põllumajandus, kalandus ja maaelu areng: uudiseid …...ja maaelu areng uudiseid minevikust toomas...
TRANSCRIPT
Põllumajandus, kalandus
ja maaelu arengUudiseid minevikust
Toomas KevvaiMaaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler13.11.2019
Eestil on head eeldusedpõllumajanduslikuks tootmiseks
• Kuulume maailma tippu haritava põllumaa pindalalt
inimese kohta (0,52 ha inimese kohta).
• Meil on kasutada laialdased veeressursid, mis annab
globaalse tugeva konkurentsieelise.
• Erinevate kliimaprognooside kohaselt võib meie
piirkond olla üks vähestest, kus tootmistingimused
ajas paranevad.
1991-1997
Maareform – restitutsioon
Põllumajandusreform –
riigimajandite varade
privatiseerimine – suures osas
tolleagsetele töötajatele
Põllumajanduspoliitika reform –
reguleerimata kaubavahetus
ning sisemaise toetuse puudus
-120
-100
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
100
1986
1987
1988
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
Estonia
EU
Tootjatoetuse ekvivalent (PSE %)
Eesti põllumajanduspoliitika areng 1990-2000
Evolutsioon pärast revolutsiooni
Suur pauk (1989-199X)
1992 - Rakendusteadus, tõu- ja sordiaretus
1993 - sooduskrediit,
1995 ? Nõuanne
1997 - Laenutagatis
1997 - Kapitalitoetus
1997 – Otsetoetused (EL liitumiseks ettevalmistuseks)
2000 – Mahe
2001 - PM keskkond
Põllumajandussektori brutokuupalk võrdluses Eesti tegevusalade keskmisega
41 eurot
vs
68 eurot
1107
eurot
vs
1391
eurot
Allikas: SA
61,1
59,7
57,2
56,2
56,7
57,2
58,4
58,6
60,6
63,6
64,6
64,8
59,1
56,5
60,2
61,9
63
63,9
66,9
66,7
68,8
69,8
51,9
52,9
51
50,1
50,8
50,4
52,4
52,1
52,4
58
59
59,3
53,7
52,5
57
58,5
60,2
61
61,4
63,3
64,5
64,5
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
0
10
20
30
40
50
60
70
80
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Tööhõive ja töötuse määr linnas ja maal 1997-2018
Linnaline asula Tööhõive määr, % Maa-asula Tööhõive määr, %
Linnaline asula Töötuse määr, % Maa-asula Töötuse määr, %
Põllumajandusele ja maaelu arenguks makstud toetused ja põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus, mln eurot
Allikas: SA, PRIA
Loomade arv 1994-2019
419 500
249 800 251 900
459 800
340 100
290 400
61 50041 700
78 30
0
50 000
100 000
150 000
200 000
250 000
300 000
350 000
400 000
450 000
500 000
1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019I pa
Veised Sead Lambad ja kitsed Hobused
Allikas: SA
Eesti kaitsekulud ja toetused põllumajandusele ning maaelule
1993- 2019, mln eurot
1993 ca 4 mln
põllumajandusele
, 10 mln
kaitsekuludeks
2019 ca 322 mln
põllumajandusel
e, 585 mln
kaitsekuludeks
Allikas: PRIA, Maailmapank, NATO
Postimees 07.04.1997 - Toetada tuleb vaid tõhusamaid
põllumajandusharusid
Majandusminister Jaak Leimanni juhitud
komisjon on esitanud valitsusele arutamiseks
rea ettepanekuid, mille järgi tuleks
kehtestada kaitsetollid sealihale, maksta
toetusi teravilja- ning loomakasvatajatele
ning kiirendada maareformi ja parandada
maakorraldust.
Postimees 01.08.1998
Põllumajanduse kehvad päevad, Valitsuse ja põllumajandustootjate kõnelused lõppesid tulemuseta
Vaheprotokollis seisab, et kokkuleppele ei jõutud põllumajandussaaduste turu korraldamise abinõudes, põllumajanduse tootmiseks antavate riiklike krediidisoodustuste ja toetuste suuruses ning võimalikes katteallikates. Sisuliselt aga ei andnud valitsus tootjatele nende nõutud 1,27 miljardit krooni, vaid lubas põllumajandustoetusteks kokku 730 miljonit.
EL liitumisläbirääkimised järjekord
Veterinaaria, fütosanitaaria, toiduohutuse, loomade heaolu jms küsimused kokku lepitud
ÜPP rakendamine (viimane liitumiseelne aasta)
infokild
2003 EI RÄÄGITUD LÄBI ÜPP otsetoetuse taset vaid toetatavate loomade ja
teraviljahektarite arvu.
ÜPP reform 2004 tekitas uue numbri, st ühtse otsemakse hektarilt. See leiti
liites kokku kõik senised toetused ja jagades kasutuses oleva maaga
EESTI EI VÕTNUD SELLES ARVUTUSES ALUSEKS MITTE TEGELIKKU
PÕLLUMAJANDUSKASUTUST, MIS OLI 90NDATE LÕPUKS LANGENUD VÄGA
MADALALE. ST 570 TUHANDE HEKTARI ASEMEL JAGATI KOGU OTSETOETUSTE
SUMMA 800 000 HEKTARIGA.
Kui me oleks jaganud 570 000 hektariga, siis oleks meie praegune otsetoetus
olnud ligi 100% Euroopa keskmisest aga meil oleks olnud väga palju
võsastunud põllumajandusmaad-kui maksaksime toetust vaid 570 000 ha
Otsemaksed nii madalalt ja
üleminekuperioodi (alates 25%)?
EK põhjendused
Eelarve 2000-2006 kokkulepe nägi uutele liikmetele
ette 0%
Otsemaksed siiski vajalikud tootmispiirangute
olemasolul
100% otsemaksed – vale signaal ühiskonnale, töötuse
tõus, maa hinna tõus
Franz Fischler kui uue perspektiivi looja
uutele liikmesriikidele „Perfect Storm“
ÜPP 2003 reform sidus
toetused lahti
tootmissuunast
Freedom to farm
Toetused seoti kokku
avaliku hüvega (nõuetega
vastavus…)
Tekitas aga meile sobiva
KUVALDA
KUVALDA
Sepavasar ehk sepahaamer, ka
suurvasar, kuvalda [1], (inglise keeles
sledgehammer, vene keeles кувалда)
on algses tähenduses käsivasarate
hulka kuuluv vabasepistamisel
kasutatav tööriist
Allikas wikipeedia
KUVALDA – nõuame võrdseid otsemakseid!
443
259
379
341
121
311
184
283263
293
95
146
287
262
400
444
230215
152
294
199
247 238 237
155
126
267,14
0
100
200
300
400
500
600
CAP direct payments €/ha
611
ÜPP teine sammas (maaeluareng)
0
50
100
150
200
250
300
BE CZ DK DE EE IE GR ES FR IT CY LV LT LU HU MT NL AT PL PT SI SK FI SE UK BG RO EL-27
II samba toetusi 2006. a UAA/SAPS pinna kohta, €/ha
1068
EL eelarve I ja II samba rahastus kasutatava
põllumaa ha kohta
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2020. EU financing RDP and direct payments per 2013. UAA, €/ha
RDP Direct payments Total
From I pillar to I pillar tranfered funds: FR, LV, UK, BE, CZ, DK, DE, EE, GR, NL, RO
From II pillar to I pillar transfered funds: HR, MT, PL, SK, HU
No transfers between pillars, but budget increased: BG, IE, ES, IT, CY, LU, PT, SE
No transfers between pillars, budget the same: LT, SI, FI
Avaliku sektori kulutuste suhe põllumajanduse kogutoodangu
väärtusesse (OECD 2014-2020 ÜPP raamistikus)
EL kalanduspoliitika lühikursus
Ära anna näljasele kala vaid õng
EL Kalanduspoliitika – kala anname –
aga vähe. Õnged pigem murrame
pooleks
Pärnu Postimees 21.04.2010
Kalurid ehitavad omale külmhoone
Audru vallavalitsus väljastas ehitusloa kalureid
koondavale Eesti kalapüügiühistule külmhoone
ehitamiseks Audru valda Lemmetsa külla spoonitehase
kõrvale.
21.08.2014
Kalurid laiendavad Audru külmhoonet
Eesti kalapüügiühistu, milles osalevad
Saaremaa kalandusettevõttedki, laiendab
PRIA toetusega Audru külmhoonet, et luua
võimalusi oma toodangu müümiseks
Venemaa asemel Euroopasse.
SAPARD
Liitumiseelse abi peamiseks suunaks oli
EL nõuete rakendamine, et olla valmis
EL siseturu avanemiseks
Lisaks eelharjutus täiemahuliseks ÜPP
teiseks sambaks
SUUR LUGU | Eurorahadele ehitatud Eesti –
tugev vundament tulevikuks?
ERR uudistearhiivist materjal
SAPARD
Esimese SAPARDi toetuse Eestis ja kogu
piirkonna peale sai 5. septembril 2001
Eesti põllumees Erki Oidermaa, kes ostis
raha eest kombaini. "Bulgaarias käivitus
SAPARD küll kuu aega enne Eestit, kuid
esimese väljamakseni jõuti hoopis
Eestis," rõõmustas SAPARDi Eesti
agentuuri juhataja Katrin Noorkõiv.
2001-2004
EL siseturg
Toiduohutus laiemas mõttes, see tähendab
taimetervis, taimekaitse, loomatervis, loomade
heaolu, toiduohutus jne jne on Euroopa liidus
juba 1980ndatest ühispoliitika.
See tähendab, et ideaalis kehtivad kõigile
sarnased reeglid
Selle eesmärgiks on see, et kogu EL piires
toodetud toidukaup on takistusteta turustatav
kogu Liidu territooriumil
Raamistik, milles toimime
Väetiste ja taimekaitsevahendite
ohutus ja säästlik kasutamine
Taimetervis
Loomatervis
Loomade heaolu
Söödaohutus
Toiduohutus
Kvaliteetne paljundusmaterjal
Põllumajandusloomade aretus
Sordiaretus ja -kaitse
Geneetilised ressursid
Teadus ja arendustegevus maaelu
arenguks maaeluministeeriumi
hoobadega
Eeltoodule tuginev
mahepõllumajanduse
kvaliteediskeem
See foto, autor: Tundmatu autor, litsents: CC BY-SA
Codex Alimentarius
International Seed
Testing Association - ISTAInternational Plant
Protection Convention
- IPPC
Organisation for Economic Co-
operation and Development -
OECD
World Organisation for
Animal Health - OIE
Maailm
The Food and
Agriculture Organisation
- FAO
World Trade
Organisation - WTO
World Health
Organisation - WHO
International Union for
the Protection of New
Varieties of Plants -
UPOV
Toidukäitlejate arv valdkonniti
99
39
96
150
389
856
105
38
97
13 0
408
965
108
41
157
17
191
434
1000
112
46
153
22
219
465
1133
110
46
232
26
280
500
1059
0
200
400
600
800
1000
1200
Liha Piim Kala Muna Mesi Mitteloomne toit jaliittoit
Eraelamus toiduvalmistajad
Toidukäitlemise ettevõtete arv
2014 2015 2016 2017 2018
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade sihtriigid 2019 (jaanuar-august)
Ekspordi väärtus, mln €
100-170
20-100
10-20
4-10
1-4
0.002-0.1
LEADER eellugu Eestis aastatel 2000-2003
Koostööprojekt Ühendkuningriigi, Eesti, Läti ja Leedu vahelRural Partnership Programme (for Sustainable Rural Livelihoods)
Eesmärk - vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust Lätis,
Leedus ja Eestis eriti ebasoodsates piirkondades
Eestis Kagu-Eesti partnerluse programm 2000-2003
• Iiri konsultantide toel loodi 3 maakonnapõhist partnerlust
(Põlva-, Valga- ja Võrumaal)
• Partnerluse koosseisus kaasati piirkonna arengusse riigi-,
kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja mittetulundussektori esindajad
MEM rakendusuuringud (alates 2014)
Kofeiini riskihinnang Eesti laste ja noorte seas. Eesti innovatsioonipoliitika ja põllumajandusvaldkonna innovatsioonisüsteem. Akrüülamiid toidus. Toidu lisaainetena kasutatavate nitritite kvantitatiivne riskihinnang. Veiste vabapidamise külmlautade loomaheaolualased riskid Eesti tingimustes.
Vähelevinud kultuuridele TKV vajaduste kaardistamine ning aiakultuuridele integreeritud taimekaitse suuniste koostamine. ÜPP I samba raames perioodil 2010-2014 rakendatud meetmete mõju Eesti põllumajandussektori erinevate tootmistüüpide ettevõtete sotsiaal-majanduslikule olukorrale. Eesti toidusektori
ekspordivõimekuse uuring. Mahepõllumajandusele viitavalt märgistatuna turule jõudva toodangu osakaalu hindamine Eesti mahetaime- ja maheloomakasvatussaadustest 2014. aastal.
Maaparandussüsteemi täiendava vee juhtimisel maaparandushoiukulude jaotuse metoodika väljatöötamine. Mulla süsinikuvarude seis ja
dünaamika. Algoritmi koostamine niitmise kontrolli läbiviimiseks Sentinel 1 andmete baasil. Eesti tingimustes oluliste maastikuelementide määratlemine ja
olulisuse hindamine. Karusloomakasvatuse uuring. Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes
liivsavi ja savi pinnastes. Veistelt isoleeritud Escherichia coli antibiootikumiresistentsus Eestis. Eesti mesindussektori struktuuriuuring. Eesti toidusektori tarneahela toimimine ja ebaausate kauplemistavade mõjud. Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti
hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega. Kutselise- ja harrastuskalapüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine.
Dioksiinid ja PCB jõesilmus ja nendest valmistatud toodetes. Digestaadi väetusomaduste ja keskkonnamõju võrdlev uuring vedelsõnniku ja mineraalväetisega. Narva maanteepiiripunktis hobuste veterinaarkontrolli võimaluste loomise
tasuvusuuring. Mikroorganismide säilitamise kaardistamine. Huumusbilansi kalkulaatori edasiarendus ja taimetoitainete bilansikalkulaatori arendus põllu- ning
taluvärava (ettevõtte) põhisena. Huumusbilansi kalkulaatori arendus ja NPK bilansikalkulaatori väljatöötamine ja arendus põllu- ning taluvärava põhisena. Aastaringselt välitingimustes peetavate
lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste
söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta. Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine. SAK viiruse vastupidavust looduslikus keskkonnas soodustavad tegurid.
Putuksiirutajate roll SAK epidemioloogias põhja-parasvöötme tingimustes. Turu-uuring sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise ning sordilise mitmekesisuse kohta. Eesti toidukaupade positsioon
siseturul. Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud. Erinevad võimalikud päritolunimetuse, geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toidud ja joogid Eestis. Koolipuuvilja ja -köögivilja kava rakendamise hindamine 2011/2012-2015/2016. õppeaastatel. Drenaaži süsteemide korrashoiu
uuring keskmistel muldadel. Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses. Mahetoodangu eksport ja Euroopa Liidu riikidesse turustamine. Riskide hindamine tervisele ning keskkonnale Eestis väetistes sisaldavatest
raskemetallidest. Metitsilliinresistentsete stafülokokkide põhjustatud infektsioonide levimus veistel ja koertel Eestis. Sigade kirurgilise kastreerimise alternatiivide
majanduslik mõju. Majanduslik analüüs – ohtlike taimekahjustajate poolt tekitatud kahjude hindamine. Toidukaupade hinnamarginaalid.
Turvas- ja turvastunud muldade kordusmääramised mullastikukaardi täpsustamiseks. Taimekaitsevahendi kasutamisega seonduvate asjaolude välja selgitamine. Pritsmislahuse kõrvalekallet vältivate erifunktsioonidega taimekaitseseadmete ja tavaseadmete võrdlus. Taimekahjustajate leviku hoiatus- ja
prognoosisüsteemi loomine ja haldamine. Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogistest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses. Rakendatavate tuulekaera tõrjeabinõude tõhususe hindamine ja uute võimalike tõrjeabinõude rakendamine tootmises. Agrometeoroloogilised
prognoosid ja kokkuvõtted. Kliimamuutuste mõju põllukultuuridele. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO'de) seemnetes esinemise riskide hindamine.
Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmise mõju hindamine. Protsessi ja katsete maksumuse analüüs. Ergotalkaloidide saadavusehindamine toidus. Sortide üldtendentside analüüsimine. Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) seemnetes esinemise riskide hindamine
2. Mahepõllumajanduses Eestis kasutamiseks sobivad sordid. Eesti maheseemnekasvatuse olukorra
hindamine ja ettepanekud maheseemnekasvatuse arendamiseks. Mahepõllumajanduses soovitatavad proteiini- ja energiarikkad kultuurid ja karjamaasegud. Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli süsteemi analüüs. Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest
mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses aastatel 2016-2017. Aiakultuuride sertifitseeritud materjali tootmise majanduslik analüüs.
Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades ja mittepõllumajanduslikul otstarbel ja taimekaitsevahendite teabe liikumine ja tase kodukasutajate seas.
Puhtimisseadmete tehnilise kontrolli korra ja rakendusjuhise väljatöötamine ja rakendamine. Taimekahjustajate pestitsiidi-resistentsuse uuringud. Mahepõllumajanduslike ravim- ja maitsetaimede kasvatamise agrotehnika. Turuarendustoetuse abil ellu viidud tegevuste mõju nendes osalenud ettevõtjate müügitulemustele. Teatud köögiviljade sortide suhkrute sisalduse analüüsimine akrüülamiidi tekkimise potentsiaali hindamiseks nende töötlemisel. Erinevate
elanikkonnarühmade elavhõbeda saadavushinnang. Kala eluskaalu ümberarvestustegurite leidmine Läänemerest püütud kilule (Sprattus sprattus balticus) ja räimele
(Clupea harengus membras). Eesti mesindussektori tootmis- ja turustamisstruktuuri uuring. Eesti põllumajandusühistute
juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas. Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal. Kala jaehinnad kauplustes ja turgudel. Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli
vastastikuse tunnustamise võimalused. Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise kontrollimiseks juhisdokumendi välja töötamine. Maakasutuse erinevad stsenaariumid. Eesvoolude ja nende rajatiste dimensioonimise aluste täpsustamine seoses kliimamuutustega. Euroopa riikides kehtestatud maa ostu-müügi
piirangud ja põllumajandusmaa kaitsemeetmed ning nende rakendamise meetodid, mõjud ja tulemused. Toidu märgistuse ja hügieeni alane küsitlus.
Kultuurtaimede metsikute sugulasliikide prioriteetsete liikide uuring. Linnud põllumajandusmaal. Põllumajandusmaastiku mitmekesisus. Tarbija
MAK 2014 – 2020
teadmussiirde pikaajalised
programmid Aiandus Mahepõllumajandus Taimekasvatus
Loomakasvatus Toiduohutus Ühistegevus
Põllumajanduspoliitika abinõud
Põllumajanduse suurandmete kasutamine
MAK 2014 - 2020 innovatsioonikoostöö projektidKLASTRID: Eesti Põllukultuuride Innovatsiooniklaster. Piimaklaster. Aiandusklaster. Maheklaster.
Liivimaa Lihaveis. Põllukultuuride klaster. Innovatsiooniklaster Mikrobiotalo. Taimsete Valkude
Innovatsiooniklaster.
TAP/EIP: Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel. Mastiidi varajase
avastamise biosensori arendus. Vaarikas Rubus sp. seemneõli töötlemistehnoloogia arendus.
Maisisilo toiteväärtus, fermentatsiooni kvaliteet ja bioohutus erineva maaharimise viivi korral. Vasikate
startersööda väljatöötamine tagamaks parimat jõudlust, tervist ja seedeorganite arengut. Mahetoodangul
põhineva teisese tooraine väärindamine gurmee-toidukontsentraatideks. Külmpressimis-
meetodil valmistatud mahebatoonide tehnoloogia ja tootegrupiväljatöötamine. Maapirni kasvatamine ja
kasutusvõimalused kõrgväärtuslike toodete tootmiseks. Kanepiseemne väärindamine kõrge valgusisaldusega
kontsentraadiks. Autonoomse mullaproovide kogumise seadme väljatöötamine. Uute puuviljakultuuride
kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine. Röstitud heinast biogaasi tootmine. Kinnisperioodi söötmisstrateegia
välja töötamine kõrge aretusväärtusega piimakarjale. TARK LAUT- innovatiivne taastuvenergial töötav
termoreguleeritud lauda kontseptsioon-lahendus. Köögivilja mikrobioloogiline kontroll ning
säilitustingimuste optimeerimine ning uute tootegruppide väljatöötamine toorme kadude vähendamise eesmärgil.
Õunamahla ja kääritatud õunamahlatoodete tootmisel tekkivate pressimisjääkide väärindamine õunapüreeks ja õunapüree baasil valmistatud täiendavateks toodeteks. Veise
seemnerakkude suguselektsiooni- ja viljakustehnoloogiate arendus. Loomset päritolu vere ja selle
koostiskomponentide maksimaalne ärakasutamine väiketööstustes. Veise in vitro embrüote
tootmine.
Sordiaretusprogramm;
Põllumajanduskultuuride
geneetiliste ressursside
kogumise
ja säilitamise programm
Euroopa põllumajandus ja ÜPP:
Tervisekontrollist jätkusuutlikule,
avalikule teenusele suunatud
põllumajanduspoliitikaniLouis P. Mahé & Jean Ch. Bureau
Agrocampus/ENSAR & AgroParitech
Ka nii võivad inimesed mõelda!!!
ÜPP reformide subjektiivne
tüpoloogia 1993-2008 (1/3)
Ainult marginaalsed ja lisanduvad muudatused on sisse viidud ja sellisena, et need:
Ei kahjustaks peamiste toetussaajate (kasusaajate) huve
Ei muudaks toetuste jaotust kasusaajate vahel
Korrigeeriksid peamisi ohte kolmandate osapoolte (muu maailma konkurentide) suhtes
“Riietaksid ümber” turumoonutused ja kõige nähtavamad raiskavad kulutused
ÜPP reformide subjektiivne
tüpoloogia 1993-2008 (2/3)
Siiski ei ole elementaarsed avalikud huvid, nagu
keskkonnakvaliteet ja maaeluareng adresseeritud
efektiivselt: peamiselt kosmeetilised meetmed
ning retoorika
ÜPP ajalugu on kogu EL ulatuses loonud
põllumajandusringkondades arusaamise “õigusest
toetusele” väga vastumeelselt ühiskonna ootusi
arvestades