Tartumaa mittetulundusühenduste …

...head mõtted tegudes!Vaata ka:

Maakondlike arenduskeskuste portaal MAKIS

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit

Siseministeerium, kodanikuühiskond

Riigiteataja (seadused ja määrused)

Ettevõtjaportaal, Registrite ja Infosüsteemide Keskus(majandusaasta aruande esitamine, suhtlemine äriregistriga)

Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Tartumaa Arendusselts

www.arenduskeskused.ee

www.vabatahtlikud.ee

www.ngo.ee

www.siseministeerium.ee

www.riigiteataja.ee

www.rik.ee

www.kysk.ee

www.tas.ee

Trükise väljaandmist toetab Maakondliku arendustegevuse programm

Juba 140 aastat tagasi valmistasid tuletõrje-, laulu-,haridus- ja karskusseltsid meie rahvast ette omariiklu-seks. Kodanikuühendused on alati olnud demokraatiaja koostöö kool. Tänapäeval toimib vabasektor endiselthuvide sõnastaja ja esindajana, kuid järjest enam kateenuste osutaja ning tööandjana.

Mõistagi pakub mittetulunduslik tegevus ka toredatvõimalust sisustada vaba aega ning suhelda mõttekaas-lastega. Kui kaaslasi koguneb rohkem, võivad nad niimõnegi mäe paigast liigutada.

Soovin headeks ettevõtmisteks eneseusku,energiat ja edu!

Reno Laidre

Tartu maavanem

2011. aastal loodi Tartumaal 197 uut MTU-d.

2011. aasta detsembri seisuga on

Tartu linnas ja maakonnas mittetulundusuhendusi

ja sihtasutusi kokku 2508

(ei sisalda korteriuhistuid ja usulisi uhendusi).

Ärinõuandla pakub ekspertabi ideest teostuseni -koos meiega rakendad oma Head Mõtted Tegudes!

Tartu Ärinõuandla tegutseb maakondliku arenduskeskusena jakuulub üle-eestilisse maakondlike arenduskeskuste võrgustikku.

Milline tegutsemisvorm valida?

Kuidas asutada MTÜ-d või SA-d?

Kas ühendus peab tegelema dokumendihaldusega?

Kuidas sisse seada raamatupidamist ja mida peab ühendusejuht teadma maksudest?

Kuidas moodustada mittetulundusühenduse juurdemeeskonda? Kuidas kaasata vabatahtlikke? Millised onvabatahtlike kaasamise, motiveerimise ja juhtimise eripärad?

Kuidas mitmekesistada ühenduse tulubaasi?

Kust leida idee jaoks projektirahastust? Millised on taotlustepõhitingimused? Kas ja mida tuleb arvestada projektijuhtimisel?

Mida teha, kui MTÜ soovib oma tegevust likvideerida?

Nõustame alustavaid ja tegutsevaid mittetulundusühendusi (MTÜ,SA, seltsing) järgmistes küsimustes:

Tartu ÄrinõuandlaRiia 15b, 51010, Tartu, Tel. 7428 402bas@tartu.bas.eewww.tartu.ee/arinouandla

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS)

EAÜSi missioonideks on luua arstitudengitele võima-lusi enda igakülgseks arendamiseks ja eneseteos-tuseks, tugevdada tervislikke hoiakuid ühiskonnasning kujundada Eesti tervisehoiusüsteemi.

loodi aja-vahemikus 1989-1991 ning kinnitati isikliku registree-rimisnumbriga aastal 1991!

Meie organisatsiooni kuulub hetkel 250 liiget ning 2012.aasta veebruaris tähistame juba oma 21. sünnipäeva!

Organisatsiooni üheks asutamisajendiks oli tudengitevärbamine Nõukogude Armeesse. Moodustati EAÜSvõitlemaks TÜ arstitudengite ajateenistusse värbamisevastu. Asutajaliikmeteks olid Tarmo Kariis, Ivo Valter jt.Oli vaja ühtset organisatsiooni, kes koordineeriks TÜsuurima üliõpilaste arvuga teaduskonna üliõpilaselu.Nüüdseks on üliõpilaste huviga saavutatud õppekavaska vastav aine ning arstiks õppivad noormehed ei peatulevikus ajateenistusse minema – on niigi loogiline, etkriitilises olukorras seisame Eesti eest ning aitamemeditsiinilise abiga.

Meie tegevusi viivad ellu meie töögrupid: rahvatervis,seksuaaltervis, rahu- ja inimõigused, haridusgrupp, klii-niline välisvahetus, teadusgrupp, spordigrupp, meieoma ajakiri Curare ja jätkusuutlikkuse töögrupp.

Korraldame erinevaid koolitusi ja teabepäevi niitulevastele arstidele kui ka inimestele väljaspoolarstiteaduskonda. Lisaks sellele osaleme aktiivseltaruteludes, mis puudutavad meie tervishoiu tulevikku.Leiame, et noorte kaasamine on ainuõige viis, kuidashoida ühte riigi olulisemat sektorit pidevas arengus.Meie tegemisi hindavad kõrgelt ka noored ise! Noorte-organisatsioonid valisid 2010. aastal just meie organi-satsiooni suurima ühiskondliku mõjuga noorte-organisatsiooniks ning meie korraldatud “Anoreksia jabuliimia vastane moeshow” pälvis Eesti parima noorte-projekti auhinna 2010.aastal!

Juba 7 aastat tagasi alguse saanud arutelu abiarstidesüsteemi loomise vajalikkusest Eestis jõudis esimeseväravani 2010. aasta 16.detsembril, mil Riigikoguskinnitati Tervishoiuteenuste korraldamise seadusemuutmise seadus, mille kohaselt on pärast 4 kursuselõppu võimalik arstitudengitel töötada haiglates ningperearstikeskustes abiarstina.

Antud võimalus toetab mitmeid valdkondi, mis ontulevases arstielus äärmiselt olulised: arstile omase vas-tutuse tajumine algab juba tudengipõlvest, tudengidomandavad meeskonnas töötamise kogemuse ningtöötavad oma õpitaval erialal! Süsteemi loomise ühekseesmärgiks on anda noortele parem teadmine kodu-

maal toimivatest meditsiiniasutustest ning tuua kojuteadmine, et ka Eestis töötamine on variant. Esimenesuvi tõestas, et abiarstina töötamine motiveeris omaelu rohkem Eestiga siduma. 2011. aasta sügisel pärjatiantud süsteemi loomist kui Tartumaa noorte aastaettevõtmist ning lisaks saime tunnustust ka Tartu linnanoorte algatuste parimate väljaselgitamisel. See onäärmiselt positiivne!

Lisaks kohalikul tasandil tegutsemisele on EAÜS kaülemaailmse arstitudengite liidu IFMSA (InternationalFederation of Medical Students' Associations) liige.Antud organisatsioon on ühtlasi ka suurim tudengi-organisatsioon maailmas.

Lisaks pidevalt toimuvatele üritustele toimub EAÜSivahendusel ka kliiniline ja teaduslik välisvahetus, milleraames igal suvel 35 Eesti tudengit sõidab laia maailmaomandama praktikat mõnes haiglas või laboris. Samalajal on samadest maadest külalisüliõpilased ka Eestis!

Teeme koostööd ka mitmete teiste organisatsioo-nidega ning eduka koostöö võtmeks on teineteisekuulamine! Argumenteeritud ideed on alati väärtarutamist ning üheskoos ollakse tugevamad, kui eraldi.

Meie unistuseks on, et maailma kõige tervemad jaõnnelikumad inimesed elavad Eestis! Teame, et see eiole nii täna, võib-olla ka mitte veel homme, aga meietegutseme selle nimel juba praegu, et see oleks niiülehomme.

Helen Lempu

Eesti ArstiteadusüliõpilasteSeltsi presidentwww.eays.eeeays.president@gmail.com

EestiArstiteadusüliõpilaste SeltsTartumaa noorte ettevõtmine/tegu 2011 laureaat

Tartumaa aasta kodanikeühendus 2011 nominent

ui sulle oeldakse, et sinu mote on liiga suur

voi liiga kauge, siis vota seda komplimendina.

See on tunnustus sulle, et julgesid moelda suurelt

ning ara kaota oma sihti.

Sinu eesmark on oige! Kuula teisi,

arenda oma motet, tegutse ningara anna alla!

K

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis onväga omanäoline organisatsioon, seda nii Eestis, kui kaarvatavasti kogu maailmas.

Maailmas on palju suuri probleeme. Oleme eesmärgiksvõtnud sellise võimekuse arendamise, mis lubakserinevaid probleeme lahendada. Me usume, etmaailmas on miljoneid suurepäraseid ideid ning et neidon võimalik leida. Seetõttu korraldame igal aastalkonverentse (nt TEDxTartu) ja seminare, vaatame TEDja TED Global konverentside otseülekandeid, osalemeerinevate organisatsioonide korraldatud üritustel jamõtleme kaasa ühiskonnas toimuva osas.

Leides hea idee, püüame seda teostada Tartu linnas võikogu Eestis. Võtame mõne olemasoleva mudeli võitöötame selle ise välja, kohtume teiste valdkondade

Ennekõike on Domus Dorpatensis sotsiaalne ettevõte,teenides osa projektitegevusele kuluvast rahast läbimajandustegevuse – külaliskorterite, äripindade jaseminariruumide väljarentimise. Teiselt poolt ühen-datakse ühiskondliku tegevuse jaoks kaks seni üks-teisest veidi kaugel asunud meetodit – ühelt pooltvabatahtlike liikmete värbamine, arendamine ja vastu-tusvõime kasvatamine, teiselt poolt professionaalsus,ekspertide kaasamine ning reaalsete probleemidelahendamine.

organisatsioonidega, kavandame jätkusuutliku tege-vusplaani ning rakendame noored energilised inimesedvabatahtlikult probleemi kallal töötama. Kui selgub, etidee on hea ja jagamist väärt, võtame sihiks omakogemuse levitamise kogu maailmas.

2011. aasta oli meie jaoks huvitav ja viljakas, oleme teos-tatu üle uhked. Meil arenes hea koostöö Eesti Väitlus-seltsiga – ühiste jõududega korraldasime Eesti esimeseKodanikuühiskonna Nädala. Nädala jooksul toimus roh-kem kui 20 üritust üle Eesti ning läbi aktiivse meedia-tegevuse olid kodanikuühiskonna teemad nädalajooksul kajastatud enamustes Eesti tele- ja raadio-kanalites, ajalehtedes ja ajakirjades.

Sel aastal avasime Lõuna-Eesti esimese mittetulundus-ühenduste ühiskontori (DDHUB), kus saavad külg-küljekõrval heades tingimustes ja soodsa rendiga töötadaTartu linna ja Tartumaa vabaühendused. Loodame, etneist ruumidest saab aja jooksul Lõuna-Eesti mitte-tulundusorganisatsioonide kohtumispaik ja keskus, kuson alati ees head sõbrad ja potentsiaalsed koostöö-partnerid, kellega erinevate teemade üle arutleda jauusi projekte algatada.

Tunneme heameelt ka paljude teiste tegevustejätkumise üle – TEDxTartu konverents toimus sel aastaljuba kolmandat korda, Noorte Liidrite juhtimisportaal

laienes edukalt üle Eesti, taaskäivitasime sarjad Meetthe World ning „Inimene kohtub inimesega“, koostöösTartu Ärinõuandlaga jätkame Tartu VabaühendusteVõrgustiku vedamist ning korraldame läbi aastamitmeid muid olulisi üritusi.

Tulemuslik on meie jaoks olnud koostöö partnerorgani-satsioonidega. Oleme vastu võtnud väljakutseid, mison nii mõnigi kord ületanud meie enda võimekuse –häid tulemusi oleme saavutanud just tänu partneritetoetusele, kes ühise eesmärgi nimel on õla meieettevõtmistele alla pannud. Lisaks Ärinõuandlale onmeil hästi sujuv koostöö Eesti Väitlusseltsi, TartuNoortevolikogu, Teeme Ära, Goethe instituudi japaljude teistega.

Martin Noorkõiv

Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensiswww.dorpatensis.eedorpatensis@dorpatensis.ee

SA Domus DorpatensisTartumaa aasta kodanikeühendus 2011 laureaat

Kusagil on moni koostoost

huvitatud organisatsioon,

kusagil on moni teemast

vaimustunud ettevotte juht,

kusagil moni just

meid ootav rahastaja

ja inimesed,

kes on valmis aitama,

kui vaid minna, uurida,

raakida ja kusida!

Tuleb ainult ette votta.

Sibulatee on turismiteenuste pakkujate võrgustik, mislookleb Peipsi ääres alates Emajõe paremkaldast Tartutagant kuni Kallasteni. Euroopa suuruselt neljas järvon aastasadu siinses elus väga tähtsat rolli etendanud -Peipsi toidab, katab ja vahel ka võtab.

MTÜ Sibulatee on organisatsioonina asutatud 2009.aasta suvel, kuid võrgustikku kuuluvad ettevõtjadkäisid ümarlauana koos juba varem. Ühistest arutelu-dest ettevõtjate endi vahel koorus välja ka võrgustiku/organisatsiooni nimi - Sibulatee. Peamiseks eesmär-giks on koos tegutseda ja piirkonda turundada. See-juures on olulisel kohal kohaliku tooraine – jõhvikate,sibula, kala ja kurgi – kasutamine ja väärtustamine.

Võrgustikku kuulub praegu 23 erinevat ettevõtet javaatamisväärsust. Kohe esimeste kokkusaamiste käi-gus rääkisime läbi millised on vastastikused ootusedning ka vajadused. Välja koorusid ühised koostööko-had – turundus, koolitused, toodete paketeerimine jaühiselt pakkumine. Ühise huvi leidmine on edukakoostöö aluseks. Võrgustiku liikmed on küll omavahelkonkurendid, kuid siiski samaaegselt ka koostöö-partnerid - on nähtud ühiselt tegemise võite ningsobivusel suunatakse klient koostööpartneri/ konku-rendi juurde. Võrgustiku edu on julgustanud ka teisipiirkonna inimesi ettevõtlusega alustama ning meil on

võrgustikus ka uusi liikmeid.

Läbi kokkusaamiste ja ühiste arutelude tulevad ka nn.hullud ideed, mis ellu viimisel piirkonna tuntust suuren-davad. Esmalt visatakse õhku mõte, mis endalegialgselt teostamatu tundub, kuid kui keegi eestveda-mise enda peale võtab, siis ühise tööna muutub hullidee reaalseks ning tehtavaks. Nii Eesti kui karahvusvahelise meedia poolt kajastati meie Sääse-püüdmise MM-i ja sibula hakkimise võistlust.

Projekte oleme esitanud praegu Tartumaa Arendus-seltsile ning oleme neilt oma ettevõtmisteks karahastust saanud. Alguses kasutasime ka enda rahaning võrgustiku liikmetelt, valdadest toetust ei küsinud.Nüüd kui oleme juba tegutsenud ja edu saavutanud,soovivad ka ettevõtjad järjest rohkem panustada.Edukaks koostööks vallavalitsustega on samuti oluline,et enne toetuse küsimist tõestad oma ettevõtmistevajalikkust ning edukust. Nüüd kui oleme ise aktiivselttegutsenud, on vallad ise pigem meie tegevuse vastuhuvi tundunud ning oleme valdade arengukavadesmainimist leidnud.

Pead piisavalt hulle asju tegema,et silma paista.

Võrgustiku praeguste eestvedajatena on hea tundaseda kogukonnale andmise tunnet ning näha, etpiirkonna tuntus suureneb, võrgustiku liikmetel ontekkinud kindlus ja usaldus nii meie kui ka koostöövõimalikkuse ja vajaduse osas. Oma aega ja mis sealsalata ka raha, motiveerib panustama võrgustikuliikmete ja klientide tänu. Kõige suurem tunnustus ongisee, kui keegi lihtsalt helistab ja annab ka igapäevaseltteada kuidas läheb ning ütleb aitäh. Ka raskematelaegadel elatakse meile kaasa.

See, mida teed, sellesse peab usku olema. Kui usku eiole, siis ei ole mõtet ka vabatahtlikku tööd teha ja see,mida teed, tee hingega! Ei saa alati raha ja töötundelugeda, ära lase teistel varjutada enda väärtusi jatõekspidamisi. Sinu tegevus toob sulle kindlasti midagitagasi ning lõppkokkuvõttes ka kindlasti võidad(suhted, teadmised, kuhugile kuulumise tunne).Emotsioonid on olulised ja kui näed, et võrgustiku liik-metel on midagi õnnestunud ja sära on silmis, siis on seetunnustus ja rõõm ka meile.

Inimesed ongi kõige peamine väärtus, need samadvõrgustiku liikmed …

Liis Pärtelpoeg, Triinu Akkermann

MTÜ Sibulateeinfo@sibulatee.ee

MTÜ SibulateeTartumaa mitme sektori koostöö 2011 nominent

n tahtis, et oled

oigel hetkel oiges kohas

ja julged end ka ise

valja pakkuda.

Tuleb olla julge!

Naita, kes Sa oled

ja kui inimestele meeldib,

siis nad hakkavadsinust raakima.

O

Fotod: Ahto Sooaru

Tartumaa aasta vabakondlane 2011 laureaat

Külli Must

Alatskivi lossi taassünni protsessis osalemine on olnudsuur õnn ja rõõm, aga ka suur vaev. Ilmselt on nii iga sünnipuhul. Kui kõik õnnestub, siis valud tavaliselt unus-tatakse.

Alatskivi lossi taastamine on toimunud läbi suurte pro-jektide ja rahastatud on neid eelkõige seetõttu, et selleson nähtud positiivset mõju kogu Peipsiäärsele piirkon-nale. Turismisektoris on see mõju tänaseks juba tunda.Ometi ei saa pärast lossi renoveerimistööde lõppu„loorberitele puhkama jääda”. Uudsuse võlu poleigavene ja tuleb tõsiselt vaeva näha, et turismimaastikulsilma paista, huvitav olla. Tulemus sõltub ainult inimes-test, nende isiksuseomadustest, teadmistest, oskustestja motiveeritusest ning sellest, kas suudetakse toimidaühtse meeskonnana.

Olen Alatskivi lossi arendamisele pühendunud juba enamkui kaheksa aastat ning lossiga seonduvasse suhtunudaukartuse ja austusega. Tööle asudes sain esimestelkuudel aru, et vajaka jääb teadmisi vana ja väärika hoo-nega toimetulekuks. Seetõttu astusin TÜ kultuuri-väärtuste säilitamise magistriõppesse ja sellest oman-datud haridusest on mul neil aastatel palju kasu olnud.

Kõige olulisem Alatskivi lossi arendamisel on olnud koos-töö inimestega. Need on sihtasutuse nõukogu, AlatskiviVallavalitsus ja volikogu, Tartumaa ja Lõuna-Eesti arendu-sega tegelevad organisatsioonid, Ettevõtluse Arenda-mise Sihtasutus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,piirkondlik koostöövõrgustik Sibulatee ja teised koos-tööpartnerid.

Tagasi vaadates ongi ehk kõige raskem olnud tõestadaning veenda, et lossi taastamine ja ka hilisem majanda-mine on üldse võimalik. Pisaraid, unetuid öid jaloobumismõtteid on olnud selle aja jooksul päris mitmelkorral. Sellisel puhul on vaja enda jaoks plussid jamiinused läbi kaaluda, seni on plussid ülekaalu jäänud.

Üksi ei saavuta suurt midagi. See on justkui ühe suurelumepalli veeretamine, kus algul väikese palliga võidkiise hakkama saada, aga suurt ja ilusat saab tulemuslikultveeretada vaid hulgakesi.

Kui ei suuda enam vedur olla, võib toimuda vahetus. Kauus vedur veab ikka edasi, ehk pisut teisiti, aga kuieesmärk on olemas, siis millalgi jõutakse ikka sihile,ükskõik millist teed pidi.

Külli Must

SA Alatskivi Losswww.alatskiviloss.eeinfo@alatskiviloss.ee

Foto

d: A

hto

So

oar

u

Hea teada!Mittetulundusühing (MTÜ)

Vabaühendus/kodanikeühendus

Projekt

Avaliku teenuse lepinguline delegeerimine

Eestkoste/huvikaitse

Vabatahtlik tegevus

Hea valitsemine

- isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiksvõi põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tuluvõib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja kasumit eivõi jaotada oma liikmete vahel.

– kodanike (mitte nt. avaliku sektori poolt)kasumitaotluseta eesmärkidel asutatud organisatsioon või selliste liit. Võivadolla mittetulundusühingud, sihtasutused või seltsingud.

- tegevuste kogum mingi kindla probleemi lahendamiseks võiarengueelduse paremaks ära kasutamiseks. Projekti iseloomustavad kindeleesmärk, täpne ajagraafik, eelnevalt kokkulepitud ressursid ning projektilõpus mõõdetav tulemus.

– avaliku teenuse või tugi-funktsiooni täitmiseks andmine eraettevõttele, vabaühendusele või teiseleavaliku sektori organisatsioonile. Teenuse üleandja määrab teenuse iseloomu,ulatuse ja/või muud olulised tingimused, üldjuhul finantseerib osaliselt võitäielikult teenuse pakkumist ning teeb järelvalvet teenuse pakkumise üle.(EMSL 2011)

– kellegi ühiste huvide koondamine, õiguste ja vabadus-te eest seismine ning selle nimel avaliku võimu, ärisektoriga või kaavalikkusega suhtlemine. (EMSL 2011)

- oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtestja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikeshuvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabataht-likuks tegevuseks.

– läbipaistev otsustusprotsess, mille kaudu mittetulundus-liku ühenduse eestvedajad suunavad vahendeid ja teostavad võimu, võttesaluseks jagatud väärtused ning tehes seda tõhusalt ja vastutustundlikult(Kesk- ja Ida-Euroopa mittetulundusliku hea valitsemise töögrupp).