sisukord - ttk

Koostajad: Ulvi Kõrgemaa, Anne-Liis Tui ja ÕppeosakondKujundus: Heiki Looman ©2009

Sisukord

Eessõna 5Kõrgkooli ajaloost 6Üliõpilaste/õpilaste õigused ja kohustused 7Õppekorraldus 8Õpingute katkestamine 10Välisriigis õppimine 10Oluline info 11Õppekavade tutvustus ja õppekavad

Farmatseut 14Hambatehnik 16Optometrist 18Tegevusterapeut 20Tervisedendaja 22Õde 24Terviseõde 26Ämmaemand 27Hooldustöötaja 29

Akadeemiline kalender 2009/2010 õppeaasta 30Vajalikud kontaktid Õppetöö graafik

õppeteatmik 2009/2010 | 5

Hea esmakursuslane

Õnnitlen Sind, oled alustamas uut etappi elus – oled üliõpilane. Osad teist

on õppimise teekonda jätkamas kohe gümnaasiumi järgselt, osad teist taas-

alustavad õpinguid ja osad teist on mõned aastad vahele jätnud, et nüüd taas

õppimisele pühenduda.

Teie õpingud algavad üsna keerulisel ajal. Üha enam väärtustatakse haridust,

väärtustatakse oskajat töötajat. Meie kõrgkool annab endast parima, et saak-

site siit parimad teadmised ja oskused töötamaks tulevikus valitud ametil või

jätkates õpinguid järgmisel tasemel.

Keerulised ajad on ka huvitavad. Olete esimesed, kes alustavad õpinguid uute

väljundipõhiste õppekavade järgi. Lühidalt tähendab see seda, et õppekavas ei

ole enam kirjas mitte see, mida õpetatakse vaid see millised teadmised, osku-

sed ja hoiakud õppija omandab. Nende õppekavade elluviimine on meie ühine

väljakutse.

Sellest teatmikust, mida käes hoiad, saad kogu esmase olulise informatsioo-

ni, mida õpingute alustamisel vajad. Soovin Sulle kogu koolipere nimel teadmis-

teküllaseid ja huvitavaid aastaid meie kõrgkoolis.

Õpinguteks edu soovides

Ulvi Kõrgemaa

õppeprorektor

6 | õppeteatmik 2009/2010

KÕRGKOOLI AJALOOST

Alates 1800. aastast on Tallinnas tegutsenud mitmed tervishoiukoolid ning on läbi viidud meditsiinikursusi, kus on ettevalmistatud ämmaemandaid, õdesid ja arstiabisid peamiselt sõjaväe tarbeks.

Järjepidev tervishoiualade koolitus on alguse saanud aastast 1940, kui ava-ti Õdede Kool. Järgmisel aastal liideti sellega Velskrite Kool. Pärast koolide liitmist hakkas õppeasutus kandma Tallinna Meditsiinilise Keskkooli nime. Alanud Teise Maailmasõja tõttu evakueeriti kool Tambovisse. Pärast sõda jätkati regulaarset õppetööd Tallinnas novembris 1944, Pärnu mnt 104 hoones, kus varem oli asunud Õdede Kool.

1. aprillist 1945 nimetati kool Tallinna Vabariiklikuks Meditsiiniliseks Kesk-kooliks. Õpetatavaid erialasid oli viis: velsker, velsker-ämmaemand, proviisori abi, hambatehnik ja meditsiiniõde. 1964. aasta detsembris nimetati kool Tal-linna Meditsiinikooliks. Alanud perioodi iseloomustab õpperuumide vähesus. Õppetöö toimus mitmete teiste koolide, apteekide, keskhaigla ja hambaproteesi töökoja ruumides. 1977. aasta sügiseks valmis praegune koolihoone Kännu tä-naval, mis parandas oluliselt õpetamise tingimusi. Sisustati nõuetele vastavad kabinetid ja laboratooriumid. Kooli praegune üliõpilaskodu Nõmme teel valmis 1970. aastal.

Kooli tegutsemisaastate jooksul on lühemate ja pikemate perioodide vältel koolitatud vastavalt tervishoiusüsteemi vajadustele neljateistkümne eriala spet-sialiste. Alates 1992. aastast võetakse kooli vastu ainult keskhariduse baasil õppijaid. 1996. aastast alustati õe erialal koolitust kutsekõrghariduse tasemel, järgnevatel aastatel mindi samale tasemele üle ka ämmaemanda, farmatseudi ja hambatehniku erialal. 1998. aastal alustati Eestis täiesti uue, optometristi eriala koolitamist. 1999. aastal lisandus kaks uut eriala - tegevusterapeut ja radioloo-giatehnik. Koostöös Eesti Õdede Liidu ja Sotsiaalministeeriumiga käivitati 1998. aastal õdede tasemeõpe, 2002. aastal alustasid tasemeõpet ka ämmaemandad ja hambatehnikud. 2003. aastal alustati taas kutsekeskhariduse tasemel hool-dusõe eriala koolitamist. Õppurite arv on pidevalt kasvanud. Käesoleval ajal õpib meil ligi 1400 üliõpilast ja õpilast.

2005. aastal sai kool ümberkorralduste tulemusena riigi rakenduskõrgkooli staatuse (Vabariigi Valitsuse korraldus 28.02.05. nr 118) ja alustas 2005. aasta sügisest Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nime all. Kõrgkoolis on võimalik oman-dada rakenduskõrgharidus farmatseudi, hambatehniku, optometristi, tegevuste-rapeudi, tervisedendaja, õe ja ämmaemanda erialal. Lisaks peale õe põhiõppe lõpetamist on võimalik omandada terviseõe spetsialisti kutse. Kutseharidus on võimalik omandada hooldustöötaja kutsealal.

2006. aasta augustis reorganiseeriti Kohtla-Järve Meditsiinikool ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile lisandus struktuuriüksus Kohtla-Järvel. Kohtla-Järvel toi-mub õppetöö õe ja hooldustöötaja erialal.


ÜLIÕPILASTE/ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Õppuril on:

1. õigus saada kõrgkoolilt teavet õppekorralduse kohta;2. õigus õpi- ja karjäärinõustamisele;3. õigus valida kõrgharidustaseme õppekava alusel õppides oma õpinguka-

vasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest või kutseõppe õppe-kava alusel õppides valida õppeaineid valikainete piires;

4. õigus ühisõppekava alusel õppides läbida oluline osa ühisõppekavast ühis-õppekavas osaleva teise õppeasutuse juures, kusjuures ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppe-vormis;

5. õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliseid loenguid ning sooritada prakti-kume, seminare, eksameid ja arvestusi;

6. õigus kasutada õppetööks tasuta kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, praktikumiruume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid kõrgkooli rektori poolt kehtestatud korras;

7. kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema poolt tekitatud kahju;

8. õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kõrgkooli üliõpilas- või õpila-sesindusse;

9. õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;10. õigus osaleda õppetöös ning kohustus sooritada ettenähtud eksamid, ar-

vestused ja õppepraktikad õigel ajal;11. õigus esitada rektorile üliõpilas- või õpilasesinduse kaudu põhjendatud

esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;12. õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;13. õigus nõuda õppekorralduseeskirja ja motiveeritud avalduse alusel eksami

või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;14. õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;15. õigus saada üks kord rakenduskõrgharidusõppes akadeemilist puhkust

üldjuhul kuni üks aasta, lisaks, sealhulgas kutseõppes, tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hool-damiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;

16. õigus saada üliõpilaspilet «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punk-ti 9 või õpilaspilet «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõike 6 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;

17. õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadu-sega» kehtestatud tingimustel ja korras;

18. õigus jätkata õppekava sulgemise või kõrgkooli tegevuse lõpetamise korral õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;

19. muud «Rakenduskõrgkooli seaduse», «Kutseõppeasutuse seaduse», põhi-määruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele ja õpilastele kehtestatud õigused.

Õppuril on keelatud

1. kõrgkooli ruumides ja territooriumil suitsetada;2. viibida kõrgkooli ruumides ja territooriumil alkoholi- ja/või narkootilise aine

joobes;3. tuua kõrgkoolihoonesse lõhkekehi, lõhkeaineid, kergestisüttivaid, narkooti-

lisi ja mürgiseid aineid ning alkohoolseid jooke;4. tuua endaga kaasa kõrgkoolihoonesse võõraid isikuid, registreerimata neid

administraatori juures;

Õppuri karistamine

1. Rektoril on õigus õppejõudude, kõrgkooli meeskondade, töötajate ja kaa-sõppurite esildise alusel karistada õppurit kõrgkoolis kehtivate eeskirjade eiramise või ebaväärika käitumise pärast.


ÕPPEKORRALDUS

Mõned mõisted

Euroopa ainepunkt (EAP) – õppemahu ühik, mis vastab üliõpilase/õpilase 26 tunni jooksul tehtud auditoorsele ja iseseisvale tööle.

Eksmatrikuleerimine – üliõpilase/õpilase nimekirjast kustutamine.

Immatrikuleerimine – üliõpilase/õpilase kõrgkooli vastu võtmine.

Individuaalne õpinguplaan – õpingute kava, mille esitavad üliõpilased/õpila-sed, kes taotlevad õppeaja pikendamist.

Nominaalne õppeaeg – õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates, mis ku-lub õppekava täitmiseks.

Rakenduskõrgharidusõpe – kõrghariduse esimese astme õpe.

Riigieelarveväline õppekoht – õppekoht, mille kulud hüvitab füüsiline või ju-riidiline isik õppeteenuslepingu alusel.

Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoht – õppekoht, mille kulud kaetakse riigieelarvest eraldatud vahenditega.

Täiskoormusega õpe – õppevorm, milles üliõpilane/õpilane täidab iga õppe-aasta lõpuks õppekava mahu 100%-liselt.

Vabaained – õppekava eesmärgist lähtuvad üliõpilase/õpilase poolt vabalt va-litavad õppeained.

Valikained – õppekava eesmärgist lähtuvad üliõpilase/õpilase poolt vabalt va-litavad õpitava valdkonnaga seotud õppeained.

Õpilane – isik, kes on immatrikuleeritud kutsekeskhariduse õppesse.

Õppekava – Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud kõrgharidus-standardile vastav ühe või mitme omavahel seotud eriala õppe alusdokument, mis määrab õppe eesmärgid, nominaalse õppeaja, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu koos mahu ja kontrolli vormiga; valikuvõimalused ja tingimu-sed; praktika vormid ja mahu, õppe lõpetamise tingimused.

Õppeteenusleping – riigieelarvevälisel õppekohal õppiva üliõpilase ja kõrgkooli vaheline leping, milles sätestatakse üliõpilase õigused ja kohustused, õppemak-su suurus ja tasumise kord.

Üliõpilane – isik, kes on immatrikuleeritud rakenduskõrgharidusõppesse.

Õpiväljundid (õpitulemused) – õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimi-seks vajalikul miinimumtasemel. Õpiväljundite saavutamist miinimumi ületaval tasemel diferentseerib hindamine.


Õppeastmed ja –kohad

Õpe kõrgkoolis toimub rakenduskõrghariduse ja kutseõppe tasemel ning töö-alase täienduskoolitusena.Rakenduskõrgharidusõpe

a. rakenduskõrghariduse õppe maht on 180-270 EAP; b. rakenduskõrghariduse tasemeõppesse (rakenduskõrghariduse tasemel toimuv õpe eelnevalt kutsehariduse tasemel lõpetanud isikutele) astumisel võetakse õppima V Õ T A alusel, õppe maht on 120 EAP; c. rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõputöö kaitsmise või lõpueksamiga (vastavalt õppekavale);d. rakenduskõrghariduse õppekava täitnud üliõpilased saavad rakenduskõrghariduse diplomi, akadeemilise õiendi ja ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

Kutsehariduse õpe keskhariduse ja põhihariduse baasila. õppe maht on 60-80 AP;b. õpe lõpeb lõpueksamiga;c. lõpetanud saavad lõputunnistuse ja hinnetelehe.

Tööalane täienduskoolitusa. pakub koolitust tervishoiu-, sotsiaal-, teenindus- ja haridusvaldkonnas;b. koolituse maht oleneb kursuse eesmärgist ning määratakse kursuse programmiga;c. koolituse läbinud saavad tunnistuse;d. koolitusel osalejaid ei immatrikuleerita üliõpilasteks/õpilasteks, vaid registreeritakse kursustel osalejateks.

Õppekohada. õppekohad jagunevad riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadeks (REK) ja riigieelarvevälisteks õppekohtadeks (REV);b. riiklik koolitustellimus kinnitatakse igal aastal haridus- ja teadusministri poolt; d. kõrgkoolil on õigus avada riigieelarveväliseid õppekohti kõikidel õppekavadel vastavalt kõrgkooli nõukogu poolt määratud arvule.

Teadmiste kontrollKõrgkoolis on teadmiste hindamise vormideks eksam, arvestus, hindeline arvestus. Õppejõud fikseerib mooduli/aine programmis ja teeb õppetööd alustades õppuritele teatavaks nõuded hindamisele. Eksam on teadmiste kontrolli diferentseeritud hin-damise vorm. Eksam võib olla kirjalik, suuline, oskuste demonstratsioon, eelmiste kombinatsioon või kaitsmine. Kaitsmisele kuuluvad lõputööd ning teised mooduli/aine programmides määratud üliõpilas-/õpilastööd. Hindeline arvestus on diferent-seeritud hindamine. Arvestus on mittediferentseeritud hindamine. Lisaks hinnatakse jooksva õppe käigus toimuvaid kontrolltöid, referaate jne, mille tulemusi ei kanta protokolli, kuid mis on (või võivad olla) aluseks eksami või arvestuse hinde kuju-nemisele. Hindamine rakenduskõrghariduse tasemel toimub vastavalt haridus- ja teadusmi-nistri määrusele. Vaata lähemalt kõrgkooli õppekorralduseeskirjast.

PraktikaPraktika kinnistab ja täiendab õppuri teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Prak-tika on rakenduskõrghariduse õppekavade lahutamatu osa, mille sooritamine on kohustuslik. Praktika aeg ning maht määratakse õppekavas. Praktikat sooritatakse õppetoolis heaks kiidetud praktikabaasides. Praktikat korraldavad õppetoolid. Prak-tika sisu, eesmärgid ja nõuded on esitatud praktika programmides.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine - V Õ T AV Õ T A lähtub põhimõttest, et õppimine võib toimuda väga erineval viisil ja olla kas formaalne, mitteformaalne või informaalne.

a. Formaalne õppimine leiab aset tavapärases hariduskeskkonnas nagu kool, kutsekool või ülikool.b. Mitteformaalne õppimine toimub tavaliselt täiendusõpet pakkuvas koolitusasutuses, tööalases koolituses vms.c. Informaalne õppimine võib seevastu toimuda igal pool: tööl, kodus, vabal ajal jne.

Õppimisest rääkides on oluline mõista, et see pole automaatne reaktsioon õpe-tamisele, vaid et iga inimene õpib eri moodi, sõltuvalt sellest, millised on tema eelnevad teadmised, arusaamad, motivatsioon ja õpistiil.V Õ T A protsess koosneb järgmistest etappidest:

a. taotleja nõustamine ja eneseanalüüs;b. taotluse koostamine ja esitamine;c. taotluse hindamine;d. otsuse tegemine ja tagasiside andmine;e. otsuse vaidlustamine (vajadusel).


ÕPINGUTE KATKESTAMINE

Akadeemiline puhkusÜliõpilane/õpilane võib õpingud ajutiselt katkestada akadeemilise puhkuse ajaks.Omal soovil saab üliõpilane/õpilane akadeemilist puhkust taotleda avalduse alusel üks kord õppeperioodi jooksul kuni üheks aastaks. Esimese kursuse üli-õpilastele/õpilastele, akadeemiliste võlgnevuste ja maksevõlgadega üliõpilastele/õpilastele omal soovil akadeemilist puhkust ei võimaldata.Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust kõigile üliõpilastele/õpilastele kuni kaheks aastaks. Sel juhul esitab üliõpilane/õpilane akadeemilise puhkuse taotlemiseks teda raviva arsti (tervishoiuasutuse) tõendi.Lapsehoolduspuhkuse korral võib akadeemilisel puhkusel olla kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (aluseks lapse sünnitunnistus).Eesti kaitseväeteenistusse asumisel on üliõpilastel/õpilastel õigus saada lisaks üks aasta akadeemilist puhkust (aluseks kutse kaitseväe tegevteenistusse).Kui võetakse akadeemilist puhkust tervisehäiretega, lapsehoolduse või kaitseväe-teenistusse astumise tõttu, siis võib üliõpilane/õpilane sooritada korduseksameid ja arvestusi puhkuse ajal.Akadeemilisel puhkusel viibijad kuuluvad üliõpilaste/õpilaste nimekirja, kuid puh-kuse ajal neid järgmisele kursusele üle ei viida. Puhkusel viibija ei saa osaleda auditoorses õppetöös ja talle ei maksta õppetoetust.

Õpingute pikendamineÕpinguid võib akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks pikendada üks kord õppeperioodi jooksul. Selleks tuleb esitada õppetooli juhatajale avaldus koos individuaalse õppevõlgnevuste likvideerimise ajakavaga. Akadeemiline võlgne-vus tuleb likvideerida vähemalt 12 kuu jooksul. Õpingute pikendamise aeg ar-vestatakse nominaalse õppeaja hulka. Pärast nominaalse õppeaja lõppu viiakse üliõpilane/õpilane üle riigieelarvevälisele õppekohale.

EksmatrikuleerimineÜliõpilase/õpilase eksmatrikuleerimine ehk nimekirjast väljaarvamine võib toi-muda üliõpilase/õpilase omal soovil või kõrgkooli algatusel. Eksmatrikuleerimise põhjused kõrgkooli algatusel on järgmised:

a. õppekava täitmine täies mahus (kõrgkooli lõpetamine);b. akadeemiline edasijõudmatus: •mooduli/ainemittesooritamine; •eelmiseõppeaastaõppevõlgnevustemittelikvideerimine 15. septembriksc. vääritu käitumine;d. õppemaksu tähtajaks tasumata jätmine (riigieelarvevälisel kohal õppival üliõpilasel/õpilasel), Õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud õppur võib taotleda immatrikuleerimist pärast maksevõla tasumist

Õpingute lõpetamine toimub pärast õppekava täitmist täies mahus, k.a lõ-putöö kaitsmine või lõpueksami sooritamine positiivsele hindele. Kõrgkooli lõpetamisel väljastatakse üliõpilasele haridustunnistusena ühtne riiklik diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne diploma supplement. Rakenduskõrghari-dusõppe lõpetanutele võidakse väljastada diplom kiitusega (cum laude).

VÄLISRIIGIS ÕPPIMINE

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilasel on mitmeid võimalusi õppimiseks välis-maal. Eeltingimuseks on, et üliõpilane on olnud hea õppija, ta käitumine on olnud laitmatu ja ta valdab keelt, mis võimaldab tal soovitud kõrgkoolis õppida ning väärikalt oma kodukooli esindada. Õppima saab minna ainult nendesse kõrgkoo-lidesse milledega Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil on kahepoolne koostöö leping. Välismaale õppima minek on pikka ettevalmistust nõudev protsess. Kui teil tekib soov minna vahetusüliõpilaseks, siis tuleb hakata vähemalt aasta varem uurima teie poolt valitud kooli koduleheküljelt kõiki õppetööga seoses olevaid võimalusi ja reegleid. Seejärel esitada kandideerimisavaldus (täpsem informatsioon ja aval-duste vormid on kõrgkooli koduleheküljel) ning oodata vastuvõtva kooli otsust. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on ERASMUS CHARTERi omanik. ERASMUS CHARTER 2007 - 2013 annab õiguse osaleda Euroopa Liidu LIFELONG LEARNING PROGRAM-ME Erasmus Students and Staff Mobility töös. Kooli koduleheküljelt http://www.ttk.ee/koostoo –> LLP ERASMUS leiate informat-siooni selles programmis osalemise tingimuste ja võimaluste kohta.Lisaks on abimaterjali ka Sihtasutuse Archimedes Hariduskoostöö Keskuse Euroo-pa programmide koduleheküljel: http://www.archimedes.ee


Osalemine erinevates projektidesTallinna Tervishoiu Kõrgkool on seotud terve rea rahvusvaheliste projektidega, milles osalevad nii õppejõud kui ka üliõpilased. Igal projektil on kindlad reeglid, kuidas ja kes saab projekti kaudu välismaal õppida.Informatsioon projektide kohta on kooli koduleheküljel:http://www.ttk.ee/koostooTäpsema informatsiooni projektis osalemiseks saab projekti juhtivalt õppejõult.

ÕppetoetusÕppetoetus on:

a. põhitoetus, mis on rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulude katteks;b. täiendav toetus, mis on rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks.

Põhitoetust on õigus taotleda üliõpilastel/õpilastel, kesa. on Eesti kodanikud või viibivad Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel;b. omandavad haridust õppekava järgi, millel on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti;

c. omandavad keskhariduse baasil kutsekeskharidust või kõrgharidust täiskoormusega õppides ega ole ületanud õppekava nominaal kestust. d. ei ole õppetoetuseta võimelised õpinguid jätkama.Täiendavat toetust on võimalik taotleda neil üliõpilastel/õpilastel, kes vastavad põhitoetuse saamise nõuetele ja kelle elukoht asub väljaspool Tallinna ja Tallin-naga piirnevaid valdasid.Õppetoetust saab taotleda kaks korda õppeaastas - septembris ja veebruaris. Selleks tuleb esitada taotlus ja vajalikud dokumendid. Taotlusi saavad esita-da üliõpilased/õpilased kellel pole õppevõlgnevusi. Eelmise semestri keskmise hinde alusel koostatakse taotluse esitanute pingerida, mille alusel jagatakse õppetoetusi. Eelistatud on kõrgema keskmise hindega üliõpilased/õpilased.Esimese kursuse üliõpilastel/õpilastel on õigus taotleda õppetoetust kevadse-mestriks. Akadeemilisel puhkusel viibides õppetoetust taotleda ei saa.

ÕppelaenÕppelaen on riigi poolt tagatud laen hariduse omandamisega seotud kulutuste katmiseks. Seda on võimalik taotleda kõigist suurematest pankadest.Õppelaenu suurus sõltub igal aastal riigi poolt kinnitatavast õppelaenu määrast ja see kantakse laenu taotleja arvele ühekordse summana. 2009/10. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 30 000 krooni.Laenu tagasimaksmine algab hiljemalt aasta pärast kõrgkooli lõpetamist. Taga-simaksmine toimub kahekordse nominaalse õppeaja jooksul.

Üliõpilaspilet/õpilaspiletEesti üliõpilaspilet/õpilaspilet ei ole kõrgkooli üliõpilastele/õpilastele kohustus-lik. Üliõpilaspiletit/õpilaspiletit tuleb pikendada iga õppeaasta alguses. Sellega saab soodustust ühistranspordis sõitmiseks. Üliõpilas- ja õpilaspileteid väljastab õppesekretär. Üliõpilaspilet maksab 27 krooni, õpilaspilet maksab 5 krooni.

ISIC Student kaartISIC Student kaart on rahvusvaheline üliõpilaspilet ehk International Student Identity Card. ISIC-kaardiga saab tõendada oma staatust, reisida ja teha sisse-oste soodsamalt. Lisaks on ISIC-kaart võti reisivate tudengite kommuuni, kuhu kuuluvad üliõpilased enam kui sajast riigist.ISIC Student kaardi saamise õigus on kõikidel põhi-, magistri-, interni- ja dok-toriõppe üliõpilastel. Kaart kehtib maksimaalselt 16 kuud, s.t. kooliaasta algu-sest kuni järgmise kalendriaasta lõpuni (näiteks, kui kaart väljastatakse 2007.a septembris, siis kehtib see kuni 31. detsembrini 2008; kui kaart väljastatakse 2008.a aprillis, siis kehtib see kuni 31. detsembrini 2008).Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis väljastab ISIC kaarti Üliõpilasesindus.


ÕppeinfosüsteemKõrgkooli elektrooniline õppeinfosüsteem (ÕIS) tagab õppeinfo parema kät-tesaadavuse. ÕIS-st leiab üliõpilane/õpilane kogu vajaliku teabe õppekavade, tunniplaani ja enda õpitulemuste kohta. ÕIS-i saab siseneda kõrgkooli poolt väljastatud parooli alusel kõrgkooli koduleheküljelt http://www.ttk.eeÕIS-i sisenemiseks saab parooli esimesel õppenädalal toimuvast infotunnist. Edaspidi tuleb paroolide saamiseks pöörduda õppeosakonda.

ÕppesekretärKristi KruupI korrus, ruum nr 102Telefon 6711 703Tel: [email protected] Üliõpilaste vastuvõtt E – K 10.00 – 12.30, N 14.00 – 16.15Õppesekretäri ülesandeks on üliõpilaste/õpilaste teenindamine, sh isikuttõenda-va dokumendi alusel tõendite väljastamine, üliõpilaste avalduste vastuvõtmine, üliõpilaspiletite/õpilaspiletite väljastamine. Õppesekretär on Eesti Hariduse Info-süsteemi (EHIS) koolipoolne administraator.

V Õ T A - ja vastuvõtuspetsialistMaria GoborovaI korrus, ruum nr 102Telefon 6711 767e-post: [email protected]Üliõpilaste vastuvõtt E – K 10.00 – 12.30, N 14.00 – 16.15Üliõpilaste/õpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning üli-õpilaste/õpilaste vastuvõtu korraldamine

ÜliõpilassekretärKatri KaunisteI korrus, ruum nr 102Telefon 6711 703e-post: [email protected] Üliõpilaste vastuvõtt E – K 10.00 – 12.30, N 14.00 – 16.15Üliõpilassekretäri ülesandeks on üliõpilaste hinnetesse puudutava dokumentat-siooni korrashoid, akadeemiliste õiendite ja lõpudokumentide koostamine. Üli-õpilassekretär valmistab ette õppetoetustega seotud dokumendid ning tegeleb valikainetele registreerimisega.

HaridustehnoloogKristel SooleppI korrus, ruum nr 102Tel: 6711 712 e-post: [email protected] Õppeinfosüsteemi ja kodulehe haldamine ning tehniline konsultatsioon.

Avalike suhete juhtAnne-Liis Tui II korrus, ruum 235Telefon 6711 732e-post: [email protected] suhete juhi ülesandeks on kõrgkoolisiseste ning –väliste ürituste kor-raldamine, nt: ava- ja lõpuaktus, lahtiste uste päev, haridusmessidel osalemine jne. Samuti erinevate meediakanalitega suhtlemine ning kõrgkooli suhtekorral-duse korraldamine.

Sekretär Kohtla-Järve struktuuriüksuses Ulvi JõesaarTelefon 6711 780e-post: [email protected] Kohtla-Järve struktuuriüksuse sekretäri ülesandeks on üliõpilaste/õpilaste teenin-damine, sh isikuttõendava dokumendi alusel tõendite väljastamine, üliõpilaste avalduste vastuvõtmine, üliõpilaspiletite/õpilaspiletite väljastamine Kohtla-Järvel.


Raamatukogu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogul on kogud Tallinnas ja Kohtla-JärvelTallinnSirli PaimetsMaie PõiklikIV korrus, ruum nr 406Telefon 6711 [email protected] Avatud E – N 8.00 – 18.00, R 8.00 – 16.00,kaks korda kuus laupäeviti 10.00 – 14.00Kohtla-Järve struktuuriüksusTatjana HüssonRuum nr 28Telefon 6711 785Avatud E – R 8.30 – 16.30Laenutamine

a. Õpikuid laenutatakse tähtajaga kuni eksami või arvestusenib. Erialakirjandust ja ajakirju laenutatakse kuni kolmeks nädalaksc. Lugemissaali avariiulil olevaid raamatuid ja diplomitöid koju ei laenutata

Tagastaminea. Kõrgkoolist lahkudes tuleb raamatud tagastada, olenemata tähtajastb. Tagastamistähtaegu saab pikendada e-maili (Tallinnas [email protected]) ja telefonitsi (6711 735 Tallinnas ja 3341 288 Kohtla-Järvel) kui teavik ei ole teiste lugejate poolt reserveeritudc. Suvevaheajaks kätte jäävad tevikud tuleb eelnevalt pikendadad. Tähtajaks tagastamata teavikute eest tuleb maksta viivist 1 kroon päevas iga teviku kohta

Arvutite kasutaminea. Arvutite kasutamine on tasutab. Printimine ja paljundamine käib koolisisese ID kaardi alusel ja on tasuline

Raamatukogu tööd puudutavad dokumendid ja elektroonilised infootsingu või-malused on kõrgkooli kodulehel Raamatukogu rubriigis.

ÜliõpilasesindusI korrus, ruum nr. 107Telefon 6711 718Üliõpilaste vastuvõtt kõikidel vahetundidel E – N. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Üliõpilasesinduse moodustavad üliõpilaskonna poolt valitud aktiivsed tudengid, kelle peamiseks eesmärgiks on üliõpilaste ar-vamuse esindamine kooli nõukogus ja väljaspool kooli.Üliõpilasesindus on 5-liikmeline, korralised valimised toimuvad igal aastal aprilli kuus. Järjepidevuse hoidmiseks jätkavad uues koosseisus eelmise esinduse kaks liiget. Esinduse koosolekute vahelisel ajal esindab üliõpilaskonda ja juhib üliõpi-laskonna põhikirjalist tegevust esinduse esimees.Üliõpilasesinduse missioon on seista üliõpilaste hariduslike ja sotsiaalsete hu-vide eest.Üliõpilasesinduse eesmärk on kaasata oma tegevusega aasta-aastalt üha enam aktiivseid üliõpilasi, et tõhustada koostööd kõrgkooli, Eesti Üliõpilaskondade Lii-du ja teiste õppeasutustega. Üliõpilasesinduse esinaine Minna-Mai Bergmann, telefon 55 92 87 32

Söökla I korrus Tallinnas ja Kohtla-JärvelAvatud E – R 9.30 – 16.30

Üliõpilaskodu Nõmme tee 49Anne Grau [email protected] Telefon 6552 675 / 5109 392Meie üliõpilaskodu asukoht on Nõmme tee nr 49. Meil elab aastaringselt (10 kuu lõikes) keskmiselt 200 noort. Hetkel on õpilaste kasutuses 91 tuba ja nen-dest 35 on nn. peretoad. Meie ühiselamusse pääseb magnetkaardiga ööpäevaringselt. Sama kaart või-maldab ka pääseda oma korrusele ja esimesel korrusel asuvasse arvutiklassi.Õpilastel/ üliõpilastel on võimalus kasutada interneti ühendust ka enamikes tu-bades. Majas on kuivatiga pesumasin, kõikidel korrustel asuvad köögid ja duši-ruumid ning wc-d.


ÕPPEKAVAD

FARMATSEUTFarmatseudi õppekava eesmärgiks on koolitada ravimeid ja ravimite valmis-

tamist ning muid meditsiinikaupu ja tervisetooteid tundvaid rakenduskõrghari-dusega spetsialiste – farmatseute, kelle teadmised ja oskused võimaldavad neil töötada apteekides, ravimite hulgimüügifirmades ning teistes ravimite, meditsii-nikaupade ja tervisetoodete käitlemisega seotud ettevõtetes. Farmatseudi ame-tialase tegevuse sisuks on tagada haiguste raviks ja ennetamiseks ning tervise taastamiseks, säilitamiseks ja tugevdamiseks vajalike ravimite ja muude medit-siinikaupade kättesaadavus neid vajavatele inimestele. Selle tegevuse raames on farmatseudi põhiülesandeks ravimite ja meditsiinikaupade müük apteekides, retseptide töötlemine ja nende alusel ravimite väljastamine, ravimite valmista-mine arstiretseptide alusel vastavalt tehnoloogilistele eeskirjadele ning klientide ravimitealane nõustamine.

Farmatseudi õppekava sisu ja selle täitmisel omandatud erialase pädevuse määrab kutsestandard, millega on kehtestatud nõuded farmatseudi teadmistele, oskustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Õppekava erialane profiil ja ainemahud tagavad, et selle kava täielikus ulatuses omandanud farmatseut:

1. tunneb ravimeid, nende koostist ja ravimite ekstemporaalse valmistamise tehnoloogiaid; 2. oskab hinnata ravimite kvaliteeti organoleptiliselt ning rutiinsete füüsikaliste ja keemiliste meetodite abil; 3. tunneb ravimite ja ravimtaimede toimeid, kaas- ja kõrvaltoimeid ning kasutamist haiguste raviks ja ennetamiseks; 4. tunneb apteegitööd ning on pädev apteegis tegelema ravimite tellimise, vastuvõtu, valmistamise ja väljastamisega; 5. oskab rakendada oma erialaseid teadmisi ravimitealaseks nõustamiseks; 6. valdab erialaseid infotehnoloogilisi ja kommunikatsiooni meetodeid ja oskab neid töös rakendada;7. orienteerub oma eriala aktuaalsetes probleemides ja suudab näha võimalusi nende lahendamiseks; 8. mõistab vajadust enese pidevaks erialaseks täiendamiseks ja hoiab end kursis teaduse uusimate saavutusega; 9. on valmis projektide algatamiseks ning omab projekti- ja meeskonnajuhtimise ning koostööoskusi; 10. oskab eesti keeles ja vähemalt ühes võõrkeeles erialaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitada ning erialastes aruteludes osaleda; 11. osaleb aktiivselt kodanikuühiskonnas ning suhtub sallivalt väärtuste ja hoiakute mitmekesisusse.

Farmatseudi õppekava on kinnitatud Haridusministeeriumis 05.09.02. ha-ridusministri käskkirjaga nr 975. kood 1477. Õppekava on saanud akreditee-ringu 01.02.2005. Haridus- ja teadusministri käskkiri nr 64 akrediteeritud kuni 01.02.2012

Õppekava maht on 180 EAP ja nominaalne õppeaeg 3 aastat.


Aine kood Aine EAP Õppeaasta1 2 3

ERIALAAINED1KE09 Keemia 25 1KE09/AOK Anorgaaniline keemia 4 1KE09/OK Orgaaniline keemia 5 1KE09/BK Biokeemia 3 1KE09/AK Analüütiline keemia 6 1KE09/FK Farmatseutiline keemia 7 Taimeravi 15 1TR09/BOT Botaanika 4 1TR09/FGN Farmakognoosia 5 1TR09/FUT Fütoteraapia 41TR09/LT Loodustooted 2 1RTO09 Ravimite toime organismile 25 1RTO09/FL Farmakoloogia 9 1RTO09/FT Farmakoteraapia 3 51RTO09/BF Biofarmaatsia 4 1RTO09/TO Toksikoloogia 21RTO09/VF Veterinaarfarmaatsia 2

1RVV09 Ravimite valmistamineja väljastamine

55

1RVV09/FKT Farmatseutiline kaubatundmine 2 31RVV09/FKR Farmaatsiakorraldus 2 21RVV09/FTH Farmatseutiline tehnoloogia 4 41RVV09/P Apteegipraktika 13 25ALUSAINED1PA09 Professionaalne areng 15 1PA09/MH Meditsiini humanitaaria 4 1PA09/LK Ladina keel 3 1PA09/ORK Organisatsioonikäitumine 4 2 21UAM09 Uurimis- ja arendustöö metoodika 15

1UAM09/TA Teadustöö alused 9 1UAM09/KO Keeleõpetus 5 1 1TA09 Tervishoiu alused 5 1TA09/FH Farmatseutiline hool 1 11TA09/KK Elu- ja töökeskkond 3 1IO09 Inimeseõpetus 10 1IO09/AF Anatoomia ja füsioloogia 3 1IO09/PAT Patoloogia 3 1IO09/OEA Organismi elutegevuse alused 4 VALIK- JA VABAAINED 10 3 2 5LÕPUEKSAM 5 1LTE09 Lõpueksam 5KOKKU 180 60 60 60


HAMBATEHNIKÕppekava eesmärk on valmistada ette rakenduskõrgharidusega hambatehni-

kuid, kellel on teadmised ja oskused suuõõnde paigaldatavate hambaproteeside ja ortodontiliste aparaatide valmistamiseks, rakendusuuringu koostamiseks ja valmisolek kutseala arendamiseks.

Hambatehnika eriala lõpetanul on teadmised ja oskused hambaproteeside ja ortodontiliste aparaatide valmistamise tehnoloogiast, inimese organismist, uu-rimistöö ja arendustöö metoodikast, meeskonnatööst ja kutseala arendamisest.

Õppekava läbinud üliõpilane: 1. omab süsteemset ülevaadet hambatehnika eriala põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja tehnoloogiatest, oskab ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid; 2. oskab valmistada suuõõnde paigaldatavaid hambaproteese ja ortodontilisi aparaate, kasutades sobivaid meetodeid/tehnoloogiad, prognoosides ja hinnates võimalikke tagajärgi;3. teab ja tunneb hambatehnika eriala rakendusvõimalusi ja aktuaalseid probleeme, oskab neid sõnastada, analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi;4. oskab iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt, loovalt ja tõenduspõhiselt tõlgendada ning näitab initsiatiivi ja vastutustunnet arendus- ja meeskonnatöös; 5. valdab vajalikke suhtlusoskusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;6. on eesti keeles ja võõrkeeles võimeline hambatehnikaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning hambatehnika alastes aruteludes osalema;7. oskab ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata hambatehnikaalase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnale;8. on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama ja valmis ennast elukestvalt täiendama.

Hambatehniku õppekava on kinnitatud Haridus- ja teadusministeeriumis 23.05.2005 haridusministri käskkirjaga nr 433. Õppekava on kantud Eesti Hari-duse Infosüsteemi (EHIS) õppekavade registrisse koodiga 80166. Õppekava on akrediteeritud Haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 53, 27.01.2009.

Õppekava maht on 210 EAP ja nominaalne õppeaeg 3,5 aastat.


Aine kood Aine EAP Õppeaasta1 2 3 4

ERIALAAINED2DR109 Dentaalrestauratsioonid 1 25 14 2 Praktika 7 2 2DR209 Dentaalrestauratsioonid 2 30 11 8 Praktika 11 2DR309 Dentaalrestauratsioonid 3 35 23 Praktika 12 2OD09 Ortodontia 10 7 Praktika 3 2FA09 Funktsiooniõpetuse alused 10 4 3 3 ALUSAINED2AE09 Anatoomia ja esmaabi 10 10 2MVA09 Materjali- ja värviõpetuse alused 10 3 4 3 2TH09 Tervis ja haigus 15 6 9 2PA09 Professionaalne areng 15 10 5 2UAM09 Uurimis- ja arendustöö metoodika 15 6 3 6 VALIK-JA VABAAINED 5 Valik- ja vabaained 5 LÕPUTÖÖ/LÕPUEKSAM6LP09 Lõpupraktika 25 256LTE09 Lõputöö/ lõpueksam 5 5KOKKU 210 60 60 60 30


OPTOMETRISTOptometristi õppekava eesmärgiks on koolitada inimese nägemisteravust

hindavaid ja korrigeerivaid rakenduskõrgharidusega spetsialiste – optometriste, kelle teadmised ja oskused võimaldavad neil töötada optikakauplustes, näge-mise korrektsiooni ja –raviga tegelevates kliinikutes, töötervishoiu ettevõtetes, nägemisergonoomika ja nägemistajuga tegelevates uurimisasutustes ja optika-kaupade hulgimüügiettevõtetes. Optometristi ametialase tegevuse peamiseks sisuks on inimese nägemisteravuse hindamine ja korrigeerimine, sobivate opti-liste abivahendite soovitamine ja sobitamine ning prillide valmistamine.

Optometristi õppekava läbides üliõpilane: 1. Omab süsteemset ülevaadet optomeetria põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest; 2. oskab ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid optomeetria erinevates rakendusalades; 3. tunneb optomeetria aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi;4. oskab sõnastada optomeetriaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi;5. oskab kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada; 6. oskab optomeetria-alaste ülesannete lahendamisel etteantud raamides valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning etteantud informatsiooni põhjal modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi; 7. näitab initsiatiivi projektide algatamisel ning vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi nende elluviimisel;8. valdab tööks vajalikke suhtlusoskusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;9. on oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles võimeline optomeetriaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialastes aruteludes osalema;10. on valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse;11.oskab ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnale; 12. on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, olles valmis tegutsema oma kutsealal spetsialisti ülesannetes või ettevõtjana;13. on suuteline ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama.

Optometristi õppekava on kinnitatud Haridusministeeriumis 05.09.02. hari-dusministri käskkirjaga nr 975. kood 1479. Õppekava on saanud täisakreditee-ringu 01.02.2005.



Aine kood Aine EAP Õppeaasta

1 2 3 4

ERIALAAINED 130

4OP09 Optika ja prilliläätsed 20

4OP09/OPT Sissejuhatus optomeetriasse 4 4

4OP09/OL Oftalmiliste läätsede teooria 6 6

4OP09/SO Optika 10 10

4PK09 Prillide koostamine / sh praktika 30/16 30

4NUT09 Nägemise uurimine / sh praktika 40/15

4NN09/NU Nägemise uurimine 32 9 23

4NN09/BN Nägemistaju 4 4

4NN09/NT Binokulaarne nägemine 4 4

4OF09 Oftalmoloogia / sh praktika 25/6

4OF09/SA Silma anatoomia 3 3

4OF09/SU Silmahaigused 13 13

4OF09/KL Kontaktläätsed 6 6

4OF09/NR Nägemise rehabilitatsioon 3 3

4DP09 Diplomieelne praktika 15 15

ALUSAINED 60

4IO09 Inimeseõpetus 10 10

4HO09 Haigusteõpetus 10 7 3

4PA09 Professionaalne areng / sh praktika 25/3 16 4 2 3

4UAM09 Uurimis- ja arendustöö metoodika 15 7 5 3

VALIKAINED 10 3 3 2 2

LÕPUTÖÖ / LÕPUEKSAM 10 10

KOKKU sh praktika 210/55 60 60 60 30


TEGEVUSTERAPEUTÕppekava eesmärk: koolitada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusasutustele vaja-

likke rakenduskõrgharidusega tegevusterapeute, anda kõrvuti erialaõpingutega tänapäevaseid teadmisi ühiskonnast, et toetada õppijate kutsealase identiteedi kasvu ja lõpetajate toimetulekut tööturul. Rakenduskõrgharidusõpe võimaldab üliõpilasel omandada tegevusterapeudi kutsealal töötamiseks ja magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud kompetentsid.

Õppekava läbimisel üliõpilane:1. Omab süsteemset ülevaadet eriala põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja tegevusterapeutilise sekkumise meetoditest ning oskab teadmisi rakendada praktikas;2. omab teadmisi sotsiaalsetest tingimustest, mis mõjutavad inimese tervist ja oskab osaleda haigusi ennetavas tegevuses, haiguse ravis ja rehabilitatsioonis; 3. suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse ning tunnustab inimest holistlikult tema igapäevastes tegevustes ja keskkonnas;4. valdab tööks vajalikke suhtlus-, projekti-, juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi; 5. omab ülevaadet teadustöö alustest ja uurimismeetoditest tegevusteraapia valdkonnas;6. oskab ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades analüüsida ja hinnata oma erialase tegevuse rolli ja selle tagajärgi inimesele ja ühiskonnale ning on vajadusel valmis tegema ettepanekuid eriala edendamiseks;7. on suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, olles valmis tegutsema tegevusterapeudina;8. on omandanud ja valmis rakendama elukestva õppe põhimõtteid;9. oskab ära tunda interdistsiplinaarseid seosed erinevate erialade rakendusalades;10. on oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles võimeline erialaga seonduvad probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialastes aruteludes osalema.

Tegevusterapeudi õppekava on 2005.a. akrediteeritud ning kinnitatud Hari-dus- ja Teadusministeeriumis 21.06.2005 haridusministri käskkirjaga nr 531 kuni 21.06.2012. Õppekava kood Eesti Hariduse Infosüsteemi EHIS õppekavade re-gistris (01.09.2005) on 3311.




1 2 3 4

ERIALAAINED5TA09 Tegevusteraapia teoreetilised alused 20 5TA09/STT Sissejuhatus tegevusteraapiasse 6 5TA09/TPA Tegevusteraapia teooriad, protsess ja

tegevuse analüüs11

5TA09/TPU Teadmised puuetest 3 5TP09 Tegevusterapeudi töö põhioskused 30 5TP09/TKM Tegevusteraapia protsess ja kutsealane

mõtlemine 3 3

5TP09/TAN Tehnilised abivahendid ja erialane nõustamine

2 5

5TP09/EKT Enese kasutamine teraapiaprotsessis 2 1 2 5TP09/TAA Tegevuse analüüs ja adaptatsioon 3 5TP09/VP Vaatluspraktika 9 5TPP09 Tegevusterapeudi töö põhisuunad 5 5 5LNT09 Laste ja noorukite tegevusteraapia 25 5LNT09/ALT Alusteadmised laste ja noorukite tege-

vusteraapiast 5

5LNT09/TLN Tegevusteraapia protsess puuetega lastel ja noorukitel

8

5LNT09/LNP Laste ja noorukite tegevusteraapian praktika

12

5TT09 Tööealiste tegevusteraapia 40 5TT09/SOT Somaatiliste häiretega tööealiste tege-

vusteraapia 15

5TT09/VTT Vaimse tervise häiretega tööealiste tegevusteraapia

4

5TT09/TET Tegevusteraapia ergonoomika ja töö 3 5TT09/TTP Tööealiste tegevusteraapia praktika 18 5ET09 Eakate tegevusteraapia 20 5ET09/GER Gerontoloogia ja geriaatria 45ET09/TPE Tegevusteraapia protsess eakatel 45ET09/ETP Eakate tegevusteraapia praktika 125DP09 Diplomieelne praktika 15 15ALUSAINED5UAM09 Uurimis ja arendustöö metoodika 20 5UAM09/TEA Teadustöö alused 3 5 7 5UAM09/KO Keeleõpetus 3 2 5PA09 Professionaalne areng 20 5PA09/SU Suhtlemisõpetus 5 3 5PA09/IU Inimene ja ühiskond 4 2 3 5PA09/ER Ergonoomika ja töötervishoid 3 5IO09 Inimeseõpetus 25 5IO09/AF Anatoomia, füsioloogia ja ladina keel 7 5IO09/OE Organismi elutegevuse alused 5 3 5IO09/HO Haiguste õpetus 2 8 VALIK- JA VABAAINED 10 10LÕPUTÖÖ/LÕPUEKSAM 10 5LET09 Lõputöö/ lõpueksam 10KOKKU 240 60 60 60 60


TERVISEDENDAJAÕppekava eesmärk on anda üliõpilasele üldteadmised tervisedenduse alus-

test, tervist mõjutavate protsesside teaduslikust analüüsist ja rakendamisest ning õpetada oskusi töötamaks rahvatervise valdkonnas, et tagada rahvastiku tervise näitajate paranemine ja ebavõrdsuse vähenemine tervises.

Õppekava läbimisel üliõpilane:1. Omab teadmisi tervisedenduse alustest, rahvatervise filosoofiast, sekkumiste planeerimisest tervisedenduses ja globaalsest rahvastiku tervisest.2. Omab ülevaadet teadustöö alustest, moodsast epidemioloogiast ja uurimismeetoditest tervisedenduse valdkonnas.3. Tunneb rahvastiku tervise aktuaalseid probleeme, oskab neid analüüsida ning hinnata erinevaid lahendusi.4. Tunneb interdistsiplinaarseid seoseid ja võimalusi rahvatervise valdkonnas; oskab analüüsida ja hinnata paikkonna probleeme ja kogukonna vajadusi ning valida nende lahendamiseks sobivaid strateegiaid ja meetodeid.5. Näitab initsiatiivi projektide algatamisel ja vastutustunnet ning valdab tööks vajalikke suhtlemis-, juhtimis- ja meeskonnatöö oskusi; oskab end eesti ja vähemalt ühes võõrkeeles nii kõnes kui kirjas korrektselt väljendada ja koostada erialast teavet avalikkusele ning on suuteline kaasa rääkima erialastes aruteludes. 6. On suuteline omandatud teadmisi ja oskusi erialases töös rakendama ning on valmis tegutsema tervisedendaja funktsioonides ning ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama; oskab kriitiliselt analüüsida ja hinnata oma erialase tegevuse tulemusi rahvastiku terviseprobleemide lahendamisel, lähtudes eetilistest printsiipidest.7. Orienteerub kaasaegses erialases kirjanduses ja vajalikes internetipõhistes infoallikates, seal hulgas erinevates andmebaasides ning oskab neid analüüsida ja kasutada oma erialases töös; oskab kasutada erinevaid infotehnoloogia võimalusi terviseteabe koostamisel ja levitamisel.8. On valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtub positiivselt erinevate hoiakute ja väärtushinnangute mitmekesisusse.

Tervisedenduse õppekava on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumis 30.05.2007 haridusministri käskkirjaga nr. 517. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) õppekavade registri kood on 80997.




1 2 3

ERIALAAINED

8TA09 Tervisedenduse alused 40

8TA09/ST Sissejuhatus tervisedendusse 6

8TA09/TM Tervisemõjurid 10

8TA09/HE Haiguste ennetus 3

8TA09/PT Psühholoogia ja tervisedendus 3 4

8TA09/ST Sotsioloogia tervisedenduses 3 3

8TA09/KOT Kogukonna teadus 5

8TA09/P Praktika 3

8RT09 Rakenduslik tervisedendus 65

8RT09/RO Rahvatervise organisatsioon 4

8RT09/TP Tervisedenduse planeerimine 3 4

8RT09/SM Strateegiad ja meetodid 10 5

8RT09/TJ Tervisepoliitika ja juhtimine 4

8RT09/P Praktika 13 22

8RTG09 Rahvastiku tervis globaalselt 10

8RTG09/RD Rahvatervis ja demograafia 4

8RTG09/GT Globaalne tervis 3

8RTG09/KKT Keskkonna keskkonnatervis 3

ALUSAINED

8OEA09 Organismi elutegevuse alused 10 10

8PA09 Professionaalne areng 15

8PA09/SO Sissejuhatus õppimisse 2

8PA09/EA Ettevõtlus 4 1

8PA09/IUA Isikliku ja ühiskondliku arengu õpetus 8

8UAM09 Uurimis ja arendustöö metoodika 25

8UAM09/TAH Teadustöö alused ja hindamine 4 3 3

8UAM09/EB Epidemioloogia ja biostatistika 3 2

8UAM09/IT Infotehnoloogia 1 2

8UAM09/KO Keeleõpetus 5

8UAM09/KT Kursuse töö 2

VALIK- JA VABAAINED

10 2 3 5

LÕPUTÖÖ 5 5

KOKKU 180 60 60 60


ÕDEÕe põhiõppe õppekava eesmärk on pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud

kvaliteetset rakenduskõrgharidust töötamiseks tervishoiu valdkonnas ja õpingu-te jätkamiseks erialakoolituses ja/või õenduse või teistel avatud magistriõppe õppekavadel.

Õppekava läbinud üliõpilane:1. omab süsteemset ülevaadet õenduse põhimõistetest, teoreetilistest tead-

mistest, praktilistest oskustest ja eetilistest hoiakutest suhtumaks sallivalt pat-siendi/kliendi ja kolleegide väärtuste mitmekesisusse ning osutab kvaliteetset õendusabi, vastutab kutsetööga seotud otsuste eest;

2. rakendab protsessipõhist õendusabi sidudes õendusteooria ja –praktika: kogub informatsiooni, hindab ja analüüsib kriitiliselt koostöös patsiendi/klien-diga õendusabi vajadusi, planeerib vajadustele sobivat õendusabi ning hindab selle mõju;

3. hindab õenduse mõju ühiskonnale, eesmärgiga edendada kogukonna ter-vist: informeerib, õpetab, juhendab, toetab ja julgustab inimest, perekonda ning kogukonda tervise säilitamisel, haiguste ennetamisel, haigustest paranemisel ning heaolu taastamisel;

4. suhtleb patsientide/klientide ja nende lähedastega ning teiste meeskonna liikmetega lähtudes terviklikust inimkäsitlusest ja multikulturaalsusest ühiskon-nas;

5. teab juhtimise ja ettevõtluse aluseid ning oskab rakendada omandatud teadmisi ja oskusi oma töös;

6. loeb eesti ja inglise keeles teadusalast kirjandust, märkab õenduse ak-tuaalseid teemasid ja oskab neid sõnastada uurimis- ja arendustöö eesmärki-dena, omab süsteemset ülevaadet õendusteaduses kasutatavatest kesksetest uurimismeetoditest ning algatab ja/või osaleb uurimis- ja arendustöös;

7. oskab õendusabi osutamisel kasutada teiste kutsealade teadmisi õe päde-vuse piires ja kaasab patsiendile/kliendile abi osutamisel ning turvalisuse taga-misel teiste kutsealade esindajaid;

8. teab elukestva õppe ja kutsealase arengu eeldusi ja võimalusi.

Õppekava läbinud õde oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada õen-dusabi vastavalt patsiendi individuaalsusele. Õe põhiõppe lõpetamist kinnitab üliõpilasele väljaantud diplom õppekava täitmise kohta, akadeemiline õiend ja ingliskeelne akadeemiline õiend diploma supplement. Õe põhiõppe lõpetanud isikul on õigus osutada tervishoiuteenust „Tervishoiuteenuste korraldamise sea-dusega“ kehtestatud tingimustel ja korras. Erioskuste ja teadmiste omandami-seks on lisaks vaja läbida õe erialakoolitus kõrgkoolis või omandada vastavad teadmised ja oskused tööalase täienduskoolituse kaudu.

Õde on tervishoiutöötaja, kes koostöös teiste tervishoiumeeskonna liikmete-ga rakendab oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi üksikisiku, perekonna ja kogu ühiskonna teenindamiseks ning neile abi osutamiseks.

Õe põhiõppe õppekava (edaspidi õppekava) on kinnitatud Haridus- ja tea-dusministeeriumis 05.09.2003 haridusministri käskkirjaga nr 975. Õppekava on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) õppekavade registrisse koodiga 1467. Õppekava on akrediteeritud Haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 53, 27.01.2009.




1 2 3 4

ERIALAAINED

6PA09 Õe isiksuslik japrofessionaalne areng

30 8 2 2

Diplomieelne praktika 18

6OA09 Õenduse alused 20 12 2

Praktika 6

6KO09 Kliiniline õendus 45 16

Praktika 29

6LO09 Lasteõendus 15 5 4

Praktika 6

6IO09 Intensiivõendus 10 4

Praktika 6

6TO09 Terviseõendus 30 6 6

Praktika 18

6VTO09 Vaimse tervise õendus 10 4

Praktika 6

ALUSAINED

6IE09 Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest

10 8 2

6FA09 Farmakoloogia 5 3 2

6UAM09 Uurimis- ja arendustöömetoodika

15 6 1 8

VALIK- JA VABAAINED 10

Valik- ja vabaained 6 4

LÕPUTÖÖ/LÕPUEKSAM

6LTE09 Lõputöö / lõpueksam 10 10

KOKKU 210 60 60 60 30


ÕDEDE ERIALA KOOLITUS

TERVISEÕDETerviseõenduse spetsialist omab laialdasi erialaseid teadmisi ja oskusi, mida

rakendab praktikasse osutades tervist edendavat ja toetavat õendusabi igas eas inimestele tervishoiu esmatasandil. Terviseõde lähtub oma tegevuses indiviidi, perekonna, kogukonna ja ühiskonna tervise edendamise, haiguste ennetamise ja toimetuleku toetamise vajadusest. Terviseõenduse spetsialist oskab õpetada ja juhendada õendusala üliõpilasi, õdesid, patsiente ja nende omakseid ning suudab lahendada kompleksseid erialaseid probleeme. Terviseõenduse spetsia-list suudab luua ja juhtida multiprofessionaalset tervisemeeskonda ja abistada teisi meeskonnaliikmeid neid konsulteerides ja õpetades. Terviseõde osutab iseseisvat ambulatoorset õendusabiteenust perearstikeskuses, tervisekeskuses, koolieelses lasteasutuses, koolis, töötervishoiuteenust pakkuvas asutuses jne. ning teeb koostööd perearsti ja teiste tervishoiumeeskonna liikmetega, olles terviseküsimustes vahelüliks erinevate institutsioonide ja perekonna vahel.

ÕPPEAINED MAHT EAP

1. ÜLDAINED 6

1.1. TERVISHOIU- JA SOTSIAALPOLIITIKA NING SEADUSANDLUS 3

1.2. TERVISHOIUKORRALDUS JA -JUHTIMINE 3

1.3. ÕPETAMINE JA JUHENDAMINE ÕENDUSPRAKTIKAS 3

1.4. MUUTUSTE JUHTIMINE ÕENDUSES 3

2.3. TERVISEÕENDUS 42

2.3.1. SISSEJUHATUS TERVISEÕENDUSE ERIALASSE 3

2.3.2. PEREKONNA TERVISE ÕENDUS 3

2.3.3. TERVISEDENDUS 6

2.3.4. LAPSE TERVIS JA ÕENDUSTEGEVUSE PLANEERIMINE 3

2.3.5. ARENGUPSÜHHOLOOGIA JA -KRIISID LAPSEEAS 3

2.3.6. TÖÖTERVISHOIU OLEMUS JA ERISUSED 3

2.3.7. KESKKONNAST TINGITUD TERVISERISKID 3

2.3.8. EAKA TERVIS JA ELUKVALITEET 3

2.3.9. TERVISEÕENDUSE PRAKTIKA 15

3. VALIKAINED 9

4. ERIALAEKSAM 3


ÄMMAEMANDÄmmaemanda õppekava eesmärk on tagada rahvusvaheliselt tunnustatud

kvaliteetne rakenduskõrgharidus töötamiseks tervishoiu valdkonnas ning või-maldada üliõpilasel omandada ämmaemanda ja õe kutsealal töötamiseks ja ma-gistriõppes edasiõppimiseks vajalikud kompetentsid.

Õppekava läbimisel omandab üliõpilane järgmised üldised õpiväljundid:1. Omab süsteemset ülevaadet ämmaemanda ja õe kompetentsidest tervishoius ja ühiskonnas;2. omab teadmisi, oskusi, eetilisi hoiakuid ning valmisolekut iseseisva ämmaemandus- ja õendusabi osutamiseks, kandmaks vastutust tööandjana või töövõtjana;3. oskab selgitada ning arutleda eesti ja ühes võõrkeeles erialaga seonduvatest probleemidest ning lähtuvalt probleemist osutada turvaliselt ämmaemandus/õendustegevust;4. tunneb ja arvestab oma töös erinevatest kultuuridest ja subkultuuridest pärinevate inimeste tavade, tõekspidamiste ja hoiakutega;5. oskab rakendada õpetamis- ja juhtimisalaseid teadmisi;6. rakendab meeskonnatöö põhimõtteid kutsealases tegevuses indiviidi ja ühiskonna tasandil, tehes koostööd erinevate erialade esindajatega;7. oskab patsiendi/kliendi ja ühiskonna huve kahjustamata koguda vajaminevat informatsiooni, seda kriitiliselt ja loovalt analüüsida ning saadud tulemusi rakendada; 8. omab valmidust elukestvaks ennastjuhtivaks õppimiseks ja kutsealaseks täiendamiseks;9. omab teadmisi uurimistöö põhimõtetest ja nende rakendamise võimalustest kutseala arengus, kasutades erinevaid info-ja kommunikatsioonitehnoloogiaid; 10. on täitnud Euroopa Liidu direktiividest tulenevad nõuded ämmaemanda ja õe kutsele.

Ämmaemanda õppekava (edaspidi õppekava) on kinnitatud Haridus- ja tea-dusministeeriumis 05.09.2003 haridusministri käskkirjaga nr 975. Õppekava on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) õppekavade registrisse koodiga 1470. Õppekava on akrediteeritud Haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 53, 27.01.2009.



Kood Moodulid EAP Õppeaasta

1 2 3 4 5

ERIALAAINED

7PA09 Ämmaemanda professionaalne ja isiksuse areng

10 4 3 1 2

7OAA09 Õenduse ja ämmaemanduse alused 10 10

7TI09 Terve inimene 20 8

praktika 12

7LO09 Kliiniline õendus 35 9 5

praktika 12 9

7I009 Intensiivõendus 10 4

praktika 6

7HLO09 Haige lapse õendus 20 3 5

praktika 6 6

7NO09 Naistehaigused ja õendus 10 4

praktika 6

7RA09 Rasedus ja ämmaemandus 25 2 4 4

praktika 6 9

7SP09 Sünnitus, puerpeerium jaämmaemandus

35 5 6

praktika 12 12

7VT009 Vaimse tervise õendus 10 4

praktika 6

7EO09 Esmatasandi õendus 10 2 2

praktika 6

ALUSAINED

7OIE09 Õpetus inimese ehitusest jaelutalitlustest

15 12 3

7FA09 Farmakoloogia 10 2 4 2 2

7UAM09 Uurimis-ja arendustöö metoodika 15 4 2 2 7

VALIK- JA VABAAINED 10

Valik - ja vabaained 4 3 3

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA JALÕPUTÖÖ/LÕPUEKSAM

25

7LDP09 Diplomieelne praktika ja lõputöö/lõpueksam

13

praktika 12

Kokku 270 60 60 60 60 30


HOOLDUSTÖÖTAJA Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud

tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks ja rehabilitatsiooniks.

Hooldustöötaja on tervishoiu ja hoolekande esmatasandi töötaja, kelle töö eesmärk on abistada abivajajat tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral.

Hooldustöötaja töötab erineva ea ja kultuuritaustaga inimestega, kes oma elusituatsiooni tõttu või muul põhjusel vajavad abi, hooldust või tuge.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hooldustöötaja eriala õppekavaga kehtestatud kutsealase koolituse eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, os-kused ja hoiakud tööks hooldusteenuse pakkujana ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Praktikat on võimalik sooritada erinevates tervishoiu-ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutavates asutustes paindliku praktikagraafiku alusel.

Hooldustöötaja koolituse läbinu võib töötada kõigis tervishoiu- ja sotsiaal-hoolekande valdkondades Eestis.

Õppeained AP I II

ÜLDÕPINGUD 9

Suhtlemine ja klienditeenindus 1 x

Kutse-eetika 1 x

Keeled (eesti/vene) 2 x x

Majanduse alused 1 x

Töökeskkond 2 x

Arvutiõpetus ja asjaajamise alused 2 x

PÕHIÕPINGUD 42

Arengupsühholoogia 2 x

Sotsiaalpoliitika ja inimõigused 1 x

Rahvatervise, tervisedeenduse jasotsiaaltervishoiu alused

1 x

Hooldusabivahendid 1 x

Ergonoomika 1 x

Toitumisõpetuse alused 1 x

Ravimiõpetuse alused 1 x

Hooldus erinevate haiguste korral 10 x

Gerontoloogia ja eaka hooldus 3 x

Hoolduse alused, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande teenused 5 x x

Anatoomia, füsioloogia, patoloogia 2 x

Inimese elukulg 2 x

Surija hooldus 1 x

Erivajadustega inimeste hooldus 2 x

Suhtlemispsühholoogia ja pedagoogika 3 x

Laste hoolekanne 2 x

Kodumajandus ja korrastustööd 2 x x

Aktiviseerivad tegevused 2 x

VALIKÕPINGUD 7 x x

PRAKTIKA 20 x x

LÕPUEKSAM 2 x

KOKKU 80


KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 17.03.2009.a otsusega nr 10.1

Tallinna Tervishoiu KõrgkoolAkadeemiline kalender 2009/2010 õppeaasta

200901.06.–09.07. Sisseastumisavalduste vastuvõtt Sisseastumise Infosüsteemis SAIS

29.06.–09.07. Sisseastumisavalduste vastuvõtt kõrgkoolis

13.07.–15.07. Rakenduskõrghariduse vastuvõtukatsed

17.08.–30.08. Õppeaasta eelnädalad; õppevõlgnevuste likvideerimine

30.08. 2008/2009 õppeaasta lõpp

31.08. AVAAKTUS Tallinnas

31.08. Üliõpilase staatuse fikseerimine (üleviimine järgmisele kursusele)

01.09. AVAAKTUS Kohtla-Järve struktuurüksuses

31.08. Õppeaasta algus

15.09. Õppetööalaste liikumiste lõpp

28.09. Õppetoetuse taotluse esitamise lõpptähtaeg

01.10.–20.11. Sisseastumisavalduste vastuvõtt (õe eriala koolitus)

09.10. Õppetoetuste määramine

15.10. REV üliõpilaste õppeteenustasu maksmise tähtaeg

16.10. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli aastapäev

17.11. Lõputööde kaitsmis- ja lõpueksamikomisjonide esimeeste ja liikmete kinnitamine kõrgkooli nõukogus

23.11.–27.11. Rakenduskõrghariduse vastuvõtukatsed (õe eriala koolitus)

14.12.–18.12. Lõputööde kaitsmise ja lõpueksamite nädal (õe eriala koolitus)

20.12. Sügissemestri lõpp

21.12. – 04.01. Õppijate puhkus

201004.01. Kevadsemestri algus

15.01. Lõputööde esitamise tähtaeg kaitsmiseks

22.01. Õppetoetuse taotluse esitamise lõpptähtaeg

25.01.–29.01. Lõputööde kaitsmise ja lõpueksamite nädal

05.02. LÕPUAKTUS

12.03. Õppetoetuste määramine

01.03.–31.03. 2010/2011 õppeaasta õppeainete jaotus

23.03. 2010/2011 õppetöö graafiku kinnitamine kõrgkooli nõukogus

17.05.–21.05. Rahvusvaheline nädal

01.05.–22.06. 2010/2011 õppeaasta tunniplaanide koostamine ÕIS-i

28.05. Lõputööde esitamise tähtaeg kaitsmiseks

07.06.–11.06. Lõputööde kaitsmise ja lõpueksamite nädal

18.06. LÕPUAKTUS

20.06. Kevadsemestri lõpp

21.06.–04.07. Õppevõlgnevuste likvideerimine

28.06.–09.07. Uute üliõpilaskandidaatide avalduste vastuvõtt

12.07.–14.07. Rakenduskõrghariduse vastuvõtukatsed

05.07.–15.08. Õppijate puhkus

16.08.–29.08. Õppeaasta eelnädalad; õppevõlgnevuste likvideerimine

29.08. 2009/2010 õppeaasta lõpp

30.08. AVAAKTUS

Ülle Ernits Rektor 6711 700 [email protected]

Erika Palling Dokumendihalduse spetsialist 6711 701 [email protected]

Ulvi Kõrgemaa Õppeprorektor 6711 716 [email protected]

Tiina Juhansoo Arendus- ja rahvusvaheliste suhete prorektor 6711 730 [email protected]

Ave Sireli Finants- ja haldusdirektor 6711 711 [email protected]

Kristi Puusepp Õenduse õppetooli juhataja 6711 719 [email protected]

Natalija Majevskaja Õenduse õppetooli sekretär-nõustaja 6711 760 [email protected]

Piret Tamme Kutsehariduse osakonna juhataja 6711 729 [email protected]

Merike Kravets Hooldustöötaja õppekava koordinaator 6711 738 [email protected]

Irena Bartels Ämmaemanduse õppetooli juhataja 6711 702 [email protected]

Lilian Ruuben Farmaatsia õppetooli juhataja 6711 725 [email protected]

Karin Lilienberg Tegevusteraapia õppetooli juhataja 6711 727 [email protected]

Vootele Tamme Optomeetria õppetooli juhataja 6711 737 [email protected]

Tõnu Kauba Hambatehnika õppetooli juhataja 6711 715 [email protected]

Moonika Viigimäe Tervisedenduse õppetooli juhataja 6711 709 [email protected]

Reine Kadastik Üld- ja toetavate ainete õppetooli juhataja 6711 705 [email protected]

Marika Karell Kohtla- Järve õppetöö koordinaator 6711 788 [email protected]

Reelika Haan Õppeosakonna juhataja kt 6711 734 [email protected]

Kristi Kruup Õppesekretär 6711 703 [email protected]

Maria Goborova V Õ T A- ja vastuvõtu spetsialist 6711 767 [email protected]

Katri Kauniste Üliõpilassekretär 6711 712 [email protected]

Kristel Soolepp Haridustehnoloog (ÕIS) 6 711 712 [email protected]

Raissa Ajukaj Haridustehnoloog (e-õpe) 6711 726 [email protected]

Ulvi Jõesaar Sekretär Kohtla–Järve struktuuriüksus 6711 780 [email protected]

Piret Labotkin Personalispetsialist–rektori assistent 6711714 [email protected]

Zelda Fain Tööalase koolituse koordinaator 6711 707 [email protected]

Anne-Liis Tui Avalike suhete juht 6711 732 [email protected]

Paul Tšižikov Haldusjuht 6711 733 [email protected]

Anne Grau Üliõpilaskodu 6552 675 [email protected]

Kõrgkooli valvelaud Tallinnas 6711 717

Raamatukogu Tallinnas 6711 735 [email protected]

Üliõpilasesindus 6711 718 [email protected]

ÕPPE TÖÖ GR AAFIK 2009/2010 TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL K U U D AUGUST SEPTEMBER OKTOOBER NOVEMBER DETSEMBER JAANUAR VEEBRUAR MÄRTS APRILL MAI JUUNI

KUUPÄEVAD17 24 31 7 14 21 28 5 12 19 26 2 9 16 23 30 7 14 4 11 18 25 1 8 15 22 1 8 15 22 29 5 12 19 26 3 10 17 24 31 7 14 21 2823 30 6 13 20 27 4 11 18 25 1 8 15 22 29 6 13 20 10 17 24 31 7 14 21 28 7 14 21 28 4 11 18 25 2 9 16 23 30 6 13 20 27 4

RÜHM/NÄDALAD õppe eelnädal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 õppe järelnädalÕ1-1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T PTI PTI PTI PTI PTI PTI ÕJ ÕJÕ1-2 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T PTI PTI PTI PTI PTI PTI ÕJ ÕJÕ1-3 ÕE ÕE RK RK RK RK RK RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT ERK T T T ÕJ ÕJÕ1-4 ÕE ÕE RK RK RK RK RK RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT ERK T T T ÕJ ÕJÕ1-5 ÕE ÕE RK RK RK RK RK RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT RKT ERK T T T ÕJ ÕJÕ1-6(KJ) ÕE ÕE RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK T T RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK RK ERK ÕJ ÕJÕ2-1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T E - S,K,L PS PS PS PS PS PS PS PS PK PK PK PK PK PK PL PL PL PL ÕJ ÕJÕ2-2 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T E - S,K,L PK PK PK PK PK PK PS PS PS PS PL PL PL PL PS PS PS PS ÕJ ÕJÕ2-3 ÕE ÕE T T T T T T T T T T E-ÕA E-TI PTI PTI PTI PTI PTI PTI T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T E - S,K,L ÕJ ÕJÕ2-4 ÕE ÕE T T T T T T T T T T E-ÕA E-TI PTI PTI PTI PTI PTI PTI T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T E - S,K,L ÕJ ÕJÕ2-5 ÕE ÕE T T T T T T T T T T E-ÕA E-TI PTI PTI PTI PTI PTI PTI T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T E - S,K,L ÕJ ÕJÕ2-6KJ ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T RK RK T T T T T T T PTI PTI PTI PTI PTI PTI ÕJ ÕJÕ3-1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T E-I, KFL PI PI PI PI PV PV PV PV T T T T PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE E-PE D/L D/L ÕJ ÕJÕ3-2 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T E-I, KLF PV PV PV PV PI PI PI PI T T T T PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE E-PE D/L D/L ÕJ ÕJÕ3-3 ÕE ÕE PL PL PL PL PK PK PK PK PK PK PS PS PS PS PS PS PS PS T T T T T T T T T T T T T T T T T T E-I, KLF D/L D/L ÕJ ÕJÕ3-4 ÕE ÕE PS PS PS PS PS PS PS PS PK PK PK PK PK PK PL PL PL PL T T T T T T T T T T T T T T T T T T E-I, KLF D/L D/L ÕJ ÕJÕ3-6KJ ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T E - S,K,L PS PS PS PS PS PS PS PS PK PK PK PK PK PK PL PL PL PL ÕJ ÕJÕ4-1 ÕE ÕE D/L T D/L T D/L PDE PDE PDE PDE PDE PDE PDE D/L PDE PDE PDE T D/L D/L LE ÕJ ÕJÕ4-3 ÕE ÕE D/L PI PI PI PI PV PV PV PV PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PDE PDE PDE PDE PDE PDE PDE D/L PDE PDE PDE D/L D/L D/L D/L ÕJ ÕJÕ4-4 ÕE ÕE D/L PV PV PV PV PI PI PI PI PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PDE PDE PDE PDE PDE PDE PDE D/L PDE PDE PDE D/L D/L D/L D/L ÕJ ÕJÕ4-6KJ ÕE ÕE T T T T T T T T KT T T E-I, KFL PI PI PI PI PV PV PV PV T KT T T PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE E-PE D/L D/L ÕJ ÕJTÕ1-1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T ÕJ ÕJTÕ1-2 ÕE ÕE T T T T T T T T T T ÕJ ÕJTÕ1-3(KJ) ÕE ÕE T T T T T T T T T T ÕJ ÕJTÕ2-1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T D/L ÕJ ÕJTÕ2-2 ÕE ÕE T T T T T T T T T T D/L ÕJ ÕJTÕ2-3(KJ) ÕE ÕE T T T T T T T T T T D/L ÕJ ÕJÕEK 1 ÕE ÕE T T T T T T ÕJ ÕJÕEK 2 ÕE ÕE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE PE D/L D/L ÕJ ÕJÄ1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T E- TI, E-ÕÄA PTI PTI PTI PTI PTI PTI PTI ÕJ ÕJÄ2 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T E-SÜ, ÄÕA PSÜ PSÜ PSÜ PSÜ PSÜ PSÜ PSÜ PSÜ T T T T T T T T T T T E-S,K PS PS PS PS PK PK PK ÕJ ÕJÄ3 ÕE ÕE T T T T T T T PV PV PV T T T T T T T ERÄ,F E-L PL PL PL PL T PRÄ PRÄ PRÄ PRÄ PRÄ PRÄ T T E - UTM T T E-N PG PG PG PG ÕJ ÕJÄ4 ÕE ÕE T T T T T T T T PE PE PE PE PE PE PE T T T T T T E - I,PSÜ PI PI PI PI PL PL PL PL PPÄ PPÄ PPÄ PPÄ PPÄ PPÄ PPÄ PPÄ PPÄ PPÄ ÕJ ÕJÄ5 ÕE ÕE T T D/L T T PDE PDE PDE PDE PDE PDE PDE PDE D/L D/L D/L D/L D/L D/L D/L ÕJ ÕJTÄ1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T ÕJ ÕJF 1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T EAK T T ELK T T T T T EOK T T T T T T T T T T T T T T EAF T EBOT KT ÕJ ÕJF 2 ÕE ÕE T T T T T KT/T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T EFGN T T E-F,FK P P P P P P P P ÕJ ÕJF 3 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T EFTH KT EFÜT KT EFT P P P P P P P P P P P P P P P P P LE LE LE LE ÕJ ÕJOP 1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T EA T T T T EO T T T T T ESA T P P ÕJ ÕJOP 2 ÕE ÕE T T T T T T PNU T T T T T PNU PNU T T T T T T T T ENH EOF T T EPK PPK PPK PPK PPK PPK PPK PPK PPK PPK PPK PPK PPK PPK ÕJ ÕJOP 3 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T EOF T T T T T EKL ENU POF POF POF POF POF KT KT PNU PNU PNU PNU PNU PNU PNU PNU PNU PNU ÕJ ÕJOP 4 ÕE ÕE T T PDE PDE PDE PDE PDE PDE PDE PDE PDE PDE D/L D/L D/L D/L D/L D/L D/L D/L ÕJ ÕJTT2 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T T E T T T T T T T E P P P P P P P P ÕJ ÕJTT 4 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T E P P P P P P P P P P P P DE DE DE DE DE DE D/L D/L D/L D/L D/L D/L D/L ÕJ ÕJHT 2 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T EBÜ P P P P P T T T T T T T T T T T EOR P P P P P P P ÕJ ÕJHT 3 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T EMVÕ P P P P T T T T T T T T T/UT T T T T T T T EFP T P P P P ÕJ ÕJTE1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T E T T T T T T T T T T T E T T T T T T T T T T E T P P P T ÕJ ÕJTE2 ÕE ÕE T T T T T T T T T P T T T T T T T T T T T T T T T T T T T P P P P P P P T T KT KT ÕJ ÕJTE3 ÕE ÕE T T T T T T T T T T T T T T T T T T T E E D/L P P P P P P P P P P P P P P D/L D/L D/L D/L ÕJ ÕJHÕ1-1 ÕE ÕE T T T T T T T T T T P P ÕJ ÕJHÕ1-2KJ ÕE ÕE T T T T T T T T T T P P ÕJ ÕJHÕ2-1 ÕE ÕE T T T T T T T T P P P P P P P P P P LE LE ÕJ ÕJHÕ2-2KJ ÕE ÕE T T T T T T T T P P P P P P P P P P LE LE ÕJ ÕJRah nädalTeeviitAastapäev 16

Valikained XX XX XX XX XX X X X X X X X XX XX XX XX X XX X X X X X X

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 3/17/09 otsusega nr 11.1 MUUDETUD nõukogu 26.05.2009 otsusega nr 5.1 MUUDETUD nõukogu 16.06.2009 otsusega nr 7.1

Valikaine VAVA E ja K 16.15-19.30 XVA E,K 16.15-19.30;R XXTeooria Tpraktika PKursusetöö KT

Lõputöö DTLõpueksam LEEksam ERiigi keel RKLõputöö/lõpueksam D/LDiplomieelne DE

Õppe eelnädal ÕEÕppe järelnädal ÕJRiigikeel+teooria RKTÕenduse alused EÕAAnatoomia EASisehaige õendus S

Kirurgilise haige õendus KHaige lapse õendus L Intensiivõendus IEsmatasandi õendus ETerve inimene TIMikrobioloogia MB

Sünnitus SÜRasedus RRiskirasedus RÄPatoloogiline sünnitus PÄFarmakoloogia FOptika O

Silmaanatoomia SASise ja närvihaigused NHOftalmoloogilised läätsed OFKontaktläätsed KLNägemise uurimine NU

Anorgaaniline keemia AKLadina keel LKOrgaaniline keemia OKAnatoomia füsioloogia AFBotaanika BOTFarmakognoosia FNG

Farmatseutiline keemia FKFütoteraapia FÜTFarmakoteraapia FTFarmatseutiline tehnoloogia FTHPrillide koostamine PKAkrüülproteesid AP

Büügelproteesid BÜOrtodontiline ravi ORUurimistöö UT

Auditoorset õppetööd ei toimu24.02.2010

1–2.04.2010

sisukord - ttk

Documents