seenkahjustused, nende äratundmine ja üldised juhtnöörid tõrjeks · jane oja tartu Ülikool...
TRANSCRIPT
12/02/10
Seenkahjustused, nende äratundmine
ja üldised juhtnöörid tõrjeks
Jane Oja
Tartu Ülikool
12/02/10
Seente roll looduses
•seened on olulised surnud organismide
lagundajad
•orgaaniliste ühendite taastoomine üldisesse
aineringesse
12/02/10
Majas kasvavad seened
•80 puitu lagundavat seent
•nii äsjaehitatud hoonetes kui ka vanemates
majades
•puidukonstruktsioonide niiskusesisaldus
suurem kui 20 %
•pruun-ja valgemädanik
•puitu moondavad seened (sine)
•muud seened hoonetes
12/02/10
Pruunmädanik
•tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine
•puit värvub pruuniks, muutub hapraks ja
lõhestub kuubikukujulisteks osadeks.
•enam levinud
©SA Eesti MükoloogiaUuringutekeskus
12/02/10
Valgemädanik
•kõigi puidu koostisainete (ligniin,
hemitselluloos, tselluloos) lagundamine
•puit muutub
heledamaks,
pehmeks, kiuliseks
•hoonetes harva
http://www.holzfragen.de
Puitu moondavad seened
•sinavust põhjustavad seened on sinised,
hallid või musta värvusega
•kasvavad niiskel puidul värskel, toorel või
jalalkuivanud puidul
•ei põhjusta puidu ehitustugevuse kadumist
•sinet põhjustavad kottseened
12/02/10
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
Majamädik (Coniophora puteana)
•viljakeha on liibuv, koorikjas, jämedalt
mügarlik-kühmuline, pruun, oliivja varjundiga
•seeneniidistik on lehvikjalt arenenud,
tumepruun(m
ust), peen
•kõige paremini kasvab umbes 23ºC juures
ning puidul, mille absoluutne niiskus on 30 -
50 %
•enamasti katuste kandekonstruktsioonidel,
laepindadel
•majavammiga võrreldes toimub mädanemine
aeglasemalt
•põhjustab pruunmädanikku
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
12/02/10
Näätskorgik (Antrodia sinuosa)
•viljakeha on noorelt valkjas, hiljem hallikas,
korkjas, kuivalt kõva ja kare, kaetud
pooridega.
•seeneniidistik on kriitvalge, elastne
•kõige paremini kasvab umbes 28ºC juures
ningpuiduniiskus on 35 -55 %
•halvasti ventileeritavates katusealustes
ruumides, katusekonstruktsiooni detailidel
•põhjustab pruunmädanikku
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
12/02/10
Mustjas kõrbik (Gloeophyllum sepiarium)
•Viljakehad on õhukeste, 3–10 cm suuruste
roostepruunide kübaratega
•kõige paremini kasvab umbes 35ºC juures
ningsobivaim puiduniiskus on 30-50%
•ehitistes aknaraamidel,
katusekonstruktsioonidel, treppidel,
laternapostidel(päikselistes kohtades)
•põhjustab pruunmädanikku
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
Palgikõrgik(Gloeophyllum trabeum)
•eelmise liigi sugulasliik
•esineb hoonetes harvem, kuid võib esineda
saunalavadel
12/02/10
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
Lehvikvahelik (Paxillus panuoides)
•viljakehad on pruunikaskollase viltjas-
sametja kübara, oliivkollaste eoslehekeste ja
külgmise jalaga või hoopis jalata
•kõige paremini kasvab umbes 28 ºC juures
ja kõige niiskuslembesem majaseen.
•väga niisketes kohtades –keldris, põrandal,
katusekonstruktsioonides
•põhjustab pruunmädanikku
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
Cylindrobasidium evolvens
•Viljakehad on liibuvad, algul valged,
kreemikad, siled, hiljem hallikad, näsaline,
kuivanuna viljakeha lõhestub kontsentriliselt
ja radiaalselt.
•leht-ja okaspuudel, tihti koorega palkidel,
esimene koloniseeriv seen
•seene olemasolu näitab kestva liigniiskuse
tundemärke
•põhjustab valgemädanikku
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
12/02/10
Hiidkoorik(Phlebiopsisgigantea)
•viljakehadon substraadileliibunud, vahaja
konsistentsiga, kuivadesmuutuvadsarvjaks
jarulluvadservadessubstraadilt, esinevad
kuni0,5 m suurustelaikudena.
•puidul, mille absoluutne niiskus on 30 -100%
•põhjustabvalgemädanikku
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
12/02/10
Asterostroma cervicolor
•viljakehad on substraadile liibunud,
õhukesed, nahkjad, kreemjas kuni
ookerkollane
•hoonetes alates niiskest keldrist lõpetades
katusekonstruktsioonidega
•põhjustab valgemädanikku
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
http://www.holzfragen.de
12/02/10
12/02/10
Perekond tindik(Coprinus)
•Viljakehad on vähelihakad, haprad, valge
kunihallivõipruunikübaragaviljakehad,
valdavaltväikesed(2–4 cm)
•ei lagundapuitu, eelistab kasvada krohvikihi
alusel pilliroomatil
•pidevalt märguvatel konstruktsioonidel
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
12/02/10
Muutlik liudik (Peziza varia)
•viljakehadon helepruunid, kuni
peopesasuurunelamedaliuakujuline
•ei lagundaüldsegipuitu, vaidtoitubehitusel
kasutatudvärvidejasideaineteorgaanilisest
ainest.
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
12/02/10
Majavamm (Serpula lacrymans)
•esimesed teated majavammi kahjustustest
pärinevad 16.sajandist, laevakeredest
•kõige paremini kasvab umbes 20ºC juures
ning 20 -30 % puiduniiskus
•sõltub kaltsiumi sisaldavatest
ehitusmaterjalidest
•keldris, alumise korruse põranda all ja seinte
alumises osas
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
12/02/10
Kirjeldus
•Viljakehad on liibunud, ümmargused, lihajad
või nahkjad, paksu valge vatjas-viltjas
servaga, mis on keskosas oma värvuselt
kollakast kuni tumepruunini, võrkja pinnaga.
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
Kirjeldus
•valkjaid, kollase või violetse varjundiga
seeneniidistiku kogumikud ja kuni 5
mm jämedused hallikad või
tumepruunid seeneväädid.
Majavammi areng
(http://www.youtube.com/watch?v=RAcE4kiF
JgM)
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
©SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus
12/02/10
12/02/10
Tõrje 1.
1.esmalt tuleb kindlaks teha, mis seeneliigiga
on tegemist
2.niiskusekõrvaldamineningedaspidise
niiskuseärahoidmine
3.teisaldada kahjustunud materjalid (sh
põrandaalune pinnas)
4.avadakahjustunudpõrandate
äärsed
seinad
12/02/10
Tõrje 2.
5.kontrollidakandekonstruktsioonide
ehituslikkutugevust, vajaduselneed
plommida, proteesidavõi välja vahetada
6.puhastada kõik pinnad seeneniidistikust
7.töödelda avatud põrandaalune pinnas,
vundamendid (sh ahjuvundamendid) ja
muud kivipinnad term
iliselt ja keemiliselt
8.töödelda kemikaaliga avatud
puitkonstruktsioonid ning hiljem ka kõik
uued puitmaterjalid
12/02/10
Tõrje 3.
NB!
•Keemilisestjafüüsikalisesttõrjeston kasu
vaidsiis, kuimajastkõrvaldatakseseente
kasvusoodustavadtingimused.
•Tööde teostamisel kahjustatud piirkonnas
kasutada kaitsevahendeid.
Kokkuvõte
•seened on levinud hoonetes, kus on tekkinud
soodsad tingimused
•mõnikord
võibmajadestleidaseeni, mis
õnneksmingiterilistohtu
eikujuta
•kahjustuste kõrvaldamist tuleb teha
teadlikult
12/02/10
12/02/10
Kasutatudkirjandus ja pildimaterjal
Bech-AndersenJ. 1995. The Dry Rot Fungus
and other fungi in houses. Hussvamp
Laboratoriet, Holte, Denmark.
Pilt K. 2007. Seened meie kodus 2. Eesti
Loodus, 58 (7). Lk. 384
Raitviir A. 2001. Seened majas. Horisont, 2001
(4). Lk. 37
SA EestiMükoloogiaUuringutekeskus
http://www.holzfragen.de
12/02/10
Tänan tähelepanu eest!