Sissejuhatus 6

Töövahendid ja materjalid 8

Kudumisvõtted 30 Peamised võtted ja koed 32 Ettevalmistustööd ja vigade parandamine 61 Koekirjade lugemine 65 Kudumisjuhiste lugemine 68 Kasvatamine ja kahandamine 70 Palmikud ja viklid 87 Kaaruspael 89 Kirjatud koed 93 Koe- ja värviefektid 105 Pinnaefektid 112 Lühikesed read 117 Ringselt kudumine 123 Tagurpidi ja kahekordne kudumine, tuniisitehnika 130 Viimistlemine 132 Kaunistused 156

Kavandid 172

Koekirjad 194

Sõnastik 216

Register 219

Tänusõnad 223

SISUKORD

SISSEJUHATUSSee on asjalik käsiraamat kõigile, kes tahavad kuduma õppida või oma kudumisoskusi täiendada. Raamatus peaks leiduma igaühele midagi – alates põhilistest kudumisvõtetest algajale kuni keerukamate võteteni juba pisukese kogemuspagasiga kudujale. Iga kudumisvõtte juures on kergesti järgitavad juhised, mida täiendavad kenad selged värvifotod. Keerulisemate kudede puhul, milles on kasutatud üht või mitut võtet, on üksikasjalike õpetuste juures ka viited neile võtetele.

Algaja kuduja leiab raamatust rikkaliku ja põneva valiku koekirjadest koos tööproovidega, mis peaksid meelitama iga asjast huvitatu oma värskelt omandatud oskusi proovile panema. Julgematele ja vilunumatele kudujatele seevastu võiks raamat pakkuda nii mõnegi uudse oskuse või kudumisnipi, mida sobival juhul kasutada.

Ükskõik kui lihtsaid või keerulisi kudumisvõtteid vallata, tulemus on seda nägusam, mida veatumalt neid rakendada. Harjutamine teeb meistriks! Selles raamatus on mitu lihtsat kavandit, mis sobivad pigem algajale kudujale. Juba kogemustega kudujad peaksid leidma inspiratsiooni erinevaid viimistlustehnikaid tutvustavast peatükist, mis sisaldab muuhulgas ääriste ja kaunistuselementide kudumise täpseid õpetusi. Loodan, et see raamat innustab iga lugejat vardaid välja otsima.

Töövahendid ja materjalid

10 Töövahendid ja materjalid

← MeriinovillMeriinovilla saadakse meriino lambalt ja see on üks pehmemaid lambavillasid. Vetruv ja sileda pinnaga kiud on sama soe kui märksa traatjam ja karedam vill. Meriinovillast esemed on ihu vastas mõnusad ning villa on tihti töödeldud nii, et seda saab pesumasinas pesta. Sobib näiteks pehmete sallide ja lasteriiete kudumiseks.

← VillErinevate lambatõugude (nt Shetland Moorit või Bluefaced Leicester) karvast ehk villast võib teha kas täisvillast lõnga või segada seda teiste kiududega. See on väga soe ja vastupidav lõng, millest sobib kududa külmema aja rõivaid, nagu jakid, kampsunid, mütsid ja kindad. Mõni villane lõng on kare, kuid pestes ja kandes muutub pehmemaks. Orgaaniline vill sisaldab tavaliselt rohkem lanoliini ning sellest saab pehme ja ühtaegu tugeva lõnga, mis on mõningal määral säilitanud loodusliku omaduse tõrjuda vett.

LõngadLõng on pikkadest kiududest kedratud materjal, mida kasutatakse muu hulgas silmkoeesemete

kudumiseks. Lõngad võivad koosneda erinevatest kiududest (vt lk 10–13) ja olla mitmesuguse

struktuuriga (vt lk 14–15). Lõngasorte on palju, ja see paljusus pakub kudujatele põnevaid

võimalusi oma ideid ellu viia. Tegelikult saab kududa peaaegu igast materjalist – alates

elastsest siidisest sokilõngast kuni kilekotini, milles lõngatokk koju on toodud. Värviskaala on

lai, see ulatub õrnadest, tuhmidest toonidest silmatorkavate ja erksateni.

Kiud

Lõngad, nagu ka kangad, on valmistatud kiududest. Kiud võivad olla loomset päritolu (loomakarvad), kunstlikud (sünteetilised) või taimsed. Lõnga saamiseks kiudusid töödeldakse ja kedratakse. Lõng võib sisaldada ainult ühte kiudainet (nt vill) või olla valmistatud segatud kiududest, et paranda lõnga omadusi (nt tõsta vastupidavust või lisada pehmust). Segalõngade valmistamisel on ka esteetilisi põhjusi, näiteks segatakse pehmet luksuslikku kašmiiri karedama villaga. Tulemuseks on erinevate omadustega lõngad. Seega on oluline valida igaks kudumiks sobiv lõng.

Looduslikud kiud

11Lõngad

← MohäärMohäär on angoora kitse villast lõng ja kootud kujul omandab see iseloomuliku sära. Sellega on üsna keeruline kududa, kuna lõnga säbrulise struktuuri tõttu ei ole kudumi pinda ja kudumise käigus tehtud vigu täpselt näha. Mohäär sobib hästi lohvakate džemprite või aksessuaaride kudumiseks. Beebiriideid ei ole sellest soovitatav kududa, kuna need võivad uuest peast ajada karvu, millel on oht sattuda hingamisteedesse.

← AlpakaAlpakakiud on luksuslik ja üks soojemaid looduslikke kiude. Isegi peenikesest 4-kordsest lõngast kootud riideese on külma ilmaga kandmiseks küllalt soe. Alpakavilla saadakse alpakalt, kes on kaameli sugulane ja laamast pisut väiksem loom. Alpakalõng sobib hästi suusamütside ning paksude mugavate džemprite ja sokkide kudumiseks. Saadaval on ka beebialpakalõng, mis on veelgi pehmem.

← Kašmiir Kašmiirvill on kašmiiri kitse aluskarv ning sellest tehakse väga luksuslikku ja sametiselt pehmet lõnga. Kašmiirlõng on väga kerge, kuid uskumatult tugev; seda kulub tihti vähem kui täisvillast või puuvillast lõnga. Selle tootmine on kallis ning tihti segatakse seda teiste kiududega, et lõng oleks pehmem. Kašmiirlõngast esemed – sallid, juuksepaelad või džemprid – on naha vastas mõnusad. Neid ei tohi pesta, sobib ainult keemiline puhastus.

← AngooraAngoora küüliku vill on pehmem ja kergem kui mohäär ning omandab kootud kujul samasuguse karusnahale iseloomuliku sära. Küüliku iga karv on väga siidine ja pikk; sellest kedratud lõng, mis on küll pehme, kipub kergelt vanuma. Angooralõngast saab kududa eriti ilusaid mütse. Kuna lõng on väga õrn, ei sobi sellest teha kotte ega majapidamis tarbeid.

← Soja- või piimavalk Soja- ja piimavalgust valmistatud kiudusid kasutatakse tihti segatud kiududega lõngades. Venivad, siledad ja läikivad kiud lisavad karedatele kiududele, nagu linane ja vill, pehmust ja siidisust. Soja- ja piima valku sisaldavaid lõngu ei tohi enamasti pesumasinas pesta ning need ei hoia eriti sooja. Neist sobib kududa kergeid jakikesi, kampsuneid ja suveriideid.

12 Töövahendid ja materjalid

Linane ↑Linakiudu saadakse linast. Kiud on üsna jäik, õlise, vahase pealispinnaga, kuid sellest saab sileda, läikiva, pehme ja õhku läbilaskva lõnga, mis sobib suurepäraselt suviste õhukeste kampsunite ja toppide kudumiseks.

Siid ↑Siidiuss, mooruspuu lehti sööv röövik, kerib enda ümber kookoni, kus areneb liblikaks. Kookoni kiududest saadakse siidi. Siid on särav ja läikiv, väga õrn ning tänu oma päritolule ka väga kallis. Luksusliku tekstuuri tõttu sobib siidlõng suurepäraselt pidulikele ja fi guuri järgi kootud rõivastele.

Merseriseeritud puuvill ↑Puuvillakiudusid saab merseriseerida, s.t mehaaniliselt ja keemiliselt töödelda. Selle käigus surutakse kiud kokku ja tulemuseks on väga tugev siidja läikega lõng. See lõng sobib hästi selliste esemete kudumiseks, mis peavad olema vastupidavad ja hoidma vormi, nagu pidulik ridikül, pikk suvine kardigan või pleed.

Matt puuvill ↑Puuvillakiudu saadakse puuvillataime seemnete ümber olevast kohevast ebemelisest kihist. Sellest kedratakse õhku läbilaskev suvine kiud. Enamikku puuvillastest lõngadest on kerge pesta ja õigesti hooldades võivad need aastakümneid vastu pidada. Seetõttu sobib puuvill hästi majapidamises kasutatavate esemete, kootud kotikeste ja õlakottide valmistamiseks. Puhast, töötlemata puuvilla saab käsitsi värvida.

Sünteetilised kiud

← MikrokiudÜha enam kasutatakse sametiselt pehmet mikrokiudu mitmest kiust koosnevate lõngade koostises, kuna see aitab teisi kiudusid lõngas koos hoida. Kuigi niisugused sünteetilised kiud ei pruugi meeldida, kasutatakse neid lõngades tihti, et vähendada lõnga tihedust, lisada tekstuuri või ära hoida kudumi pinna topiliseks muutumist.

13Lõngad

← Sünteetilistest kiududest segalõngadTootjad võivad segada ka sünteetilisi, kergesti töödeldavaid kiude, et luua erineva struktuuriga lõngu: karvaseid lõngu, pehmeid ja siledaid beebiriieteks sobivaid lõngu, kareda naturaalse lambavillase asendajaid. Kuigi need lõngad ei ole nii soojad kui loomsetest kiududest lõngad, saab enamikku sünteetilistest kiududest lõngasid pesta kõrgel temperatuuril ja tsentrifuugida.

← Looduslikest ja sünteetilistest kiududest segalõngadTihti segatakse omavahel looduslikke ja tehiskiude, et muuta lõng struktuursemaks, tugevamaks ja paremini pestavaks ning parendada selle välimust (nt lisada läiget). Sünteetilised kiud aitavad siduda ka eri sorti looduslikke kiude, nagu näiteks mohääri ja villa, et hoida ära nende karvaseks muutumine ning loomsete kiudude kokkutõmbumine. Sellised segalõngad on tugevad ning eriti sobivad sokkide ja kinnaste kudumiseks.

← Villa ja puuvilla segalõngadTugev ja pehme puuvillakiud muudab sooja (ja mõnikord torkiva) villa pehmemaks, õhulisemaks ja paremini pestavaks. See segalõng sobib hästi tundliku nahaga inimestele ja beebidele. Puuvill ja vill värvuvad erinevalt, mistõttu võib segalõng jääda kirju. Taimse kiuga segatuna ajab villane lõng vähem karvu.

← NailonPolüamiid ehk nailon on uskumatult tugev ja kerge kiud. Elastsuse tõttu sobib see hästi igasuguste esemete kudumiseks. Tihti kasutatakse nailonit segalõngades, et neid tugevdada ja teha sobivaks kandmisel kuluvate esemete (nt sokid) kudumiseks ning nõelelõngaks. Nailon-, nagu ka teised sünteetilised kiud muudavad segalõnga pesemisele vastu-pidavamaks, vähendades esemete kokkutõmbumist ja vanumist.

Segalõngad

18

MIDA SA SOOVID

KUDUDA?

LÕNGATÜÜP LÕNGA

SÜMBOL

SOOVITATAV VARRASTE SUURUS

MEETER-MÕÕDUSTIK

USA VANA BRITI

PITS

ÕHUKESED SOKID, ÕLASALLID, BEEBIRIIDED

PAKSUD TEKID, VAIBAD, SALLID

Pitsilõng, 2-kordne, sokilõng

Väga jäme

Väga peenike, 3-kordne, sokilõng, beebilõng

Väga jäme täisvillane lõng, heie, 16-kordne ja paksem

0

1

14

132,5 mm

2 mm2,25 mm

–2

31112

103 mm2,75 mm

3,25 mm

VAIBAD, JAKID, TEKID, MÜTSID, SÄÄRISED, TALVISED LISANDID

Jäme

Jäme kammvill-lõng, tekilõng, 14-kordne

10101⁄2

– 2

43

11 0

6 mm6,5 mm7mm8 mm

13 00

15 000

9 mm

10 mm

Pits

Väga peenike

ÕHUKESED KAMPSUNID, BEEBI RIIDED, SOKID, AKSESSUAARID

Peenike, 4-kordne, kergekaaluline topeltlõng, beebi lõng

456

–98

3,5 mm3,75 mm4 mmPeenike

Kergekaaluline topeltlõng,5–6-kordne

KAMPSUNID, SALLID, TEKID, MÄNGU-ASJAD

7 74,5 mmKerge

KAMPSUNID, PALMIKUTEGA MEESTERIIDED, MÜTSID, SALLID, LABAKINDAD

Keskmine

Aran-lõng, kesk -mise paksusega, kammvill-lõng, pleedilõng,12-kordne

8

9

6

5

5 mm

5,5 mm

Lõngu on mitut tüüpi, s.t erineva kaalu ja jämedusega. Lõngatüüp mõjutab kudumi välimust ning sellest sõltub silmuste arv, mis on vaja 10 × 10 cm koetiheduse proovilapi kudumiseks. Vali oma töö jaoks sobivaim lõng allpool toodud tabeli järgi. Järgmisel leheküljel olevatel koeproovidel on näha, milline on tulemus, kududes erinevate lõngadega parempidises koes (vt lk 59). Tüüpide all on toodud antud lõnga erinevad nimetused.

Lõngade standardid

LÕNGADE STANDARDITE TABEL

Töövahendid ja materjalid

19

VÄGA JÄME LÕNG/16-KORDNE+

Kuigi lõnga jämedus võib olla erinev, kasutatakse tavaliselt väga jämedaid vardaid – 10 mm ja jämedamaid. Hea valik algajatele, kuna silmused on suured ja seetõttu on vead hästi näha. Kudumine edeneb väga kiiresti; sobib paksude sallide kudumiseks.

ERINEVAT TÜÜPI LÕNGADEGA KUDUMINE

PITSILÕNG/2-KORDNE

Väga kerge ja tihti müügil suure tokina. Soovitatud suurusega varrastega kududes saab väga kerge ja õrna kudumi. Kui kasutada veidi jämedamaid vardaid, on kudum veelgi õhulisem ja saab kiiremini valmis.

PEENIKE LÕNG/4-KORDNE

Paljud kudujad eelistavad peenikest või väga peenikest lõnga, kuna seda saab kududa mugava suurusega varrastega, ja tulemus jääb alati kaunis. Sellest lõngast on hea kududa sokke ja beebiriideid. Väikesed nägusad silmused sobivad ka õrna tekstuuriga või kirjatud kudumitele.

TOPELTLÕNG/KERGE KAMMVILL-LÕNG/

5–6-KORDNE

Topeltlõnga kasutatakse mitmesuguste esemete kudumiseks, alates tekkidest ja mänguasjadest kuni džemprite ja kamp -su niteni. Tavaliselt kasutatakse 4 mm vardaid, ja kuna kudum valmib kiiremini kui veidi peenema 4-kordse lõngaga kudu-des, eelistatakse tavaliselt seda lõnga.

ARAN/KAMMVILL-LÕNG/12-KORDNE

Selle jämeda ja sooja lõngaga kudumisel kasutatakse tavaliselt 5 mm vardaid. Lõng sobib jämedate palmikutega meeste-kampsunitele, mis ei ole valmiskootuna liiga rasked. Sobib tarbeesemete valmistamiseks; paljud seda tüüpi lõngad sisaldavad mitut sorti kiudu, mis võimaldavad lõnga pesta pesumasinas.

JÄME LÕNG/14-KORDNE

Kuigi tegemist on jämeda lõngaga, koosneb see enamasti peenikestest kiududest, mis ei lase esemel aja jooksul vormist välja venida. Tavaliselt kasutatakse 7 mm vardaid ja kootakse pakse välisrõivaid, mütse ja sääriseid. Kudumine läheb kiiresti; suurepärane kingitusteks.

Lõngad

VÄGA PEENIKE LÕNG/3-KORDNE

Ideaalne kergeks pitskudumiks. Lõnga on keras palju ja kudumiseks on vaja väga peenikesi vardaid. Siin kasutatud lõng joonistab täpselt välja silmused ja tillukesed detailid, mistõttu peen pitsimuster näib lausa oivaline.

20

Plastvardad ↑Kui soovid vardaid, mille pind on metall- ja bambusvarraste vahepealne, vali plastist vardad. Plastvardad on kudumise ajal ühtlase temperatuuriga, mis võib sobida liigesepõletikku põdevatele inimestele. 4 mm või peenemaid plastvardaid ei soovitata kasutada, kuna need võivad raskemate kudumite all koolduda ja katki minna.

← SuurusKudumisvardaid on erineva läbimõõduga: 1,5 mm kuni isegi enam kui 25 mm. Kasutusel on kolm vardasuuruse süsteemi: Euroopa meetermõõdustik, vana Briti ja Ameerika. Kõrval olev tabel näitab, kuidas suurusi teisendada; pane tähele, et alati ei ole täpset vastet. Saadaval on mitme pikkusega vardad, millest kuduja saab valida varraste käeshoidmise viisi ja töö iseloomuga sobivaimad.

Metallvardad ↑Kui kududa karvasest lõngast, nagu mohäär või vill, mis võivad varraste külge kinni jääda, on parem valida libedad metallist vardad. Kui on kalduvus kududa liiga tugevalt, võib varda libe pind aidata, sest sunnib kuduma lõdvemalt. Jämedamad kui 8 mm vardad on kohmakad ja neid kasutatakse harva.

Bambusvardad ↑Bambus on kerge ja paindlik materjal, mis sobib suurepäraselt kudumisvarrasteks. See aitab hoida silmused ühtlaselt üksteise kõrval ja tulemuseks on ühtlase koe ja paraja pingusega kudum. Sobib hästi libedale lõngale, nagu siid, merseriseeritud puuvill ja bambuslõng. Soovitatav kudujatele, kel on liigesepõletik. Kasutamisel need vardad aja jooksul veidi koolduvad kuduja käe järgi.

TEISENDUSTABEL

Tabelis on toodud lähimad vasted kolmes

vardasuuruste süsteemis. Vanade, ilma

numbrita varraste numbri saab kindlaks teha

vardasuuruse mõõtja abil (vt lk 22). Torka

varras sobivasse auku ja saadki teada selle

numbri.

Vilunud kudujad kasutavad tihti teatud kindlat tüüpi vardaid, mis sobivad nende kudumisstiili

ja tugevusega. Kudumisvardaid on mitut tüüpi ja mitmest materjalist ning kõigil neil on ühe

või teise kudumistehnika või lõnga puhul omad eelised. Järgnevalt sellest, kuidas valida

konkreetseks tööks sobivaimad vardad.

Sirged vardad

Sirged vardad toetavad kudumise ajal hästi käsi. Algajad võiksid kududa nendega. Lühikesed vardad sobivad väikeste esemete kudumiseks. Pikad vardad sobivad pigem laiemate kudumite (nt kampsun või beebitekk) kudumiseks või neile kudujatele, kellele meeldib hoida vardaid kudumise ajal küünarvarte või -nukkide all.

Kudumisvardad

Töövahendid ja materjalid

1,5 mm

2 mm

2,25 mm2,5 mm

2,75 mm

3 mm

3,25 mm

3,5 mm

3,75 mm

4 mm

4,5 mm

5 mm

5,5 mm

6 mm

6,5 mm

7 mm

7,5 mm

8 mm

9 mm

10 mm

12 mm

15 mm

20 mm

25 mm

–

14

13

12

11

10

–

9

8

7

6

5

4

3

2

1

0

00

000

–

–

–

–

00000

0

1

2

–

3

4

5

6

7

8

9

10

101⁄2

–

–

11

13

15

17

19

35

50

MEETER- VANA BRITI USA MÕÕDUSTIK MÕÕDUSTIK MÕÕDUSTIK

21

Eebenipuust/palisandrist vardad ↑Need on luksuslikud ja enamasti üsna kallid puitvardad. Tihti on neil vahane pind, mis muutub kasutamisel siledaks ja tundub käe all mõnus. Nendega, nagu ka bambusest varrastega, saab ühtlase tihedusega koe. Vardad ei kooldu, vaid püsivad sirged.

Kandilised vardad ↓Enamik vardaid on silindrilised ja terava otsaga. Need ebahariliku kujuga uut tüüpi vardad on kandilised ja terava otsaga. Vardad on tehtud metallist, need istuvad teineteise peale paremini, mis on eriti kasulik sukavarraste puhul, ja nendega kududes on käed vähem pinges. Seetõttu sobivad kandilised vardad eriti hästi neile, keda vaevab liigesepõletik.

← Sukavardad Soovitatav kasutada sokkide ja kinnaste ning kitsaste torujate esemete kudumiseks. Sukavardad on lühikesed ja neile ei mahu palju silmuseid. Alguses võivad mõnel kudujal jääda ühe varda lõpu ja teise alguse vahele „redelid“; harjutamisel ja kogemuste lisandumisel see probleem aga kaob. Bambusest ja puidust sukavardad ei ole nii libedad, seetõttu võib neid olla kõige mugavam kasutada.

Ringvardad ↑Ringvardad koosnevad kahest vardast, mis on omavahel ühendatud elastse pikendusega (tamiiliga). Neid on eri pikkuse ja jämedusega. Tähtis on valida käsilolevaks tööks kõige sobivama pikkusega vardad. Näiteks on mütsi kudumiseks vaja lühemaid ring-vardaid kui ringselt kootava džempri jaoks. Kudumis-juhistes on tavaliselt kirjas soovitatav vardasuurus. Ringvardaid võib kasutada ka tasa pinnaliseks kudumiseks: sel juhul tuleb töö lihtsalt iga rea lõpus ümber pöörata, mitte ringselt kududa.

Ringvarraste komplektid ↑Kellele meeldib ringvarrastega kududa, ja suisa kõiki esemeid, see võiks endale muretseda ringvarraste komplekti. Komplekt koosneb mitme pikkusega tamiilist ja eri jämedusega varrastest. Lihtsalt ühenda vajalikud vardad tamiili otstesse ja saadki sobiva pikkuse ja suurusega ringvardad. Mõni komplekt sisaldab osi, mis võimaldavad ühendada mitu tamiili üksteise külge.

Metallist sukavardad

Bambusest sukavardad

Plastist sukavardad

Mõned kudumistööd nõuavad ringselt kudumist, et tekiks torujas kudum, mida ei ole vaja kokku õmmelda. Selleks saab kasutada nii sukavardaid kui ka ringvardaid, kuid varraste valik sõltub enamasti nende pikkusest. Kuna enamik ringvardaid on sokkide või kinnaste kudumiseks liiga pikad, kasutatakse nende asemel sukavardaid, millega saab kududa kitsaid torujaid esemeid. Koetihedus ja kudumisstiil oleneb sellest, milliseid vardaid kasutada.

Sukavardad ja ringvardad

Kudumisvardad

112 Kudumisvõtted

1 Siin toodud näidises kootakse kolm 8-silmuselist ruutu. Loo lõngaga A lõdvalt 24 silmust, kasutades kootud

ülesloomist (vt lk 36). Koo 2 s pp ja pööra töö ümber. Koo 1 s ph, 1 tkü phvõttega, pööra. Ületõstetud silmus muudab üles-korjamise 7. sammul lihtsamaks.

3 Koo järgmise 8 silmusega uus kolmnurk nagu 1. ja 2. sammus õpetatud ning kolmas kolmnurk viimase 8

silmusega. Nüüd on vardal 3 kolmnurka.

2 Korda neid 2 rida ja koo iga parempidise rea lõpus vasa -

kult vardalt üks ülesloodud silmus lisaks. Tagasireal koo pahem pidi

ja tõsta viimane silmus kudumata pahem pidise

võttega üle. Lõpeta, kui 8 silmust on kootud,

kuid ära pööra (alles jääb 16

üles loodud silmust).

4 Vasaku külje kolmnurk. Hoia töö PHPga enda poole, ühenda lõng B ja koo 2 s ph, pööra, koo 2 s pp, pööra.

Koo ääresilmuse mõlemad aasad pahempidi läbi (vt lk 70), see vormib külje. Koo viimane B-värvi silmus ja paremal vardal olev esimene A-värvi silmus pahempidi kokku (ph2k, vt lk 77).

Ülesloodud silmused

Lõpetatud esimene kolmnurk

ph2k

PinnaefektidEfektse struktuuriga koepindade kudumine on üsna keerukas, aga ühtaegu rahuldust pakkuv

tegevus. Selleks saab kasutada eri värvi ja mitmesuguse tekstuuriga lõngasid. Lapilise koekirja

puhul saab proovida vahvaid värvikombinatsioone, samas pakuvad voldid, krooked ja silmuste

arvu kahekordistamine kudumile stiilsete detailide lisamise võimalust.

Lapiline kude

Põikilapilises koes ruudud jätavad mulje punutud korvist. Ruudud võib kududa parempidises koes, ripskoes, kasutada võib palmikuid või reljeefseid silmuseid. Igal ruudul on kaks korda rohkem ridu kui silmuseid ja ruutude read kootakse vastassuunas. Ühe ruutude rea kõik silmused on korraga vardal, kuigi kõik ruudud kootakse eraldi. Sirged servad saavutatakse töö alguses, lõpus ja külgedel kootud lühikestest ridadest kolmnurkade abil.

113Pinnaefektid

8 Korda 7. sammu veel seitse korda, kuid pärast viimast rida ära tööd pööra. Kõik esimese ruudu silmused on

nüüd vasakul vardal. Koo järgmine ruut 6.–8. sammu järgi.9 Parema külje kolmnurga kudumine. Hoia töö

PHPga enda poole ja korja silmused nagu 6. sammus. Iga parempidise rea lõpus tõsta viimane silmus kudumata phvõttega üle. Iga pahempidise rea (v.a esimese) rea lõpus ph2k. Alles jääb 1 silmus.

5 Korda 4. sammu ja koo iga korduse pahempidisel real üks silmus rohkem ja parempidisel real tagasi servani.

Katkesta kudumine, kui oled kudunud silmuse mõlemad aasad pahempidi läbi, 5 s ph ning B- ja A-värvi silmused pahempidi kokku. Ära tööd ümber pööra. Jäta lõpetatud küljekolmnurk paremale vardale.

11 Koo 7 pp. Järg-mise 2 silmusega

2 ütk (kumbagi värvi 1 s). Korda viimast 2 rida, kuni ühendus on valmis. Koo kõik ruudud 10. sammu (v.a kudumata ületõst-mine, selle asemel korja üles 8 s) ja 11. sammu jär-gi. 4.–11. samm moodus-tavad mustrikorduse.

6 Ruutude kudumine. PHP enda poole,

lõng töö ees. Pista parem varras tagant ette ääresilmustesse ning korja ühtlaste vahedega üles ja koo 8 silmust esimese kolmnurga vabalt servalt pahempidi läbi.

7 Pööra töö ümber ja koo 7 s pp, 1 tkü phvõttega,

pööra. Koo 7 s ph, koo viimane B-värvi silmus ja paremal vardal olev esimene A-värvi silmus pahempidi kokku (ph2k, vt lk 77). Nii on uus ruut ja vana kolmnurk ühendatud.

Pööra töö ümber.

12 Koo lõpukolmnurgad (need järgnevad külje-

kolmnurkade reale, vt sam -mud 4–9). Koo vastava värviga 10. sammus toodud õpetuse järgi. Lõpus 8 s ph. Pööra. Koo 7 pp, 2 ütk nagu 11. sammul. Pööra, 6 ph, ph2k lõpus, et ülemine serv oleks sirge. Pööra, 6 pp ja 2 ütk nagu enne.

13 Jätka 2 ütk ja ph2k, kuni kolmnurk on

valmis. Korda sama teiste kolmnurkadega. Katkesta lõng ja tõmba viimasest silmusest läbi.

10 Parema külje ruudu kudumine. Ühenda värv A. Hoia töö PPga enda poole ja tõsta esimene

silmus kudumata paremale vardale. Korja üles ja koo parempidi läbi 7 silmust mööda parempoolset kolm-

nurka (vardal on 8 silmust). 7 ph, 1 tkü phvõttega, pööra.

Parema külje kolmnurk

Alumine kolmnurk

Eelmise rea ruut

Parema külje kolmnurk

411 Kudumisvõtted

VOLTIDE KUDUMINE

Voldid

Tee lõige: voldi ruuduline paberileht vaheldumisi iga 10 ja 5 ruudu järel kokku. Iga ruut tähistab ühte silmust. Loe lõikel kokku voldi pealmise osa, voldi põhja ja tagasipööratud osa silmuste arv. Igale voldile lisa üks silmus, mis tuleb töö paremal poolel kudumata üle tõsta ja kududa pahemal poolel pahempidi, või kududa igal real pahempidi.

Siin on näida-tud kahe 5-sil-

muselise vasakule keerava voldi kudukeerava voldi kudu-mist. Loo 44 silmust (s.h 4 lisasilmustmurdejoontele).

Tõsta üks silmus esimeselt suka vardalt ja üks silmus tagumiselt sukavardalt

paremale vardale. Koo vasakul vardal olev esimene silmus parempidi ja tõsta need 3 silmust ükshaaval üle esimese silmuse. Korda seda sammu, kuni kõikide voltide silmused on maha kootud.

Koo ülejäänud silmused maha tavaliselt.

Pane paika markerid.

Esimene rida: 10 pp, 1 ph, 5 10 pp 1 ph 5pp, 1 ph, 10 pp, 1 ph, 5 pp, 1 ph, 10 pp.

4 Kui voldid on valmis, koo 4 silmust parempidi maha (vt lk 50). Tõsta

järgmised 5 silmust (k.a murdekohasilmus) kudumata pahempidise võttegasukavardale. Tõsta järgmised 6 silmust(k.a murdekoha silmus) kudumata pahempidise võttega teisele sukavarda-le. Pööra vardaid ja murra volt kokku.

3 Koo üks rida pahempidi. Korda 2. ja3. sammu, kuni kudum on soo vi tud

pikkusega, ja lõpeta pahem pidise reaga.

5 Tõsta üks silmus tagumiselt suka-vardalt paremale vardale. Koo vasa-

ku varda esimene silmus parempidi paremale vardale. Tõsta mõlemad pare-mal vardal olevad silmused ükshaaval üle esimese silmuse ja lase vardalt maha.

Esimene voldi pealmiseosa silmus

Vasak varras

Suka-vardad

Voldi põhiTagasi pöö-ratud osa

Pealmineosa

Tagumine sukavarras

Vasak varras

1115Pinnaefektid

Et krooked jääksid ühtlased, otsusta, mitu silmust tuleb vähendada. Seejärel jaga vardal olevate silmuste arv

antud tulemusega. Näiteks, kui sa lood 30 s ja soovid ühtlaselt kahandada 10 s, on tulemuseks 30 : 10 = 3. Seega peab igast 3 silmusest ühe kahandama. Selleks koo üks silmus parempidi ja seejärel 2 silmust parempidi kokku (pp2k). Korda rea lõpuni.

Tihedamaks krookeks koo pp2k või pp3k kogu rea ulatuses. Võid proovida isegi kududa kaks kahandus-

tega rida järjest – pp2k rida ja ph2k rida. Kroogitud serva , gsaad, kui kood mahakudumise käigus 2 või rohkem silmust

kokku.

1 Lisatavate silmuste arvu leiidmiseks toimi sama -moodi kui krookimise puhuul (vt üleval), kuid pea

meel es, et see lisab silmuseid. Kui vastuseks on 3, peab igast silmusest kasvatama 3 silmust. Selleks koo iga silmus parempidi läbi eeesmise aasa, tagumise aasa ja veel kord läbi eesmise aasa.

KROOKIMINE

SILMUSTE ARVU SUURENDAMINE

2 Sellise krooke tegemiseks kasuta nii sil-muste arvu suurendamist kui krookimist.

Koo ühe rea kõik silmused pareempidi läbi eesmise ja tagumise aasa, tagasireal koo kõik silmused pahempidi läbi eesmise ja taguumise aasa. Koo 16–20 rida parempidises koes. KKoo üks rida kogu ulatuses võttega pp2k ja seejärrel järgmine rida kogu ulatuses võttega ph2k. Jätka paarempidises koes.

Krookimine ja silmuste arvu kahekordistamine

Krookimine vähendab silmuste arvu rea ulatuses ühtlaselt ja kahekordistamine lisab silmuseid samal viisil. Krooke saamiseks võib ka kududa väiksemate varrastega piisav arv ridasid soonikkoes, millele eelneb ja järgneb mõni teine kude. Silmuste arvu kahekordistamine sobib hästi pärast kätiseosa soonikut, andes nii varrukale laiust.

116 Kudumisvõtted

DIAGONAALI KUDUMINE

1 Loo 20 silmust. Tõsta esimese parempidise rea alguses esimene ja teine silmus ükshaaval

kudumata paremale vardale, pista vasak varras silmuste eesmistest aasadest läbi ja koo silmused parempidi kokku (2 ütk, vt lk 78). Koo kuni viimase silmuseni, koo ääresilmus parempidi läbi eesmise ja tagumise aasa. Koo üks rida pahempidi. Korda parempidist rida. Kudumi serv kaldub vasakule.

2 Et serv kalduks paremale, koo esimene silmus parem -pidi läbi eesmise ja tagumise aasa, koo parempidi kuni

kahe viimase silmuseni ja pp2k.

3 Ilusa dekoratiivse vasakule kalduva serva saad, kui kood 2 silmust parem -

pidi. Seejärel kahanda võttega 2 ütk, koo parempidi kuni viimase 3 silmuseni ja tee vasakule kaldega kasvatamine eelmise rea silmusest (vt lk 81), kududes viimasest kootud silmusest 2 rida allpool olevast silmusest. Koo parempidi rea lõpuni.

Diagonaalne kudumine

Selle võtte abil saab luua diagonaalse servaga kudumeid. Siksakmustri (vt lk 199) kudumisel pannakse kokku vastas suunalised diagonaalpaneelid.

117Lühikesed read

AUKUDE SULGEMINE MÄHKIMISE ABIL

AUKUDE SULGEMINE LÕNGA ÜLEVIIMISE ABIL

1Parempidisel real: pööramis-kohas tõsta järgmine silmus

kudumata pahempidise võt-tega paremale vardale (vt lk 65), too lõng töö ette. Tõsta kudu-mata silmus tagasi vasakule vardale ja vii lõng töö taha. Pööra töö ümber ja koo lühike rida pahempidi. Korda mähkimist iga kord rea keskel pöö-rates.

1 Koo parempidi või pahempidi pööramis kohani. Pööra. Vii lõng töö

teisele poole ja too üle varda (ära liiguta lõnga eelnevalt päris taha ega ette, siis ei lähe lõng täiesti ümber varda). Koo lühikene rida.

2 Lühikese rea lõpetamisel parempidiste silmustega real koo lõngakeerd ja järgmine silmus kokku.

3 Lühikese rea lõpetamisel pahempidiste silmustega real lase lõngakeerd maha ja tõsta järgmine silmus

kudumata pahempidise võttega üle. Pista vasak varras mahalastud lõngakeeru alla, võta see vardale ja

koo järgmise silmusega pahempidi kokku.

2 Pahempidisel real: pööramiskohas

tõsta järgmine silmus kudumata pahempidise võttega ära, vii lõng töö taha. Tõsta kudumata

silmus tagasi vasakule vardale

ja too lõng töö ette.

3 Lühikese rea lõpetamine kõikide silmustega real:

pööramiskohas pista parem varras lõngakeeru eesmisest (parem-pidisel real) või tagumisest (pahempidisel real) aasast läbi. Koo lõngakeerd koos järgmise silmusega kokku.

Aukude vältimine

Enamik vormimisvõtteid nõuab peidetud pööramist. Selleks on kolm võimalust: silmuse mähkimine (lihtsaim ja vähe mär-gatav), lõnga üleviimine (kõige nõrgem) ja silmuse ülestõstmine (kõige vähem märgatav). Ripskoes ei ole mähkimist vaja.

Lühikesed readRidu ei pea kuduma otsast otsani. Lühikeste ridade puhul kootakse kaks rida teatud arvu

silmustega, mistõttu lisanduvad read ainult kudumi kindlasse kohta. Seda võtet kasutatakse

õlgade kujundamiseks, kumerate palistuste, sissevõtete ja soki kannalaka kudumiseks.

Lühikesed read kootakse tavaliselt parempidises koes.

811 Kudumisvõtted

Pööra töö ümber, koo

ülestõstetud aas vasaku vardajärgmise silmu-sega pp kokku.

Kui lõpurida on pahempidine, vii vasaku varda ots alt üles parema

varda esimese ja teise silmuse vahel 2rida allpool oleva lõngajooksu alt läbi. Venita aasa ja lase maha. Tõsta vasaku varda järgmine silmus kudumata pare- male vardale. Korja mahalastud aas

jäjääjjjjjjjjjjj lle vasakule vardale. Tõsta kudumata ülüüüüü etõstetud silmus tagasi vasa-

kukkkkkkkk le vardale. Koo need 2 silmust ph kokku.

AUKUDE SULGEMINE SILMUSE ÜLESTÕSTMISE ABIL

ÕLA KUJUNDAMINE LÜHIKESTE RIDADEGA

1 Koo lühike rida kasparempidisel või

pahempidisel real. Pöö-ra töö ümber, tõsta esi-mene silmus kudumata pahempidise võttega üle (vt lk 65) ja koo lühike tagasirida.

2 Lõpureal (töö on ajutiselt pööratud tagurpidi, et seda

võtet oleks lihtsam teha) pista parema varda ots ülevalt alla läbi vasaku varda esimese ja teisesilmuse vahel oleva lõnga (vt foto). Tõsta see vasakule vardale.

Loo 24 silmust ja gikoo õlani. Ära järg

esimest maha kudu-o mise õpetust, vaid ko

terve rida parempidi.Pööra töö ümber.

e 8 silKoo pahempidi kuni viimase 8 sil-museni ja tee mähkimine (tõsta

järgmine silmus kudumata pahempidise võttega üle, vii lõng töö taha, tõsta

ületõstetud silmus tagasi, too lõng ette, vt eelmine lk). Pööra töö üm-

ber ja koo parempidi rea lõpuni.

Koo pahempidi kuni 16 viimase silmuseni, tee mähki mine ja pööra töö ümber. Koo parempidi rea

lõpuni (vardal on 8 silmust).

Koo kõik silmused pahempidi järgmiselt: korja lõnga keerud üles, tõsta vasakule vardale ja koo need

järgmise silmusega pahempidi kokku (vt lk 117). Koo kõik silmused maha või pane silmusehoidjale, et need hiljem kokku silmata.

Siin on näidatud, kuidas kujundada parem-pidises koes kudumi õlg lühikeste ridadega,

mitte aga tavalise mahakudumise abil. Õlg on 24 silmust lai ja algse juhendi järgi tuleb igal teisel real maha kududa 8 silmust. Selle saab aga asendada lühikeste ridadega, kududes igal teisel real 8 silmust vähem.

Pista parema varda ots läbi eelmise rea

Vasak varrasVasak varras

Parem varras

1119Lühikesed read

Loo 16 silmust värviga A,

kasutades abi-lõngaga üles-loomist (vt lk 45).

Koo 14 silmust parempidi, järg -

mist silmust pahem -pidi üle tõstes tee mähkimine, pööra töö ümber. Vii lõng töö taha. Tõstasilmus tagasi. Koo 14 silmust parempidi rea lõpuni.

Korda 2. sammu, koo

2 rida 12, 10, 8, 6, 4 ja 2 silmusega. Lõng peab nüüd olema kudumi pikemas servas.

Hoia silmustega varras vasakus käes, võta lõng B ja koo 16 silmust parempidi. Seejärel korda

lõngaga B 2.–5. sammu, 5. sammul võta jälle värv A.

Pööra töö ümber ja koo 14 silmust parempidi. Too lõng ette. Tõsta 2 viimast silmust pahempidise võttega

paremale vardale. Lõika A-värvi lõng ära (jäta 10 cm lõnga -ots; lõng on rea otsast veidi eemal). Segment ringist on valmis.

Koo 8 segmenti vaheldumisi lõngaga A ja B. Viimase segmendi 5. sammu lõpus pane silmused hoidjale

(vt lk 50). Ühenda silmused (vt lk 152) ja peida lõngaotsad.

LÜHIKESTE RIDADEGA KOOTUD ÜMMARGUNE MEDALJON

See näidis on kootud ripskoes, kui medaljo-nide kudumiseks võib kasutada ükskõik millist kude. Ripskoe puhul ei ole vaja lõngakeerde üles korjata.

2012 Kudumisvõtted

Rüüsid

Kui kududa sirge riba vertikaalselt ja ühtaegu lühikeste ridadega, moodustub rüüs. Rüüsi kohevus sõltub sellest, mitu lühikest rida kootakse võrreldes vertikaalse riba ridade arvuga. Erinevate kudede kombineerimine, nagu onnäidatud äärerüüsi juures, teeb rüüsi eriti huvitavaks.

LÜHIKESTE RIDADEGA ÄÄRERÜÜS

VERTIKAALSED RÜÜSID KUDUMI KESKEL

Vardal on 20 silmust. Koo 14 silmust pahempidi, tee mähkimine (vt lk 117), pööra ja koo 14 silmust

parempidi tagasi rea lõpuni.

Siin toodud näi-dis on kootud

24 silmusega. Rüüs kootakse keskmise 8 silmusega. Koo 16 s pp, mähi (vt lk 117) ja pööra.

Koo 8 s pp, mähi

ja pööra. Korda 2. sammu.

Koo 24 s ph, korjates keerud üles teisel pool rüüsi nagu 4.

sammus. 2 rida põhikudumit ja 4 rida rüüsi on valmis.

6 Korda 1.–5. sammu alates 1.sammus toodud silmuste

parempidisest kudumisest vajaliku arvu küljepaneelide jaoks. Koo rüüsid kudumisse vertikaalsete gruppidena.

Koo 8 s ph, mähi ja

pööra.

Koo 16 s pp, kor-

jates lõnga-keerud üles (vt lk 117).

Korda 1. sammu 2 korda.

Koo 13 silmust pahhhhemememem iipiipipipipipidddddiddiddididdididididididi, iiipiipipipipipipi tstststtststssttstaaaaaaaaparem varras mähkimis kohas alt

üles lõngakeerdude alla ja tõsta kõik vasakule vardale. Koo lõngakeerud vasakule vardale Koo lõngakeerudkoos järgmise silmusega pahempidi kokku. Koo pahempidi rea lõpuni. Lõngakeerdude üleskorjamine on tähtis, kuna lisab rüüsile kohevust.

Koo 6 silmust pahempidi ja

14 parempidi. Korda 14 parempidi Korda1.–4. sammu, kuni ripskoes sirgeserv on soovitudpikkusega.

Ripskoes serv

1221Lühikesed read

See näidis on kootud ripskoes ilma silmuste mähkimiseta. Kui mähkimist siiski nõutakse, järgige lühikeste ridadega ümmarguse medaljoni koejuhiseid (vt lk 119).

Loo lõngaga A 20 silmust.

Koo 19 silmust parempidi, pööra töö ümber ja vii lõng

töö taha. Korda sammu ja koo igal real üks silmus vähem, kuni kudumiseks jääb 15 silmust. Keera töö ümber ja vii lõng taha.

Koo 4 silmust parem-pidi, too lõng ette.

Tõsta kõik allesjäänud (9) silmused pahempidise võttega paremale vardale. Katkesta lõng (jäta 10 cm lõngaots).

Koo 13 silmust parem-pidi, pööra töö ümber ja

vii lõng taha. Korda sammu, kuni kood 11 silmust.

Koo 7 silmust parem-pidi, pööra töö ümber ja

vii lõng taha. Korda sammu,kuni kood 5 silmust.

Palli tegemiseks koo 8 segmenti, mõlema värviga 4. Koo silmused maha. Peida poole rea peal olevad lõngaotsad ja

otste korrastamiseks tõmba õrnalt ülemisest ja alumisest lõngast. Täida sobiva materjaliga ja õmble kinni peitpistetega (vt lk 149) või ühenda lahtised silmused ülesloomissilmustega.

LÜHIKESTEST RIDADEST PALL

Korda 2.–5. sammu lõngaga B.

Värv A

Värv A

Värv B

15 silmust on kootud

Veel 8 silmust tõsta

Ruumiline kudumine

Lühikesi ridu teatud viisil kududes võib anda kudumile ruumilise vormi. Kootud tipud võivad jääda (aluselt) lahti, aga need võib ka kokku õmmelda. Kinnise dekoratiivse „tasku” saamiseks võib tipud enne kokkuõmblemistpolsterdada. Luua võib ka iseseisvaid ruumilisi vorme.