Madalsoo, siirdesoo ja raba erinevused ja elustik.

Veekogude ja soode kaitse.

Sirje ja Georg Aher, 28. aprill 2009

Soo ja märgala

Termin märgala (wetland) on pärit Põhja-Ameerikast, kuid võeti õige kiiresti omaks kõikjal inglise keele leviku alal. 1971. aastal vastu võetud Ramsari konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitseks defineerib märgalaks rannikusoo (marsh), igasuguse turbasoo (peatland) või veeala – nii loodusliku kui ka tehisliku, nii püsiva kui ka ajutise, seisva, voolava, mageda, soolaka või soolase veega, kaasa arvatud merevesi, mille sügavus mõõnaajal ei ületa kuut meetrit. Eestis seega siis kõik sood, soostunud alad, luhad, jõed, järved ja rannikumeri.

SoodSood on ökosüsteemid, kus teatud osa

elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega. Kui turbakiht on liigniisktes nõgudes juba tekkinud, kuid see on nii õhuke, et taimede juured ulatuvad läbi turba mineraalpinnasesse, siis selliseid alasid nimetatakse soostunuiks. Kui aga turba pidev moodustumine katkeb hävib ka soo kui ökosüsteem.

Soode tekeSood tekivad kas soostumisprotsessi või

veekogu eutrofeerumise ja kinnikasvamise tulemusel. Soostumist tingivad veerežiimi hälbed: sademetena tuleb maapinnale vett juurde rohkem, kui sealt jõuab ära aurata või ära voolata, mistõttu pinnas küllastub veest ning alguse saab turbasambla ja teiste sootaimede vohamine, see omakorda soodustab vee püsimajäämist.

Veekogu kinnikasvamineOn looduslik nähtus, kuid inimtegevus võib

seda protsessi oluliselt kiirendada.

http://library.thinkquest.org/04oct/01590/pollution/culturaleutroph.jpg

Veekogu kinnikasvamineÜheks põhjuseks võibolla liigne fosfor vees

http://www.thirteen.org/edonline/studentstake/water/schoolwater/Phosphorous/Images/image44.gif

TurvasTurba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise

kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt lagunevad tarnad, villpead; kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad (kanarbik, leesikas, sookail).

Eesti soodEt soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad

seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Sootaimede kasvu pidurdab vee vähene liikuvus ja õhuvaegus.

Kuna Eestis on olnud tingimused soode arenguks soodsad, siis on kujunenud suur soode mitmekesisus. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all.

Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja siirdesooks ning rabaks.

MadalsoodMadalsood kujunevad veekogude

kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad.

Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood.

SiirdesoodSiirdesoo on üleminekufaas madalsoost rabaks.

See võib toimuda soopinna ühtlase vaesumise tagajärjel või siis rabamätaste tekke teel.

Esimesel juhul kujunevad rohusiirdesood, kus peamisteks liikideks on tarnad, alpi-jänesvill, soopihl.

Teisel juhul kujunevad puhmarikkad pärissiirdesood, mis muutuvad rabamätaste laienemisel üha rabailmelisemateks ning kus mänd võtab üha enam ülekaalu sookasega võrreldes.

RabadRabad ehk kõrgsood on soode arengu

kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise kasvukohaga kohastunud ning väga stabiilne.

Rabad moodustavad Eestis umbes 2/5 soode pindalast.

RabadRabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks.

Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel.

Taimestikus kasvavad turbasammalde pinnal huulheinad, jõhvikad, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits.

Raba on elupaik mitmetele haruldastele lindudele ja putukatele, kes leiavad seal elutingimusi, mis eksisteerisid hilisjääaja tundrataolises maastikus.

Kui palju soid on?Maailmas arvestatakse märgalade

pindalaks ligikaudu 6,5 miljonit km2 ehk ligikaudu 5% maismaast.

Sood hõlmavad nendest ligi poole – 3,4 mln. km2, luhad 0,8, rannikusood 0,6 mln. km2 ja riisipõllud 1,3 mln. km2

Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta.1. Olles paljude taime- ja loomaliikide kasvukoht

(elupaik), on sood olulised bioloogilise mitmekesisuse tagajaina, seda eriti troopilistel aladel. Ka Eestis kasvavast ligi 1200 soontaimeliigist võime eri hinnanguil soodes kohata 280 (H. Trassi andmed 1986. aastast) kuni 376 (M. Kase andmed 1982. aastast) liiki. Looduslikke, inimtegevusest otseselt mõjustamata kooslusi tuleb Eestis otsida eelkõige just soodest. Metsad on meil ju enamasti tugevalt majandatud, nii et mõnedki paremad põlismetsatükid ja kui meil üldse leidub veel lausa ürgmetsa, siis needki killukesed paiknevad enamasti soosaartel.

Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta.2. Sood moodustavad vee puhtust ja varusid

tagava süsteemi. Paljudes piirkondades on nad lausa kohaliku või regionaalse veeringe hoidjad. Näiteks Šotimaal tuleb joogivesi ainult soorikkailt valgaladelt. Ja ega meilgi lood palju teisiti ole: hüdrogeoloogide arvates peaksime Eestis hoidma puutumatuna vähemalt kolmandikku meie sooaladest säilitamaks vett

Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta.3. Kui kasutada soid mõistlikult, säästlikult, siis võivad nad teatud piirkondades ja riikides (nt. Iiri, Soome, Eesti) anda ka otsest majanduslikku tulu: marjad-seened, turvas, inimestele tööd. Praeguseks ajaks soodesse põllumajanduse ja metsanduse tarbeks rajatud rohkem kui 350 000 ha kuivendusobjekte on kindlasti liiast.

Neli põhjust, miks soid on vaja kaitsta.4. Turbas seotud süsinik (umbes 460 x 109 t) moodustab veerandi mullas olevast süsinikust Maal ja ligikaudu 60% maismaaelustikus sisalduvast süsinikust (737 x 109 t) Seda on neli korda rohkem, kui suudavad siduda troopilised vihmametsad.

Soode kaitsest EestisEestis soode kaitsel üsna aukartustäratavad

kogemused ja me alustasime ajal, mil mujal maailmas sellest suurt veel ei räägitudki. Esimene Eesti sookaitse- ala rajati Ratva rabasse 1937. aastal.

1957 loodi raba (koos kõige selle juurde kuuluvaga) hoidev Nigula ja allikasoid hõlmav Viidumäe looduskaitseala. 1982. aastal loodi 30 sookaitseala Nüüd on lisandunud Endla ja Alam-Pedja looduskaitseala ning Soomaa rahvuspark.

Nii või teisiti on Eestis kaitse all umbes 17 000 hektarit soid ehk ligi 17% nende kogupindalast.

Raba

                                                           

                                                                                 Riisa rabas lookleb laugaste vahel laudtee    

Kuivendatud sooKRAAVITATUD RABA MUUTUB LOODUSE TERVENDAJAST (PUHTA VEE SÄILITUSALAST) SELLE REOSTAJAKS: KUIVENDATUD JA KUIVENDUSEST MÕJUTATUD SOODES HÄVIB (MINERALISEERUB JA HAIHTUB SÜSIHAPPEGAASINA ÕHKU VÕI KANTAKSE VOOLUVEEGA MINEMA) IGAL AASTAL LIGIKAUDU 5 MILJONIT TONNI SINNA VAREM AASTATUHANDETEGA TALLETATUD ORGAANILIST AINET. NII VÕIVAD MEIE KUIVENDATUD SOOD OSUTUDA TÖÖSTUSE JÄREL TEISEKS OLULISEKS SÜSIHAPPEGAASI ATMOSFÄÄRI PAISKAJAKS JA KASVUHOONEEFEKTI SOODUSTAJAKS.