puuduvad sulgsiibrid või on need amortiseerunud, mistõttu võimalike
avariitööde ajal veevõrk remonditavas asulas ei tööta, - enam kui 20 a tagasi rajatud veetorustikud läbivad asulates kinnistuid, paiknedes
ajamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab veetorustike hooldamist ja teeb keeruliseks nende remonttööd.
Ühiskanalisatsioon: - arvestades omaaegset ehituskvaliteeti ja -materjale on kanalisatsioonitorustike ja �
kaevude olukord halb. Kanalisatsioontorustike ühendusmuhvid ja kanalisatsioonikaevud
ei ole veetihedad, mistõttu kuival ajal reovesi imbub kanalisatsioonist pinnasesse,
sademeterohkel ajal aga suureneb kanaliseeritava vee kogus pinnase- ja sademevee arvel. Näit Türi linna ja Särevere alevikus reoveepumplatesse kogunev reovee kogus on
sademeterohkel ajal kuni kaks korda suurem tarbitavast veekogusest, - kanalisatsioonitrassi halvast veepidavusest ja rajamisel tehtud ehituslikest vigadest
(ebapiisav või negatiivne torude lang) tingituna on torustikud tihti ummistunud, - Türi linna reoveepuhasti puhastusprotsessist puudub reovee bioloogiline
puhastustsükkel, millest tingituna Pärnu jõkke suunatav heitvesi oma puhastusastmelt ei
vasta vee-erikasutusloas esitatud nõuetele, - Laupa, Änari ja Metsaküla elamute reoveepuhastitel (biotiikidel) puuduvad reovee
mehaanilised puhastustsüklid, - ühisveevarustusega kuid kanalisatsioonita külades puuduvad veekindlad kanalisatsiooni
kogumissüsteemid. Majapidamistes formeeruv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse,
need aga ei ole vettpidavad � reeglina kogumiskaevud tühjendamist ei vaja, - enam kui 20 a tagasi rajatud kanalisatsioonitorustikud läbivad asulates kinnistuid,
paiknedes ajamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab torustike
hooldamist ja teeb keeruliseks nende remonttööd..
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
52
Samuti on ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seisukohast oluline põhjavee võimaliku
reostusohu vähendamisega seotud probleemid. Nendeks on: - omaniketa ja vanade mittekasutatavate puurkaevude tamponeerimine valla
territooriumil, - veekeskkonnale ohtlike objektide reostusohu vähendamine. Olulisemateks peaks
pidama peremeheta naftasaaduste jääke sisaldavatest kütusehoidlatest ja suurfarmide
veekaitsenõutele mittevastavatest sõnnikuhoidlatest tulenevat potentsiaalset reostusohtu
keskkonnale s.h veekeskkonnale.
5.2. Ülevaade eelnevalt valminud arendusprojektidest 2001.a OÜ Vetepere �Türi valla Kolu, Laupa ja Änari asulate reostusobjektide
riskianalüüs ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojektide koostamiseks
andmete kogumine� Uuring käsitles Kolu, Laupa, Änari asulate reoveepuhastuse hetkeolukorda, mille tulemusena on esitatud investeeringute pingerida asulate veevarustuse, kanalistsiooni ja reoveepuhastuse korrastamiseks. Töö tulemusena selguse, et asulate
kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringud on: Laupa külas
954 130 EEK, Kolu külas 817 320 EEK, Änari külas 817 299 EEK. NB! Rekonstrueerimine nägi ette külade tiheasustatud keskosa elanikkonna pea 100%
kindlustamist kanalisatsiooniga. 2003.a OÜ Vetepere �Kirna asula veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojekt� Töö eesmärgiks oli küla veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine vastavalt valla
arendamise kavas ja koostatavas valla üldplaneeringus esitatule. Eelprojektiga kavandati
kindlustada küla vana osa tervenisti reoveekanalisatsiooniga, rajada vee- ja kanalisatsioonivarustus Poaka küla suvilate piirkonda ning reoveepuhasti
(pinnasfilterväljak) Kirna küla ja Poaka suvilate piirkonna jaoks. Kavandatava tegevuse
maksumuseks saadi 8 266 260 EEK (koos käibemaksuga). NB! Valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava koostamise ajaks on eelprojektis kavandatu alusel rajatud reoveepuhasti (septik + pinnasfilterväljak). Ühtekuuluvusfondi projekt �Türi, Väätsa ja Vändra valdade veeprojekt� Türi linn � kavandatavad tegevused projekti raames on:
- kahe uue puurkaevu rajamine Keskuse ja Põhja puurkaevude vahetusse lähedusse, - uute ühisveevärgi torustike (uue veetorustiku läbimõõt 40 � 110 mm) rajamine 13 km
ulatuses, - uute kanalisatsioonitorustike (läbimõõduga 90 � 200 mm) rajamine 5,02 km ulatuses, - olemasolevate kanalisatsioonitorustike (läbimõõduga 160 � 200 mm)
rekonstrueerimine 0,7 km ulatuses, - kaheksa reovee ülepumpla (3 uut, 3 vahetatavat ja 2 rekonstrueeritav) rajamine.
Projektiga kavandatavate tööde ligikaudne maksumus 120 milj EEK. Oisu alevik � kavandatav projekti raames on planeeritud:
- rajada aleviku eramute piirkonda veetorustikke (läbimõõduga 50 � 63 mm) kokku 2,73 km ulatuses,
- renoveerida olemasolevaid veetorustikke (uue veetoru läbimõõt 90 mm) 0,5 km
ulatuses,
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
53
- rajada aleviku eramute piirkonda kanalisatsioonitorustikke (uue kanalisatsioonitorustiku läbimõõt 160 mm) 1,2 km ulatuses,
- renoveerida olemasolevaid kanalisatsioonitorustikke 2,7 km ulatuses. Projektiga kavandatavate tööde ligikaudne maksumus 10 mln EEK. 2007. a alguse seisuga on Pärnu jõe valgala väikeasulate veeprojekti jätkusuutlikus küsitav,
kuna Eesti riigi poolne initsiatiiv projekti reaalse elluviimise suhtes on leige. Ühtekuuluvusfondi projekt �Põltsamaa ja Pedja veeprojekt� Ühtekuuluvusfondi projekti on lülitunud 19 Põltsamaa ja Pedja jõgede piirkonnas olevat
valda, sh endine Kabala vald. Endise Kabala valla territooriumil paiknevate ühisveevärgiga
ja �kanalisatsiooniga asulate puhul on kavandatud järgnevat: Kabala küla � puurkaevu seadmestiku rekonstrueerimine, ühisveevärgi rekonstrueerimine
3000 m ulatuses, ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine 3700 m ulatuses, reoveepumplate
rekonstrueerimine ning uue reoveepuhasti rajamine. Kahala küla - puurkaevu seadmestiku rekonstrueerimine, ühisveevärgi rekonstrueerimine 3000 m ulatuses, ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine 3300 m ulatuses, reoveepumpla ja
reoveepuhasti rekonstrueerimine. Projektiga kavandavate tegevuste orienteeruv maksumus on 25,06 mln EEK. 2006.a AS Maves �Kabala küla joogiveekvaliteedi uuring ja abinõude kavandamine
olukorra normaliseerimiseks�. Kabala küla ühisveevõrgust tarbitav vesi sisaldab ülemäärases koguses fluori ning veevõrgu
välistorustikud on halvas olukorras ja lekked torustikest on ulatuslikud. Teostava uuringu
eesmärgiks oli ühisvee tarbimisega seotud probleemide kaardistamine ning ühisveevõrguga
seotud probleemide lahendamiseks vajalike tööde loetelu esitamine (sh tööde orienteeruvad
maksumused). Uuringu tulemusena peeti küla ühisveevärgi probleemide lahendamise tarvis otstarbekaks:
- küla ühisvee kvaliteedi parandamiseks rajada uue puurkaev ning jätta vana
ülemäärase flouriidisisaldusega puurkaev tuletõrjevee tarbeks. Küla uus rajatav
veehaare kindlustatakse rauaärastuse seadmetega, - ühisvee puurkaevust lõuna poole jääv küla ühisvee välisvõrk vajab rekonstrueerimist.
Kabala küla ühisvee kvaliteedi parandamiseks ja välisvõrgu rekonstrueerimiseks tehtavate
tööde orienteeruvaks maksumuseks saadi 2,244 mln EEK. 2007. a SWECO Eesti AS �Türi linna reoveepuhasti� 2007 aasta alguses on teostatud Türi linna uue reoveepuhasti eelprojekt. Projekti alusel
koosneks reoveepuhasti mehaanilisest puhastustsüklist [automaatvõre, liivapüüdja],
bioloogilisest puhastustsüklist fosforiärastusega [sh lämmastikuärastuse valmidusega],
liigmuda töötlemise sõlmest [muda veetustusseadmed, kompostväljak], purgimissõlmest.
Olemasoleva puhasti biotiigid jääksid uue reoveepuhasti järelpuhatustiikideks. Reoveepuhasti projektvõimsuseks on 2035 m
3/d, 8375 ie, 483 kg BHT7/d. Reoveepuhasti rajamise ligikaudne maksumus on 27,6 mln EEK.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
54
5.3 Valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendusettepanekud ning arendusettepanekute orienteeruvad maksumused Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arengusuundadeks on: - olemasolevate ühisveevärgi ja �kanalisatsioonirajatiste renoveerimine. Selle tulemusena
oleks tagatud säästlik põhjavee ressursside kasutamine, paraneks ühisveevõrgust
tarbitava joogivee kvaliteet ja loodusesse juhitava heitvee puhtusaste ning likvideeruks põhjavee reostamine olmereoveega,
- ühisvee jaotusvõrkude ringistamine, mille tulemusena paraneb nii joogivee kui ka
teenuse osutamise kvaliteet, - ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga asulates vee- ja kanalisatsioonihaaratuse
laiendamine, - reoveekogumisaladel formeeruva reovee kanaliseerimise ja puhastamise kindlustamine. Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamisega seotud tegevusi võib tinglikult jaotada nelja
ossa, milledeks on: A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine B. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine C. Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine Alljärgnevalt kirjeldatakse valla ühisveevarustuse ja �kanalisatsiooniga seotud renoveerimis- ja arendusettepanekutes teostamist vajavaid töid detailsemalt. A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine 1) Peremeheta ja/või kasutuseta puurkaevud likvideerimine Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud puurkaevude digitaalse andmebaasi alusel on Türi
valla piires ligikaudu 92 ametlikult registreeritud uuringu- või tarbevee puurkaevu (seisuga
1990-ndate lõpus). Lisaks paikneb valla territooriumil ridamisi registreerimata puurkaeve
(reeglina eraisikutele kuuluvad, üksikutel juhtudel ka endistele põllumajandusettevõtetele
mitteametlikult puuritud). Välistamaks piirkonnas põhjavee võimalikku reostamist peremeheta või ebakvaliteetselt
rajatud puurkaevude kaudu, vajaksid valla piires paiknevad puurkaevud inventariseerimist. Puurkaevude inventariseerimise järgselt tekkiks loetelu likvideerimist (tamponeerimist)
vajavatest kasutuseta ja/või amortiseerunud puurkaevudest. Erilist tähelepanu tuleks
pöörata nüüdseks kasutuseta seisvate loomapidamisfarmide juures paiknevatele puurkaev-pumplatele. Reeglina on just endiste põllumajandusettevõtete kasutuseta tootmisobjektidel
paiknevad puurkaevud kõige halvemas olukorras. 2) Potentsiaalse reostusohuga objektid Veekeskkonna on kõige suuremaks ohuks vedelkütustega ning põlluväetiste ja �
mürkkemikaalidega seonduv. Teadaolevad on hooletusse jäetud mürgi- ja väetisehoidlad
praeguseks valla territooriumil likvideeritud. Vedelkütusega seonduvalt on kõige keskkonnaohtlikumad kasutuseta jäänud ja/või mitte
kellelegi kuuluvad vanad jääke sisaldava naftasaaduste hoidlad või mahutid. Mainitud
objektidelt vajava naftasaaduste mahutid (s.h mahutites olevad jäägid) likvideerimist välistamaks potentsiaalset ohtu looduskeskkonnale (pinnas, pinna- ja põhjavesi) ja
inimestele (plahvatus-, lämbumis-, põlemisoht). Teadaolevalt valla territooriumil kasutuseta
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
55
jäänud ja/või mitte kellelegi kuuluvad vanad jääke sisaldava naftasaaduste hoidlad või
mahutid puuduvad. Toimivad naftasaaduste hoidlad (v.a autokütusetanklad) peab aastaks 01.01.2006 viima
vastavusse KKM määrusega nr 172 �Naftasaaduste hoidmisrajatiste veekaitsenõuded�.
Eelkõige ei vasta määruse nõutele toimivate naftasaaduste hoidlate mahutitealused avariivannid ja naftasaaduste laadimisplatsid. 3) Pinnavee reostuse vähendamine Keskkonnaohtlikud on reeglina ka farmid ja laudad, eriti nende sõnnikumajanduse pool.
Enamuse farmide sõnnikumajandus on korrast ära ja sõnnikuhoidlad ei vasta nõuetele
(Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a. määrus nr. 288 �Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla
kasutamise ja hoidmise nõuded�). Valla territooriumil paiknevad farmid on esitatud ptk 2.3.4. Tuginedes eelpoolmainitud määrusele on vaja sõnnikuhoidlad viia vastavusse määruse §5 lõigete 1 ja 2 nõuetega
aastaks 01.01.2010. a. Arendusettepanek Orienteeruv
maksumus (koos käibemaksuga)
Teostamise aeg
Võimalik
finantseerimise allikad
A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine Omanikuta ja/või kasutuseta puurkaevude likvideerimine. Tõenäoliselt
paikneb valla territooriumil omanikuta ja/või kasutuseta puurkaeve, mis
vajavad põhjavee reostuse ennetamise eesmärgil likvideerimist [näit
KIRNA külas �Kirna kõrtsi� PK, TÜRI linnas �Vana ETKVL� PK]
15 000 (ühe kaevu
tamponeerimise hind)
2007-2019
KIK, OV
Potentsiaalse reostusohuga objektid Türi linn (Mediato masuudihoidla), Särevere Ülejõe (Särevere katlamaja) Farrm Plant väetisetehas, Kabala (Kabala kütusehoidla), Kabala (Kahala
kütusehoidla), Kahala (Arkma väetisehoidla)
5 500 000
2007-2019
Omanik, KIK
Farmide sõnnikumajanduse korrastamine (renoveerimine) Lülle lüpsilaut (Raivo Simson), Allikumõisa laut (TAC Ettevõtted), Alliku
lüspi- ja noorkarjalaut (TAC Ettevõtted), Lokuta lüpsilaut (TAC Ettevõtted),
Laupa Suurfarm (OÜ VACCA), Põllema-Saare talu karjalaut Põikva külas,
Veeroja lüpsilaut (Leo Veeroja), Asmuse laut (Jüri Lõhmussaar),
Vahmuvere laut (Aleksander Amur), Arkma vasikalaut (Kabala Agro), Kahala Suurfarm (Kabala Agro), Kabala Suurfarm (Kabala Agro), Oisu sigala (OÜ Estpig), Tännassilma sigala (OÜ Estpig), Seafarm (Sepamangli
talu), Külma laut (Takkasaare talu), Taikse vasikalaut (OÜ Estonia), Margu noorkarjalaut (OÜ Estonia), Raukla lüpsikarjalaut (OÜ Estonia),
Tännassilma noorkarjalaut (OÜ Estonia), Intsu noorkarjalaut (OÜ Estonia),
50 860 000
2007-2010
EAGGF (Euroopa Põllu-majanduse Tagatise ja Garanteerimise Fond), õlluMin,
omanik
PINNA- JA PÕHJAVEE REOSTUSOHU VÄHENDAMINE KOKKU = 56 363 000
B. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine Eelpool mainitud probleemidest tulenevalt on valla ühisveevärgiga asulate arendamiseks
vajalikud meetmed järgnevad: 1) Ühisveevärgi laiendamine Mõningane osa ühisveevärgiga asulate elanikkonnast ei ole varustatud ühisveevõrguga,
reeglina on nendeks osadeks asulate servaaladel paiknevad majapidamised. Otstarbekas on asulate servaaladel paiknevad majapidamised ühendada ühisveevärgiga. Samuti on
olemasolevad ühisvee jaotusvõrgud rajatud hargvõrkudena. Pakutava teenuse kvaliteedi
(veekvaliteedi) parandamise eesmärgil on otstarbeks vee jaotusvõrgud ringistada. Omal ajal
rajatud veetorustikud läbivad erakinnistuid, probleemiks on avariitööde teostamine
erakinnistutel paiknevate torustike puhul. Rajatavad ja renoveeritavad veetorustikud peaksid paiknema transpordimaal.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
56
TÜRI LINN � ühisvee jaotusvõrgustikuga on varustamata linna lõunaosas paiknev eramutepiirkond ja
linna keskosa (kesklinna kalmistut ümbritsev) eramupiirkond. Samuti on otstarbekas linna ühisveevärgiga
varustada Lokuta küla linnapiiril paiknevad eramud. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on:
- veetorustiku rajamine Tallinna tänavale ühendamaks Tallinna tänava veetorustikke. Veetorustike pikkuseks ca 950 m,
- veetorustiku rajamine Väike-Pärnu ja Raudtee tänavale Tallinna tänavast kuni Liiva tänavani.
Veetorustike pikkuseks ca 200 m, - veetorustiku rajamine Väike-Pärnu tänavale. Veetorustike pikkuseks ca 175 m, - veetorustike rajamine Vambola. Veetorustike pikkuseks ca 375 m, - veetorustiku rajamine Vana-Pärnu � Tsemendi tänavatele � rajatava torustiku pikkuseks 350 m, - veetorustiku rajamine Keskuse PK-st mööda Tehnika tn kuni Kaare teeni, veetorustiku pikkuseks ca
450 m, - veetorustiku rajamine AS Taure ja Lokuta vahel paiknevasse suvilatepiirkonda, veetorustiku pikkus ca
400 m, - veetorustiku rajamine Kaare tänavale. Veetorustike pikkuseks ca 475 m, - veetorustiku rajamine Kaare tn Edelaraudtee territooriumile mööda territooriumile kulgevat
sissesõiduteed � rajatava lõigu pikkus 170 m, - veetorustiku rajamine mööda Lembitu tänavat, torustiku pikkuseks ca 450 m, - veetorustike rajamine Koidula, Vabriku, Raadiojaama, Pargi pst, Rohu, Heina ja Ristiku tänavatele.
Veetorustike pikkus ca 1450 m, - veetorustiku rajamine mööda Jaama tn a/k Marjamaa poole, torustiku ligikaudne pikkus ca 600 m, - veetorustiku rajamine Marjamaa tänavale, rajatava torustiku pikkus on 620 m, - veetorustike rajamine Jaama, Roopa, Staadioni, Pärna, Viljandi, Linnu ja Kastani tänavatele.
Veetorustike pikkuseks ca 2850 m, - veetorustiku rajamine Mäe, Mäekalda, Nooruse põik tänavatele. Veetorustike pikkuseks ca 1400 m,
TÜRI-ALLIKU KÜLA � Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on:
- rajatakse veetorustik Türi-Alliku kaupluse ja korrusmajade vahelistele eramutele, s.o veetorustik kaupluse veetorustikust kuni korrusmaja nr 1 veetorustikuni. Rajatava veetorustiku pikkus 350 m,
- rajatakse veetorustik korrusmaja nr 20 veetorustikust kuni ühisvee puurkaevu ja katlamaja vahelise
veetorustikuni. Rajatava veetorustiku pikkus 150 m, - paralleelselt Türi-Paide mnt-ga kulgeva veetorustiku rajamine Türi-Alliku kaupluse veetorustikust kuni
Kelmiküla veetorustikuni � rajatava veetorustiku pikkuseks 530 m. KIRNA JA POAKA KÜLAD � Kirna mõisat ümbritseva vana külaosa eramud on ühisveega
varustamata. Majapidamises tarbitakse isiklike madalate salv- või puurkaevude vett, milledest võetav
tarbevesi reeglina ei vasta kehtivatele kvaliteedinõuetele. Poaka küla suvilakooperatiivide ala, kus käesoleval
ajal toimub intensiivne suvilate ümberehitamine püsielamuteks. Kuna piirkond on muutumas tiheasustatud
alaks, on suvilapiirkonda otstarbekas rajada ühisveevarustus. Selleks (võetud aluseks OÜ Vetepere töö nr U-2003-002). Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on:
- rajatakse veetorustikud Kirna mõisast põhja pool paiknevatele Türi-Paide mnt äärsetele
majapidamistele, rajatava torustiku orienteeruv pikkus 730 m, - rajatakse veetorustik Kirna mõisast lõuna suunas paiknevatele eramutele. Kavandatava veetorustiku
pikkus on 600 m. - rajatakse suvitaset ida poole ühisvee puurkaev-pumpla, - rajatakse suvilate piirkonna sisetänavatele veetorustike ringvõrk, veevõrgu orienteeruvaks pikkuseks on
kuni 1800 m. - rajatakse veetorustik Kirna veevõrgust arendatava Pae-Lukka kinnistuni. Rajatava veetorustiku
pikkuseks on 400 m. SÄREVERE ALEVIK � Ülejõe alevikuosa on pea täies ulatuses veevarustusega kindlustatud. Samas on
alevikuosa veevõrgud hargvõrgud. Uute veetorustike rajamise eesmärgiks on ühisvee ringvõrgustamine. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on:
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
57
- veetorustiku rajamine Põllu tn 4 eramu juurest kui Põllu tn 12 ja 14 majade juures paikneva
veetorustikuni. Rajatava veetorustiku pikkus 160 m, - Põllu ja Jõe tn veetorustike ühendamine korrusmaju eramutest eraldavat asulateed mööda. Rajatava
veetorustiku pikkus 120 m, Türi TMK alevikuosa (rajatavate veetorustike kogupikkuseks on 430 m).
- ühendatakse ühepereelamute kaks paralleelselt paiknevat veetoru tänava lõunaosas, - ühendatakse spordihoone esisel paiknev veetorustik ühiselamusse (200 voodikohta) kulgeva
veetorustikuga, - ühendatakse spordihoone kaguküljega paralleelselt kulgev veetorustik ühepereelamute juurde suunduva
veetorustikuga. Välistamaks veevõrgu puurkaevude avariidest tingitud võimalikke pikaajalisi veekatkestusi asulaosade
veevõrkudes on kaalutud võimalust ühendada alevikuosa eralditoimivad veevõrgus. Selleks ühendatakse
omavahel Ülejõe alevikuosa Jõe tn veetorustik Türi TMK alevikuosa 90 mm läbimõõduga
magistraaltorustikuga. Rajatav torustik paikneks paralleelselt Türi-Viljandi mnt-ga, Prandi jõe ületamiseks
kasutataks jalakäijate silda Rajatava lõigu orienteeruv pikkus on 250 m. LAUPA KÜLA � ühisveevärgiga on kindlustatud küla tiheasuatatud hoonestus. Probleem - tegemist on ühisvee hargvõrguga. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuid ette näha ei ole. TAIKSE KÜLA � on ühisveevärgiga kindlustamata küla põhjapoolne ja lõunapoolne eramupiirkond.
Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuks on: - küla põhjapoolse eramutepiirkonna varustamine ühisvee jaotusvõrguga. Rajatavate torustike pikkuseks
on ca 600 m. OISU ALEVIK � on ühisveevärgiga kindlustamata aleviku idapoolne eramute piirkond. Veevõrgu
laiendamise arendusettepanekuks on: - küla põhjapoolse eramutepiirkonna varustamine ühisvee jaotusvõrguga. Rajatavate torustike pikkuseks
on 1200 m, - küla lõunapoolsed eramud varustatakse ühisvee jaotusvõrguga, rajatava torustiku pikkuseks on 520 m.
METSAKÜLA � ühisveevarustusega on haaratud kogu elamuhoonestus. Probleemiks on ühisvee
hargvõrk. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuid ette näha ei ole. KABALA KÜLA �ühisveevärgiga on kindlustatud küla tiheasuatatud hoonestus. Probleem - tegemist on ühisvee hargvõrguga. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuks on:
- rajatakse puurkaevust veetorustiku väljaviik lõuna pool asuvasse veevõrku, rajatava lõigu pikkuseks on ca 150 m
KAHALA KÜLA - ühisveevärgiga on kindlustatud küla tiheasuatatud hoonestus. Probleem - tegemist on ühisvee hargvõrguga. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuid ette näha ei ole. OLLEPA KÜLA � ühisveevarustusega on kindlustamata küla tiheasustatud keskuse põhjapoolsed
eramud. Veevõrgu laiendamise arendusettepanekuteks on: - rajada veevõrgustik küla tiheasustatud keskuse põhjapoolsetele eramutele, rajatava veetorustiku
pikkuseks on ca 300 m. NB! Uute veevõrkude rajamisele väikekülades peaks eelnema elanikkonna vajaduste selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud.
Huvitatuse puudumise veevõrgu laiendustööd külades on ebaotstarbekad. Uued veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest: kas Upoten PEH, PELM, Uponyl PVC või mõne teise firma analoogsetest torudest. Veetorustikele
paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul, PELM toru DN 25 3-5 m, peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse siibritega (kas kummisiibrid
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
58
või maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega või PA-VE siibrikaev PE plastist, malmluuk 40T, roostevabade kolmikute, nelikute ja kummikiilsiibritega). 2) Ühisveevärgi renoveerimine Suurem osa Türi valla ühisveevõrgu rajatistest on ehitatud enam kui 40 aastat tagasi.
Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist, projekteerimisel ja rajamisel perspektiivvajadusi silmas pidades, aga samuti vahepealsete investeeringute puudumist veevõrgu rajatiste
korrastamiseks, on puurkaev-pumplad ning veetorustikud suures osas amortiseerunud ja vajavad renoveerimist. TÜRI LINN � ühisvee jaotusvõrkudest ca 12,1 km on rajatud enam kui 20 aastat tagasi kasutades
malmtoru. Arvestades omaaegset veetorustike ehitamise kvaliteeti on ühisveevõrgu malmtorustikud
tõenäoliselt halvas olukorras [lekkelised ja sageli purunevad]. Ühisveevärgi puurkaevud on halvas olukorras,
Põhja pst PK põhjavesi on piirnorme ületava fluoriidiisaldusega. Linna ühisvee jaotusvõrgu renoveerimisettepanekutena on:
- ühisveevõrgu malmtorustike väljavahetamine plastmaterjalist torustike vastu, seda iga aastas ca 2 km
ulatuses. Esmajärjekorras renoveeritakse Allika ja Jõe tänavate veetorustik pikkusega ca 600 m, - Keskuse ja Põhja pst puurkaevude asemele uute puurkaevude rajamine ja vanade PK tamponeerimine.
Alternatiivse võimalusena on otstarbekas alustada ettevalmistustöödega linna ühisveevärgi veehaarde
rajamiseks väljapoole linna hoonestatud ala. SÄREVERE ALEVIK � Särevere aleviku nii Ülejõe osa kui ka Türi TMK veetorustikud on renoveeritud st vanad torustikud on välja vahetatud uute väiksema läbimõõduga plasttorude vastu. TÜRI-ALLIKU KÜLA � küla veetorustikud on renoveeritud st vanad torustikud on välja vahetatud uute
väiksema läbimõõduga plasttorude vastu. LAUPA KÜLA � ühisvee välisvõrgu renoveerimisettepanekuteks oleksid:
- olemasoleva puurkaev seadmestik (pump, elektri osa jne) vahetatakse kasutades kaasaegseid seadmeid. Rauaärastuse seadmete paigaldamine,
- UV- seadmete paigaldamine joogivee mikrobioloogiliste näitajate tagamiseks, - renoveeritakse olemasolev ca 530 m pikkune veevõrgu välistorustik, uus torustik kulgeks mööda
külateed. KIRNA KÜLA (SOHLUMÄE) � ühisvee välisvõrgu renoveerimisettepanekuteks oleks:
- renoveeritakse uusi veevõrgu rajamise materjale kasutades Sohlumäe elamute veevõrgu välistorustikud.
Renoveeritava torustiku ligikaudne pikkus 500 m. TAIKSE KÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuks on:
- ühisvee toorveepuhastuse renoveerimine. 2002. a paigaldatud raua ja ammooniumi eraldamise on
keeruline ja energiakulukas [kaheastmeline pumbamaja]. Renoveerimisega vajaks likvideerimist vahemahuti ja teise astme pumbamaja.
OISU ALEVIK � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:
- ühisveevõrgu puurkaevude elektrisüsteemide renoveerimine, - OÜ Estonia´le kuuluv aleviku läänepoolne veevõrgu [2500 m] renoveerimine.
METSAKÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:
- vee-ettevõttele või veeühistule üleantud puurkaevu seadmestiku renoveerimine ja rauaärastuse
seadmete paigaldamine, - küla ühepereelamute ühisvee jaotusvõrgu renoveerimine täies ulatuses [2000 m].
KABALA KÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
59
- uue ühisveevõrgu puurkaevu rajamine eesmärgiga saada fluoriidi osas normsisaldusega ühisvee
toorvesi, - ühisvee jaotusvõrgustik [pikkusega 2000 m] renoveeritakse kasutades kaasaegseid materjale (plasttoru)
ja seadmeid (kuulsulgurid). KAHALA KÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:
- ühisveevõrgu puurkaevu seadmestiku renoveerimine ja rauaärastuse seadmete paigaldamine, - ühisvee jaotusvõrgustik [pikkusega 2200 m] renoveeritakse kasutades kaasaegseid materjale (plasttoru)
ja seadmeid (kuulsulgurid). OLLEPA KÜLA � ühisveevõrgu renoveerimisettepanekuteks on:
- ühisveevõrgu puurkaevu seadmestiku renoveerimine ja rauaärastuse seadmete paigaldamine, - UV- seadmete paigaldamine joogivee mikrobioloogiliste näitajate tagamiseks.
Ühisvee jaotusvõrkude renoveerimisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu armatuuri, s.o
plasttorusid ja kuulkraaniga siibreid. Kuna olemasolevad jaotusvõrgu torustikud on reeglina
ülemäära suurte läbimõõtudega, on võimalik renoveerimisel kasutada uue veetoru
sissetõmbamise meetodit. Kindlasti peaks ühisveevõrgu süsteemide või nende osade
renoveerimisele eelnema projekt, mille käigus veevõrgu süsteem mõõdistatakse ning sellest
tulenevalt esitatakse renoveerimise lahendus Ühisveevõrgu renoveerimise tulemusena paraneb tarbitava vee kvaliteet, tekib veeavariide
korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga terve asula
ühisveevärgi süsteem. C. Ühiskanalisatsiooni laiendamine ja renoveerimine Türi valla ühiskanalisatsiooni rajatistega seotud olulisemad probleemid on: - kanalisatsioonivarustuse puudumine ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga asulate
servaaladel, - moodustamist vajavatel reovee kogumisaladel ja/või tiheasuatatud aladel puuduvad
rajatised reovee kogumiseks - amortiseerunud (äravajunud ja ummistuvad, lekkivad) kanalisatsioonitorustikud, - sademekanalisatsiooni puudumisest tingitud sademevee imbumine või juhtimine
ühiskanalisatsiooni. 1. Ühiskanalisatsiooni laiendamine Kanalisatsioonivarustusega asulates on eramud või eramute grupid, milledel puudub
võimalus ühineda asula kanalisatsioonivõrguga. Neis eramutes formeeruv reovesi
kogutakse reeglina kogumiskaevudesse, millede veepidavus on aga kaheldav. Alljärgnevalt esitatakse ettepanekud asulate ühiskanalisatsioonide laiendamiseks: TÜRI LINN � ühiskanalisatsiooniga on kindlustatud 85 % linna elanikkonnas ja ettevõtetest. Linna
ühiskanalisatsioonita laiendamise käigus: - kanalisatsioonitorustiku rajamine Tallinna tänavale, rajatava lõigu pikkuseks ca 950 m, - rajatakse ca 375 m pikkune kanalisatsioonitorustik Väike-Pärnu ja Raudtee tänavale, - rajatakse ca 350 m pikkune kanalisatsioonilõik V-Pärnu ja Tallinna tänava vahele (Tsemendi, Päikese
tänav), - rajatakse isevoolne torustik AS Taurest Lokuta poole ja survetorustik Lokuta ülepumplast AS Taure
poole, Kanalisatsioonitorustike ligikaudne pikkus on 900 m, - rajatakse 150 m kanalisatsioonitorustiku lõik Kalevi tänavale, - rajatakse 350 m kanalisatsioonitorustiku lõik Vambola tänavale, - rajatakse ca 275 m pikkune kanalisatsioonilõik Lembitu tänavale,
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
60
- rajatakse ca 1450 m pikkune kanalisatsioonilõik Koidula, Vabriku, Raadiojaama tänavatele, Pargi pst,
Rohu, Heina, Ristiku tänavatele, - rajatakse ca 325 m pikkune kanalisatsioonilõik Vabriku puiesteele, - rajatakse ca 2050 m pikkune kanalisatsioonilõik Staadioni, Raja, Roopa, Pärna ja Jaama tänavatele - rajatakse ca 1800 m pikkune kanalisatsioonilõik Viljandi ja Linnu tänavatele, - rajatakse ca 600 m pikkune kanalisatsioonilõik Lokuta küla vanast osas Lokuta küla uues osas paikneva
linna ühiskanalisatsioonini. SÄREVERE ALEVIK � Ülejõe alevikuosas ühiskanalisatsiooniga varustamata Põllu tn lõunapoolsed
elamud. Aleviku ühiskanalisatsiooni laiendamise käigus: - rajatakse kanalisatsioonitorustik Põllu tn eramute nr 3-16 kindlustamiseks kanalisatsioonivarustusega.
Rajatava lõigu pikkuseks on 380 m, - rajatakse kanalisatsioonitorustik ja ülepumpla Vana-Pärnu mnt Sillaotsa piirkonda võimaldamaks
Jõekalda tn läänepoolsetel majapidamistel suunata reovesi ühiskanalisatsiooni. Rajatava lõigu
pikkuseks on 150 m, - rajatakse kanalisatsioonitorustik ja vajadusel kuni 2 kaevpumplat paralleelselt Vana-Pärnu mnt-ga,
võimaldamaks likvideerida aleviosa läänepoolsete korrusmajade amortiseerunud kanalisatsioon.
Rajatava lõigu pikkus ca 700 m. TÜRI-ALLIKU KÜLA � puudub kanalisatsioonivarustus Kelmiküla kolmel loodepoolseimal
majapidamisel. Küla ühiskanalisatsiooni laiendamise käigus: - Kelmiküla loodepoolseimate majapidamiste kanaliseerimiseks isevoolse kanalisatsioonitorustiku
pikendusena rajatakse 100 m pikkune kanalisatsioonitorustik, - paralleelselt Türi-Paide mnt-ga kulgeva kanalisatsioonitorustiku rajamine Türi-Alliku kaupluse
kanalisatsioonist kuni Kelmiküla kanalisatsioonini � rajatava torustiku pikkuseks 530 m. KIRNA JA POAKA KÜLAD � Kirnas on kanaliseerimata lõunapoolne küla vana osa. Poaka küla
tiheasustatud suvilate piirkonnas, ehitatakse suvilaid ümber püsielamuteks. Käsitlevas suvilate rajoonis
ühiskanalisatsioon puudub. Piirkonda ühiskanalisatsiooni laiendamise ja/või rajamise käigus: - rajatakse tuginedes OÜ Vetepere eelprojektile [töö nr U-2003-002] kanalisatsioonitorustikud pikki
Türi-Paide mnt, kindlustamaks ühiskanalisatsiooniga küla vana osa majapidamised Rajatava
kanalisatsiooniga (torustikud kogupikkusega 1420 m) kogutav reovesi juhitakse küla olemasolevase
kanalisatsiooni. - suvilakooperatiivide ala varustatakse ühisvee- ja kanalisatsioonivarustusega. Rajatavate isevoolsete
kanalisatsioonitorustikega (torustikud kogupikkusega 1900 m) juhitakse reovesi reoveepumplasse ning sealt ülepumpamise teel Kirna küla reoveepuhastisse,
- rajatakse kanalisatsioonitorustik Kirna veevõrgust arendatava Pae-Lukka kinnistuni. Rajatava kanalisatsioonitorustiku pikkuseks on 400 m.
LAUPA KÜLA � korrusmajadest ida poole jäävad eramud on varustatud ühisveega, kuid puudub
kanalisatsioon. Küla kanalisatsiooni laiendusena on ette näha: - eramajapidamistele kanalisatsiooni rajamist (torustik orienteeruva pikkusega 450 m), mis ühendatakse
küla ühiskanalisatsiooniga. TAIKSE KÜLA � ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamist ette näha ei ole. OISU ALEVIK � on ühiskanalisatsiooniga kindlustamata tiheasustatud keskuse põhjapoolseimad eramud.
Aleviku ühiskanalisatsiooni laiendusena rajatakse isevoolsed kanalisatsioonitorustikud aleviku põhjapoolsete eramute varustamiseks ühiskanalisatsiooniga. Rajatava torustiku pikkuseks on 420 m, METSAKÜLA - ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamist ette näha ei ole. KABALA KÜLA � on ühiskanalisatsioonita küla lõunapoolsed eramud. Küla ühiskanalisatsiooni
laiendusena rajatakse isevoolsed kanalisatsioonitorustikud küla lõunaosas paiknevatele eramutele. Rajatavate
torustike pikkuseks on ca 100 m.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
61
KAHALA KÜLA � ühiskanalisatsioonita on küla tiheasustatud osa kirdepoolsed elamud.
Ühiskanalisatsiooni laiendusena nähakse ette isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamist ca 500 m ulatuses. OLLEPA KÜLA � tiheasustatud keskosas ühiskanalisatsioon puudub. Ühiskanalisatsiooniga
kindlustamiseks Ollepa külas rajatakse isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ca 600 m ulatuses. Uued rajatavad kanalisatsioonitorustikud on kavas ehitada olenevalt tingimustest ja otstarbest: isevoolne kanalisatsiooni osa Uponal PVC, Uponal Ultra PVC, Wavin Ultra PVC või analoogsetest mõne teise firma PVC torudest ning survekanalisatsioon Uponyl PVC, Upoten PEH või mõne teise firma analoogsete omadustega torudest. Vaatluskaevud
on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (Uponor või analoogsed)
läbimõõdus DN 500 ning varustatud malmluukidega, kandevõimega (enamjuhul) 40 T. Reovee ülepumplate paigaldamise vajalikkuse korral on kavas kasutada ühe pumbaga
kompaktseid tehases valmistatud ja komplekteeritavaid plastist või klaasplastist
reoveepumplaid. Reoveepumplate paigaldamise vajaduse tingivad maapinna reljeef, rajatavate torustike pikkused. 2) Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Türi valla ühiskanalisatsiooni rajatised on ehitatud eelmise sajandi 70-ndatel aastatel. Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist (torustiku ja kaevud mitte veetihedad, isevoolsete torustike negatiivsed langud) ja vahepealsetest investeeringute puudumisest kanalisatsioonirajatiste korrastamiseks, on kanalisatsioonitorustikud suures osas amortiseerunud, mistõttu vajavad renoveerimist. TÜRI LINN � kanalisatsioonitorustikest ligi pool e 18,3 km on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi kasutades asbesttsement või keraamilist toru. Arvestades omaaegsest ehituskvaliteeti on enam kui 20 a tagasi
ehitatud torustikud amortiseerunud (halb hüdroisolatsioon, kergesti purunevad ja ummistuvad). Samuti on
renoveerimise eesmärgiks vanade kanalisatsioonitorustike ümberpaigutamine erakinnistutelt linnamaale.
Linna ühiskanalisatsiooni renoveerimise ettepanekuks on: - enam kui 20 a vanade kanalisatsioonitorustike renoveerimine. Renoveerimise aastane maht kuni 1,5
km. Esmajärjekorras renoveeritakse Pärna tn ja Väike-Pärnu tn kanalisatsioonitorustik ja Türi-Allikult Türi linna kulgev kanalisatsiooni survetorustik,
- rekonstrueeritakse ülepumplad Lokuta külas, Lokutal (Tehnika tn), Anna Haava, Wiedemanni,
Mäekalda ja Kraavi tänavatel. SÄREVERE ALEVIK � kanalisatsioonikaevud ja � torustikud pole veetihedad, mistõttu sademeterohkel
ajal immitseb kanalisatsioonisüsteemi ka arvestatavas koguses sademevett. Kanalisatsioonitorustike
renoveerimisettepanekuteks on: - Ülejõe alevikuosas renoveeritakse kanalisatsioonitorustikke ca 2 km ulatuses (s.h Jõe tn isevoolne
kanalisatsioonitorustik), - Türi TMK alevikuosa renoveeritakse 2 km ulatuses (s.h kooli töökodade, söökla, peahoone ja
ühiselamute väliskanalisatsioon). TÜRI-ALLIKU KÜLA � rajatud ca 30 aastat tagasi, on kanalisatsioonitorustikud ja �kaevud amortiseerunud (ei ole veetihedad). Kanalisatsioonitorustike renoveerimisettepanekuteks on:
- renoveeritakse korrusmajade kanalisatsioonitorustikud ja �kaevud kogupikkusega 771 m, - renoveeritakse Kelmiküla isevoolne kanalisatsioonitorustik kogupikkusega 244 m, - renoveeritakse Veskisilla hotelli ja Veskisilla ülepumpla vaheline kanalisatsiooni 300 m pikkune
survetorustik. LAUPA KÜLA � renoveeritakse olemasolev 450 m pikk korrusmajade kanalisatsioon kuni reoveepuhastini.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
62
TAIKSE KÜLA � renoveeritakse olemasolev 650 m pikkune küla korrusmajade kanalisatsioon kuni
reoveepuhastini. OISU ALEVIK � aleviku elamute piirkonna ühiskanalisatsiooni renoveeritakse 1150 m ulatuses. METSAKÜLA � renoveeritakse olemasolev ühepereelamute kanalisatsioon kuni reoveepuhastini. Ühiskanalisatsiooni renoveerimise maht on ca 700 m. KABALA KÜLA � tiheasustatud keskuse kanalisatsioon on halvas olukorras, mistõttu vajab täiel määral
[3000 m ulatuses] renoveerimist. KAHALA KÜLA - tiheasustatud keskuse kanalisatsioon on halvas olukorras, mistõttu vajab täiel määral
[2200 m ulatuses] renoveerimist. Tegelikult vajaks ühiskanalisatsiooniga asulates renoveerimist kogu kanalisatsioonivõrk,
mis aga kogumahus on kulukas. Seepärast on otstarbekas ühiskanalisatsiooni renoveerimise
ettevalmistavas staadiumis käivituma kanalisatsioonivõrgu või selle probleemsemate
lõikude detailne uuring (s.h torustike TV-vaatlus). Kanalisatsioonitorustike TV-vaatluse alusel selguvad renoveerimist vajavad torustikulõigud, renoveerimistööde prioriteetsus ja
erinevate lõikude puhul optimaalsed renoveerimismeetodid. Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve meetod). Meetodi valik sõltub
otseselt renoveeritava kanalisatsioonilõigu seisukorrast, mis tehakse kindlaks torustike TV-vaatlusega. Arendamise kava autorid on seisukohal, et renoveerimisel peaks eelistama võimalusel mittekaeve meetodit (s.o PEH materjalist torude sissetõmbamist vanadesse
torudesse või INSITUFORM meetodit nn. "sukameetodil"). Sellega välistatakse torustike lahtikaevamisega seotud lisakulutusi, s.o kaeviste kindlustamine, asfaltkatte taastamine, tänavate sulgemine liikluseks. Arendusettepanek Orienteeruv
maksumus (koos käibemaksuga)
Teostamise aeg
Võimalik
finantseerimise allikad
B. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine C. Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine
Ühisveevärgi renoveerimine Kabala külas. Uue puurkaevu rajamine normile vastava (<1,5 mg/l) fluoriidi sisaldusega põhjavees ja uue
veetorustiku rajamine 150 m ulatuses
600 000
2007
OV, KIK, VEE
Ühisveevärgi renoveerimine Laupa külas. Veehaarde puurkaevu uus seadmestik Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Laupa külas. Renoveeritakse korrusmajade kanalisatsiooni 300 m ulatuses
775 000
2007-2008
OV, KIK, VEE
Joogivee kvaliteedi parandamisega seotud tööd Rauaärastuse ja UV-seadmete paigaldamine raua ja mikrobioloogiliste näitajate tagamiseks Laupa elamute ja Ollepa ühisveevärkides
240 000
2007-2008
OV, KIK, VEE
Ühisveevärgi renoveerimine ja rajamine Türi linnas. Renoveeritakse 12 100 m veetorustikke ning rajatakse10 915 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine Türi linnas. Rajatakse ca 9 200 m ning renoveeritakse 13 000 m ulatuses kanalisatsioonitorustikke
101 650 000
2007-2013
OV, KIK, Ühtekuuluvus-fond, VEE
Ühisveevärgi renoveerimine ja rajamine Oisu alevikus. Renoveeritakse 1720 m veetorustikke ning rajatakse 2500 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine Oisu alevikus.
Rajatakse ca 420 m ning renoveeritakse 1150 m ulatuses kanalisatsioonitorustikke
11 580 000
2007-2013
OV, KIK, Ühtekuuluvus-fond, VEE
Ühisveevärgi rajamine Türi-Alliku külas. Rajatakse 1030 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Türi-Alliku külas. Rajatakse ca 530 m ning renoveeritakse torustikke ca 1315 m ulatuses
4 221 000
2008-2011
OV, KIK, VEE
Ühisveevärgi rajamine Poaka külas. Rajatakse ühisveevõrgu puurkaev
ning veevõrgu välistorustikke 1770 m ulatuses Ühiskanalisatsiooni rajamine Poaka külas. Rajatakse kanalisatsioonitorustikke 1900 m ulatuses + reoveepumpla
6 700 000
2010-2013
OV, KIK, VEE
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
63
Joogivee kvaliteedi parandamisega seotud tööd Kvaliteedinormidele vastava joogivee suunamiseks asulate ühisvee-värkidesse paigaldatakse rauaärastuse seadmed Kabala, Kahala, Laupa Põhikooli, Metsaküla, Sohlumäe, Veskiküla puurkaevudele
900 000
2008-2013
OV, VEE,
veeühisused,
KIK Ühisveevärgi renoveerimine Kabala külas. Renoveeritakse 2000 m veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Kabala külas. Renoveeritakse torustikke ca 3000 m ulatuses
8 550 000
2013-2016
OV, KIK,
Ühtekuuluvus-fond, VEE
Ühisveevärgi renoveerimine Kahala külas. Renoveeritakse 2200 m veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja rajamine Kahala külas. Rajatakse 500 m ja enoveeritakse torustikke ca 2200 m ulatuses
8 575 000
2013-2016
OV, KIK,
Ühtekuuluvus-fond, VEE
Ühisveevärgi rajamine Ollepa külas. Rajatakse 300 m veetorustikke Ühiskanalisatsiooni rajamine Kabala külas. Rajatakse torustikke ca 600 m ulatuses
2 000 000
2013-2016
OV, KIK, VEE
Ühisveevärgi rajamine Särevere alevikus Säreveres (Ülejõe
alevikuosas). Rajatakse 280 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine Särevere alevikus
(Ülejõe alevikuosa). Rajatakse ca 1230 m (Põllu tn, vana Pärnu mnt ) ning
renoveeritakse 2000 m ulatuses kanalisatsiooni-torustikke
6 305 000
2016-2018
OV, KIK, VEE
Ühisveevärgi rajamine Särevere alevikus (Türi TMK alevikuosas).
Rajatakse 680 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Särevere alevikus (Türi TMK
alevikuosa). Renoveeritakse olemasolevaid torustikke 2000 m ulatuses
5 360 000
2016-2018
OV või omanik,
KIK,
Ühisveevärgi rajamine Kirna külas. Rajatakse veetorustikud küla
eramajapidamisteni, ehitatavate veetorustike pikkus 1730 m Ühiskanalisatsiooni laiendamine Kirna külas. Rajatakse uusi kanalisatsioonitorustikke 1820 m ulatuses
6 040 000
2016-2018
OV, KIK, VEE
Ühisveevärgi rajamine Taikse külas. Rajatakse 600 m uusi veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Taikse külas. Renoveeritakse olemasolevaid torustikke 650 m ulatuses
2 400 000
2016-2018
OV, KIK, VEE
Ühiskanalisatsiooni reoveerimine Änari külas. Olemasolevat kanalisatsioonivõrku renoveeritakse 400 m ulatuses
445 000
2018-2019
OV, KIK,
Ühisveevärgi renoveerimine Metsakülas. Renoveeritakse 2000 m veetorustikke Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Metsakülas. Renoveeritakse torustikke ca 700 m ulatuses
6 750 000
2018-2019
OV, KIK,
ÜHISVEEVÄRKU JA �KANALISASTIOONI RENOVEERIMINE JA LAIENDAMINE KOKKU = 173 071 000
D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine Türi valla Särevere aleviku, Türi-Alliku ja Lokuta külade reovesi puhastatakse Türi linna
reoveepuhastis. Valla teistest asulatest omavad reoveepuhasteid Laupa ja Änari külad biotiike ning Kirna küla pinnase filterväljakut. Kanaliseeritud või planeeritavate
kanalisatsioonirajatistega asulatest ei oma reoveepuhastit Kolu küla. Käesolev ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette: TÜRI LINN � valla suuremate asulate (Türi linna, Särevere aleviku, Türi-Alliku ja Lokuta külade) reovesi
puhastatakse Türi linna reoveepuhastis. Samas puudub reoveepuhastil reovee bioloogiline puhastustsükkel.,
linna reoveepuhasti koosneb keemilisest fosforiärastusest, kahest eelsettetiigist ja viiest bio- e settetiigist. Linna reoveepuhastile bioloogilise puhastustsükli rajamisega kindlustataks reoveepuhastist loodusesse
juhitava heitvee seadusandlusele vastav puhtusaste. Türi linna reoveepuhasti arendamise ettepanekuks on:
- rajada olemasoleva reoveepuhasti alale uus kaasaegne mehaanilise, bioloogilis-keemilise puhastustsükliga reoveepuhasti, mille juurde kuuluksid ka purgimissõlm ning mudakäitlussüsteem.
Olemasoleva reoveepuhasti biotiigi jääksid uue reoveepuhasti puhul järelpuhastustiikideks. KIRNA JA POAKA KÜLA � reoveepuhastiks on 8 m3 septik ja 110 m2 FILTRALIT-P täidisega
pinnasefilter. Reoveepuhasti jõudluseks on Q= 8,4 m3/d, hetkel reoveepuhastisse suunatavaks reovee
koguseks on ca 1,8 m3/d. Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni haaratuse laiendamisega Kirna ja Poaka külas ning
uue väikeelamute rajooni (kuni 20 eramut) rajamisega puhastisse suunatav reovee vooluhulk ja
reostuskoormus oluliselt tõuseb. Seega vajab reoveepuhastus täiendamist lisaseadmetega, mis võimaldaksid
tõsta reoveepuhasti jõudlust olemasoleva reoveepuhasti laiendamist või vajaks olemasolev reoveepuhasti
lisaseadmestiku:
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
64
- Kirna-Poaka kanalisatsioonihaaratuse laienedes täiendatakse reovee mehaanilist puhastustsüklit - paigaldatakse teine paralleelselt töötav lamellsetitiga septik. LAUPA KÜLA � reoveepuhasti koosneb kahest biotiigist pindalaga 2860 m2. Küla reoveepuhasti
arenduse ettepanekutena on mehaanilise reovee puhastustsükli rajamine ja biotiikide piiramine piirdeaiaga.
Selleks - rajatakse elamute ja biotiikide vahelisele alale võrekaev reoveega kaasneva prahi kogumiseks ning
klaasplastist kolmekambriline läbivooluseptik mahutavusega 15 m3,
- ümbritsetakse olemasolevad biotiigid piirdega. TAIKSE KÜLA � reoveepuhasti koosneb septikust ja aktiivmudapuhastist CLAREC. Puhastusprotsessi läbinud ja loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele. Küla reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:
- vana aktiivmudapuhasti asendamine uue biofiltertäidisega reoveepuhasti vastu. Väljapakutavaks uueks reoveepuhastiks oleks BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt firmalt.
OISU ALEVIK � 2004 aastal rajatud reoveepuhastiks on aerotank projektjõudlusega 140 m
3/d. Oisu asulas formeeruv reovee ööpäevane kogus, mis suunatakse reoveepuhastisse, on vahemikus 25-100 m3/d. Tingituna asulas formeeruvast reovee kogusest ja asula kanalisatsiooni halvast olukorrast töötab reoveepuhasti
suurema osa aastast hüdrauliliselt alakoormatuna. Aleviku reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:
- aerotanki mahuti jagamine vaheseinaga kaheks sektsiooniks, mis võimaldaks hüdraulilise
alakoormatuse ajal kasutada reovee puhastamiseks aerotanki vaid pooles mahus. METSAKÜLA � reoveepuhasti koosneb serpentiinbiotiigist pindalaga 2000 m2. Küla reoveepuhasti
arenduse ettepanekutena on mehaanilise reovee puhastustsükli rajamine ja biotiikide piiramine piirdeaiaga.
Selleks - rajatakse enne biotiiki võrekaev reoveega kaasneva prahi kogumiseks ning klaasplastist
kolmekambriline läbivooluseptik mahutavusega 15 m3, - ümbritsetakse olemasolev biotiik piirdega.
KABALA KÜLA � reoveepuhastiks on BIO-100. reoveepuhasti on amortiseerunud, töötab hüdrauliliselt
alakoormatuna ning puhastist loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele. Küla reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:
- uue reoveepuhasti rajamine vana asemele projektjõudlusega kuni 45 m3/d. Reoveepuhastiks võiks olla
filtertäidisega kompleksne tehases valmistatud puhasti, mis koosneb septikust, biofilterpuhastist ja fosforiärastuse seadmest (näit BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt
firmalt). KAHALA KÜLA � reoveepuhastiks on BIO-100ja biotiigid pindalaga 2900 m2. BIO-100 on amortiseerunud ning vajaks välja vahetamist uue kaasaegase bioloogilise puhasti vastu. Samuti on olemasolev reoveepuhasti territoorium piirdega ümbritsemata. Küla reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:
- uue reoveepuhasti rajamine vana asemele projektjõudlusega kuni 45 m3/d. Reoveepuhastiks võiks olla
filtertäidisega kompleksne tehases valmistatud puhasti, mis koosneb septikust, biofilterpuhastist ja
fosforiärastuse seadmest (näit BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt
firmalt). OLLEPA KÜLA � koos ühiskanalisatsioon rajamisega külasse vajab arendamist ja rajamist ka
reoveepuhasti. Küla reoveepuhastuse arendamise ettepanekuks on: - võrekaevu, septiku ja pinnase filterväljaku rajamine projektjõudlusega kuni 12 m
3/d raudtee ja elamute vahelisele alale: Puhastatud heitvee väljavooluks oleks raudtee äärne pinnaveekraav.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
65
NB! Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni renoveerimisele ja laiendamisele, reoveepuhastite rekonstrueerimisele ja/või rajamisele peavad eelnema arendatavate või renoveeritavate
piirkondade geodeetilised mõõdistused ning olemasolevate tehnovõrkude joonised, millede
alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude
tehnilised lahendused. Arendusettepanek Orienteeruv
maksumus (koos käibemaksuga)
Teostamise aeg Võimalik finantseerimise allikad
D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine Türi linna reoveepuhasti rajamine 27 600 000 2007-2009 OV, KIK, VEE Oisu aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine [aerotanki poolitamine vaheseina kaheks sektsiooniks]
400 000 2008-2010 OV, VEE
Taikse küla uus reoveepuhasti 2 400 000 2009-2010 OV, KIK; VEE Kirna küla reoveepuhasti laiendamine 1 000 000 2010-2013 OV, KIK; VEE Kabala küla uue reoveepuhasti rajamine 4 000 000 2013-2016 OV, KIK, Ühtekuuluvus-
fond, VEE Kahala küla uue reoveepuhasti rajamine 2 400 000 2013-2016 OV, KIK, Ühtekuuluvus-
fond, VEE Ollepa küla uue reoveepuhasti rajamine 800 000 2013-2016 OV, KIK, Ühtekuuluvus-
fond, VEE Metsaküla reoveepuhasti rekonstrueerimine 400 000 2018-2019 OV, KIK; VEE
REOVEEPUHASTITE REKONSTRUEERIMINE JA/VÕI RAJAMINE KOKKU = 39 000 000 Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2007�2019 esitatud arendus- ja renoveerimise ettepanekute orienteeruv maksumus on 268,434 mln EEK, millest: - pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamiseks tehtavate tööde maksumus on 56,363 mln
EEK, - ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni rajatiste renoveerimiseks ning haaratuse
laiendamiseks tehtavate tööde maksumus on 173,071 mln EEK, - reoveepuhastite renoveerimiseks ja/või uute rajamiseks tehtavate tööde maksumus on
39 mln EEK. NB! Väljapakutud arendus- ja/või renoveerimistööde maksumused täpsustuvad
eelprojektide ja hankepakkumistega.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
66
KOKKUVÕTE Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kava koostamise aluseks on Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni seadus ning KKM ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt
kohalikele omavalitsustele mõeldud soovitusliku iseloomuga �Ühisveevärgi ja �
kanalisatsiooniarendamise kava koostamise juhend�. Arendamise kava on koostatud AS
Maves töögruppi poolt. Käesoleva arendamise kava eesmärgiks on valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste hetkeolukorra analüüs, probleemide määratlemine ja
abinõude (arendusettepanekute) väljatöötamine ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni normaalseks ja keskkonnanõuetele vastavaks toimimiseks. Türi vald paikneb Kesk-Eestis Järva maakonna edelaosas. Türi valla kujunemine algas 19.
sajandi teisest poolest. 23.10.2005. aastast koosneb Türi vald neljast endisest
omavalitsusüksusest: Kabala, Oisu ja Türi vallast ning Türi linnast. Valla
administratiivkeskuseks on Türi linn. Türi valla territoorium suuruseks on 598,82 km² ning valla elanikke arv seisuga 01.01. 2006
oli 11 357 inimest. Valla piires on 38 asulat, neist suuremateks (suurima elanike arvuga) on Türi (6525 inimest), Särevere (849 inimest), Türi-Alliku (531 inimest), Oisu (410 inimest), Kabala (388 inimest), Taikse (219 inimest). Valla asulate ühisvee- ja kanalisatsiooni areng algas 20. sajandi II poolel. Esimesed ühisveevärgi ja �kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1960-ndatel aastatel. 2006. a on ühisveevärk ja �kanalisatsioon olemas Türi linnas, Säreveres, Türi-Allikul, Laupal, Kirnas, Taikses, Oisus, Metsakülas, Kabalas ja Kahalas. Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab valla piires ühisveevärgi ja �kanalisatsiooniga haaratud piirkondades OÜ Türi Vesi. Lisaks
on valla piires veevärgi- ja/või kanalisatsioonisüsteeme, mida haldavad korteriühistud või
veetarbijate ühistud või on peremehetud. Valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised on reeglina rajatud enam kui 25 aastat tagasi. Omaaegsest ehitusmaterjalide ja �tööde kvaliteedist sõltuvalt on vee- ja kanalisatsioonivarustusega seotud rajatised halvas olukorras. Ühisveevärgi ja �kanalistiooni põhilisteks probleemideks on: - ühisveevõrgu puurkaevudest tarbitav vesi on kõrge raua ja/või fluoriidide sisaldusega,
puurkaev-pumplate ehituslik osa ja/või seadmestik on amortiseerunud, - asulate ühisvee jaotusvõrgud on hargvõrgud, mis koosnevad pikkadest ja ülemäära
suure läbimõõduga tupiktorustikest. Sageli vesi tupiktorustikes seisab ning roiskub. Ka puuduvad veevõrkudes sulgsiibrid või on need amortiseerunud, mistõttu võimalike
avariitööde ajal veevõrk remonditavas asulas ei tööta, - lekkivad kanalisatsioonitorustikud ja -kaevud. Kanalisatsioontorustike ühendusmuhvid
ja kanalisatsioonikaevud ei ole veetihedad, mistõttu kuival ajal reovesi imbub
kanalisatsioonist pinnasesse, sademeterohkel ajal aga suureneb kanaliseeritava vee kogus pinnase- ja sademevee arvel,
- kanalisatsioonitrassi halvast veepidavusest ja rajamisel tehtud ehituslikest vigadest (ebapiisav või negatiivne torude lang) tingituna on torustikud tihti ummistunud,
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
67
- reoveepuhastid on amortiseerunud, mistõttu loodusesse juhitav heitvesi ei vasta vee
erikasutusloaga esitatud nõuetele. Türi valla ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2007�2019 esitatud arendus- ja renoveerimise ettepanekute on jagatud nelja alalõiku, milledeks on: - Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine � käsitleb valla territooriumil paiknevate
peremeheta ja/või kasutuseta puurkaevude tamponeeerimist ja vallas paiknevate farmide
sõnnikumajanduse korrastamist. Planeeritavate tööde ligikaudne maksumus on 56,363
mln EEK, - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine � käsitleb veevõrgu ja
kanalisatsiooni renoveerimise ja laiendamise töid ühisvee ja kanalisatsiooniga asulates
ning uutes kujunevates elamupiirkondades (näit. Poaka küla). Planeeritavate tööde
ligikaudne maksumus on 173,071 mln EEK, - Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine � planeeritud töödena on peetud
otstarbekaks rajada uus nüüdisaegne reoveepuhasti Türi linna, rekonstrueerida Taikse,
Kabala, Kahala asulate reoveepuhastid. Tööde ligikaudne maksumus on 39 mln EEK.
Ühisveevärgi ja �kanalisatsiooni väljaarendamine ja puhtam elukeskkond tõstavad
elanikkonna elukvaliteeti ja loovad eeldusi valla edasiseks majanduslikuks arenguks.
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!
ÜVK arengukava (31 08 2007).doc
68
L I S A D
pdfMachine A pdf writer that produces quality PDF files with ease!
Produce quality PDF files in seconds and preserve the integrity of your original documents. Compatible across nearly all Windows platforms, simply open the document you want to convert, click “print”, select the
“Broadgun pdfMachine printer” and that’s it! Get yours now!