häirunud söömiskäitumine sportlastelˆömishäired... · • obsessiiv-kompulsiivne...
TRANSCRIPT
Häirunud söömiskäitumine sportlastel
Natalja Tjurina
Narva-Jõesuu
2017
„Häirunud söömise kontiinumi“ mudel
Anorexia nervosa
Bulimia nervosa
Muud söömishäired
Adekvaatne
söömiskäitumine ja
kehaline aktiivsus
Kehakaalu ja –kuju
normaalne tajumine
Normaalkaal
Häirunud
söömiskäitumine
Madal energiatarbimine
Ebaadekvaatne söömiskäitumine
Lahtistite, diureetikumide jt kasutamine
Toidu väljutav käitumine
Ülemäärane treening
Kehakaalu- ja kuju väärtaju
DSM-5 (APA, 2013)
• Anorexia nervosa, F50.0
• Bulimia nervosa, F50.2
• Psühhogenne liigsöömine e. BED (binge eating disorder), F50.8
• Muud söömishäired e. OSFED (other specified feeding or eating disorder), F50.8 - Atüüpiline anorexia nervosa
- Atüüpiline bulimia nervosa
- Jt
• Täpsustamata söömishäire e. UFED (unspecified feeding or eating disorder), F50.9 - Anorexia athletica
- Naissportlaste triaad
- Jt
Naissportlaste triaadi spektrum (ACSM 2007)
Madal energia kättesaadavus
koos/ilma söömishäireteta
Funktsionaalne
hüpotalaamiline
amernorröa
Osteoporoos
Energia optimaalne
kättesaadavus
Optimaalne
mineraalne
luutihedus Eumenorröa
Vähenenud energia kättesaadavus
koos/ilma söömishäireteta
Subkliinilised
menstruaaltsükli häired
Madal mineraalne
luutihedus
2014 ROK (Rahvusvaheline Olümpiakomitee) seisukoht
• “Sportlase relatiivne energiadefitsiit” (Relative Energy Deficiency in Sport e. RED-S)
• Uuem ja komplekssem termin • Võtab arvesse meessportlastlasi
Söömishäirete tunnused ja sümptomid (Joy jt 2016)
Üldised • Oluline kehakaalulangus,
kehakaalu fuktuatsioonid • Eeldatavast madalam
kehakaal, pikkus lasteeas • Hüpotermia, külma
talumatus • Väsimus, jõuetus • Aneemia • Elektrolüüdite nihked • Dehüdratatsioon
Kardiorespiratoorsed • Valu rindkeres • Palpitatsioonid • Hüpotensioon • Bradükardia • Arrütmiad • Ödeem • EKG kõrvalekalded
Gastrointestinaalsed • Kõhuvalu • Konstipatsiooon • Hemorroidid • Anorektaalsed
fissuurid, rektaalprolaps
• Diarröa • GÖR • Kiire
küllastustunne, gastroparees
• Hematemees
Oraalsed • Hammaste erosioonid/kaaries • Perimolüüs • Suuõõne latseratsioonid,
traumad • Parotiidnäärmete suurenemine • Korduvad neelupõletikud
Endokriinsed • Puberteedi hilinemine • Amonorröa/oligomenorröa • Libiido langus • Infertiilsus • Testosterooni/naissugu
hormoonide madal tase • Hüpoglükeemia
Neuropsühhiaatrilised • Mäluhäired,
kontsentratsioonihäired • Unetus • Depressioon, ärevus • Obsessiiv-kompulsiivne
käitumine • Enesevigastamine • Suitsidaalsed mõtted
Muskuloskeletaalsed • Langenud luu tihedus • Stressmurrud • Lihaskrambid
Dermatoloogilised • Juuste väljalangemine • Kuiv nahk • Haprad küüned • Kätel kallus, abrasioonid • Lanuugo
Genitourinaarsed • Uriini retensioon • Sagedane
urineerimine • Atroofiline vaginiit
Epidemioloogia • Andmed söömishäirete ja häirunud söömiskäitumise levimuse kohta spordis väga varieeruvad
ulatudes 6%-st kuni 45%-ni (Bratland-Sanda, Sundgot-Borgen 2013)
• Enamus uuringuid on näidanud, et häirunud söömiskäitumist ja söömishäireid esineb rohkem: • Sportlastel kui üldpopulatsioonis
• 13.5% vs 4.6% (Sundgot-Borgen, Torstveit 2004)
• 7.0% vs 2.3% (Martinisen, Sundgot-Borgen 2013)
• Naistel kui meestel
• 14.0% vs 3.2% (Martinisen, Sundgot-Borgen 2013)
• 26,7% vs 10,4% (Rosendahl jt 2009)
• Enamus naistest soovib kaalu langetada ning nad keskenduvad saledama kehakuju saamisele, enamus meestest soovib vastupidi kehakaalu suurendada läbi lihasmassi suurendamise (Werner jt 2013)
• Eliitsportlastel kui mitte-eliitspotlastel
• 34% vs 15,3% (Francisco jt 2013)
• Kaalutundlikete spordialade esindajatel kui kaalust mittesõltuvate spordialade esindajatel (Sundgot-Borgen,
Torstveit 2004; Torstveit jt 2008, Kong, Harris 2015; Rousselet jt 2017)
• Naissportlaste triaadi levimus: 3 komponenti – 0-16%; 2 komponenti – 4-18%; 1 komponent – 16-54% (AAP 2016)
Eestis…
• 15-25-aastaste seas on 7,7 %-l naistest ja 1%-l meestest käesolevalt söömishäire (Akkermann, 2010)
• Fitness- ja aeroobikatreenerite seas läbiviidud uuring näitas, et naistreenerite seas esineb tunduvalt enam liigsöömishooge kui kontrollgrupi naistel, samas puudub väljutav käitumine (Parm,
2007)
• Naistel on suurem risk häirunud söömiskäitumiseks võrreldes meestega, kuid olulist erinevust söömiskäitumises erinevate spordialade, võistlustaseme, treeningute intensiivsuse lõikes pole leitud (Rouhianen 2016)
Söömishäirete riskifaktorid (Bratland-Sanda, Sundgot-Borgen 2013)
• Üldised: • Bioloogilised: geneetika, vanus, puberteed, ülekaal
• Psühholoogilised: kehaga rahulolematus, madal enesehinnang, personaalsed iseloomujooned, nt. perfektsionism
• Sotsiokultuurilised: eakaaslaste surve, meedia mõju, kiusamine
• Spordi-spetsiifilised: sagedane kehamassi mõõtmine, surve kehakaalu langetamiseks, varajane spordi-spetsiifilise treeninguga alustamine, traumaatilised sündmused, ületreenimine, treenerite käitumine ja mõju, spordiala reeglid
• Soo-spetsiifilised: soov lihasmassi suurendada, anaboolsete-androgeensete steroidide kasutamine ja homoseksuaalsus
• Füüsiline ja/või seksuaalne kuritarvitamine
Naissportlaste triaadi skriimine (De Souza jt 2014)
Madala energiatarbimise diagnoosimine (De Souza 2014)
• Stabiilne kehakaal – ei ole adekvaatse energiatarbimise näitaja
• KMI <17,5 kg/m2 või ≤85% eeldavast (<20 aastastel)
• Toiduenergia kättesaadavus = toiduga saadav energia – kehalisele tegevusele kuluv energia • Madal: <30kcal/kg/FFM/päevas
• Adekvaatne: ≥ 45kcal/kg/FFM/päevas
Toitumise analüüs
Energiakulu hindamine
• Rasvavaba massi (FFM) mõõtmine: • DXA, nahavoltide meetod, bioelektrilise takistuse meetod jt.
Söömishäirega sportlase uurimine (Joy jt 2016)
Analüüsid/uuringud Millal?
Üldvere analüüsid: seerumi elektrolüütid, neerufunktsiooni analüüsid (kreatiniin, uurea), kaltsium, maksafunktsiooni analüüsid, TSH, hemogramm valgeverepildiga, uriini analüüs
Söömishäire kahtlustamisel
Täiendavad vereanalüüsid: rauavarud, vitamiin D, vitamiin B12, magneesium, fosfaat
Alatoitumine, väljendunud sümptomaatika
Täiendavad vereanalüüsid: LH, FSH, prolaktiin, östradiool, TSH, vaba T4, DHEA, rasedustest
Hilinenud menarche (primaarne amenorröa) 13 aastaselt puberteedi hilinemine/puudumine Sekundaarne amenorröa (mestruatsioonide puudumine 3 järjestikul kuul)
Radioloogilised uuringud: DXA, RÖ, jt. DXA: söömishäire, kehakaal <85% eeldavast või järsk kehakaalu langus ≥ 10%, mestruaatsükli häire või madal energiatarbimine (≥6 kuud), anamneesis stressmurd Rö jt: Stressmurdude kahtlusel
EKG Sünkoop, presünkoop, palpitatsioonid, puhkeoleku pulss < 50 x/min Järsk kehakaalu langus, kehakaal <80% eeldatavast Elektrolüütide nihked, hüpofosfateemia
Naissportlase triaadi ravi (De Souza jt 2014)
• Multidistsiplinaarne meeskond
• Ravi eesmärkid: • Püsiv kehakaalu tõus, regulaarsed menstruatsioonid, KMI≥18,5 kg/m2 või ≥90% eeldatavast kehakaalust
• Min 2000 kcal päevas, 20-30% suurem kaloraaž
• Toidukaloraaži↑/koormuse↓
• Astmeline kaloraaži tõstmine • 5-10 kcal/kg/päevas nädala jooksul
• 0,5 kg kehakaalu↑ 7-10 päeva jooksul
• Eesmärk: ≥45 kcal/kg/FFM
• Ca- ja D-vitamiin
• Suurte raskustega jõutreeningud – luumurdude risk!
• Sportimise keeld tuleneb kumulatiivse riski skoorist
• Farmakoloogiline ravi: KHK, transdermaalne östradiool, bisfosfonaadid ja teriparatiid, antidepressandid jt.
Naissportlase triaadi ravi (De Souza jt 2014)
Pilootuuring - häirunud söömiskäitumine Eesti naissportlastel
Eesmärk • Hinnata häirunud söömiskäitumise ja menstruaaltsükli ebaregulaarsuse sagedust
• Selgitada välja häirunud söömiskäitumise ning võimalike predisponeerivate tegurite (treeningkoormus, KMI, treeningstaaž, dieedi pidamine) seosed
Metoodika
Söömishäirete Hindamise Skaala, SHS (Akkermann, 2010)
ESMF-1 küsimustik
Antropomeetrilised näitajad (pikkus, kehamass, KMI, rasva %)
Valimi üldiseloomustus
131 naissportlast
Vanus 19,8±5,2 aastat
Pikkus 170,3±5,6 cm
Kehakaal 61,8±8,8 kg
KMI 21,3±2,5
Rasvkoe% 22,1±5,0
Treeningstaaž 9,1±5,1 aastat
Treeningkorrad nädalas 5,0±1,9
Treeningkoormus 9,5±4,3 tundi nädalas
Vanus menarche tekkimisel 13,2±1,3 aastat
Ebaregulaarne menstruatsioon 24,4%
KMI ja treeningkoormuse jaotuvus
Alakaal – 6% Ülekaal – 6%
N
N
N
Spordialad
Koondisesse kuulumine spordialade lõikes– 67%
SHS skaala skoorid
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Liigsöömine Toidu väljutamine Hõivatus välimusest jakehakaalust
Söömise piiramine SHS üldskoor
"Madala" SHS skooriga rühm "Kõrge" SHS skooriga rühm"
Keskmised SHS skoorid
Märkus. *p<0,05 võrreldes rühmaga „muud spordialad“
Spordiala/SHS alaskaala Liigsöömine Toidu väljutamine Hõivatus välimusest
ja kehakaalust
Söömise
piiramine
SHS
üldskoor
SHS skooride äralõikepunktid 15 1 16 18 52
Naissportlased kokku 14,4±8,8 1,0±1,9 13,7±9,2 15,6±7,8 44,7±21,0
Kergejõustik 9,5±8,6 0,6±1,6* 10,9±8,7 15,0±7,8 36,1±19,4*
Jalgpall 13,9±7,6 0,6±1,6* 11,1±7,3* 12,7±6,7* 38,4±17,2*
Käsipall 29,0±13,2* 3,4±3,4 12,4±7,4 13,7±7,7 58,5±15,9
Suusatamine 16,5±8,2 0,9±1,6 16,0±11,1 19,1±7,8 52,5±27,0
Esteetilised spordialad 13,2±8,0 0,7±1,7 12,0±8,8 14,5±7,3 40,3±20,4
Võrkpall 13,3±7,0 0,9±1,2* 16,9±8,7 17,6±7,9 48,8±20,4
Muud spordialad 12,0±4,7 2,7±3,4 18,5±12,7 20,9±9,4 53,8±25,1
Saalihoki 16,2±8,2 0,7±1,2* 14,7±8,5 14,5±6,4 46,1±18,0
„Kõrge“ ja „madala“ SHS skooriga rühmade võrdlus (x±SD)
SHS skaala Rühmada N Treeningstaaž
(aastad)
Treeningkorrad
nädalas
Treeningtunnid
nädalas
KMI
(km/m2)
SHS üldskoor ˃ 52 43 9,0±4,3 5,6±1,5* 11,1±4,3* 22,1±2,8*
≤ 52 88 9,2±5,6 4,7±2,0 8,7±4,1 20,8±2,2
Liigsöömine ˃ 15 47 9,0±4,6 5,0±1,7 9,8±4,7 21,7±2,6
≤ 15 81 9,3±5,5 5,0±2,0 9,2±4,1 21,0±2,4
Toidu väljutamine ˃ 1 29 9,2±4,8 5,2±1,5 11,1±4,3* 21,4±2,9
≤ 1 99 9,1±5,2 4,9±2,0 9,0±4,3 21,2±2,4
Hõivalutus välimusest
ja kehakaalust
˃ 16 37 8,6±4,6 5,3±1,7 11,0±4,8* 22,4±2,8*
≤ 16 91 9,4±5,4 4,8±2,0 8,9±4,0 20,8±2,2
Söömise piiramine ˃ 18 39 10,1±5,0 5,4±1,5 10,5±3,8 22,6±2,5*
≤ 18 89 8,7±5,2 4,8±2,0 9,0±4,5 20,7±2,3
Märkus. *p<0,05 võrreldes „madala“ SHS skooriga rühmaga; arühmad äralõikepunkti alusel
Spordialade keskmine treeningstaaž, treeningkoormus ja KMI (x±SD)
Spordiala/Parameeter Treeningstaaž
(aastad)
Treeningkorrad
nädalas
Treeningtunnid
nädalas
KMI (kg/m2)
Kergejõustik 6,1±3,9 6,8±2,7 11,6±5,1 20,2±1,9
Jalgpall 8,7±6,2 4,1±0,8* 6,9±1,6* 21,0±2,0
Käsipall 6,4±2,8 4,8±2,2 9,7±4,5 20,1±1,6
Suusatamine 8,2±3,1 6,3±2,0 12,1±3,9 21,3±1,5
Esteetilised spordialad 11,5±3,6* 5,5±1,1 14,1±5,7* 18,7±1,2*
Võrkpall 12,3±5,0* 5,1±1,3 8,6±2,6 23,1±1,4
Muud spordialad 7,6±4,2 5,0±1,3 10,0±2,7 21,6±4,4
Saalihoki 10,9±5,4 3,3±1,1* 6,7±3,7* 23,1±2,4
Märkus. *p<0,05 võrreldes rühmaga „muud spordialad“
KMI
SHS skoor
Treeningkoormus
Dieedi pidamine
r=0,306 p<0,001
r=0,247 p<0,05
Treeningstaaž Menstruatsioonide regulaarsus
ρ=0,296 p<0,05
ρ=0,341 p<0,001
ρ=0,205 p<0,05
ρ=0,411 p<0,001
Järeldused
• Eesti naissportlastel esines häirunud söömiskäitumist 32,8%-l (SHS alaskaalade osas varieerus see 22,9%-st kuni 36,7%-ni)
• Menstruaaltsükli ebaregulaarsuse levimus oli 24,4%
• Kaalutundliketel spordialadel ei esinenud oluliselt rohkem häirunud söömiskäitumist võrreldes muude spordialade rühmaga
• Noorte- ja täiskasvanute koondisesse kuuluvate ning koondisesse mittekuuluvate sportlaste vahel erinevust söömiskäitumises ei ole leitud.
• Häirunud söömiskäitumine seostus oluliselt suurema treeningkoormuse ja KMI-ga ning sagedasema dieedipidamisega. Sagedasem dieedipidamine omakorda seostus oluliselt suurema treeningkoormusega ja treeningstaažiga.
• Menstruaaltsükli ebaregulaarsuse ja KMI, söömiskäitumise, treeningkoormuse ning treeningstaaži vahel usutavaid seoseid ei leitud.
Tänan tähelepanu eest!