tabel 1. keskkonnakompleksluba · pidamine - kanade tervise kontrollimine igapäevaselt vaatavad...

LisaKINNITATUD

Tabel 1. Keskkonnakompleksluba

Kompleksloa registrinumber L.KKL.VA-149802

1. Käitajaandmed

1.1. Ärinimi / Nimi osaühing Sanlind

1.2. Registrikood / Isikukood 10209698

2. Käitiseandmed

2.1. Käitise nimetus OÜ Sanlind

2.2. Käitise aadress T iidu küla Sangaste vald, 67010 Valgamaa

2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97²keskkoordinaadid

8218 X: 6423354, Y: 636671

2.5 Käitise tegevuse algusaeg 10.12.2007

3. Tegevusala 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond Sea-, veise- ja linnukasvatus - Kodulindude intensiivkasvatuskäitises linnukohtade arvuga üle 40 000 linnu

3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 24

3.3. Tööaeg tundides aastas 8760

3.4. Ülesseatud tootmis�võimsus 92000 kanakohta

3.5. Aastane tootmis�maht 25 miljonit muna aastas

4. Loa andjaandmed

4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet

4.2. Registrikood 70008658

4.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave onkättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem

1/27

Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldusOsaühing Sanlind farmikompleks asub Valgamaal Sangaste vallas Tiidu külas Kolmi maaüksusel (katastrinumber 72402:001:0600). Sangaste vald asub Kagu–Eestis, Valga maakonna keskosas, vallanaabriteks on Tõlliste, Õru, Puka ja Otepää vald, Võrumaalt Urvaste vald. Farm asub Sangaste alevikust ca 1 kilomeetri kaugusel ja Keeni küla tiheasustuslikust keskusest ca. 3 kilomeetri kaugusel.

Tabel 3. Käitise tegevusOsaühing Sanlind põhitegevuseks on kodulinnukasvatus. Farmikompleksis peetakse ca 103 000 munakana. Põhitoodang on ca 25 miljonit muna aastas. Aastas tekib üle 2700 tonni tahesõnnikut.

Käitise ohtlikkus Pole ohtlik

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnikaTabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldusteskirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)

PVT allikad ja valitud PVT nimetused

Jrk nr PVT allikas ja/või viide1. Reference Document on Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs (07.2003). Kättesaadav: http://eippcb.jrc.es/reference/

Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Kasutusel oleva KKJS,tehnoloogia ja seadmeteerikulude ja heite näitajad

PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVTjrknr(d)

Vastavusmärge

Loomsetekõrvalsaadustekäitlemine

Kogumiskonteiner Loomsed kõrvalsaadused(surnud linnud) kogutakseeraldi. Antakse üleVeterinaar- ja Toiduametipoolt tunnustatudettevõttele.

Tootmise käigus tekkivate loomsete kõrvalsaadusteutiliseerimine vastavat tunnustust omavas ettevõttes.

1 Vastab

Reovesi Septik koos imbväljakuga. Reovee käitlemiseks onseptik koos imbväljakuga.

Sõltuvalt pidamis- ja sõnniku käitlemise tehnoloogiast võibtekkiva reovee juhtida vedelsõnniku hoidlasse, kogudaspetsiaalselt selleks ettenähtud mahutisse ja/või töödeldakohapeal asuvas puhastusseadmes ja/või juhtida üldisessekanalisatsioonisüsteemi.

1 Vastab

2/27

Pidamine -kanade tervisekontrollimine

Igapäevaselt vaatavad kanalad üle ja jälgivad kanade tervislikku seisundittalitajad. Vigastatud kanad pannakse eraldi puuri. Peetakse arvestust kanade haiguste ja surmade üle ning säilitatakse vastavaddokumendid. Medikamente, ravimeid lindlates kasutatakse vajadusel kuid seda juhtub harva.

-Igapäevaselt tuleb jälgida kanade tervislikku seisundit ,vajadusel tellida veterinaararst . -haigestunud või vigastatudkana peab saama vajalikku ravi ning vajadusel paigutatakseta eraldi kuiva allapanuga ruumi. -haiguste ja surnud lindudekohta tuleb pidada arvestust ja seda säilitada vähemaltkolm aastat . - medikamente ja ravimeid määrab ainultveterinaararst , neid antakse ainult vet.arsti ettekirjutusealusel ja see toimub ainult kanade tervise ja heaolutagamiseks.

1 Vastab

Diiselküttehoidmine jatankimine

Söödatsehhi hoones asub ka kütusehoidla – väike hoidmisehitis. Kütusehoidlakoosneb kahest mahutist , milledest ühes hoitakse diiselkütet traktoritele ja mismahutab 5 t kütet ning teises hoitakse kütet kuivatite jaoks ja mis mahutab 5 tkütet. Mahutid on lekkekindlad. T raktoritele mõeldud sinise kütte tankimisekson olemas lugejaga tankimisautomaat. Tankimisautomaat välistab ka küttesattumise betoonpõrandale või loodusesse. Naftareostuse leviku tõkestamisekson mahuti alune pind kaetud turbaga-saepuruga. Söödatsehhi sissepääsu uks on lukustatud töövälisel ajal.

Hoidmisehitise mahutid ja seadmed peavad olemalekkekindlad, torustikud peavad olema kaitstud korrusioonining mehaaniliste vigastuste eest. Väikeste hoidmisehitistemahutite tühjendamis- ja täiteavad peavad olemalukustatud ning hoidmisehitise ümbrus peab võimaldamatõkestada naftareostuse levikut. Hoidmisehitise juures peabolema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus kogusesabsorbenti.

1 Vastab

Energiakasutus

Kanalates kütet ei kasutata. Kanala hooned on ehitatud tellistest ja plokkidestning piisavalt soojustatud.Ventilatsioonisüsteem töötab automaatselt vastavaltkanadele sobiva etteantud reziimi alusel.Valgusallikana kasutatakse kanalates18W päevavalguslampe, munapakendamiskeskuses, hoidlates, olmeruumides 72W päevavalguslampe ja on ka mõned suured valgustid õues. Toimubelektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs

Linnukasvatuses on energia kasutamise aspektist PVT: -lindlate soojustamine: - vastavalt lindla suuruseleoptimaalse võimsusega ventilatsioonisüsteemi kasutamine;- süstemaatiline ventilatsioonisüsteemi tehniline kontroll,vajadusel ventilaaturite, õhu sisse- ja väljapääsuavadepuhastamine: - madala energiatarbega valgustusekasutamine; (5)

1 Vastab

Pidamine -valgustus

Kanalate valgustuseks kasutakse 18 W päevavalguslampe, mida on 100 tk.Valgustuse lülitab sisse ja välja programmkell ja teine programmkell tekitabkanalas kümne minutilise hämarusaja, mis kanadele nõutud. Kanade valgusreziim sõltub kanade vanusest. T ibudel on 3päevaööpäevaringselt valge, seejärel päev lüheneb 4 nädala jooksul 9 valgustunnini.Alates 16 nädalast valguspäeva jälle pikendatakse kuni 15 tunnini ja 15 tundiongi päeva pikkus kuni munemise lõpuni.

- kani ei tohi pidada alalises pimeduses ega ka ilma pimedaajata kogu ööpäeva jooksul; - kunstliku valguse kasutamiseltuleb enne ja pärast pimedat aega võimaldada kanadeleküllaldane hämarikuaeg, mil valguse tugevus on vähendatud(3)

1 Vastab

Lindudepidamisviis

Puuripatareid Kõigis kolmes kanalas onEL direktiivile(1999/74/EC) vastavad ehktäisustatud puuripatareid(sõnniku eemaldaminetransportöörlintidegavähemalt 2 korda nädalas).

Munevate kanade pidamisel - EL direktiivile (1999/74/EC)vastavad puuripatareid, sõnniku eemaldaminetransportöörlintidega (vähemalt 2 korda nädalas)kinnisesse hoidlasse.

1 Vastab

3/27

Munakanadepidamine

Lindude pidamisviis (emissioonid õhku). Kahes lindlas peetakse kanutäiustamatakolmekorruseliste, uut tüüpipraegu veel täiustamataterastraadist puurides(lisavarustuse saab juurdelisada), kolmandas lindlason täiustatud puurid. Sellisepidamistehnoloogia(maksimaalselt 105000kana) puhul on arvutuslikammoniaagi emissioonlindlatest kokku ca. 3,7 t /a.

Munakanade puuris pidamisel on PVT: puuripatareid,sõnniku eemaldamine transportöörlintidega vähemalt kakskorda nädalas kinnisesse hoidlasse. Puhtadtransportöörlindid ja sage sõnniku eemaldamine väldivadlindlas suurt ammoniaagi emissiooni. Ammoniaagiemissioon sõltub sõnniku kuivainesisaldusest, õhutemperatuurist nii lindlas kui ka hoidlas, sõnnikueemaldamise sagedusest lindlas ning sõnniku eemaldamisesüsteemist lindlas. Tavalised puurisüsteemid keelustatakse01.jaanuariks 2012.

1 Vastab

Pidamine -müra

Müraallikad kanalates on söötmis-, ventilatsiooni- jasõnnikueemaldamisseadmed. Söötmisliinid – lülitab automaatselt kolm korda päevas, müratase on vägamadal, kanu see ei häiri. Ventilatsiooniseadmed – sisse ja väljalülitamine toimub automaatselt Sõnnikueemaldamise seadmed – lülitamine toimub käsitsi kaks korda nädalas.

- venilatsiooni- ja söötmisseadmed ei tohi tekitadaülemäärast müra - kanade pidamise ruumis tuleb vältidapidevat mürataset, mis ületab 65 dBA. - ei tohi tekitadaäkilist müra (1, 3, 5)

1 Vastab

Juhtimine Ettevõtte likvideerimise kava Olemas on esialgne kirjalikkava ettevõttelikvideerimiseks, sedasi, etsellega ei kaasneks ohtusidkeskkonnale.

Kirjalik kava puhastustöödest ja rakendatavatestmeetmetest ettevõtte likvideerimisel taudi või mõnel muulpõhjusel.

1 Vastab

4/27

Pidamine –mikrokliimareguleerimine

Kanalate mikrokliima tagatakse sundventilatsiooni-,sõnnikueemaldamisseadmete ja valgustussüsteemi tööga. Kanalates küte puudub. Sõnnik eemaldamine toimub linttransportööriga iga korruse vahelt kaks kordanädalas. Kanalate valgustuseks kasutakse 18 W päevavalguslampe. Kanala ventileerimiseks asub kanalate laes 8 ventilaatorit (10 000m³/h) jatagumises otsas 3 suurt väljatõmbeventilaatorit (45 000 m³/h). Värske õhusissetõmbeavad asuvad hoone külgseintes. Ventilatsiooni sisse-ja väljalülitaminetoimub automaatselt termostaatide poolt . Juhul kui mõni ventilaator rikkiläheb, lülitub mõni teine tööle. Kogu ventilatsioon on käigus ainult suvelkuumade ilmadega. Juhul kui ventilatsioon lakkab töötamast elektrikatkestusetõttu, helistab robottelefon kahele mobiiltelefonile ja keegi sõidab kohale jakäivitatakse elektrigeneraator. Kanalate puhastamine toimub peale igat partiid – iga 13-14 kuu järel survepesuriga. Desinfitseerimine toimub peale igat kanala pesukuuma auru tekitava desoagregaadiga.. Näriliste tõrjeks kasutatakse roti lõksusid ja roti mürki, mis pandud kanadelekättesaamatutesse kohtadesse. Kanalate mikrokliima tagamiseks vajalike seadmete olukorda jälgivadigapäevaselt talitajad, rikked likvideerivad mehaanikud või kutsutakse vastavavaldkonna remondi teenuse pakkujad.

-vajaduse korral tuleb ruume/seadmeid puhastada jadesinfitseerida ning teha näriliste tõrjet - kanade pidamiseruumi soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, etõhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus,temperatuur ja gaasi sisalduspüsivad tasemel, mis eikahjusta kanade tervist; -Kõik mikrokliima tagamiseksvajalikud seadmed tuleb vähemalt kord päevas ülekontrollida ning rikke avastamisel see viivitamatultkõrvaldada; -Sundventilatsiooni kasutamisel peab olematagavara- ja alarmsüsteem, mida tuleb regulaarseltkontrollida. (3)

1 Vastab

Juhtimine-tuleohutus

On olemas plaan tulekahju ennetamiseks ja tulekahju korral tegutsemiseks.Tulekahju korral tegutsemiseks on hoonetesse paigaldatud tulekustutid.

Kirjalik plaan tulekahju ennetamiseks ja tulekahju korraltegutsemiseks (tuleohutuse eeskiri)

1 Vastab

Jäätmekäitlus Jäätmete liigit i kogumine ja üleandmine vastavat luba omavale ettevõttele. -segaolmejäätmed kogutakse 1 m3 prügikonteinerisse, mida tühjendataksevastavalt lepingule iga kahe nädala tagant. --ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid (tühjadtaimekaitsevahendite pakendid ja väetisekotid) kogutakse kokku eraldi ruumi jaantakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. -Luminestsentslambid jm elavhõbedat sisaldavad ohtlikud jäätmed kogutakseeraldi hoiukohta vastavasse kasti.

Toimub jäätmete liigit ikogumine ja üleandminevastavat luba omavaleettevõttele. Tavajäätmedkogutakse konteinerisse.Ohtlikud jäätmed kogutakseteistest jäätmetest eraldi.

Ohtlike jäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumine.Võimalikult paljude jäätmete liigit i kogumine. Kõigijäätmete üleandmine vastavat luba omavale ettevõttele.Jäätmete põletamine ja/või matmine on keelatud.

1 Vastab

5/27

Veekasutus Veekulu on seotud lindude joogiveevajaduse rahuldamise ja kanalate pesuga. Kanalates kasutatakse nippeljootureid, mis tagab lindudele vajaliku veekoguse,samas on veekao vältimiseks paigaldatud jooturite alla renn, mis välistab veesattumise sõnnikusse. Kanalate pesemisel kasutatakse survepesurit . Veekadude vältimine toimub läbi igapäevase jootmissüsteemide jälgimisetalitajate poolt , avastatud lekked likvideeritakse viivitamatult mehaanikutepoolt . Veekasutuse üle peetakse arvestust igas kanalas paikneva veemõõtja näidualusel.

Optimaalse vee kasutamise aspektist on PVT (5): -kõrgsurvepesurite kasutamine loomapidamishoonete jainventari pesemisel, vee raiskamise vältimine; -jootmissüsteemi (jooturite)korrapärane tehniline kontrollning vajadusel kalibreerimine; -veekulu pidev kontroll(veemõõturid); -kiire lekete avastamine kja likvideerimine

1 Vastab

Pidamine-söötmine jajootmine

Kanade söötmisel kasutatakse kolme eraldi söödaratsiooni, mis kõik segatakse– toodetakse Sangastes söödatootmiskompleksis. Söödaratsioonid on jämedajahuna: -t ibudele -noorkanadele -munakanadele Kasutatakse kolme erinevat sööta mitmefaasilisel söötmisel : t ibudele,noorkanale, munevale kanale. Kanade söötmine toimub automaatselt , 3 korda päevas. Kanade söötmisekskasutatakse metallist rennis paiknevat kett-transportööri, mida käitab mootorja mis kulgeb läbi iga puurisektsiooni ringsüsteemina. Iga ring on ühendatudväikese koluga. Koludesse toob sööda risti kanalat paiknev tigutransportöör.T igutransportöör saab sööda punkrist , kui söödatase punkris langeb, siis anduriltsaadud impuls toob sööta juurde. Kanade jootmiseks kasutatakse nipleid, igas puuris on 2 niplit . Nippeljooturiteall on renn, mis välistab vee sattumist sõnnikusse. Vajaliku surve tagamiseks onigal korrusel väike loputuskasti põhimõttel täituv veemahuti. Sööturite-jooturite järelevalvet teostab talitaja, kes vaatab süsteemid iga päevüle.

T ibude sööt-18%proteiini,0,58% P Noorkanade sööt-16%proteiini, 0,58% PMunakanade sööt- 17,3%proteiini, 0,53% P Värskejoogivesi on pidevaltkättesaadav, ühes puuris 6kana ja 2 jooturit , seega 3kana jooturi kohta. Veekulu kana kohta aastas 60-80 l aastas (0,06….0,08m3)

Indikatiivsed väärtused: 18-40 nädalaste kanade puhul 16-18% proteiini ja 0,45-0,55% P 40+ nädalaste kanade puhul15-17% proteiini ja 0,41-0,51%P PVT on lindudesöötmine ratsiooniga, mis koosneb kvaliteetsetestsöötadest ning mille toitefaktorite sisaldus vastab lindudefüsioloogilisele tarbele. Toitefaktorid, mille sisaldust tulebjälgida on: energia, protein, asendamatud aminohapped,makro- ja mikroelemendid ning vitamiinid. Lindudefüsioloogiline toitefaktorite tarve sõltub geneetilisesttoodangupotensiaalist , vanusest, kehamassist , kehamassijuurdekasvust ning reproduktsioonitsükli faasist .Füsioloogilisele tarbele vastav söötmineeeldabsüstemaatilist söötade laboratoorset keemilisekoostise määramist. Mitmesuguste söödalisandite(sünteetilised aminohapped, fütaas jne) ja söötmisskeemide(mitmefaasiline söötmine)kasutamine, mille tulemusenatoitefaktorite kasutamise efektiivsus suureneb ningväljaheidete toiteelementide sisaldus väheneb on PVT (5).PVT veekasutuses ja jootmiss

1 Vastab

6/27

Juhtimine –arvestus,analüüs japlaneerimine

Toodangu ja sööda arvestus toimub igakuuliselt ja aastas kokkuraamatupidamisdokumentide alusel, lindude arvu arvestatakse laoarvestuses. Veearvestuse aluseks on hoonetes olevate veemõõtjate näidud, misregistreeritakse kord kuus. Energiakasutuse üle arvestuse pidamiseks on elektriarvesti, mille näitregistreeritakse üks kord kuus. Tegevuste planeerimine – sisendite (kütus, söödad, väetised,taimekaitsevahendid jms) hankimine ja väljundite (toodang, linnud, jäätmedjms) äravedu ettevõttest . Sõnniku tekke üle arvestust ei peeta, sõnniku kogused hoidlas on hinnangulised.Sõnnikut laotatakse põldudele vastavalt sõnniku laotamisplaanile javäetamisplaanile, arvestust peetakse põlluraamatus, kuhu märgitakse laotatudsõnniku kogus ja mineraalväetiste kogused ning arvestus N; P; K elementidenapõllu kohta. Taimekaitsetöid teostatakse vastavalt vajadusele, kasutatudpreparaatide nimed, kulunormid, tööde teostamise aeg jms kajastataksepõlluraamatus.

Arvestuse pidamine toodangu ja sööda, vee- jaenergiakasutuse, väetiste ja taimekaitsevahendite,tekkivate jäätmete hulga, sõnniku koguse ja laotamise,lindude arvu ja surevuse, söödaväärinduse ületootmistulemuste parendamise eesmärgil. Eelpoolnimetatud näitajate alusel on võimalik hinnatamajanduslikke (toodangu omahinna tõus/langus),sotsiaalseid (töötingimuste paranemine/halvenemine, tööefektiivsus) kui ka keskkonnaalaseid (saasteaineteemissiooni suurenemine/vähenemine) näitajaid, tuvastadakõrvalekalded normist, hinnata olukorda ja võttakasutusele vastavad meetmed (5).

1 Vastab

7/27

Sõnnikukogumine jahoidmine ninglaotamine

Hinnanguliselt tekib aastas kuni 2700 m³ sõnnikut, hetkel kasutuses oleva suuresõnnikuhoidla maht on 1800 m³ + tigutransportööri otsa all lindla kõrval olevväike sõnnikuhoidla, mis on ehitatud vundamediplokkidest ja mille maht onumbes 40 m³. Väikesest hoidlast tõstetakse sõnnik üks kord nädalas suurdesõnnikuhoidlasse. Seega mahub 8 kuu sõnnikukogus sõnnikuhoidlasse. Suursõnnikuhoidla on ehitatud kolhoosi ajal, kuid kõik detailid ja hoidla põhi onbetoonist ja hoidla on vettpidav (puuduvad andmed lekete kohta). Kunakanalates on uued joogiseadmed ja kanalate pesu toimub ca 1 x aastassurvepesuriga (väike veekogus), siis vett sõnniku hulka ei satu ning sõnnik onsuhteliselt kuiv millest virtsa ei eraldu (kuivaine sisaldus on umbes 20 %).Sõnnikuhoidlad on katuseta, seega tahesõnniku hulka satuvad sadeveed, kuidkuna sõnnikuhoidla avatud osa ees on kõrgem piire ümbritseva maapinnasuhtes, siis reostunud sadevesi hoidlast välja ei pääse. Sellise lahenduse juures ontagatud reostunud sadevete jäämine sõnnikuhoidlasse ja kuna sõnnikuhoidlapõhi ja seinad on vedelikukindlad, siis vihmade korral tekkiv reostunud sadevesijääb hoidlasse ja imbub tahesõnnikusse. Antud juhul sõnnikuhoidla täidab kavirtsahoidla ülesanded. Lindlaid ümbritseva maapinna planeering välistabpinnavee sh lindlate katustelt allavalguva vee sattumise hoidlatesse. Uue kavandatava kanala nr 3 jaoks rekonstrueeritakse seni kasutuseta olev ca1800 m2 suurune sõnnikuhoidla. Selle sõnnikuhoidla rekonstrueerimise käigusehitatakse ka virtsa kogumise süsteem ja virtsahoidla, mis hõlmab mõlemasõnnikuhoidla ümbrust. Sõnnikuhoidla korrasolekut kontrollitakse regulaarselt . Kaks korda aastas kevadel ja sügisel laotatakse sõnnik hoidlast põllule jaküntakse kohe sisse. Sõnniku laotamiseks kasutatakse Soomes toodetud 15tonnise mahutavusega sõnnikulaotajat “COMPO 150”, mis tagab laotamisenormi täpsuse ja ühtluse. Sõnniku laotamiseks sobivat põllumaad on ca 400 ha Aastane sõnniku N koguson ca 35-40 tonni, seega käitisel on piisavalt põllupinda sõnniku laotamisekskõiki keskkonnanõudeid silmas pidades. Laotades sõnnikut ühtlaselt kogu haritavale maale, annaksime lämmastikutoimeaines 88-100 kgN/ha aastas, lubatud 170 kgN/ha.

Tahesõnnikuhoidla PVT nõuded on järgmised: -vee japinnase reostuse vältimiseks peab sõnnikuhoidlal olemaveekindel ning transpordivahendeid kandev betoonist põhi;-peab olema virtsa kogumise süsteem ja virtsa hoidla -sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu jooksultekkiva sõnniku koguse Sõnnikuhoidlate korrasolekut tulebregulaarselt kontrollida. Sõnniku laotamine: -Orgaanilisi jamineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31.märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega,külmunud võiperioodiliselt üleujutatud, või veegaküllastunud maale (4). -kasvavate kultuurideta põllulelaotatud sõnnik on soovitav mulda viia 12 tunni jooksul,sest esimese 12 tunni jooksul lendub suurem osaammoniaagist (2). Jälgida sõnniku laotamisel headpõllumajandustava, et ei tekiks ohtu keskkonnale: -mittelaotada sõnnikut veega küllastunud maale ega suure kaldeganõlvadele -laotada sõnnikut võimalikult enne kultuurideaktiivse kasvu perioodi ja toitainete omastamist -sõnnikulaotamiste

1 Vastab

Juhtimine Tegevuskava hädaolukorras tegutsemiseks. Olemas on esialgne kirjalikkava hädaolukordadestegutsemiseks.

Läbimõeldud kirjalik tegevuskava kuidas kiiresti lahendadamittesoovitavaid olukordi (hädaolukorrad, õnnetused,reostused). Kirjalik tegutsemise plaan, kus on meetmedreostuse tekkimise korral tegutsemiseks (sõnnikuhoidla,väetised, taimekaitsevahendid) jms.

1 Vastab

8/27

Juhtimine Täiendõpe ja koolitus OÜ-s Sanlind töötab 13töötajat .Käitisekeskkonnaalase tegevuseeest vastutab juhatuseesimees Andres Puksov.Töötajate koolitusvajadusmääratletakse töötaja tööleasumisel ning vajaduselkoolitatakse töötajatkohapeal, et töötaja oskaksnäha seoseid erinevatetootmistsükli alaosadevahel ning oleks teadliktagajärgedest ja riskidest,mida võib enesega kaasatuua mingi tehnoloogiliseeeskirja eiramine ja/võitehnika (seadme) mittetöökorras olek.

Töötajate täiendõpe- ja koolitusvajaduse määratlemine.Vajadusel regulaarse täiendõppe korraldamine.Korrapärased täiendkoolitused ja/või väljaõpe on vajalikuduue või ümberkorraldatud tehnoloogia rakendamisel ninguute seadmete kasutuselevõtul.

1 Vastab

Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseksTootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise

investeeringudPVTrakendamisetähtaeg

Sööda tootmine Rajada 25 kuupmeetri suuruse kütusemahuti ümber piire, mis mahutab 1,1 korda suuremas mahus naftasaadusi, kui on mahuti maht. Piirde sissejääv ala peab olema betoneeritud või kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga.

31.12.2012

Sõnniku kogumine,hoidmine ning laotamine

Vana sõnnikuhoidla rekonstrueerimine koos virtsakogumise süsteemi ja virtsahoidla rajamisega. 31.12.2010

Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnikaMeede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme

rakendamisekskavandatav tehnika

PVTvastavusmärge

Võimaluse korralandmed meetmetasuvuse kohta

Rakendamiseperiood

Meetmerakendamisetähtaeg

9/27

Jäätmetekõrvaldamine

Jäätmete üleandmine Jäätmeid eikõrvaldata, vaidantakse üle vastavatluba omavalejäätmekäitlejale.

Vastab Majandusliketasuvusarvutusi eiesitata kunakasutatavad energiatja kütust kasutatavadseadmed onoptimaalsedkasutatavatetehnoloogiate juures.

Rakendatud

Energia jakütusekasutamisevähendamine

Erimeetmeid energia kasutamise vähendamiseks ei kasutata. Energia kasutamise aspektist on PVTrakendatud: lindlad on piisava soojustusega, kasutatakse vastavalt lindla suurusele optimaalsevõimsusega ventilatsioonisüsteemi ning valgustused on madala energiatarbega. Energiakulu hoitakseoptimaalsel tasemel kaasaegsel tehnilisel tasemel seadmete kasutamisega ja seadmete õigeaegsehooldamise ja remondi kaudu. Toimub elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs. Kütusesäästlikuks kasutamiseks ostetakse kaasegsed masinad, mis on kütusekasutamise seisukohastökonoomsed. Välditakse raiskamist ja masinatel ei lasta tühjalt käia. Toimub pidev kütusekasutamise analüüs.

Vastab Majandusliketasuvusarvutusi eiesitata kunakasutatavad energiatja kütust kasutatavadseadmed onoptimaalsedkasutatavatetehnoloogiate juures.

PVTrakendatud

Jäätmetekkeminimeerimine

Toorme ja abimaterjalide säästlik kasutamine. Paberi ja papijäätmetekke minimeerimiseks toimubmunarestide korduvkasutus – toodanguga laialisaadetud munarestid korjatakse edasimüüjatelt uuestikokku.

Koostatakseoptimaalse koostise jakogusega söödasegu,väldib tarbimatasöödajääkide teket .

Vastab PVTrakendatud

Jäätmetekkevältimine

Optimaalse vajaliku koguse söötade ja abimaterjalide hankimine Välditakse söötade võiabimaterjalideriknemisest tulenevatjäätmeteket.


Abimaterjalidesäästlikkasutamine

Erimeetmeid abimaterjalide säästlikuks kasutamiseks ei kasutata. Taimekaitsevahendeid jakasvuregulaatoreid kasutatakse vastavalt vajadusele ja juhendites soovitatud määrades.Taimekaitsevahendid tellitakse hooajaliselt vastavalt vajadusele, laojääke tavaliselt ei jää.Kasutatavate pakke- ja veomaterjalide üle peetakse arvestust ja kasutamist optimeeritakse vastavaltolukordadele

Vastab Majandusliketasuvusarvutusi eiesitata, kunataimekaitsevahendeidkasutatakse vajaduseltaimede kaitsekshaiguste, kahjurite jaumbrohtude eest.Pakendil esitatudkasutusnormidestpeetakse kinni.Pakke- javeomaterjalide kuluoptimeeritaksevastavalt turustamiseolukorrale.

PVTrakendatud

10/27

Reovee tekkevähendamine

Käitises tekib reovesi ainult töötajate olmeruumidest (WC, duširuum, kraanikauss) ja kanalatepuhastamisest (pesuvesi valgub lindlas olevatesse kanalisatsiooni kogujatesse) ning need reoveedjuhitakse isevoolselt ühiskanalisatsiooni. Reovee tekke vähendamiseks on meetmed juba rakendatud– olmeruumide veeseadmed on kaasaegsed ja heas töökorras ning kanalate puhastamisekskasutatakse survepesurit

Vastab Majandusliketasuvusarvutusi eiesitata

PVTrakendatud

Vee säästlikkasutamine

Vee põhikasutus on kanade joogivesi mis on pidevalt saadaval (joogivee tarbimise piiramine ei oleotstarbekas). Erimeetmeid vee säästvaks kasutamiseks ei rakendata, kanade jootmiseks kasutataksenippeljootureid ja kanalate pesuks kasutatakse survepesurit , need seadmed vastavad parimalevõimalikule tehnikale Jooturite järelevalvet teostab talitaja, kes vaatab süsteemid iga päev üle javajadusel kalibreerib. Veekulu pidev kontroll, kiire lekete avastamine ja likvideerimine toimib.

Vastab Majandusliketasuvusarvutusi eiesitata, kunajoogivesi peabkanadel kogu aegsaadaval olema,ülejäänud veekasutuson optimaalne –kanalate pesulkasutataksesurvepesurit jaolmevee kasutamineon vähene.

PVTrakendatud

Muudasjakohasedmeetmed

Mõningase tolmu emissiooni vältimiseks on söödakompleksis kasutusel kinnised teraviljade-, rapsi-,kuivsöödapunkrid ja sööda segamispunkrid, mida mõnekuuliste vaheaegade järel täielikulttühjendatakse ja kontrollitakse, et vältida võimalikku teravilja, rapsi ja kuivsööda söödaväärtuselangust ning bioloogilist saastumist. Osa söödakomponente on ladustatud puistes ja lisatakse käsitsi.

Vastab Majandusliketasuvusarvutusi eiesitata, sestrenoveerimine onvajaliksöödatootmiseautomaatseksjuhtimiseks,söödaratsioonidetäpsemaksjärgimiseks ningvõimalikutolmuemissioonivältimiseks.

PVTrakendatud

Jäätmete muutaaskasutamine

Taaskasutatavate jäätmete lahuskogumine Käitises tuleb liigit ikoguda vähemaltjärgmised jäätmeliigid:1) pakendid (15 01)


11/27

Välisõhu saastevältimine võivähendamine

Õhusaastet on väga raske vähendada, kuna see tekib loomulike protsesside tagajärjel. Lindlate puhulon peamine tähelepanu pööratud eelkõige ammoniaagi emissiooni vähendamisele, st lauda sisekliimareguleeritakse optimaalseks ja sõnniku eemaldamine toimub linttransportööriga kaks korda nädalas,lisaks ehitatakse sõnnikuhoidlate juurde virtsakogumise süsteemid ja virtsakogumiskaev. Sõnnikulaotamisel vähendab ebameeldiva lõhna eraldumist korras ja kaasaegse laotustehnika kasutamine,võimalusel sõnniku kiire sissekünd pärast laotamist ning laotamiseks sobiva ilma valik (jahe jatuulevaikne). Kuivati kompleksist välisõhku eralduvate saasteainete eraldumine on hooajaline javastab välisõhu saasteloa normidele. Erimeetmeid välisõhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks eikasutata. Kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid ja keskkonda säästvaid seadmeid.

Sõnnikuhoidlate juurdevirtsakogumisesüsteemide javirtsakaevu ehitamine

Vastab Majandusliketasuvusarvutusi eiesitata kunaammoniaagiemissioonivähendamiseks onkasutusel PVT-levastavadsõnnikueemaldamisesüsteemid ja kakuivatis on kasutuselPVTle vastavadkaasaegsed kõrgekasuteguriga (�=92%)katlad.

31.12.2010

Toormesäästlikkasutamine

Erimeetmeid toorme säästlikuks kasutamiseks ei rakendata. Peamiseks toormeks on söödad, mis onkanadel pidevalt kättesaadavad. Söötade optimaalne kulu ja raiskamise vältimise tagamine toimubläbi kanadele vajalike ainete optimaalse sisalduse tagamise söödas. Selleks kasutatakse kanadesöötmisel lähtuvalt kanade kasvufaasist erinevaid söödasegusid. Aastatel 2009-2009 on planeeritudsisustada söödatootmiskompleks uue täisautomaatse tehnikaga, mis tgab veel täpsema etteantudsöödaratsiooni segamise ja söödakomponentide säästlikuma kasutamise.

Vastab Majandusliketasuvusarvutusi eiesitata, kunavaldavalt on tegemistsöötadega, kussöödaratsioonidkoostataksevastavalt kanadekasvufaasile. Söödadon kanadel pidevaltsaadaval.

PVTrakendatud

Pinna- japõhjaveekaitse

Tahesõnnikuhoidlad on vettpidavad, lekkekindlast sõnnikuhoidlast on fosfori-, kaaliumi- jalahustuvate lämmastikühendite leostuminepinna- ja põhjavette välistatud nende korrasolekutkontrollitakse regulaarselt , 2007 aastal rekonstrueeritakse kasutuseta olev vana sõnnikuhoidla uuesisustatava kanala nr 3 sõnnikuhoidlaks ja ehitatakse välja sõnnikuhoidlate juurde virtsakogumisesüsteemid ja virtsahoidla. Sõnniku transporti võib pidada PVT-ks. Korras tehnika puhul pinnase egapõhjavee reostust ei esine. Sõnniku vedamisel hoitakse ära sõnniku keskkonda sattumine. Sõnnikulaotamiseks sobivat põllumaad on ca 400 ha Aastane sõnniku N kogus on ca 35-40 tonni, seegakäitisel on piisavalt põllupinda sõnniku laotamiseks kõiki keskkonnanõudeid silmas pidades.Laotades sõnnikut ühtlaselt kogu haritavale maale, annaksime lämmastiku toimeaines 88-100kgN/ha aastas, lubatud 170 kgN/ha. Väetamine toimub väetamisplaani alusel.

Virtsa kogumisesüsteemi javirtsakogumiskaevurajamine vanasõnnikuhoidla juurde

Vastab Majandusliketasuvusarvutusi eiesitata, sestinvesteering onvajalikkeskkonnasõbralikuloomakasvatusearendamiseks

31.12.2010

Pinnase kaitse Reoveetorustikku tuleb pidevalt kontrollida ja avastatud lekked tuleb viivitamatult likvideerida.Samuti võib reovesi sattuda pinnasesse lindlate pesemisel. Käitis peab tagama, et põrandas ja seintesei oleks mõrasid ja auke. Välistatud pole sõnnikuhoidla lekkimine põhjavette, kuid kuna kogunevsõnnik on suhteliselt suure kuivaine sisaldusega (>20%) ja puuduvad andmed lekete kohta siislekkimise tõenäosus on väike. Vihmadest põhjustatud nõrgvesi ei välju sõnnikuhoidlast vaid imbubsõnniku sisse. Vanal sõnnikuhoidlal puudub virtsakogumissüsteem ja virtsahoidla.

Sõnnikuhoidlate juurdeehitataksevirtsakogumisesüsteemid javirtsakaev


31.12.2010

12/27

Energia jakütuse tõhuskasutamine

Taimekasvatuses energiamahukuse vähendamiseks kasutatakse põldudel minimeeritud harimist, stmadalkünd, samaaegselt mullaharimisega külvamine jne. Korrapärane energia ja kütuse kasutusearvestus ja analüüs.


PVTrakendatud


Käitise seadmed ja tehnoloogia vibratsiooni ei põhjusta. Kõik müra tekitavad masinad tuleb väljalülitada kohe, kui neid enam tarvis pole. Kõiki masinaid tuleb pidevalt hooldada, et vältida liigsemüra teket. Lõhna, müra mõõtmisi pole läbi viidud, kuna lõhna-, müratase väljaspool käitiseterritooriumi ei ületa lubatud normi. Samuti puuduvad käitise territooriumi vahetus läheduseselumajad. Lähim elumaja asub lindla territooriumist 250 m kaugusel.

Virtsakogumissüsteemija virtsahoidlarajamine vanalesõnnikuhoidlale

Vastab 31.10.2010

Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine

13/27

Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltootedToore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine KasutamineLiik KN

kaubakoodNimetus Säilitamisviis,

mahuti tüüpNr plaanil võikaardil

Maksimaalneüheaegselt hoitav

Alltegevus�valdkond võitehnoloogia�protsess

Kogus Erikulu, t , m³, kWh või muudtooteühiku kohta

Kogus Ühik Kokku Ühik Jääbtootesse,%

Toore 23040000 Sojasrott punkris 7 60 t Söötmine 800 t/a Toore 12051090 Raps Metallpunker 7; 9;10; 200 t Söötade tootmine, söötmine 150 t/a Toore 10039000 Oder Metallpunker,

puistes7; 9;10;12 1 000 t Söötade tootmine, söötmine 1 300 t/a

Toore 10086000 Tritikale Metallpunker,puistes

7; 9;10;12 450 t Söötade tootmine, söötmine 300 t/a

Toore 10019900 Nisu Metallpunker,puistes

7; 9;10;12 1 000 t Söötade tootmine, söötmine 1 150 t/a

Toore 25210000 Lubjakivi (1-4 mm) Puistes 7 50 t Söötade tootmine, söötmine 300 t/a Toore 10049000 Kaer Metallpunker,

puistes7; 9;10;12 500 t Söötade tootmine, söötmine 500 t/a

Toore 12149090 Kanade täiendsööt 1000 kg kotis 7 10 t Söötmine 100 t/a Abimaterjalid 34022090 Pesemis- ja

puhastusvahendidPlastkanistrid 18 0.01 m³ Põllumajandusosakonnas

pesemiseks0.01 m³/a

Abimaterjalid Fungitsiidid Plastkanistrid 18 0.50 m³ taimehaiguste tõrjeks 0 m³/a Abimaterjalid muud Plastkanistrid 18 0.20 m³ Puhtimiseks, märgaja,

kasvuregulaator0.20 m³/a

Abimaterjalid 48191000 Munakastid euroalusel 12 1.30 t Veopakend 23 t/a Abimaterjalid 48195000 Munarestid euroalusel 12 6 t Veopakend 10 t/a Abimaterjalid Insektiidid Plastkanistrid 18 0.10 m³ kahjuritõrjeks 0.02 m³/a Abimaterjalid 38089490 Kanalate desovahend Plastkanistrid 18 0.10 m³ Kanalate desinfitseerimine 0.05 m³/a Abimaterjalid Pakkekile euroalusel 12 0.10 t Veopakend 1 t/a Abimaterjalid 48195000 Munakarbid euroalusel 12 4.50 t Müügipakend 30 t/a Abimaterjalid Herbitsiidid Plastkanistrid 18 0.50 m³ umbrohutõrjeks 0.40 m³/a

14/27

Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltootedToore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aineLiik KN

kaubakoodNimetus Säilitamisviis,

mahuti tüüpNr plaanilvõi kaardil

Maksimaalneüheaegselthoitav

Tootmis�protsess Kogus Ühik Erikulu, t , m³, kWhvõi muud tooteühikukohta

Nimetus CAS,EINECS võiELINCS nr

Ohukate�gooria

Sisaldus toormes,abimaterjalis,pooltootes, %

Kogus ÜhikAbimaterjalid 27101964 Põlevkiviõli 25 m3

metallmahuti11 40 m³ Soojusenergia

tootmiseks,katlamaja

50 m³/a Põlevkiviõli 68308-34-9 60

Abimaterjalid Külmaaine R-417A

Seadmes (8kg)

15 0.008 t Ruumidejahutamine

0 t/a Butaan 106-97-8 Ärritav 3.40HFC-134a(1,1,1,2-tetrafluoroetaan)

811-97-2 Ärritav 50

HFC-125(pentafluoroetaan)

354-33-6 Ärritav 46.60

Abimaterjalid 27101245 Bensiin väikemasinatele 0.20 Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100Abimaterjalid 27101999 Mootori- ja

hüdraulikaõlidmetall- võiplastpakend

11 0.20 Masinate jaseadmetekorrashoid

0.30 Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100

Abimaterjalid 27101943 Diiselküte 5 m3metallmahuti

11 5 Masinatele,traktoritele

30 Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100

Abimaterjalid 27101943 Diiselküte(paaki -ost)

Autodele 30 Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100

Abimaterjalid 27101943 Kergekütteõli

25 m3metallmahuti

11 10 Soojusenergiatootmiseks,katlamaja

45 Bensiin 8006-61-9 Kahjulik 100

Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamineAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

15/27

Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldusMahuti Mahutis sisalduva

kemikaali, toormenimetus

Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus(asendiplaan sobivas mõõtkavas)

Tüüp Maht Kasutuselevõtmisekuupäev

Kontrollimise sagedus, eelmisekontrollimise kuupäev

Andmedtehnilisejärelevalvekohta

Andmed hoolduse kohta Nr.plaanilvõikaardil

Kaugusreoveeäravoolu-torustikust

Kaugusvee-kogudest

Kauguspuur-kaevudest

Metallmahuti (25 m3) 25 10.12.2007 Kerge kütteõli võipõlevkiviõli

Ettevõtte poolne järelevalve kordkvartalis

korras Hooldust viib vajadusel läbiettevõte ise.

12 200 m 3 km 50 m

Metallmahuti (5 m3) 5 10.12.2007 Diisel Ettevõtte poolne järelevalve kordkvartalis

korras Hooldust viib vajadusel läbiettevõte ise.

11 200 m 3 km 85 m

Laopind söödakompleksis -300 m2

0 Ehitatud1975, eluiga50 aastat

Lubjakivijahu puistes jatäiend söödad euroaluselkottidega

4-6 kuu tagant punker täielikulttühjenda takse ja kontrolli takseviimane kontroll nov 06

korras avastada võima likud rikked javältida bio loogilist saastumist

nr 7 200 m 3 km 90 m

Teravilja punkrid uuekuivati juures - 4 tk x 450m3

1800 Ehitatud2005 aasta,eluiga 20aastat

Teravili ja raps 4-6 kuu tagant punker täielikulttühjenda takse ja kontrolli takseviimane kontroll okt 06

korras Puhasta mine, et avastadavõima likud rikked ja vältidabio loogilist saastumist

nr 10 200 m 3 km 105 m

Lao hoone - 1000 m2 0 Ehitatud1975, eluiga50 aastat

Teraviljad puistes jaabimater- jalid (kastid,karbid jms) euro- alustel

4-6 kuu tagant punker täielikulttühjenda takse ja kontrolli takseviimane kontroll nov06


12 200 m 3 km 20 m

Teravilja punkridsöödakompleksis - 5 tk x30 m3


Teravili ja šrott 4-6 kuu tagant punker täielikulttühjenda takse ja kontrolli takseviimane kontroll okt 06


nr 7 200 m 3 km 90 m

Teravilja punkrid vanakuivati juures - 2 tk. x 410m3; 10 tk x 30 m3


Teravili ja raps 4-6 kuu tagant punker täielikulttühjenda takse ja kontrolli takseviimane kontroll okt 06


nr 9 200 m 3 km 80 m

Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmedMahuti/hoidla nr plaanil võikaardil

Kaitsemeetmed MärkusedVälisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi

11 ja 12 Kinninemahuti

Kinnine mahuti ja piire. Mahuti hoonesbetoonpõrandal.



Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmedTabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

16/27

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa

Veehaarde jrk nr 1.

13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Sanlind OÜ T iidu (21545)

13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0020529

13.3 Puurkaevu katastri number 21545

13.4 Puurkaevu passi number 6991

13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6423508Y: 636701

13.6 Põhjaveekihi nimetus ja kood Kesk-Devon

13.7 Põhjaveekogumi nimetus Kesk-Devoni põhjaveekogum

13.8 Puurkaevude grupp

13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö�päev�‐as

Sek�und�‐is

Veevõtt 2 017 11 000 2 500 3 000 3 000 2 500 33

Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded

14.1 Veearvestuse pidamine Sanlind OÜ puurkaev. Võetavad veekoguseid tuleb mõõta. Tagada korras taadeldud veemõõtja olemasolu puurkaevul. Tagada veearvestusepäeviku olemasolu, kuhu vähemalt 1 kord kuus kuu esimesel või viimasel päeval kanda veemõõtja näit ja kuu veekulu m3-s nii, et oleksvõimalik veearvestuse pidamine kalendrikuu ja ühe m3 täpsusega.

14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta staatilist veetaset (veetaseme absoluutkõrgus) puurkaevust, mis on aktiivses kasutuses, vähemalt üks kord 5 aasta jooksul ja pumbavahetamisel. Mõõtmine teostada perioodil märts-aprill (va. pumba vahetamisel). Enne mõõtmist lasta veetasemel stabiliseeruda 1,5-2tundi. Mõõtmise kohta koostada vabas vormis protokoll, kuhu märkida, puurkaevu katastri number, veetaseme absoluutkõrgus, mõõtmisekuupäev ja kellaaeg ning kuidas ja millega mõõdeti veetaset, samuti mõõtmise teostaja nimi ja allkiri. Andmed põhjavee taseme kohtaesitada Keskkonnaametile koos veekasutuse aastaaruandega.

17/27

14.3 Proovivõtunõuded Täita keskkonnaministri 6. mai 2002 määruses nr.30 "Proovivõtumeetodid" toodud nõudeid. Proovid võtta soovitatavalt atesteeritudproovivõtja poolt. Proov võtta kraanist, mis asetseb puurkaevust tuleval veetrassil puurkaevule võimalikult lähedal (kindlasti enneveetöötlusseadmeid ja/või muid seadmeid/trasse, mis võivad mõjutada vee omadusi). Proovivõtukraani puudumisel tuleb see paigaldada.

14.4 Analüüsinõuded Analüüsid teostada soovitatavalt akrediteeritud laboris.

Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) SeireProovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad Seiratavad ained

Sanlind OÜ T iidu (21545) X: 6423508Y: 636701

üks kord aastas Ammoonium (NH4+)Raud (Fe)Sulfaat (SO42-)Kloriid (CL)Mangaan (Mn)Nitraat (NO3-)KHTElektrijuhtivuspHLahustunud hapnik

14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmeteja saasteainete kaupaAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramineAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamineAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused18/27

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 16. Äkkheide vetteAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 18. Väljalaskme seire nõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 19. Suubla seire nõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmedTabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused

Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl),mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ningindeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

SaasteaineCAS nr Nimetus Heitkogus

Kogus Ühik124-38-9 Süsinikdioksiid 147.442 tonniVOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.008 tonni10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.299 tonniPM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.302 tonni7446-09-5 Vääveldioksiid 0.741 tonni630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.302 tonni74-82-8 Metaan 8.19 tonni10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.086 tonni7664-41-7 Ammoniaak 36.433 tonni

Märkused

19/27

Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedusAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muuderitingimusedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ninglubatud heitkogusedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmedTabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogusedJäätmeliik Tekkivad jäätmekogused Käideldavad jäätmekogused, t /a

Tonni põhitoodangu kohta t/a Kogumine Vedu TaaskasutamineToimingu kood Kogus (t /a)

15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 1 15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 0.015 20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.01 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 5

Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogusedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksulAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

20/27

Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõudedTegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus RakendamineJäätmetekogumine,sortimine

Käitises tuleb liigit i koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1)pakendid (15 01); 2) ohtlikud jäätmed

Tuleb kasutada kõiki võimalusi jäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale sedatekkekohas ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

Pidev

Jäätmete veduja üleandmine

Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisilnõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

Käitaja on kohustatud andma tema valduses olevaid jäätmeid käitlemiseks üle selleks õigust omavaleisikule. Ohtlikud jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Pidev

Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgasjäätmekäitluskohtade järelhooldusAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 29. KeskkonnaseirenõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoksAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liikAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

21/27

Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõudedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlusAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikusAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetesAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimineTabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupaKasutatav kütus Energia tootmine, MWh/aKütuse nimetus KN

koodVäävel%

Tuhk%

Alumine kütte- väärtus,MJ/kg või gaasi korralMJ/Nm³

Kogus, t /a või gaasi korral, tuh m³ Erikulu, t , m³, kWh võimuud toote- ühikukohta

Elekter Soojus ja aurTootmis-protsessis

Ruumide kütmiseks jaolmevee soojenda- miseks

Sise-trans-pordiks

Muu Kokku Oma-tarve

Müük Kokku Oma-tarve

Müük Kokku

Küttepuud 4401 0.005 0.30 13.70 8 8 0 0Põlevkiviõli(kergefraktsioon)

271019 64

0.74 0.002 38.50 50 50 0 0

Diislikütus 271019 43

0.035 0.01 42 30 30 0 0

Autobensiin 271012 45

43.50 0.20 0.20 0 0

Kerge kütteõli 271019 43

0.20 0.171 41 45 45 0 0

Diislikütus 271019 43

0.035 0.01 42 4 26 30 0 0

22/27

Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupaTootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a

Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/aOma-toodang

Muutarnija

Erikulu, MWh tooteühikukohta

Kokku Oma-toodang

Muutarnija

Erikulu, MWh tooteühikukohta

Kokku Oma-toodang

Muutarnija

Kokku

Käitis Kokku 189.30 189.30 0 0Munapakendamiskeskus Jahutus ja külmutus 5 5 0 0Kanalad 3 tk kokku Ventilatsioon 30 30 0 0Munapakendamiskeskus Veetöötlusseadmed 0.30 0.30 0 0Munapakendamiskeskus Valgustus 10 10 0 0Kanalad 3 tk kokku Valgustus 40.50 40.50 0 0Munapakendamiskeskus Ruumide kütmine ja olmeveesoojendamine

5 5 0 0

Teraviljakuivatid Muu kasutus 46.50 46.50 0 0Söödatootmiskompleks Muu kasutus 50 50 0 0Söödatootmiskompleks Valgustus 2 2 0 0

Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müraTabel 44. Lõhna esinemine välisõhusLõhna allikas Nr plaanil

või kaardilLõhnaaine või ainetesegu

Kasutatud määramis-meetodid

Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhnaesinemissagedus ja tugevus)

Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajadusepõhjendus

Sõnnikuhoidlad 5 Lõhnaaineid või ainetesegu ei ole määratud

Lõhnaaineid või ainetesegu ei ole määratud


Lõhnaaineid või ainete segu eiole määratud

Tahesõnnikuhoidlatest vähendab ebameeldivat lõhnavirtsakogumissüsteemi ja virtsakaevu rajamine

Lindlad 1;2 Lõhnaaineid või ainetesegu ei ole määratud




Puhas lindlainventar ja sõnniku õigeaegne eemaldamine lindlastvähendab lindlast lähtuvat ebameeldivat lõhna.

Põllud(sõnnikulaotamine)

0 Lõhnaaineid või ainetesegu ei ole määratud




Sõnniku kiire sissekünd (48 h jooksul), laotamiseks sobiva ilmavalik (jahe, tuulevaikne)

Tabel 45.1 VibratsioonAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 45.2 Välisõhus leviv müraAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

23/27

OmaseireTabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seireAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmedMeede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme

rakendamisetähtaeg

Jäätmetekkeseire

Käitajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist , hulgast ja päritolust, jäätmekäitluseseisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud võivaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekkekohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha,kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Rakendatud

Tootmise seire Käitises toimub korrapärane vee, energia (elekter, vedelkütus), söötade, jäätmete ja väetiste s.h.sõnniku koguste arvestus ja olukorra hindamine.

Rakendatud

Lõhna seire Sõnniku laotamisel kasutatakse korras ja kaasaegset laotustehnikat, võimalusel kiire sõnniku sissekündpärast laotamist ning laotamiseks sobiva ilma valik (jahe ja tuulevaikne). Lindlates kasutataksekaasaegseid sõnniku eemaldamise süsteeme (linttransportööriga iga korruse vahelt) Ehitatakse virtsakogumise süsteem ja virtsahoidla, mis hõlmab kõikide sõnnikuhoidlate ümbrust.

Rakendatud

Müra- javibratsiooniseire

Pidevat seiret ei teostata, kuna müra- ja vibratsioonitase väljaspool käitise territooriumi ei ületa lubatudnormi.

Kui tekib kahtlus, et käitise tegevusest lähtuv müra põhjustab häiringuidlähimates elamutes, koostatakse plaan mürauuringute läbiviimiseksvastavalt sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 “Müranormtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes jamürataseme mõõtmise meetodid” (RTL 2002, 38, 511), millesnäidatakse ära punktid, kus mürataseme mõõtmisi vajalikuks peetakse.


Sõnniku toitainete sisalduse määramine ning põldude toitainete vajaduse määramine. Vähemalt 1 kord 5aasta jooksul määrata kõikide sõnniku laotamiseks kasutatavate põldude mulla toiteelementide sisaldus.Vähemalt 1 kord 2 aasta jooksul enne kevadise laotusperioodi algust määrata sõnniku kogulämmastik,vees lahustuv lämmastik, kogukaalium ja kogufosfor. Iga sõnnikuhoidla kohta võtta üks proov. Niimulla, kui ka sõnnikuproovid lasta analüüsida akrediteeritud laboratooriumis.

Mullaproovid vähemalt 1 x 5 aasta jooksul ja sõnnikuproovid vähemalt1x 2 aasta jooksul.

Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmedAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

24/27

Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)Tootmisetapp,tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgedepiiramiseks kehtestatudkord ja juhisedkäitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatudkorra ja juhisteülevaatamisesagedus

Munakanadepidamine

Masinate ja/või seadmete purunemine - munasorteeri,söödatehase või traktorite purunemine

Parandatakse kohapealsete jõududega või tellitakse hooldemeeskond Leedust(munasorteeri puhul). Sööta tehakse alati kolme päeva varu ette. T raktoridremonditakse kohapeal või tellitakse hooldemeeskond. Kõiki seadmeid kontrollitaksepidevalt , et ennetada purunemisi.

Vastavaltvajadusele

Munakanadepidamine /sõnnikukäitlus

Kehaliste traumade oht liikurmehhanismidegatöötamisel

Töötajate koolitamine ja instrueerimine. Kõrvalistel isikutel viibimine kanalaterritooriumil ilma loata on keelatud.

Vastavaltvajadusele

Munakanadepidamine

Veeavarii - katkeb vee kasutamise võimalus Lekke korral kraanid suletakse ja rike kõrvaldatakse. Puurkaevu pumba purunemisellülitatakse vesi ümber OÜ Kesa-Agro puurkaevule.

Vastavaltvajadusele

Munakanadepidamine

Elektrikatkestus - oht läbi tootmisetapi võitehnoloogiaprotsessi eelkõige lindudele, sest lindlatemikrokliima, söötmine, jootmine, sõnnikueemaldamine on seotud elektriga.

Töötajad on instrueeritud katkestuse põhjuse kiireks väljaselgitamiseks. Lühiajaliseelektrikatkestuse korral avada kõik kanala uksed, pikemaajalise katkestuse korralühendatakse traktorile generaator ja käivitatakse elekter.

Vastavaltvajadusele

Munakanadepidamine

Tulekahju - otsene oht töötajate ja lindude tervisele(elule). Hoonete ja toormete hävimise oht.

Kirjalik kava tulekahju ennetamiseks ja tulekahju korral tegutsemiseks. Olemas onesmased tulekustutusvahendid ja töötajad on instrueeritud tegutsemiseks tulekahjukorral

Vastavaltvajadusele

25/27

Tabel 53. TegevushälbedTegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess MeedeTehnoloogiaseadmetetöö alustamine

Linnukasvatus ja munade tootmine onpidev protsess, kanad on lindlates 24 tundiööpäevas. Kõik tehnoloogilised seadmedalustavad tööd vastavalt kas automaatseltvõi käsitsi.

Tegevushälbeid tehnoloogiaseadmete töö alustamine ei põhjusta

Puhastusseadmeterikked

veepuhasti Filtrite vahetus vastavalt vajadusele

Puhastustööd kanalad Kanalate pesu toimub 13-14 kuu järel, kui kanalast on kanad (vanad äramunenud kanad) välja viidud. Pesu toimub survepesuriga. Peale veegapesemist pihustatakse kanalad seestpooltspetsiaalse seadme abil üle desoainega, lülitatakse välja ventilatsioon, suletakse uksed ja aknad ningjäetakse ööpäevaks seisma. Järgmisel päeval tuuakse kanad kanalasse.

Tehnoloogiaseadmetetöö lõpetamine

Linnukasvatus ja munade tootmine onpidev protsess, kanad on lindlates 24 tundiööpäevas. Kõik tehnoloogilised seadmedlõpetavad tööd vastavalt kas automaatseltvõi käsitsi.

Tegevushälbeid tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine ei põhjusta

Tootmisseadmeterikked

Kanalad, munapakendamiskeskus,söödakompleks, kuivatid

Hooldus- ja kontrolltöid teostavad üldiselt farmi oma töötajad, inventari ja seadmete remondiks eraldi lepinguid sõlmitud pole. Selleks ontöötajad läbinud vastava väljaõppe ja vajalikud instruktsioonid ja käsiraamatud on töötajatele kättesaadavad. Vajadusel kasutatakse masinate,seadmete remondiks ja hoolduseks firmasid, kes vastavat tehnikat Eestis esindavad või spetsiaalne firma. Käitise vajalike seadmete olukordajälgivad igapäevaselt talitajad, masinistid, mehaanikud, rikked likvideerivad mehaanikud või kutsutakse vastava valdkonna remondi teenusepakkujad.

Puhastustööd Munapakendamiskeskus, olmeruumid Koristatakse ja pestakse üks kord päevas.Puhastustööd söödakompleks Söödakompleksi punkrid, kärud, transportöörid iga 4-6 kuu järel tühjendatakse täielikult , puhastatakse, tehakse vajadusel tehnilised

hooldustööd ja võetaksae jälle kasutusse sööda tootmisel, hoidmisel. Söödakompleksi põrandapind puhastatakse igapäevaselt .

Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmedKäitises tegevuse lõpetamisel: Lindlates olevad kanad realiseeritakse või surmatakse ja antakse üle vastavale käitlusettevõttele. • Lindlad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust japuhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise. • Käitis puhastatakse abimaterjalidest.• Söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse). • Jahutusseadmed müüakse, seadmete demonteerimine peab toimuma vastavaspetsialisti järelevalve all. • Farmis kasutusel olev tehnika (nt mobiilsed seadmed) müüakse. • Ravimid ja muud kemikaalid (kütus) müüakse. • Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus,suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja tagatakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimine. • Veetorustik tühjendatakse. • Käitiseterritooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (nt. segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat luba omavalejäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise. • Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikuteja loomade juurdepääsu vältimiseks. • Tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmisenijärgmisele omanikule. • Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmetenõuetekohane käitlemine.

26/27

Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõteAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetestAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatusKäitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel. Andmete liik Andmete sisu Andmete esitamise sagedus Kohustuse algamise viis Kohustuse algamise kpvPõhjavee kvaliteedi seire Esitatavate andmete sisu ja nõuded on toodud tabelis 14. Üks kord aastas Määratud kuupäev 01.01.2017

Tabel 58. Kompleksloa lisadAndmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

27/27

tabel 1. keskkonnakompleksluba · pidamine - kanade tervise kontrollimine igapäevaselt vaatavad...

Documents