Euroopa pangandusliidu loomine Konverentsil “Euroopa ja Eesti tulevik”

Timo KosenkoEesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

22. märts 2013

Teemad

1. Euroopa pangandusliidu tagamaadest

2. Mida tähendab pangandusliit?

3. Euroopa Liidu sammud pangandusliidu suunas

Finantskriisi õppetunnid

• Globaalse ja Euroopa finantskriisi õppetunnid

– Kuna riske hinnati valesti, suurenes riskide võtmine ja kasvas finantsvõimendus. Tagajärjeks oli võlakoormuse ja süsteemsete riskide kiire kasv.

– Riskide realiseerumine põhjustas ulatuslikke tõrkeid finantssektori toimimises ja majanduse rahastamises. Eriti märgatav oli see Euroopas, kus kapitalivood ja majanduse rahastamine sõltuvad olulisel määral pangandussektorist.

– Euroopa kriisi võimendas pangandussektori ja riigirahanduse tugev vastastikune sõltuvus ning sellega kaasnenud finantsturu killustumine.

Finantslõimumise mõju

• Finantslõimumise kasv nii Euroopas kui üleilmselt

– Finantslõimumine on toetanud majanduskasvu ja aidanud kaasa Euroopa Liidu riikide majanduste kiiremale konvergentsile.

– Samal ajal võib finantssektori tihedama lõimumisega kaasneda süsteemsete kriiside ülekandumine erinevate turgude ja riikide vahel.

– Finantssektori regulatsioon ja järelevalve ei ole suutnud finantssektori kiire ülepiirilise arenguga sammu pidada, põhjustades kriisiolukorras riikide vahel ulatuslikke koordinatsiooniprobleeme.

Järelevalve ja piiriülene pangandus

• Põhimõtteline probleem – järelevalve ja vastutus finantssüsteemi toimimise eest on riigipõhine, kuid pangad tegutsevad ülepiiriliselt, nii globaalselt kui ka Euroopa Liidu ühisturul, kus nn “panganduspass” lubab pangandusteenuseid pakkuda piiriüleselt.

• Minimaalselt on seega vajalik tõhus piiriülene koostöö erinevate riikide järelevalveasutuste ja kriisilahenduse korralduse eest vastutavate asutuste vahel. – Nt piiriülesed koostöökokkulepped, järelevalvekolleegiumid,

stabiilsusgrupid.

• Larosière grupi ettepanekute alusel on tugevdatud EL järelevalve korraldust: kolme Euroopa järelevalveasutuse (EBA, EIOPA, ESMA) ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomine.

– Nimetatud järelevalveasutuste peamine roll on EL ühtsete reeglite väljatöötamine ja rakendamine.

Täiendav euroala mõõde

• Euroalal on ülepiiriliste mõjude aspekt eriti oluline, kuna ühise rahapoliitika tõhus toimimine sõltub euroala kõigi riikide finantssektori tervisest.

– Rahapoliitika mõju ei jõua reaalmajandusse kui häiritud on finantssektori, eelkõige panganduse toimimine.

• Riigipiiride ülene vaade toetaks ühisturu ja rahaliidu tõhusat toimimist.– Ühtne regulatiivne raamistik, et tagada võrdsed mängureeglid. – Ühine järelevalveraamistik, et vältida põhjendamatuid erinevusi järelevalve

teostamisel ja riskide hindamisel.– Kriisilahendusraamistik, mis võimaldaks tõhusalt lahendada ülepiiriliste

pankade probleeme.

Finantsstabiilsuse trilemma

Korraga on võimalik saavutada ainult kaks kolmest eesmärgist.

Allikas: Dirk Schoenmaker “The financial trilemma”, Economics Letters 111 (2011) 57–59

Finantsstabiilsus

Riiklik finantssektori poliitikaFinantslõimumine

8

• EL on astunud/astumas samme nimetatud probleemide lahendamiseks.• Lahendusena nähakse nn pangandusliidu loomist, mis aitaks vähendada

ülepiirilisi koordinatsiooniprobleeme, vältida Euroopa finantssektori killustumist ja tagada ühise rahapoliitika tõhusus.– Ühtse järelevalve loomise vajadus tulevikus oli arutelu all juba

Maastrichti leppe ettevalmistamise ajal.

• Pangandusliidu viis olulist komponenti:

– ühtne pangandussektori seadusandlus ELis (nn single rulebook);– ühtne pangandusjärelevalve;– ühtne pankade poolt rahastatav kriisilahendus;– ajutise fiskaaltoe võimalus kriisilahenduse rahastamiseks;– ühtne hoiusekindlustus.

Mida tähendab pangandusliit?

Pangandusliidu elemendid

EL ühtne reeglistikEL ühtne reeglistik

EL järelevalve EL kriisilahendusEL

hoiusekindlustus

Ajutine rahastamise tugi (ESM)

10

• Kuidas eeltoodud eesmärke praktikas rakendada?

– Millistele riikidele kehtiks (EL17, EL17+, EL27)?– Millistele pankadele?– Milline institutsioon vastutaks järeelvalve eest?– Milline institutsioon vastutaks kriisihalduse eest?– Kui tsentraliseeritud peaks olema hoiusekindlustus?– Millises ulatuses peaksid valitsused pakkuma eelarvelist tuge?

Milline pangandusliit?

Euroopa ühtne järelevalve

• Euroopa ühtse järelevalve (European Single Supervisory Mechanism – SSM) loomiseks on põhimõtteline kokkulepe EL nõukogu ja parlamendi vahel saavutatud.

• SSM asutamine toimub eeldatavasti 2013. a keskpaigas ja üleminekuperioodi järel peaks ühisjärelevalve hakkama täies ulatuses toimima 2014. a keskpaigaks.

• Ühisjärelevalves on keskne roll Euroopa Keskpangal (EKP). Aluslepingu artikkel 127 (6) lubab kõigi riikide heakskiidu korral anda Euroopa Keskpangale konkreetsed õigused pangajärelevalve tegemiseks.

– SSM hõlmaks seega kõik euroala riigid, kuid ühisjärelevalvega liituda on võimalik ka euroalavälistel riikidel.

Euroopa ühtse järelevalve korraldus

• Euroopa Keskpank teostab olulisemate pankade järelevalvet koostöös kohalike järelevalveasutustega.– Aluseks võetakse panga suurus ja süsteemne olulisus. – Samuti on vajaduse korral õigus võtta EKP otsejärelevalve alla teisi

panku.

• Väiksemate kodumaiste pankade järelevalvet teostab vastava riigi pangajärelevalve SSM reeglite ja põhimõtete kohaselt ning kooskõlas ühisjärelevalve protseduuridega. – Selline korraldus tagab pankade olukorra hindamise ja

järelevalveotsuste tegemise ühetaoliselt kõigis osalevates riikides.

• Euroopa Keskpanga pädevus katab kogu järelevalveotsuste spektri alates tegevusloa andmisest kuni sanktsioonide rakendamiseni, samuti on õigus koguda järelevalve tegemiseks vajalikku informatsiooni.

Kriisilahendus ja hoiusekindlustus

• Ainult ühisjärelevalve loomine ei ole piisav, kui kriisilahendus jääb riigiti erinevaks. Toimiva finantssektoriraamistiku, sealhulgas pangandusliidu eelduseks on järelevalve, hoiusekindlustuse ja kriisihalduse omavaheline kooskõla ja tõhus toimimine.

• Hetkel toimuvad läbirääkimised EL kriisilahendusdirektiivi ja hoiusekindlustuse direktiivi rakendamise üle, mis ühtlustaks vastavad põhimõtted ja riikide poolt kasutatavad võimalikud meetmed.

• Järgmise sammuna oodatakse Euroopa Komisjonilt EL kriisilahenduse loomise ettepanekut.

– Võimalik keskne asutus, mis kasutaks pankade kriisilahendusega kaasnevate kulude katmiseks pankade poolt kogutud vahendeid.

– Kui pankade kogutud vahendid ei ole piisavad, ajutine fiskaaltugi läbi ESMi. – Keskse hoiusekindlustuse rajamise võimalus tulevikus?

Pangandusliidu mõju

• Kokkuvõtvalt on pangandusliidu eesmärgiks:

– toetada ühisturu toimimist ühtlustades finantssektori regulatiivse raamistiku ja järelevalve korralduse;

– vähendada riikidevahelisi koordinatsiooniprobleeme piiriüleste pangagruppide üle järelevalve teostamisel ja pangakriiside lahendamisel;

– tugevdada finantsstabiilsust ja finantslõimumist Euroopas, mis toetaks jätkusuutlikku majandusarengut.

15

• Eesti kui euroala riigi jaoks on paremini toimiv ja stabiilsem euroala finantssektori raamistik vajalik. Õigused järelevalve tegemisel ja vastutus kriisilahenduse käigus peavad olema kooskõlas.

• Eesti turu eripäraks on Põhjamaade pangagruppide domineeriv turuosa. Seetõttu on oluline tõhusa koostöö jätkumine ka siis, kui kõik riigid ei liitu ühisjärelevalve/pangandusliiduga. Eelistatud oleks pangandusliidu laienemine kõigile Euroopa Liidu pankadele – euroalaväliste liikmesriikide jaoks peab liitumine olema piisavalt atraktiivne.

Eesti jaoks olulised aspektid

Tänan!