1

Kala ja kalatoodete tarbimise uuring

Marje Josing

2

Uuringu taust• Töö tellija: Eesti Põllumajandusministeerium

• Eesmärk: selgitada välja kala ja kalatoodete pakkumine ja nõudlus, tarbimismaht ja ostueelistused.

• Töö osad: – Pakkumine

• tootmine• väliskaubandus • jaekaubandus

– Nõudlus • Tarbimine (SA leibkonnauuring, EKI küsitlus)• Rahulolu, ettepanekud

3

Kala tarbimine maailmas (kg elaniku kohta 2007. aastal)

17.1

25.2 24 22.118.7

9.5 8.5

0

5

10

15

20

25

30

Ma

ailm

Ok

ea

an

ia

Põ

hja

-

Am

ee

rik

a

Eu

roo

pa

Aa

sia

Lõ

un

a-

Am

ee

rik

a

Aa

frik

a

FAO

4

Kulutused kalale ja mereandidele elaniku kohta 2005.a, eurodes

242222

182

162144

130128114

100 97

76 73 70 63 61 56 5644 37 34 34 29 26 22 20 18 17

8 6

0

50

100

150

200

250

300

Por

tuga

l

His

paan

ia

Itaa

lia

Kre

eka

Nor

ra

Luks

embu

rg

Isla

nd

Pra

ntsu

smaa

Bel

gia

Roo

tsi

Taa

ni

Mal

ta

Soo

me

Küp

ros

Leed

u

Suu

rbri

tann

ia

Sak

sam

aa

Hol

land

Aus

tria

Läti

Iirim

aa

Ees

ti

Slo

veen

ia

Poo

la

Slo

vakk

ia

Rum

eeni

a

Tše

hhi

Bul

gaar

ia

Ung

ari

Allikas: Eurostati leibkonnauuringud, EKI arvutused

5

Kalaressurss ja püük� • Eesti põhiline oma kalaressurss on ülekaalukalt Läänemere kilu ja räim (80% kogu

püügist) ning väiksemas mahus sisevete kalad (ahven, koha jt). Kokku püüti 2010. aastal 95,37 tuhat tonni kala. Kogu kalapüügist 79,57 tuhat tonni püüti Läänemerest, 12,18 tuhat tonni oli kaugpüük ja 2,77 tuhat tonni kutseline püük sisevetest.

� • 2010.a. kalapüügist 47,86 tuhat tonni oli kilu ja 28,17 tuhat tonni räim. Krevette püüti 8,37 tuh tonni, harilikku ahvenat 2,13 tuh tonni.

� • Eestis on kalapüük inimese kohta viimase 10 aastaga vähenenud: 2010. aastal püüdsid Eesti kalurid 71,2 kilogrammi kala ühe elaniku kohta (2009. a 72,8 kg, 2008. a, 74,2 kg, 2002. a 74,1 kg kala). Samas ületab püük siseturu tarbimise mahtu 6-kordselt.

• Eesti kalaturule on iseloomulik ühelt poolt oma ressursside (kilu, räim) ulatuslik väljavedu

odavatele turgudele (Venemaa, Ukraina), teiselt poolt siseturu tarbimise ja tootmise

orienteerumine teistele, sisseveetavatele kaladele (lõhe, forell, heeringas, heik, skumbria

jt kalad). Külmutatud kilu ja räime ekspordimaht on viimastel aastatel suurenenud ja

kohaliku kala siseturu ressurss vähenenud (2007. aastal läks kilu ja räime tarbimisse ja

tootmisse kokku 25,7 tuh tonni, 2010. aastal 10,5 tuh t).

6

Eksport, import� • Eestist eksporditud kalast 3/4 on külmutatud kala. Mahtudelt on Eesti

kolmeks peamiseks kala ekspordiartikliks külmutatud kilu ja räim ning külmutatud krevetid. Ekspordivääringu järgi on kolm esimest välisturgudele müüdud tooteartiklit külmutatud krevetid, külmutatud kilu ning jahutatud ahvena ja kohafileed. Kalatoodetest müüdi välisturgudele koguseliselt ja rahaliselt enim kilu- ja räimetooteid (konservid, preservid, sh sprotid). Suurim kala ekspordi sihtriik koguste järgi on Eestile Venemaa (enamjaolt külmutatud kilu ja räim). Kalatooteid (sh konservid, kulinaaria) veeti enim Ukrainasse (ligi 2/3 Eesti vürtsikilu ekspordist).

� • Koguseliselt ja rahaliselt on külmutatud krevetid Eesti suurim impordiartikkel. Neile järgnesid koguselt külmutatud heeringas ja jahutatud kilu, rahaliselt jahutatud ja külmutatud punane kala. Kalakonservidest jt toodetest toodi mahuliselt Eesti turule enim kilutooteid, samuti heeringatooteid. Koguseliselt suurim kala ja kalatoodete importija oli Läti. Imporditud lõhe on valdavalt pärit Norrast, forelli tuuakse osalt ka Soomest, Rootsist, Lätist.

7

Tööstus� • Kalatööstusettevõtete arv on Eestis oluliselt vähenenud. 2010. aastal

oli ettevõtteid 51 (2002. aastal 91). Oluliselt on vähenenud ka sektori töötajate arv – 2002. aastal 4859 töötajat ja 2010. aastal 1650 töötajat.

� • Koguseliselt on toodangus esikohal külmutatud kala (kilu, räim), millele järgneb vürtsikala. Müügitulust suurima osa annab aga kalafilee ja tükeldatud/viilutatud kalaliha müük, järgnevad konservid ja kulinaariatooted, paneeritud tooted (kalapulgad-, burgerid jm), seejärel külmutatud kala.

� • Eksporditakse jätkuvalt ligi ¾ kalatööstuse toodangust ja paljudele suurtele ettevõtetele on Eesti turg marginaalse tähtsusega.

� • Mageveekalade filee (ahvenast, kohast) olulisemad eksporditurud on Šveits, Saksamaa, Taani, lõhelaste fileel jt lõhetoodetel Soome, Rootsi, külmutatud kilul, räimel Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstan. Konserve viiakse peamiselt Ukrainasse, Venemaale jm Ida-Euroopasse, krevette Taani.

8

Jaekaubanduse vaatlus ( 2011.a veebruaris)

• Kaupluste ja turgude kogusortimendis oli üle 4300 kala ja kalatoote (sh eraldi loetud eri kaaluga pakendid)

• Erinevate toodete valikus loendati 1772 eri toodet (+240 võrreldes 2003.a vaatlusega; eraldi loetud eri tootjate tooted)

• Valik on laienenud importkauba arvel (kasv 1,7 korda)• Eestimaiste kalakaupade valik on vähenenud 18%• Eestimaise või importkauba eelistamine sõltub jaeketist• Selveri, Maksimarketi ketis, ETK-s oli kodumaist kaupa

valikus üle poole, odavkauplustes kolmandiku ringis• Päritolumaa kindlakstegemine ei ole lihtne• Välismaiste toodete keskmine hind enamasti odavam

9

Kalatoodete arv erinevat tüüp kauplustes (kaupluse arv)

107,817,819,223,642,833,033,466,4Kalakulinaaria

14,85,820,537,420,658,051,425,376,7kalakonservid

3,02,35,34,610,815,45,412,718,1Soolakala

7,02,89,88,80,89,612,91,114,0Külmutatud kala

0004,01,85,89,15,114,3Värske kala

ImportEestimaineKokkuImportEestimaineKokkuImportEestimaineKokku

Väiksemad kauplusedSupermarketidHüpermarketid

10

Kalatoodete kogusortiment kaupluse kohta 2011. a

168 138 159110

39 56

88 150177

112

50 41

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2003 Hüper- ja

super-

marketid

Hüper-

marketid

Super-

marketid

Teised

kauplused

Turud

Import

Eestimaine257

288

336

222

89 97

11

Kõige enam esindatud kalatöötlejad ja brändid (toodete arv kaupluse kohta)

• Vičiunai Grupp 32• Viru Rand OÜ 21• M.V. Wool AS 16• Paljassaare kalatööstus AS 14• Ösel Fish AS 10• Kõrveküla Kalatööstus AS 7• Kapten Grant 7• Kirde Rand OÜ 6• Stella Maris 5• Kriskal AS 4

12

Erinevad tootegrupid kalatoodete valikus (erinevate toodete arv müügil)

• Kokku 1772 toodet• Kalakonservid 374• Kalakulinaaria 374• Suitsukala 268• Mereannid 216• Külmutatud kala 128• Soolakala 116• Värske kala 84• Kalapulgad, -burgerid 76• Krabipulgad, -nuudlid 57• Vürtsikala 48• Kuivatatud kala 31

13

Kalakaupade valik kauplustes ja turgudel tootjariigi/päritolumaa järgi 2011

Muud11%

Tai5%

Läti13%

Leedu19%

Eesti43%

Eesti

Leedu

Läti

Tai

Norra

Hispaania

Poola

Saksamaa

Taani

Rootsi

Püügipiirkonna järgi

Muud

14

Toiduainete tarbimiskogused (kg)

4,217,969,674,2164,413,4

9,2

160299,464,7

66,7

2007

-14138,5171Munad (tk)

-157,812Õlid, rasvad

-54,03,8Kohv, tee, kakao+1119,825,7Maiustused-1857,098,3Kartul*-1662,779,1Köögivili*-14141,5125,8Puuvili, marjad*-1311,715,8Kala ja kalatooted*

-17248,2271,9Piimatooted*-1555,162,7Lihatooted*

-662,281,2Tereviljatooted*

Muutus %2007/2010

20102001-2005 keskmiselt

* Ümber arvestatud toorainele

15

Kala ja kalatoodete tarbimine(kg elaniku kohta toote kaalus)

Allikas: Statistikaamet, aastad 2008-2009: Eesti Konjunktuuriinstituut

02468

1012141618

1996

-199

9

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Muud tootedVärske, jahutatud või külmutatud kala

10,5 kg

16

Kala ja kalatoodete ostukogused leibkonnaliikme kohta

2010.a, kg

3.5 3.15.2

8.2

3.65.8

2.2

6.2 7.85.4

6.2

6

8

4

0

2

4

6

8

10

12

14

16

Põhja-Eestis

Kesk-Eestis Kirde-Eestis Lääne-Eestis

Lõuna-Eestis

Lastetaperedes

Lastegaperedes

Muud kalatooted

Värske, jahutatud, külmutatudkala

Allikas:Statistikaameti leibkonnauuring

17

Kala ja kalatoodete ostukogused leibkonnaliikme kohta

tulukvintiilide lõikes 2010.a, kg

3.4 3.7

6.24.1 4.5

3.7

5.8

6.2

7.78.2

0

2

4

6

8

10

12

14

I kvintiil II kvintiil III kvintiil IV kvintiil V kvintiil

Muud kalatooted

Värske, jahutatud, külmutatudkala

Allikas: Statistikaameti leibkonnauuringud

18

Kala ja kalatoodete osakaal rahalistes kulutustes

toidule 2010.a kuludetsiilide lõikes, %

43.3 3.4

4.23.7 3.9 3.7 3.5

4.3 4.44.8

0

1

2

3

4

5

6

Keskm

iselt

I det

siil

II det

siil

III de

tsiil

IVde

tsiil

V dets

iilVI d

etsii

lVII

dets

iilVIII

dets

iilIX

detsi

ilX d

etsiil

Allikas: Statistikaameti leibkonnauuringud

19

Rahalised kuulutused kalale ja kalatoodetele(krooni elaniku kohta aastas)

Allikas: Statistikaamet, aastad 2008-2009: Eesti Konjunktuuriinstituut

0

100

200

300

400

500

600

700

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Muud tooted

Värske, jahutatud või külmutatud kala 497 kr

20

Räime hind Eesti turgudel, kroonides

6.71 7.43 7.888.83 9.31 9.59

10.5612.14

1416.16 16.3 17.12

20.28

0

5

10

15

20

25

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

Hinnatõus

3 korda

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

1,3€

21

Räime hind kauplustes ja turgudel, eurot/kg

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.020

03

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

juun

i.11

Räimerümp kauplustes Räim kauplustes Räim turgudel

Räim kallines

kauplustes

2 korda

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

22

Ahvena hind kauplustes ja turgudel eurot/kg

0

5

10

15

20

25

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

juun

i.11

Ahven kauplustes Ahvenafilee kauplustes Ahven turgudel

Filee kallines

kauplustes 3 korda

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

23

Koha hind kauplustes ja turgudel eurot/kg

0

5

10

15

20

25

3020

03

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

juun

i.11

Koha kauplustes Kohafilee kauplustes Koha turgudel

Filee kallines

kauplustes ligi 3

korda

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

24

Lõhe hind kauplustes ja turgudel eurot/kg

0

2

4

6

8

10

12

14

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

juun

i.11

Lõhe kauplustes Lõhefilee kauplustes Lõhe turgudel

Lõhefilee kallines

mõõdukalt,

1,7 korda

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

25

Kala hinnatõus võrreldes teiste toiduainetega, 2005=100

50

100

150

200

25020

05

2006

2007

2008

2009

2010

mai

.11

Räim ja räimerümp Forell ja forellifilee

Lõhe ja lõhefilee Ahven ja ahvenafilee

Koha ja kohafilee Toiduained kokku tarbijahinnaindeksis

Kala kallines kiiremini kui

toiduained tervikuna,

v.a lõhilased 2007-2008. a

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut, SA

26

Kala ja kalatoodete söömise sagedus 2003-2011 (% vastanutest)

30

21

13

9

21

16

34

33

36

25

36

32

18

30

26

33

26

27

11

11

15

18

11

15

6

5

10

13

5

9

1

2

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

65 ja vanemad

50-64

30-49

18-29

VANUS

2003

2011 vähemalt paarkorda nädalas

umbes kordnädalasvähemalt paarkorda kuus

umbes kord kuus

harvemini

ei söö kala jakalatooteid üldse

27

Rahulolu kala ja kalatoodete söömise sagedusega (% vastanutest)

täiesti rahul20%

enam-vähem rahul37%

pigem ei ole rahul

30%

ei oska öelda1%

ei ole üldse rahul12%

täiesti rahul28%

pigem ei ole rahul25%

ei ole üldse rahul11%

enam-vähem rahul34%

ei oska öelda2%

2003 2011

28

Rahulolematuse põhjused(% vastanutest, kes polnud söömissagedusega rahul, n=479)

39

29

4030

4132

58

71

34

40

3640

2845

35

25

27

31

2430

3123

7

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2003

2011

Ei ole alati kättesaadavad, müügikohad kaugel

2003

2011

Kalaroogade valik toitlustusasutustes on väike

2003

2011

Valik kaupluses/turul on väike

2003

2011

Liiga kallid

seda kindlasti seda mõnevõrra seda mitte

29

Miks süüakse kala ja kalatooteid praegu vähem kui 5 aastat tagasi?

(% vastanutest)

6

11

11

12

13

14

14

57

17

0 20 40 60 80 100

roogade valik toitlustusasutustesväiksem

kala ja kalatooted pole enam nii maitsvad

kvaliteet halb või halvenenud

söön rohkem köögivilju, taimetoitu

valik kaupluses/turul praegu väiksem

tootes sisalduvad lisaained

kalaroogade valmistamine on aja- jatöömahukas

kättesaadavus kehvem, müük kaugel

kala ja kalatooted on praegu kallimad 2003.a. 52%

2003.a. 16%

2003.a. 16%

2003.a. 11%

2003.a. 5%

2003.a. 8%

2003.a. 6%

30

Tarbijale tähtis kala ostmisel(% vastanutest, “väga tähtis”)

20

53

73

87

55

97

32

18

12

7

26

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

pakend

tootja (kaubamärk)

et oleks fileeritud

kala püügipiirkond, kasvatamise koht

päritolumaa

ei oleks puhastatud, roogitud

kala liik

lisaainete vähesus, puudumine

hind

maitse

värskus 2003.a. 91%

2003.a. 71%

2003.a. 59%

2003.a. 23%

2003.a. 6%

2003.a. 36%

2003.a. 10%

31

Halvad kogemused kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel viimase aasta jooksul

2

4

5

6

7

60

0 20 40 60 80 100

säilimistähtaeg ületatud

mitu korda külmutatud,ülekülmutamine

liiga soolane (kilud,konservid, heeringas jt)

mage/maitsetu

liiga palju vett (külmutatudkalad)

riknenud

Kogenud 30% täiskasvanud elanikkonnast (316 inimest) Kogenud 30% täiskasvanud elanikkonnast (316 inimest)

(nende vastuste jagunemine %(nende vastuste jagunemine %-- desdes))

32

Tarbijate ettepanekud kauplustele kala ja kalatoodete pakkumise – müügi suurendamiseks

(% vastanutest, “väga oluline”)

38

70

78

80

70

55

27

21

16

46

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

suurendama külmutatud kala valikut

suurendama muude kalatoodete valikut

suurendama suitsu-, soola- ja kuivatatud kalavalikut

lisama juurde teabe püügipiirkonna, kasvatamisekohta kohta

märkima selgemalt päritolumaa ja/või tootja

eelistama kodumaiste töötlejate/tootjate tooteid

suurendama värske kala valikut

hankima kvaliteetsemaid kalatooteid

tegema kalatoodetele sooduspakkumisi

pakkuma kalatooteid soodsama hinnaga 2003.a. 63%

2003.a. 60%

2003.a. 46%

2003.a. 52%

2003.a. 21%

2003.a. 54%

2003.a. 45%

2003.a. 17%

2003.a. 23%

33

Suuremate sissetulekute eeldatav mõju kala ja kalatoodete ostmisele

(% vastanutest, “ostaksin rohkem” - TOP 10)

35

36

40

41

41

41

45

61

67

41

26

39

22

35

34

29

20

21

3

3

2

3

2

3

1

1

20

35

18

35

21

23

23

18

11

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Suitsulest,-skumbria jt keskmise kallidusega kalad

Krevetid, krabid, vähid

Värske lest, ahven jt keskmise kallidusega kalad

Kaaviar, kalamari, kaaviariasendajad

Lesta, heigi jt keskmise kallidusega kalade fileed

Soolalõhe, -forell

Suitsulõhe, -forell jt kallimad kalad

Lõhe, forelli jt kallimate kalade fileed

Värske lõhe, forell jt kallimad kalad

ostaksin rohkem ostaksin sama palju ostaksin vähem ei oska öelda