Haridusalane toetussotsiaalsetele ettevõtetele

SotSiaalSe ettevõtluSe Sektori Hetkepilt läänemeremaadeS

Projekti „Sotsiaalse ettevõtluse areng Läänemere regioonis“ (Social entrepreneurship development in Baltic Sea region) viiakse ellu Erasmus+ juhtimisel ja Euroopa Liidu kaasfinantseerimise abil.

Sotsiaalse ettevõtlusesektori hetkepilt

läänemeremaades:Haridusalane toetus sotsiaalsetele

ettevõtetele

Projekti „Sotsiaalse ettevõtluse areng Läänemere regioonis“ (Social entrepreneurship development in Baltic Sea region) viiakse ellu Erasmus+ juhtimisel ja Euroopa Liidu kaasfinantseerimise abil.

autoridSoome: Iiro Niemi, Soome Sotsiaalse Ettevõtluse Akadeemia - www.syyakatemia.org

eesti: Jaan Aps, Eesti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik - http://sev.ee/et/

taani: Per Bach, Taani Sotsiaalsed Ettevõtjad - www.sociale-entreprenører.dk

läti: Renate Lukjanska, Biedrība „Sociālās inovācijas centrs” - http://socialinnovation.lv/en

leedu: Mindaugas Danys, Socialines ir ekonomines pletros centras - http://www.sepc.lt/

poola: Anna Cebula, Centrum Rozwoju Inicjatyw Spolecznych CRIS - http://www.cris.org.pl/

rootsi: Bert-Ola Bergstrand, Social Kapital Forum - http://www.socialcapitalforum.se/

Artiklis esitatud teave ja vaated on pärit artikli autoritelt ega peegelda tingimata Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti. Komisjon ei taga uurimuses kasutatud andmete täpsust. Komisjon ega Komisjoni nimel tegutsevad isikud ei võta vastutust artiklis sisalduva informatsiooni mistahes kasutamisviiside eest.

3

SISSEJuhATuSVeel mõne aasta eest sarnanes sotsiaalne ettevõtlus enamikus Euroopa riikides ”mustale kastile”. Kui avastati ja mõisteti sotsiaalse ettevõtluse potentsiaali finantsiliselt jätkusuutliku positiivse ühiskondliku muutuse loomisel, hakkasid uurijad ja analüütikud sellele tähelepanu pöörama.

Kõigest mõni kuu enne selle dokumendi valmimist avaldati veebis kaks aruannet. Euroopa Komisjon avaldas oma esimese sotsiaalseid ettevõtteid võrdleva ülevaate 2014. aasta lõpus. Selles põhjalikus uurimuses kirjeldatakse 28 Euroopa Liidu liikmesriigi ja Šveitsi sotsiaalse ettevõtluse peamisi tunnusjooni, kasutades tavapärast definitsiooni ja lähenemisviisi. Antakse ka üldistav ülevaade sotsiaalse ettevõtluse süsteemidest maade kaupa, mainides sealjuures nende arengut piiravaid tegureid.

Lisaks sellele avaldas üks Euroopa Sotsiaalfondi õpivõrgustikest, Sotsiaalse Ettevõtluse Võrgustik (The Social Entrepreneurship Network), 2013-14. aastal uurimuse „Policy meets practice - enabling the growth of social enterprises“ („Poliitika ja praktika puutepunkt: sotsiaalsete ettevõtete kasvu võimaldamisest“). Selles esitatakse mõned näited võtmepoliitikate ning nendega seotud heade praktikate kohta valitud EL liikmesriikides.

Senistes aruannetes on mitmed olulised aspektid siiski katmata jäänud. Seetõttu esitab käesolev aruanne infot nii formaal- kui mitteformaalhariduslike võimaluste kohta seoses sotsiaalse ettevõtlusega Läänemere piirkonna riikides.

4

TAANIHetkeseisu analüüs

Taanis pööratakse järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsete ettevõtete alasele haridusele.

Kättesaadavad on erinevad haridusprogrammid, mida pakuvad nii ülikoolid, ülikoolide kolledžid (näiteks professionaalsetele sotsiaaltöötajatele, medõdedele, põhi- ja keskkooliõpetajatele) kui ka põhikoolid ning keskkoolid. Kasvab ka nende haridusasutuste arv, mis pakuvad toetust ja mitteformaalset haridust sotsiaalsetele ettevõtjatele ja sotsiaalsetele ettevõtetele.

Ülikoolitasemel pakub Roskilde Ülikooli juures tegutsev Sotsiaalse Ettevõtluse Keskus alates 2008. aastast kaheaastast sotsiaalse ettevõtluse magistriõppeprogrammi (60 ECTS). Praeguseks on selle programmi läbinud umbes 130 inimest. 2013. aasta septembris käivitas Roskilde Ülikool ka sotsiaalse ettevõtluse ja juhtimise magistriõppeprogrammi (International Master in Social Entrepreneurship and Management) (120 ECTS). Alates 2015. aastast pakub Roskilde Ülikool magistriprogrammi sotsiaalse innovatsiooni uuringute alal (Kandidatuddannelsen Sociale interventionsstudier).

Kopenhaageni Ärikool pakub alates 2010. aastast bakalaureuseõppes sotsiaalse ettevõtluse kõrvaleriala. Alates 2014. aasta jaanuarist saavad bakalaureuseastme üliõpilased osaleda ühe semestri kestval valikkursusel „oma sotsiaalse ettevõtmise alustamine“. Alates 2014. aasta septembrist on avatud 12-nädalane tasuta sotsiaalse ettevõtluse veebikursus (Massive Online Open Course (MOOC)), milles saavad osaleda üliõpilased kogu maailmast.

Ühepäevaseid sotsiaalse ettevõtluse kursusi/õpikodasid üliõpilastele on peetud näiteks ka Aarhusi Ülikoolis (http://cei.au.dk/stud/afholdte-aktiviteter/workshop-i-socialt-entreprenoerskab).

Teisi sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni alaseid programme pakub näiteks VIA Ülikooli kolledži Jutlandis: 10/15 ECTS mahuga sotsiaalse ettevõtluse/sotsiaalse innovatsiooni/sotsiaalse ettevõtte õpimoodulid bakalaureuseõppes sotsiaalhoolekande ja tervishoiu alal (medõed, sotsiaaltöötajad, sotsiaalpedagoogid jne).

Üks oluline lisamehhanism sellist tüüpi tegevuste toetamiseks on Taani Ettevõtluse Sihtasutus – Noored Ettevõtjad (Danish Foundation for Entrepreneurship

– Young Enterprise). Sellega toetatakse õpetajatele mõeldud koolitusi ja innovaatilisi õpetajakoolituse projekte põhikoolist ülikoolini ettevõtluse ja sotsiaalse ettevõtluse kursuste raames.

Koolitusi, toetust, töötamise kohti, näituste ja sündmuste läbiviimise paikasid pakuvad sotsiaalsetele ettevõtetele ja muutuste tegijatele ka „The Hub“ ja sarnased kohad Kopenhaagenis ja teistes Taani piirkondades.

Alates 2012. aastast on rahvusliku sotsiaalse innovatsiooni platvormi Social+ kaudu toetust saanud sotsiaalsete uuslahenduste ja innovatsiooni ettevõtmised, sealhulgas sotsiaalsed ettevõtted. Social+ eesmärk on eelkõige: 1) koguda ja luua teadmisi sotsiaalsete uuslahenduste ja sotsiaalse innovatsiooni kohta; 2) tuua kokku eri sektorites tegutsevad uuendusmeelsed inimesed; 3) edendada dialoogi otsustajate, uuendajate ja meedia vahel; 4) ergutada sotsiaalse innovatsiooni alast väitlust;5) nõustada sotsiaalsete uuslahenduste loojaid ning luua koos nendega.

Portaali Social+ toetab rahaliselt VELUX fonden, kaasfinantseerijaks on VILLUM fonden. Social+ on mittetulundusühenduse Sotsiaalse Arengu Keskus (Social Development Centre) iseseisev osa. Aruande esitab: Taani.

Sotsiaalsetele ettevõtetele annavad toetust ka rahvusvahelised organisatsioonid, nagu näiteks Ashoka, kelle üks kontor asub Skandinaavias.

Üldiselt on Taanis palju võimalusi sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsete ettevõtete alase hariduse saamiseks, aga ikkagi püsib vajadus pikemaajalise praktilise hariduse järele. VIA Ülikooli Kolledž püüdis algatada bakalaureuseõppe programmi sotsiaalse ettevõtluse erialal, et seda vajadust rahuldada. Kuid haridusministeerium ei ole programmi seni heaks kiitnud. Teise võimalusena võiks erinevate erialade õppekavadesse lisada senisest rohkem sotsiaalse ettevõtluse kursusi valikainena või püsimoodulitena, et sel teel innustada ülikoolilõpetajaid valima sotsiaalset ettevõtlust oma professionaalse karjääri ülesehitamise tööriistaks.

5

EESTIHuvipoolte kirjeldus

eesti Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik (eraorganisatsioon/mittetulundusühendus, mitteformaalne haridus, tegevjuhtidele ja sotsiaalsete ettevõtete meeskondadele ning avaliku sektori teenusepakkujatele (võrgustiku liikmed, kuid mitte ainult), suurem osa tegevustest on seni toimunud Eestis. Lihtsaim viis haridustegevusteks on koostöö algatamine mõjuanalüüsi koostamise ja ärimudeli arendamise eesmärgil.)

1) Võimekuse ülesehitamise programmid (nt vabatahtlike värbamine ja juhtimine kui sotsiaalse ettevõtte mudeli osa; action learningu metodoloogia kasutamine; koos heateo Sihtasutusega: tootedisain).

2) Mõjuanalüüs (vt: aruande peatükki mõjust).3) Materjalid (tekstid, videod) sotsiaalse ettevõtluse eri tahkude kohta.

Heateo Sihtasutus (eraorganisatsioon/mittetulundusühing, mitteformaalne haridus, suure ühiskondliku mõjuga organisatsioonide (sh sotsiaalsed ettevõtted) tegevjuhtidele ja meeskondadele, tegevusi viiakse läbi eesti keeles.)

1) Võimekuse ülesehitamine toetusportfellis osalemiseks (peamiselt konsulteerimine ja mentorlus)2) Aeg-ajalt pöördutakse laiema teemast huvitatute ringi

poole, pakkudes neile koolitus- ja arendusprogramme (nt tootedisain)

tartu Ülikool (avalik-õiguslik/mittetulundusühendus, formaalharidus, kättesaadav ülikooli üliõpilastele)

Kursus Developing Social Entreprise („Sotsiaalse ettevõtte arendamine“) inglise keeles (vt allpool)

Ülikoolis töötab inimene, kes tegeleb aktiivselt sotsiaalse ettevõtluse tutvustamisega

tallinna Ülikool (avalik-õiguslik/mittetulundusühendus, formaalharidus, kättesaadav ülikooli üliõpilastele (ning teistele, kui tegemist on ebaregulaarselt toimuva sotsiaalse ettevõtluse suvekooliga)

Ebaregulaarselt toimuvad suvekoolid ja idufirmade kursused üliõpilastele inglise keeles

Ülikoolis töötab inglise keelt emakeelena rääkiv inimene, kes tegeleb aktiivselt sotsiaalse ettevõtluse tutvustamisega

maakondlikud arenduskeskused (mak) (mittetulunduslikult tegutsevad konsultandid) (avalik-õiguslik/mittetulundusühendus, mitteformaalne haridus, avatud ainult Eestis tegutsevate maakondlike ühiskondlike organisatsioonide tegevjuhtidele ja meeskondadele ning kohalike kogukondade eestvedajatele)

1) Enamik arenduskeskusi pakub ebaregulaarselt sotsiaalse ettevõtluse koolitusi2) Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus on algatanud sotsiaalse ettevõtluse arendustegevuse (2014. aastal viidi läbi vastav mentorprogramm ja õppereis)

1) Haridusalased tegevused jõuavad rohujuuretasandini2) Tegevused toimuvad ebaregulaarselt

6

Hetkeseisu analüüs Üpris aktiivne, aeg-ajalt uuenduslik, kuid ebaregulaarne ja ebaühtlase kvaliteediga – selline on parim viis kirjeldada Eestis sotsiaalse ettevõtluse teemal pakutavaid koolitusi ja haridust. Praktikutele mõeldud koolitusi on valdkonna suunanäitajad isehakanud sotsiaalsetele ettevõtjatele pakkunud juba terve dekaadi jooksul, kuid Eestis puudub siiani programm, milles kogenud meeskond pakuks regulaarset ja kõrgetasemelist koolitust. Formaalharidussüsteemis hakkavad kõrgkoolid end asjaga kurssi viima, aga õppekavade arendamine ja kursuste olemasolu sõltub üksikute õppejõudude innukusest ning tavaliselt rahastatakse seda projekti kaupa (erandiks on Tartu Ülikool, vt allpool). Projektipõhised ühekordsed kursused on tavaliselt küll piisavalt interaktiivsed, kuid enamasti pole need vajalikul akadeemilisel tasemel ega kutsu üliõpilasi oma ettevõtjaoskusi proovile panema. haridus- ja teadusministeeriumi strateegiliselt paremini läbimõeldud lähenemine sotsiaalse ettevõtluse alasele haridusele tooks kindlasti kaasa kiire pöörde paremuse poole, sest viimase kümne aasta jooksul tehtud töö on esile toonud terve hulga asjatundlikke koolitajaid/lektoreid ja õppematerjale.

Aastaid on olnud tavaks, et suurem osa koolitustest ja mentorprogrammidest on kättesaadavad isehakanud sotsiaalsetele ettevõtjatele – need on edukate mittetulundusühenduste juhid, kelle eesmärk on sotsiaalse ettevõtluse sektori ülesehitamine, ja/või täiesti uute ideede käivitajad (enamasti noored inimesed). Parimal juhul on sellistes programmides ühendatud rahaline ja mitterahaline toetus.

Näiteks: heateo Sihtasutus korraldas kaks sotsiaalse ettevõtte ideekonkurssi (2005/06. ja 2006/07. aastal), milles koolitus ja mentorlus ühendati finalistidele mõeldud auhinnarahaga. Ühest esimese konkursi võitjast (Terve Eesti Sihtasutus) sai konkursile järgnenud aastate edukamaid sotsiaalseid ettevõtteid, kes pakub ärilt ärile (B2B) põhimõtte järgi töötajate tervise arendamisprogramme kindlatel teemadel, nagu näiteks HIV/AIDS-i ennetustöö, lapsevanematele mõeldud koolitused varase lapseea seksuaalsest arengust, vastutustundlik alkoholitarbimine.

Ka Eesti tuntuim äriideede konkurss Ajujaht (mõeldud eelkõige üliõpilastele, kuid mitte ainult) on mitmel aastal välja pannud eriauhinna parimale sotsiaalse ettevõtluse ideele. Finalistid on 3-5 kuu kestel saanud ka kõrgetasemelist mitterahalist toetust. 2009-10. aastal viis selline arenguprotsess, milles lõi kaasa ka heateo Sihtasutus, MTÜ Abikäsi asutamiseni. See on edulugu erivajadustega inimeste töölerakendamisest Eesti sotsiaalsetes ettevõtetes, mis tõmbab ligi nii „ärilt ärile“ kliente kui ka „maksa edu eest“-skeemi alusel toimivaid avalike teenuste osutajaid.

Mõlemal juhul seisnes heateo Sihtasutuse koolituse ja mentorite tugevus erasektoris tegutsevate kogenud professionaalide kaasamises vabatahtlikkuse alusel.

Kuigi nende osalemine üksi edu ei taganud, võimaldas nende nõudlik suhtumine küllalt kiiresti läbi kukutada paljud nõrgad algatused.

2014. aastal tegid edukat koostööd Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. KÜSK-is oli juba välja arendatud mõistlik protsess sotsiaalse ettevõtluse arengutoetuste pakkumiseks, milles toetus jagati kaheks ajaliselt seotud osaks: esmalt antakse väiksem summa (seemneraha) äriplaani kirjutamiseks ning seejärel suurem summa plaani elluviimiseks. Selle lähenemise üks nõrkus on see, et mõned kandidaadid (enamasti traditsioonilised mittetulundusühendused) pidasid seemneraha lihtsalt palga maksmise võimaluseks ega seadnudki suuremaid ambitsioone. Paljud positiivse vastuse saanud kandidaadid polnud suurema rahastamise saamiseks esitatud äriplaane testinud ning see muutis plaani läbikukkumise rakendusfaasis üsna tõenäoliseks.

KÜSK analüüsis neid probleeme ning parandas koostöös SEV-iga toetuse pakkumise mehhanismi. 2014. aasta jaanuarist aprillini kestis järjekordne periood, mil seemneraha taotlejad äriplaane koostasid. Seekord läbisid nad igas kuus nende sotsiaalse ettevõtte ärimudeli kõige olulisemate tahkudega seotud läbimõeldud ülesehitusega koolituse ja mentorkohtumised (muutusteteooriast hinnakujunduse ja turunduseni). Osalejad pidid koolituste vahel täitma praktilisi ülesandeid, mis olid vahetult seotud nende äriplaani kõige tähtsama hüpoteesi testimisega.

Koolitused viis läbi SEV, kes värbas oma tuumikmeeskonda ka ühe kogenud mentori väljastpoolt. See lähenemine osutus edukaks: suuremate summade taotlemise ajal, sügisel 2014, oli esitatud äriplaanide tase palju kõrgem kui eelmistel kordadel.

7

Seni on toimunud ainult üks regulaarselt peetav ülikooli korraldatud sotsiaalse ettevõtluse kursus. See on „Sotsiaalse ettevõtte arendamine“ (Developing Social Entreprise) Tartu Ülikoolis (majandusteaduskond). Kursust

on korraldatud juba kolmel aastal (2013/14. õppeaasta jäi vahele): 2011/12, 2012/13 ja 2014/15 kevadsemestril. Kursus on inglise keeles ning sisaldab e-õpet.

Juhtumiuuringesimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori Seiku kogemusSEIKu kutsuti ellu sotsiaalse ettevõtte Domus Dorpatensis (DD) algatusel Eesti suuruselt teises linnas Tartus. 30% Tartu elanikest on üliõpilased – linnas on kaks suurt ülikooli ja mitu väiksemat kõrgharidust jagavat asutust.

DD esindab Eesti konteksti arvestades ainulaadset sotsiaalse ettevõtte mudelit. Organisatsioon teenib oma müügitulu külaliskorterite ja seminariruumide rentimisega ning pakub samal ajal süsteemselt väljaarendatud noorte juhtide arendusprogramme üliõpilastele.

DD – nagu ka paljude sarnase missiooniga organisatsioonide – peamine eesmärk on koolitada muutuste läbiviijaid, kellel oleks ühiskonnale positiivne mõju olenemata rollist, mille nad hiljem elus ja karjääris oma kanda võtavad. DD erineb paljudest noorte juhtide arendajatest selle poolest, et järgib ambitsioonikamat ja põhjalikumalt läbimõeldud strateegiale rajatud lähenemisviisi. DD juhid teavad hästi, et ainult 2-3 aastat aktiivset juhtimisoskuste arendamist ei pruugi luua piisavalt tugevat alust selleks, et saada pärast ülikooli lõpetamist ja palgatööle asumist mõjukaks muutuste läbiviijaks. Nii on DD pidevalt otsinud võimalusi, et pakkuda oma põhiprogrammide vilistlastele erinevaid kindlasuunalisi teid tulevikku.

On üsna loomulik, et DD seadis 2012. aastal sotsiaalseks ettevõtjaks saamise üheks peamiseks teerajaks neile, kes näitavad üles märkimisväärset potentsiaali ja motivatsiooni saada muutuste läbiviijateks. Sel ajal valitses sotsiaalsete ettevõtete ja idufirmade toetusvõimaluste puudus. Kõige levinum sotsiaalse ettevõtluse eripäraga arvestav abivahend, lisaks ühekordsele projektipõhisele mitterahalisele tegevusele, oli kas: • ebaregulaarne, projektipõhine rahastus kodanikuühiskonna algatuse kujul, ilma märkimisväärse mitterahalise toetuseta (nagu näiteks KÜSK-i toetuste taotlusvoorud); või• kättesaadav ainult vähestele algatustele (1-3 aastas), kellel on hästi läbimõeldud idee (nii muutuste läbiviimise teooria kui ka võimaliku ärimudeli osas) ja erakordselt võimekas juht (heateo Sihtasutuse toetusportfell; Ajujahi finalistid).

DD pilootinkubaatori SEIKU rahastamisel kombineeriti erinevaid toetusi, esmajoones pärinesid need KÜSK-ilt (riiklik rahastus), Avatud Eesti Fondilt (EEA toetused) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (Euroopa Liidu rahastatud noorte ettevõtlusprogramm SPIRIT). Projekti juht ja inkubaatori ärikonsultant võeti tööle (esimene täis-, teine osalise tööajaga), meeskond pandi kokku DD teistes programmides vabatahtlikuna osalevatest kõige kogenumatest üliõpilastest. Mõned põhilised koolitajad võeti palgatööle, kümned ärispetsialistid ja mentorid värvati vabatahtlikkuse alusel.

SEIKU pilootaasta sisaldas eelinkubatsiooni (3 kuud) ja inkubatsiooni (7 kuud). Eelinkubatsiooni peamised elemendid olid koolitusprogramm, ärinõustamine, äriplaani koostamine ja selle kaitsmine. Inkubatsioon ehitati kolmele plokile: igal teisel nädalavahetusel toimuvad sessioonid (koolitused ja kohtumised mentoritega), iganädalased edasijõudmise ülevaatused ja ärinõustamine.

Protsess algas suhtlemis- ja koolitusüritusega „Sotsiaalsete Idufirmade Nädalalõpp“, millel osales üle 70 inimese. Ürituse lõpus esitleti üheksat sotsiaalse ettevõtte ideed. Kaks nendest jätkasid inkubaatoris.

Eelinkubatsiooni statistika (oktoober – detsember 2013):• 23 kandidaatmeeskonda, kokku 40 inimest;• heaks kiideti 15 avaldust, kokku neis meeskondades 25 inimest;• kõige populaarsemad teemad: haridus, noorte tööhõive ja noortetöö.

Inkubatsiooni statistika (veebruar – august 2014):• 16 kandidaati;• 8 kiideti heaks;• 1 langes välja;• 8 alustajast 3 saatis edu (nad lõid vähemalt ühe uue töökoha), 2 olid suhteliselt edukad (uusi müügitulul põhinevaid töökohti ei loodud, kuid nad jätkavad oma tegevust; üks lõi toetusel põhineva töökoha), 3 kukkusid läbi (idee ei hakanud tööle, meeskond läks lõhki ja/või meeskonnaliikmed olid alahinnanud pingutust, mida ettevõtjaks saamiseks teha tuleb ning kaalusid teisi karjäärivõimalusi).

Kõige olulisemad õppetunnid.• Igal idufirmal peaks olema hästi väljaarendatud äriplaan enne inkubatsiooniprotsessi algust. Vastasel juhul leiavad osalejad end olevat väga erinevates arengufaasides ning nii muutub raskeks juhtida inkubatsiooniprotsessi ühtse programmina (eriti kehtib see interaktiivsete koolituste kohta). Samuti jätab see ruumi tarbetu riski jaoks: mõned osalejad avastavad alles inkubaatoris, et nende idee ei hakka tööle isegi „paberil“ (st pärast seda, kui nad on inkubaatoris olemise ajal koostanud äriplaani koos üksikasjaliku turundusuuringu või finantsanalüüsiga).• On väga raske inkubaatorit üles ehitada, kui töö eest saab tasu ainult projektijuht ning kõik teised tegutsevad vabatahtlikena (ja on suhteliselt vähekogenud).• Üheksa kuud on liiga lühike aeg selleks, et päriselt ettevõte käima panna, kuna enamik osalejatest ei pühendanud inkubatsioonile isegi poolt oma vabast ajast (sest neil on põhitöö või nad on lastega kodus).• Osalejatele oluliste ühiskondlike valupunktide ja ärimudelite hulk oli liiga suur (maaelu arengu toetamisest

8

IT-lahenduste loomiseni). Kahjuks ei tekkinud sellelt pinnalt sünergiat. Selle asemel viis teemade rohkus üsna hajusa koolitusprogrammini, kuna käsitlemist pidid leidma kõigi osalejate eripalgelised teemad.• Kui kommunikatsiooni tarvis oleks plaanitud rohkem vahendeid, oleks SEIKU võimekus märgata inkubaatoris osalejaid, nende ideid ja edusamme olnud tunduvalt suurem.

Mudeli olulisemad eelised• Nädalavahetus sobis sessioonide läbiviimiseks hästi. Eelinkubatsioon oli muuhulgas õpetanud, et tööpäeva õhtutel toimuvad sessioonid on liiga lühikesed meeskonnavaimu tekkimiseks eri algatuste esindajate vahel. Samuti oli inimestel keeruline pärast tööpäeva lõppu täielikult keskenduda. Formaadi muutmine andis tulemuseks suurema tõhususe ning kogukonnatunde esiletõusmise nende osalejate vahel, kes tegid läbi kogu perioodi.• Mentorid ja koolitajad (sotsiaalse ja „tavalise“ ettevõtluse eri tahkudega seotud spetsialistid ja praktikud), kellega osalejad aasta jooksul nädalalõpusessioonidel suhelda võisid. Kümned väga asjatundlikud ja edukad inimesed

kinkisid rõõmuga oma vaba aega ja energiat inkubantide abistamiseks.• Kindla struktuuri ja paindlikkuse hea vahekord, sellele lisaks individuaalne lähenemine, aitasid osalejate edusammudele tublisti kaasa. Osalejad pidid igal nädalal esitama ülevaate nädala edusammudest ning said samas individuaalset ettevõtlusalast nõustamist mentorilt ning nende muutuvate vajaduste järgi kohandatud koolitusi.

Kokkuvõtteks: soovitused teistele sarnastele inkubaatoritele• Kõikidel osalejatel peaks enne inkubaatorisse suundumist olemas olema täielik, hästi läbi mõeldud (parimal juhul eelnevalt testitud) äriplaan.• Igal inkubatsiooniperioodil peaks keskenduma kindla sihtgrupiga (nt lapsed) seotud probleemile või sotsiaalse ettevõtte ideedest lähtuvale ärimudelile (nt IT-lahendused).• Programm, mille eesmärk on tegeliku ettevõtte rajamine ja vähemalt ühe uue töökoha loomine, peaks kestma rohkem kui üheksa kuud (nt vähemalt ühe aasta).• Iga inkubatsioonis osaleva meeskonna juht peab suutma ja tahtma pühendada igal nädalal vähemalt pool oma ajast ettevõtte arendamisele.

9

SOOMEHuvipoolte kirjeldus

Ühistu Soome Sotsiaalse ettevõtluse akadeemia, SYY akatemia (eraorganisatsioon, mitteformaalne haridus, kõikidele sotsiaalse ettevõtluse vastu huvi tundvatele üliõpilastele, kellel on mõni edasiarendamiseks sobiv ärimõte, avatud osalejatele teistest riikidest)

Kahe pikema koolituse (kolmanda kohta vt juhtumiuuringut allpool) sihtrühm on sotsiaalse ettevõtluse vastu huvi tundvad inimesed, eelistatult need, kel juba on

edasiarendamiseks sobiv äriidee. Tegemist oli koolitusega alustavatele sotsiaalsete ettevõtjatele või neile, kes selleks soovivad saada.

kSl täiskasvanuõppe kodanikuühendus (eraorganisatsioon, mitteformaalne haridus, avatud osalejatele teistest riikidest)

Ühistute ja sotsiaalse ettevõtluse alane haridus ja koolitused.

Juhtumiuuringmyyrä – edukas sotsiaalne ettevõteProjekt “Myyrä – edukas sotsiaalne ettevõte” viidi läbi nelja organisatsiooni koostööna: KSL Täiskasvanuõppe Kodanikuühendus, Ühistu Soome Sotsiaalse Ettevõtluse Akadeemia (SYY Akatemia), Soome Tööliit (Suomalaisen Työn liitto) and Mediajalostamo Oy. KSL oli projekti koordineeriv organisatsioon.

Projekti eesmärk oli aidata sotsiaalsetel ettevõtjatel laiendada teadmisi sotsiaalse ettevõtluse kohta ning omandada elulisi ärioskusi eduka sotsiaalse ettevõtte ülesehitamiseks. Kõige rohkem huvitas meid võimalus pakkuda töövahendeid sotsiaalse ettevõtluse paremaks turustamiseks, et muuta osalejate äri eripära nende äriliseks eeliseks.

Koolitus oli suunatud esmajoones sotsiaalsetele ettevõtjatele, kellel on Soome Sotsiaalse Ettevõtte Märk või kes plaanivad kandideerida märgi saamiseks. Üks projekti korraldajatest juhib Soome Sotsiaalse Ettevõtte Märgi väljaandmist (Soome Tööliit), kuid ei ole oma liikmetele varem jätkukoolitusi pakkunud. Üks osalevatest organisatsioonidest, SYY Akatemia, oli korraldanud kaks pikemat koolitust uutele sotsiaalsetele ettevõtjatele ning neile, kes soovivad selleks saada. Seega otsustasime, et ei keskendu oma koolitusel neile sihtrühmadele.

Tahtsime katsetada vahendusmeetodit, mida nimetatakse „tagurpidi pööratud klassiruumi meetodiks“ ning mida me enne proovinud ei olnud. Oma senise uurimistöö põhjal arvasime, et see meetod võiks sotsiaalsete ettevõtjate koolitamisel väga hästi toimida. Kandev idee on panna veebi uurimiseks üles „tavalised klassis esitatavad loengumaterjalid“, et osalejad saaksid neile sobival ajal enne koolituspäevi materjalidega tutvuda ning koolituse ajal oleks vaja teha ainult materjali omandamist hõlbustavaid ja osalejate ettevõtetega seotud harjutusi.

Kursuse ülesehitus:

• Iseseisev tutvumine materjalidega veebis, enne kursuse ametlikku algust • 21.-22.9.2013: kuidas ettevõtte kaudu elu paremaks muuta• Iseseisev tutvumine materjalidega veebis • 12.-13.10.2013: kuidas lahendada ühiskondlikke probleeme äris ja kuidas mõõta ühiskondlikku mõju• Iseseisev tutvumine materjalidega veebis • 9.-10.11.2013: turustamine sotsiaalses ettevõttes

Pärast kursuse läbimist peaks osalejal olema:• rohkem teadmisi sotsiaalsest ettevõtlusest;• töövahendid sotsiaalse ettevõtte turustamiseks ja juhtimiseks;• teadmised, kuidas mõõta ettevõtte ühiskondlikke mõjusid ja kasutada neid äriliste eelistena;• sotsiaalsete ettevõtjate võrgustikus osalemise kogemus ja heal juhul loodud ka ühine projekt, mida edaspidi ellu viia.

Osalemissoovist andis teada 10 ettevõtet, üks neist ei saanud osaleda ning tühistas oma avalduse enne kursuse algust, nii oli kursusel 9 osavõtjat.

Osavõtjad maksid kursuse eest 250 eurot, kursuse läbiviimist toetas rahaliselt ka piirkonna Majandusarengu, Transpordi ja Keskkonna Keskus (valitsusasutus).

Tagasiside kursuse kohta: keskmine hinne 4,4 (skaalal 1 – 5,5 (suurepärane)). Kõik tagasisideankeedi täitjad ütlesid, et nad soovitaksid kursust oma sõpradele, keda huvitab sotsiaalne ettevõtlus. Meile öeldi palju kiidusõnu koolitusel kasutatud hõlbustamistehnikate aadressil, samuti rõõmustas osavõtjaid koolitusel valitsenud innustav õhkkond.

10

Me plaanisime töötada juba väljakujunenud sotsiaalsete ettevõtetega, aga nende sekka sattus ka paar sellist, kes alles oma äriidee kallal pead murdsid. Loomulikult tähendas see, et osalejad polnud mõne harjutuse sooritamiseks samal tasemel. Nagu alguses eeldasime, ei piisanud sellest kursusest osalejatele – nad igatsevad rohkem selliseid koolitusi. Näiteks sooviti rohkem teada rahastamise, tootearenduse, äri tasuvuse ja võrgustike ehitamise kohta.

„Tagurpidi pööratud klassiruumi meetod“ osutus tegelikkuses pisut riukalikuks: osalejad ei olnud iseseisva õppimise osas eriti tõhusad, sellepärast oli mõnikord raske koolituspäevadel plaanitud harjutusi läbi viia. Mõnikord oli vaja enne hõlbustavate harjutuste tegemist teha lühike esitlus antud teemal, kuna oli selgunud, et paljud osalejad

ei olnud veebimaterjale läbi töötanud, kuigi seda oli neilt palutud.

Kui olime kursuse korraldanud esimesel korral projektirahastamise abil, osutus raskeks järgmise koolituse korraldamine ilma samasuguse rahastamiseta. Paistis, et vajadus kursuse jätkamiseks on olemas, kuid puudub raha. Koolitusmaterjalid on praegu projektis osalenutele kättesaadavad, kui neil peaks tekkima vajadus neid üle vaadata. Praegu on projekti koordinaatori KSL-i tööplaanis koolituse lühem variant. Ei ole veel selgunud, kui palju osalemissoove esitatakse.

Kursuse korduva läbiviimise puhul peab arvestama sellega, et võimalikud osavõtjad ei soovi tõenäoliselt panustada nii palju raha, kui kursus tegelikult maksab.

11

LäTIHuvipoolte kirjeldus

läti kristlik akadeemia, kutsemagistri programm “Sotsiaalse ettevõtte ärikorraldus“, http://en.kra.lv/studies/master-level-studies/ (eraorganisatsioon, formaalharidus, kursus on avatud majanduse või sotsiaaltöö magistrikraadiga üliõpilastele. Kursus toimub inglise, vene ja läti keeles. Kursusel osalemiseks saab kasutada Erasmuse programmi vahendeid.)

Programm akrediteeriti 3. juulil 2013, õppesuund: sotsiaalhoolekanne. Lõpetamisel antakse sotsiaalse ettevõtluse korraldaja kutsemagistri kraad. Magistriprogramm kestab 1,5-2,5 aastat, sõltuvalt üliõpilase senisest kogemusest.

See on uus haridusprogramm, mis tähendab, et mainet

alles kujundatakse. Õppemaks on 1450 eurot aastas, see on konkurentsivõimeline võrreldes teiste samalaadsete kursuste hinnaga. Programmi puudus seisneb selles, et akadeemia põhisuunaks on religioon. Programm sisaldab ka sotsiaaltööaineid – võikski rohkem keskenduda riskigruppidele.

Sotsiaalse innovatsiooni keskus, www.socialinnovation.lv (eraorganisatsioon, mitteformaalne haridus, mõeldud tulevastele sotsiaalse ettevõtluse idufirmadele; videomaterjalid on saadaval ka inglise keeles, trükimaterjalid peamiselt läti keeles)

Projektipõhised koolitused ja koolitusmaterjalide arendamine, videod. Kättesaadav tasuta kasutamiseks ja jagamiseks, viidad ingliskeelsete koolitusmaterjalide juurde.

äriarengu Fond (eraorganisatsioon, mitteformaalne haridus, mõeldud tulevastele sotsiaalse ettevõtluse idufirmadele, poliitikakujundajatele, MTÜ-dele; kursus on suuremalt jaolt läti keeles)

Sotsiaalsetele ettevõtjatele mõeldud kursuse väljatöötamine; sotsiaalsetele ettevõtjatele mõeldud kvaliteedikäsiraamatu väljatöötamine.

Hetkeseisu analüüsNagu juba mainitud, tuntakse puudust seadusandlikust raamistikust ja korralikest rahalistest ja teistest toetusvahenditest. Samamoodi ei ole Lätis ka hästi arenenud hariduslikku toetussüsteemi. See on mõistetav, kuna teooria ei eksisteeri ilma praktikata ja Lätis on selgelt puudus kogenud ja sissetöötatud sotsiaalsetest ettevõtetest. Sel põhjusel saab esile tuua ainult mõned haridusalast toetust pakkuvad huvitatud osapooled.

12

Formaalharidus:läti kristlik akadeemia on Läti kõrgkool, mis ainsana pakub akrediteeritud sotsiaalse ärikorralduse magistriprogrammi. Programmis “seotakse sotsiaaltöö ja sotsiaalse ettevõtluse põhimõtted ja printsiibid interdistsiplinaarseks tervikuks”. Kursuse ainekavas käsitletakse muuhulgas organisatsiooniteooriaid ja sotsiaalsete ettevõtete juhtimist ning tegeletakse ka eemale tõrjutud inimeste sotsiaalsete vajadustega. Tegemist on uue programmiga, akrediteerimine jõudis lõpule 2013. aastal ja praegu on nimekirjas 5 üliõpilast.

Läti Põllumajandusülikool pakub kursust „Sotsiaalne ettevõtlus“ ärikorralduse magistriõppeprogrammi osana. Kursus algas 2012. aasta veebruaris ning sisaldab 16 tundi. Kolmel kursusel osalenud saavad 3 ECTS. Kursust tutvustavas kokkuvõttes öeldakse, et kursuse eesmärk on õppida tundma sotsiaalse ettevõtluse eripärasid, selle juhtmõtteid ja kriteeriume; olla kursis sotsiaalsete ettevõtete rolliga ühiskondlik-majanduslike probleemide lahendamisel. Üliõpilased omandavad sotsiaalse ettevõtte rajamiseks ja juhtimiseks vajalikud praktilised oskused ning oskavad neid seostada valdkonna üldiste eesmärkide ja Läti seadusandlusega. Pärast kursuse läbimist üliõpilane:

•tunneb sotsiaalse ettevõtluse loomust ja käivitavaid põhimõtteid; mõistab sotsiaalse ettevõtluse rolli, väikelaenude kättesaadavuse tagajärgi, vaesuse vähendamise vajadust ja teisi Läti ja maailma ühiskondlik-majanduslikke probleeme.•oskab rajada sotsiaalset ettevõtet kooskõlas Läti seaduste ja regulatsioonidega ning sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetega.•oskab kompetentselt määratleda ettevõtte iseloomu ja ühiskondlikke ülesandeid, mõistab ühiskondlik-majanduslike probleemide ja jätkusuutliku majandusarengu kohta sotsiaalses ettevõttes.

äri ja rahanduse bakalaureusekoolAlates 2012. aastast pakutakse bakalaureusekooli vanemate kursuste üliõpilastele valikainet „Sotsiaalne ettevõtlus“. Bakalaureusekool on valinud selle suuna, et määrata oma kohta teiste Lätis äriharidust pakkuvate õppeasutuste seas.

Stockholmi majanduskool pakub sotsiaalse ettevõtluse valikkursust ning on mitu aastat olnud üks Sotsiaalse Ettevõtluse Foorumi korraldajatest ja toetajatest. Kool on kuulus oma loomingulise ja intensiivse, praktilisele õppimisele suunatud lähenemisviisi poolest. Üks näide: 2014. aastal viidi koostöös Grameen Creative Lab-i meeskonnaga läbi pilootprojekt „Terviklähenemine sotsiaalses ettevõtluses“, see toimus Connected Village õpikoja – käed külge õppimine - kujul.

SSe riga pakub bakalaureuseõppeprogrammi „Majandus ja äri“ raames valikmoodulis C sotsiaalse ettevõtluse kursust (3 ECTS). Kursust viib läbi Fionn Dobbin. Kursus on avatud ka teemast huvitatud inimestele. Osalemistasu on 300 eurot.

13

LEEDuJuhtumiuuring

loominguline šokk – sotsiaalsete ettevõtete konkurss üliõpilasteleKonkurssi Creative shock on korraldanud Üliõpilasühendus ISM ja ISM Juhtimis- ja Majandusülikool (http://creativeshock.lt/) alates 2011. aastast. Igal aastal kogunevad osavõtjad, et lahendada äritegevuse, turustamise ja avalike suhetega seotud probleeme, millega puutuvad kokku sotsiaalsed ettevõtted ja organisatsioonid. Konkursi eesmärgid on:

• tutvustada rahvusvahelistele üliõpilastele tegelikus elus üleilmselt toimivaid sotsiaalse ettevõtluse mudeleid ja vahendada, kuidas kasutada traditsioonilisi äristrateegiaid sotsiaalsetes ettevõtetes ja organisatsioonides;• parandada üliõpilaste strateegilist mõtlemist, pannes neid proovile tegelike turustamis- ja juhtimisprobleemide lahendamisel;• edendada sotsiaalset ettevõtlust kogu maailmas.

Üliõpilaste meeskonnad kogu maailmast saavad ühe fiktiivse ja ühe tegelikust elust pärit sotsiaalse ettevõtlusega seotud ülesande ning töötavad välja ettepanekud, ideed, turustus- ja äriplaanid nende väljakutsete seljatamiseks. Üksikjuhtumite lahendamise võistlus lõpeb konverentsiga nädalavahetusel, kus sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalse innovatsiooniga seotud kõnelejad jagavad oma mõtteid ja kogemusi. Selle nädalavahetusel kutsub ISM Juhtimis- ja Majandusülikool kokku konkursi 5 parima meeskonna liikmed ning ettevõtjad, juhid, üliõpilased ja teised huvilised, kes soovivad elu sotsiaalse ettevõtluse abil paremaks muuta.

14

POOLAnäide formaalhariduse vallast

varssavi ÜlikoolVarssavi Ülikooli sotsiaalpoliitika instituut sobib heaks näiteks innovaatilise õppimise kohta. Poola parimate haridusasutuste hulka kuuluv ülikool pakub juba mitu aastat kursust Sotsiaalse innovatsiooni korraldaja. Võtmetegur on innovatsioon: kuidas rakendada uuenduslikke lahendusi sotsiaalökonoomikas ning mujal sotsiaalvaldkonnas, kuidas tegelikult selles valdkonnas mõju avaldada. Oluline on aga ka terve innovatsiooniprojekti loomise ja elluviimise protsess (samm-sammult). Õppeainete hulka kuuluvad sotsiaalökonoomika, uued tehnoloogilised lahendused ja innovatsiooniprojektide juhtimine.

Ühe-aastase kursuse läbimise järel peaks üliõpilased tundma sotsiaalse ettevõtluse eripärasid ja toimimispõhimõtteid, nad peaks oskama innovaatilisi töövahendeid kasutades koostada ja ellu viia sobivat strateegiat. Õpitakse ka kindlaks määrama mikro- ja makromajanduse eripärasid ja ühiskondlikke tingimusi, mõistma sotsiaalökonoomiliste probleemide ja jätkusuutliku majandusarengu olemust.

näide mitteformaalse hariduse vallastRiiklike kõrgharidusasutuste ja inimeste vajaduste vahel asuval suurel tööpõllul tegutseb väga palju mitteformaalset haridust andvaid asutusi, kes pakuvad koolitusi sotsiaalökonoomika valdkonda kuuluvatel teemadel. Enamasti on tegu sotsiaalökonoomika toetuskeskustega (oWeS), kes pakuvad kompleksteenuseid sotsiaalökonoomika valdkonnas ja ootavad osalema nii asjast huvitatud üksikisikuid kui ka institutsioone. Kõik koolitused on osalejatele tasuta ning toimuvad poola keeles.

15

ROOTSIHuvipoolte kirjeldus

Gothenburgi Ülikool, http://utbildning.gu.se/kurser/kurs_information/?courseId=GM1305 (avalik-õiguslik organisatsioon, formaalharidus, kõrgharidusega inimestele; kursus on avatud üliõpilastele, kes vastavad järgmistele nõudmistele: bakalaureusekraad rahvusvaheliselt tunnustatud ülikoolilt ja inglise keele valdamine, mille tõestuseks nt TOEFL- või IELTS-testi tulemused. Inglise keele oskus peab vastama Rootsi gümnaasiumite inglise keele kursuste English Course B/English 6 tasemele. Bakalaureusekraad peab olema omandatud sotsiaalteadustes või inseneriteaduses.)

Kursuse eesmärk on kujundada välja uus mõtlemislaad, mis suunaks jätkusuutliku arengu korraldamise ja juhtimise juurde. Kursusel keskendutakse sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse meetoditele, mis annavad hoogu ühiste väärtuste tekkimisele kogukondades.

tugevused: see on ainuke ärikoolis toimuv sotsiaalse ettevõtluse kursus, mis võiks soovi korral avada uksed ärimaailma.

nõrkused: kursusel osalemiseks on vaja kõrgharidust.

malmö Ülikool, http://edu.mah.se/OL645E#Overview (avalik-õiguslik institutsioon, formaalharidus; üliõpilastele, kes on läbinud kursuse OL641E – Jätkusuutliku organisatsiooni tegevuse korraldamine ja juhtimine (Organising and Leading Sustainable Organisations) (7,5 ECTS) ning väljastpoolt Rootsit pärit üliõpilastele; peamine õppekeel on inglise keel. )

Kursuse eesmärk on pakkuda üliõpilastele teadmisi sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta. Kursuse siht on ettevõtjale vajalike oskuste ja mõttelaadi arendamine; kursust pakutakse üliõpilastele, kes tööelus hakkavad juhtima jätkusuutliku majanduse, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaprojekte. Kursus kuulub suuremasse moodulisse „Juhtimine ja organisatsioon“, mida pakutakse edasijõudnutele; kursuse maht: 91-120 ainepunkti.

tugevused: Malmö Ülikool paistab teiste omataoliste seast silma tugeva sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse ainepaketi poolest. Sageli pakutakse neid aineid koos teemadega nagu „Juhtimine ja jätkusuutlikud linnad“.

nõrkused: programmis osalemiseks on vajalik eelnev osalemine akadeemilises õppes.

Hetkeseisu analüüs2015. aasta alguses polnud käimas ühtki sotsiaalsele ettevõtlusele pühendatud suuremat programmi, kuid selles uurimuses väärivad nimetamist 3 väiksemat kursust. 2014. aastal pakuti Rootsi Töötukassa kaudu Euroopa Sotsiaalfondi WISE projekte (sotsiaalne ettevõtlus tööle integreerumise eesmärgil ; ingl: Work Integration Social Enterpreneurship), mis sisaldasid ka sotsiaalse ettevõtluse kursusi, praegu seda enam ei tehta. Mitmes ülikoolis pakutakse lühemaid kursusi või 1-2 loengut ettevõtlus- või jätkusuutliku majanduse programmide raames. Kuna üliõpilaste huvi ettevõtlusega seotud teemade vastu on kasvanud, tekib lähiaastatel ka rohkem vastavaid kursusi. Oluline on mainida, et üsna mitmed teadlased tunnevad sotsiaalse ettevõtluse vastu huvi, kuid vastavaid programme pole seni loodud. Teisalt, mitmes ülikoolis

pakutakse inkubatsiooni- ja kiirendusprogramme, näiteks Stockholmi Ülikooli Sotsiaalse Ettevõtluse Keskuses ja Lundi Ülikooli juures asuvas Lundi Sotsiaalse innovatsiooni Keskuses (LUSIC), vt allpool. Need inkubatsiooni- ja kiirendusprogrammid jagavad praktilisi teadmisi sotsiaalse ettevõtte juhtimiseks. Ka rahvaülikoolid on hakanud sotsiaalse ettevõtluse kursusi pakkuma. Esirinnas asub „Glokala Folkhögskolan“ (Glokala Rahvaülikool). Oma koha on Rootsis leidnud ka eraldiseisva ülesande lahendamisel põhinevad haridusmudelid, mis aitavad kaasa sektoritevaheliste lahenduste leidmisele. Stockholmis tegeleb sellega Open Lab Kuningliku Tehnoloogiakooli juures ja Gothenburgis Challenge Lab Chalmersi Ülikooli juures.

näited mitteformaalse hariduse vallastLundi Ülikooli juures tegutsevas Lundi Sotsiaalse Innovatsiooni Kogukonnas ehitatakse üles laiapõhjalist platvormi koos sotsiaalsetele ettevõtjatele mõeldud kiirendusprogrammiga. Platvormi nimi on SoPact ning

sealt on võimalik saada nõu ja rahalist toetust. Peale selle võõrustab Lundi Ülikool õpikodasid ja mitteametlikke kohtumisi Black Pearlis – see on Lundi Avatud Innovatsiooni Keskuses resideeriv koostööruum. Seal

16

on võimalik läbi töötada sotsiaalse ettevõtluse teemasid ja kohtuda teiste huvipooltega, nagu näiteks firmad ja organisatsioonid, kes soovivad oma ettevõttes tõsisemalt tegeleda sotsiaalsete teemadega. Jaanuaris 2015

formaalhariduse kursusi ei pakuta, kuid seda plaanitakse. LUSIC-u pikaajaline plaan on sotsiaalse innovatsiooni ja ettevõtluse magistriprogrammi käivitamine.

näited formaalhariduse vallast – sotsiaalse ettevõtluse elementi sisaldavad kursusedkarlstadi Ülikoolis pakutakse kursust „kohalik ja regionaalne areng“ (7,5 eCtS). Selles keskendutakse esmajoones rootsi ja euroopa kohalikele ja regionaalsetele arenguprotsessidele järjest rohkem teadmistepõhiseks muutuva majanduse raamistikus. Oluline on sealjuures silmas pidada, et globaliseerunud maailmas panevad paljudele majandusettevõtetele aluse komplekssed aega ja ruumi

ületavad võrgustikud. Euroopa sidususe poliitikat ja regionaalse arengu fonde analüüsitakse ja uuritakse kriitilise pilguga, vaadeldakse nende rolli regionaalses ja kohalikus arengus. Käsitletakse teemasid nagu sotsiaalne kapital, sotsiaalne ettevõtlus ja linna- ning maapiirkondade vaheline dünaamika. magistriõppe kirjeldus ja vastuvõtutingimused: http://www.kau.se/en/education/courses/KGA501

SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE SEKTORI hETKEPILT

LääNEMEREMAADES:Haridusalane toetus

sotsiaalsetele ettevõtetele