tÜri valla eelarvestrateegiakohalike omavalitsuste osutatavatele sotsiaalteenustele miinimumnõuete...

Lisa

Tori Vallavolikogu

16.09.2015 määrusele nr 21

TORI VALLA

EELARVESTRATEEGIA

2016 - 2019

2

SISUKORD

Sissejuhatus 3

Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos 4

Riigi tasand 4

KOV tasand 10

Tulubaasi ülevaade ja prognoos 13

Maksutulu 14

Füüsilise isiku tulumaks 14

Maamaks 15

Teised maksutulud 15

Toetusfond 15

Muud tulud 17

Tulud kaupade ja teenuste müügist 17

Põhitegevuse kulude prognoos 17

Põhitegevuse tulem ja omafinantseerimise võime 19

Investeeringute kavandamine 20

Kohustuste planeerimine 21

Likviidsed varad 22

Sõltuvad üksused 22

Tundlikkuse analüüs 24

Finantsdistsipliini tagamine 24

Kokkuvõte 25

Lisa 1. Tori valla eelarvestrateegia 2016-2019 26

Lisa 2. Tori valla investeerimistegevus 2016-2019 28

Lisa 3. Tori valla arvestusüksuse eelarvestrateegia 2016-2019 29

3

Sissejuhatus.

Tori valla eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuseüksuse finantsjuhtimise seaduse

(edaspidi KOFS) § 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 372

alusel.

Eelarvestrateegia koostamine on kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) tegevus, millega tõstetakse

KOV finantsplaneerimise taset ja viiakse selle planeerimine pikemale perioodile. Kohustus on teha seda

minimaalselt neljaks aastaks. Kuigi kohalikud omavalitsused on tegelenud finantsprognooside

koostamisega pikemaks perioodiks ka varasemalt, nt seoses arengukavade ja kohustuste võtmise

planeerimisega, siis KOFS järgi toimub see alates 2012.aastast kindlate reeglite ja vormide alusel.

Eelarvestrateegia on aluseks valla järgmise aasta eelarve koostamiseks. Eelarvestrateegiat võib käsitleda

valla arengukava osana või ka eraldi dokumendina. Iga-aastane valla eelarve, arengukava kui ka

eelarvestrateegia peavad omavahel olema seoses ja üksteist toetama.

Tori Vallavalitsus on valla eelarvestrateegia koostamisel lähtunud lisaks ülaltoodule Tori Vallavolikogu

17. juuni 2015 määrusest nr 18 „Tori valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise

alused“.

Peamised eesmärgid eelarvestrateegia koostamisel olid:

valla arendamine investeerimistegevuse kaudu;

Tori aleviku atraktiivsemaks muutmine valla elanikele ja külastajatele;

valla omafinantseeringu tagamine erinevatest struktuurfondidest projektitaotlustele positiivse

rahastusotsuste saamisel.

Nimetatud eesmärgid on võetud aluseks valdkondade ja tegevusalade eelarvete planeerimisel ning

kõikides eelarvestrateegia osades.

Valla eelarvestrateegia tuleb esitada Rahandusministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks 2015. Eelnevalt

peab vallavolikogu eelarvestrateegia heaks kiitma ja vastu võtma.

4

Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos (allikas: Rahandusministeerium).

Riigi eelarvestrateegia uuendamise aluseks on Rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadine

majandusprognoos, Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica

Liidu koalitsioonilepe, ministeeriumide organisatsioonipõhised arengukavad ning valdkondlike

arengukavade täitmise aruanded. Koos riigi eelarvestrateegiaga valmis ka Stabiilsusprogramm 2015.

Riigi tasand.

Perepoliitika.

Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel:

Lapsetoetuse tõstmine esimese ja teise lapse puhul 2016. aastal 50 euroni kuus, 2018. aastal 55 euroni

ja 2019. aastal 60 euroni kuus ning täiendava toetuse maksmine kolme- ja enamalapselisele perele

summas 200 eurot.

Elatisabifondi loomine – riik hakkab alates 2017. aastast maksma lapsele elatisabi 100 eurot kui elatist

maksma kohustuv vanem õigeaegselt ei maksa.

Lasteaia- ja lapsehoiu kohtade ning puudega laste tugiteenuste kättesaadavuse parandamine.

Sügava puudega laste vanemate toetamine läbi neile mõeldud toetusskeemi kujundamise ja

rakendamise.

Ettepanekute väljatöötamine vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi muutmiseks, eesmärgiga toetada

töö- ja pereelu ühitamist, suurendada vanemahüvitise paindlikkust ja tagada isade suurem osalus

lapsehoolduspuhkuse kasutamisel.

Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja asendushoolduse vormide mitmekesistamine, tugiteenuste ja

järelhoolduse arendamise kaudu.

Lastekaitsesüsteemi käivitamine ja selle toetamiseks vajalike teenuste arendamine ning alaealiste

õigusrikkujate kohtlemise süsteemi ümber korraldamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.

5

Sissetulekute kasvatamine ja ettevõtluse edendamine.

Olulisemad poliitikamuudatused ja reformid järgnevatel aastatel on:

Mootorikütuse aktsiisi tõus: diisel 14% aastal 2016, 10% aastatel 2017-2018; bensiin 10% aastatel

2016-2018.

Tubakaaktsiisi tõus 8% aastal 2016-2018, 10% aastal 2019-2020.

Alkoholiaktsiisi tõus, 15% 2016.a ning 10% aastatel 2017-2019.

Tubakaaktsiisi täiendav tõus 3% aastas, aastatel 2016-2018.

E-sigarettide maksustamine.

Majutusteenuste käibemaksu tõstmine alates 2017. aastast 5% võrra.

Üüriregistri loomine (eraisikute renditulu kulude maha arvamise 20% ulatuses võimaldamine).

Sotsiaalmaksu määra vähendamine 1% võrra.

Üleminek tekke- ja tegevuspõhisele eelarvestamisele.

Transport.


Tallinna trammiliikluse kaasajastamine.

Tallinnas ja Harjumaal ühtse piletisüsteemi juurutamine.

Kooskõlas kehtiva planeerimisseadusega Rail Baltic trassi asukohavaliku määramine kogu Eesti

Vabariigi territooriumi ulatuses algatatud planeeringutega.

Jätkuvad tegevused Narva piiripunkti laiendamiseks (sh Narva raudteejaama statsionaarse

läbivalgustusseadme soetamine).

Regionaalareng ja maaelu.


Töökohtade loomiseks piirkondade konkurentsivõimet arendavate investeeringute toetamine.

Piirkondlike tööhõive ja ettevõtlusvalmiduse arendamise algatuste elluviimine.

6

Üürielamute programmi käivitamine.

2016. aastaks uute maakonnaplaneeringute valmimine, mis muuhulgas käsitlevad juhiseid asustuse

arengu kestlikuks suunamiseks kahaneva ja vananeva rahvastiku ning kokkutõmbuvate teenuste

tingimustes.

Tööturg.


Töövõime toetamise reformi rakendamine eesmärgiga aidata vähenenud töövõimega inimestel tööturul

osaleda ja tööhõives püsida.

Uute meetmete arendamine tööturu riskirühmadele

Reformime töötervishoiusüsteemi eesmärgiga toetada töötaja töövõime jätkusuutlikkust,

terviseedendust ning haiguspäevade vältimist.

Tõhustame järelevalvet naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstava palga üle.

Sotsiaalne kaitse.


Kohalike omavalitsuste osutatavatele sotsiaalteenustele miinimumnõuete kehtestamine tagamaks nende

osutamise ühetaolise kvaliteedi, kaasaegse sotsiaalseadustiku vastuvõtmine ja rakendamine.

Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist

toetavate hoolekande- ja tugiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavuse parandamine.

Abivahendite ja rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamine ning muudatuste rakendamine

Sotsiaalkindlustusameti poolt toetamaks töövõimereformi rakendumist.

Psüühilise erivajadusega isikute hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine

deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest lähtuvalt.

Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine eesmärgiga tagada paremad elamis-, õppimis-

ja töötamistingimused.

Toimetulekutoetuse tõstmine lähtuvalt kehtivast toimetulekupiirist ning üksi elavate pensionäride

toimetulekut parandava toetusskeemi kujundamine ja rakendamine.

7

Pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse tagamine läbi pensionisüsteemi reformi, sh paindliku eapiiri

põhimõtte rakendamise ja eri- ning soodustingimustel pensionite maksmise ümberkorraldamise.

Sotsiaalkaitse avalike teenuste ja nende äriprotsesside kaasajastamine Sotsiaalkindlustusametis ning

innovaatiliste, kvaliteetsete ja tõhusate ning teenusekasutaja vajadustele vastavate avalike teenuste välja

arendamine (SKAIS2).

Ministeeriumidevahelise rakkerühma moodustamine hoolduskoormuse vähendamiseks, mis töötab välja

ettepanekud vajadustele vastavate hoolekandeteenuste pakkumiseks ja kättesaadavuse tagamiseks.

Haridus.


Gümnaasiumivõrgu korrastamine, tagamaks valikuterohke, kvaliteetne ja kättesaadav üldkeskharidus.

Kaasava hariduse põhimõtete juurutamine tavakoolides ning hariduslike erivajadustega õpilaste

õppekorralduse kontseptsiooni rakendamine

Kutsehariduse korralduse ja õppekavade reformi elluviimine.

Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase

kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine.

Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine.

Vene õppekeelega põhikoolides paremate võimaluste loomine eesti keele oskuse omandamiseks

iseseisva keelekasutaja tasemel.

Kultuur.


Kunstide alase huvihariduse regionaalselt ja majanduslikult kõigile elanikkonna gruppidele piisavalt

kättesaadavaks tegemine, et tagada uute loojate pealekasv ja kunstiteadliku ning haritud publiku

olemasolu.

Loomemajanduse arenguks soodsate tingimuste loomine.

Kultuuripärandi koordineeritud massdigiteerimine ja digitaalsena kättesaadavaks tegemine.

8

Uue säilituseksemplaride seaduse koostamine. Rahvusraamatukogu arendab välja säilituseksemplaride

loovutuskeskkonna kirjastajatele ja tasuta e-raamatute kättesaadavaks tegemise Rahvusraamatukogu

portaali Digar kaudu ning töötab välja e-raamatute laenutushüvitise süsteemi.

Rahvaraamatukogude seaduse muutmine, mille käigus täpsustatakse riigi ja kohaliku

omavalitsuse rolle rahvaraamatukogude tegevuse korraldamisel ning rahastamise põhimõtted.

Uue muinsuskaitseseaduse koostamine, mille tulemusel kasvab mälestiste omanike ja avalikkuse

motivatsioon kultuuripärandit hoida ja hooldada.

Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumidevõrgustiku ümberkorraldamise jätkamine.

Keskkond.


Ettevõtete ressursitõhususe toetamine ja ettevõtete ressursi- ja energiajuhtimise alase teadlikkuse

tõstmine.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemist välja jäävate sektorite heitkogustega kauplemine.

Tervikliku maavarade kasutuse poliitika kujundamine (sh maapõue strateegia koostamine).

Kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste mõjude leevendamise tervikliku poliitika

kujundamine (sh Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika

põhialuste aastani 2050 koostamine).

Looduskaitseliste piirangute kompenseerimise poliitika kujundamine.

Jäätmete taaskasutamise ja lõppkäitlemise teenuse pakkumise võimaldamine avatud konkurentsi

tingimustes.

Keskkonnatasu määrade kehtestamisel ühiskonnale tekitatava kahju (väliskulu) arvestamine.

Keskkonnaministeeriumi ning selle haldusala asutuste ja teenuste koondamine uude liginullenergia

puithoonesse.

Pinna- ja põhjavee kaitseks olemasoleva nitraaditundliku ala laiendamine.

Riigi maareservi poliitika kujundamine.

Põllumajandus ja kalandus.


9

Tugiteenuste arendamine Eesti toidu ekspordivõimekuse kasvuks:

Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti Toit 2015-2020“ rakendamine ja

laiendamine;

toiduohutuse seire laiendamine ning toiduohutuse alase teadusliku riskihindamissüsteemi loomine

ja käivitamine;

innovatsiooni ja teadmussiirde edendamine.

Tulemuspõhiste otsuste suurendamiseks eelarvestamisel ja eelarve läbipaistvamaks muutmiseks minnakse

üle tegevuspõhisele eelarvele. Tegevuspõhise eelarve rakendamise eelduseks ning eelarvestamise ja

raamatupidamise arvestuspõhimõtete ühtlustamiseks minnakse üle tekkepõhisele eelarvestamisele. Eestil

on kavas 2017. aastal üle minna tekkepõhisele ja aastaks 2020 tegevuspõhisele riigieelarvele.

Perioodil 2016–2019 kasvab riigieelarve tulude maht koos edasiantavate tuludega keskmiselt 4,7% aastas.

Võrreldes 2015. aastaga suurenevad tulud 2019. aastaks 1,71 miljardi euro võrra 10,19 miljardi euroni.

Maksutulude osakaal tuludes suureneb tulenevalt paranevast majanduskeskkonnast, tarbimise kõrgemast

maksustamisest ja maksukulude vähendamisest ning mittemaksuliste tulude osakaal väheneb muuhulgas

seoses välisvahendite mahu vähenemisega (EL finantsperspektiivi vahetumine põhjustab ajutise languse).

Rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus käesoleval

aastal nominaalselt 4,9% ning aastatel 2016-2019 peaks igaaastane nominaalne majanduskasv jääma

vahemikku 6,1%-6,9%. Prognoositav üldine majanduse käekäik avaldab mõju ka riigieelarve kuludele.

See tähendab, et koos majandusega võib oodata perioodil 2016-2019 ka riigieelarve kulude suurenemist.

Riigieelarve kulude maht peaks prognoosi kohaselt aastatel 2015 ja 2016 kasvama 5-6% ning aastatel

2017-2019 veidi vähem ehk 3-4%.

Vabariigi Valitsuse prioriteetideks aastatel 2016.-2019 on:

1) Eesti julgeoleku tugevdamine

Kaitsekulud säilivad tasemel 2% SKP-st.

Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmete arv kasvab 30 tuhandeni.

2) Majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine

Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest kasvab 79,1%-ni.

Tööhõive määr vanusegrupis 20-64a kasvab 75,7%-ni.

Tööjõu efektiivne maksumäär väheneb 33,1%-ni.

3) Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine

Absoluutse vaesuse määr langeb 5,9 %-ni.

10

Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64 aastased) osakaal langeb alla 26 %. 4) Lastega

perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine

Absoluutse vaesuse määr 0-17 aastaste laste seas väheneb 7%-ni.

Summaarne sündimiskordaja tõuseb 1,67-ni.

4) Riigi ja kohaliku halduse reformimine, ääremaastumise leevendamine

Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei suurene.

Tööhõivemäär maapiirkonnas (vanusegrupis 20-64) kasvab (73,2% 2014.a).

2018.a lõpuks elab vähemalt 95% elanikest kohalikes omavalitsustes, mis vastavad

valitsuses kinnitatud võimekuse ja jätkusuutlikkuse kriteeriumitele.

Eesti miinimumpalk on praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Sloveenias (743

eurot), Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid

töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot.

Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanek oli tõsta miinimumpalk kahe aasta jooksul 448 eurole. Seejuures

tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot. Praegu

on miinimumpalk 390 eurot. Ametiühingud ettepanekut vastu ei võtnud.

Läbirääkimised jätkuvad kahe nädala pärast. Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti

Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ( Eesti Tööandjate Keskliidu Pressiteade

08.06.2015).

KOV tasand.

Kohaliku omavalitsuse üksused täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel. Olenemata

suurusest täidetakse samu ülesandeid. Üldvalitsemine hõlmab linna- ja vallavalitsuse ning volikogu

ülalpidamiskulusid. Majanduskulud (sh elamu- ja kommunaalmajandus) koosnevad peamiselt valla- või

linnasisesest ühistranspordist, valla teede ja linnatänavate korrashoiust, veevarustuse korraldamisest ning

tänavavalgustusest. Sotsiaalse kaitse all tagatakse hooldekodude ülalpidamine, sotsiaalabi ja –teenuste

osutamine ning perede sotsiaalne kaitse. Koolide ja lasteaedade ülalpidamine kuulub haridusvaldkonna

alla. Vaba aeg, kultuur ja religioon hõlmab huvikoolide, kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide ja

spordirajatiste ülalpidamist ning noorsootööd. Ülejäänud valdkonnad moodustavad kohaliku omavalitsuse

üksuste väljaminekutest väiksema osa – sinna hulka kuuluvad tegevustest nt heakord ning jäätmehoolduse

ja heitveekäitluse korraldamine. Kokku ulatus nende väljaminekute maht kassapõhiselt 2014. aastal 1616

11

mln euroni (sh 95 mln eurot kohustuste tasumine). Sellest 66% moodustasid personali- ja

majandamiskulud.

Oluline näitaja kohaliku omavalitsuse arengus on elanikkonna suurus. Tori vallas on sarnaselt teiste

väiksemate valdadega viimastel aastatel elanike arv vähenemas. 2015. aasta aga näitab positiivset trendi

viies elanike arvu 2011. aasta tasemele.

Tabel 1. Tori valla vanuselise koosseisu muutus 2011-2015 (Statistikaamet).

kokku 0-4 5-9 10-

14

15-

19

20-

24

25-

29

30-

34

35-

39

40-

44

45-

49

50-

54

55-

59

60-

64

65-

69

70-

74

75-

79

80-

84

85 ja

vanemad

2011 2 280 140 110 110 150 200 140 80 110 160 170 150 160 180 130 120 70 60 40

2012 2 273 129 114 104 142 155 112 114 115 190 171 174 164 188 116 123 71 57 34

2013 2 270 129 115 116 131 154 128 114 111 177 160 182 159 171 137 115 73 64 34

2014 2 245 114 120 117 123 154 128 121 102 166 171 179 158 153 155 106 85 55 38

2015 2 279 120 133 128 114 147 138 124 118 139 174 184 156 149 168 101 90 56 40

Joonis 1. Tori valla vanuselise koosseisu muutus 2011-2015 (Statistikaamet).

Vanuselise koosseisu muutused annavad märku elanikkonna vananemist vallas, samas näitab 0 kuni 19

aastaste vanuste elanike arvu muutus tõusutrendi.

Füüsilise isiku tulumaks moodustab Tori valla eelarve tuludest pea poole, seetõttu on elanikkonna

vanuselise koosseisu, tööhõive ja keskmise palga taseme prognooside jälgimine valla eelarvestrateegia

koostamisel väga oluline.

Tabel 2. Tori valla rahvastiku näitajad (Allikas: AS Andmevara, Maksu- ja Tolliamet,)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

0-4 5-19 20-64 65 ja vanemad

2011

2012

2013

2014

2015

12

Selgitus/aasta 2011 2012 2013 2014 2015

Tori valla elanike arv 2280 2273 2270 2245 2279

Tööealised (19-64

aastased)

1592 1578 1513 1497 -

Registreeritud töötuid 74 68 54 52 -

Keskmine

maksumaksjate arv

964 966 944 929 -

Palgatöötaja kuu

keskmine brutotulu

718,48 751,66 767,5 835,58 -

Maksumaksjate

osakaal tööealisest

elanikust

64% 61% 62% 63% -

Eelmainitud faktorid mõjutavad valla tulubaasi enim, seetõttu tuleb eelarvetulude suurendamiseks

rakendada meetmeid, mis kutsuksid esile nende faktorite positiivseid muutusi – valla elanike arvu ja

keskmise sissetuleku kasvu (rohkem töökohti), samuti elanikkonna noorenemist (kvaliteetne haridus,

head töökohad ja hea elukeskkond).

Tori valla arvestusüksusesse kuuluvad:

Tori Vallavalitsus

Tori Lasteaed

Tori Põhikool

Tori Rahvamaja

Tori Muuseum

Tori Sotsiaalmaja

Tori Raamatukogu

Jõesuu Raamatukogu

Tori valla sõltuvad üksused on:

OÜ Tori Haldus

Ülalnimetatud arvestusüksused on iseseisva juhtimise ja eelarvega.

Tulubaasi ülevaade ja prognoos.

Tori valla põhitegevuse tulude prognoosid on kajastatud Tabelis3.

13

Põhitegevuse tulud vaadeldaval eelarvestrateegia perioodil kasvavad. Peamine kasvu mootor on

laekumine füüsilise isiku tulumaksust ja tasandusfondi suurenemine.

Joonis 2. Põhitegevuse tulud 2014-2019.

Tabel 3. Eelarvestrateegia põhitegevuse tulud 2014-2019.

2014

täitmine 2015

loodetav 2016

prognoos 2017

prognoos 2018

prognoos 2019

prognoos

Põhitegevuse tulud

kokku 2 088 972 2 178 970 2 241 260 2 271 530 2 346 120 2 413 400

sh Maksutulud 1 205 634 1 251 140 1 272 200 1 293 800 1 315 790 1 338 170

Tulud kaupade ja

teenuste müügist 146 655 105 000 101 060 100 000 100 000 100 000

Saadavad toetused

tegevuskuludeks 729 905 817 130 862 300 872 030 924 630 969 530

Muud tegevustulud 6 778 5 700 5 700 5 700 5 700 5 700

Tabel 4. Põhitegevuse tulud kokku ja muutus eelmise aastaga võrreldes.

aasta põhitegevuse tulud

KOKKU muutus eelmise aastaga

võrreldes

2014 täitmine 2 088 972 2015 loodetav 2 178 970 4%

2016 prognoos 2 241 260 3%

2017 prognoos 2 271 530 1%

2018 prognoos 2 346 120 3%

2019 prognoos 2 413 400 3%

Maksutulu.

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

2014 täitmine

2015 loodetav

2016 prognoos

2017 prognoos

2018 prognoos

2019 prognoos

14

Füüsilise isiku tulumaks.

Tori valla füüsilise isiku tulumaksu laekumine moodustab valla eelarve põhitegevuse tuludest ligikaudu

55%. Alljärgnevalt on toodud tulumaksu laekumine aastatel 2012-2016 (2015 aasta lõpp ja 2016 aasta on

prognoos) ning muutused protsentides.

Eelarvestrateegia eeloleva perioodi tulumaksu laekumise prognoos on konservatiivne lähtudes

majanduskasvu prognoosidest ja valla elanike tööhõivest. 2015 aasta loodetav tulumaksu laekumine

kujuneb suuremaks kinnitatud eelarvest. Suurenemine on tingitud brutotulu tõusuga.

Tabel 5. Tori valla tulumaksu tegeliku ja prognoositava laekumise statistika (allikas

Rahandusministeerium, Eesti statistikaamet, Tori Vallavalitsus).

2012 2013 2014

muutuse %

2014/2013 2015*

muutuse %

2015/2014 2016*

muutuse %

2016/2015

jaanuar 92195 99774 105799 6 108161 2 109000 0,8

veebruar 77775 75727 79321 5 90049 14 92000 2,2

märts 82043 75901 87387 15 111013 27 113000 1,8

aprill 88965 84570 92296 9 96611 5 98000 1,4

mai 79395 83780 92567 10 100226 8 102000 1,8

juuni 82034 83508 94809 14 96216 1 98000 1,9

juuli 95076 101148 117832 16 111662 -5 115000 3,0

august 83761 86718 93814 8 93000 -1 95000 2,2

september 79601 85952 87042 1 93000 7 95000 2,2

oktoober 86945 86392 93124 8 93000 0 94000 1,1

november 88211 83428 92022 10 93000 1 94000 1,1

detsember 88256 86225 97219 13 93000 -4 95000 2,2

KOKKU aasta 1024257 1033123 1133232 10 1178938 4 1200000 1,8

Joonis 3. Tulumaksu laekumine ja prognoos Tori vallas 2014-2019.

1133232

1178940 1199999,92

1221600 1243590

1265970

1050000

1100000

1150000

1200000

1250000

1300000

2014 2015 2016 2017 2018 2019

Tulumaksu laekumine

Tulumaksu laekumine

15

Maamaks.

Riik muutis maamaksu seadust, mille tulemusel vähenesid maamaksu laekumised alates 2013.aastast ja

seda kompenseeritakse riigi poolt tulumaksu laekumise brutotulu protsendi tõstmisega. Järgmistel aastatel

laekumise kasvu planeeritud ei ole. Kui riigi poolt viiakse läbi korraline maade ümberhindamine, siis

võivad need kaasa tuua muudatused prognoosides, kuid antud eelarvestrateegias neid arvestatud ei ole.

Teised maksutulud.

Tori vallas puuduvad sest kohalikke makse pole kehtestatud.

Toetusfond.

Teine suurem tuluallikas valla tuludes on toetusfond. Tori vald saab eraldisi tasandusfondist

tasandusfondi tulude ühtlustamiseks riigi eelarvest ja toetusfondist, mille suurimaks osaks on toetus kooli

ülalpidamiseks. Kooli ülalpidamistoetuse maht on seotud õpilaste arvuga ja riigi poolt kehtestatud

õpetajate töötasu alammääraga. Eelarvestrateegia kooli ülalpidamistoetusse ei ole arvestatud õpetajatele

töötasu kasvu põhjusel, et toetusfond täpsustatakse peale raha eraldise täpsustumist.

Sotsiaaltoetuste osas on kulud eelarvestrateegiasse planeeritud 2015. aasta tasemel. Ka seda täpsustatakse

peale toetuse suuruse selgumist.

Tabel 6. Saadavad toetused tegevuskuludeks 2014-2019.

2014

täitmine 2015

loodetav 2016

prognoos 2017

prognoos 2018

prognoos 2019

prognoos

Saadavad toetused

tegevuskuludeks 729905 817130 862300 872030 924630 969530

sh tasandusfond 213901 259490 271760 306490 359090 403990

sh toetusfond 459472 526720 526720 527000 527000 527000

sh muud saadud

toetused tegevuskuludeks 56532 30920 63820 38540 38540 38540

Muud tegevustulud 6778 5700 5700 5700 5700 5700

Suur osakaal on saadavate toetuste seas tasandusfondil. Tasandusfondi suurus sõltub paljudest teguritest

mida iseloomustab alljärgnev rahandusministeeriumi poolt välja töötatud tabel.

16

Tabel 7. Tori valla tasandusfondi toetuse planeerimine 2016-2019.

Arvestuslikud tulud: 2014 2015* 2016* 2017* 2018* 2019*

Tulumaks 1 133

232 1 178

940 1 200

000 1 221 600 1 243 590 1 265 970 Arvestuslik maamaks 45 200 45 200 45 200 45 200 45 200 45 200

Kulude parameetrid 2014 2015 2016* 2017* 2018* 2019* Laste arv vanuses 0-6 174 169 164 160 155 150 Laste arv vanuses 7-18 263 293 300 310 320 320 Tööealiste arv vanuses

19-64 1 497 1 456 1 420 1 400 1 390 1 370 Vanurite arv vanuses

alates 65 424 456 460 470 480 490 Hooldatavate ja

hooldajateenusele suunatud isikute arv 34 34 34 34 34 34

Kõvakattega maanteed 9 9 9 9 9 9 Kõvakatteta maanteed 97 97 97 97 97 97 Kõvakattega tänavad 2 2 2 2 2 2 Kõvakatteta tänavad 2 2 2 2 2 2

Analüüsi tulemus: 2014 2015* 2016* 2017* 2018* 2019*

Arvestuslikud tulud kokku 1 071

553 1 131

002 1 181

800 1 225 528 1 251 788 1 273 475

Arvestuslikud kulud kokku 1 309

221 1 412

321 1 483

754 1 566 073 1 650 774 1 722 350 Tulu ja kuluvajaduse

vahe 237 668 288 181 301 954 340 545 398 986 448 875 Tasandusfondi toetus 213 901 259 490 271 759 306 491 359 088 403 988

Kulude parameetrid ja väärtused: 2014 2015 2016* 2017* 2018* 2019*

Laste arv vanuses 0-6 1 162 1 232 1 306 1 377 1 447 1 520 Laste arv vanuses 7-18 924 980 1 039 1 095 1 151 1 209 Tööealiste arv vanuses

19-64 383 406 430 454 477 501 Vanurite arv vanuses

alates 65 556 589 625 659 692 727 Hooldatavate ja

hooldajateenusele suunatud isikute arv 649 649 649 649 649 649

Kõvakattega maanteed 1 028 1 099 1 165 1 228 1 290 1 355 Kõvakatteta maanteed 186 199 211 222 233 245 Kõvakattega tänavad 2 925 3 127 3 315 3 495 3 673 3 857 Kõvakatteta tänavad 186 199 211 222 233 245

Saadavate toetuste alla on planeeritud veel õppelaenu põhiosa tagastamise toetus, raamatukogudele

raamatute soetamise toetus, kooli ja lasteaia koolipiima ja juurviljatoetus ning ajaasustusprojektiga seotud

17

toetused. 2016. aastal on hajaasustuse projektide toetuseks saadavat summat suurendatud 50 000 euroni

seoses arvukalt laekunud projektitaotlustega.

Muud tegevustulud.

Muude tegevustulude osakaal on väiksem. Siin kajastatakse laekumine vee erikasutusest ja saastetasud.

Tulud kaupade ja teenuste müügist.

Suurema osa kaupade ja teenuste müügist laekuvatest tuludest moodustavad hariduse valdkonna

tegevustulud:

lasteaia kohamaks;

toidurahad lasteaias;

haridusasutuste rendi- ja üüritulud;

tulud teiste omavalitsuste osalemisest tegevuskuludes.

Lasteaias on tulude arvestamisel aluseks kehtiv kohamaksu määr. Lasteaia toiduraha suurus arvestatakse

tegelike kulude alusel. Valla haridusasutuses on toitlustamine korraldatud oma tööjõu baasil.

Tasaarvlemisel teiste KOV-ga võetaks aluseks lastaias arvestuslik tegevuskulude maksumus. Koolis

arvestatakse tegevuskulud õpilase kohta vastavalt põhikooli ja –gümnaasiumiseaduse sätetele.

Põhitegevuse kulude prognoos.

Põhitegevuse kulud ei sisalda investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse kulusid. Tori valla

põhitegevuse kulude prognoosid on toodud Tabelis 8.

Tabel 8. Eelarvestrateegia põhitegevuse kulud.

Tori vald 2014 täitmine kassapõhine

2015 eeldatav täitmine

kassapõhine

2016 eelarve

tekkepõhine

2017 eelarve

tekkepõhine

2018 eelarve

tekkepõhine

2019 eelarve

tekkepõhine

Põhitegevuse kulud kokku -122 897 -155 700 2 142 950 2 184 600 2 220 960 2 272 640 Antavad toetused tegevuskuludeks 0 0 245 190 195 190 195 190 195 190

Muud tegevuskulud -122 897 -155 700 1 897 760 1 989 410 2 025 770 2 077 450

sh personalikulud -122 897 -155 700 1 053 410 1 127 200 1 183 560 1 242 740

sh majandamiskulud 0 0 821 950 839 810 819 810 812 310

sh muud kulud 0 0 22 400 22 400 22 400 22 400

Põhitegevuse kulud vaadeldaval perioodil kasvavad keskmiselt 2%.

18

Joonis 4. Põhitegevuse kulude dünaamika 2014-2019.

Antavad toetused tegevuskuludeks suurenevad seoses ajaasustuse projektide planeeritava toetuste

suurenemisega. 2016. aastal on planeeritud nimetatud toetusteks 50 000 projektitoetusena ja 50 000 valla

eelarvest. Muus osas jäävad antavad toetused käesoleva aasta piiridesse.

Muud tegevuskulud:

Suurema osa tegevuskuludest moodustavad personalikulud. Personalikuludesse on planeeritud palkade

alammäära kasv 390 eurolt 420 eurole 2016. aastal ja 8% tõus järgnevatel aastatel. Muus osas on

personalikulud planeeritud 2015. aasta tasemel. 2017. aastast on planeeritud personalikulude kasv 5-7%

ulatuses tagamaks töötajate värbamisel Tori valla konkurentsivõime teiste omavalitsustega.

Personalikulud riigi toetusfondist on planeeritud 2015. aasta tasemel.

Suure osa tegevuskulude mahust moodustavad majandamiskulud, milleks on kommunaalkulud,

õppevahendid, sõidukite kulu, infotehnoloogia kulud, inventar, koolitused, toitlustamine, jne.

Hinnatõuse majandamiskuludes planeeritud ei ole. 2016. aasta majandamiskulude vähenemine on tingitud

Viira Kooli kulude vähenemisega, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kulude üleminekuga Tori

haldus OÜ-le.

Muude kulude alla on planeeritud valla reservfond.

Tabel 9. Muude tegevuskulude jaotus.

2014

täitmine 2015

loodetav 2016

prognoos 2017

prognoos 2018

prognoos 2019

prognoos

Muud tegevuskulud 1803842 1950070 1897760 1989410 2025770 2084950

sh personalikulud 1096818 1050440 1053410 1127200 1183560 1242740

sh majandamiskulud 706899 877230 821950 839810 819810 812310

0

500000

1000000

1500000

2000000

2500000

Põhitegevuse kulud kokku

Antavad toetusedtegevuskuludeks

Muud tegevuskulud

19

Põhitegevuse tulem ja omafinantseerimise võime.

Põhitegevuse tulem näitab omavalitsuse finantsvõimekust. Eelarvestrateegia perioodil on planeeritud

põhitegevuse tulemi kasv. Põhitegevuse tulem on see, mis tagab vajalikud vahendid

investeerimistegevuseks ja finantseerimistegevusteks (laenude tagasimaksed). Mida suurem on

põhitegevuse tulem, seda suuremad on võimalused. Põhitegevuse tulemi suurendamiseks on vajalik

ülimalt konservatiivselt koostada kulude mahud.

Tabel 10. Põhitegevuse tulemi arvestus 2014 - 2018.

2014

täitmine 2015

loodetav 2016

prognoos 2017

prognoos 2018

prognoos 2019

prognoos

Põhitegevuse tulud kokku 2088972 2178970 2241260 2271530 2346120 2413400

Põhitegevuse kulud kokku 1945229 2135260 2142950 2184600 2220960 2272640

Põhitegevuse tulem 143743 43710 98310 86930 125160 140760

Joonis 5. Põhitegevuse näitaja liikumine 2014 – 2019.

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

160000

Põhitegevuse tulem

20

Investeeringute kavandamine.

Tabel 11. Investeerimistegevus 2015– 2019.

2014 tegelik


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

Põhivara müük (+) 1 000 8 400 1 250 0 0 0

Põhivara soetus (-) -152 480 -127 060 -166 300 -600 500 -108 700 -65 000

sh projektide omaosalus -95 100 -137 870 -568 500 -28 700 -65 000

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 229 301 31 960 30 430 32 000 80 000 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 0 -404 700 -50 000

Finantstulud (+) 67 100

Finantskulud (-) 0 -1 350 -2 250 -8 180 -7 370 -6 560

Eelarve tulem 221 631 -448 940 -40 560 -539 750 89 090 69 200

Investeerimistegevus kokku on 2015 kuni 2017 aastatel negatiivne mis näitab, et planeeritud on

investeerimistegevuse väljaminekuid rohkem kui saadakse toetusi. Katteallikana on võimalik kasutada

põhitegevuse tulemit, eelmise aasta likviidsete vahendite jääki või suurendada laenukoormust.

Eelarvestrateegias kavandatavad 2017 aasta investeerimistegevuse väljaminekuid ei ole võimalik katta

ilma kohustusi suurendamata.

Tabel 12. Investeerimistegevuse objektide loetelu 2015– 2019.

Investeeringuprojektid* (alati "+" märgiga)


2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

Tori Sotsiaalmaja remont ja aktiviseerimiskeskuse rajamine 10 74 770 9 200 0 0 0

sh toetuse arvelt 31 960

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 42 810 9 200

Tori Rahvamaja arendus 15 420 35 800 0 0 0



Lasteaia investeeringud 2 000 12 000 6 500 3 500 55 000

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 2 000 12 000 6 500 3 500 55 000

Vara munitsipaliseerimine ja renoveerimine 0 60 000 319 000 100 000 0


sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 60 000 319 000 20 000

Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide remont 0 30 000 20 000 0 0

sh toetuse arvelt


Jõesuu külakeskuse renoveerimine 0 0 100 000 0 0

21

(Orava 6)


sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 68 000

Kergliiklustee rahvamaja- bussijaam 0 0 70 000 0 0

sh toetuse arvelt


Tori Põhikool 3 700 3 700 5 000 5 200 10 000

sh toetuse arvelt


ÜVK-ga seotud investeerimistegevus 404 700 15 000 50 000 0 0

sh toetuse arvelt


Eelpool nimetamata muud projektid kokku 31 170 2 600 80 000 0 0

sh toetuse arvelt


KÕIK KOKKU 531 760 168 300 650 500 108 700 65 000

sh toetuse arvelt 31 960 30 430 32 000 80 000 0


Kohustuste planeerimine.

Riik on seadnud KOV-le laenukoormuse maksimumpiiriks 60%. Tori valla kohustused moodustavad

lubatud 60%-st 2015. aastal 7,24%. Stabiilne põhitegevuse tulemi kasv lubab planeerida 2016-2018

aastatel laenukoormuse suurendamist maksimaalselt 33%-ni.

Tabel 13. Finantseerimistegevus 2014– 2019.

2014

täitmine 2015

loodetav 2016

prognoos 2017

prognoos 2018

prognoos 2019

prognoos

Finantseerimistegevus 0 250 000 185 000 514 000 -102 000 -102 000

Kohustuste võtmine (+) 0 250 000 0 618 500

Kohustuste tasumine (-) 0 0 -25 000 -25 000 -88 000 -88 000

Netovõlakoormus

(eurodes) 0 157 818 208 178 749 928 660 838 591 638

Netovõlakoormus (%) 0 7,24% 9,3% 33,0% 28,2% 24,5%

Netovõlakoormuse

ülemmäär (eurodes) 1 253 383 1 307 382 1 344 756 1 362 918 1 407 672 1 448 040

Netovõlakoormuse

ülemmäär (%) 60% 60% 60%

Vaba netovõlakoormus

(eurodes) 612 990 746 834 856 402

22

Likviidsed varad

Likviidsete varade jääk on suunamata rahalised vahendid aasta lõpuks. Likviidsete varade jääki

planeeritakse ootamatute negatiivsete majandusmuutuste leevendamiseks, ettenägematuteks kuludeks ja

projektide tööde teostamiseks, mille toetus eraldatakse peale tööde teostamist järgmisel aastal.

Tabel 14. Tegelik ja kavandatav likviidsete varade jääk aasta lõpuks.

2014

täitmine 2015

loodetav 2016

prognoos 2017

prognoos 2018

prognoos 2019

prognoos

Likviidsete varade muutus (+

suurenemine, - vähenemine) 221 631 -198 940 -75 360 51 750 1 090 -18 800

Nõuete ja kohustuste saldode

muutus (tekkepõhise e/a

korral) (+ suurenemine /-

vähenemine) 0 0 -9800 -2000 0 0

Likviidsete varade

suunamata jääk aasta

lõpuks 291 122 92 182 16 822 68 572 69 662 50 862

Sõltuvad üksused.

Tori Haldus OÜ.

Tori Haldus OÜ on loodud tegelema Tori vallas ühisvee- ja kanalisatsiooniteenuse arendusprojektide

elluviimisega, teenuse tagamisega elanikkonnale ja varade haldamisega. Tänaseks on Tori Haldus OÜ

veeettevõte kõikides Tori valla tiheasustusega aladel.

Tabel 15. Tori Haldus OÜ finantsnäitajad aastatel 2012-2014 (eurodes)

Bilanss

eurodes

31.12.2014 31.12.2013 31.12.2012

Varad

Käibevara

Raha 2 277 4 414 4 762

Nõuded ja ettemaksed 558 495 0

Kokku käibevara 2 835 4 909 4 762

Kokku varad 2 835 4 909 4 762

Kohustused ja omakapital

Kohustused

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 351 334 124

Kokku lühiajalised kohustused 351 334 124

23

Kokku kohustused 351 334 124

Omakapital

Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 2 500

Ülekurss 226 226 226

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

(kahjum)

1 849 1 912 3

Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 091 -63 1909

Kokku omakapital 2 484 4 575 4 638

Kokku kohustused ja omakapital 2 835 4 909 4 762

Tabel 16. Tori Haldus OÜ eelarvestrateegia aastatel 2014-2019 (eurodes).

Tori Haldus OÜ

2014

täitmine

2015

eeldatav

täitmine 2016 eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

Põhitegevuse tulud

kokku (+) 997 36 664 54 990 55 000 55 000 55 000

sh saadud tulud

kohalikult

omavalitsuselt 44 3 000

Põhitegevuse kulud

kokku (+) 3 088 38 640 38 330 42 190 44 460 50 100

sh tehingud

kohaliku omavalitsuse

üksusega 255 9 000

Põhitegevustulem -2 091 -1 976 16 660 12 810 10 540 4 900

Investeerimistegevus

kokku (+/-) 6 258

Eelarve tulem -2 091 4 282 16 660 12 810 10 540 4 900

Finantseerimistegevu

s (-/+)

Likviidsete varade

muutus (+

suurenemine, -

vähenemine) -2 091 4 282 16 660 12 810 10 540 4 900

Nõuete ja kohustuste

saldode muutus

(tekkepõhise e/a

korral) (+/-)

Likviidsete varade

suunamata jääk

aasta lõpuks 2 277 6 559 23 219 36 029 46 569 51 469

Võlakohustused

kokku aasta lõpu

seisuga

0 0 0 0 0

Netovõlakoormus

(eurodes) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus

(%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

24

Tundlikkuse analüüs.

Tori valla tulude struktuur on üsna iseloomulik keskmise võimekusega omavalitsusele, kus suur osa on

tulumaksu laekumisel. Läbi aegade moodustab tulumaks eelarve tuludest ca 51%-58%. Ühe tulu liigi nii

suur osatähtsus tähendab ka suuremat riski. Kui majanduses läheb hästi ja palgad kasvavad, on tulumaksu

laekumine hea. Kui aga majandus langeb ja on halvemad ajad, langeb ka tulumaksu laekumine.

Lisaks on siin väga suur roll riigi rahastamisotsustel. Tulude laekumise planeerimine eeldab stabiilset

keskkonda.

Tori vallas on otsitud võimalusi kulude vähendamiseks. Viira kooli sulgemine oli majanduslikult

põhjendatud otsus mis suurendab valla finantsvõimekust. Samuti võimaldav kulusid vähendada

koolimajale hoonestusõiguse seadmine. Suurimaks kulukohaks on endiselt hariduse valdkond. See jääb

nii ka väga pikaks ajaks, kuigi suurt osatähtsust eeldaksid ka teised valdkonnad – keskkond, majandus,

sotsiaalne kaitse.

Tori valla finantsolukorra pingelisuse peamised põhjused on:

eelarve tulude mahu väike kasv;

elanike vananemine;

kulude vähendamise võimalused on realiseeritud;

Finantsdistsipliini tagamine.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus kehtestab finantsdistsipliini tagamise meetmed,

milleks on kinnipidamine:

põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest (aruande lõpu seisuga null või positiivne);

netovõlakoormuse ülemmäärast.

Tori valla põhitegevuse tulemiks eelarvestrateegia perioodil on kavandatud vahemikus 43-133 tuhat

eurot. Arvestusüksuse koosseisu kuulub 100% Tori valla valitseva mõju all olev äriühing, milleks on Tori

Haldus OÜ.

25

Planeeritavate laenudega 2016. ja 2017. aastatel kujuneb Tori valla netovõlakoormuse suuruseks 33,1 %

lubatud 60%-st.

Kokkuvõte.

Tori valla eelarvestrateegia on oluline finantsalane strateegiline dokument. Eesmärgiks on eelarve

põhitegevuse tulemi hoidmine ja kasvatamine.

Tori valla eelarvestrateegia näitab ära võimalused ja demonstreerib kindlat tahet tagada valla jätkusuutlik

ja tasakaalustav eelarvepoliitika säilitades põhitegevuse toimimise piisavas mahus jätkates arendus- ja

investeerimistegevusega.

26

Lisa 1

Tori valla eelarvestrateegia 2016-2019

Tori vald 2014

täitmine

kassapõhine

2015

eeldatav

täitmine

kassapõhine

2016

eelarve

tekkepõhine

2017

eelarve

tekkepõhine

2018

eelarve

tekkepõhine

2019

eelarve

tekkepõhine

Põhitegevuse tulud

kokku

2 088 972 2 178 970 2 241 260 2 271 530 2 346 120 2 413 400

Maksutulud 1 205 634 1 251 140 1 272 200 1 293 800 1 315 790 1 338 170

sh tulumaks 1 133 232 1 178 940 1 200 000 1 221 600 1 243 590 1 265 970

sh maamaks 72 402 72 200 72 200 72 200 72 200 72 200

Tulud kaupade ja

teenuste müügist

146 655 105 000 101 060 100 000 100 000 100 000

Saadavad toetused

tegevuskuludeks

729 905 817 130 862 300 872 030 924 630 969 530

sh tasandusfond 213 901 259 490 271 760 306 490 359 090 403 990

sh toetusfond 459 472 526 720 526 720 527 000 527 000 527 000

sh muud saadud

toetused

tegevuskuludeks

56 532 30 920 63 820 38 540 38 540 38 540

Muud tegevustulud 6 778 5 700 5 700 5 700 5 700 5 700

Põhitegevuse kulud

kokku

1 945 229 2 135 260 2 142 950 2 184 600 2 220 960 2 272 640

Antavad toetused

tegevuskuludeks

141 387 185 190 245 190 195 190 195 190 195 190

Muud tegevuskulud 1 803 842 1 950 070 1 897 760 1 989 410 2 025 770 2 077 450

sh personalikulud 1 096 818 1 050 440 1 053 410 1 127 200 1 183 560 1 242 740

sh

majandamiskulud

706 899 877 230 821 950 839 810 819 810 812 310

sh muud kulud 125 22 400 22 400 22 400 22 400 22 400

Põhitegevuse tulem 143 743 43 710 98 310 86 930 125 160 140 760


kokku

77 888 -492 650 -138 870 -626 680 -36 070 -71 560

Põhivara müük (+) 1 000 8 400 1 250

Põhivara soetus (-) -152 480 -127 060 -168 300 -600 500 -108 700 -65 000

sh projektide

omaosalus

-95 100 -137 870 -568 500 -28 700 -65 000

Põhivara soetuseks

saadav

sihtfinantseerimine (+)

229 301 31 960 30 430 32 000 80 000 0

Põhivara soetuseks

antav

sihtfinantseerimine (-)

0 -404 700 -50 000

Finantstulud (+) 67 100

Finantskulud (-) 0 -1 350 -2 250 -8 180 -7 370 -6 560

Eelarve tulem 221 631 -448 940 -40 560 -539 750 89 090 69 200

Finantseerimistegevus 0 250 000 -25 000 593 500 -88 000 -88 000

Kohustuste võtmine

(+)

0 250 000 618 500

Kohustuste tasumine

(-)

0 0 -25 000 -25 000 -88 000 -88 000

Likviidsete varade

muutus (+

221 631 -198 940 -75 360 51 750 1 090 -18 800

27

suurenemine, -

vähenemine)


saldode muutus

(tekkepõhise e/a

korral) (+

suurenemine /-

vähenemine)

0 0 -9 800 -2 000

Likviidsete varade


lõpuks

291 122 92 182 16 822 68 572 69 662 50 862

Võlakohustused

kokku aasta lõpu

seisuga

0 250 000 225 000 818 500 730 500 642 500

sh kohustused, mis

ei kajastu

finantseerimistegevuses

sh kohustused, mille

võrra võib ületada

netovõlakoormuse

piirmäära

0 0

Netovõlakoormus

(eurodes)

0 157 818 208 178 749 928 660 838 591 638

Netovõlakoormus (%) 0,0% 7,2% 9,3% 33,0% 28,2% 24,5%

Netovõlakoormuse

ülemmäär (eurodes)

1 253 383 1 307 382 1 344 756 1 362 918 1 407 672 1 448 040

Netovõlakoormuse

ülemmäär (%)

60,0% 60,0% 60,0%

Vaba

netovõlakoormus

(eurodes)

612 990 746 834 856 402

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

28

Lisa 2

Tori valla investeerimistegevus 2015-2019

Investeeringuprojektid* (alati "+"

märgiga)

2015

eeldatav

täitmine

2016

eelarve

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

Tori Sotsiaalmaja remont ja

aktiviseerimiskeskuse rajamine 10

74 770 9 200 0 0 0



Tori Rahvamaja arendus 15 420 35 800 0 0 0



Lasteaia investeeringud 2 000 12 000 6 500 3 500 55 000

sh toetuse arvelt


Vara munitsipaliseerimine ja

renoveerimine

0 60 000 319 000 100 000 0



Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide

remont

0 30 000 20 000 0 0

sh toetuse arvelt


Jõesuu külakeskuse renoveerimine

(Orava 6)

0 0 100 000 0 0



Kergliiklustee rahvamaja- bussijaam 0 0 70 000 0 0

sh toetuse arvelt


Tori Põhikool 3 700 3 700 5 000 5 200 10 000

sh toetuse arvelt


ÜVK-ga seotud investeerimistegevus 404 700 15 000 50 000 0 0

sh toetuse arvelt


Eelpool nimetamata muud projektid

kokku

31 170 2 600 80 000 0 0

sh toetuse arvelt


KÕIK KOKKU 531 760 168 300 650 500 108 700 65 000

sh toetuse arvelt 31 960 30 430 32 000 80 000 0


29

Lisa 3

Tori valla arvestusüksuse eelarvestrateegia 2016-2019

Tori vald 2014

täitmine

kassapõhine

2015

eeldatav

täitmine

kassapõhine

2016

eelarve

tekkepõhine

2017

eelarve

tekkepõhine

2018

eelarve

tekkepõhine

2019

eelarve

tekkepõhine

Põhitegevuse tulud

kokku

2 089 670 2 203 634 2 296 250 2 326 530 2 401 120 2 468 400

Põhitegevuse kulud

kokku

1 948 018 2 161 900 2 181 280 2 226 790 2 265 420 2 322 740

sh alates 2012

sõlmitud katkestamatud

kasutusrendimaksed

0 0 0 0 0 0

Põhitegevustulem 141 652 41 734 114 970 99 740 135 700 145 660


kokku

77 888 -486 392 -138 870 -626 680 -36 070 -71 560

Eelarve tulem 219 540 -444 658 -23 900 -526 940 99 630 74 100

Finantseerimistegevus 0 250 000 -25 000 593 500 -88 000 -88 000

Likviidsete varade

muutus (+

suurenemine, -

vähenemine)

219 540 -194 658 -58 700 64 560 11 630 -13 900


saldode muutus

(tekkepõhise e/a korral)

(+/-)

0 0 -9 800 -2 000 0 0

Likviidsete varade


lõpuks

293 399 98 741 40 041 104 601 116 231 102 331

Võlakohustused kokku

aasta lõpu seisuga

0 250 000 225 000 818 500 730 500 642 500

sh kohustused, mille

võrra võib ületada

netovõlakoormuse

piirmäära

(arvestusüksuse väline)

0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus

(eurodes)

0 151 259 184 959 713 899 614 269 540 169

Netovõlakoormus (%) 0,0% 6,9% 8,1% 30,7% 25,6% 21,9%

Netovõlakoormuse

ülemmäär (eurodes)

1 253 802 1 322 180 1 377 750 1 395 918 1 440 672 1 481 040

Netovõlakoormuse

ülemmäär (%)

60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus

(eurodes)

1 253 802 1 170 921 1 192 791 682 019 826 403 940 871

tÜri valla eelarvestrateegiakohalike omavalitsuste osutatavatele sotsiaalteenustele miinimumnõuete...

Documents