regional state aid · web view, välja arvatud kalandus ja vesiviljelus, käsitletakse nõukogu...

EUROOPAKOMISJON

Brüssel, XXX[…](2012) XXX draft

Konkurentsi peadirektoraadi üksuste dokument: regionaalabi suuniste eelnõu aastateks 2014–2020

(EMPs kohaldatav tekst)

ET

ET

Sisukord

Sissejuhatus................................................................................................................................3

1. Reguleerimisala ja mõisted................................................................................................4

1.1. Regionaalabi reguleerimisala...................................................................................4

1.2. Mõisted.......................................................................................................................6

2. Teatamisele kuuluv regionaalabi......................................................................................8

2.1. Majandustegevuse erivaldkondadele suunatud investeerimisabi kavad.............8

2.2. Individuaalne investeerimisabi, mis ületab teatamise künnise.............................9

2.3. Individuaalne investeerimisabi, mis on (potentsiaalselt) seotud sarnase või sama tegevuse lõpetamisega EMPs......................................................................................9

2.4. Piirkondliku tegevusabi kavad................................................................................9

3. Regionaalabi kokkusobivuse hindamine...........................................................................9

3.1. Panus ühisesse eesmärki.........................................................................................113.1.1. Üldised tingimused...............................................................................................113.1.2. Individuaalne investeerimisabi.............................................................................123.1.3. Tegevusabi kavad..................................................................................................13

3.2. Võrdsete võimaluste eesmärgi saavutamisele suunatuse puudumine turul......13

3.3. Regionaalabi asjakohasus......................................................................................133.3.1. Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes.................................133.3.2. Asjakohasus teiste abivahenditega võrreldes........................................................14

3.4. Ergutav mõju...........................................................................................................143.4.1. Üldised tingimused...............................................................................................143.4.2. Individuaalne investeerimisabi.............................................................................153.4.3. Tegevusabi kavad..................................................................................................16

3.5. Abi proportsionaalsus / abi piiramine miinimumini...........................................163.5.1. Üldised tingimused...............................................................................................163.5.2. Individuaalne investeerimisabi.............................................................................193.5.3. Tegevusabi............................................................................................................19

3.6. Negatiivsed mõjud...................................................................................................203.6.1. Üldised kaalutlused...............................................................................................203.6.2. Investeerimisabi kavad..........................................................................................213.6.3. Individuaalne investeerimisabi.............................................................................213.6.4. Tegevusabi kavad..................................................................................................23

3.7. Läbipaistvus.............................................................................................................233.7.1. Kavad....................................................................................................................233.7.2. Üksikabi................................................................................................................23

4. Hindamine........................................................................................................................23

ET

ET

5. Regionaalabi kaardid.......................................................................................................24

5.1. Regionaalabi kõlblike piirkondade elanikkond...................................................24

5.2. Artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erand......................................................24

5.3. Artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erand......................................................255.3.1. Eelnevalt määratletud punkti c alad......................................................................265.3.2. Eelnevalt määratlemata punkti c alad...................................................................27

5.4. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes kohaldatavad maksimaalsed abi osatähtsused..................................................................................................................28

5.4.1. Maksimaalsed abi osatähtsused punkti a aladel....................................................295.4.2. Maksimaalsed abi osatähtsused punkti c aladel....................................................29

5.5. Teatamine ja kokkusobivaks kuulutamine...........................................................29

5.6. Muudatused.............................................................................................................295.6.1. Elanikkonna reserv................................................................................................295.6.2. Punkti c alade vaheläbivaatus...............................................................................30

6. Jõustumine ja kohaldatavus............................................................................................30

7. Läbivaatamine..................................................................................................................31

I lisa..........................................................................................................................................32

II lisa.........................................................................................................................................39

III lisa.......................................................................................................................................41

IV lisa........................................................................................................................................42

V lisa.........................................................................................................................................43

ET

ET

SISSEJUHATUS

1. Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 107 lõike 3 punktide a ja c alusel võib komisjon pidada siseturuga kokkusobivaks riigiabi, mille eesmärk on edendada majandusarengut Euroopa Liidu teatavates ebasoodsas olukorras olevates piirkondades1. Sellist liiki riigiabi nimetatakse regionaalabiks.

2. Geograafilise arengu eesmärk eristab regionaalabi muudest abi vormidest, nagu abi teadustööks, arendustegevuseks ja innovatsiooniks, abi tööhõiveks, koolituseks või keskkonnaabi, millega taotletakse ühishuvidele vastavaid eesmärke kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikega 3, [mida mõnikord antakse isegi suuremas mahus konkreetsete raskuste esinemisel ebasoodsas olukorras olevates piirkondades2.]

3. Regionaalabi võib mängida olulist rolli ainult siis, kui seda kasutatakse säästlikult ja proportsionaalselt ning kui see koondatakse Euroopa Liidu kõige ebasoodsamas olukorras olevatesse piirkondadesse. Lubatud abi piirmäärad peaksid kajastama eelkõige asjaomaste piirkondade arengut mõjutavate probleemide suhtelist tõsidust. Vähem soodsas olukorras oleva piirkonna arendamiseks antava abi eelised peavad kaaluma üles tekkivad konkurentsimoonutused3. Abi eelistele omistatav kaal on erinev vastavalt kohaldatud erandile; nii võidakse artikli 107 lõike 3 punkti a kohaldamisalasse kuuluvate kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade puhul taluda suuremat konkurentsimoonutust kui artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisalasse kuuluvate piirkondade puhul4.

4. Regionaalabi valdkonnas on riigiabi kontrolli peamine eesmärk anda abi piirkondlikuks arenguks ja samaaegselt tagada võrdsed tingimused liikmesriikide vahel, et vältida toetustega võistlemist, mis võib tekkida, kui püütakse ebasoodsas olukorras olevates ELi piirkondades äriühinguid ligi meelitada või toimivatena hoida, ning taandada regionaalabi mõjud kaubandusele ja konkurentsile vajaliku miinimumini.

5. Käesolevates suunistes sätestab komisjon tingimused, mille alusel võib regionaalabi pidada siseturuga kokkusobivaks, ning kehtestab kriteeriumid ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktides a ja c esitatud tingimustele vastavate piirkondade kindlakstegemiseks.

6. Regionaalabi võib olla tõhus ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majandusarengu edendamisel üksnes juhul, kui see on suunatud teatavatele

1 ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt riigiabiks kõlblikud alad, mida nimetatakse tavaliselt punkti a aladeks, on sageli majandusliku arengu seisukohalt ebasoodsamas olukorras olevad alad ELis. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt riigiabiks kõlblikud alad, mida nimetatakse punkti c aladeks, on samuti ebasoodsamas olukorras olevad alad, aga vähemal määral.

2 [Nimetatud eesmärkidel antavat piirkondlikku täiendavat abi ei käsitleta seetõttu regionaalabina.]3 Seoses sellega vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas 730/79, Philip Morris EKL 1980, lk 2671, punkt 17,

ja kohtuasjas C–169/95, Hispaania vs. komisjon EKL 1997, lk I-148, punkt 20.4 Seoses sellega vt esimese astme kohtu otsust kohtuasjas T–380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon

(EKL 1996, lk II-2169, punkt 54).

ET

ET

piirkondadele5 ning kui see antakse soodustamaks lisainvesteeringut või majandustegevust nendes piirkondades. Teatavatel väga piiratud, täpselt määratletud juhtudel võivad piirkonna probleemid majandustegevuse ligimeelitamisel või säilitamisel olla nii rasked või püsivad, et üksnes investeerimisabist ei piisa piirkonna arenemise võimaldamiseks. Üksnes sellistel juhtudel võib investeeringuteks ettenähtud regionaalabile lisada investeeringuga mitteseotud piirkondliku tegevusabi6.

7. 8. mai 2012. aasta teatises riigiabi ajakohastamise kohta7 teavitas komisjon riigiabi kontrolli ajakohastamise kolmest eesmärgist:

a) edendada jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu konkurentsivõimelisel siseturul;

b) keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samal ajal koostööd liikmesriikidega riigiabi eeskirjade jõustamisel;

c) ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremat otsustamist.

8. Eelkõige sooviti teatisega luua ühine lähenemisviis eri suuniste ja raamistike läbivaatamisel, tuginedes siseturu tugevdamisele ning edendades suuremat tõhusust avalikes kulutustes seeläbi, et riigiabi aitab paremini saavutada ühist huvi pakkuvaid eesmärke, uurides põhjalikumalt ergutavat mõju, abi piiramist miinimumini ning abi võimalikke negatiivseid mõjusid konkurentsile ja kaubandusele.

1. REGULEERIMISALA JA MÕISTED

1.1. Regionaalabi reguleerimisala

9. Piirkondlikud raskused investeerimisel või majandustegevuse säilitamisel vähem arenenud piirkonnas kipuvad mõjutama suurettevõtjaid vähem kui väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd)8. Esiteks saavad suurettevõtjad hõlpsamini kapitali ja krediiti ülemaailmsetel turgudel ning neid takistab vähem finantsteenuste piiratum pakkumine ebasoodsas olukorras olevas konkreetses piirkonnas. Suurettevõtjate investeeringud võivad tekitada mastaabisäästu, mis vähendab kohaspetsiifilisi algseid kulusid ning ei ole paljuski seotud piirkonnaga, milles investeering tehakse. Teiseks on investeeringuid tegevatel suurettevõtjatel tavaliselt oluline mõjuvõim läbirääkimistel ametiasutustega, mis võib põhjustada abi põhjendamatut andmist. Lõpetuseks on suurettevõtjad suurema tõenäosusega olulised osalised asjaomasel turul ning sellest tulenevalt võivad antud abi tõttu muutuda konkurentsitingimused sellel turul. Seetõttu ei pruugi olla tagatud sellise abi ergutav mõju ja proportsionaalsus ning tagajärjeks on olulised konkurentsimoonutused.

10. Regionaalabi võimalikke suuremaid moonutavaid mõjusid arvestades ei tohi seda anda suurettevõtjatele investeeringuteks piirkondades, millel on õigus saada regionaalabi vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c. Peale

5 Iga liikmesriik võib sellised piirkonnad kindlaks määrata regionaalabi kaardil 5. jaotises sätestatud tingimuste alusel.

6 Nende mõistete määratlus on esitatud punkti 16 alapunktides k ja p. 7 COM/2012/0209 final.8 Määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro- ning väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete määratluse kohta, ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

ET

ET

selle ei või suurettevõtjad saada tegevusabi isegi nendes piirkondades, mis on abikõlblikud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a alusel. Suurettevõtted võivad siiski saada tegevuskulude katmiseks antavat abi äärepoolsemates piirkondades vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja hõreda asustusega aladel vastavalt käesolevate suuniste punkti 144 alapunktidele a ja b.

11. Regionaalabi ei tohi anda ka äriühingutele, mis on raskustes, ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta)9 tähenduses.

12. Regionaalabi söe-,10 terase-11 ja sünteetiliste kiudude12 sektoritele ei peeta siseturuga kokkusobivaks.

13. Tegevusabi ei tohi anda ettevõtjatele, kelle põhitegevusala kuulub NACE Rev. 2 majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori jao K (Finants- ja kindlustustegevus)13 alla, ega ettevõtjatele, kes teostavad kontsernisisest tegevust ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klasside 70.10 (Peakontorite tegevus) või 70.22 (Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine) alla.

14. Käesolevaid suuniseid kohaldatakse regionaalabi suhtes kõikides majandustegevuse valdkondades14, välja arvatud kalandus ja vesiviljelus,15 põllumajandus16 ja transport,17 mida reguleeritakse sellistes eriõigusaktides sätestatud erieeskirjadega, mis võivad osaliselt või täielikult erineda käesolevatest suunistest.

15. Lairibataristu, energiaga seotud või keskkonnataristud, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni taristud võivad saada investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, kui need vastavad lisaks käesolevate regionaalabi suuniste tingimustele allpool viidatud eritingimustele. Lairibavõrgu taristu puhul: i) võidakse abi anda üksnes piirkondades, kus ei ole kättesaadav võrreldav infrastruktuur18; ii) võrgud, mille jaoks

9 ELT C 244, 1.10.2004, lk 2. Nagu on selgitatud käesolevate suuniste punktis 20, kui raskustes oleva äriühingu eksistents on sattunud ohtu, ei saa seda kasutada muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud.

10 „Süsi” tähendab kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria sütt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses.

11 Määratletud IV lisas.12 Määratletud IV lisas.13 Sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1893/2006,

millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 973/2007, 20. august 2007, millega muudetakse teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, et rakendada majandustegevusalade statistilist klassifikaatorit NACE Revision 2 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 10).

14 Kuna laevaehitusele riigiabi andmise raamistik (ELT C 364, 14.12.2011, lk 9) aegub 31. detsembril 2013, hõlmavad käesolevad suunised ka laevaehitusele regionaalabi andmist.

15 Käsitletakse nõukogu määruses (EÜ) nr 104/2000, 17. detsember 1999, kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

16 St ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine, töötlemine ja turustamine.

17 St õhu-, mere-, maantee-, raudtee- ja siseveetransport.18 Lairibaühenduse suuniste punkti 51 kohaselt peaks subsideeritava võrgu abil olema tagatud n.-ö.

„hüppeline muutus” lairibaühenduse kättesaadavuse osas asjaomases piirkonnas, st subsideeritav võrk toob turule märkimisväärseid uusi võimalusi lairibaühenduse kättesaadavuse, võimsuse, kiiruse ja konkurentsivõime mõttes. Subsideeritavat võrku peab võrdlema olemasoleva võrguga ja samuti

ET

ET

abi antakse, võimaldavad hulgijuurdepääsu kõikidele kolmandast isikust operaatoritele avatud ja mittediskrimineerival alusel ja iii) abisaaja valitakse hankemenetluse alusel vastavalt lairibasuuniste punkti 78 alapunktidele c ja d19. [Energiaga seotud taristu puhul määratakse energiatootmisega seotud investeeringute abikõlblike kulude kohaldamisala kindlaks energia ja keskkonnakaitseks antavate riigiabi suunistega tutvumise ja tootmise piisavuse, võimsuse tagamise mehhanismide ja elektri siseturu alase konsultatsiooni põhjal. Sama kehtib energiavaldkonnaga seotud siseturuga kokkusobivuse tingimuste määratluse puhul. Keskkonna- ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni taristu asjaomased lisatingimused, mis vastavad mõnedele energia ja keskkonnakaitsega seotud riigiabi suuniste ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suuniste põhieesmärkidele, lisatakse käesolevate regionaalabi suuniste eelnõu teksti, kui neid suuniseid käsitlevate aruteludega on piisavalt edenetud.]

1.2. Mõisted

16. Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „punkti a alad” ja „punkti c alad” – ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaldamisel määratud alad regionaalabi kaardil;

b) „abi andmise kuupäev” – kuupäev, mil liikmesriik võttis seaduslikult siduva kohustuse anda abi ning millele saab toetuda riiklikus kohtus;

c) „erakorraline abi” – individuaalne abi, mida ei anta kava alusel;

d) „brutoekvivalent” – abi diskonteeritud väärtus protsendina abikõlblike kulude diskonteeritud väärtusest. Brutoekvivalent arvutatakse abi andmise hetkel sel kuupäeval kehtiva intressimäära alusel;

e) „abikõlblikud kulud” – investeerimisabi korral investeering või palgakulud;

f) „investeerimisabi” – algseks investeeringuks antud abi;

g) „investeerimiskulud” – materiaalne ja immateriaalne vara, mis moodustab osa algsest investeeringust;

h) „materiaalne vara” – vara, mis on seotud maa, hoonete ning tehase, masinate ja seadmetega. Kui abisaaja tegevusvaldkond on transport, ei peeta abikõlblikeks kuludeks liikuvat vara;

i) „immateriaalne vara” – vara, mis saadakse tehnosiirde käigus patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel;

j) „palgakulud” – kogusumma, mida abisaaja tegelikult maksab, kui tegu on tööhõivega seotud abiga, hõlmates brutopalkasid enne maksude mahaarvamist ning kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid kindla ajavahemiku jooksul;

k) „algne investeering” –

konkreetselt kavandatud võrgustiku kasutuselevõtuga vastavalt lairibasuuniste punktile 63 [Komisjoni teatis, mis käsitleb ELi suuniseid riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtmisega [C(2012)9609] [ELT viide lisatakse pärast suuniste avaldamist].

19 [Komisjoni teatis, mis käsitleb ELi suuniseid riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga [C(2012)9609] [ELT viide lisatakse pärast käesolevate suuniste avaldamist].

ET

ET

– materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeering, mis on seotud: 1) uue äriühingu loomisega; 2) olemasoleva äriühingu suutlikkuse laiendamisega; 3) äriühingu väljundi mitmekesistamisega, laienedes tooteturgudele, kus äriühing enne ei tegutsenud; või 4) fundamentaalse muutusega olemasoleva äriühingu üldises tootmisprotsessis või

– sellise vara omandamisega, mis on otseselt seotud äriühinguga, eeldusel et äriühing on suletud või suletaks, kui seda ei oleks ostetud, ning selle ostab müüjast sõltumatu investor. Üksnes äriühingu aktsiate omandamine ei kvalifitseeru algseks investeeringuks;

l) „suur investeerimisprojekt” – algne investeering, mille abikõlblikud kulud ulatuvad üle 50 miljoni euro, arvutatuna abi andmise kuupäeva hindade ja vahetuskursside alusel;

m) „maksimaalne abi osatähtsus” – alajaotises 5.4 sätestatud ja regionaalabi kaardil viidatud protsendid, mida kohaldatakse abikõlblike kulude suhtes;

n) „töökohtade loomine” – konkreetses äriühingus otseselt töötavate töötajate netoarvu suurendamine eelneva 12 kuu keskmisega võrreldes. Seetõttu tuleb samal perioodil loodud töökohtade ilmsest arvust maha arvata selle 12-kuulise perioodi jooksul kaotatud töökohad;

o) „töötajate arv” – aasta tööühikute arv, täpsemalt aastas täiskohaga töötanud inimeste arv, kusjuures osaajatöö ja hooajaline töö moodustab osa aasta tööühikust;

p) „tegevusabi” – abi ettevõtja selliste jooksvate kulude vähendamiseks, mis ei ole seotud algse investeeringuga. See hõlmab kulukategooriaid nagu personal, materjalid, tellitud teenused, teabevahetus, energia, hooldus, rent, haldus jms, kuid ei hõlma amortiseerumistasusid ja finantseerimiskulusid, kui need on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmisel lisatud abikõlblike kulude alla. Tegevusabi peab põhinema tegelikel kuludel, kuid seda võib anda korrapäraste maksete vormis eeldatud kulude katmiseks (korrapärased kindlasummalised maksed);

q) „regionaalabi kaart” – liikmesriigi määratud piirkondade loetelu kooskõlas käesolevates suunistes sätestatud tingimustega; selle on heaks kiitnud komisjon;

r) „kohandatud abisumma” – suurtele investeerimisprojektidele lubatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: maksimaalne abisumma = R × (50 + 0,50 × B + 0,34 × C), kus R on asjaomases piirkonnas lubatud maksimaalne abi osatähtsus (välja arvatud suurem abi osatähtsus VKEdele), B on abikõlblikud kulud vahemikus 50 kuni 100 miljonit eurot ning C abikõlblikud kulud vahemikus 100 kuni 500 miljonit eurot20. Skaala on järgmine:

Abikõlblikud kulud Abi osatähtsuse vähenemine

Kuni 50 miljonit eurot 100 % piirkondlikust ülempiirist

20 See arvutatakse abi andmise päeval kehtiva ametliku vahetuskursi alusel.

ET

ET

Summa vahemikus 50 kuni 100 miljonit eurot 50 % piirkondlikust ülempiirist

Summa vahemikus100 kuni 500 miljonit eurot 34 % piirkondlikust ülempiirist

s) „üks investeerimisprojekt” – algne investeering, mida alustab sama abisaaja (kontserni tasandil) kolme aasta jooksul alates teise abi saanud investeeringu töödega alustamisest samal NUTS 3 alal;

t) „tööde alustamine” – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või äriühingu esimene kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varajasem. Ettevalmistustöid, nagu lubade saamist ja esialgseid teostatavusuuringuid, ei peeta tööde alustamiseks;

u) „VKEd” – äriühingud, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses (mikro- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta)21

sätestatud tingimustele.

2. TEATAMISELE KUULUV REGIONAALABI

17. Põhimõtteliselt peavad liikmesriigid vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 teatama regionaalabi meetmetest, välja arvatud meetmetest, mis vastavad grupierandi määruses sätestatud tingimustele; komisjon võttis grupierandi määruse vastu vastavalt nõukogu 7. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 994/98 (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes)22 artiklile 1.

18. Konkreetsetele majandustegevuse valdkondadele suunatud investeerimisabi kavade ja tegevusabi kavade erivormide suhtes kohaldatakse konkurentsi ja kaubanduse moonutamise suurema riski tõttu ka edaspidi ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust. Peale selle kohaldatakse teatamiskohustust järgmise kahe individuaalse investeerimisabi kategooria suhtes: 1) olemasoleva regionaalabi kava alusel antav abi või kava väliselt antav abi, mille summa ületab punktis 22 kehtestatud teatamise künnise, ja 2) igasugune investeerimisabi, mis on (potentsiaalselt) seotud sarnase või sama tegevuse lõpetamisega EMPs, sõltumata abisummast.

2.1. Majandustegevuse erivaldkondadele suunatud investeerimisabi kavad

19. Üldreeglina tuleks investeerimisabi anda mitut valdkonda hõlmavate kavade alusel ning see peaks moodustama lahutamatu osa piirkondlikust arengustrateegiast koos selgelt määratletud eesmärkidega. Teatada tuleb majandustegevuse erivaldkondadele suunatud investeerimisabi kavadest.

20. Komisjoni käsitluse kohaselt on kava suunatud majandustegevuse erivaldkondadele alati, kui see hõlmab üht või piiratud hulgal tootmise või teenuste alla kuuluvaid tegevusvaldkondi. Kavasid, mis on suunatud turismile või I lisas kirjeldamata põllumajandustoodete töötlemisele ja turustamisele, ei peeta suunatuks majandustegevuse erivaldkondadele. Teatada tuleb siiski ka kavadest, millega antakse võimalus saada investeerimisabi laevaehitussektorile.

21 ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.22 EÜT L 160, 14.5.1998, lk 1.

ET

ET

2.2. Individuaalne investeerimisabi, mis ületab teatamise künnise

21. Liikmesriik peab teatama investeerimisprojektile ettenähtud abist, kui kõikidest allikatest antud abi ületab maksimaalse lubatud abisumma, mida investeering koos abikõlblike kuludega väärtuses 100 miljonit eurot võib kooskõlas kohandatud maksimaalse abi osatähtsusega saada, nagu on viidatud punkti 16 alapunktis r.

22. Alajaotises 5.4 sätestatud teatamise künnised vastavalt maksimaalse abi osatähtsusele on kokku võetud järgmises tabelis:

Abi osatähtsus 20 % 25 % 30 % 35 % 50 %

Teatamise künnis 15 miljonit eurot

18,75 miljonit

eurot

22,5 miljonit

eurot

26,25 miljonit

eurot

37,5 miljonit

eurot

23. Ühe investeerimisprojekti moodustavate investeeringute puhul peab liikmesriik teatama abist teatamise künnise ületanud projekti jaoks, mille töödega on alustatud kõige lähemal ajal.

2.3. Individuaalne investeerimisabi, mis on (potentsiaalselt) seotud sarnase või sama tegevuse lõpetamisega EMPs

24. Komisjon leiab, et abi, mis viib suutlikkuse ümberpaigutamiseni EMPs, võib tõsiselt moonutada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Ühele piirkonnale antav abi võib nimelt viia majandustegevuse ennatliku lõppemiseni teises piirkonnas ja tekitada sellele piirkonnale märkimisväärseid kohanemiskulusid tööturu moonutuste ja investeeritud kapitali ümberpaigutamise tõttu.

25. Seetõttu peavad liikmesriigid teatama iga suurettevõtja või VKEde projektile antavast investeerimisabist, kui abisaaja on lõpetanud sarnase tootmistegevuse EMPs kahe aasta jooksul enne abi andmist või kui abisaaja kavatseb sellise tegevuse lõpetada kahe aasta jooksul pärast investeeringu tegemist.

2.4. Piirkondliku tegevusabi kavad

26. Piirkondlik tegevusabi on tavaliselt keelatud. Erandina võib sellist abi siiski anda punkti a aladel, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades, ning aladel, kus rahvastikutihedus on väga väike, eeldusel et see on põhjendatud, arvestades panust piirkonna arengusse, ning et selle tase on proportsionaalne raskuste või puudustega, mida sellega soovitakse leevendada.

27. Sellest tulenevalt tuleb konkurentsi ja kaubanduse moonutamise suurema riski tõttu teatada järgmistest piirkondliku tegevusabi kavadest: 1) abi vähendamaks teatavaid konkreetseid raskusi, mis on VKEdel punkti a aladel; 2) abi teatavate lisakulude (muud kui transpordikulud) hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades; 3) abi rahvastiku vähenemise ennetamiseks või piiramiseks aladel, kus rahvastikutihedus on väga väike.

3. REGIONAALABI KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

28. Hinnates, kas teatatud abimeedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks, analüüsib komisjon, kas meetme ülesehitus tagab selle, et abimeetme positiivne mõju ühist

ET

ET

huvi teeniva eesmärgi saavutamisele kaalub üles võimalikud negatiivsed mõjud kaubandusele ja konkurentsile. Selleks uurib komisjon, kas täidetud on kõik järgmised kriteeriumid:

a) Panus täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisse: regionaalabi peamine eesmärk on eelkõige tagada võrdsed võimalused, nimelt edendada majanduslikku ühtekuuluvust ELis, aidates vähendada ELi eri piirkondade arengutasemete vahelist lõhet.

b) Võrdsete võimaluste eesmärgi saavutamisele suunatuse puudumine turul: et abi oleks tõhus, peab sellega olema võimalik lahendada täpselt määratletud turutõrgetega ja võrdsete võimalustega seotud probleeme. Käesolevates suunistes on kõnealune kokkusobivuse tingimus täidetud, kui asjaomased piirkonnad lisatakse heaks kiidetud regionaalabi kaartidele, mis näitavad, millised piirkonnad on abikõlblikud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktides a ja c kehtestatud eranditele (vt 5. jaotis).

c) Abimeetme asjakohasus: abimeedet ei peeta kokkusobivaks, kui muud vähem moonutavad poliitika- või abivahendid võimaldavad saavutada sama positiivset panust piirkondlikku arengusse.

d) Abi ergutav mõju: abi peab muutma äriühingu käitumist nii, et see hakkab tegelema piirkonna arengut toetava lisategevusega, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil või muus kohas.

e) Abi andmine minimaalses ulatuses: abi tuleb piirata miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringute tekitamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomasel alal.

f) Põhjendamatute negatiivsete mõjude vältimine: abimeetme negatiivsed mõjud seoses konkurentsi moonutamise ja liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamisega peavad olema piiratud; tegelikkuses toob see kaasa teatavat liiki meetmete või abisaajate välistamise (vt alajaotis 1.1) ja sellised juhud, kus negatiivsed mõjud kaaluvad tõenäoliselt üles positiivsed mõjud (vt punktid 122 ja 123).

g) Läbipaistvus: abi antakse läbipaistvalt; eelkõige peab tagama, et liikmesriikidel, ettevõtjatel, huvitatud pooltel ja komisjonil endal oleks hea juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele.

29. Kui kasvõi üks eespool esitatud kriteeriumidest ei ole täidetud, ei peeta meedet siseturuga kokkusobivaks. Kõikidel teistel juhtudel lähtub komisjon tasakaalustatuse kriteeriumist, hinnates tasakaalu piirkonna arengu toetamisega seotud positiivsete mõjude ning kindlakstehtud võimaliku konkurentsi ja kaubanduse moonutamise vahel.

30. Kui riigiabi meede või selle tingimused (sh selle rahastamisviis, kui see on meetme lahutamatu osa) kujutavad endast ELi õiguse mitteeristatavat rikkumist, ei saa nimetatud abi pidada siseturuga kokkusobivaks23.

23 Vt näiteks kohtuasi C-156/98: Saksamaa Liitvabariik vs Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 2000, lk I-6857, punkt 78) ja kohtuasi C-333/07: Régie Networks vs. Rhone Alpes Bourgogne (EKL 2008, lk I-10807, punktid 94-116).

ET

ET

31. Käesolevas jaotises esitab komisjon tingimused, mille alusel ta hindab teatatud regionaalabi eespool esitatud kriteeriumide põhjal. Kui see on võimalik, märgitakse ära individuaalse investeerimis- ja tegevusabi eritingimused.

3.1. Panus ühisesse eesmärki

32. Regionaalabi eesmärk on vähendada lõhesid Euroopa Liidu eri piirkondade arengu vahel. Selle võrdsete võimaluste ja ühtekuuluvuse eesmärgi kaudu võib regionaalabi aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” saavutamisele, tagades kaasava ja jätkusuutliku kasvu.

3.1.1.Üldised tingimused

33. Regionaalabi kavad peaksid moodustama lahutamatu osa regionaalarengu strateegiast koos selgelt määratletud eesmärkidega ning need peaksid olema nende eesmärkidega vastavuses ja toetama nende saavutamist.

34. Nii on see eelkõige meetmete puhul, mida rakendatakse kooskõlas regionaalarengu strateegiatega, mis on kindlaks määratud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames eesmärgiga aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele.

35. Väljaspool rakenduskava esitatud abikavade puhul, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondidest, peavad liikmesriigid näitama, et meede on järjepidev ja selle abil antakse panus asjaomase piirkonna arengu strateegiasse. Siin võivad liikmesriigid juhinduda varasemate riigiabi kavade kohta koostatud hinnangutest, abi andvate asutuste poolt koostatud mõjuhinnangutest või ekspertide arvamustest.

36. Selle tagamiseks, et abikava toetab sellist arengustrateegiat, peab see sisaldama süsteemi, mis võimaldab abi andvatel asutustel prioriseerida ja valida investeerimisprojekte vastavalt kava eesmärkidele (nt ametlikku hindamist kasutava lähenemise alusel). Kavade puhul, millega rakendatakse ühise strateegilise raamistiku fondidest toetatavas rakenduskavas kindlaks määratud prioriteete, võivad liikmesriigid toetuda projektide prioriseerimisel ja valimisel tulemustele, mis on saadud nendest fondidest toetatavaks tegevuseks kasutatavate sarnaste menetluste teel24.

37. Kava alusel abi andmisel individuaalsetele investeerimisprojektidele peab abi andev ametiasutus kontrollima ja kinnitama, et valitud projekt toetab kava eesmärke ning seega asjaomase ala arengustrateegiat.

38. Selle tagamiseks, et investeering aitab reaalselt ja püsivalt kaasa asjaomase ala arengule, peab investeeringut asjaomasel alal säilitama vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast kogu investeeringu tegemist25.

39. Kui abi arvutatakse palgakulude alusel, peavad ametikohad olema täidetud kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist. Iga investeeringuga loodud töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada viis aastat pärast ametikoha esmakordset täitmist. Kõikide

24 Lairibavõrgu taristu puhul peab abisaaja olema valitud hankemenetluse alusel vastavalt lairibasuuniste punkti 78 alapunktidele c ja d.

25 See säte ei välista minimaalse ajavahemiku jooksul tehnoloogiliste muutuste tõttu aegunud tehase või seadmete asendamist, eeldusel et majandustegevus püsib asjaomases piirkonnas minimaalse aja vältel.

ET

ET

VKEde tehtud investeeringute korral võivad liikmesriigid lühendada investeeringu või töökohtade säilitamise viieaastast perioodi minimaalselt kolme aastani.

40. Investeeringu elujõulisuse tagamiseks peab liikmesriik tagama, et abisaaja rahaline panus omavahenditest või välise rahastamise teel vormis, mille puhul on välistatud igasugune avalik finantsabi, on vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest26.

41. Et riigiabi meetmed ei põhjustaks keskkonnale kahju, peavad liikmesriigid samuti tagama, et keskkonnamõju hindamine viiakse läbi siis, kui seda nõuavad riikide või ELi õigusaktid.

42. Erakorralise abi korral peab liikmesriik tõendama, et projekt on kooskõlas asjaomase ala arengustrateegiaga ja toetab seda ning et see vastab samadele tingimustele kui investeerimisabi, mida antakse kava alusel, kui ei ole märgitud teisiti.

3.1.2. Individuaalne investeerimisabi

43. Investeerimisabi piirkondliku panuse tõendamiseks võivad liikmesriigid kasutada järgmisi näitajaid, mis võivad olla nii otsesed (nt otseselt loodud töökohad) kui ka kaudsed (nt kohalik innovatsioon):

a) investeeringuga otseselt loodud töökohtade arv on oluline regionaalarengusse tehtud panuse indikaator. Kaaluda tuleks ka loodud töökohtade kvaliteeti ning nõutud oskustaset;

b) veelgi rohkem töökohti võidakse luua kohalikus (all)tarnija võrgustikus, aidates paremini integreerida investeeringut asjaomases piirkonnas ning tagades ulatuslikumad ülekanduvad mõjud. Seetõttu võetakse arvesse ka loodud kaudsete töökohtade arvu;

c) abisaaja võetud kohustust tegeleda ulatusliku koolitustegevusega, et parandada oma tööjõu oskusi (üldisi ja konkreetseid), peetakse piirkonna arengut toetavaks teguriks. Rõhku pannakse ka eelkõige noortele koolituse pakkumises, mis parandab töötajate teadmisi ja konkurentsivõimet väljaspool äriühingut. Üldist või erikoolitust, mille jaoks on heaks kiidetud koolitusabi, ei loeta topeltarvestamise vältimiseks regionaalabi positiivseks mõjuks;

d) läheduse tulemusena (kompleksne mõju) võivad regionaalarengu vaatenurgast tekkida välised mastaabisäästud või muud kasud. Äriühingute koondumine samas tööstusvaldkonnas võimaldab üksikutel tehastel paremini spetsialiseeruda, mis suurendab tõhusust. Selle näitaja olulisus regionaalarengu panuse määratlemisel sõltub siiski klastri arengutasemest.

e) investeeringutega kaasnevad tehnilised teadmised ning need võivad olla olulise tehnosiirde (teadmiste ülekandumised) allikaks. Tehnoloogiamahukates tööstusharudesse tehtavad investeeringud toovad toimumispiirkonnas suurema tõenäosusega kaasa tehnosiirde. Teadmiste levitamise tase ja spetsiifika on selles suhtes samuti olulised;

f) projektide panust piirkonna suutlikkusse luua uut tehnoloogiat kohaliku innovatsiooni kaudu võib samuti arvesse võtta. Sellega seoses võib positiivseks pidada tootmisrajatise koostööd kohalike kõrgharidusasutustega;

26 Nii ei ole näiteks subsideeritud laenude, avalike omakapitali laenude või avalike osaluste korral, mis ei vasta turumajandusliku investori põhimõttele, abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähetähtsa abi raames antud avaliku toetuse korral.

ET

ET

g) investeeringu kestus ja võimalikud tulevased järelinvesteeringud on märk äriühingu kestvast seotusest piirkonnaga.

44. Liikmesriigid võivad viidata ka abisaaja äriplaanile, mis võib anda teavet loodavate töökohtade arvu, makstavate palkade (leibkonna jõukuse suurenemine ülekanduva mõjuna), kohalike tootjate müügimahu, investeeringuga tekitatud käibe ning piirkonnale täiendava maksutulu kaudu võimaliku kasu toomise kohta.

3.1.3.Tegevusabi kavad

45. Tegevusabi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui see antakse järgmistel eesmärkidel:

h) vähendada teatavaid konkreetseid raskusi, mis on VKEdel punkti a aladel;

i) hüvitada teatavad lisakulud (muud kui transpordikulud), mis tekivad äärepoolseimates piirkondades ELi toimimise lepingu artiklis 349 viidatud ühe või mitme püsiva ebasoodsa tingimuse27 otsesel mõjul;

j) ennetada või piirata rahvastiku vähenemist väga hõredalt asustatud aladel28.

46. Seetõttu peab komisjon nende probleemide lahendamisele suunatud abi piirkonna arengut toetavaks.

47. Liikmesriik peab tõendama selliste probleemide esinemist ja olulisust asjaomasel alal.

3.2. Võrdsete võimaluste eesmärgi saavutamisele suunatuse puudumine turul

48. Et hinnata riigiabi tõhusust ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisel, peab kõigepealt tutvuma lahendatava probleemiga. Riigiabi peab olema suunatud olukordadele, kus abi toel saab saavutada suuremat edu kui turg ise seda suudaks pakkuda. See kehtib eelkõige juhtudel, kui napib riiklikke vahendeid.

49. Praeguses kontekstis leiab komisjon seoses regionaalabi kaardil esitatud aladega kooskõlas allpool 5. jaotises esitatud eeskirjadega, et turul ei saavutata loodetud võrdsete võimaluste eesmärke ilma riigi sekkumiseta ning seetõttu peaksid need alad olema kõlblikud saama riigiabi vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktidele a ja c.

3.3. Regionaalabi asjakohasus

3.3.1.Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes

3.3.1.1. Investeerimisabi kavad

50. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ei ole ainus poliitikavahend, mida liikmesriigid saavad kasutada ebasoodsas olukorras olevates piirkondades investeeringute toetamiseks ja töökohtade loomiseks. Liikmesriigid saavad võtta muid meetmeid, nagu infrastruktuuri arendamine, hariduse ja koolituse kvaliteedi või ärikeskkonna parandamine.

27 St kaugus, isoleeritus, väiksus, raske topograafia ja kliima ning majanduslik sõltuvus mõnest üksikust tootest.

28 Väga hõredalt asustatud alad peaksid põhimõtteliselt vastama NUTS 2 piirkondadele, kus on alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta (Eurostati 2010. aasta rahvastikutiheduse andmete alusel) või selliste NUTS 2 piirkondade osadele. Vastavad alad võivad aga ulatuda väiksematele kõrvalasuvatele aladele, kus on alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta.

ET

ET

51. Väljaspool rakenduskava esitatud abikava puhul, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondidest, peavad liikmesriigid näitama, miks on regionaalabi asjakohane vahend ühise võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse eesmärgi käsitlemiseks.

52. Kui liikmesriik otsustab kehtestada valdkondliku abikava väljapool ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavat rakenduskava, peab ta tõendama sellise vahendi eeliseid, võrreldes mitut valdkonda hõlmava kava või muude poliitikavalikutega. Eelkõige võtab komisjon arvesse kavandatud abikava mõjuhindamisi, mille liikmesriik võib kättesaadavaks teha.

3.3.1.2. Individuaalne investeerimisabi

53. Erakorralise abi korral peab liikmesriik tõendama, kuidas tagab selline abi asjaomase ala arengu paremini kui kava alusel antav abi või muud liiki meetmed.

3.3.1.3. Tegevusabi kavad

54. Tegevusabi kavade korral peab liikmesriik tõendama, et abi on asjakohane kava eesmärgi saavutamiseks, arvestades probleeme, mida abiga kavatsetakse lahendada. Abi asjakohasuse tõendamiseks peab liikmesriik arvutama abisumma eelnevalt kindla summana, mis katab eeldatavad lisakulud konkreetsel perioodil selle asemel, et arvutada abisumma tekkinud kulude ja tulude põhjal. Viimasena kirjeldatud olukorra puhul on ettevõttel tavaliselt vähem motivatsiooni aja jooksul kulusid vähendada ja äritegevust arendada29.

3.3.2.Asjakohasus teiste abivahenditega võrreldes

55. Regionaalabi võib anda mitmesuguses vormis. Liikmesriik peaks siiski tagama, et abi antakse vormis, mis toob tõenäoliselt kaasa kõige vähem moonutusi kaubanduses ja konkurentsis. Seega, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu (nt otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa, kauba või teenuste saamine soodsate hindadega jms), peab liikmesriik tõendama, miks ei ole asjakohased muud potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid (nagu tagasimakstavad soodustused) või abivormid, mis põhinevad võlal või kapitalivahenditel (nt madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigi tagatised, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel).

56. Rakenduskavade eesmärke ja prioriteete rakendavate abikavade puhul peetakse asjakohaseks vahendiks konkreetses rakenduskavas valitud rahastamisvahendit.

3.4. Ergutav mõju


57. Regionaalabi saab lugeda aluslepinguga kokkusobivaks üksnes juhul, kui sellel on ergutav mõju. Ergutav mõju esineb siis, kui abi muudab äriühingu käitumist nii, et see hakkab tegelema piirkonna arengut toetava lisategevusega, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil või muus kohas. Abiga ei tohi subsideerida

29 Kui aga tulevased kulud ja tulude arengusuunad on väga ebakindlad ja teave on väga asümmeetriline, võib riiklik ametiasutus soovida kasutada selliseid hüvitusmudeleid, mis ei ole täielikult eelnevalt kindlaksmääratud, vaid pigem eelnevalt kindlaksmääratud ja tagantjärele hüvitamise kombinatsioon (näiteks kasutades tagastamisi, et võimaldada ootamatute tulude tasakaalustatud jagamist).

ET

ET

sellise tegevuse kulusid, mida äriühing teeks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski.

58. Ergutava mõju esinemist saab tõendada kahe võimaliku stsenaariumi korral.

1. Abi stimuleerib investeerimisotsust vastu võtma, sest investeering, mis muidu ei ole abisaaja jaoks piisavalt kasumlik üheski asukohas, võib aset leida asjaomasel alal30 (1. stsenaarium, investeerimisotsus) või

2. Abi stimuleerib tegema kavandatava investeering just kõnealusel alal, sest sellega hüvitatakse abistataval alal paiknemisega seotud netopuudujäägid ja -kulud (2. stsenaarium, asukoha valik).

59. Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (lisa)investeeringut asjaomasel alal, võib võtta seisukoha, et sama investeering toimuks piirkonnas ka ilma abita. Sellisel abil puudub ergutav mõju piirkondliku eesmärgi saavutamisele ning seda ei saa kiita heaks kui siseturuga kokkusobivat. ELi õigusaktides kehtestatud standardite täitmiseks vajalikeks investeeringuteks antava riigiabi puhul võidakse siiski järeldada, et abil on ergutav mõju, kui abi puudumisel ei oleks abisaajal võimalik teha piisavalt tulusat investeeringut asjaomasesse alasse, mis viiks omakorda äriühingu sulgemiseni kõnealusel alal.

60. Tööd projektiga ei tohi alata enne, kui riiklikud ametivõimud on võtnud vastu otsuse abi anda. Sellise investeerimisabi korral, millest tuleb teatada, tuleb abi andmise õigusakt teha sõltuvaks komisjoni otsusest, millega abi heaks kiidetakse.

61. Kui töid alustatakse enne punktis 60 viidatud otsuse vastuvõtmist abiandvate ametivõimude poolt, ei ole terve projekt enam abikõlblik.

62. Kasutada tuleb käesolevatele suunistele lisatud standardset taotlusvormi31. Abisaajad peavad taotlusvormis selgitama, mis oleks juhtunud abi saamata jäämisel (st vastupidine stsenaarium), ja näitama, millist punktis 58 esitatud stsenaariumitest kõnealusel juhul kohaldatakse.

63. Kui abi antakse kava alusel suurettevõtjale, peab abi andev asutus abisaajalt nõudma tõendeid abi ergutava mõju kohta, nagu sellele on viidatud punktides 62–65.

64. Suurettevõtjad peavad esitama dokumentaalsed tõendid taotlusvormil kirjeldatud vastupidise stsenaariumi toetamiseks.

65. Abi andev ametiasutus peaks kontrollima vastupidise stsenaariumi usaldusväärsust ning kinnitama, et regionaalabil on punktis 58 kirjeldatud vajalik ergutav mõju. Usaldusväärne vastupidine stsenaarium tähendab, et see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse.


66. Teatamist vajavatel juhtudel peab liikmesriik tõendama komisjonile abi ergutava mõju olemasolu. Ta peab esitama selged tõendid selle kohta, et abil on tõhus mõju investeeringu tegemise otsusele või asukoha valikule32. Ta peab selgitama, kumma stsenaariumiga on tegu. Põhjaliku hindamise võimaldamiseks peab liikmesriik

30 Sellised investeeringud võivad luua tingimused edasisteks investeeringuteks, mis on elujõulised lisaabita.

31 Vt V lisa.32 Vastupidiseid stsenaariume kirjeldatakse punktis 58.

ET

ET

esitama lisaks teabele abistatava projekti kohta ka kõikehõlmava kirjelduse vastupidisest stsenaariumist, kui abisaaja ei saa abi üheltki liikmesriigilt.

67. 1. stsenaariumi korral võib liikmesriik tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtte dokumendid, mis näitavad, et ilma abita ei oleks investeering piisavalt kasumlik.

68. 2. stsenaariumi korral võib liikmesriik tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtte dokumendid, mis näitavad, et võrreldud on abistataval alal ja muus asukohas investeeringu tegemise kulusid ja kasusid. Komisjon kontrollib selliste võrdlevate stsenaariumide realistlikkust.

69. Liikmesriike kutsutakse eelkõige üles tuginema ametlikele juhatuse dokumentidele, riskihindamistele (sealhulgas kohaspetsiifiliste riskide hindamistele), finantsaruannetele, asutusesisestele äriplaanidele, eksperdiarvamustele ja muudele hinnatava investeerimisprojektiga seotud uuringutele. Ergutavat mõju võivad aidata tõendada dokumendid, mis sisaldavad teavet tellitud prognooside kohta, kuluprognoosid, finantsprognoosid, dokumendid, mis esitatakse investeerimiskomisjonile ning mis täpsustavad eri investeerimisstsenaariume, või dokumendid, mis esitatakse finantsasutustele.

70. Seejuures ning eelkõige 1. stsenaariumi korral saab kasumlikkuse taset hinnata selliste meetodite abil, mida asjaomases tööstusharus üldiselt kasutatakse ning mis võivad hõlmata meetodeid projekti nüüdispuhasväärtuse (NPV), sisemise tasuvusläve (IRR) või rakendatud kapitalilt saadud keskmise kasumi (ROCE) hindamiseks.

71. Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (lisa)investeeringut asjaomasel alal, ei ole sellel piirkonnale positiivset mõju. Pealegi, kui abil ei ole ergutavat mõju võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele, võib sellist abi pidada ettevõtjale antud vabaks rahaks. Sellest tulenevalt ei kiideta abi heaks juhtudel, kus tundub, et sama investeering tehtaks piirkonnas ka ilma abita.


72. Tegevusabi kavade puhul esineb abi ergutav mõju juhul, kui on tõenäoline, et abi puudumise korral oleks majandustegevuse tase tulenevalt probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada, abistataval alal või abistatavas piirkonnas oluliselt väiksem.

73. Seetõttu leiab komisjon, et abi ergutab täiendavat majandustegevust asjaomastel aladel või asjaomases piirkondades juhul, kui liikmesriik on tõendanud selliste probleemide esinemist ja olulisust asjaomasel alal või asjaomases piirkonnas (vrdl punktid 47 ja 54).

3.5. Abi proportsionaalsus / abi piiramine miinimumini


74. Põhimõtteliselt peab mis tahes regionaalabi proportsionaalsena käsitamiseks olema abisumma piiratud miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringu või tegevuse ergutamiseks asjaomasel alal.

75. Üldreeglina peetakse individuaalselt teatatavat abi piiratuks miinimumini, kui abisumma vastab abistataval alal investeeringu tegemise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta. Teatatud kava alusel

ET

ET

suurettevõtjatele antud individuaalse investeerimisabi korral peab liikmesriik samamoodi tagama, et abisumma vastab investeeringu rakendamise täiendavatele netokuludele asjaomasel alal, võrreldes olukorraga, kui abi ei antaks.

76. Ennustatavuse ja võrdsete tingimuste tagamiseks kohaldab komisjon investeerimisabi puhul abi maksimaalseid osatähtsusi. Teatamisele kuuluvate kavade puhul toimivad nimetatud abi maksimaalsed osatähtsused VKEde seisukohalt nn kaitsva sadamana – kuni abi osatähtsus jääb ülemmäärast allapoole, loetakse miinimumiga piirduva abi kriteerium täidetuks. Muudel juhtudel kujutavad abi maksimaalsed osatähtsused endast proportsionaalsuse miinimumnõuet, mille eesmärk on vältida riigiabi kasutamist nende projektide puhul, kus abisumma ja abikõlblike kulude vahelist suhet peetakse suureks ja tõenäoliselt moonutavaks.

77. Abi maksimaalsed osatähtsused moodustatakse kolme kriteeriumi alusel: 1) asjaomase ala sotsiaal-majanduslik olukord kui asendusnäitaja ulatusele, mil määral piirkond lisaarengut vajab, ning võimalik, et ulatusele, mil määral raskendavad ebasoodsad tingimused majandustegevuse ligimeelitamist ja säilitamist33; 2) abisaaja suurus kui asendusnäitaja eriraskustele seoses projekti rahastamise või rakendamisega asjaomasel alal ning 3) investeerimisprojekti suurus kui konkurentsi ja kaubanduse moonutamise eeldatud taseme näitaja. Sellest tulenevalt on lubatud seda suurem abi osatähtsus (ning võimalik et suurem tulenev kaubanduse ja konkurentsi moonutamine) mida vähem arenenud on sihtala ning kui abisaaja on VKE. Suurte investeerimisprojektide korral vähendatakse abi osatähtsust, kasutades punkti 16 alapunktis r) sätestatud mehhanismi ning lõpetades summaga, mida tohib anda projektile, mille abikõlblikud kulud on 500 miljonit eurot.

78. Euroopa territoriaalse koostöö meetmete puhul kohaldatakse abi piirmäära alal, kus projekti teostatakse, kõikide abisaajate suhtes, kes osalevad Euroopa territoriaalse koostöö projektis, eeldusel et abikõlblikud kulud on seotud alginvesteeringu projektiga. Kui projekti teostatakse erinevates kohtades, kohaldatakse selle projekti suhtes samasugust abi piirmäära kui piirkonnas, millele antakse suurim abisumma, kuna üks alginvesteeringutest tehakse abisaaval alal. Punkt c alade puhul kohaldatakse neid sätteid siiski ainult VKEde suhtes kooskõlas käesolevate juhiste punktiga 9.

79. Investeerimisabi puhul tuleb pidada kinni maksimaalsest abi osatähtsusest või vähendatud osatähtsusest suurte investeerimisprojektide korral. Kui abisaajale antakse abi mitme projekti jaoks, mis algavad kolmeaastase perioodi jooksul ning mida seetõttu peetakse osaks ühest investeeringust, tuleb vähendada abi abistatavale projektile, mille puhul ületatakse 50 miljoni euro künnis. Suurtele investeerimisprojektidele ei tohi võimaldada samu hüvesid kui VKEdele.

80. Maksimaalse abi osatähtsuse ning abisumma projekti kohta peab arvutama abi andev ametiasutus abi andmise ajal. Abi osatähtsus tuleb arvutada brutoekvivalendi alusel kas seoses abikõlbliku koguinvesteeringuga või abi taotlemise ajal abisaaja deklareeritud palgakuludega.

81. Kui investeerimiskulude alusel arvutatud investeerimisabi ühendatakse palgakulude alusel arvutatud investeerimiseks ettenähtud regionaalabiga, ei tohi abi kogusumma ületada suurimat abisummat, mis saadakse ükskõik kumma arvutuse tulemusel, tuginedes maksimaalse lubatud abi osatähtsusele.

33 Vt alajaotis 5.4 regionaalabi kaartide kohta.

ET

ET

82. Investeerimisabi võib anda korduvalt mitme regionaalabi kava alusel või koos erakorralise abiga, eeldusel et abi kogusumma ei ületa maksimaalset lubatud abi osatähtsust projekti kohta; nimetatud osatähtsuse peab eelnevalt arvutama esimene abi andev ametiasutus.

3.5.1.1. Investeerimiskulude alusel arvutatud abi

83. Abikõlblik vara peaks olema uus, välja arvatud VKEde ja äriühingute ülevõtmiste korral34.

84. VKEde puhul võib arvesse võtta ka investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kulusid abi osatähtsusega kuni 50 % tegelikest kuludest.

85. Fundamentaalse muudatuse jaoks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama kulumit, mis on eelneva kolme maksuaasta jooksul tekkinud seoses ajakohastatava tegevusega. Kui uus tegevus asendab olemasoleva tegevuse ning selles kasutatakse asendatud tegevuses eelnevalt kasutatud vara, peavad uueks investeeringuks eraldatud abikõlblikud kulud olema vähemalt 200 % suuremad kui aegunud või taaskasutatud vara arvestuslik väärtus, nagu see on registreeritud tööde alustamisele eelneval maksuaastal.

86. Liisitud materiaalse vara omandamisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel:

a) maa ja hoonete liisingute puhul peab liising kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast kogu investeeringu tegemise eeldatud kuupäeva;

b) tehase või masinate liisingute korral peab liising olema finantsliisingu vormis ning sisaldama kohustust osta vara liisingulepingu lõppedes välja.

87. Äriühingu ülevõtmiste (omandamiste)35 korral tuleks arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Tehing peab toimuma turutingimustel. Selline vara, mille omandamise jaoks on abi antud juba enne ostmist, tuleks maha arvata.

88. Suurettevõtete puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses projekti kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. VKEde puhul võib arvesse võtta kõiki immateriaalse varaga seotud kulusid.

89. Abikõlblik immateriaalne vara peab jääma seotuks abistatava alaga, mil on õigus saada regionaalabi, ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Immateriaalne vara peab vastama järgmistele tingimustele:

a) vara tuleb kasutada üksnes nendes äriühingutes, mis saavad abi;

b) vara peab olema amortiseeritav;

c) vara tuleb osta ilma seaduslike, majanduslike ja finantssidemeteta kolmandatelt isikutelt vastavalt turutingimustele.

90. Immateriaalne vara peab olema arvatud äriühingu varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

34 Määratletud punkti 16 alapunktis k. 35 Vt joonealune märkus 34.

ET

ET

3.5.1.2. Palgakulude alusel arvutatud abi

91. Regionaalabi arvutamise aluseks võib võtta ka eeldatud palgakulud, mis tulenevad algse investeeringu tulemusena loodud töökohtadest. Abiga tohib hüvitada üksnes tööle hõivatud inimese palgakulusid, mis arvutatakse kaheaastase perioodi kohta, ning tulenev abi osatähtsus ei tohi olla suurem asjaomase ala suhtes kohaldatavast abi osatähtsusest.


92. 1. stsenaariumi (investeerimisotsus) korral kontrollib komisjon, kas abisumma ületab miinimumi, mis on vajalik projekti piisavalt kasumlikuks muutmiseks, nt suurendab selle sisemist tasuvusmäära tasemele, mis ületab valdkondliku või ettevõttespetsiifilise künnise või piirmäära. Kui see ei ole võimalik, võib võrdlusalusena kasutada ka tavalist tasuvusmäära, mida ettevõtja kasutab teistes investeerimisprojektides, ettevõtja kui terviku kapitalikulu või tulu, mis tavaliselt asjakohases tööstusharus esineb.

93. 2. stsenaariumi korral (asukoha valiku ajendamine) võrdleb komisjon investeeringu nüüdispuhasväärtust sihtalal investeeringu nüüdispuhasväärtusega muus asukohas. Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid kulusid ja kasusid, sealhulgas näiteks haldus-, transpordi- ja koolituskulusid, mida ei kaeta koolitusabiga, ning ka palgaerinevusi. Kui aga alternatiivne asukoht paikneb EMPs, siis ei võeta arvesse selles kohas antud toetusi.

94. Ergutava mõju analüüsimiseks kasutatud arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks. Liikmesriik peab tõendama proportsionaalsust dokumentatsiooni, nt punktis 69 viidatud dokumentide alusel.

95. Abi osatähtsus ei tohi ületada abi lubatud kohandatud osatähtsust.

3.5.3.Tegevusabi

96. Liikmesriik peab tõendama, et abi tase on proportsionaalne, arvestades probleeme, mida sellega soovitakse lahendada.

97. Eelkõige peavad olema täidetud järgmised üldtingimused:

d) abi tuleb määrata seoses eelnevalt kindlaksmääratud abikõlblike kulude kogumiga, mis on täielikult omistatavad probleemidele, mida abiga kavatsetakse lahendada, nagu tõendab liikmesriik. Abi peab olema piiratud teatava osakaaluga sellistest abikõlblikest kuludest ning ei tohi olla nendest kuludest suurem;

e) abisumma abisaaja kohta peab olema proportsionaalne, arvestades nende probleemide taset, millega abisaaja tegelikult kokku puutub.

98. Sellise abi puhul, millega hüvitatakse teatavad lisakulud (muud kui transpordikuld) äärepoolseimates piirkondades, peavad abikõlblikud kulud olema täielikult omistatavad ühele või mitmele püsivale ebasoodsale tingimusele, millele on viidatud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Sellised lisakulud ei tohi hõlmata transpordikulusid ja lisakulusid, mis võivad tuleneda teistest teguritest, ning neid peab mõõtma võrdluses kuludega, mis tekivad asjaomase liikmesriigi teistes piirkondades asuvatel sarnastel äriühingutel.

ET

ET

99. Sellise abi korral, mis on ette nähtud VKEde teatavate eriprobleemide vähendamiseks punktid a aladel, peab abi taset kava kestuse jooksul vähendama36.

3.6. Negatiivsed mõjud

3.6.1.Üldised kaalutlused

100. Komisjon määrab kindlaks kaks võimalikku konkurentsi ja kaubanduse peamist moonutust, mida regionaalabi põhjustab. Need on tooteturu moonutused (mis viivad peamiselt paigutuslike ebatõhususteni) ning asukoha mõjud (mis võivad viia nii paigutuslike ebatõhususte kui ka jaotusprobleemideni).

101. Riigiabi üks võimalik kahjulik mõju on see, et see takistab turumehhanismil saavutamast tõhusaid tulemusi, tasustades kõige tõhusamaid tootjaid ning avaldades survet kõige ebatõhusamale enda parandamiseks, restruktureerimiseks või turult väljumiseks. Riigiabi tekitatud oluline tootmisvõimsuse suurenemine ebatõhusal turul (vastavalt allpool esitatud selgitustele) võib eelkõige ebaõiglaselt moonutada konkurentsi, sest liigse tootmisvõimsuse loomine või jätkumine võib viia kasumimarginaalide pingestumiseni, konkurentide investeeringute vähenemiseni või isegi nende turult lahkumiseni. See võib tekitada olukorra, kus konkurendid, kes oleksid muidu suutelised turule jääma, sunnitakse riigiabi tagajärjel sealt lahkuma. See võib ka takistada ettevõtete turulepääsu ja nõrgestada konkurentide stiimuleid tegeleda uuendustegevusega. Selle tulemuseks on ebatõhusad turustruktuurid, mis on pikas perspektiivis kahjulikud ka tarbijatele. Lisaks võib riigiabi olemasolu muuta (võimalikud) abisaajad laisaks või riskialtimaks. Pikaajaline mõju valdkonna üldisele tulemuslikkusele on tõenäoliselt negatiivne.

102. Abil võib olla ka moonutav mõju ka abisaaja olulise turuvõimu suurendamise või säilitamisena. Ka siis, kui abi ei suurenda olulist turuvõimu otseselt, võib see takistada olemasolevate konkurentide laienemist, ajendada neid turult lahkuma või muuta uute konkurentide turule tulemise ebasoodsaks.

103. Peale tooteturgude moonutamise mõjutab regionaalabi oma olemuse tõttu ka majandustegevuse asukohta. Kui üks ala meelitab investeeringu ligi tänu abile, jääb teine ala sellest võimalusest ilma. Negatiivsed mõjud abist mõjutatud piirkondades avalduvad majandustegevuse vähenemises ja töökohtade kaotuses, sealhulgas allhankijate tasandil. Need võivad avalduda ka positiivsete välismõjude (nt koondumisefekt, teadmiste ülekandumine, haridus ja koolitus, jne) kadumises.

104. Regionaalabi geograafiline piiritletus eristab seda muudest horisontaalse abi vormidest. Regionaalabi eriomadus on see, et see on ette nähtud mõjutama investorite otsust investeerimisprojektide asukoha valimisel. Kui regionaalabiga hüvitatakse lisakulud, mis tulenevad piirkonna ebasoodsatest teguritest, ning toetatakse lisainvesteeringuid abisaavatel aladel, meelitamata investeeringuid ära muudelt abisaavatelt aladelt, aitab see lisaks piirkonna arengule kaasa ka ühtekuuluvusele ja on lõppkokkuvõttes kasulik kogu liidule. Regionaalabi võimalikke negatiivseid mõjusid asukoha valikule on juba teataval määral piiratud regionaalabi kaartidega, millel määratakse ammendavalt kindlaks alad, millel on õigus saada regionaalabi, võttes arvesse võrdsete võimaluste ja ühtekuuluvuse poliitika eesmärke ning abikõlblikke abi maksimaalseid osatähtsusi. Ühtekuuluvuse

36 Sealhulgas juhul, kui tegevusabi kavadest teatatakse olemasolevate abimeetmete pikendamiseks.

ET

ET

eesmärgi raames antava abi tegeliku mõju hindamisel on siiski oluline aru saada, mis oleks juhtunud siis, kui abi ei oleks antud.

105. Investeerimisabi mõjude hindamisel eristab komisjon kaht vastupidist stsenaariumit, mida on kirjeldatud punktides 92 ja 93 eespool.

106. 1. stsenaariumi korral paneb komisjon erilist rõhku negatiivsetele mõjudele, mis on seotud languses olevate tööstusharude liigse tootmisvõimsuse tekkimise, nende turult lahkumise ennetamise ja olulise turuvõimuga. Kui projektiga luuakse tootmisvõimsus turul, mis on struktuurselt absoluutses languses, võib komisjon pidada seda negatiivseks elemendiks, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne element.

107. Kui vastupidise olukorra analüüs näitab, et ilma abita oleks investeering tehtud mujal EMPs (2. stsenaarium), mis asjaomast toodet arvestades kuulub samasse geograafilisse tooteturgu, ning kui abi on proportsionaalne, oleksid võimalikud tagajärjed seoses liigse tootmisvõimsuse või olulise turuvõimuga põhimõtteliselt samad abist hoolimata. Sellisel juhul on komisjon kõige enam mures alternatiivse asukohaga seotud negatiivsete mõjude pärast.

3.6.2. Investeerimisabi kavad

108. Investeerimisabi kavad ei tohi tekitada olulisi kaubanduse ja konkurentsi moonutusi. Eelkõige võivad kavad isegi juhul, kui individuaalsel tasandil võib moonutusi pidada piiratuks (eeldusel et kõik investeerimisabi tingimused on täidetud), kumulatiivselt tekitada olulisi moonutusi. Sellised moonutused võivad olla seotud väljunditurgudega, luues või süvendades olukordi, kus esineb liigne tootmisvõimsus, või luues, suurendades või säilitades teatavate saajate olulist turuvõimu viisil, mis mõjutab negatiivselt dünaamilisi stiimuleid. Üldiselt võib kavade alusel antav abi põhjustada majandustegevuse olulist vähenemist EMP teistes piirkondades. Juhul kui kavas keskendutakse teatavatele valdkondadele, on selliste moonutuste risk veelgi suurem.

109. Seetõttu peab liikmesriik tõendama, et neid negatiivseid mõjusid piiratakse miinimumini, võttes arvesse näiteks asjakohaste projektide suurust, individuaalseid ja kumulatiivseid abisummasid, eeldatavaid abisaajaid ning sihtvaldkondade omadusi. Selleks et võimaldada komisjonil hinnata tõenäolisi negatiivseid mõjusid, võib liikmesriik esitada temale kättesaadava mõjuhindamise ning sarnaste varasemate kavade järelhindamised.

110. Individuaalsete projektide kava alusel antava abi puhul peab abi andev ametiasutus kontrollima ja kinnitama, et antava abiga ei meelitata investeeringuid ära piirkonnast, kus on sama või suurem regionaalabi osatähtsus kui sihtpiirkonnas. Kui investeerimisprojekte teostavad VKEd, võib nimetatud kontrollimise aluseks olla ettevõtte poolt esitatud V lisas esitatud taotlusvormis olev deklaratsioon.

111. Komisjon võib nõuda, et liikmesriik piiraks teatavate kavade kestust (tavaliselt neli aastat või vähem) ja teostaks nende kavade hindamise vastavalt 4. jaotisele.


3.6.3.1. Moonutused tooteturgudel

112. Selleks et teha kindlaks ja hinnata võimalikke konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi, peaksid liikmesriigid esitama tõendid, mis võimaldavad komisjonil i) teha kindlaks

ET

ET

asjakohased tooteturud (st tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning ii) teha kindlaks mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad.

113. Komisjon kasutab selliste võimalike moonutuste hindamiseks mitmesuguseid kriteeriume, nagu asjaomase toote turu struktuur, turu tõhusus (kahanev või kasvav turg), abisaaja valimisprotsess, takistused turule sisenemisel ja turult lahkumisel ning toodete diferentseeritus.

114. Kui ettevõtja toetub riigiabile süsteemselt, võib see näidata, et ettevõtja ei suuda ise konkurentsis püsida või et ta saab konkurentide ees ebaõiglaseid eeliseid.

115. Komisjon eristab tooteturgude puhul kaht peamist võimalike negatiivsete mõjude allikat: i) juhud, kus esineb märkimisväärne tootmisvõimsuse suurenemine, mis tekitab liigse tootmisvõimsuse või süvendab seda, eriti languses oleval turul ja ii) juhud, kus abisaajal on oluline turuvõim.

116. Selleks et hinnata, kas abi võib luua või säilitada ebatõhusaid turustruktuure, võtab komisjon arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ning seda, kas turg on ebatõhus.

117. Kui kõnealune turg on kasvav, on tavaliselt vähem põhjust muretseda, et abi mõjutab negatiivselt dünaamikastiimuleid või takistab ebaõiglaselt turult lahkumist või turule sisenemist.

118. Suurem mure on õigustatud juhul, kui turud langevad. Selles osas eristab komisjon juhtumeid, kus kõnealune turg on pikas perspektiivis struktuurses languses (st sel on negatiivne kasvumäär), ning juhtumeid, kus kõnealune turg on suhtelises languses (st selle kasvumäär on positiivne, kuid ei ületa võrdlusaluseks olevat kasvumäära).

119. Turu ebatõhusust mõõdetakse tavaliselt võrdluses EMP SKPga viimasel kolmel aastal enne projekti algust (võrdlusalus); selle saab määrata ka järgmise kolme kuni viie aasta prognoositud kasvumäärade alusel. Näitajateks võivad olla kõnealuse turu eeldatav tulevane kasv ja sellest tulenevad tootmisvõimsuse eeldatavad rakendamismäärad ning tootmisvõimsuse suurenemise tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaalide mõjutamise kaudu.

120. Teatavatel juhtudel ei pruugi tooteturu kasv EMPs olla asjakohane abi mõjude hindamiseks, eelkõige juhul, kui geograafiline turg on ülemaailmne ning asjaomaste toodete tootmine või tarbimine EMPs on piiratud. Sellistel juhtudel kaalub komisjon abi mõju turustruktuuridele, eelkõige selle potentsiaali tõrjuda tootjad EMPst välja.

121. Olulise turuvõimu hindamiseks võtab komisjon arvesse abisaaja seisundit teataval perioodil enne abi saamist ja tema prognoositavat turuseisundit pärast investeeringu tegemist. Komisjon võtab arvesse abisaaja turuosa ja samuti abisaaja konkurentide turuosa ning vajadusel teisi asjaolusid, sealhulgas turu struktuuri, uurides turu koondumist, võimalikke turulepääsu takistusi,37 ostujõudu38 ja turu laienemise ja sealt väljumise võimalikke takistusi.

37 Sellised takistused sisenemisele võivad hõlmata õiguslikke takistusi (eelkõige intellektuaalomandi õigused), mastaabisäästu ja ulatust, takistusi võrkudele ja infrastruktuurile juurdepääsul. Kui abi on seotud turuga, kus abisaaja on turul valitseval positsioonil, võivad võimalikud takistused sisenemisele süvendada abisaaja võimalikku turuvõimu ning seeläbi olulise turuvõimu võimalikke negatiivseid mõjusid.

38 Kui turul on tugevad ostjad, on väiksem tõenäosus, et abisaaja tõstab tugevatelt ostjatelt nõutavaid hindu.

ET

ET

3.6.3.2. Asukoha mõjud

122. 2. stsenaariumi korral, kui ilma abita oleks investeering toimunud teises piirkonnas, kus regionaalabi osatähtsus on suurem või sama kui sihtpiirkonnas, on tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles võimalikud positiivsed elemendid, sest see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega.

123. Kui abisaaja lõpetab sama või sarnase tegevuse EMP muus piirkonnas ja viib tegevuse üle sihtalale ning kui abi ja tegevuse üleviimise vahel on põhjuslik seos, on tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles positiivsed elemendid.

124. Teatatud meetmete hindamisel peaks komisjoni käsutuses olema kogu teave, mis on vajalik selle analüüsimiseks, kas riigiabi tekitab olulist töökohtade kaotust senistes asukohtades EMPs.


125. Kui abi on vajalik ja proportsionaalne alajaotises 3.1.3 kirjeldatud ühise eesmärgi saavutamiseks, kaaluvad positiivsed mõjud tõenäoliselt üles abi negatiivsed mõjud. Siiski võib abi mõnel juhul põhjustada turustruktuuri, valdkonna või tööstusharu muutumist, mis võib oluliselt moonutada konkurentsi turule sisenemise või sealt lahkumisele takistuste tekitamise, asendamise mõjude või kaubandusvoogude ümberpaigutamise kaudu. Sellistel juhtudel ei kaalu võimalikud positiivsed mõjud tõenäoliselt üles kindlakstehtud negatiivseid mõjusid.

126. Komisjon võib nõuda, et liikmesriik piiraks teatavate kavade kestust (tavaliselt kuni nelja aastani) ja teostaks nende kavade hindamise vastavalt 4. jaotisele.

3.7. Läbipaistvus

3.7.1.Kavad

127. Liikmesriigid avaldavad kesksel veebisaidil riigiabimeetmete kohta vähemalt järgmise teabe: heakskiidetud abikava ja selle rakendussätete täisteks, abi andev ametiasutus, abisaajate nimed, abi summa, abi osatähtsus ja regionaalarengu projekti eeldatav kasu39. Selline teave avaldatakse pärast abi andmise otsuse tegemist, seda säilitatakse vähemalt 10 aastat ja see on üldsusele piiranguteta kättesaadav40.

3.7.2.Üksikabi

128. Üksikabi puhul avaldatakse punktis 127 nõutud teave eespool esitatuga samadel tingimustel.

4. HINDAMINE

129. Punktides 111 ja 126 viidatud hindamistel keskendutakse järgmistele küsimustele: 1) kas sobivaks tunnistamise aluseks olnud eeldused ja tingimused on täidetud; 2) abimeetme tulemuslikkus, võttes arvesse eelnevalt määratletud eesmärke; 3) abimeetme mõju turgudele ja konkurentsile ning et abikava toimimise ajal ei teki ebasoovitavaid, liidu huvide vastaseid moonutusi.

39 Vastavalt punktile 37 peab abi andev ametiasutus kontrollima subsideeritava projekti positiivseid mõjusid ja kinnitama, et abisaaja poolt kogutud tõendite põhjal aitab projekti edendada regionaalarengut.

40 Seda teavet tuleks pidevalt uuendada (näiteks iga 6 kuu järel) ja see peab olema kättesaadav mitteomanduslikes formaatides.

ET

ET

130. Võttes arvesse hindamise eesmärke, ja vältimaks liikmesriikide ja väiksemate abiprojektide ülemäärast koormamist, kohaldatakse seda üksnes suure eelarvega abikavade suhtes, millel on uudseid omadusi või kui on ette näha märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või õiguslikus raamistikus. Hindamise viib läbi riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika alusel41 ja selle tulemused avalikustatakse. Hindamise tulemused esitatakse komisjonile aegsasti, et oleks võimalik hinnata abikava võimalikku pikendamist, ja igal juhul abikava lõppedes. Hindamise täpne ulatus ja üksikasjad määratletakse abimeetme heakskiitmise otsuses. Kõigi järgnevate samalaadse eesmärgiga abikavade puhul võetakse arvesse kõnealuse hindamise tulemusi.

5. REGIONAALABI KAARDID

131. Käesolevas jaotises sätestab komisjon kriteeriumid ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c tingimustele vastavate alade kindlakstegemiseks. Nendele tingimustele vastavad alad peavad olema kantud komisjonile heakskiitmiseks teatatud regionaalabi kaardile, enne kui määratud aladel asuvatele ettevõtetele saab anda regionaalabi. Kaartidel peavad olema täpsustatud ka nende alade suhtes kohaldatavad maksimaalsed abi osatähtsused.

5.1. Regionaalabi kõlblike piirkondade elanikkond

132. Arvestades et regionaalabi andmine on erand üldisest riigiabi keelust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1, leiab komisjon, et liidu punkti a ja punkti c alade abiga hõlmatud elanikkond peab kokku olema väiksem kui abikõlbmatutel aladel. Seega peaks määratud alade elanikkond kokku olema oluliselt väiksem kui 50 % liidu elanikkonnast.

133. Regionaalabi suunistes aastateks 2007–201342 oli punkti a ja c alade hõlmatud elanikkonna piirmääraks määratud 42 % EL 25 elanikkonnast (45,5 % EL 27 elanikkonnast). Komisjon leiab, et see algne üldise elanikkonna hõlmatuse tase tuleks absoluutarvudes säilitada.

134. Sellest tulenevalt määratakse aastateks 2014–202043 punkti a ja punkti c alade elanikkonna hõlmatuse piirmääraks 42 % EL-27 elanikkonnast.

5.2. Artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erand

135. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga a on ette nähtud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, ja artiklis 349 osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda”. Euroopa Kohus on leidnud, et „sõnade „erakordselt” ja „tõsine” kasutamine artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erandis näitab, et selle erandi puhul peetakse silmas ainult neid piirkondi, kus majanduslik olukord on võrreldes [liiduga] äärmiselt ebasoodne”44.

41 Selle ühise metoodika võib pakkuda komisjon.42 ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.43 Piirmäär määratakse 2010. aasta rahvastikuandmete alusel. Piirmäär vastab [...] %-le EL 28 rahvastikust

pärast Horvaatia liitumist ELiga.44 14. oktoobri 1987. aasta otsus kohtuasjas 248/84: Saksamaa vs. komisjon (EKL 1987, lk 4036, punkt

19), 14. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C-169/95: Hispaania vs. komisjon (EKL 1997, lk I-148, punkt 15), ning 7. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas C-310/99: Itaalia vs. komisjon (EKL 2002, lk I-

ET

ET

136. Komisjon leiab, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud tingimused on täidetud nende NUTS 2 piirkondade puhul,45 mille SKP elaniku kohta on alla 75 % liidu keskmisest.

137. Sellest tulenevalt võib liikmesriik määrata punkti a aladeks järgmised alad:

(a) NUTS 2 piirkonnad, mille SKP elaniku kohta ostujõu standardina46 on väiksem kui 75 % EL 27 keskmisest47 (kolme viimase aasta põhjal, mille kohta on olemas Eurostati andmed)48;

(b) ELi toimimise lepingu artiklis 349 viidatud piirkonnad (edaspidi „äärepoolseimad piirkonnad”)49.

138. Abikõlblikud punkti a alad on liikmesriikide kaupa loetletud I lisas.

5.3. Artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erand

139. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c on ette nähtud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”. Euroopa Kohtu seisukoht on järgmine: Euroopa Kohtu seisukoht on järgmine: „artikli 107 lõike 3 punktis c [...] sätestatud erandi mõju on suurema ulatusega, kuivõrd see võimaldab arendada teatavaid piirkondi ilma artikli 107 lõike 3 punktis a nimetatud majanduslikest tingimustest tulenevate piiranguteta, kui selline abi „ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega”. See säte annab komisjonile volituse ka sellise abi andmiseks, mis on ette nähtud majandusliku arengu soodustamiseks liikmesriigi piirkondades, mis on ebasoodsamas olukorras võrreldes selle riigi keskmise olukorraga50.

2289, punkt 77).45 Komisjoni määrus (EÜ) nr 105/2007, 1. veebruar 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 39, 10.2.2007, lk 1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 176/2008, 20. veebruar 2008, millega Bulgaaria ja Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise tõttu muudetakse määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 61, 5.3.2008, lk 1). Suunistes kasutatud andmed põhinevad NUTS 2006 nomenklatuuril.

46 Kõikidel edasistel juhtudel, kui käesolevates suunistes viidatakse SKP-le elaniku kohta, mõõdetakse SKPd ostujõu standardina.

47 Viide piirkondadele, mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 75 % [ühenduse] keskmisest, kehtestati komisjoni teatises artikli 92 lõike 3 punktide a ja c kohaldamismeetodi kohta piirkondliku abi suhtes (EÜT C 212, 12.8.1988, lk 2).

48 Andmed hõlmavad perioodi 2008–2010. Kõikidel edasistel juhtudel, kui viidatakse SKP-le elaniku kohta võrdluses EL 27 keskmisega, põhinevad andmed Eurostati 2008.–2010. aasta piirkondlike andmete keskmisel.

49 Praegu: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Réunion, Saint-Martin, Assoorid, Madeira ja Kanaari saared. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 29. oktoobri 2010. aasta otsusega (2010/718/EL) Saint-Barthélemy saare staatuse muutmise kohta Euroopa Liidu suhtes (ELT L 325, 9.12.2010, lk 4) ei ole Saint-Barthélemy alates 1. jaanuarist 2012 enam äärepoolseim piirkond ning sellest sai ülemeremaa või -territoorium, millele viidatakse ELi toimimise lepingu neljandas osas. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 11. juuli 2012. aasta otsusega (2012/419/EL) (ELT L 204, 31.7.2012, lk 131), millega muudetakse Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes, ei ole Mayotte alates 1. jaanuarist 2014 enam ülemeremaa või- territoorium, vaid sellest saab äärepoolseim piirkond.

50 14. oktoobri 1987. aasta otsus kohtuasjas 248/84: Saksamaa vs. komisjon (EKL 1987, lk 4036, punkt 19).

ET

ET

140. Liidu punkti c alade elanikkonna hõlmatuse ülempiir (edaspidi „punkti c alade hõlmatus”) saadakse, arvates liidu abikõlblike punkti a alade elanikkonna maha kogu elanikkonna ülempiirist, mis on sätestatud punktis 134.

141. Punkti c alasid on kaht liiki:

a) alad, mis vastavad teatavatele eelnevalt kehtestatud tingimustele ning mille liikmesriik võib seetõttu määrata punkti c alaks, ilma et ta peaks seda täpsemalt põhjendama (edaspidi „eelnevalt määratletud punkti c alad”);

b) alad, mille liikmesriik võib oma äranägemise järgi määrata punkti c alaks, eeldusel et liikmesriik tõendab, et selline ala vastab teatavatele sotsiaal-majanduslikele tingimustele (edaspidi „eelnevalt määratlemata punkti c alad”).

5.3.1.Eelnevalt määratletud punkti c alad

5.3.1.1. Punkti c alade hõlmatuse erimäärad eelnevalt määratletud punkti c alade jaoks

142. Komisjon leiab, et igas asjakohases liikmesriigis peab punkti c alade hõlmatus olema piisav, et saada määrata punkti c aladeks alad, mis olid määratud punkti a aladeks varasemal regionaalabi kaardil aastateks 2011–201351 ning mille SKP elaniku kohta jääb oluliselt alla EL 27 keskmise.

143. Komisjon leiab ka, et igas asjakohases liikmesriigis peab punkti c alade hõlmatus olema piisav, et saada määrata punkti c aladeks alad, kus asustus on hõre52.

144. Sellest tulenevalt peetakse eelnevalt määratletud punkti c aladeks järgmisi alasid:

a) endised punkti a alad, mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 90 % EL 27 keskmisest: NUTS 2 piirkonnad, mis määrati perioodil 2011–2013 punkti a aladeks ning mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 90 % EL 27 keskmisest;

b) hõreda asustusega alad: NUTS 3 piirkonnad, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta (Eurostati 2010. aasta rahvastikutiheduse andmete alusel).

145. Iga asjakohane liikmesriik saab punkti c alade hõlmatuse erimäära, mis vastab selle liikmesriigis eelnevalt määratletud punkti c alade elanikkonnale. Eelnevalt määratletud punkti c alade elanikkonna hõlmatuse erimäära võib kasutada üksnes eelnevalt määratletud punkti c alade määramiseks. Eelnevalt määratletud punkti c alade hõlmatuse erimäärad on sätestatud liikmesriikide kaupa I lisas.

5.3.1.2. Eelnevalt määratletud punkti c alade määramine

146. Liikmesriik võib määrata punkti c alaks punktis 144 viidatud eelnevalt määratletud punkti c alad.

147. Hõredalt asustatud alade korral peaks liikmesriik põhimõtteliselt määrama NUTS 3 piirkonnad, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. Siiski võib liikmesriik määrata NUTS 3 piirkondade osasid, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta, või muid naaberalasid, mis asuvad nende NUTS 3 piirkondadega kõrvuti, eeldusel et

51 Punkti a alade loetelu muudeti 2011. aastal (vrdl komisjoni teatis järgmistes liikmesriikide regionaalabi kaartides (ajavahemikuks 1.1.2011 kuni 31.12.2013) esitatud statistilise mõju piirkondades riigiabi saamise õiguse ja abi ülemmäära läbivaatamise kohta (ELT C 222, 17.8.2010, lk 2).

52 Selliste liikmesriikide võimalus määrata alad, kus rahvastikutihedus on hõre, punkti c aladeks, kehtestati komisjoni teadaandes liikmesriikidele ja muudele huvitatud isikutele, milles käsitletakse muudatusi komisjoni teatise (meetodi kohta, mille järgi kohaldatakse artikli 92 lõike 3 punkte a ja c piirkondliku abi suhtes) II osas (EÜT C 364, 20.12.1994, lk 8).

ET

ET

määratud aladel on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta ning et nende määramine ei ületa punktis 143, punkti 144 alapunktis b ja punktis 145 nimetatud punkti c alade hõlmatuse erimäära.

5.3.2.Eelnevalt määratlemata punkti c alad

5.3.2.1. Eelnevalt määratlemata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse määramise meetod liikmesriikide seas

148. Eelnevalt määratlemata punkti c alade kogu elanikkonna hõlmatuse ülempiir liidus saadakse, arvates liidu abikõlblike punkti a alade ning eelnevalt määratletud punkti c alade elanikkonna maha koguhõlmatuse ülempiirist, mis on sätestatud punktis 134. Eelnevalt määratlemata punkti c alade hõlmatus jaotatakse liikmesriikide vahel (välja arvatud liikmesriigid, mille kogu territoorium on abikõlblik punkti a alana), kasutades II lisas sätestatud meetodit.

5.3.2.2. Turvavõrk ja minimaalne elanikkonna hõlmatus

149. Regionaalabi kaartide järjepidevuse ning minimaalse tegevusulatuse tagamiseks kõikides liikmesriikides leiab komisjon, et ükski liikmesriik ei tohiks kaotada üle poole oma koguhõlmatusest võrreldes eelneva perioodiga ning et igas liikmesriigis peaks olema hõlmatud minimaalne elanikkond.

150. Sellest tulenevalt suurendatakse erandina punktis 13453 sätestatud koguhõlmatuse ülempiirist kõikides asjakohastes liikmesriikides punkti c alade hõlmatust vastavalt vajadusele, nii et iga liikmesriigi punkti a ja punkti c alade hõlmatust kokku ei vähendata rohkem kui 50 %, võrreldes aastatega 2007–2013 ning et igas liikmesriigis oleks hõlmatud vähemalt 7,5 % riigi elanikkonnast.

151. Eelnevalt määratlemata punkti c alade hõlmatus, sealhulgas turvavõrk ja minimaalne hõlmatud elanikkond, on sätestatud liikmesriikide kaupa I lisas.

5.3.2.3. Eelnevalt määratlemata punkti c alade määramine

152. Komisjon leiab, et kriteeriumid, mida liikmesriigid kasutavad punkti c alade määramiseks, peaksid kajastama selliste olukordade mitmekesisust, milles võib olla põhjendatud regionaalabi andmine. Seetõttu peaksid kriteeriumid käsitlema teatavaid sotsiaal-majanduslikke, geograafilisi või struktuurseid probleeme ning nendega tuleks ette näha piisavad tagatised, et regionaalabi andmine ei mõjutaks negatiivselt kaubandustingimusi ulatuses, mis oleks vastuolus ühise huviga.

153. Sellest tulenevalt võib liikmesriik määrata punkti c aladeks eelnevalt määratlemata punkti c alad, mis on kindlaks määratud järgmiste kriteeriumide alusel:

a) 1. kriteerium: vähemalt 100 000 elanikuga naaberalad,54 mis asuvad NUTS 2 või NUTS 3 piirkondades, kus

– SKP elaniku kohta on EL 27 keskmisest väiksem või

– töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest55.53 Selle sättega suurendatakse koguhõlmatust [..] %-ni EL 27 elanikkonnast.54 Elanikkonna künnist langetatakse 50 000 elanikuni liikmesriikides, mille eelnevalt määratlemata punkti

c alade hõlmatus on alla 1 miljoni elaniku, või 10 000 elanikuni liikmesriikides, mille koguelanikkond on alla 1 miljoni.

55 Töötuse korral peaksid arvutused põhinema Eurostati piirkondlikel andmetel, kasutades viimase kolme aasta keskmist, mille kohta on sellised andmed olemas (regionaalabi kaardist teatamise ajal). Kui ei ole märgitud teisiti, kehtib see säte kõikide edasiste viidete suhtes töötuse määrale seoses riigi keskmisega.

ET

ET

c) 2. kriteerium: NUTS 3 piirkonnad, kus on alla 100 000 elaniku ning kus

– SKP elaniku kohta on EL 27 keskmisest väiksem või

– töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest.

d) 3. kriteerium: saared ja naaberalad, mida iseloomustab geograafiline eraldatus (nt poolsaared või mägipiirkonnad), kus

– SKP elaniku kohta on EL-27 keskmisest väiksem56 või

– töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest57 või

– on alla 5000 elaniku.

e) 4. kriteerium: NUTS 3 piirkonnad või NUTS 3 piirkondade osad, mis moodustavad naaberalad, mis asuvad punkti a ala kõrval või millel on ühine maismaapiir riigiga väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA).

f) 5. kriteerium: vähemalt 50 000 elanikuga naaberalad,58 kus toimuvad suured struktuursed muudatused või mis on tõsises suhtelises languses, eeldusel et sellised alad ei asu NUTS 3 piirkondades või naaberaladel, mis vastavad tingimustele, mis võimaldavad määrata alad eelnevalt määratletud aladena, või 1.–4. kriteeriumile. Liikmesriik peab tõendama, et kohaldatavad tingimused on täidetud, võrreldes sotsiaal-majanduslike näitajate alusel asjakohaseid alasid liidu teiste sarnaste alade olukorraga.

154. Punktis 153 viidatud kriteeriumide kohaldamisel tähendavad „naaberalad” kõiki kohalike haldusüksuste (LAU 2) alasid59 või terviklike LAU 2 alade rühma. LAU 2 alade rühma peetakse naaberalaks, kui igal rühma kuuluval alal on ühine halduspiir rühma teise alaga. Kui sellisesse rühma kuuluva ühe või mitme LAU 2 ala elanikkond ületab 1.–5. kriteeriumi alusel nõutud minimaalse elanikkonna naaberaladel (sealhulgas elanikkonna vähendatud künnised vastavalt neile kriteeriumidele), võib liikmesriik määrata selliste alade osad, eeldusel et iga osa elanikkond moodustab vähemalt 75 % kohaldatava kriteeriumi alusel nõutud minimaalsest elanikkonnast.

155. Määratakse kindlaks vastavus iga liikmesriigi puhul lubatud elanikkonna hõlmatusele, võttes aluseks riikliku statistikaameti kõige värskemad andmed asjakohaste alade koguelanikkonna kohta.

5.4. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes kohaldatavad maksimaalsed abi osatähtsused

156. Komisjon leiab, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi maksimaalsed abi osatähtsused peavad võtma arvesse liidu piirkondade arengutaseme erinevuste

56 Selle määramiseks, kas sellistel saartel ja naaberaladel on SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest väiksem, võib liikmesriik viidata riikliku statistikaameti või muu tunnustatud allika esitatud andmetele.

57 Selle määramiseks, kas sellistel saartel ja naaberaladel on töötuse määr üle 115 % riigi keskmisest, võib liikmesriik viidata riikliku statistikaameti või muu tunnustatud allika esitatud andmetele.

58 Elanikkonna künnist langetatakse 25 000 elanikuni liikmesriikides, mille eelnevalt määratlemata punkti c alade hõlmatus on alla 1 miljoni elaniku, või 10 000 elanikuni liikmesriikides, mille koguelanikkond on alla 1 miljoni.

59 See säte kehtib ka LAU 1 alade suhtes, kui nende alade elanikkond on väiksem kui LAU 2 alal, mille osa need moodustavad.

ET

ET

olemust ja ulatust. Abi osatähtsused peavad seetõttu olema punkti a aladel suuremad kui punkti c aladel.

5.4.1.Maksimaalsed abi osatähtsused punkti a aladel

157. Abi osatähtsus punkti a aladel ei tohi olla suurem kui järgmised väärtused:

a) 50 % brutoekvivalendist NUTS 2 piirkondades, kus SKP elaniku kohta on alla 45 % EL 27 keskmisest;

b) 35 % brutoekvivalendist NUTS 2 piirkondades, kus SKP elaniku kohta on 45–60 % EL 27 keskmisest;

c) 25 % brutoekvivalendist NUTS 2 piirkondades, kus SKP elaniku kohta on üle 60 % EL 27 keskmisest.

158. Punktis 157 sätestatud maksimaalseid abi osatähtsusi võib suurendada kuni 10 protsendipunkti äärepoolseimates piirkondades, kus SKP elaniku kohta on alla 75 % EL-27 keskmisest, või kuni 5 protsendipunkti teistes äärepoolseimates piirkondades.

159. Punktis 157 sätestatud maksimaalseid abi osatähtsusi võib suurendada kuni 20 protsendipunkti väikeste ettevõtjate ning kuni 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

5.4.2.Maksimaalsed abi osatähtsused punkti c aladel

160. Nagu on märgitud punktis 9, leiab komisjon, et punkti c aladel kaaluvad suurettevõtjatele antava investeeringuteks ettenähtud regionaalabi otsesed negatiivsed mõjud tõenäoliselt üles võimalikud positiivsed mõjud. Seetõttu tuleks punkti c aladel investeeringuteks ettenähtud regionaalabi anda üksnes VKEdele.

161. Sellest tulenevalt ei tohi abi osatähtsus punkti c aladel põhimõtteliselt olla väikeste ettevõtjate puhul üle 30 % ning keskmise suurusega ettevõtjate puhul 20 % brutoekvivalendist.

162. Endistel punkti a aladel, kus SKP elaniku kohta on alla 90 % EL 27 keskmisest, võib 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 abi osatähtsust suurendada kuni 5 protsendipunkti.

163. Kui punkti c ala piirneb punkti a alaga, võib asjakohasel punkti c alal lubatud maksimaalset abi osatähtsust vajaduse korral suurendada, et erinevus abi osatähtsuste vahel nendel aladel ei ületaks 15 protsendipunkti.

5.5. Teatamine ja kokkusobivaks kuulutamine

164. Pärast käesolevate suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, peab iga liikmesriik teatama komisjonile viivitamata 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kohaldatava regionaalabi kaardi. Iga teatamine peab sisaldama III lisas sätestatud vormil nõutud teavet.

165. Komisjon vaatab nimetatud teatamised läbi käesolevate suuniste alusel. Läbivaatamise tulemusena võtab komisjon vastu otsused iga liikmesriigi regionaalabi kaardi heakskiitmise kohta. Kõik regionaalabi kaardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning need moodustavad regionaalabi suuniste lahutamatu osa.

ET

ET

5.6. Muudatused

5.6.1.Elanikkonna reserv

166. Liikmesriik võib omal algatusel otsustada kehtestada riigi elanikkonna hõlmatuse reservi, mis koosneb erinevustest asjakohase riigi elanikkonna hõlmatuse ülempiiri, nagu selle on määranud komisjon,60 ning selle riigi regionaalabi kaardil määratud punkti a ja punkti c aladel kasutatud hõlmatuse vahel.

167. Kui liikmesriik on otsustanud sellise reservi luua, võib ta igal ajal kasutada reservi uute punkti c alade lisamiseks kaardile, kuni saavutatakse riigi elanikkonna hõlmatuse ülempiir. Selleks võib liikmesriik toetuda kõige uuematele kättesaadavatele sotsiaal-majanduslikele andmetele, mis saadakse riigi statistikaametilt või muust tunnustatud allikast. Asjakohaste punkti c alade elanikkond arvutatakse algse kaardi koostamisel kasutatud rahvastikuandmete alusel.

168. Liikmesriik peab teatama komisjonile elanikkonna reservi igast kasutamisest enne selliste muudatuste jõustamist.

5.6.2.Punkti c alade vaheläbivaatus

169. Komisjon teeb 2017. aastal punkti c alade vaheülevaatuse.

170. Liikmesriik võib muuta regionaalabi kaardil esitatud punkti c alade loetelu (riigi punkti c alade hõlmatuse ülempiirist kinni pidades, põhinedes kaardi koostamisel kasutatud rahvastikuandmetel) alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020. Need muudatused ei tohi olla suuremad kui 50 % liikmesriigi punkti c alade hõlmatusest.

171. Selleks võib liikmesriik viidata riigi statistikaametilt või muust tunnustatud allikast saadud andmetele, mis käsitlevad SKPd elaniku kohta ning töötuse määra, kasutades kolme viimase sellise aasta keskmist, mille kohta on sellised andmed olemas (muudetud kaardist teatamise ajal). Asjakohaste punkti c alade elanikkond arvutatakse algse kaardi koostamisel kasutatud rahvastikuandmete alusel.

172. Liikmesriik peab teatama komisjonile sellistest muudatustest hiljemalt 1. aprilliks 2017 ning enne nende jõustamist.

6. JÕUSTUMINE JA KOHALDATAVUS

173. Käesolevad suunised jõustuvad Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Komisjon kohaldab neid suuniseid kõikidel juhtudel, kui ta hindab pärast 31. detsembrit 2013 antava regionaalabi kokkusobivust. Regionaalabi, mida on antud või mida antakse ebaseaduslikult enne 1. jaanuari 2014, hinnatakse kooskõlas eeskirjadega, mis on jõus abi andmise kuupäeval.

174. Kuna teatamised peavad olema vastavuses regionaalabi kaardiga, ei saa regionaalabi kavadest või pärast 31. detsembrit 2013 antavatest abimeetmetest teatamisi tavaliselt pidada täielikuks enne, kui asjakohase liikmesriigi kohta on vastu võetud regionaalabi kaart kooskõlas alajaotises 5.5 kirjeldatud korraldustega. Sellest tulenevalt ei uuri komisjon tavaliselt pärast 31. detsembrit 2013 kohaldatavast regionaalabi kavadest teatamisi või pärast seda kuupäeva antavat abi enne, kui on vastu võetud asjakohase liikmesriigi regionaalabi kaart.

60 Vrdl II lisa.

ET

ET

175. Komisjon leiab, et käesolevate suuniste rakendamine toob kaasa olulisi muudatusi regionaalabi suhtes kohaldatavates eeskirjades kogu ELis. Peale selle tundub, et ELis valitsevaid muutunud majandus- ja sotsiaaltingimusi arvestades on vaja vaadata üle kõikide regionaalabi kavade jätkuv õigustatus ja tõhusus, sealhulgas nii investeerimisabi kui ka tegevusabi kavad. Kõnealustel põhjustel pakub komisjon ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 alusel liikmesriikidele välja järgmised asjakohased meetmed:

– liikmesriigid piiravad kõikide olemasolevate grupierandiga hõlmatud regionaalabi kavade ja kõikide regionaalabi kaartide ajalist kohaldamist abiga, mis antakse 13. detsembril 2013 või enne seda;

– liikmesriigid muudavad muid olemasolevaid horisontaalse abi kavasid, milles sätestatakse erikohtlemine sellise abi puhul, mida antakse projektidele abistatud aladel, tagamaks et abi, mis antakse pärast 31. detsembrit 2013, on kooskõlas abi andmise kuupäeval kehtiva regionaalabi kaardiga.

– Liikmesriigid kinnitavad eespool esitatud ettepanekute vastuvõtmist [….] 2013.

176. Tuleks silmas pidada, et üldise grupierandi määruse 800/200861 ja regionaalabi käsitleva üldise grupierandi määruse62 alusel grupierandiga hõlmatud regionaalabi kavad aeguvad 2013. aasta lõpus ning et kuuekuune üleminekuperiood, mis on pärast määruse aegumist ette nähtud teatavatele üldise grupierandi määruse alusel grupierandiga hõlmatud kavadele, ei kehti regionaalabi suhtes.

7. LÄBIVAATAMINE

177. Komisjon võib otsustada vaadata käesolevad suunised läbi või neid muuta igal ajal, kui see osutub vajalikuks konkurentsipoliitikaga seotud põhjustel või selleks, et võtta arvesse ELi muid poliitilisi strateegiaid ja rahvusvahelisi kohustusi.

61 Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus), ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.

62 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1628/2006, 24. oktoober 2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (regionaalabi käsitlev üldise grupierandi määrus), ELT L 302, 1.11.2006, lk 29.

ET

ET

178.I lisa

Regionaalabiga hõlmatus liikmesriikide kaupa ajavahemikul 2014–2020

Belgia NUTS piirkonnad SKP63 Elanikkond64

Eelnevalt määratletud punkti c alad (endised punkti a alad)65

BE32 Prov. Hainaut ##.## ##.##

Eelnevalt määratlemata punkti c alad — — ##.##

Elanikkonna koguhõlmatus 2014–2020 — — ##.##

Bulgaaria NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad BG31 Severozapaden ##.## ##.##

BG32 Severentsentralen ##.## ##.##

BG33 Severoiztochen ##.## ##.##

BG34 Yugoiztochen ##.## ##.##

BG41 Yugozapaden ##.## ##.##

BG42 Yuzhentsentralen ##.## ##.##

Elanikkonna koguhõlmatus 2014–2020 — — 100.0

Tšehhi Vabariik NUTS piikonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad CZ02 StředníČechy ##.## ##.##

CZ03 Jihozápad ##.## ##.##

CZ04 Severozápad ##.## ##.##

CZ05 Severovýchod ##.## ##.##

CZ06 Jihovýchod ##.## ##.##

CZ07 Střední Morava ##.## ##.##

CZ08 Moravskoslezsko ##.## ##.##


63 SKP elaniku kohta väljendatuna ostujõu standardis, keskmine näitaja ajavahemikul 2008–2010 (EL 27 = 100 %).

64 Osakaal riigi elanikkonnast (2010. aasta elanikkond).65 Endised punkti a alad, mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 90 % EL 27 keskmisest. [NB:

Käesolevas lisas määratakse eelnevalt määratletud punkti c alad SKP alusel elaniku kohta ajavahemikul 2007-2009 (künniseks on 90 % EL 27 keskmisest) ja lähtuvalt Eurostati andmetest elanikkonna tiheduse kohta 2009. aastal.]

ET

ET

Taani NUTS piirkonnad SKP Elanikkond



Saksamaa NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Eelnevalt määratlemata punkti c alad (endised punkti a alad)

DE41 Brandenburg - Nordost ##.## ##.##

DE80 Mecklenburg-Vorpommern

##.## ##.##

DED1 Chemnitz ##.## ##.##

DED2 Dresden ##.## ##.##

DEE0 Sachsen-Anhalt ##.## ##.##

DEG0 Thüringen ##.## ##.##



Eesti NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad EE00 Eesti ##.## 100.0


Iirimaa NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Eelnevalt määratlemata punkti c alad — ##.## ##.##


Kreeka NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad GR11 AnatolikiMakedoniaThraki

##.## ##.##

GR12 KentrikiMakedonia ##.## ##.##

GR14 Thessalia ##.## ##.##

GR21 Ipeiros ##.## ##.##

GR23 DytikiEllada ##.## ##.##


GR13 DytikiMakedonia ##.## ##.##

GR22 Ionia Nisia ##.## ##.##

ET

ET

GR25 Peloponnisos ##.## ##.##

GR41 VoreioAigaio ##.## ##.##

GR43 Kriti ##.## ##.##

Eelnevalt määratlemata punkti c alad (hõreda asustusega alad)

GR243 Evrytania — ##.##


Rahvastiku koguhõlmatus 2014–2020 — — ##.##

Hispaania NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad ES43 Extremadura ##.## ##.##

ES70 Canarias ##.## ##.##


ES42 Castilla-la Mancha ##.## ##.##

ES61 Andalucia ##.## ##.##


ES242 Teruel — ##.##

ES417 Soria — ##.##

Eelnevalt asustatud punkti c alad — — ##.##


Prantsusmaa NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad FR91 Guadeloupe ##.## ##.##

FR92 Martinique ##.## ##.##

FR93 Guyane ##.## ##.##

FR94 Réunion ##.## ##.##

Saint-Martin* : :

Mayotte* : :


Rahvastiku koguhõlmatus 2014–2020 — — ##.##* Saint-Martin ja Mayotte on kõige äärepoolsemad piirkonnad, aga neid ei ole esitatud 2006 NUTS nomenklatuuris, kuna riiklike õigusaktidega muudeti Saint-Martini haldusseisundit 2007. aastal ja Mayotte’i haldusseisundit 2011. aastal.

Itaalia NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad ITF3 Campania ##.## ##.##

ITF4 Puglia ##.## ##.##

ITF5 Basilicata ##.## ##.##

ET

ET

ITF6 Calabria ##.## ##.##

ITG1 Sicilia ##.## ##.##



Küpros NUTS piirkonnad SKP Elanikkond



Läti NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti ala alad LV00 Latvija ##.## 100.0

Rahvastiku koguhõlmatus 2014–2020 — — 100.0

Leedu NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad LT00 Lietuva ##.## 100.0


Luksemburg NUTS piirkonnad SKP Elanikkond



Ungari NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad HU21 Közép-Dunántúl ##.## ##.##

HU22 Nyugat-Dunántúl ##.## ##.##

HU23 Dél-Dunántúl ##.## ##.##

HU31 Észak-Magyarország ##.## ##.##

HU32 Észak-Alföld ##.## ##.##

HU33 Dél-Alföld ##.## ##.##



ET

ET

Malta NUTS piirkonnad SKP Elanikkond


MT00 Malta ##.## 100.0


Holland NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Eelnevalt määratlemata punkti c alad — — 7.5


Austria NUTS piirkonnad SKP Elanikkond



Poola NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad PL11 Łódzkie ##.## ##.##

PL21 Małopolskie ##.## ##.##

PL22 Śląskie ##.## ##.##

PL31 Lubelskie ##.## ##.##

PL32 Podkarpackie ##.## ##.##

PL33 Świętokrzyskie ##.## ##.##

PL34 Podlaskie ##.## ##.##

PL41 Wielkopolskie ##.## ##.##

PL42 Zachodniopomorskie ##.## ##.##

PL43 Lubuskie ##.## ##.##

PL51 Dolnośląskie ##.## ##.##

PL52 Opolskie ##.## ##.##

PL61 Kujawsko-Pomorskie ##.## ##.##

PL62 Warmińsko-Mazurskie ##.## ##.##

PL63 Pomorskie ##.## ##.##



Portugal NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

ET

ET

Punkti a alad PT11 Norte ##.## ##.##

PT16 Centro (PT) ##.## ##.##

PT18 Alentejo ##.## ##.##

PT20 Região Autónoma dos Açores

##.## ##.##

PT30 Região Autónoma da Madeira

##.## ##.##



Rumeenia NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad RO11 Nord-Vest ##.## ##.##

RO12 Centru ##.## ##.##

RO21 Nord-Est ##.## ##.##

RO22 Sud-Est ##.## ##.##

RO31 Sud – Muntenia ##.## ##.##

RO41 Sud-Vest Oltenia ##.## ##.##

RO42 Vest ##.## ##.##


Sloveenia NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad SI01 VzhodnaSlovenija ##.## ##.##



Slovakkia NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad SK02 ZápadnéSlovensko ##.## ##.##

SK03 StrednéSlovensko ##.## ##.##

SK04 VýchodnéSlovensko ##.## ##.##


Soome NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

ET

ET


FI131 Etelä-Savo — ##.##

FI133 Pohjois-Karjala — ##.##

FI134 Kainuu — ##.##

FI1A2 Pohjois-Pohjanmaa — ##.##

FI1A3 Lappi — ##.##



Rootsi NUTS piirkonnad SKP Elanikkond


SE312 Dalarnaslän — ##.##

SE321 Västernorrlandslän — ##.##

SE322 Jämtlandslän — ##.##

SE331 Västerbottenslän — ##.##

SE332 Norrbottenslän — ##.##


Ühendkuningriik NUTS piirkonnad SKP Elanikkond

Punkti a alad UKK30 Cornwall and the Isles of Scilly

##.## ##.##

UKL1 West Wales and The Valleys

##.## ##.##


UKM61 Caithness & Sutherland and Ross & Cromarty

— ##.##

UKM63 Lochaber, Skye &Lochalsh, Arran &Cumbrae and Argyll & Bute

— ##.##

UKM64 EileanSiar (Western Isles)

— ##.##



ET

ET

II lisa

Eelnevalt määratlemata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse määramise meetod liikmesriikide seas

Komisjon kehtestab eelnevalt määratlemata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse määramise igas asjaomases liikmesriigis järgmise meetodi kohaldamise teel:

1. Komisjon määratleb igas asjaomases liikmesriigis need NUTS 3 piirkonnad, mis ei paikne järgmistel aladel:

– I lisas loetletud abikõlblikud punkti a alad;

– endised punkti a alad, kus SKP elaniku kohta on väiksem kui 90 % ELi-27 keskmisest näitajast;

– hõreda asustusega piirkonnad.

2. Komisjon määratleb 1. etapis kindlaks määratud NUTS 3 piirkondade hulgast need, kus on kas:

– SKP elaniku kohta66 väiksem kui ühe elaniku kohta arvutatud riigi SKP lahknevuse künnis67, või

– töötuse määr kõrgem kui riigi töötuse lahknevuse künnis68 või üle 150 % riigi keskmisest näitajast, või

– SKP elaniku kohta väiksem kui 90 % ELi-27 keskmisest näitajast, või;

– töötuse määr üle 125 % EL-27 keskmisest näitajast.

3. Eelnevalt määratlemata punkti c alade elanikkonna hõlmatus liikmesriigi i(Ai) puhul määratakse kindlaks järgmise valemi abil (protsendina EL 27 elanikkonnast):

Ai= pi/ P × 100

kus:

pi on liikmesriigis i 2. etapis määratletud NUTS 3 piirkondade elanikkond69.

66 Kõik käesolevas lisas esitatud andmed, mis käsitlevad SKP-d elaniku kohta ja töötust, põhinevad viimase kolme aasta kohta esitatud Eurostati kättesaadavatel andmetel, st andmetel, mis käsitlevad SKP-d elaniku kohta ajavahemikul 2008–2010 ja töötust käsitlevatel andmetel ajavahemikul 2009–2011. Kui asjaomaste aastate kohta ei ole kättesaadavad NUTS 3 tasandi andmed, kasutatakse andmeid selle NUTS 2 piirkonna kohta, kus asjaomased NUTS 3 piirkonnad asuvad.

67 Elaniku kohta arvutatud riikliku SKP lahknevuse künnis määratakse liikmesriigi i puhul (TGi) kindlaks järgmise valemi abil (protsendina riigi SKP-st elaniku kohta):

(TG)i = 85 × ((1 + 100 / gi) / 2),

kus gi on liikmesriigi i SKP elaniku kohta protsendina EL 27 keskmisest näitajast. 68 Riigi töötuse määra lahknevuse künnis liikmesriigi i puhul (TUi) määratakse kindlaks järgmise valemi

alusel (protsendina riigi töötuse määrast):

(TU)i = 115 × ((1 + 100 / ui) / 2),

kus ui on riigi töötuse määr liikmesriigis i protsendina EL 27 keskmisest näitajast. 69 NUTS 3 piirkondade elanikkond määratakse kindlaks elanikkonna andmete põhjal, mida Eurostat

kasutab piirkondliku SKP arvutamiseks elaniku kohta 2010. aastal.

ET

ET

P on EL-27 2. etapis kindlaks määratud NUTS 3 piirkondade elanikkonna summa.

ET

ET

III lisa

Regionaalabi kaartidel oleva teabe esitamise vorm

4. Liikmesriik peab vajaduse korral esitama teabe kõikide järgmiste määramiseks esitatud alade kategooriate kohta:

– punkti a alad;

– endised punkti a alad, kus SKP elaniku kohta on väiksem kui 90 % EL-27 keskmisest näitajast;

– hõreda asustusega alad;

– eelnevalt määratlemata punkti c alad, mis on määratud 1. kriteeriumi alusel;





5. Liikmesriik peab iga kategooria puhul esitama kõikide välja pakutud alade kohta järgmise teabe:

– ala määratlus (vastav NUTS 2 või NUTS 3 piirkonna kood, LAU 2 või LAU 1 kood alade puhul, mis moodustavad naaberala, või muud asjaomaste haldusüksuste puhul kasutatavad ametlikud nimetused);

– prognoositav abi osatähtsus ajavahemikul 2014–2020 asjaomasel alal või nende punkti a alade puhul, kus SKP on väiksem kui 90 % EL-27 keskmisest näitajast ajavahemikul 2014-2016 ja 2017-2020 (võttes vajaduse korral arvesse abi osatähtsuse suurenemise vastavalt punktidele 158, 162 või 163);

– ala kogurahvastik (residendid) vastavalt punktile 155.

6. 1.–5. kriteeriumi alusel määratud hõreda asustusega alade ja eelnevalt määratlemata alade puhul peab liikmesriik esitama piisavad tõendid selle kohta, et kõik punktides 7 ja 153–155 kehtestatud kohaldatavad tingimused on täidetud.

ET

ET

IV lisa

Terasesektori määratlus

Käesolevates suunistes kasutatakse mõistet „terasesektor”, mille all mõistetakse kõiki tegevusi, mis on seotud ühe või enama järgmises loetelus esitatud toote tootmisega:

a) malm ja ferrosulamid: terase tootmiseks ja rauasulatuseks mõeldud malm ja muu toormalm, peegelmalm ja süsinikrikastatud ferromangaan, välja avatud muud ferrosulamid;

b) rauast ja tavalisest või eriterasest toor- ja pooltooted: vedel terasevalu pidevvaluna või muul moel, sealhulgas pooltoodete valmistamiseks: valuplokid, kangid, plaadid; teraslatid ja tinatatud latid; lai kuumvaltsitud rullteras, välja arvatud valandite valmistamiseks kasutatava vedelterasevalu tootmine väikestes ja keskmise suurusega valukodades;

c) kuumtöödeldud tooted rauast ja tavalisest või eriterasest: rööpad, liiprid, alusplaadid ja lukuliiprid, talad, massiivsed kujundprofiilid pikkusega vähemalt 80 mm, sulundkonstruktsioonid, vardad ja kujundprofiilid pikkusega alla 80 mm, plaadid laiusega alla 150 mm, valtstraat, ümartoru- ja nelikanttoru-profiilteras, kuumvaltsitud teraslatid ja -ribad (sealhulgas terasribad rullidena), kuumvaltsitud lehtteras (kaetud ja katmata), plaat- ja lehtteras paksusega vähemalt 3 mm, universaalplaadid laiusega vähemalt 150 mm, välja arvatud traat ja traaditooted, külmtõmmatud terasvardad ja malmvalu;

d) külmvaltsterasest tooted: algeplekk, plii-tinasulamiga pinnatud plekk, mustplekk, tsingitud lehtteras, muu materjaliga kaetud lehtteras, külmvaltsitud lehtteras, tinatamiseks ettenähtud elektrotehniline lehtteras ja teraseribad, külmvaltslehed rullide ja ribadena;

e) torud: kõik õmblusteta terastorud ja needitud terasest keevistorud läbimõõduga üle 406,4 mm.

Sünteeskiusektori määratlus

Käesolevate suuniste kontekstis hõlmab sünteeskiusektor järgmist:

a) polüestril, polüamiidil, akrüülil või polüpropüleenil põhinevate igat liiki kiudude ja lõngade valmistamist ekstrusiooni/tekstureerimise teel, olenemata nende lõppkasutusest või

b) polümerisatsioon (sh polükondensatsioon), kui see on kasutatavate seadmete seisukohalt üks osa ekstrusioonist või

c) kõik kõrvalprotsessid, mis on seotud võimaliku abisaaja või mõne teise samasse kontserni kuuluva äriühingu olemasoleva ekstrusiooni-/tekstureerimisvõimsusega ning mis on kõnealuse majandustegevuse puhul kasutatavate seadmete kaudu selle tootmisvõimsusega integreeritud.

ET

ET

V lisa

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi taotlemise vorm

- Teave abisaaja kohta:

Nimi, peamine tegevuskoht, peamine tegevusala (NACE kood), Ettevõtte kinnitus selle kohta, et ta ei ole päästmise ja ümberkorraldamise suunistes määratletud

raskustes olev äriühing. Teave abi kohta (nii vähese tähtsusega kui ka riigiabi), mida on saadud viimase kolme aasta jooksul

teiste projektide jaoks samas NUTS 3 piirkonnas, kus uus investeering tehakse. Teave regionaalabi kohta, mis saadi või saadakse sama projekti jaoks teistelt abi andvatelt asutustelt.

- Teave toetatava projekti/tegevuse kohta:

Investeerimisprojekti lühikirjeldus. Lühikirjeldus prognoositavate positiivsete mõjude kohta asjaomasel alal (nt loodud või säilitatud

töökohtade arv, teadus-, arendus- ja uuendustegevus, koolitustegevus, klastri loomine) Vastav õiguslik alus (riigi, ELi või mõlemad)) Projekti elluviimise kavandatud algus- ja lõppkuupäev Projekti asukoht(-kohad)

- Teave projekti rahastamise kohta:

Investeeringud ja muud seotud kulud, teatatud abimeetmete puhul tulude ja kulude analüüs Abikõlblikud kogukulud Nõutav abisumma Abi osatähtsus

- Teave abi vajaduse ja selle eeldatava mõju kohta:

Lühike selgitus abi vajaduse ja selle mõju kohta investeerimisotsusele või asukohta käsitlevate otsusele. Tuleks märkida ka alternatiivne asukoht abi puudumise korral.

Kinnitus selle kohta, et abisaaja ja töövõtjad ei ole projekti teostamise kohta sõlminud tagasivõetamatut lepingut.

ET

ET

regional state aid · web view, välja arvatud kalandus ja vesiviljelus, käsitletakse nõukogu...

Documents