seikluskasvatus ja seiklustegevused - avalehtavaleht Õpiobjekt on koostatud tps üliõpilastele ja...

Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/[30.04.2013 13:37:14]

Avaleht

Eesmärgid jaõpitule...

Õppija juhised

Seikluskasvatusnoor...

Seiklus- mõiste, eta...

Seikluskasvatussots...

Elamuspedagoogikaja...

Seiklustegevused ja...

Usaldus jasuhtlemine

Koostöö jamängurõõm

Juhendaja roll seikl...

Seiklusmängude ja –t...

Turvalisusseiklusmä...

Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi

SiseneViimane uuendus:September 30. 201216:51:57

AvalehtÕpiobjekt on koostatud TPS üliõpilastele ja teistele õppijatele, kellel on vajadus seikluskasvatust läbi viia võikorraldada ja juhendada noorte seiklustegevusi ja -mänge

Õpiobjekt toetab üliõpilasi materjali omandamisel andes ülevaate seikluskasvatusega seonduvast, selle olemusest,korraldamisest ja juhendamisest, elamuspedagoogika alustest, seiklustegevustest ning olulisemast ohutusegaseonduvast

Käsitletavad teemad:

seikluskasvatuse olemus ja selle erinevad keskkonnadseikluskasvatus noorsootöös sotsiaalkasvatusmeetodinaseiklustegevused ja- mängudelamuspedagoogika alusedriskid ja turvalisuse tagamine tegevustesseiklustegevuste juhendamine

Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstimaterjale, õppeülesandeid (5), kordamisküsimusi (20), fotosid (19),videosid (4)

Materjal on valminud BeSt programmi raames

Koostaja: Maarika Veigel MA/ TPS lektor

Aeg: juuni, 2012

Litsenseeritud

Üles >>

S e i k l u s k a s v a t u s j a s e i k l u s t e g e v u s e dMaarika Veigel

http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/


http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Avaleht[30.04.2013 13:37:18]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


AvalehtÕpiobjekt on koostatud TPS üliõpilastele ja teistele õppijatele, kellel on vajadus seikluskasvatust läbi viia võikorraldada ja juhendada noorte seiklustegevusi ja -mänge

Õpiobjekt toetab üliõpilasi materjali omandamisel andes ülevaate seikluskasvatusega seonduvast, selle olemusest,korraldamisest ja juhendamisest, elamuspedagoogika alustest, seiklustegevustest ning olulisemast ohutusegaseonduvast



Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstimaterjale, õppeülesandeid (5), kordamisküsimusi (20), fotosid (19),videosid (4)



Aeg: juuni, 2012

Litsenseeritud

Üles >>



Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Eesmärgid ja õpitulemused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused[30.04.2013 13:37:21]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Eesmärgid ja õpitulemusedEesmärgid:

anda ülevaade seikluskasvatusega seonduvast (olemus, mõisted, meetodid)tutvustada seiklustegevusi ning nende võimalusi selgitada elamuspedagoogika ja aktiivõppe aluseidanda ülevaade juhendaja osast seiklustegevuste juhendamiselselgitada turvalisusega seonduvat tegevuste läbiviimisel

Õpitulemused:

õppija tunneb seikluskasvatuse olemust ja mõisteidõppija teab ohutu seiklustegevuse läbiviimise reegleid ning tegevusiõppija kirjeldab seikluskasvatuse meetodeidõppija teab elamuspedagoogika aluseidõppija tunneb seiklustegevuste juhendaja rolliga seonduvat

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Õppija juhised

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?%D5ppija_juhised[30.04.2013 13:37:23]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Õppija juhisedÕppimist lihtsustavad järgnevad soovitused:

õppematerjalide läbimine etteantud teemade järjestusestutvuge õppematerjalidega: lugege konspekte ja näiteid, vaadake videosid, tutvuge dokumentidegalugege lisamaterjale alamteemadest liikudes materjalide eri osade vahel noolekestega vastavaltparemale/vasakule või aktiviseerides linke, klikkides märksõnadelevastake kordamisküsimustele, lahendage õppeülesandeid

Tehnilised nõuded õppija arvutile on lihtsad ja ei esita suuri nõudmisi:

õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust ja brauserit e. veebilehitsejat (Internet Explorer,Mozilla jt);videomaterjali vaatamiseks on vajalik arvuti kõlarite või kõrvaklappide olemasolu

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seikluskasvatus noorsootöö osana

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seikluskasvatus_noorsoot%F6%F6_osana[30.04.2013 13:37:25]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Seikluskasvatus noorsootöö osanaHeal tasemel noorsootöö eeldab võimekust ja tahtmist pakkuda noortele vajalikke teadmisi ja oskusi nende jaokspõneval ja motiveerival moel. Ja mis saab olla põnevam ühest korralikust seiklusest. Seikluskasvatus on olulinearvestades noorsootöö sisu: sotsiaal-, tervise-ja kultuurikasvatus. Oluline on protsess ja selle juhtimine.

Noorsoo kasvatamise ja mitteformaalse hariduse meetod-seikluskasvatus- sai uue alguse Eestis umbes 1996.a.Kuni tänaseni on see saanud järjest populaarsemaks noorsootöötajate hulgas. Meetodi rakendamiseks ehitataksejärjest uusi seiklusradu, avatakse seiklusparke jm. On teada, et inimene elab kolmes keskkonnas: loodus-, sotsiaal-ja kultuurikeskkonnas. Need on omavahel tihedaltseotud ja ei eksisteeri üksteisest sõltumata. Need ongi lähtepunktid seikluskasvatuslike tegevuste juures.

Seikluskasvatuse ülesanne on pakkuda emotsioone, mis töödeldakse inimese, grupi ja juhendaja abigakogemusteks. Viies läbi seiklusharjutuse, peab juhendaja hoolega läbi mõtlema, mida ta tahab selle tegevusegaõpetada. Lihtsalt tegevus tegevuse pärast on kindlasti huvitav, kuid kaugel seikluskasvatusest

Seikluskasvatuse põhieesmärk on ennetada õpitud abitust sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste näol, kasvatadasotsiaalse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvaid inimesi. Kes oskavad näha põhjuslikke seoseidisikliku ja kollektiivse mõtlemise ja tegutsemise ning ökoloogilise ja sotsiaalse keskkonna vahel.Seikluskasvatuslikud tegevused toetavad eelkõige sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste arengut ning põimuvadjooksvalt loodushariduslike tegevustega nii linnas kui väljaspool linna. Tegevused on sihtgrupile kavandatud nii, ettöötada tuleb meeskonnana, kus edasi viib teistega arvestamine ning isiklik töö. Seiklus on noortele atraktiivnemotiveeriv ajend aktiivseks osalemiseks ning õigesti läbiviiduna soodustab noorte avatust uutele mõtetele jaalgatustele. Loodusharidusega põimunult õpetab looduses jätkusuutlikult liikuma ja käituma

Seikluse kaudu saab arendada:

emotsionaalseidtunnetuslikkemotoorseidsotsiaalseid oskusi ja valmisolekuid

Võib öeda, et seikluskasvatus, elamuspedagoogika ja õuesõppe üks haru, annab noorsootöötajatele erakordsevõimaluse pakkuda noortele läbi aktiivse tegevuse ja suhtlemise tavapärasest teistsuguseid väljakutseidtoimetulekuoskuste õppimiseks ja rakendamiseks. See sunnib noori teravamalt tunnetama ja teadvustama enda jaümbritsevate vajadusi ning loob konkreetsete noorterühmade taset, ettevalmistust ning eripärasid arvestavanoorsootöötaja abil kõik eeldused elutervete ja keskkonnasäästlike hoiakute kujunemiseks

Seikluskasvatuse puhul on tähtis, et kõik kasvatustegevused oleksid planeeritud ja eesmärgistatud.Seikluskasvatust rakendades tuleb kindlasti arvestada osalevate laste arengutaset ja eeldusi. Eesmärgid tulebseada nii, et need ei oleks liiga lihtsad ega ka saavutamatud. Terviklik õppimine koosneb kogemisest, arutelust, arusaamisest ja omandatud kogemuse rakendamisest. Seeerineb mitmes mõttes traditsioonilisest õppimis- ja kasvatuskäsitlusest. Viimane asjaolu on üheaegselt nii tematugevus kui nõrkus, sest ka seikluskasvatus nõuab palju arutelusid ja planeerimist

Seikluse ja seikluskasvatuse oluliseks osaks on rühmatöö ja rühma kuulumise tunne. Tähtsal kohal on omameeskonna usaldamine

Seikluskasvatus aitab omandada vajalikke teadmisi ja oskusi, sealhulgas loodusest, ühiskonnast, keskkonnast; annabnoorele võimaluse areneda ja saada juurde rühmatöö oskusi, õppida tundma, märkama ja kuulama kaaslasi mitutlaadi keskkonnas, väljalülitamisoskust argirutiinist, arendada nii füüsist, kui vaimu, kui julgust, avaldada omaarvamusi ja seista nende eest


http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seikluskasvatus_noorsoot%F6%F6_osana[30.04.2013 13:37:25]

Lisaks motiveerib tegema otsuseid ning võimaldab võtta vastutust. Kõik nimetatu on oluline igapäevaelugatoimetulekuks

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seiklus- mõiste, etapid ja käsitlus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklus-_m%F5iste%2C_etapid_ja_k%E4sitlus[30.04.2013 13:37:27]

Avaleht


Õppija juhised



Õppeülesanne 1

Seikluskasvatusekes...

Seiklus või mäng?









Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Seiklus - mõiste, etapid ja käsi t lusÜldiselt nimetatakse seikluseks aktiivset tegutsemist, millega võib kaasneda risk ja hirm, kuid mis lõpukstoob endaga kaasa ülesandega toimetuleku rõõmu.

Seiklus on kogemuse omandamine kogemuse kaudu. Seega võib öelda, et seiklus põhineb kogemuste kauduõppimisel, mis tähendab seda, et ka muutus käitumises ilmneb tõenäolisemalt siis, kui õppimisprotsessis on keskselkohal otsene kogemus. Seiklus seisneb toimetulekuoskuste õppimises nii füüsiliste kui vaimsete praktiliste harjutustekaudu. Seiklustegevustes ja –mängudes on ka alaliigid. Sageli kasutatakse küll samu tegevusi, kuid pakutakse neiderinevates raamistikes sõltuvalt tegutsemise eesmärkidest ja ülesannetest.

Mõnede autorite arvates peetakse seiklust eelkõige füüsiliseks kogemuseks, eneseületamiseks, kuid see võibtähendada ka piiride ületamist ning eri tasanditel vastutuse võtmiseks.

On öeldud ka, et seiklus on probleemne, põnev, sageli ohtlik ja tavaelust erinev mitmekülgne tegevus või tegevusteareng.

Seiklusel on noorte jaoks oma, isiklik tähendus ja situatsioonid, mis ühele tähendavad suurt seiklust võivad teisejaoks olla üsna tavapärased või koguni ebameeldivad. Siiski on võimalik eristada seikluse üldisi koostisosi ehkomadusi, mis teevad mingitest tegevustest ja olukordadest seikluse.

Olulised on väljakutse vastuvõtmine, uue ja keerulise ülesandega toimetulek, oma võimete tundmaõppimineja positiivse kogemuse omandamine.

Seikluse etapid on:

enesekindluse kujundamineeesmärkide seadmineväljakutsetele vastaminekogemuselamus ja nauding ehk tippelamus, mis saadakse oma võimete piiril ihaldatud eesmärgi nimel pingutades

Tuleb jälgida, et eesmärgid oleksid seatud noorte võimeid arvestades – liiga kõrged või selgelt võimatud eesmärgidei anna head tulemust ja võtavad tihti ära isu uuteks katsetusteks.

A l a m m e n ü ü

Õppeülesanne 1Seikluskasvatuse keskkonnadSeiklus või mäng?

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seikluskasvatus sotsiaalkasvatusmeetodina

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seikluskasvatus_sotsiaalkasvatusmeetodina[30.04.2013 13:37:29]

Avaleht


Õppija juhised




Aktiivõpe








Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Seikluskasvatus sotsiaalkasvatusmeetodina

Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast, see on sotsiaalkasvatusmeetod, mis püüab toetada inimestoma isiksuse arendamisel. Seikluskasvatus on dünaamiline kasvatusprotsess, mis kujutab endast isiksuse mitmekülgse arengu huvidesteostatavat füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tegevust. See on oskuste õppimine praktiliste tegevuste kaudu

Seikluskasvatuse ülesanne on pakkuda emotsioone, mis töödeldakse inimese, grupi ja juhendaja abigakogemusteks. Viies läbi seiklusharjutuse, peab juhendaja hoolega läbi mõtlema, mida ta tahab selle tegevusegaõpetada. Lihtsalt tegevus tegevuse pärast on kindlasti huvitav, kuid kaugel seikluskasvatusest

Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast ning sellel on oma eesmärk, vahendid ja sihtgrupp.Seikluskasvatuse põhiprintsiibid on eesmärgistatud ning aktiivne kehaline tegevus, rühmatöö, positiivsekogemuse omandamine, kogemuse analüüsimine

Erialastes allikates eristatakse kogemustel põhinevat (experience-based) õppimist ja kogemusõpet (experimental).Esimene meetod põhineb olukorral, kus õpitakse nö. isiklikest kogemustest, ilma et neid teadlikult analüüsitaks.Kogemusõppeks muutub õppimine siis, kui kogemustel põhinevale õppimisele lisanduvad pärast kogemuseomandamist saadud kogemuse vaatlus, arutelu, analüüs, teadvustamine ja mõtestamine, mille peamised elemendidon reflektsioon, toetus ja ülekanne.

Kogemusõppe eesmärk on stimuleerida isiksuse arengut uute elamuste toel. Elamuspedagoogikas ning kaseikluskasvatuses rakendatakse kogemusliku õppimise ehk elamusõppe meetodit.

Nii elamuspedagoogika, seikluskasvatus kui ka kogemusõpe on tegevusele suunatud, seega omavad nad kõik seostaktiivõppega.

A l a m m e n ü ü

Aktiivõpe

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Elamuspedagoogika ja meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Elamuspedagoogika_ja_meetodid[30.04.2013 13:37:31]

Avaleht


Õppija juhised





Elamuspedagoogikame...

Õppeülesanne 2







Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Elamuspedagoogika ja meetodid

Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast. Elamuspedagoogika rajajaks peetakse reformpedagoogilise liikumise põhimõtete järgijat Kurt Hahnì (1886-1974). Kurt Hahní saavutuseks oli kõikide (Aristoteles, Jean-Jaques Rousseau, William Jamesi, John Dewey jt.)ideede ühendamine pedagoogiliseks programmiks. Hahnì eesmärk oli inimese kujundamine tasakaalukaks,vastutustundlikuks ja sotsiaalseks ühiskonnaliikmeks tajude, aistingute ja tunnete mõjutamise kaudu. Hahn soovisühendada tunde ja tegevuse, mille kriteeriumiteks on elamus, hetke ainukordsus, olukorra arvestamine, vahetukogemus, koostöö, loodus, ehedus ja lihtsus.

Traditsioonilise elamuspedagoogika olulisteks metoodilisteks komponentideks on:

looduselamus – maastike puutumatus, ilmastikunähtusedmina-elamus – vaimne ja füüsiline saavutus, loovusgrupielamus

Elamuspedagoogika jagatakse:

“välispedagoogika“ (ing. k. outdoor), mis kätkeb endas peamiselt looduses aset leidvat füüsilist tegevust “sisepedagoogika” (ing. k. indoor), mis koosneb maalikunsti, muusika, kultuuri ja eneseväljendusoskustegategelemisest

Nende abil püütakse arendada isiksust terviklikult, õppides pea, südame ja käte kaudu. Sellega on tagatud ka sobivkeskkond tegevuseks, mida noored armastavad: mänge vabas õhus, omaalgatatud seiklusi, liikumist, vaheldusrikastsporti, eksperimente ja täiskasvanutevabu tsoone. Tänapäeval sunnitakse lapsi passiivse vastuvõtja rolli ja selles onoma osa meedial. Lapsed kogevad looduselamusi, mänge ja tülisid omaealistega sageli läbi meedia. Elu elatakseüha enam pealtvaataja perspektiivist. See tekitab suurt liikumise ja kehakogemuse puudujääki, mida on vaja mõnelmuul viisil kompenseerida

Elamuspedagoogikat (experiential education) võib pidada nii filosoofiaks kui kasvatusmeetodiks.Tänapäevaste ettekujutuste järgi defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mistekib praktilise kogemuse vahendusel

Elamuspedagoogika soosib vahetut ja terviklikku õppimist, mis hõlmab mitmeid tunnetusprotsesse, sh. aistinguid,tundeid ja praktilist tegutsemist. Lisaks pakuvad need meetodid mitmekesiseid võimalusi sotsiaalsuse arendamiseks

A l a m m e n ü ü

Elamuspedagoogika meetodid ja vahendidÕppeülesanne 2

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seiklustegevused ja -mängud

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklustegevused_ja_-m%E4ngud[30.04.2013 13:37:33]

Avaleht


Õppija juhised






Õppimineseiklustege...

Tegevused

Matkamineseiklusteg...

Rühmatöö osaseiklus...






Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Seiklustegevused ja -mängudSeiklustegevused ja –mängud on seotud huvitegevusega, kehalise kasvatuse ja harrastusena, rekreatsiooniga,nõustamise ja teraapiaga, akadeemilise õppeprogrammiga.

Seiklustegevused ja –mängud on vaimses ja füüsilises mõttes aktiivsed tegevused, mis sisaldavad mingilmääral riski ja mille lõplik tulem ei ole etteaimatav ning mis üldjuhul leiavad aset väliskeskkonnas. Kunategevusi on mitmesuguseid ja riski tunnetamine suuresti subjektiivne, sõltub tegevuste ja mängude valik eesmärgist:kas tegemist tutvumismängude, nn jäälõhkujate, usaldusharjutuste või probleemlahenduslike või madal-jakõrgköisradadega.

Üldjoontes võib seiklustegevustest saadavat kogemust siduda inimese potentsiaali arenemisega mitmel tasandil.Kognitiivsel tasandil toimub teadmiste omandamine ja täiendamine, probleemilahendusoskuste parandamine.Afektiivsel tasandil toimuvad muutused inimese minakontseptsioonis, motivatsioonis ja saavutusvajaduses, stressikontrollimise võimes. Kehaliste võimete osa seiklustegevustes ja –mängudes pole nii oluline, tähtis on aktiivneosalemine tegevustes, end hästi tundmine, positiivse kogemuse saamine ja selle teadvustamine.

Seiklusmängud- ja tegevused pakuvad kogemusi, mida näiteks traditsioonilised kehalised tegevused ei paku või siisei ole aega neid tähele panna. Näiteks võib osale seiklejatest tunduda tegevus alguses võimatuna näiva ülesandena,kusagil on peidus hirm ebaõnnestumise ja vigastuste ees. Sageli on vaja kogu meeskonna tuge ja pingutust, et tuuaesile juhi/alluva rollid ja nende väärtuse meeskonnas. Seiklusmängud ja –tegevused loovad esile ka soopõhisedeelarvamused, neis julgustatakse teineteist toetama ja aitama ja kaudselt rõhutatakse seda, et edu mõõdetakseproovimisega, mitte konkreetsete füüsilise eesmärgi saavutamisega, tuletatakse meelde, et proovimine on paljuolulisem kui meisterlikkus. Igasugune võistlemine ja teiste ületrumpamine tuleks jätta kõrvale.

Seiklusmängu tuleks käsitleda kui konkurentsi iseendaga ning esitleda mänge sellise motivatsiooni ja entusiasmiga,et raske on mitte osaleda või vähemalt seda proovida. Juhendajal tuleb rõhutada, et tõeliselt hea seiklusprogrammipuhul, on kõige tähtsam tegevus.

Seiklustegevustega tegeletakse suuresti ka lõbu pärast, neis ei tohi olla haavavaid nägelusi ja jagelemisi, ei püütamanipuleerida ühegi kognitiivse, emotsionaalse või psühhomotoorse oskuse- teadmisega. Seiklusmängud võivad ollaühtaegu nii pingelised kui lõbusad: kui julgetakse proovida, siis kogetakse füüsilist edu ja mõistetakse, et algusesüleliia keerulisena tundunud tegevus on täiesti võimalik.

A l a m m e n ü ü

Õppimine seiklustegevustesTegevusedMatkamine seiklustegevusenaRühmatöö osa seikluskasvatuses

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Usaldus ja suhtlemine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Usaldus_ja_suhtlemine[30.04.2013 13:37:35]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Usaldus ja suht lemineUsaldus on ohutuse võtmesõna. Usaldus võimaldab end avada ja jagada oma kogemusi, ilma, et peaks hirmutundma, et sinu üle naerdakse või et sind edaspidi ignoreeritakse. Usaldus annab võimaluse vastu astuda uuteleväljakutsetele, teades, et teised toetavad. See tähendab, et kindlasti tuleb üritada, isegi kui tegevus koheselt eiõnnestu, kuid teadmisega, et teised toetavad ka sinu edaspidiseid üritusi sind naeruvääristamata.

Usaldus saab alguse juhendajast- kohe alguses tuleb luua avatud, julgustav, tundlik ja kompetentne õhkkond,nimede tundmaõppimine. Tegevuse alguses tuntakse mõningast ebamugavust ja kardetakse ennast narriks teha. Kuijuhendaja ise näitab ette ja selgitab, et enda arust rumalana näimine ei ole üldse mingiprobleem, siis muutuvad kaosalejad usaldavamateks ning on valmis võtma füüsilisi ja emotsionaalseid riske. Juhendajal on oluline tõestada omakompetentsust ning olla valmis ka riske võtma. NB! Mängijad peavad usaldama juhendajat, seejärel üksteist.

Suhtlemine on usaldusega tihedalt seotud . Koos tegutsevad mängijad peavad omavahel suhtlema, et vältidaprobleemide tekkimist. Suhtlemine võimaldab rühma liikmetel jagada oma:

arusaamasidideidmõtteidõppida üksteise kogemustestsoodustab niisuguse õhkkonna kujunemist, kus mängijad julgevad vabalt oma tunnetest ja kogemustesträäkida.

Suhtlemine saab alguse juhendajast. Juhendaja:

kujundab tegutsemisraamistikupaneb paika eesmärgidloob meeldiva õhkkonna

Juhendaja võime suhelda ja end eesootava tegevuse suhtes arusaadavaks teha on väga oluline selleks, etosalejad tunneksid ennast ühtse meeskonnana. Juhendaja suhtlemisstiil võib olla sama tähtis, kui see, mida talrühmale öelda on. Omal kohal on heatahtlikkus ja humoorikus, mängijaid tuleks üles kutsuda mängus osalema, mittesundida neid selleks.

Ühtekuuluvustundele aitab kaasa ka see, kui tegevuse käigus saadakse üksteise kohta teada igasuguseid asju,tunnistatakse erinevuste ja sarnasuste olemasolu ning leitakse midagi ühist. Kuidas ergutada osalejad suhtlema? Selleks tuleb kuulata, mida rühma liikmed räägivad; näidata, et nendearvamusi ja ettepanekuid hinnatakse; alati tuleb küsida, kas kellelegi jäi midagi ebaselgeks või on mingeidprobleeme; olla avatud reeglite muutmise või kohandamise suhtes; mitte liiga rangelt piirata mängijate tegutsemist.Käituda nii, nagu tahaks, et sinuga käitutakse – mängijad mõistavad sind palju paremini, jälgides sind tegutsemas,kui lihtsalt kuulates, kuidas üht või teist asja tuleb teha

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Koostöö ja mängurõõm

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Koost%F6%F6_ja_m%E4ngur%F5%F5m[30.04.2013 13:37:38]

Avaleht


Õppija juhised








Õppeülesanne 3




Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Koostöö ja mängurõõmKoostöö.Paljud tegevused, ka seiklustegevused ja-mängud keskenduvad koos tegutsemisele. Selle eesmärk on suurendadainimese võimet töötada osana meeskonnast, arendada arusaamist sellest, kui tähtis on iga inimese panusrühmatöösse. Sageli arvatakse, et kui keskendutakse koostööle, läheb võistlusmoment kaduma. Võistlemine ei pruugigi olla halb,kuid võitjate – kaotajate nimetamist ei ole ilmtingimata vaja. Võit iga-hinna-eest mentaliteet tekitab paljudesosalejates tunde, et nad ei ole küllalt osavad, et teistega võistelda, seepärast tuleks füüsilist üliaktiivsust vältida.

Oluline on pakkuda võimalust, kus kõik võistlevad ja võidavad ning igaüks tunneb end oma osas hästi.Mängijatele mõjub hästi, kui midagi õnnestub. Selleks nad töötavad koos, jagavad oma saavutusi, õpivad tehnikaid,mis aitavad neil veelgi keerulisemaid tegevusi ette võtta ning suuremaid riske ületada.

NB! Koostöö nõuab pingutust ning ei ole kaugeltki mitte lihtne. See nõuab harjutamist ja aega. Juhendajaltuleb pakkuda võimalusi, esitada väljakutseid, julgustada tegutsema loovalt ja pingutama

Mängurõõm. Seiklustegevuste ja-mängude juhendamine on tõsine töö, sest tuleb aidata noortel õppida ja areneda ning luuaselleks turvaline keskkond seiklustegevustele ja –mängudele on omane tegur – mängurõõm. Enamikuletäiskasvanutest on mängurõõm üks kergemeelne asi, millel pole erilist tähtsust. Mängurõõmu seostatakse meelelahutuse ja lõbuga, mitte kasvatusega selle traditsioonilises mõttes. Tegelikult onmängurõõm tähtis, sest inimesed löövad kaasa siis, kui nad oma tegevust naudivad, on motiveeritud jakeskendunud ning tunnevad endas energia

A l a m m e n ü ü

Õppeülesanne 3

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Juhendaja roll seiklustegevustes ja –mängudes

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Juhendaja_roll_seiklustegevustes_ja_%96m%E4ngudes[30.04.2013 13:37:40]

Avaleht


Õppija juhised









Tegevuse alguses ja...

Juhendaja peamisedf...

Väljendamine jaanal...

Õppeülesanne 4



Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Juhendaja rol l seiklustegevustes ja –mängudesSeiklustegevused erinevad traditsioonilisest kehalise kasvatuse (sportlikest) tegevustest selle õpetamisest stiili jakoolitamise/täiendamise viisi poolest.Kaks olulisemat erinevust on:

juhendaja või instrueerija ei paku rühmale valmis vastuseid, eelkõige tuleb rühma liikmetel õppida üksteiseltseikluskogemus sisaldab endas sihilikult kavandatud etteaimamatust

Traditsioonilise õpetamise ja juhendamise puhul nähakse instruktoris asjakohase info allikat. Juhendaja pakub omiteadmisi ning õpilased võtavad need omaks. Selles kontekstis on õpilased pigem info vastuvõtjad kui õppijad.

Seiklustegevuste juhendajad pakuvad tegevusi viisil, mis võimaldab rühmal välja arendada oma võimed ise,saades vajaduse korral juhendajalt üksnes juhtnööre. Juhendaja asetab rühma liikmed väljapoole standardsesuhtlemise raamistikku ning palub neil osa võtta uutest ja teistsugustest tegevustest.

Juhendajad julgustavad kasutama niisuguseid oskusi nagu koostöö, meeskonnatöö, suhtlemine,, usaldus,otsustamine, probleemi loov lahendamine, mida õpetatakse ka koolis, seminaridel ja koolitustel. Õpetamise tulemus võib olla vägagi sarnane, kuid eesmärgile lähenemine on teistsugune.

Milles seisneb juhendaja roll seiklustegevuste pakkumisel?Kas olla tegevuse keskpunkt, kus kõik keerleb juhendaja ümber?Kas olla kõige ees, andes juhtnööre endale järgnejatele?

Definitsiooni kohaselt on juhendaja/liider see, kes on ees ja juhendab või suunab neid, kes järgnevad. Mõnelmääral vastab seiklustegevuste juhendaja roll sellele mõistele. Aga millal ja kuidas?

Juhendaja roll on näidata teed, juhendada, toetada, julgustada, aidata ja väljakutseid esitada. Juhendaja pakubjärjekindlalt stiimuleid, mis võimaldavad õppida, areneda ja kasvada. Juhendaja peab teadma, millal olla nähtaval,millal ja kuidas tuge pakkuda. Anda juhtnööre ilma tulemusi pedantselt kontrollimata on juhendaja töös oluline.

Eri teema on juhendamise stiil- millel on tegevuste edukusele suur mõju. Iga inimene reageerib erinevalt tegevusteleja käitub samuti omamoodi. Sageli on raske või lausa võimatu jõuda kõiki rahuldava lahenduseni. Eesmärgiks võiksolla aga oma juhendamisstiili avardamine, et võimalikult enamik osalejaid reageeriksid sellele positiivselt

Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Juhendaja roll seiklustegevustes ja –mängudes

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Juhendaja_roll_seiklustegevustes_ja_%96m%E4ngudes[30.04.2013 13:37:40]

A l a m m e n ü ü

Tegevuse alguses ja ajalJuhendaja peamised funktsioonid seiklustegevuste ja –mängude juhendamiselVäljendamine ja analüüsÕppeülesanne 4

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seiklusmängude ja –tegevuste läbiviimine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklusm%E4ngude_ja_%96tegevuste_l%E4biviimine[30.04.2013 13:37:41]

Avaleht


Õppija juhised










Meeskonnakoostamine

Sobivate tegevustev...

Nõupidamine

Tegevuse läbiviimine

Juhendid

Sekkumine

Õppeülesanne 5


Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Seiklusmängude ja –tegevuste läbivi imineKui kogemused puuduvad, tuleb lugeda materjale, läbida koolitusi, moodustada korraldav meeskond.

Et tegevused õnnestuksid, tuleb püstitada eesmärgid ja ülesanded, kindlaks määrata sihtgrupp (vanus, klass,osalejate arv, võimekus jm). Edasi kaaluda, kas üksi saadakse hakkama selle grupi juhendamisega, mitu abilistläheks tarvis, kuidas jagada ülesanded meeskonnaliikmete vahel, kirjutada tegevusplaan, selle alusel koostadaeelarve.

Meeskonna koolitus on vajalik, et kõikidel läbiviijatel oleksid ühesugused arusaamad, tegevused alused, ühtnefilosoofia. Koos koostatakse ka soovitavalt tegevusprogramm, mis sobib valitud sihtgrupi ja vajadustega, onvastavuses eelarvega ning meeskonna huvide ja võimetega.

Tegevuskava ettevalmistamine ei ole lihtne ja selleks on ka näidisprogramme, näiteks internetist või kirjanduses.Tegevuskava peaks olema kirja pandud nö projekti formaadis, eriti kui taotletakse rahastust.

Professionaalseks läbiviimiseks on olulised elemendid:

meeskonna koostamine tegevuste valiknõupidaminetegevuste läbiviiminearutelud (eel- ja järelbreefingud)

A l a m m e n ü ü

Meeskonna koostamineSobivate tegevuste valikNõupidamineTegevuse läbiviimineJuhendidSekkumineÕppeülesanne 5

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Turvalisus seiklusmängudes

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Turvalisus_seiklusm%E4ngudes[30.04.2013 13:37:43]

Avaleht


Õppija juhised











Füüsiline turvalisus

Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Turva l i sus s e ik lusmängude sKuna seiklusmängudega kaasnevad riskid, on olulisel kohal tegutsemise turvalisus.Seiklusmängude turvalisusest rääkides tuleb märkida, et mängude füüsiline turvalisus onosa mängude psüühilisest turvalisusest. Teadlikkus (abi)vahendite korrasolekust jamängu läbiviijate tehnilistest kompetentsusest moodustab osa turvalisustundest.

Olulisemad psüühilise turvalisuse elemendid on:

Osaleja hirmude ja kaitsemehhanismide mõistmine ja aktsepteerimine ningkäsitlemine mängus ettetulevates hirmusituatsioonides.Tunnete käsitlemine rühmas, kui mõni osalejaist ei julge (taha sooritada samategevust, mida teevad teised.

Kuna mängust saadud elamuste psüühilise turvalisuse põhiküsimuseks on võime mõistaja oskus väljendada kogemustega seotud tundeid, samuti nende käsitlemise jaanalüüsimise oskus grupis, siis tulevad vaatluse alla mänguelamuste väljendamine jasaadud kogemuste analüüsimine.Psüühilise turvalisuse seisukohalt on oluline, et välja elataks ja analüüsitaks kõikkogemused, mis on tekitanud negatiivseid tundeid, kuid ka positiivseid tundeid tekitanudkogemusi võib välja elada ja analüüsida. Turvalisus on üksikisiku või rühma seisund(olukord), milles on võimlikult vähe tema mina-olemist ohustavaid tegureid, mis võivadpõhjustada hirmu, valu, süü või väärtusetuse tunnet.

Turvalisus tähendab selle tajumist, et ollakse tunnustatud iseendana:

tegelik ehk faktiline turvalisus on olukord, kus inimese mina- olemine ei oleohustatud;turvalisustunne on emotsioon, mis on seotud (sõltuvuses) tegeliku turvalisusegaehk faktilise turvalisusega;ülehinnatud turvalisus on olukord, kus inimene tunneb end turvalisena, tajumata,et tema mina-olemine on tegelikult ohustatud;alahinnatud turvalisus on olukord, kus inimene võib tunda ennast väga abituna,kuigi tema mina-olemine ei ole tegelikult ohustatud.

Turvalisus sünnib usalduslikkusest (usaldamisest ja usaldatavaks osutumisest)avameelsusest, tunnustamisest, toe andmisest ja saamisest ja gruppi kuulumisest.Füüsilise turvalisuse tagamine tekitab usalduse ja see läbi ka psüühilise turvalisuse. Selletõttu on grupis turvalisuse ja usalduse tekkimisel ja suurendamisel tähtis osa füüsilisteletegevustel ja harjumustel. Õppimine on protsess, mis eeldab vastastikkust mõistmist.Selleks, et jagada üksteise kogemusi, peab grupis valitsema usalduslik õhkkond.

A l a m m e n ü ü

Füüsiline turvalisus

Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Turvalisus seiklusmängudes

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Turvalisus_seiklusm%E4ngudes[30.04.2013 13:37:43]

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seiklusteraapia

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklusteraapia[30.04.2013 13:37:45]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


SeiklusteraapiaRiikides, kus elamuspedagoogikaga on tegeldud pikemat aega, on väljaarendatud ka teisi kasvatusmeetodeid. Üheksselliseks on seiklusteraapia (ing. k. adventure therapy). Seda rakendades on saadud positiivseid tulemusi AmeerikaÜhendriikides, Austraalias, Kanadas ja Suurbritannias pikaajaliste patsientide, käitumishäiretega laste ja noorte ningalaealiste kurjategijate hoolduses ja ravis.

Nagu elamusõppes nii ka seiklusteraapias keskendutakse patsientide suunamisele tegevustesse, mis esitavadväljakutse düsfunktsionaalsetele käitumisviisidele ja kinnistavad ning arendavad talitluslikke funktsioone.

Erinevus seiklusteraapia ja seikluskasvatuse vahel seisneb selles, et seikluskasvatuse kursusel lastakse protsessidelkulgeda lõpuni ja juht annab tagasisidet pigem grupile kui indiviidile. Seiklusteraapias on peale igat harjutusttähtis just individuaalne tagasiside terapeudilt patsiendile.

Seiklusteraapia jaguneb kolmeks:

metsateraapiaseikluskasvatusteraapiapikaajaline laagriteraapia

Üldiselt on seiklusteraapia tuntud rohkem psühholoogia kui haridusterminina

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Kordamisküsimused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Kordamisk%FCsimused[30.04.2013 13:37:48]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Kordamisküsimused1. Miks on seikluskasvatus noorsootöö osana oluline?2. Milliseid oskusi õpib noor läbi seiklustegevuste?3. Mis on seikluskasvatuse eesmärk?4. Mis on seiklus- mõiste, olemusest?5. Nimetage seikluse etapid.6. Missugused on seikluskasvatuse keskkonnad?7. Millised on seiklustegevuste ja mängude ühised jooned?8. Millised on seiklusmängujuhile esitatavad nõuded?9. Mis on kogemusõppe eesmärk?

10. Millised on elamuspedagoogika põhimõtted?11. Mis on aktiivsuspedagoogika alused?12. Millised on elamuspedagoogika meetodite kategooriad?13. Iseloomusta rühmatööd ja rühma arengus olulist?14. Väljendamine ja analüüs- olulisemad aspektid, mida tähele panna?15. Milles seisneb juhendaja osa seiklustegevuste juhendamisel?16. Väljakutse seiklustegevustes?17. Sekkumise viisid juhendamise osana?18. Turvalisuse põhimõtted seiklustegevuste läbiviimisel?19. Esitage oma nägemus seiklustegevustest (2tegevust) kirjeldades olulisemat, mida juhendajale on oluline

nendega seonduvalt teada ning arvestada.20. Kirjeldage seiklusteraapia põhimõtet!

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Kasutatud allikad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Kasutatud_allikad[30.04.2013 13:37:50]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Kasutatud al l ikadAalto, M. (1998). Seikkailuelämykset: purku, prosessointi, psyykinen turvallisuusBobkov, M. (2002). Phare Access projekt SaKaLa. Viljandi NoortekeskusBrandt, P. (1998). Erlebnispädagogik – Abenteuer für Kindern. Breisgau: Herder Freiburg VerlagDrõgin, S.(2009). Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas. Seikluskasvatus- vahend isiksuse minapuudutamiseks- sobiv meetod noorsootööks mitmekultuurilise grupigaDrõgin, S. (2009) Õpetajate leht. 11.11.2009Kuurme, T., Siim, E. (1991). Aktiivõpe. Tallinn: Harjumaa Haridus ArenduskeskusKuurme, T. (2000). Rühmatöö võimalusi. Õppejõudu otsimas. Toim. Erilt, L. ja Mits, K. TallinnLuks, V. (1998). Elamuspedagoogika – seiklus-kasvatus. Kursusetöö. Tallinna Pedagoogiline SeminarLuks, V. (1999). Rohkem koolirõõmu. Eesti Noorsootöö Keskus. Tallinn Pihlakas, M-T. (2004). Seikluskasvatus-elamuslik õppimine. [2006, oktoober 5 ]http://www.stern.ee/failid/huvitavat_seikluskasvatus.pdf Praktilisi näpunäiteid seiklusjuhendajale (2003). Eesti Noorsootöö Keskuse Käsiraamat, TallinnReiners, A. (1995). Erlebnis und Pädagogik: praktische Erlebnispädagogik. Bobingen: Kessler VerlagdruckereiSoidra-Zujev, K. (2003). Seikluskasvatus. TallinnSoidra-Zujev, K., (2004)., Seikluskasvatus mänguna.Tea ja toimeta 25.Tallinn, Ilo Telemäki, M. (1998). Kurt Hahn ja elämys-pedagogiikka. Elämän Seikkalu. Toim.Telemäki, M., Bowels, S. (2001). Seikailukasvatusen teoria ja käytäntö. Oulun Yliopiston KajaaninOpettajankouluslaitoksen julkaisujaTuula, R., Soidra-Zujev, K. (2003). Valik Elamusmänge.Tallinn http://raulpage.org/koolitus/seikluskasvatus.pdfhttp://www.kogemusope.ee/pdf/m.lekarkin%20diptoo.pdfhttp://www.youtube.com/watch?v=GCGElJqBYGIAutori fotod erakogusthttp://www.seiklusring.ee/index.php/et/koolitus/meeskonnatoeoe/64-tulge-padisele-seiklemahttp://www.youtube.com/watch?v=AwslSXC-xschttp://www.youtube.com/watch?v=zsrFdNFtEXc&feature=related

Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Sisukaart

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?&sitemap[30.04.2013 13:37:52]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


SisukaartAvalehtEesmärgid ja õpitulemusedÕppija juhisedSeikluskasvatus noorsootöö osanaSeiklus- mõiste, etapid ja käsitlus

Õppeülesanne 1Seikluskasvatuse keskkonnadSeiklus või mäng?

Seikluskasvatus sotsiaalkasvatusmeetodinaAktiivõpe

Elamuspedagoogika ja meetodidElamuspedagoogika meetodid ja vahendidÕppeülesanne 2

Seiklustegevused ja -mängudÕppimine seiklustegevustesTegevused

SeiklusmängudSeiklusrada

Matkamine seiklustegevusenaRühmatöö osa seikluskasvatuses

Usaldus ja suhtlemineKoostöö ja mängurõõm

Õppeülesanne 3Juhendaja roll seiklustegevustes ja –mängudes

Tegevuse alguses ja ajalJuhendaja peamised funktsioonid seiklustegevuste ja –mängude juhendamiselVäljendamine ja analüüsÕppeülesanne 4

Seiklusmängude ja –tegevuste läbiviimineMeeskonna koostamineSobivate tegevuste valikNõupidamineTegevuse läbiviimine

Grupile väljakutsed JuhendidSekkumineÕppeülesanne 5

Turvalisus seiklusmängudesFüüsiline turvalisus

SeiklusteraapiaKordamisküsimusedKasutatud allikad

Üles >>



http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?&print[30.04.2013 13:37:52]

AvalehtÕpiobjekt on koostatud TPS üliõpilastele ja teistele õppijatele, kellel on vajadus seikluskasvatust läbi viia või korraldada ja juhendada noorte seiklustegevusija -mänge

Õpiobjekt toetab üliõpilasi materjali omandamisel andes ülevaate seikluskasvatusega seonduvast, selle olemusest, korraldamisest ja juhendamisest,elamuspedagoogika alustest, seiklustegevustest ning olulisemast ohutusega seonduvast



Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstimaterjale, õppeülesandeid (5), kordamisküsimusi (20), fotosid (19), videosid (4)



Aeg: juuni, 2012

Litsenseeritud


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Sisene

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Avaleht&login[30.04.2013 13:37:54]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


SiseneSüsteemi võivad kasutada ainult vastavate õigustega isikud.

Üles >>



http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Avaleht&print[30.04.2013 13:37:55]

AvalehtÕpiobjekt on koostatud TPS üliõpilastele ja teistele õppijatele, kellel on vajadus seikluskasvatust läbi viia või korraldada ja juhendada noorte seiklustegevusija -mänge

Õpiobjekt toetab üliõpilasi materjali omandamisel andes ülevaate seikluskasvatusega seonduvast, selle olemusest, korraldamisest ja juhendamisest,elamuspedagoogika alustest, seiklustegevustest ning olulisemast ohutusega seonduvast



Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstimaterjale, õppeülesandeid (5), kordamisküsimusi (20), fotosid (19), videosid (4)



Aeg: juuni, 2012

Litsenseeritud


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Eesmärgid ja õpitulemused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused&print[30.04.2013 13:37:56]

Eesmärgid ja õpitulemusedEesmärgid:

anda ülevaade seikluskasvatusega seonduvast (olemus, mõisted, meetodid)tutvustada seiklustegevusi ning nende võimalusi selgitada elamuspedagoogika ja aktiivõppe aluseidanda ülevaade juhendaja osast seiklustegevuste juhendamiselselgitada turvalisusega seonduvat tegevuste läbiviimisel

Õpitulemused:

õppija tunneb seikluskasvatuse olemust ja mõisteidõppija teab ohutu seiklustegevuse läbiviimise reegleid ning tegevusiõppija kirjeldab seikluskasvatuse meetodeidõppija teab elamuspedagoogika aluseidõppija tunneb seiklustegevuste juhendaja rolliga seonduvat


http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Eesm%E4rgid_ja_%F5pitulemused&login[30.04.2013 13:37:58]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi



Üles >>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Õppija juhised

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?%D5ppija_juhised&print[30.04.2013 13:37:59]

Õppija juhisedÕppimist lihtsustavad järgnevad soovitused:

õppematerjalide läbimine etteantud teemade järjestusestutvuge õppematerjalidega: lugege konspekte ja näiteid, vaadake videosid, tutvuge dokumentidegalugege lisamaterjale alamteemadest liikudes materjalide eri osade vahel noolekestega vastavalt paremale/vasakule või aktiviseerides linke, klikkides märksõnadelevastake kordamisküsimustele, lahendage õppeülesandeid

Tehnilised nõuded õppija arvutile on lihtsad ja ei esita suuri nõudmisi:

õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust ja brauserit e. veebilehitsejat (Internet Explorer, Mozilla jt);videomaterjali vaatamiseks on vajalik arvuti kõlarite või kõrvaklappide olemasolu


http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?%D5ppija_juhised&login[30.04.2013 13:38:01]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi



Üles >>



http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seikluskasvatus_noorsoot%F6%F6_osana&print[30.04.2013 13:38:01]

Seikluskasvatus noorsootöö osanaHeal tasemel noorsootöö eeldab võimekust ja tahtmist pakkuda noortele vajalikke teadmisi ja oskusi nende jaoks põneval ja motiveerival moel. Ja mis saabolla põnevam ühest korralikust seiklusest. Seikluskasvatus on oluline arvestades noorsootöö sisu: sotsiaal-, tervise-ja kultuurikasvatus. Oluline on protsessja selle juhtimine.

Noorsoo kasvatamise ja mitteformaalse hariduse meetod-seikluskasvatus- sai uue alguse Eestis umbes 1996.a. Kuni tänaseni on see saanud järjestpopulaarsemaks noorsootöötajate hulgas. Meetodi rakendamiseks ehitatakse järjest uusi seiklusradu, avatakse seiklusparke jm. On teada, et inimene elab kolmes keskkonnas: loodus-, sotsiaal-ja kultuurikeskkonnas. Need on omavahel tihedalt seotud ja ei eksisteeri üksteisestsõltumata. Need ongi lähtepunktid seikluskasvatuslike tegevuste juures.

Seikluskasvatuse ülesanne on pakkuda emotsioone, mis töödeldakse inimese, grupi ja juhendaja abiga kogemusteks. Viies läbi seiklusharjutuse, peabjuhendaja hoolega läbi mõtlema, mida ta tahab selle tegevusega õpetada. Lihtsalt tegevus tegevuse pärast on kindlasti huvitav, kuid kaugelseikluskasvatusest

Seikluskasvatuse põhieesmärk on ennetada õpitud abitust sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste näol, kasvatada sotsiaalse ja ökoloogilisejätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvaid inimesi. Kes oskavad näha põhjuslikke seoseid isikliku ja kollektiivse mõtlemise ja tegutsemise ning ökoloogilise jasotsiaalse keskkonna vahel.Seikluskasvatuslikud tegevused toetavad eelkõige sotsiaalsete ja kommunikatiivsete oskuste arengut ning põimuvad jooksvalt loodushariduslike tegevusteganii linnas kui väljaspool linna. Tegevused on sihtgrupile kavandatud nii, et töötada tuleb meeskonnana, kus edasi viib teistega arvestamine ning isiklik töö.Seiklus on noortele atraktiivne motiveeriv ajend aktiivseks osalemiseks ning õigesti läbiviiduna soodustab noorte avatust uutele mõtetele ja algatustele.Loodusharidusega põimunult õpetab looduses jätkusuutlikult liikuma ja käituma

Seikluse kaudu saab arendada:

emotsionaalseidtunnetuslikkemotoorseidsotsiaalseid oskusi ja valmisolekuid

Võib öeda, et seikluskasvatus, elamuspedagoogika ja õuesõppe üks haru, annab noorsootöötajatele erakordse võimaluse pakkuda noortele läbi aktiivsetegevuse ja suhtlemise tavapärasest teistsuguseid väljakutseid toimetulekuoskuste õppimiseks ja rakendamiseks. See sunnib noori teravamalt tunnetama jateadvustama enda ja ümbritsevate vajadusi ning loob konkreetsete noorterühmade taset, ettevalmistust ning eripärasid arvestava noorsootöötaja abil kõikeeldused elutervete ja keskkonnasäästlike hoiakute kujunemiseks

Seikluskasvatuse puhul on tähtis, et kõik kasvatustegevused oleksid planeeritud ja eesmärgistatud. Seikluskasvatust rakendades tuleb kindlastiarvestada osalevate laste arengutaset ja eeldusi. Eesmärgid tuleb seada nii, et need ei oleks liiga lihtsad ega ka saavutamatud. Terviklik õppimine koosneb kogemisest, arutelust, arusaamisest ja omandatud kogemuse rakendamisest. See erineb mitmes mõttes traditsioonilisestõppimis- ja kasvatuskäsitlusest. Viimane asjaolu on üheaegselt nii tema tugevus kui nõrkus, sest ka seikluskasvatus nõuab palju arutelusid ja planeerimist

Seikluse ja seikluskasvatuse oluliseks osaks on rühmatöö ja rühma kuulumise tunne. Tähtsal kohal on oma meeskonna usaldamine

Seikluskasvatus aitab omandada vajalikke teadmisi ja oskusi, sealhulgas loodusest, ühiskonnast, keskkonnast; annab noorele võimaluse areneda ja saadajuurde rühmatöö oskusi, õppida tundma, märkama ja kuulama kaaslasi mitut laadi keskkonnas, väljalülitamisoskust argirutiinist, arendada nii füüsist, kuivaimu, kui julgust, avaldada oma arvamusi ja seista nende eestLisaks motiveerib tegema otsuseid ning võimaldab võtta vastutust. Kõik nimetatu on oluline igapäevaeluga toimetulekuks


http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seikluskasvatus_noorsoot%F6%F6_osana&login[30.04.2013 13:38:04]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi



Üles >>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Õppeülesanne 1

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklus-_m%F5iste%2C_etapid_ja_k%E4sitlus:%D5ppe%FClesanne_1[30.04.2013 13:38:06]

Avaleht


Õppija juhised



Õppeülesanne 1


Seiklus või mäng?









Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Õppeülesanne 1Vaata videod seiklustegevustest siit. Mida panid tähele?Tutvu Padise seikluspargiga siitVaata Roosta seiklusrajast videod ja tegevusi siit Uuri Nõmme seikluspargi rada siit

>


http://www.youtube.com/watch?v=GCGElJqBYGIhttp://www.seiklusring.ee/index.php/et/koolitus/meeskonnatoeoe/64-tulge-padisele-seiklemahttp://www.youtube.com/watch?v=AwslSXC-xschttp://www.youtube.com/watch?v=zsrFdNFtEXc&feature=related

Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seikluskasvatuse keskkonnad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklus-_m%F5iste%2C_etapid_ja_k%E4sitlus:Seikluskasvatuse_keskkonnad[30.04.2013 13:38:08]

Avaleht


Õppija juhised



Õppeülesanne 1


Seiklus või mäng?









Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Seikluskasvatuse keskkonnadÜldiselt võib tegevusi jagada sise- ja väliskeskkonnas toimuvateks.

Siseruumides läbi viidavad tegevused, kasutatakse treeningutel lihtsaid tegevusi partneri ja noort ümbritsevakeskkonna tunnetamiseks.

Iga harjutus tuleb rühmaga läbi mõelda ning tulemus peaks olema selgelt näha enne, kui järgmist tegevusthakatakse tegema. Nendest kogemustest õpivad noored inimesed tasakaalukust ning juhendades teisi, oma oskusi edasi andma.

Sisetegevusteks võib lugeda:

rollimängudsisemängudkäsifiguurid, käeline tegevuspimesi liikumine

Väljaspool ruumi toimuvad tegevused ja nende eesmärgiks on arendada noore füüsilist vastupidavust. See peabolema tasakaalus vaimsega, sest rühma osalemine treeningul nõuab ettevalmistust ja läbi mõtlemist.

Nendeks tegevusteks võib lugeda:

matkaminemägironiminesiseseinal ronimineorienteerumineaerutamineloodusesse minekmatkadköistee (kõrged/ madalad)

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seiklus või mäng?

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklus-_m%F5iste%2C_etapid_ja_k%E4sitlus:Seiklus_v%F5i_m%E4ng%3F[30.04.2013 13:38:10]

Avaleht


Õppija juhised



Õppeülesanne 1


Seiklus või mäng?









Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Seiklus või mäng ?Võrreldes seiklust ja mängu, võib leida palju ühiseid jooni, nagu näiteks:

mäng rikastab elu, pakkudes vaheldust argipäeva ühekülgsusele, võimaldab ka lõdvestuda, unustadahetkeks töömured.Mäng ja seiklus arendavad aktiivsustMäng aitab arendada vajaminevaid oskusiMäng annab võimaluse katsetada olukordades, mis reaalelus pole võimalikud. Lisaks annab mäng võimaluselahendada konflikte, mis tunduvad argielus lahendamatutena.

Sellest võib järeldada, et seiklus on nagu mäng ning mäng mingil määral alati seiklus. Inimesed jahivad omaigapäeva argielus seiklusi, et kuidagi igavust peletada, neil on otsene vajadus olla tegusad ja huvitavad. Igas lapsesja isegi täiskasvanu sees on mänguvajadus ning kõigi soov on seda välja elada

Nõuanded mängujuhile:

mitte piirduda ainult selgitamisega, olla ise samuti haaratud ja kaasatud. Iga mängu ei ole vajalik kaasamängida, kuid olla valmis oma panus andma, kui selleks vajadus tekib.reegleid peaks olema vähe, sest pikk nimekiri muudab juba mängu alguses tegevuse igavaks.mängureegleid tuleb kohandada vastavalt eesmärgile ja võimalustele, et mäng paremini olukordade jainimestega paremini sobiks.häid ja lõbusaid mänge ei ole mõtet igavaks ja üksluiseks teha-mitu tundi üht ja sama jama tegemine onmõttetu.hoida noori ja vanu pidevalt tegevuses-reegleid, mis on mõeldud mängija välja kukutamiseks või trahvikskõrvale jätavad, tuleks vältida ja väljapääsmatus olukorras kasutada minimaalselt.koostada ausad ja võrdväärsed meeskonnad-valida võistkondi näiteks kolmeks loe meetodil või loosi tahtel.sooline diskrimineerimine on välistatud-poisid ja tüdrukud peaksid mängima üheskoos ja võrdsete õigustega.

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seiklus- mõiste, etapid ja käsitlus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklus-_m%F5iste%2C_etapid_ja_k%E4sitlus&print[30.04.2013 13:38:11]

Seiklus - mõiste, etapid ja käsi t lusÜldiselt nimetatakse seikluseks aktiivset tegutsemist, millega võib kaasneda risk ja hirm, kuid mis lõpuks toob endaga kaasa ülesandegatoimetuleku rõõmu.

Seiklus on kogemuse omandamine kogemuse kaudu. Seega võib öelda, et seiklus põhineb kogemuste kaudu õppimisel, mis tähendab seda, et kamuutus käitumises ilmneb tõenäolisemalt siis, kui õppimisprotsessis on kesksel kohal otsene kogemus. Seiklus seisneb toimetulekuoskuste õppimises niifüüsiliste kui vaimsete praktiliste harjutuste kaudu. Seiklustegevustes ja –mängudes on ka alaliigid. Sageli kasutatakse küll samu tegevusi, kuid pakutakse neid erinevates raamistikes sõltuvalt tegutsemiseeesmärkidest ja ülesannetest.

Mõnede autorite arvates peetakse seiklust eelkõige füüsiliseks kogemuseks, eneseületamiseks, kuid see võib tähendada ka piiride ületamist ning eritasanditel vastutuse võtmiseks.

On öeldud ka, et seiklus on probleemne, põnev, sageli ohtlik ja tavaelust erinev mitmekülgne tegevus või tegevuste areng.

Seiklusel on noorte jaoks oma, isiklik tähendus ja situatsioonid, mis ühele tähendavad suurt seiklust võivad teise jaoks olla üsna tavapärased või koguniebameeldivad. Siiski on võimalik eristada seikluse üldisi koostisosi ehk omadusi, mis teevad mingitest tegevustest ja olukordadest seikluse.

Olulised on väljakutse vastuvõtmine, uue ja keerulise ülesandega toimetulek, oma võimete tundmaõppimine ja positiivse kogemuse omandamine.

Seikluse etapid on:

enesekindluse kujundamineeesmärkide seadmineväljakutsetele vastaminekogemuselamus ja nauding ehk tippelamus, mis saadakse oma võimete piiril ihaldatud eesmärgi nimel pingutades

Tuleb jälgida, et eesmärgid oleksid seatud noorte võimeid arvestades – liiga kõrged või selgelt võimatud eesmärgid ei anna head tulemust ja võtavad tihtiära isu uuteks katsetusteks.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklus-_m%F5iste%2C_etapid_ja_k%E4sitlus&login[30.04.2013 13:38:13]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi



Üles >>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Aktiivõpe

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seikluskasvatus_sotsiaalkasvatusmeetodina:Aktiiv%F5pe[30.04.2013 13:38:16]

Avaleht


Õppija juhised




Aktiivõpe








Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Akti ivõpeAktiivsuspedagoogika, mille esindajateks on Dewey, Kilpatrick ja Kerschensteiner, põhimõtteks on väide, etõppimine pole päheõppimine, vaid probleemide lahendamine ning peab toetuma õpilase loomulikule aktiivsusele.Teadmine on Dewey käsituses aktiivsus, mis algab kogemusega, sisaldab kogemust ja lõpeb kogemuses.

Aktiivsuspedagoogika peab õppimisel esmatähtsaks õpilase tegevuslikku aktiivsust, mis lähtub mingist sotsiaalsesteesmärgist ja on üles ehitatud tüüpiliselt sotsiaalseile situatsioonidele

Aktiivõpe võimaldab:

huvitavat tegevust ja liikumistloovuse arendamist ja fantaasia rakendamistnäha maailma tema terviklikkuses, kuna õppeained seotakse omavahel tervikukseksperimente, avastus- ja äratundmisrõõmukoostööd kaaslastega, vajadusel ka üksi olemistturvalist keskkonda ja kõlbelist miljöödtöötada igaühele sobivas tempos ja raskusastmes

Noor vajab vahetut kogemust koos võimalusega seda analüüsida, formuleerida ning edasi anda

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Seikluskasvatus sotsiaalkasvatusmeetodina

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seikluskasvatus_sotsiaalkasvatusmeetodina&print[30.04.2013 13:38:16]

Seikluskasvatus sotsiaalkasvatusmeetodina

Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast, see on sotsiaalkasvatusmeetod, mis püüab toetada inimest oma isiksuse arendamisel. Seikluskasvatus on dünaamiline kasvatusprotsess, mis kujutab endast isiksuse mitmekülgse arengu huvides teostatavat füüsilist, vaimset ja emotsionaalsettegevust. See on oskuste õppimine praktiliste tegevuste kaudu

Seikluskasvatuse ülesanne on pakkuda emotsioone, mis töödeldakse inimese, grupi ja juhendaja abiga kogemusteks. Viies läbi seiklusharjutuse, peabjuhendaja hoolega läbi mõtlema, mida ta tahab selle tegevusega õpetada. Lihtsalt tegevus tegevuse pärast on kindlasti huvitav, kuid kaugelseikluskasvatusest

Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast ning sellel on oma eesmärk, vahendid ja sihtgrupp. Seikluskasvatuse põhiprintsiibid oneesmärgistatud ning aktiivne kehaline tegevus, rühmatöö, positiivse kogemuse omandamine, kogemuse analüüsimine

Erialastes allikates eristatakse kogemustel põhinevat (experience-based) õppimist ja kogemusõpet (experimental). Esimene meetod põhineb olukorral, kusõpitakse nö. isiklikest kogemustest, ilma et neid teadlikult analüüsitaks. Kogemusõppeks muutub õppimine siis, kui kogemustel põhinevale õppimiselelisanduvad pärast kogemuse omandamist saadud kogemuse vaatlus, arutelu, analüüs, teadvustamine ja mõtestamine, mille peamised elemendid onreflektsioon, toetus ja ülekanne.

Kogemusõppe eesmärk on stimuleerida isiksuse arengut uute elamuste toel. Elamuspedagoogikas ning ka seikluskasvatuses rakendatakse kogemuslikuõppimise ehk elamusõppe meetodit.

Nii elamuspedagoogika, seikluskasvatus kui ka kogemusõpe on tegevusele suunatud, seega omavad nad kõik seost aktiivõppega.


http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seikluskasvatus_sotsiaalkasvatusmeetodina&login[30.04.2013 13:38:18]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi



Üles >>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Elamuspedagoogika meetodid ja vahendid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Elamuspedagoogika_ja_meetodid:Elamuspedagoogika_meetodid_ja_vahendid[30.04.2013 13:38:20]

Avaleht


Õppija juhised






Õppeülesanne 2







Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Elamuspedagoogika meetodid ja vahendidElamuspedagoogilised meetodid äratavad selliseid tundeid nagu tundlikkus, rõõm, huumor, loovus, iluelamused,eneseületamine, mängulisus, seikluslikkus, lähedus, südamlikkus, tuntud asjade uutmoodi nägemine. Tasubmeenutada, et elamuslikul viisil kogetud õpisisud säilivad mälus kauem ning paremini

Elamuspedagoogikat saab rakendada väga erinevates valdkondades ja erinevatele sihtgruppidega.Elamuspedagoogika meetodid sobivad kasutada nii lasteaias, koolis, erialastel täiendkoolitustel täiskasvanute puhuljne. Seega on sihtgrupid väga erinevad alates lasteaialastest ning lõpetades täiskasvanutega. Palju on kasutatudelamuspedagoogikat puuetega ning probleemse käitumisega lastega tegelemisel.

Elamuspedagoogika meetodite kategooriad tegevuse iseloomu järgi (Kuurme 2000):

sotsiaal-interaktiivsed meetodid - mitmed grupitöö liigid, rollimängud, intervjuud, lavastused, kõned,häälestamine;emotsionaalsed-elamuslikud meetodid - diasarjad, ikooniline planeerimine, fotode ja videote tegeminekunstilised eneseväljendusviisid (nt. maalimine ja joonistamine), pidulike sündmuste korraldamineõppimine muusika abil, reklaami valmistamine, nukuteater, grafoprojektoriteater, sotsiodraama, varjuteaterjm.elukogemuste ja tööga seotud meetodid - õpiretked, õppimispäevik, kogudlaagrid, seikluskasvatus, interjööride kujundamine, näitused, salapolitseimeeleavaldus, simulatsioon, stsenaariumid, töökeskused

Elamuspedagoogika vahendid:

loodusspordialadkäsitööprojektidsotsiaalsed projektid ökoloogilised projektid

Seda, mis inimese psüühikasse jälje jätab, tuleb uuesti väljendada, et tekiks seos kõhu ja pea; alateadvuse jateadvuse; tundmise ja arusaamise vahel: elamused, meenutamine, jutustamine/väljendamine

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Õppeülesanne 2

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Elamuspedagoogika_ja_meetodid:%D5ppe%FClesanne_2[30.04.2013 13:38:23]

Avaleht


Õppija juhised






Õppeülesanne 2







Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Õppeülesanne 2Selgitage seikluskasvatuse olemust lähtuvalt sotsiaalkasvatusest?

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Elamuspedagoogika ja meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Elamuspedagoogika_ja_meetodid&print[30.04.2013 13:38:23]

Elamuspedagoogika ja meetodid

Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast. Elamuspedagoogika rajajaks peetakse reformpedagoogilise liikumise põhimõtete järgijat Kurt Hahnì (1886-1974). Kurt Hahní saavutuseks olikõikide (Aristoteles, Jean-Jaques Rousseau, William Jamesi, John Dewey jt.) ideede ühendamine pedagoogiliseks programmiks. Hahnì eesmärk oli inimesekujundamine tasakaalukaks, vastutustundlikuks ja sotsiaalseks ühiskonnaliikmeks tajude, aistingute ja tunnete mõjutamise kaudu. Hahn soovis ühendadatunde ja tegevuse, mille kriteeriumiteks on elamus, hetke ainukordsus, olukorra arvestamine, vahetu kogemus, koostöö, loodus, ehedus ja lihtsus.

Traditsioonilise elamuspedagoogika olulisteks metoodilisteks komponentideks on:

looduselamus – maastike puutumatus, ilmastikunähtusedmina-elamus – vaimne ja füüsiline saavutus, loovusgrupielamus

Elamuspedagoogika jagatakse:

“välispedagoogika“ (ing. k. outdoor), mis kätkeb endas peamiselt looduses aset leidvat füüsilist tegevust “sisepedagoogika” (ing. k. indoor), mis koosneb maalikunsti, muusika, kultuuri ja eneseväljendusoskustega tegelemisest

Nende abil püütakse arendada isiksust terviklikult, õppides pea, südame ja käte kaudu. Sellega on tagatud ka sobiv keskkond tegevuseks, mida nooredarmastavad: mänge vabas õhus, omaalgatatud seiklusi, liikumist, vaheldusrikast sporti, eksperimente ja täiskasvanutevabu tsoone. Tänapäeval sunnitakselapsi passiivse vastuvõtja rolli ja selles on oma osa meedial. Lapsed kogevad looduselamusi, mänge ja tülisid omaealistega sageli läbi meedia. Elu elatakseüha enam pealtvaataja perspektiivist. See tekitab suurt liikumise ja kehakogemuse puudujääki, mida on vaja mõnel muul viisil kompenseerida

Elamuspedagoogikat (experiential education) võib pidada nii filosoofiaks kui kasvatusmeetodiks. Tänapäevaste ettekujutuste järgi defineeritakseõppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel

Elamuspedagoogika soosib vahetut ja terviklikku õppimist, mis hõlmab mitmeid tunnetusprotsesse, sh. aistinguid, tundeid ja praktilist tegutsemist. Lisakspakuvad need meetodid mitmekesiseid võimalusi sotsiaalsuse arendamiseks


http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Elamuspedagoogika_ja_meetodid&login[30.04.2013 13:38:25]

Avaleht


Õppija juhised











Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi



Üles >>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Õppimine seiklustegevustes

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklustegevused_ja_-m%E4ngud:%D5ppimine_seiklustegevustes[30.04.2013 13:38:27]

Avaleht


Õppija juhised







Tegevused








Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Õppimine seiklustegevustesÕppimise eesmärgid, mis on seiklustegevuste ja -mängude puhul väga olulised ning seovad need mängud jategevused ühtseks tervikuks:

osalejate enesekindluse parandamine-igaühele antakse võimalus muutuda võimekamaksvastastikune julgustamine meeskonnas-austada mängijat, kes pingutab eesmärgi poolelliigutuste koordinatsiooni ja väleduse arendamine-tegevused seotud tasakaalu hoidmisegaoma kehalise vormi parandamine ja rahulolu teiste seltsis olemisestlooduskeskkonnaga lähem tutvumine ja sellega samastumine

Kogemuslikkus (käed-küljes aktiivselt tegus), mängulisus (turvaline koht ideede katsetamiseks), dramaatilisus(käivitab emotsioone, mis on vaka all olnud) - emotsioonid on vägagi reaalsed (lasta loovusel ja emotsioonidellennata), uudsus – tavapäratu kontekst ja ebakindel tulemus, tulemuslikkus – käega katsutav ja silmaga nähtav,ülekantavus igapäevaellu – õpimomendid

Eesmärgid ja reeglid on nagu igas reaalses olukorras, et see motiveeriks plaani pidama ja lahendust otsima.Tulemus on alati käega katsutav ja silmaga nähtav ja tänu sellele on see ülekantav igapäevaellu – võimalikudõpimomendid (peab hetima pilgu toimunule, läbimõtlema, leidma vastavus eesmärgiga, hinnata tulemust, protsessi jasotsiaalset toimimist). Seikluslikud tegevused annavad inimesel tunnetada piire, elada välja emotsioone. See on mäng – tekib huvi,väljakutse ja motivatsioon. Need tegevused on uudsed ja tavapäratud. Alati on olemas toetav meeskond, mis loobturvalise koha katsetamiseks vaatamata etteantud reeglitele. Läbi nende tegevuste inimesel enesehinnang ja kindlusparaneb.

Seikluskasvatus aitab tähelepanu pöörata ühiskondlikele ohtudele, mis mõjutavad noori, näiteks :

Vähene liikumineAlgatusvõime ja proovimisjulguse vähenemise tagajärjel võetakse omaks pealtvaataja rollMälu ja fantaasia nõrgenemine, sest kõike pakutakse valmis kujulKäteosavuse kadumine; enesedistsipliini kadumine liigsete välisärritajate ja impulsside tõttu;Kaastunde puudumine, ükskõiksus

Rajaseiklus tegevus on väga põnev:

osalejad võivad tunda füüsilist ohtu või psüühilist stressi (nt. ekstreemsport)olukord ei ole täieliku kontrolli all, osalejad loodavad hea õnne peale õnnestumine toob erilise rahulolu tunde

Sooritus tundub rajaseiklusena neile, kellele ronimine on raskem.

Libaseiklus on olukord, kus tegevus väljunud kontrolli alt.

esineb surmaga mängimist, vigastusi, suure hirmu võitmist, rambotsemistei taheta kogeda uuesti

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Tegevused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklustegevused_ja_-m%E4ngud:Tegevused[30.04.2013 13:38:29]

Avaleht


Õppija juhised







Tegevused

Seiklusmängud

Seiklusrada








Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Tegevusedõuemängud, liikumismängud, maastikumängud, keskkonnaalased õppemängud, võistlusmängud,luuremängud, meeleolumängud, sportlikud osavusmängud, elamuslikud rollimängud (läheme matkalesisetingimustes), turnimine, ronimine, seiklusrajad, õppekäigud, kehalise kasvatusega integreeritudtegevused, orienteerumine, matkad, avastusretked, võistlused, spordipäevad, piknikud, loodusõpperada,tegevused looduses;näitused (maod, roomajad), tsirkus, teater, kontserdid, näitlemine (kostüümides, käpiknukkudega), kunst,fantaasiategevused muinasjutu kaudu, kontakt loomadega, katsed sise ja välistingimustes, anda lastelevõimaluse kõike ise teha ja katsetada, iga tegevus annab lapsele teatud elamuse;käelised tegevused, põnevate materjalide kasutamine käelises tegevuses, otsene kokkupuudetäiskasvanute jaoks tavaliste asjadega, avastamisrõõmu jätmine lastele (loodusrajal lubada lastel ise vabaltvalikuid teha);projektid “Aiatuulik” ja “Otsi Otti”(OTSI OTTI programm on õpetus 3-15 aastastele lastele tarkustest janippidest, mida nad saaksid kasutada looduses, ka eksinu olukorras. Otsi Otti rühmas vaatame nippe, midame looduses kõik peaksime teadma, ning arutleme, mida saab õpetaja oma igapäevases töös teha, etlapsed tunneksid end looduses mõnusalt ja kindlalt)

A l a m m e n ü ü

SeiklusmängudSeiklusrada

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Matkamine seiklustegevusena

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklustegevused_ja_-m%E4ngud:Matkamine_seiklustegevusena[30.04.2013 13:38:31]

Avaleht


Õppija juhised







Tegevused








Seiklusteraapia

Kordamisküsimused

Kasutatud allikad

SisukaartPrindi


Matkamine seiklustegevusenaNoorte matkamise arendamise eesmärgid on kaugeleulatuvad. Ühed tähtsamad eesmärgid on liikumise jakeskkonnateadliku elustiili omaksvõtmine. Lapsepõlve positiivsed looduskogemused on see vundament, milleletoetub keskkonnateadlik eluviis. Hea on teha koos noortega matkaplaane, seades eesmärke ning kui võimalik,kasutada nende soove ja ideid.

Noortega matkamine ja seal kogetud ehedad elamused on tähtis vastukaal virtuaalmaailmale, mida pakub üha enamkaasaegne tehno-ühiskond. Kiire elutempo tekitab stressi nii täiskasvanutel kui ka lastel ja uuristab heaolu. Tasubhoolitseda selle eest, et vähemalt matkal oleks võimalus rahulikul olemisel ja koos tegutsemisel. Suhtumistloodusesse ei saa kellelegi valmiskujul sisse sööta, vaid selle peaks igaüks ise üles ehitama. ”Ehitusmaterjalina”toimivad omad kogemused ja järeldused.

Igal matkal peab olema eesmärk! Eesmärgi püstitamine sõltub alati matkarühma ealistest iseärasustest. Nendestlähtuvalt on vajalik leida sobilik matkamise liik ja temaatika erinevatele vanusegruppidele. Loodus pakub matkatespalju erinevaid võimalusi, kuid looduses liikumise aluseks on eeskätt looduse tundmine ning loodusseadustejärgimine.Matkamise korral on oluline eelnev koostöö - eesmärgi püsistamine, marsruudi väljaselgitamine, üksteistegaarvestamine ja suhtlemine. Eeldatavad tulemused: üksteistega arvestamine, visadus, oskus otsustada, rühmaüksmeel, valmisolek ületada raskused, avameelne suhtlemine kaaslastega, taktitunne.

Retkel on hea kasutada noortel eelnevalt omandatut ning siduda seda uudsete kogemustega. Vastavalt eesmärgilevõib see nõuda kas rohkem või vähem teadmisi loodusest. Kui pakkuda eelkõige elamusi, siis ei pea raja tegemiseksolema just väga suur loodustark. Muidugi võib panna proovile looduse tundmist, kuid kindlasti õpib matkaja tundmaennast ja matkakaaslasi. Sellised ühisüritused ei ole põnevad mitte ainult lastele vaid ka tugevdavad koostöödlastevanematega, seetõttu võiks neid kaasata koostöösse ühisel väljasõidul

>


Seikluskasvatus ja seiklustegevused - Rühmatöö osa seikluskasvatuses

http://www.tps.edu.ee/materjalid/seiklus/?Seiklustegevused_ja_-m%E4ngud:R%FChmat%F6%F6_osa_seikluskasvatuses[30.04.2013 13:38:33]

Avaleht


Õppija juhised




seikluskasvatus ja seiklustegevused - avalehtavaleht Õpiobjekt on koostatud tps üliõpilastele ja...

Documents