põllumajandussektori 2015. aasta ülevaade

Põllumajandussektori 2015. aasta ülevaade

Põllumajandussektori 2015. aasta ülevaadeKoostanud Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakond

SISUKORD1. 2015. aasta ilmastik ja taimede areng____________________________42. Taimekasvatus___________________________________________________8

2.1. Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagid____________________82.2. Taimekasvatussaaduste tootjahinnad_____________________________212.3. Turukorraldus_____________________________________________________252.4. Bioenergia areng ja kliimamuutused 2015_________________________28

3. Loomakasvatus_________________________________________________323.1. Piimatootmine____________________________________________________343.2. Lihatootmine______________________________________________________383.3. Munatootmine____________________________________________________403.4. Mesindus_________________________________________________________413.5. Turukorraldus_____________________________________________________42

4. Põllumajanduse majandusnäitajad______________________________484.1. Põllumajanduse tootjahinna ja ostuhinna indeksid_________________484.2. Põllumajanduse majandusharu 2015. aasta korrigeeritud esialgsed majandustulemused___________________________________________________494.3. Põllumajandusettevõtete ja toiduainete tootmise ettevõtete 2015. aasta II poolaasta majandusnäitajate võrdlus lühiajastatistika alusel___554.4. Otsetoetused_____________________________________________________604.5. Otsetoetuste kohapealsetest kontrollidest ja leitud rikkumistest___644.6. Põllumajanduskindlustustoetus____________________________________714.7.Põllumajandustootjate majanduslik olukord (FADN) alusel__________724.8 Põllumajandustootjate maksud ja võlad____________________________73

Kokkuvõte_________________________________________________________80Lisa 1. Teravilja turuolukord EL-s ja maailmas______________________81Lisa 2. Piima ja piimatoodete turuolukord EL-s_____________________86Lisa 3. Sealiha turuolukord EL-s____________________________________90Lisa 4. Linnuliha ja munade turuolukord EL-s_______________________93Lisa 5. Veise- ja vasikaliha turuolukord EL-s________________________96Lisa 6. Lamba-ja kitseliha turuolukord EL-s_________________________99

Vastutav toimetaja: Urve Valdmaa, [email protected]: Urve ValdmaaISSN 2228-0499Tallinn, 10. märts 2016

mailto:[email protected]

MaaeluministeeriumPõllumajandussektori 2015. aasta ülevaade

1. 2015. aasta ilmastik ja taimede arengUrve Valdmaa Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) agrometeoroloog-ekspert Laine Kepparti ülevaadete alusel.Jaanuaris esinesid üksikud lühikesed külmad perioodid, kuid valdavalt püsis ilm tavapärasest soojemana. Kuu keskmine õhutemperatuur (Jõgeval -2,2 kraadi) kujunes Riigi Ilmateenistuses kasutusele võetud uute normide (keskmine 1981-2010) järgi ca 3 kraadi võrra soojemaks. Kuu kõige madalamad temperatuurid mõõdeti 6. ja 7. jaanuaril Mandri-Eestis õhus kuni -21 kraadi, lume pinnal paiguti enam kui -25 kraadi. Lume paksus oli külmade ajal Pandivere kõrgustiku mõju piirkonnas ja Haanja kõrgustikul 10 cm või enam, kuid mujal tunduvalt vähem. Jaanuari jooksul esines Jõgeval 18 sulapäeva, mis on normist 5 päeva rohkem. Kuu sademete summaks kogunes 33-82 mm, mis on 80-145% normist. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes Jõgeval jaanuaris -86 kraadi, mis on normist ligi kaks korda vähem. Veebruar oli tavapärasest soojem. Kuu keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes Jõgeval -1,3 kraadi, mis ületab normi 4,5 kraadi võrra. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli veebruaris null kraadist madalam Jõgeval ainult 13 päeval ja negatiivsete ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride summaks kogunes -52 kraadi, mis on ca 4 korda vähem tavalisest. Kuu alguses kattis enamuses Eestis maad vähem kui 10 cm lumikate. Künninukid mustendasid ja taliteraviljaorased paistsid lumest välja. Esimese dekaadi jooksul paksenes lumikate Ida-Eestis üle 10 cm, Kagu-Eesti kõrgustikel 20-40 cm-ni. Lumi sulas enamikelt põldudelt 20.-21. veebruariks. Talikultuurid olid heas seisukorras ja olulisi talvekahjustusi ei olnud märgata. Päike paistis Jõgeval veebruaris 65 tundi, mis moodustab keskmisest 108%. Märts oli erakordselt soe. Kuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval (2,3 kraadi) oli normist nelja kraadi võrra kõrgem. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes kuu jooksul Jõgeval ainult -7 kraadi, mis on normist -75 kraadi võrra vähem. Tänu kõrgetele maksimaalsetele õhutemperatuuridele kogunes Jõgeval märtsi lõpuks efektiivseid (üle 5 kraadi) õhutemperatuure 16 kraadi. Tavapäraselt koguneb selline summa normi järgi alles aprilli keskpaigaks. Talikultuuridel oli märgata põldudel nõrka vegetatsiooni 8. märtsil, massiliseks muutus vegetatsioon taliteraviljaorastel märtsi keskel, kuid 21. märtsil alanud külm periood peatas taimede kasvu ja arengu. Sademeid kogunes kuu jooksul 11-69 mm. Ida-Eestis sadas vihma valdavalt normist vähem, paiguti Lääne-Eestis ja Saaremaal aga normist rohkem. Aprillis püsis keskmine õhutemperatuur valdavalt normi lähedasena. Aprillis sadas korduvalt lumelörtsi, teralund ja lumekruupe ning mitmel pool Eestis moodustus kuu alguspäevadel

3


ja 13.-16. aprillini lühiajaline lumikate. Päike ja tuul kuivatasid põllud kiiresti ning juba aprilli I dekaadi lõpus algasid massilised mullaharimistööd. Muld sai harimisküpseks võrreldes tavapärasega ca kaks nädalat varem. Alates 21. aprillist tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5 kraadi. Talikultuurid olid pikale veninud muutliku varakevade edukalt üle elanud ning heas seisukorras. Efektiivseid õhutemperatuure kogunes Jõgeval aprillis 47 kraadi, mis on normist 17 kraadi võrra vähem. Sademeid tuli kuu jooksul peaaegu kõikjal Eestis normist rohkem ning põllutööd olid sajusemates piirkondades takistatud. Päike paistis aprillis Jõgeval 140 tundi, mis moodustab normist 73%.Mai ilm oli jahe ja muutlik. Kuu keskmine õhutemperatuur Jõgeval (10,3 kraadi) jäi normist 0,6 kraadi võrra madalamaks. Ohtlikult tugevaid öökülmi, mis marjapõõsaste ja viljapuude õisi oleks massiliselt kahjustanud, maikuus ei esinenud. Päevased temperatuurid jäid suhteliselt madalaks. Efektiivset soojust kogunes Jõgeval 170 kraadi, mis on normist ca 30 kraadi võrra vähem.Kuna sel kevadel alustasid taliviljad oma kasvu väga varakult, siis jõudis talirukis, vaatamata jahedale ilmale, massiliselt loomise faasi mai viimastel päevadel, mis on tavalisele lähedane aeg. Õunapuu õied avanesid massiliselt Jõgeval 25. mail, mis on seal tehtud fenoloogiliste vaatluste (1964-2014) keskmisest paar päeva hiljem. Mais oli sajupäevi tavalisest rohkem, kuid sademete hulk jäi suures osas Eestis normile lähedaseks või sellest väiksemaks. Viimasel dekaadil muutus mulla pindmine kiht juba kuivaks, kuid sügavamal niiskust jätkus ning suviteraviljade võrsumise ajal oli valdavalt niiskust veel piisavalt. Päikest paistis Jõgeval mais 240 tundi, mis moodustab normist ca 90%.Juuni kujunes normist ühe kraadi võrra jahedamaks. Kõige jahedamatel öödel langes Mandri-Eestis õhutemperatuur 2-5 kraadini. Maapinna lähedal lõppesid öökülmad paiguti 18. juunil. Efektiivseid õhutemperatuure kogunes Jõgeval juunis 271 kraadi, mis on normist ca 20 kraadi vähem. Valdavalt jäi juuni esimene pool kõikjal Eestis väga väheste vihmadega ning niiskusepuudus hakkas tunda andma juba juuni esimese nädala lõpus. Kuigi oli jahe, hakkasid osadel põldudel suviteraviljad kuu lõpus juba pead looma, mis on keskmisest varasem aeg, kuna külvata saadi varakult. Suviteraviljad olid kuni juuni lõpuni kuu alguse kuivuse tõttu suhteliselt madalad, kuid taliteraviljad olid juuni lõpus kõrged ja tõotasid head saaki. Ka põldhein oli kõrge, kuid kippus tugevamate vihmade ja rahega kohati lamanduma. Kartulite varasemad sordid hakkasid Kesk-Eestis juuni lõpus õitsema, hilisematel sortidel algas õisikute moodustumine. Juuli keskmine õhutemperatuur püsis peaaegu kogu kuu vältel normist madalamana. Normist kõrgem oli temperatuurirežiim ainult kuu esimestel päevadel. 3. ja 4. juulil tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid enamuses Eestis varjus 27-29 kraadini, päikese käes veelgi kõrgemale. 6. ja 7. juulil alanud vihmadega muutus ilm

4


jahedaks. Efektiivseid õhutemperatuure kogunes kuu jooksul Jõgeval 330 kraadi, mis on normist ca 50 kraadi võrra vähem. Juuli sajusumma oli Eestimaa piires 36 mm-st kuni 138 mm-ni. Päike paistis juulis Jõgeval 217 tundi, mis moodustab normist 76%. Kuu alguse kuuma järel muutus taimede areng aeglaseks. Kuigi taliteraviljad said juba kuu alguse kuuma järel piimküpseks, siis juuli lõpuks vili veel koristusküps ei olnud. August kujunes tavapärasest soojemaks. Kuu keskmine õhutemperatuur ületas Jõgeval normi 0,5 kraadi võrra. Kuu jooksul eristus kaks normist soojemat perioodi: 6.-13. august ja 21.-29. august. Efektiivseid õhutemperatuure kogunes Jõgeval augustis ca 350 kraadi, mis ületab kuunormi ca 20 kraadi võrra. Kuu jooksul paistis Jõgeval päike 312 tundi, mis moodustab normist 137%. Vihma sadas kuu jooksul kõikjal Eestis napilt - sajusumma kõikus 17 mm-st 77 mm-ni. Pikk sademeteta periood oli 13.-25. augustini, mis oli teraviljakoristuseks väga soodne. Teraviljad olid kasvatanud hea saagi, kuid olid ebaühtlaselt valminud, mis muutis koristustööd keerukaks. September oli normist ca 2 kraadi võrra soojem. Eriti kõrge temperatuurirežiim oli 14.-26. septembrini. Päevane õhutemperatuur tõusis 24. septembril sisemaal kohati 24 kraadini. Sellist kõrget temperatuuri sügisel nii hilisel kuupäeval võib pidada üsna haruldaseks. Efektiivseid õhutemperatuure kogunes septembris Jõgeval 221 kraadi, mis on normist enam kui 46 kraadi võrra rohkem. Vihma sadas septembris Eesti piires erinevalt. Kuu sademete hulk kõikus 34 mm-st 122 mm-ni. Septembris jätkus teraviljakoristus, kuid koristustöid takistasid vihmad, hommikuti aeglaselt kuivanud kaste ja udu. Vili oli ebaühtlaselt valminud, mis muutis nii koristustööd kui saagi kuivatamise keeruliseks. Saagid olid suured ja kuivatamine võttis aega. Kartulivõtuks olid tingimused septembri II ja III dekaadil valdavalt soodsad, I dekaadil takistasid koristustöid vihmad ja märg muld. Septembri I dekaadil külvatud talirukis jõudis kuu lõpuks alustada võrsumist, kuu keskel külvatud talinisul oli arenenud kaks lehte. Oraste areng oli septembri lõpuks tavapärasest tasemest 1-1,5 nädalat ees. Oktoober oli kuiv ja päikseline, kuid samas tavapärasest külmem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi Jõgeval normist 1,9 kraadi võrra madalamaks. Sageli oli öökülmasid, nt Jõgeval esines öökülma õhus 22 korral, mis on keskmisest enam kui kaks korda rohkem. Lisaks öökülmade rohkusele oli oktoober ka erakordselt kuiv. Peaaegu sademeteta jäid kaks esimest dekaadi. Kogu kuu sajusummaks kogunes ainult 5-25 mm, mis moodustab normist 7-30%. Päikesepaistet oli rohkesti, eriti I dekaadil. Oktoobri päikesepaiste kestuseks kogunes Jõgeval 111 tundi, mis moodustab normist enam kui 140%.Üldine taimekasvuperiood lõppes (ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 5 kraadi) Jõgeval 6. oktoobril, mis on normist 16 päeva võrra varem. Efektiivseid õhutemperatuure

5


kogunes oktoobris ca 50 kraadi, mis on normist ca 20 kraadi võrra vähem. Sügisesel perioodil (alates 1. septembrist) kogunes efektiivseid õhutemperatuure oktoobri lõpuks 270 kraadi, mis ületab normi ca 30 kraadi võrra.Põldudel olid talikultuurid oktoobri lõpus heas seisukorras. Septembri I dekaadil külvatud talirukis oli hästi võrsunud ning kuu keskpaiku külvatud talinisu alustas võrsumist.November oli Jõgeva meteoroloogiajaama andmetel viimase 93 aasta üks soojemaid. Kuu keskmine õhutemperatuur (3,5 kraadi) ületas Jõgeval normi enam kui kolme kraadi võrra. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kuu I dekaadil Mandri-Eestis12-14 kraadini, rannikul ligi 12 kraadini. Kuu I poole soojade ilmadega jätkus taliteraviljadel nõrk vegetatsioon. Kuu minimaalseteks õhutemperatuurideks mõõdeti viimasel dekaadil sisemaal -3…-5 kraadi, saartel ja rannikul -1…-3 kraadi. Päikesepaiste kestuseks kogunes Jõgeval 14 tundi, mis on keskmisest kaks korda vähem. Novembri sademete summa kõikus 43-46 mm-st Kagu-Eestis Põlvamaa idaosas kuni 97-98 mm-ni kohati Hiiu- ja Saaremaa lääneosas. Muld oli Jõgeval kuu jooksul külmunud kaheksal hommikul. Maksimaalseks külmumise sügavuseks mõõdeti novembri III dekaadi külmade ajal põldudel 1,5-4 cm. Taliteraviljaorastel ja talirapsil, -rüpsil vajusid külmade ajal lehed longu ning muutusid tumerohelisteks. Jõgeval tehtud vaatluste järgi olid novembri lõpu seisuga talikultuurid heas seisukorras.Detsembris jätkus soe periood, mis vältas kuni 26. detsembrini. Efektiivseid õhutemperatuure kogunes Jõgeval 19 kraadi. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes Jõgeval detsembris ainult -35 kraadi, mis on normist 94 miinuskraadi võrra vähem. Talv algas (ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla null kraadi) enam kui kuu aega hiljem - alles 27. detsembril. Detsembri keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval 2 kraadi, mis ületab tavapärast ca 6 kraadi võrra. Sademeid kogunes detsembris Eestimaa piires 24 mm-st kuni 110 mm-ni. Sajusemates piirkondades ületas sajuhulk normi kohati ligi kahekordselt. Enamus sademetest tuli kuu I poolel, kuid kuna maa püsis kuni 26. detsembrini sulana, siis vesi põldudele seisma ei jäänud. Päikest paistis Jõgeva andmeil detsembris 31 tundi, mis on tavapärasest ligi kaks korda rohkem. Eriti päikesepaisteline oli ilm viimasel dekaadil. Detsembris jätkus visuaalsel hinnangul oraste aeglane kasv - nt muutusid talinisul moodustunud kõrvalvõrsed suuremaks ja talirukkil suurenes külgvõrsete arv. Muld jõudis Jõgeva ümbruse põldudel detsembris külmuda 10-20 cm-ni ja 3 cm sügavusel mullas (s.o taliteraviljade võrsumissõlme sügavusel) mõõdeti minimaalseks temperatuurideks -7…-8 kraadi, mis talikultuuride jaoks ohtlikuks ei kujune. Halvasti karastunud talinisu kriitiliseks temperatuuriks peetakse talvitumise algul võrsumissõlmes -14 kraadi, talirukkil -16 kraadi. Talirapsile loetakse kriitiliseks temperatuuriks -15 kraadi.

6


Taliraps võis detsembri lõpu külmade ajal saada kohati kahjustusi, kuna tema võrsumissõlm asub maapinna lähedal, kus mõõdeti kriitilisele temperatuurile lähedasi näite. Taimede vastupanuvõimet külmale vähendas ka see, et põllukultuurid ei olnud madalate temperatuuride saabumise eel veel puhkefaasis.

7


2. TaimekasvatusToomas Lepplaan, Martti Mandel, Kadri Rand

2.1. Põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja saagidStatistikaameti (SA) esialgsetel andmetel1 moodustas põllukultuuride kasvupind 2015. aastal 614,0 tuh ha (tabel 1), mis on 5,6 tuh ha võrra ehk 1% suurem kui 2014. aastal ja 4% suurem kui 2013. aastal. Tabel 1. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2013–2015

2013 2014 2015 (esialgne)kasvu-pind saak

saagi-kus

kasvu-pind saak

saagi-kus

kasvu-pind saak

saagi-kus

(tuh ha)

(tuh t)

(kg/ha)

(tuh ha)

(tuh t)

(kg/ha

(tuh ha)

(tuh t) (kg/ha

Teravili kokku 311,1 975,5 3 136 332,9

1 221,6 3 669 350,4

1 535,3 4 382

sh rukis 11,5 21,9 1 906 15,4 49,6 3 211 14,3 54,7 3 823 talinisu 44,9 137,8 3 073 81,0 347,8 4 295 97,8 518,5 5 302 suvinisu 79,3 269,0 3 392 73,4 267,7 3 648 71,9 294,1 4 090 kaer 34,8 85,3 2 453 27,3 65,0 2 384 24,4 67,8 2 781 oder 133,1 441,0 3 313 125,8 458,1 3 641 131,4 556,6 4 232Kaunvili 13,6 31,4 2 315 19,1 39,5 2 070 31,3 86,2 2 756Raps 86,1 174 2 021 81,0 166,2 2 078 70,8 196,3 2 771Kartul

6,6 127,719 245 6,4 117,3

18 472 5,8 117,2 20 138

Avamaa köögivili 2,8 67,4

23 951 2,9 55,5

19 188 3,1 72,5 23 080

Sööda-kultuurid 168,8 2246,0

13 298 166,1

2202,6

13 261 150,8

2173,2 14 411

Põllukultuurid kokku 590,2 x x 608,4 x x 614,0 x xAllikas: SA, PM Teravilja kasvatati 2015. aastal 57,1% (eelnenud aastaga võrreldes 2,4 protsendipunkti (pp) võrra rohkem), söödakultuure 24,6% (-2,7 pp), tehnilisi kultuure 11,8% (-1,5 pp) ja kartulit, köögi- ning kaunvilja kokku 6,5% (+1,8 pp) põllukultuuride kasvupinnal (joonis 1).

1 lõplikud andmed 2015. aasta põllumajanduse kohta avaldatakse 2016. aasta juulis

8


Joonis 1. Põllukultuuride kasvupindade jaotumine 2015. aastalAllikas: SATeravili2015. aastal kasvatati teravilja kokku 350,4 tuh ha, mis on 17,5 tuh ha võrra ehk 5% rohkem kui 2014. aastal. Teravilja kasvupinnast moodustasid suviteraviljad 66% (230,1 tuh ha) ja taliteraviljad 34% (120,3 tuh ha). Võrreldes eelmise aastaga suurenes taliteraviljade kasvupind 17%, aga suviteraviljade kasvupind jäi samale tasemele. Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt saadi 2015. aastal teravilja kogusaagiks rekordilised 1 535,3 tuh t, mis on eelnenud aasta kogusaagist 26% enam ning ühtlasi ületas sellega ka teraviljasektori arengukavas aastaks 2020 püstitatud eesmärgi (1 475 tuh t). 2015. aastal koristati nii suvi- (eelmise aastaga võrreldes +15%) kui taliviljadel (+45%) läbi aegade parim saak. Teravilja kogusaagist moodustas nisu 53%, oder 36% ning kaer ja rukis kumbki 4%. Võrreldes 2014. aastaga suurenes nisusaak 32%, odrasaak 22%, rukkisaak 10% ning kaerasaak 4%. Teravilja keskmine saagikus (4 382 kg/ha) ületas esmakordselt 4 tonni piiri ning võrreldes 2014. aastaga suurenes saagikus 19%. Eriti tuleks rõhutada taliviljade kõrget saagikust, mis ületas 5 tonni piiri hektari kohta.Head talvitumistingimused (külm kevad ning jahedapoolne, aga piisava päikese ja vihmaga suvi) olid teraviljade kasvuks ning rekordsaakide saamiseks soodsad. Viljakasv sõltub väga palju ilmast, kuid samas peab ka põllumees ise palju panustama, et ilmast tulenevaid riske võimalikult miinimumini viia. Aastaid on Eesti põllumehed üritanud viljelusvõistlusel saada 10 tonnilist hektarisaaki ning 2015. aastal saavutati see nii talinisu (10,7 t/ha), talirukki (10,3 t/ha) kui ka taliodra puhul (12 t/ha).

9


2015. aasta kevade ja suve eripäraks oli ka see, et jaheda, tuulise ning vihmase ilma tõttu ei tekkinud taimede lehtedele loomulikku kaitsvat vahakihti ning seetõttu tekkisid mitmel pool taimedel haiguste tõrjel pritsimiskahjustused, seda eriti talinisu puhul. Päikseline august võimaldas põldudelt suure osa saagist ära koristada, kuid siiski lükkus paljudel põllumeestel viljalõikus edasi ka vihmasesse septembrisse, kuna kevad oli külm ja head kasvutingimused aitasid kasvatada suure saagi, mille tõttu aga terade valmimine venis pikemaks (taimede areng ja terade küpsemine oli aeglane). Koristusaja nihkumise tõttu jäid ka taliviljakülvid paiguti hiliseks, kuna põllud olid veel suviviljade all. Sarnaselt eelnenud aastale valmis ka 2015. aastal teravili enam-vähem üheaegselt, mis põhjustas vilja vastuvõtupunktides veokite mitmetunniseid ootejärjekordi. Probleemiks on see muutunud viimastel aastatel, mil teravilja kogusaak on kasvanud 1 mln tonnini ja suuremaks. Seega on vaja mõtelda, kuidas kogu logistikat kiirel koristusperioodil paremaks muuta - seda nii veoautode, vilja peale- ja mahalaadimise, tollipunktide, sadamate, laborivõimsuste jms osas.Kaunvili2015. aastal oli kaunviljade kasvupind 31,3 tuh ha, mis on 12,2 tuh ha võrra ehk 64% suurem kui 2014. aastal ning ühtlasi ka läbi aegade suurim. Kogusaak oli 86,2 tuh t ning keskmiseks saagikuseks kujunes rekordilised 2 756 kg/ha, mis on võrreldes eelnenud aastaga 33% enam. Põldherne saak sõltub palju koristusaegsest ilmastikust, kuna ta lamandub kergesti (raske koristada) ning tera läheb niiskusega peas kiiresti kasvama. Kaunviljade kasvupinna iga-aastase suurenemise üheks põhjuseks on jätkuvalt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamisest tulenev nõue kasvatada 15%-l pinnal liblikõielisi põllumajanduskultuure. Lisaks on põldherne kasvupinna suurenemisele kaasa aidanud ka kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetuse ehk nn rohestamise raames kasutatud maaharimispraktikana lämmastikku siduvate kultuuride kasvualade kasutamine. Liblikõieliste põllukultuuride kasvatamise peamine eesmärk on mullaviljakuse suurendamine ning mulla füüsikaliste omaduste parandamine. Põldhernes on hea eelvili talinisule, mille kasvupind on samuti viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Lisaks on liblikõielised head kultuurid vältimaks teravilja monokultuuris kasvatamist ning põllumajandusloomade söödaratsioonis soja, päevalille ja rapsi kõrval head proteiiniallikad. Ühtlasi on põldherne kasvatamine ka majanduslikult kasulik, kuna selle hind on püsinud erinevalt teravilja ja rapsi hinnast stabiilselt kõrgel tasemel. Raps/rüpsRapsi kasvupind oli 2015. aastal 70,8 tuh ha, mis on 9,2 tuh ha võrra ehk 12% vähem kui 2014. aastal, kuid kogusaagiks saadi

10


196,3 tuh t, mis on 30 tuh t võrra ehk 18% enam kui eelnenud aastal. Rapsi kasvupind on viimase 5 aastaga vähenenud 28%, mille peamisteks põhjusteks on taimehaiguste ja -kahjurite rohkus. Suvirapsi on hakatud asendama talirapsiga (mis on saagikam) ning viljavahelduse tagamiseks ka herne või põldoaga. Talirapsi kasvatamise probleemiks Eestis on olnud vähene talvekindlus, samas on aga talirapsisordid muutunud aastatega talvekindlamaks. Kui 2014. aastal oli talirapsi osakaal 44% kogu rapsi kasvupinnast, siis 2015. aastal oli see juba 55% ja st, et esmakordselt ületas talirapsi kasvupind suvirapsi kasvupinna. Kuigi rapsi kasvupind kokku on aasta-aastalt vähenenud, siis saagikus on talirapsi kasvupinna suurenemise tõttu tõusnud. 2015. aastal saadi rapsi saagikuseks rekordilised 2 771 kg/ha, mis on võrreldes eelnenud aastaga 33% enam. Sarnaselt teraviljadele saadi ka talirapsiga 2015. aasta viljelusvõistlusel väga head tulemused - 16 osalenud põllu seas saadi kolmelt põllult üle 6 tonnine hektarisaak (senine rekord 4,8 t/ha). Uueks talirapsi rekordiks Eestis kujunes 6,9 t/ha, samas kui kehtiv maailmarekord fikseeriti Inglismaal 2015. aasta augustis 6,7 t/ha.Kartul2015. aastal kasvatati kartulit 5,8 tuh ha ning kogusaagiks saadi 117,2 tuh t, mis teeb keskmiseks saagikuseks 20,1 t/ha. 2015. aastal vähenes kartuli kasvupind võrreldes 2014. aastaga 9%, saagikus aga suurenes 9%, millest tulenevalt saadi sama suur kogusaak kui 2014. aastal. Kuigi kartuli kasvupind on viimase 10 aastaga vähenenud 59%, siis saagikus on tõusnud 34%. Varasemalt läks suur osa kartulist loomasöödaks, kuid viimastel aastatel kasvatatav kartul on valdavalt olnud lauakartul.Külma ja kuiva kevade tõttu kasvatas kartul vähem mugulaid, mis aga kasvasid piisavate sademete tõttu suureks (erinevalt eelnenud aastast, mil kartulimugulaid oli palju, aga need jäid niiskuse vähesuse tõttu väikeseks). 2015. aasta niiske suve tõttu oli kartulikasvatuses oluliseks lehemädaniku tõrje, millega hiljaks jäädes hävisid kartulipealsed varakult ning mädanik võis edasi liikuda mugulatesse, mis omakorda pidurdas mugulate kasvu. Suureks abiks on olnud Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) ja TÜ Talukartuli koostöö tulemusena ühistu liikmete põldudele paigaldatud ilmajaamad. Ilmajaama kogutud andmed õhuniiskuse, -temperatuuri, tuule kiiruse jms kohta saadetakse Šveitsis asuvasse serverisse, kus on lehemädaniku arengu matemaatilised mudelid ning sealt tulevate andmete põhjal planeeritakse Eestis õige pritsimise aeg. Lisaks lehemädanikule kahjustasid piirkonniti saaki kartulimardikad ja metssead. Viimaste aastate madal müügihind on teinud kartulikasvatamise probleemseks. Madala hinna tõttu püütakse kulusid kokku hoida, nt väetamisega, mis aga kahjustab kartuli kvaliteeti. Sügiseti tekib ka kartuli ülepakkumine, kuna paljudel tootjatel ei ole piisavalt hoidlaid

11


ja enamus saagist püütakse juba sügisel maha müüa, mis omakorda viib hinna madalaks. Nende põhjuste tõttu on kartuli kasvupind aasta-aastalt vähenenud. RohusöödadÜhe- ja mitmeaastaseid söödakultuure kasvatati 2015. aastal 150,8 tuh ha (sh 3,5 tuh ha seemnekasvatuseks). Söödakultuuride kasvupind vähenes võrreldes 2014. aastaga 15,3 tuh ha võrra ehk 9%. 2015. aastal oli saak haljasmassikaalus 2 173,2 tuh t, mis on 2014. aastaga võrreldes 29,4 tuh t võrra ehk 1,3% vähem. Haljasmassi saagikuseks kujunes 2015. aastal 14,4 t/ha, mis on 8% rohkem kui eelnenud aastal. Loodusliku püsirohumaa pind oli võrreldes 2014. aastaga vähenenud 3% (192,3 tuh hektarini). Põllumajandusuuringute keskuse (PMK) taimse materjali labori heintaimede toiteväärtuse analüüsid, mis tehakse vabariigi erinevatest kohtadest võetud proovidest nädalase intervalliga on heaks aluseks silotegemise optimaalse aja määramisel. Arvestuses on kõrreliste, ristikute, lutserni ja liblikõieliste-kõrreliste segukülvide rohusaagid Lõuna-Eestist, Kesk-Eestist, Põhja-Eestist ja Saaremaalt. Tootjate eesmärgiks on varuda suurim seeduvate toitainete kogusaak, kusjuures toiteväärtus peab vastama hea rohusööda kriteeriumi nõuetele. Aluseks tuleb võtta mitme faktori üheaegne mõju ja seda ei ole visuaalselt võimalik teha. Toiteväärtust mõjutab heintaimedel kõige enam kiusisaldus, mis sõltub heintaime liigist, arengufaasist ja kasvutingimustest. Uurimused on näidanud, et ühesuguses vanuses koristatud heintaimede toiteväärtust mõjutavad kõige enam temperatuur ja sademed. Efektiivsete temperatuuride summa ja rohusööda toiteväärtuse vahel valitseb tihe seos - summa kasvades väheneb toiteväärtus, kuid liikide lõikes on erinevusi. PMK kodulehel ETKI vanemteaduri Uno Tamme kommenteeritud rohusilo seire kohaselt algas heintaimede kasv 2015. aastal paljuaastaste vaatlusandmete keskmisel ajal. Esimeste rohuproovide (võetud 25. mail) analüüsidest selgus, et rohi oli veel noor, eriti liblikõieliste rohketelt taimikutelt. Haljasmassi saak oli olenevalt domineerivast liigist ja mullaviljakusest 10-26 t/ha, mille kuivainesisaldus oli ainult 13-20%. Proteiinisisaldus oli noores rohus kõrge (17-24%), kiusisaldus madal (36-47%) ning seeduvus hea (68-75%). Valikuliselt alustati silo tegemisega juuni alguses. Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus suurenes 22. kalendrinädalal kuni 21 cm võrra ja oli kõrgema agrofooniga põldudel 60-75 cm ning kiirema arenguga liigid jõudsid loomise faasi. Võrreldes eelnenud aastaga toimus see nädala võrra hiljem. Massi juurdekasvuga kaasnes toiteväärtuse vähenemine. Kõrreliste kiusisaldus ei ületanud piirväärtuse taset üheski proovis. Jaheda ilma tõttu oli seedumatu kiusisalduse suurenemine maksimaalselt 0,6% päevas, mis vähendas seeduvust 0,5% ja oli kõrrelistel 65% või üle selle. Segukülvides oleva liblikõielise mõjul oli seeduvus 2-7% suurem. Karjamaa-raiheina bioloogiline areng oli teistest söödakõrrelistest aeglasem. Proteiinisisaldus oli rohu kuivaines nädalaga vähenenud

12


võrdlemisi ulatuslikult (kõrrelistel 2,5-5,0%, segudes 2,3-6,4%), mis näitab, et lämmastikväetise mõju hakkas lõppema. Väetisena antud lämmastikku kasutati väga intensiivselt. Arvutuste kohaselt akumuleerus saaki lämmastikku hektari kohta 2,4-3,8 kg päevas. Liblikõieliste heintaimede kõrguse juurdekasv oli 25.-31. maini 6-10 cm ning taimed olid varsumise faasis. Segukülve tuleb koristada varem, sest kõrreliste kiirem areng avaldab toiteväärtuse vähenemisele olulist mõju. Arvestades seeduvuse vähenemiseks kuni 0,5% ööpäevas toimus 23. kalendrinädalal nii kõrreliste kui ka liblikõieliste-kõrreliste segukülvide rohu sileerimine.Tehtud analüüsidest selgus, et juuni keskpaigaks oli kõrreliste rohkete heintaimede seeduvus vähenenud 62%-le ja kõrreliste-liblikõieliste segukülvides piirnormi lähedale (65%). Hea toiteväärtusega silo sai veel valmistada punase ristiku ja karjamaa- raiheina taimikutest. Ädalakasv oli niidetud põldudel hea ja 6-7 nädala pärast kasvas uus sileerimiskõlblik II niide.Avamaaköögivili2015. aastal suurenes avamaaköögivilja kasvupind 2014. aastaga võrreldes 245 ha (8%) ning kogusaak 16 918 t võrra (30%) ning avamaaköögiviljade keskmine saagikus oli 3 892 kg/ha (20%) kõrgem (tabel 2). Tabel 2. Köögiviljade kasvupind, saak ning saagikus 2014. ja 2015. aastal

Kasvupind (ha) Saak (t)Saagikus (kg/ha)

2014 2015 2014 2015 2014 2015

Avamaaköögivili 2 894 3 139 55 530 72 448 19 18823 080

Kapsas 472 488 19 349 23 283 40 994 47 711Kurk avamaal 187 188 4 287 4 796 22 925 25 511Söögipeet 273 315 6 980 6 922 25 568 21 975Porgand 512 489 18 260 26 485 35 664 54 162Mugulsibul 215 214 1 508 1 689 7 014 7 893Küüslauk 119 118 148 299 1 244 2 534Roheline hernes 345 526 620 1 251 1 797 2 378Kaalikas 131 97 1 721 1 744 13 137 17 979Muu köögivili avamaal 640 704 2 657 5 979 4 152 8 493Katmikköögivili 240,9 243,2 10 839 13 453 - -Kurk katmikalal 69,9 70,2 5 064 6 867 72 446 97 821Tomat katmikalal 148 149,1 4 679 4 839 31 615 32 455Muu köögivili katmikalal 23 23,9 1 096 1 747 47 652 73 096Köögivili kokku - - 66 369 85 901 - -Allikas: SAAvamaaköögivilja kasvatati SA esialgsetel andmetel 2015. aastal põllumajanduslikes majapidamistes ja põllumajanduslikes

13


kodumajapidamistes kokku 3 139 ha, millest rohelist hernest 526 ha, porgandit 489 ha ja peakapsast 488 ha. Avamaaköögivilja kogupind suurenes peamiselt tänu rohelisele hernele, mille pind on viimasel kolmel aastal pidevalt suurenenud. 2013. aastal oli rohelise herne kasvupind 149 ha, järgmisel aastal 345 ha ja eelnenud aastal juba 526 ha. Lisaks rohelisele hernele suurenes 2015. aastal veel muu avamaaköögivilja (64 ha), söögipeedi (42 ha), peakapsa (16 ha) ja avamaa kurgi kasvupind (1 ha). Vähenes aga kaalika (-34 ha), porgandi (-23 ha), mugulsibula (-3 ha) ja küüslaugu kasvupind (-1 ha) (tabel 2). Muude köögiviljade gruppi kuuluvad ülejäänud Eestis kasvatatavad köögiviljakultuurid, mida ei ole tabelis eraldi välja toodud (nt redis, kõrvits, suvikõrvits, salat, spinat, roheline sibul, till, oblikas, petersell, seller, pastinaak, rõigas, rabarber jm).Katmikköögivilja kasvatati 2015. aastal 243,2 ha, mida on 2,3 ha võrra rohkem kui 2014. aastal. Tomati kasvupind katmikalal oli 149,1 ha, kurgil 70,2 ha ja muul köögiviljal 23,9 ha. Joonisel 2 on kujutatud köögiviljakasvatuse kasvupindasid ja saake aastatel 2006-2015. Eelmise aasta avamaaköögivilja kasvupind oli üle aastate suurim (3 139 ha).

Joonis 2. Avamaa- ja katmikköögivilja kasvupind ja kogusaak ning avamaaköögivilja keskmine saak aastatel 2006-2015Allikas: SAVaatamata avamaaköögivilja kasvupinna suurenemisele on osade köögiviljakultuuride kasvatamine aasta-aastalt vähenenud. Kõige märkimisväärsem kasvupinna vähenemine on toimunud kapsakasvatuses (joonis 3), mis on kümne aastaga vähenenud

14


773 ha-lt 488 ha-le ehk 37%. Porgandi kasvupind on võrreldes 2006. aastaga vähenenud 14% (-78 ha), mugulsibul 14% (-35 ha), avamaa kurk 14% (-30 ha) ja kaalika kasvupind 20% (-24 ha). Samas on rohelise herne kasvupind suurenenud 3,6 korda (+412 ha), küüslaugu kasvupind 49% (+39 ha) ja söögipeedi kasvupind 4% (+13 ha).

Joonis 3. Avamaaköögiviljade kasvupind aastatel 2006-2015Allikas: SAKöögivilja kogusaak oli 2015. aastal SA esialgsetel andmetel 85 901 t, millest avamaaköögivili moodustas 84% (72 448 t) ning katmikköögivili 16% (13 453 t) (joonis 2). Viimati oli sama suur avamaaköögivilja saak 2011. aastal, 74 122 t. Eelmise aasta saak (59 855 t) oli viimase kümne aasta keskmisest saagist 21% (+12 593 t) suurem. Üle kolmandiku (37%) avamaaköögivilja kogusaagist moodustas porgand (26 485 t) ja teise ligi sama suure osa (32%) peakapsas (23 283 t) (tabel 2). Kui võrrelda kahe viimase aasta saake, siis 2015. aastal oli ainult peedi kogusaak 2014. aasta saagist väiksem (-58 t, 1%). Avamaaköögivilja kultuuridest suurenesid saagid kõige rohkem rohelisel hernel ja küüslaugul (vastavalt 631 t ja 151 t, mõlemal 102%). Muu avamaaköögivilja gruppi kuuluvate kultuuride kogusaak oli eelmisel aastal 3 322 t võrra (125%) suurem kui 2014. aasta saak. 2015. aasta head saagid ei olnud tingitud mitte ainult kasvupindade suurenemisest, vaid ka kõrgemast saagikusest. SA esialgsetel andmetel oli avamaaköögivilja keskmine saagikus 2015. aastal 23 080 kg/ha, mis on 3 892 kg/ha (20%) enam kui aasta varem (19 188 kg/ha). Joonisel 4 on avamaaköögiviljade keskmised saagikused aastatel 2006-2015.

15


Joonis 4. Avamaaköögiviljade saagikus aastatel 2006-2015Allikas: SAPorgandi, kapsa ja herne saagikused olid 2015. aastal viimase kümne aasta kõrgeimad. Küüslaugu keskmine saagikus oli 2 534 kg/ha, mis on kaks korda kõrgem kui 2014. aastal. Küüslaugu saagikus võib suuresti varieeruda, sõltudes sordist ja kasvutingimustest. Küüslaugu saaki soosis piisav niiskus kasvuperioodil ning sobiv temperatuurirežiim. Keskmine saagikus oli 2014. aasta saagikusest madalam ainult söögipeedil (-3 593 kg/ha, 14%), mis on niiskus- ja valgusnõudlik kultuur ning kevadel juurviljadest kõige külmaõrnem. Porgandi keskmine saagikus oli 54 162 kg/ha, mis on 2014. aasta saagikusest 30 604 kg/ha (52%) kõrgem ja kapsa keskmine saagikus 47 711 kg/ha, mis on 22 843 kg/ha (16%) kõrgem. Viimase kümne aasta värske köögivilja tarbimist ja isevarustatuse taset iseloomustab joonis 5. Perioodil 1. juuli 2014 - 30. juuni 2015 oli köögiviljade tarbimine kokku 120 365 t, mis on 8% (-10 915 t) vähem kui eelnenud perioodil, kuid 4% (+4 642 t) viimase kümne aasta keskmisest tasemest (115 723 t) enam. Köögiviljade import oli eelmisel aastal kokku 56 942 t ning eksport 2 122 t. Köögiviljade ressursi ja kasutamise arvestuse kohaselt imporditi Eestisse kõige rohkem tomateid, arbuuse ja kurke ning eksporditi kurke ja salatit. Import suurenes aastaga 1 289 t võrra (2%), kuid eksport vähenes 306 t võrra (13%).

16


Joonis 5. Värske köögivilja saak, tarbimine, import ja eksport ning köögivilja isevarustatuse tase aastatel 2006-2015 (1. juuli – 30. juuni)Allikas: SAKodumaine köögivilja toodang (2014. aastal 66 369 t) moodustas kogutarbimisest 55%, mis on eelnenud perioodiga võrreldes 5% väiksem. Isevarustatuse taseme arvutamisel lähtutakse turuolukorrast – kohalikust köögiviljatoodangust ja tarbimisest. Piirangud isevarustatuse tasemele seab kohalik kliima, mis ei ole Eestis sama soodne kui lõunapoolsetes liikmesriikides. Avatud turu tingimustes peavad Eesti köögiviljakasvatajad konkureerima odavamate importtoodetega. Puuviljad ja marjad2015. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind SA esialgsetel andmetel põllumajanduslikes majapidamistes ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes kokku 6 541 ha, mis on võrreldes eelnenud aastaga 66 ha võrra (1%) vähenenud.Tabel 3. Puuviljaaedade ja marjade kasvupind, saak ja saagikus 2014. ja 2015. aastal


2014 2015 2014 2015 2014 2015Õunad ja pirnid 2 924 2 756 2 307 2 745 805 1 053Ploomid 368 338 64 223 176 664Kirsid 222 222 19 117 87 534Punane ja valge sõstar 282 260 167 318 594 1 287Must sõstar 528 524 292 417 739 950Karusmari 154 150 132 142 868 947

17



2014 2015 2014 2015 2014 2015Vaarikas 292 245 137 207 511 945Maasikas 605 675 1 533 1 727 2534 2 559Muud puuviljad ja marjad 1 232 1 371 447 647 451 704Kokku 6 607 6 541 5 098 6 543 - -Allikas: SASuure osa viljapuuaedadest moodustasid õunaaiad (tabel 3), mida oli koos pirniaedadega kokku 2 756 ha. Luuviljalisi kasvatati 560 ha ja marju 3 226 ha (sh muud puuviljad ja marjad). Marjadest kasvatati enim maasikat (675 ha), musta sõstart (524 ha) ning punast ja valget sõstart (kokku 260 ha). Kõige rohkem vähenes aastaga õuna- ja pirniaedade, -168 ha (6%) ning vaarikaistandike pind, -47 ha (16%). Maasikate kasvupind suurenes eelmisel aastal 75 ha võrra (12%) ning muu puuvilja ja marjade pind 139 ha võrra (11%). Muude puuviljade ja marjade gruppi kuuluvad ülejäänud Eestis kasvatatavad puuvilja- ja marjakultuurid, mis ei ole tabelis 3 eraldi välja toodud. Enamuse muude puuviljade ja marjade pinnast moodustab astelpaju pind. Kui kasutada lisaks SA andmetele ka PRIA poolt kindlaksmääratud puuvilja- ja marjakultuuride pindasid, mille kohta 2014. aastal toetust taotleti, siis astelpaju kasvatati 904 ha, kultuurmustikat 94 ha ja arooniat 30 ha. Ülejäänud väiksematel pindadel kasvatatavad puuvilja- ja marjakultuuride kindlaksmääratud pinnad jäid PRIA andmetel alla 10 ha. Kui vaadata pikaajalisemat trendi, siis on näha, et viimase kümne aastaga on peaaegu kõikide puuviljade ja marjade kasvatamine oluliselt vähenenud (joonis 6). Õuna- ja pirniaedade pind on aastatel 2006-2015 vähenenud 5 118 ha-lt 2 756 ha-le (-2 362 ha, 46%) kirsiaedade pind on vähenenud 175 ha võrra (44%) ning ploomiaedade pind 285 ha võrra (46%). Marjakasvatuses on märkimisväärne vähenemine toimunud punase- ja valgesõstra- (-220 ha, 46%) ja karusmarjaistandikes (-114 ha, 43%). Ainult muude puuviljade ja marjade pind on viimase kümne aasta jooksul suurenenud (+511 ha, 59%).

18


Joonis 6. Puuvilja- ja marjaistandike pind (hektar) aastatel 2006-2015Allikas: SAPuuvilja ja marjade kogusaak oli 2015. aastal 6 543 t, mis on 28% rohkem kui 2014. aastal (tabel 3). Tänu soodsatele kasvutingimustele olid kõikide puuvilja ja marja kultuuride saagid ja keskmised saagikused 2014. aasta vastavatest näitajatest suuremad. Joonisel 7 on näha, et viljapuude ja marjakultuuride hea saagikus ilmneb tavaliselt üle aasta. Kui eelmise aasta saak oli 2014. aasta saagist 28% (1 445 t võrra) suurem, siis 2014. aasta saak oli 2013. aasta saagist 33% (-2 545 t) väiksem. Võrreldes viimase kümne aasta puuvilja ja marjade keskmise kogusaagiga, mis on 6 307 t, oli 2015. aasta saak 236 t võrra (4%) suurem. Puuvilja ja marjade kogusaak sõltub suurel määral õunapuude saagikusest, mis moodustab üle 40% kogusaagist (joonis 7 ja 8). Õuna- ja pirniaedade saak oli 2015. aastal 2 745 t, mis on 10% kümne aasta keskmisest saagist vähem. Marjasaak oli 2015. aastal kokku 3 458 t, millest maasikasaak moodustas 50%.

19


Joonis 7. Puuviljade ja marjade saak aastatel 2006-2015Allikas: SAJoonisel 8 on näha, et 2015. aasta keskmised saagikused olid kõrgemad kui pikaajalised keskmised saagikused. Õuna- ja pirnipuude keskmine saagikus oli 9% (+86 kg/ha) kõrgem, kirsi- ja ploomipuude keskmine saagikus 27% (+132 kg/ha) kõrgem ning marjakultuuride keskmine saagikus 10% (+123 kg/ha) kõrgem.

Joonis 8. Puuviljade ja marjade saagikus aastatel 2006-2015Allikas: SA

20


Eelmisel aastal andsid head saaki kirsipuud, mille saagikus (534 kg/ha) oli kümne aasta keskmisest saagikusest (362 kg/ha) 47% (+172 kg/ha) suurem ning punase- ja valge sõstra istandikest saadi keskmiseks saagikuseks 1 287 kg/ha, mis on 46% (+407 kg/ha) viimaste aastate keskmisest rohkem.Puuviljade ja marjade tarbimist ning isevarustatuse taset aastatel 2006-2015 iseloomustab joonis 9. Perioodil 1. juuli 2014 - 30. juuni 2015 oli puuvilja ja marjade tarbimine kokku 66 920 t, mis on 3 723 t võrra (6%) rohkem kui aasta varem (63 197 t) ning 3 574 t võrra (6%) viimase kümne aasta keskmisest tarbimisest (63 347 t) enam. Puuvilju ja marju imporditi eelmisel perioodil Eestisse 69 498 t, mis on eelnenud perioodiga võrreldes 18% (+10 671 t) rohkem. Puuvilja ja marjade ressursi ja kasutamise arvestuse kohaselt imporditakse Eestisse kõige rohkem värskeid banaane, õunu, klementiine ja pirne. Puuvilju ja marju eksporditi eelmisel perioodil kokku 4 847 t (sh reeksport). Kõige rohkem eksporditi mustikaid ja muid külmutatud marju (astelpaju, pohl jm). Kodumaine puuvilja ja marjade toodang (2014. aasta saak 5 098 t) moodustas kogu tarbimisest 8%, mis on varasema aastaga võrreldes 4% vähem. Värske puuvilja ja marjade madal isevarustatuse tase tuleneb importpuuviljade, mida kliima tõttu ei ole võimalik Eestis kasvatada, suurest kogusest. Samuti imporditakse enamik Eestis söödavatest õuntest, ploomidest ja kirssidest. Ainult marjade isevarustatuse tase on vähese impordi ja koduaedade suure toodangu tõttu päris kõrge.

Joonis 9. Värskete puuviljade ja marjade ressurss ja kasutamine ning puuvilja ja marjade isevarustatuse tase aastatel 2006-2015 (1. juuli – 30. juuni)Allikas: SA

21


2.2. Taimekasvatussaaduste tootjahinnadTNS Emor andmetel olid teravilja kokkuostuhinnad (teraviljatööstustelt, -veskitelt ja teistelt teravilja kokkuostjatelt kogutavad tegelikud Eestis toodetud toidu- ja söödavilja keskmised ostuhinnad, mis on kaalutud iganädalaste ostukogustega ja ei sisalda käibemaksu) 2015. aastal olenevalt kultuurist muutlikud (tabel 4). Tabel 4. Teravilja ja rapsi keskmised kokkuostuhinnad 2015. aastal, €/t

2015 2014 2015 Muutus 2015/2014

I kv II kv III kv IV kv keskmine keskmine %NISU 166 157 150 150 153 152 -0,7Toidunisu 182 178 154 154 162 156 -3,7Söödanisu 157 147 143 143 141 145 2,8RUKIS 105 120 116 104 117 111 -5,1Toidurukis 121 120 117 112 119 116 -2,5Söödarukis 97 120 102 94 103 96 -6,8ODER 148 146 148 147 140 148 5,7Toiduoder 156 155 * 131 144 138 -4,2Söödaoder 148 146 149 148 140 148 5,7KAER 111 116 111 128 108 119 10,2Toidukaer 143 139 127 138 146 136 -6,8Söödakaer 107 104 107 123 103 113 9,7TRITIK 164 140 140 129 128 142 10,9RAPS 350 377 373 373 343 369 7,6Allikas: TNS EmorEnim langesid 2015. aasta lõpus nisu ja tritiku kokkuostuhinnad, odra hind püsis aasta vältel stabiilsena, rukki hind aasta keskel tõusis, kuid IV kvartalis langes tagasi I kvartali tasemele ning kaera hind tõusis aasta lõpus.

22


Joonis 10. Teravilja kokkuostuhinnad aastatel 2011–2015 kvartalite lõikes, €/tAllikas: EKI, TNS EmorVõrreldes 2014. aastaga langesid 2015. aastal rukki (-5%) ning nisu (-1%) hinnad, tõusid aga odra (6%), kaera (10%) ning tritiku (11%) hinnad.Kokkuvõttes püsisid 2015. aasta hinnad 2014. aasta hindade tasemel (joonis 10), kuna viimasest kahest väga heast teravilja-aastast tingituna on teraviljavarud maailmas rekordilised ning seetõttu on kaubavahetus aeglustunud. Ka Eestis oli juba neljas järjestikune hea teravilja-aasta ning teist aastat järjest ületas teraviljasaak miljoni tonni piiri. Lisaks mõjutab teravilja kokkuostuhinda USA-s ja Euroopas taliviljade talvitumine, mis seni on üldiselt kulgenud probleemideta. Seega surve teravilja hindadele püsib (lisaks rekordsaagile on majanduskasv aeglustunud, toornafta hind langenud, kasvanud on konkurents eksportijate vahel jne).

23


Joonis 11. Rapsi kokkuostuhinnad aastatel 2011-2015 kvartalite lõikes, €/tAllikas: EKI, TNS EmorRapsi kokkuostuhind tõusis 2015. aastal 8% (joonis 11) võrreldes 2014. aastaga. 2015. aasta lõpus mõjutas rapsi hinda mitmed tegurid: varude viimase 3 aasta madalaim tase ja ekspordi mahtude vähenemine, valuutakursi muutus, soja ja rapsi omavaheline konkurents turul, samuti ka energiahindade langus. Kartuli hind on viimased kolm aastat langenud, olles 2015. aastal vaid 0,13 €/kg. Hinda hoiab madalal tasemel Venemaa impordikeeld ning seetõttu valitseb Euroopas ülepakkumine.Köögivilja tootjahinnad TNS Emori poolt kogutud köögivilja tootjahindade (köögiviljakasvatajatelt kogutavad keskmised oma toodetud köögiviljade müügihinnad oma laos) võrdlus 2015. aasta kohta on esitatud tabelis 5. Võrreldes 2014. aasta lõpuga kallines aasta alguses kapsas (54%), porgand (50%) ja kurk (34%) ning odavnes peet (-11%). Kui 2015. aasta I kvartalis oli kapsa tootjahind 0,20 €/kg ja porgandil 0,24 €/kg, siis II kvartalis oli hinnad vastavalt 0,32 €/kg (+60%) ja 0,33 €/kg (+38%). Peedi tootjahind jäi muutumatuks ja kurk odavnes (-38%). III kvartalis kallines peet (25%) ja porgand (12%). Muud köögiviljad odavnesid: kurk -32%, tomat -18% ja kapsas -6%. 2015. aasta IV kvartali kohta köögiviljade tootjahindasid ei kogutud. Tabel 5. Köögivilja tootjahind 2014. aasta IV ja 2015. aasta I-III kvartalis (kvartali aritmeetiline keskmine hind käibemaksuta, €/kg) ning muutus kvartalite lõikes (%)

2014 2015IV (€/kg)

I (€/kg)

I/IV (%)

II (€/kg)

II/I (%)

III (€/kg)

III/II (%)

Peakapsas 0,13 0,20 53,8 0,32 60,0 0,30 -6,3Porgand 0,16 0,24 50,0 0,33 37,5 0,37 12,1Peet 0,18 0,16 -11,1 0,16 0,0 0,20 25,0Mugulsibul 0,96 - - - 1,23 -

24


2014 2015IV (€/kg)

I (€/kg)

I/IV (%)

II (€/kg)

II/I (%)

III (€/kg)

III/II (%)

Kurk 1,64 2,19 33,5 1,36 -37,9 0,93 -31,6Tomat 1,08 - - 1,91 - 1,57 -17,8Allikas: TNS EmorJoonisel 12 on peakapsa, porgandi ja peedi tootjahinnad kolme viimase aasta kvartalite võrdluses. 2015. aasta I kvartalis oli porgandi tootjahind (0,24 €/kg) 9% kallim kui 2013. aastal (0,22 €/kg) ja 26% kallim kui 2014. aastal (0,19 €/kg). Aasta II kvartalis oli peedi tootjahind (0,16 €/kg) 30% odavam kui 2013. aastal (0,23 €/kg) ja 6% odavam kui 2014. aastal (0,17 €/kg). Köögiviljade kõrgem tootjahind II kvartalis tuleneb asjaolust, et kodumaise toodangu varud on sel ajal lõppemas ja uus saak ei ole veel valminud. Tavapäraselt järgneb II kvartali köögiviljade tootjahinna tõusule III kvartalis tootjahindade langus kui müügile jõuab suvel valminud saak. 2015. aasta III kvartalis oli kapsas 76% kallim kui 2014. aastal. Porgandi tootjahind oli 0,37 €/kg, mis on 61% kõrgem 2014. aasta hind ja 42% kõrgem 2013. aasta III kvartali hinnast. Suurim hinnalangus köögiviljade osas toimus vastavalt sesoonsusele juulist septembrini.

Joonis 12. Peakapsa, porgandi ja peedi tootjahinnad (€/kg) aastatel 2013-2015 kvartalite lõikes (kvartali aritmeetiline keskmine hind käibemaksuta)Allikas: TNS EmorJoonis 12.

2.3. TurukorraldusPuu- ja köögivilja turustusnõudeid kontrolliti 2015. aasta jooksul kokku 1 391 korral, mille käigus kontrolliti 6 725 puu- ja köögiviljapartiid, millest 5 839 jaemüügi, 366 hulgimüügi ja 71 partiid tootmise etapis. Imporditud puu- või köögivilja kvaliteeti

25


kontrolliti 255 korral (kokku 304 partiid) ja eksporditud puu- ja köögivilja kvaliteeti 35 korral (kokku 145 partiid). Läbiviidud kontrollide käigus kehtestatud tingimustele mittevastavaid kaubasaadetisi ei tuvastatud. Mittevastavustest teavitamised on EL liikmesriikidele kohustuslikud, kui kontrolli käigus tuvastatakse teisest liikmesriigist pärit kaubasaadetis, mis ei vasta turustamisstandarditele vigade või riknemise tõttu, mida oleks saanud pakkimise ajal avastada, või kui kolmandast riigist pärit kaubapartiid ei lubata vabasse ringlusesse turustamisstandarditele mittevastavuse tõttu. Teavitused edastatakse Euroopa Komisjonile ja seotud liikmesriikidele. Kontrollide käigus vormistati 35 ettekirjutust puuduste kõrvaldamiseks, millest 34 tuvastati jaemüügiettevõtetes ja 1 hulgimüügiettevõttes. Ettekirjutuste koostamise peamiseks põhjuseks oli lubatust suurem arv riknenud toodete esinemine partiis või puudused tarbijale esitatud teabes (päritolu riik, klass ning sort). Puu- ja köögiviljade turustusnõuete vastavusesertifikaate väljastati 2015. aastal kokku 280 korral.2015. aastal esitati PRIA-le 3 litsentsitaotlust köögivilja importimiseks (kokku 75 t). Kõik esitatud taotlused rahuldati ning vastavad litsentsid väljastati. Litsentse kasutatakse enamiku põllumajandustoodetega kauplemisel väljaspool EL asuvate riikidega. 2015. aastal taotleti 5 imporditariifikvooti küüslaugu importimiseks (kokku 5,8 t), mis kõik rahuldati. Imporditariifikvoot tähendab kindlaksmääratud kogust kaupu, mida saab importida piiratud aja jooksul osalise või täieliku vabastusega tavapäraselt kohaldatavatest tollimaksudest.Koolipuuvilja ja -köögivilja kava on EL algatatud programm, mille raames jagatakse programmiga liitunud koolides lastele tasuta värsket puu- ja köögivilja. Koolipuuvilja ja -köögivilja kava alustati 2009/2010. õppeaastal ning selle eesmärgiks on edendada laste puu- ja köögiviljade tarbimist ning kujundada tervisliku toitumise harjumusi. EL kogueelarve koolidele puu- ja köögivilja jagamiseks on alates 2014/2015. õppeaastast 150 mln eurot õppeaastas (eelnenud õppeaastal 90 mln eurot). Kavas osalevad riigid peavad eelarvet kaasfinantseerima. Eesti täiendavaks kaasfinantseerimise määraks on 10%.Toetuse piirmäära lapse kohta arvutab PRIA, kes arvestab selleks eraldatud rahaliste vahendite jaotust, abisaajate laste arvu ning õppepäevade arvu. 2014/2015. õppeaastal oli koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse toetusmääraks 0,064 eurot lapse kohta õppepäevas.Koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames maksti 2014/2015. õppeaastal toetusena kokku 842 717 eurot (sh Eesti eelarvest 76 610 eurot) (joonis 13). Alates 2012. aasta sügisest on kavasse kaasatud ka koolieelsete haridusasutuste ja 5. klasside lapsed ning

26


see on suurendanud nii eelarve kasutamist kui kavas osalevate laste arvu.

Joonis 13. Koolipuuvilja ja köögivilja kava eelarvest välja makstud toetuse summa ning jagatud puu- ja köögiviljade kogus perioodil 2009/2010 – 2014/2015Allikas: MEMAlates 2014/2015. õppeaastast on võimalik saada toetust ka puu- ja köögiviljade kasvatamise ja kasutamisega seotud tegevuste läbiviimiseks, mille piirmääraks on 30 eurot õpilase kohta õppeaastas. Seotud tegevuste eest maksti 2015. aastal toetust kokku 25 223 eurot ning tegevustest sai osa 5 907 last.2014/2015. õppeaastal osales koolipuuvilja ja -köögivilja kavas kokku 805 haridusasutust ja lasteaeda ning jagatavast puu- ja köögiviljast sai osa 110 186 last (joonis 14). Eestis on koolipuuvilja ja -köögivilja sihtrühmaks koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilased. Kavasse kaasatud laste arv moodustas võimalikust sihtrühmast 81%.

27


Joonis 14. Koolipuuvilja ja köögivilja kavas osalenud lasteaedade ja haridusasutuste arv ning kaasatud laste arv perioodil 2009/2010 – 2014/2015Allikas: MEMKokku jagati 2014/2015. õppeaastal 944 t tooteid, mis on eelnenud õppeaastaga võrreldes 18% rohkem. Pakutavatest toodetest olid populaarseimad õunad (31%), pirnid (23%), porgandid (13%), kurgid (6%), kapsad (5%), tomatid (5%) ja ploomid (4%). Puu- ja köögiviljasektorile erakorralise abina antakse toetust komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2015/1369, millega tehti liidu finantsabi kättesaadavaks kõigi liikmesriikide puu- ja köögiviljatootjatele ühe või mitme sellise toote suhtes, mis on hõlmatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1031/2014 ja mille kogus ei ületa 3 tuh t liikmesriigi kohta. Eestis reguleerib liidu erakorralist toetust põllumajandusministri 28. oktoobri 2014. aasta määrus nr 91 „Puu- ja köögiviljasektorile erakorralise abina antav toetus, toetuse taotlemise ning toetuse taotluse menetlemise kord“. Määrusega toetatakse porgandi, peakapsa, lillkapsa ja spargelkapsa, seente (perekonnast Agaricus), tomati, kurgi ja kornišoni, vaarika, musta sõstra, punase sõstra, valge sõstra, karusmarja, jõhvika, mustika, pohla, ploomi, õuna ja pirni tootjaid läbi nimetatud toodete turult kõrvaldamise, saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise kaudu. Erakorraline abi on avatud kuni 3 tuh t suuruse koguse täitumiseni või kuni 30. juunini 2016, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

28


Joonis 15. EL puu- ja köögiviljasektori erakorralise abi kasutamine Eestis 2015. aastalAllikas: MEM2015. aastal laekus Põllumajandusametile teavitused puu- ja köögivilja koristamata jätmise kohta 5-lt tootjalt. Põllumajandusamet viis tootjate juures läbi kohapealsed kontrollid, et tuvastada koristamata jäetud saagi pindala, kvaliteet ning vastavus toetuse nõuetele. Kokku jäeti arvestuslikult koristamata 508 t porgandit, 130 t peakapsast, 9 t mustikaid ja 6 t õunu (joonis 15). Saak jäeti koristamata kokku 15,25 hektaril ning koristamata jäetud saagi eest hüvitas EL tootjatele kokku 22 484 eurot. Liikmesriigile eraldatud 3 tuh tonnist on Eesti kasutanud 653 t (22%).

2.4. Bioenergia areng ja kliimamuutused 2015Bioenergia Energiasektor jaguneb kolmeks suureks valdkonnaks: elekter, soojus ja transport. Nende valdkondade võtmeküsimused ja probleemid on väga erinevad. Samas on biomassist toodetud energial ehk bioenergial oluline tähtsus kõigi nende valdkondade keskkonnasõbralikumaks muutmisel ning kodumaise tooraine kasutuse edendamisel. Kodumaise tooraine laiem kasutamine võimaldab omakorda edendada kohalikku majandust ning luua uusi töökohti ja seda eelkõige maapiirkondades. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tarbimine oli 2015. aastal jätkuvalt kasvutrendis. Kokku toodeti 2015. aastal taastuvates allikatest elektrit 1,51 teravatt-tundi, mis on 11% enam kui 2014. aastal. Tootmine suurenes kõigi taastuvenergia allikate liikide seas, kuid peamiselt siiski tuuleenergia osas (21%), ulatudes mahult 0,69 TWh-ni. Biomass moodustab siiski energiaallikatest kõige suurema osakaalu, ulatudes 0,78 TWh-ni, mis on 4% enam kui

29


2014. aastal. Taastuvenergia tarbimine ületas Eestis riigi poolt seatud osakaalu eesmärki, mis 2015. aastal oli 15%. Soojusenergia osas on paljud Eesti asulad läinud üle biomassi kasutamisele, mis on oluliselt vähendanud keskküttepiirkondades küttekulusid, isegi kui kuludesse on sisse arvestatud investeeringute maksumus. Hakkpuitu kasutatakse Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Paide, Võru, Põlva ja paljude teiste linnade katlamajades. 2015. aastal alustasid tööd hakkpuitu kasutavad katlamajad Nõos, Olustveres ja mujalgi. Nafta, gaasi ja põlevkiviõli hindade oluline langus võib lähitulevikus mingil määral piirata investeeringuid taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. 2013. aastal alustati Arengufondi eestvedamisel ka pikemaajalisema energiamajanduse strateegia (Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2030) koostamisega. Arengukava eesmärk on täita Euroopa Liidu pikaajalised energia- ja kliimaeesmärgid ning ühtlasi aidata kaasa Eesti konkurentsivõime kasvule. Energiamajanduse arengukava vastuvõtmine on veninud, kuid tõenäoliselt saab see Valitsuse poolt kinnitatud 2016. aastal. Lisaks energiasektori arengudokumentidele on biomassi väärtusahela parendamise ja kasvatamise kontekstis oluline lähitulevikus algatatav Eesti biomajanduse strateegia aastani 2030. Strateegia eesmärk on luua Eestis biomajandusega seotud valdkondade terviklik, ressursipõhine analüüs, millele on võimalik tugineda nende Eesti konkurentsieeliseid arvestaval arendamisel. Ministeeriumite eriarvamuste tõttu on strateegia algatamine veninud, kuid Skandinaavia kogemusele tuginedes on strateegiline lähenemine selles valdkonnas pikaajaliselt tulus.Kui soojus- ja elektrienergia osas ei valmista EL taastuvenergia direktiivis sätestatud eesmärkide täitmine raskusi, siis transpordisektoris võib see olla problemaatiline. Hoolimata 2011. aastal algatatud Eesti elektromobiilsuse programmist on taastuvenergia osakaal transpordis vähem kui 1%, mistõttu tuleb eelkõige just selles valdkonnas otsida tõhusaid lahendusi. Taastuvenergia tegevuskava sisaldab ühe transpordisektori meetmena vedelatele transportkütustele 5% biokütuse segamise kohustust. Seda meedet rakendamata on keeruline 10% eesmärki saavutada. Samas meetme rakendamise täpsem aeg ei ole veel teada. Üks perspektiivikamaid meetmeid transpordisektoris taastuva energia osakaalu suurendamiseks on biometaani tootmine ja selle kasutamine eelkõige ühistranspordis. Biometaani tootmiseks kasutatakse põllumajanduse jäätmeid ja kõrvalsaadusi, mistõttu ei konkureeri see erinevalt I põlvkonna bioetanoolist ja biodiislist toidutootmisega ning ei tõstatu ka küsimust vastavusest EL-s kehtestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele. Samuti

30


hinnatakse biometaani tarbimist EL 10% transpordisektori taastuvenergia eesmärgi saavutamisel kahekordselt, mistõttu biometaani laiem kasutuselevõtt on tõenäoliselt üks sobivamaid viise selle eesmärgi saavutamisel.Tulenevalt eelnevast, on biometaani transpordisektoris kasutuselevõtt EL uuel eelarveperioodil (2014-2020) seatud Eestis üheks taastuvenergia valdkonna keskseks eesmärgiks. Kavas on rajada biometaani tootmise pilootprojekt, gaasitanklate võrgustik ning toetada selle kasutamist ühistranspordis. Biometaani tootmise pilootprojekt Viljandimaal Kõos sai 2014. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 3 mln eurot toetusraha. Rajatava kompleksi prognoositav biometaani aastatoodanguks on planeeritud 1,2 mln kuupmeetrit, millest piisab, et katta näiteks 25 Tartu linnaliini bussi aastane kütusevajadus. 2015. aastal käivitunud maaelu arengukava 2014-2020 sisaldab kaks meedet, millest on võimalik toetada taastuvenergia investeeringuid: 1) investeeringud põllu-majandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks ning 2) investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Neist esimese kaudu esitati 2015. aastal 10 taotlust bioenergia tootmiseks vajaliku hoone ehitamiseks või seadme ostmiseks summas 815 tuh eurot. Seni on rahuldatud kaks taotlust summas 50 tuh eurot. Oluliselt populaarsem on olnud majandustegevuse mitmekesistamise meede, mille kaudu on toetus määratud 28-le taotlejale summas 2,4 mln eurot. Samas on selle meetme puhul kõige populaarsem olnud päikeseenergia tootmisesse investeerimine, milleks on toetust määratud 25-le taotlejale. Kolm määramist on tehtud bioenergia investeeringuteks. KliimamuutusedKliimamuutustega võitlemisel oli 2015. aastal keskne rahvusvaheline sündmus ÜRO Pariisi Kliimakonverents ja sõlmitud ambitsioonikas lepe, mille pikaajaline eesmärk on hoida Maa keskmise õhutemperatuuri tõus alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, kuid teha kõik selleks, et see ei tõuseks enam kui 1,5 kraadi võrra. Põllumajanduse vallas olid kliimakonverentsi raames aset leidnud üritustel peamisteks teemadeks muldade süsinikuvaru suurendamine, ringmajandus ja kliimamuutustega kohanemine. Muldade süsinikuvaru suurendamiseks tegi Prantsusmaa sellekohase algatuse, millega ühines ka Eesti. Süsinikku leidub pinnasesse ladestununa kaks-kolm korda enam kui atmosfääris; selle koguse marginaalnegi suurendamine annaks olulise panuse kliimamuutustega võitlemisel. Teisalt tähendaks muldade suurem süsinikusisaldus ka kõrgemat viljakust ja suuremat saaki.

31


Pariisi kliimakonverentsil mitme riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni allkirjastatud deklaratsioon Prantsusmaa algatuse toetamiseks hõlmab nelja komponenti:

1. peavad allakirjutanud vajalikuks tugevdada poliitikasuundi ja meetmeid, millega soodustatakse süsinikuvaru suurendamist põllumaade muldades;

2. soovitakse käivitada asjakohaseid teadusprogramme; 3. toetada põllumeeste ja laiema ühiskonna osalust uuenduslike

lahenduste loomisel ja rakendamisel; 4. peetakse vajalikuks edukate projektide, uuringute ja

praktikate tulemuste jagamist, luues selleks ühise platvormi. Seega järgneb üsna üldsõnalisele deklaratsioonile mitu konkreetset tegevust.2014. aasta lõpus võeti vastu EL 2030 kliimapakett, millega soovitakse vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 40%. Heitmekaubandusevälistes sektorites, kuhu kuulub ka põllumajandus, soovitakse heidet vähendada 30% võrreldes 2005. aasta tasemega. Põllumajanduse puhul rõhutatakse kliimapaketis, et tegu on väiksema kliimamuutuste leevendamise potentsiaaliga sektoriga ning vaja on tagada kooskõla toiduga varustatuse ja kliimamuutuste leevendamise eesmärkide vahel. Samuti töötatakse välja poliitika maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) lisamise kohta 2030 raamistikku. EL 2030 kliimapaketi rakendamise edasised ettepanekud ja õigusaktid koostab Euroopa Komisjon lähiaastatel, suures mahus juba 2016. aastal. Nende hulgas on ka heitmekaubanduseväliste sektorite kohustuse jaotus liikmesriikide vahel. Paralleelselt kliimapaketiga on EL uuendamas ka nn puhta õhu paketti aastani 2030, mis sisaldab õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi. See hõlmab õhusaasteaineid, mida ei loeta kasvuhoonegaasideks (neist on põllumajanduse kontekstis olulisim ammoniaak, mis tekib peamiselt sõnnikukäitlusest ja mineraalväetiste kasutamisest). Direktiiviga kehtestatakse liikmesriikidele nende saasteainete heite vähendamise kohustused aastani 2030. Aastal 2012, uuendatud Göteborgi protokolliga, võttis Eesti endale kohustuse vähendada aastaks 2020 ammoniaagi heidet võrreldes 2005. aasta tasemega 1%. Göteborgi protokollis sätestatud vähendamise kohustused võetakse direktiivi eelnõusse automaatselt üle, kuid läbirääkimised käivad 2030. aasta kohustuste üle. 2015. aasta lõpus toimunud EL keskkonnaministrite nõukogu istungil lepiti kokku uue direktiivi eelnõus, milles leevendati ammoniaagiheite vähendamise kohustusi võrreldes eelnõu esialgse versiooniga. Eesti kohustuseks määrati seal (sarnaselt 2020. aastaga) vähendada heidet 2030. aastaks 1% võrreldes 2005. aastaga, mis tähendab, et kui eelnõu praegune tekst jääb lõplikuks, siis Eesti ajavahemikul 2020–2030 täiendavalt

32


heidet vähendama ei pea. Samas läbirääkimised direktiivi sisu üle jätkuvad ning eelnõu lõplik tekst valmib tõenäoliselt 2016. aastal. Eestis hakati 2014. aastal koostama kaht kliimamuutustega seotud arengudokumenti: kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050 ning kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. Kliimapoliitika põhialuste koostamise eesmärgiks on kujundada ja riiklikul tasemel kokku leppida Eesti pikaajaline kliimapoliitika visioon, poliitikasuunised ja kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed aastani 2050. Aastal 2015 töötasid eri valdkondade, sh põllumajanduse töögrupid, mis koostasid oma valdkonnas suunised kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja süsiniku sidumiseks. Põllumajanduse töögrupi eesmärgiks oli koostada poliitikasuunised, mis võimaldaksid vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuid ei tooks kaasa ohtu toiduga varustatusele ega põllumajandussektori konkurentsivõime langust. Sellisteks lahendusteks oleksid töögrupi hinnangul muldade süsinikuvaru suurendamine, keskkonna- ja kliimasõbralike viljelusviiside ja tavade edendamine, turvasmuldade harimise oluline vähendamine, põllumajandusmaa tõhus ja keskkonnasõbralik majandamine, taimeväetiste kasutamise tõhususe suurendamine, mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetiste ja biosöega, bioenergia tootmise suurendamine, sektoris tootlikkuse tõstmine ning selleks vajalik teadus- ja arengustegevus. Suuniste mõjuhinnangu aruande põhjal tähendaks nende poliitikasuundade ja meetmete rakendamine sektori kasvuhoonegaaside heite kasvu olulist aeglustumist võrreldes praeguse olukorra jätkumisega. Kui võtta arvesse, et osa meetmete mõju avaldub kasvuhoonegaaside inventuuris muude sektorite all (bioenergia energiasektori all ning muldade süsinikuvaru LULUCF i all), siis kogumis võimaldavad need meetmed kasvuhoonegaaside heidet praeguse tasemega võrreldes vähendada, kuigi põllumajandustoodang prognooside kohaselt kasvab. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 käsitleb eelkõige kliimamuutuste põhjustatud riskide maandamist ning nii ühiskonna kui ka keskkonna kliimamuutusteks valmisoleku ja neile vastupanu võime suurendamist. 2015. aasta lõpuks valmisid arengukava koostamiseks tellitud uuringud. Põllumajanduse uuringud tegi Eesti Maaülikool, kes pakkus välja nt järgmised meetmed: maaparandussüsteemi kaasajastamine, põllumajandustoodangu mitmekesistamine, kahjude kindlustamise süsteemi väljatöötamine, päästevõimekuse tõstmine, taimekaitsestrateegiate ja bioohutusmeetmete väljatöötamine ning palju muud. Nende uuringute põhjal hakatakse 2016. aastal koostama arengukava.

33


3. LoomakasvatusLiina Jürgenson, Kalev Karisalu, Ragne Lokk, Ahto Tilk, Helena VaherStatistikaameti esialgsetel andmetel2 vähenes 2015. aastal võrreldes eelnenud aastaga kõikide loomaliikide arv (tabel 6). Kõige enam (14%) vähenes sigade arv, lindude arv oli 10% väiksem. Tabel 6. Loomade ja lindude arv seisuga 31. detsember (tuhandetes)

2014 2015 2015/2014 +/-

2015/2014 %

Veised 264,7 256,2 -8,5 97sh piimalehmad 95,6 90,5 -5,1 95Sead 357,9 307,1 -50,8 86Lambad ja kitsed 89,8 88,0 -1,8 98Linnud 2 339,6 2 108,6 -231 90Allikas: SA, MEMStatistikaameti IV kvartali andmete viimase viie aasta võrdlus näitab veiste koguarvu pidevat suurenemist kuni 2014. aastani. 2015. aasta IV kvartalis oli ligikaudu 8 500 veist vähem kui eelnenud aastal sama perioodil. Veiste koguarvu vähenemine on toimunud peamiselt piimalehmade arvelt. Kui 2014. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis 95,6 tuhat piimalehma, siis 2015. aastal samal ajal oli neid 5 100 võrra vähem. Piimalehmade arv on vähenenud madalatest tootjahindadest tingitud keerulise turuolukorra tõttu. Vasikaid sündis 2015. aastal 112,2 tuh, mis on 1 900 looma võrra vähem kui eelnenud aastal.Sigade arv on samuti vähenenud - kui 2014. aasta lõpu seisuga oli 357,9 tuh siga, siis 2015. aasta lõpus oli 50,8 tuhat siga vähem. Ka sealihasektoris on turuolukord endiselt keeruline - lisaks madalatele hindadele mõjutas sektorit sigade Aafrika katk. Põrsaid sündis eelmisel aastal 705,4 tuh, mis on 68,9 tuh võrra vähem kui 2014. aastal. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) esialgsetel andmetel3 oli põllumajandusloomade registris 31. detsembri seisuga veiseid kokku 256,3 tuh, neist piimatõugu lehmi 90,5 tuh ja 2 lõplikud andmed 2015. aasta põllumajanduse kohta avaldatakse 2016. aasta juulis3 Teatud erinevus SA andmetest on tingitud asjaolust, et vastavalt põllumajandusloomade registri asutamise määrusele peavad loomapidajad, põllumajanduslooma tapmist ning loomsete jäätmete käitlemist korraldavad isikud andmed registrisse kandma 7 päeva jooksul arvates põllumajanduslooma märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või registrisse kantavate andmete muutmise päevast, põllumajanduslooma tapmise või loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmise päevast. Lammas ja kits märgistatakse ja kantakse registrisse 6 kuu jooksul looma sünnist alates. SA esitab andmed aga konkreetse kuupäeva seisuga loomakasvatuse valikvaatlusega kogutud ja töödeldud andmete alusel.

34


lihatõugu lehmi 25,1 tuh. Lambaid oli registris 82,6 tuh ja kitsi 4,6 tuh (tabel 7). Võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on veiste arv kokku vähenenud 8,6 tuh looma võrra, mille hulgas piimalehmade arv vähenes 5,2 tuh looma võrra. Lihatõugu lehmade arv suurenes 2,2 tuh võrra, lambaid oli rohkem 2,3 tuh ja kitsi 412 looma võrra. Maakonniti vaadates suurenes veiste koguarv viies maakonnas ning vähenes kõigis teistes maakondades. Suurim veiste arvu vähenemine oli Jõgevamaal (4 607 looma võrra) ja Tartumaal (1 535 looma võrra). Veiste arv suurenes kõige enam Viljandi- (784 looma võrra) ning Saaremaal (428 looma võrra).Tabel 7. Loomade arv maakondades seisuga 31. detsember 2015

Veised kokku

Piimatõugu lehmad

Lihatõugu lehmad

Lambad Kitsed

Harjumaa 14 421 4 464 1 625 7 021 289Hiiumaa 5 354 638 1 616 3 310 143Ida- Virumaa 5 810 1 695 878 2 299 564Jõgevamaa 19 439 8 322 876 2 410 148Järvamaa 31 471 13 703 953 3 496 284Läänemaa 12 940 2 592 2 908 3 869 258Lääne- Virumaa 28 530 10 818 2 214 4 962 289Põlvamaa 15 320 6 296 641 4 896 340Pärnumaa 26 456 10 170 2 621 5 822 896Raplamaa 19 259 6 125 2 223 5 895 299Saaremaa 19 954 5 305 3 515 15 559 289Tartumaa 14 103 5 640 596 3 810 167Valgamaa 12 724 4 080 1 391 7 858 128Viljandimaa 20 807 7 717 1 662 4 751 157Võrumaa 9 758 2 951 1 357 6 635 325Kokku 256 346 90 516 25 076 82 593 4 576Allikas: PRIA Piimalehmi oli jätkuvalt enim Järvamaal (13,7 tuh looma), üle 10 tuh looma oli veel Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Piimalehmade arv suurenes 2015. aastal võrreldes 2014. aasta lõpu andmetega vaid Viljandimaal (216 looma võrra) ja Saaremaal (29 looma võrra). Lihatõugu lehmi on enim Saare-, Lääne- ja Pärnumaal. Lammaste osas jätkub olulisima kasvatuspiirkonnana Saaremaa domineerimine, kus aasta lõpu seisuga kasvatati 19% kõikidest Eesti lammastest. Enim suurenes lammaste arv eelmise aastaga võrreldes Saare- ja Harjumaal, vastavalt 700 ja 477 lammast, suurim vähenemine oli aga Põlvamaal - 522 lammast. Kitsede arvukuse osas püsis endiselt esikohal Pärnumaa 896 kitsega (20% kõikidest Eesti kitsedest), järgnes Ida-Virumaa 564 kitsega. PRIA põllumajandusloomade registri esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 31. detsembri seisuga Eestis kokku 3 737 veisekasvatajat, mis

35


on 136 võrra vähem kui eelnenud aastal samal ajal. Vähenemine on tingitud peamiselt piimalehmade kasvatajate arvu vähenemisest 283 võrra 2 068-ni, samas kui lihatõugu lehmade kasvatajate arv on suurenenud 1 590 tootjani (109 veisekasvatajat rohkem kui eelnenud aastal). Enamuse piimatootmise lõpetajatest (171) olid, nagu ka eelnenud aastatel, 1-2 lehmaga loomapidajad. Aastaga suurenes nii lamba- kui ka kitsekasvatajate arv. PRIA registrisse oli 31. detsembri seisuga kantud 1 957 lambakasvatajat (42 rohkem kui eelnenud aastal) ja 638 kitsekasvatajat (39 enam kui eelnenud aastal).

3.1. PiimatootminePiimatootmine 2015. aastal (peale viit kasvuaastat) vähenes 2014. aasta II poolest püsinud väga madala piima kokkuostuhinna ja 31. märtsil 2015 lõppenud viimase kvoodiaasta viimastel kuudel tarnekvoodi ületamise kartuses tootmise tagasihoidmise mõjul. SA esialgsetel andmetel ulatus 2015. aastal Eestis toodetud piima kogus 773,8 tuh t-ni, mis on 31,3 tuh t võrra ehk 3,9% vähem kui eelnenud aastal. Suurem osa piimakoguse vähenemisest jäi aasta esimesse poolde, II poolaastal negatiivne vahe eelmise aastaga kuude võrdluses kahanes ning viimases kvartalis toodeti juba peaaegu sama palju piima kui eelnenud aasta IV kvartalis. Piimatoodangu vähenemise põhjuseks oli piimalehmade arvu 5,3%-line langus võrreldes eelnenud aasta lõpu seisuga. Keeruliste tingimuste tõttu vähendas osa tootjaist täiendavalt karja või loobus tootmisest. Keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas 104 kg võrra uut rekordit tähistava 8 337 kg-ni.

Joonis 16. Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2011-2015Allikas: SA

36


Viimase viie aasta võrdluses on näha, et piima kogutoodang on sel perioodil vaatamata viimase aasta tagasilöögile kasvanud 80,8 tuh t võrra ehk 11,7%. Lehmade arvu 5,9%-lise vähenemise juures suurenes lehmade keskmine produktiivsus 1 169 kg võrra ehk 16,3% (joonis 16). Kokkuostjatele realiseeriti 2015. aastal SA esialgsetel andmetel 719,8 tuh t 3,9%-lise rasva- ja 3,4%-lise valgusisaldusega piima, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1,4% vähem. Toodetud piima kokkuostjatele realiseerimise osakaal oli 93%. Kokkuostetud piimast kuulus 99,5% eliit- ja kõrgemasse sorti. Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) andmetel oli teavitatud ja tegevusloaga piimakäitlemisettevõtteid 37.Piima kokkuostuhind on viimase viie aasta võrdluses, turukonjunktuuri mõjutustest tingituna, olnud pidevas muutuses (joonis 17). Aastatel 2011-2013 püsis Eesti piima kokkuostuhind suhteliselt stabiilne ning ületas aastate keskmisena 30 €/100 kg kohta. Vahe EL keskmise piima kokkuostuhinnaga püsis aastate keskmisena küllaltki väike, olles samal perioodil Eesti keskmisest näitajast 5-8% kõrgem. Suuremad muutused piima kokkuostuhinnas toimusid 2014. aastal, kui märtsis saavutas Eesti piima kokkuostuhind kõigi aegade rekordtaseme (40,33 €/100kg) ja püsis I poolaastal kõrgel tasemel. Piimaturu olukord halvenes 2014. aasta teisest poolest üldise piima pakkumise suurenemise ja augustis Venemaa poolt kehtestatud kaubanduspiirangute mõjul märgatavalt ning piima kokkuostuhind on tänaseni väga madalal tasemel. 2015. aastal oli Eesti keskmine piima kokkuostuhind vaid 23,70 €/100 kg kohta. Viimati oli Eestis piima kokkuostuhind sama madalal tasemel 2009. aasta piimakriisi ajal, mil aasta keskmisena oli piima kokkuostuhind 21,05 €/100 kg. Võrreldes 2015. aasta Eesti ja EL piima kokkuostuhinna erinevust, siis 2015. aasta keskmisena oli Eesti keskmine piima kokkuostuhind EL keskmisest näitajast ca 22% madalam.

37


Joonis 17. Eesti ja EL keskmine piima kokkuostuhind aastatel 2011-2015Allikas: SA, Euroopa KomisjonPRIA põllumajandusloomade registri 2015. aasta lõpu seisu andmed piimatootmise struktuuri kohta karjade suuruse alusel näitavad, et tootjate arvult ülekaalukalt suurima grupi moodustavad jätkuvalt 1-2 lehma omanikud (joonis 18). Selle valdavalt vaid oma majapidamise tarbeks piima tootva grupi osakaal on pidevalt kahanenud, kuid moodustab endiselt kõikidest tootjatest üle poole (54,7%). Samas kõige suuremate, üle 300 lehmaga tootjate, osatähtsus kõikide lehmaomanike hulgas oli 2015. aastal vaid 4,3%, kuid see on viimase viie aastaga 1,6 protsendipunkti (pp) võrra suurenenud.

38


Joonis 18. Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti aastatel 2011-2015Allikas: PRIA põllumajandusloomade registerPiimalehmaomanike arvu vähenemine 2015. aastal võrreldes eelnenud aastaga kiirenes (tootmise lõpetas 12% lehmaomanikest), kuid jäi siiski väiksemaks kui 2011. ja 2013. aastal (joonis 19).

Joonis 19. Piimalehmaomanike arvu muutumine suurusgrupiti aastatel 2011-2015Allikas: PRIA põllumajandusloomade register

39


Kokku on viimase viie aastaga piimalehmaomanike arv vähenenud 45%. Jätkuvalt on selge tendentsina näha, et väiksema loomade arvuga ehk kuni 50 lehmaga tootjate suurusgruppides on tootmise lõpetajate arv proportsionaalselt tunduvalt suurem kui suurema lehmade arvuga tootjate gruppides. Kõige vähem (2%) on viimase viie aastaga kahanenud piimalehmaomanike arv kõige suuremas, üle 300 lehmaga tootjate suurusgrupis.Hoopis teistsuguse pildi piimatootmise jaotumisest annab piimalehmade arvu jagunemine suurusgrupiti. 2015. aastal peeti Eestis 81,3% kõikidest lehmadest üle 100 lehmaga karjades, sealjuures 300 ja enama lehmaga karjades peetavate lehmade osakaal ulatus ligi 63%-ni (joonis 20). Kui lehmade arvult suurima grupi osakaal on viimasel viiel aastal kiiresti suurenenud, siis 100-299 lehmaga tootjate grupis peetavate lehmade osakaal on vähenenud. 2015. aastal vähenes nimetatud grupis peetavate lehmade osakaal kõikide teiste gruppidega võrreldes enim (2 pp).

Joonis 20. Piimalehmade jagunemine suurusgrupiti 2011-2015Allikas: PRIA põllumajandusloomade register Arvuliselt kõige suurema tootjate arvuga grupis (1-2 lehmaga tootjad) peetavate lehmade osakaal on pidevalt vähenenud ning 2015. aastal küündis see näitaja vaid 1,6%-ni.

40


Perioodil 2011-2015 vähenes piimalehmade arv kõikides suurusgruppides kokku 5,4% (joonis 21). Protsentuaalselt oli viie aasta jooksul kokku suurem vähenemine kõige väiksema lehmade arvuga tootjate karjades: 1-2 lehmaga tootjate grupis 51%, 3-9 lehmaga tootjate grupis 41% ning 10-49 lehmaga tootjate grupis 35%. Ainsana suurenes lehmade arv sel perioodil üle 300 lehmaga tootjate grupis, täpsemalt 10%.

Joonis 21. Piimalehmade arvu muutumine suurusgrupiti 2011-2015Allikas: PRIA põllumajandusloomade register

3.2. Lihatootmine2015. aastal tapeti majapidamistes või müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 120,9 tuh t (eluskaalus) loomi ja linde (tabel 8), mis on eelmise aastaga võrreldes 2,4 tuh t võrra ehk 2% rohkem. Tabel 8. Lihatoodang eluskaalus (tonnides)

2014 20152015/2014 (+/-)

2015/2014 (%)

Tapaloomi ja -linde kokku 118 399120 864 2 465 102

sh veised 22 478 21 909 -569 97 sead 67 735 69 691 1 956 103

41


lambad, kitsed, linnud 28 186 29 264 1 078 104Allikas: SA, MEMSealiha toodeti 2015. aastal (eluskaalus) 69,7 tuh t, mis on 2 tuh t võrra rohkem kui eelnenud aastal. Sealiha toodang suurenes eelmise aastaga võrreldes I ja II kvartalis. Sealiha osatähtsus liha kogutoodangust moodustas 58%, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1 pp rohkem. Lihatöötlemisettevõtted ostsid 2015. aasta jooksul kokku 464,9 tuh siga, kellest saadi 37,3 tuh t liha. Võrreldes eelnenud aastaga suurenes sigade kokkuost 27,2 tuh sea võrra. Sealiha keskmine kokkuostuhind SA andmetel oli 2015. aasta keskmisena 1 491 €/t, mis on 215 €/t madalam kui aasta varem. Kui 2015. aasta märtsist juulini oli sealiha kokkuostuhind stabiilne, siis alates augustist hakkas see langema. Üheks oluliseks põhjuseks oli sigade Aafrika katku levik. Esimene sigade Aafrika katku juhtum diagnoositi kodusigadel 21. juulil ning seejärel karmistati seapidamise bioohutuse nõuded veelgi. Euroopa Komisjon kehtestas 31. juulil tauditsoonide uued piirid, mille kohaselt jäi rangeimasse ehk III tsooni osa seakasvatusettevõtteid. Sealiha kokkuostuhind III tsoonis vähenes märgatavalt. Maaeluministeeriumi poolt läbiviidud uuringu kohaselt oli III tsooni jääva sealiha kokkuostuhind ca 50% madalam kui Eesti keskmine kokkuostuhind.Viimase viie aasta lõikes oli sealiha aasta keskmine kokkuostuhind SA andmetel (joonis 22) kõrgeim 2013. aastal (1 804 €/t) ja madalaim 2015. aastal (1 491 €/t). Viimasel kahel aastal on sealiha hind olnud valdavalt langustrendis, kõige madalam hinnatase registreeriti möödunud aasta septembris, mil tonni sealiha eest maksti kokkuostul keskmisena 1 384 eurot.VTA andmetel on sigade tapmiseks ja töötlemiseks teavitatud ja tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 37. SEUROP klassifikatsiooni kasutamise kohustus on lihakäitlemisettevõtetel, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 200 nuumsea nädalas. Selliseid ettevõtteid on Eestis kolm ning 2015. aasta jooksul klassifitseeriti neis 396 693 nuumsea rümpa, milledest 52% S (super) ja 46% E (ekstra) lihakusklassi. Veiseliha toodeti 2015. aastal (eluskaalus) 21,9 tuh t, mis on 3% vähem kui eelnenud aastal. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas 18%. Veiste kokkuost on suurenenud. Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud 34,4 tuh veisest saadi 8,7 tuh t liha, mis on 0,9 tuh t rohkem kui 2014. aastal. Keskmiseks rümba kaaluks oli 252 kg. Veiseliha kokkuostuhind SA esialgsetel andmetel oli aasta keskmisena 1 975 €/t, mis on 15 €/t madalam kui 2014. aastal. Sarnaselt sealihale, olid ka veiseliha keskmised kokkuostuhinnad viimase viie aasta lõikes kõrgeimad 2013. aastal (2 182 €/t), madalaimad aga 2011. aastal (1 830 €/t). Viimasel kahel aastal on ka veiseliha kokkuostuhinnad mõnevõrra langenud, kuid siiski mitte

42


nii märkimisväärselt, kui sealiha puhul. 2014-2015 aasta keskmised on jäänud üle 1 900 euro tonni kohta (joonis 22). VTA andmetel on veiste tapmiseks ja töötlemiseks teavitatud ja tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 26 ning neist neli rakendas SEUROP klassifikatsiooni. Veiserümpade klassifitseerimise kohustus on Eestis lihakäitlemisettevõtetel, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 75 kaheksa kuu vanuse või vanema veise nädalas. Vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 148/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1249/2008 seoses kategooriate ja klassidega turuhinna registreerimiseks veiselihasektoris ning seoses searümpade turuhinnaga, on kohustus edastada ka kategooria Z (8-12 kuused noorloomad) turuhinnad. Nimetatud kategooriasse klassifitseeriti 2015. aastal 747 looma. Kokku klassifitseeriti 2015. aastal nelja ettevõtte poolt SEUROP klassifikatsiooni järgi 22 081 veiserümpa (k.a kategooria Z). Vaatamata sellele, et aasta-aastalt D kategooria rümpade klassifitseerimine väheneb, oli see endiselt suurim grupp, moodustades 45% kõikidest klassifitseeritud rümpadest.

Joonis 22. Veise- ja sealiha kokkuostuhinnad aastatel 2011-2015Allikas: SALinnuliha, lamba- ja kitseliha toodangud on SA andmebaasis esitatud koos. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangust oli 2014. aasta andmetel 23% ning lamba- ja kitselihal 1%.Lihatöötlemisettevõtete poolt 2015. aastal kokkuostetud 3,5 tuh lambast ja kitsest saadi 63,4 t liha. Lambaid ja kitsi osteti 0,1 tuh

43


looma võrra vähem kui eelnenud aastal. Aasta keskmisena oli lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 2 975 €/t, mis on 2014. aasta hinnast 191 €/t kõrgem.VTA andmetel on lammaste tapmiseks ja töötlemiseks teavitatud ja tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 14. Lambarümpade SEUROP klassifikatsiooni järgi on klassifitseerimise kohustus lihakäitlemisettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 80 lamba nädalas. 2015. aastal lambarümpi SEUROP klassifikatsiooni järgi ei klassifitseeritud.

3.3. Munatootmine2015. aastal toodeti SA esialgsetel andmetel 198,7 mln muna (joonis 23), mis on 680 tuh muna vähem kui eelnenud aastal. Toodang vähenes võrreldes 2014. aastaga 0,3%. 2015. aastal oli munatoodang suurim VI kvartalis, 2014. aastal aga I kvartalis. SA poolt avaldatud andmete (kõikide andmete avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte ning seega ei avaldata andmeid Harju, Lääne-Viru ja Põlva maakonna kohta) järgi toodeti kõige enam mune Valgamaal (30,6%), kus munatoodang suurenes võrreldes eelnenud aastaga 7,2%. Munatootmine vähenes Ida-Viru, Lääne, Pärnu ja Tartu maakonnas. PRIA põllumajandusloomade registris oli 2015. aastal kanamunade turustamiseks väljastatud eraldusnumbreid 109 ehitisele. Nende hulgas 26 mahepõllumajanduslikuks tootmiseks, 71 vabalt peetavate kanade munade tootmiseks, 7 õrrekanade munade tootmiseks ja 5 puuris peetavate kanade munade tootmiseks. Võrreldes 2014. aastaga on suurenenud mahepõllumajanduslikuks tootmiseks ja vabalt peetavate kanade munade tootmiseks registreeritud ettevõtete arv. 2015. aasta detsembri seisuga oli VTA poolt tunnustatud 12 munapakenduskeskust ja 1 munatoodete tootja. Kaks munapakenduskeskust oli tunnustatud vutimunade ja 1 jaanalinnumunade pakendamiseks. Keskmine munatoodang kana kohta oli SA esialgsetel andmetel 274 muna, mis on viimase üheksa aasta kõrgeim näitaja.

44


Joonis 23. Munatoodang kokku ja keskmiselt kana kohta aastatel 2010-2015Allikas: SAMunade isevarustatuse tase on viimastel aastatel olnud vahemikus 64-67%. Alates 2008. aastast on munade tarbimine inimese kohta suurenenud - aastal 2008 tarbiti 176 ja 2014. aastal 226 muna. Linnumunade import ületab eksporti üle kahe korra. 2015. aasta jaanuarist novembrini imporditi linnumune kokku 105 mln tk, mida on 7% vähem kui 2014. aasta samal perioodil. Linnumune eksporditi 2015. aasta 11 kuuga kokku 38,8 mln tk, mis on võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga 2% rohkem.

3.4. Mesindus2015. aastal oli SA esialgsetel andmetel Eestis kokku 44 tuh mesilasperet (tabel 9), mis on 5 tuh mesilaspere võrra rohkem kui 2014. aastal. Meetoodang suurenes 2015. aastal 176 t võrra, kokku toodeti 1 155 t mett (väljavurritatud mesi). Keskmine mee saak mesilaspere kohta perioodil 1. oktoober 2014 - 30. september 2015 oli 26 kg (1 kg rohkem kui perioodil 1. oktoober 2013 - 30. september 2014). Perioodil 1 oktoober 2014 - 30. september 2015 tarbiti ühe inimese kohta 1,06 kg mett, mis on 0,18 kg rohkem kui eelnenud perioodil.Tabel 9. Mesilasperede arv ja meetoodang aastatel 2011-2015

2011 2012 2013 2014 2015*Mesilaspered, tuhandetes

28 26 41 39 44

Meetoodang, t 681 694 957 979 1155

45


Meetoodang keskmiselt mesilaspere kohta, kg

24 27 23 25 26

*esialgsed andmed Allikas: SAAlates 2004. aastast on Eestis rakendatud kokku 4 riiklikku mesindusprogrammi perioodi ning 2015. aastal lõppes üheteistkümnes mesindusprogrammi aasta, mis ühtlasi oli „Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riikliku programmi 1.09.2013-31.08.2016“ (mesindusprogramm) teine tegevusaasta. Teisel tegevusaastal tasuti kavandatud tegevuste eest 155 886 eurot, mis moodustas 94% planeeritud tegevuste rahalisest mahust. Mesindusprogrammis rakendatakse kokku nelja meedet: tehniline abi, varroatoosi monitooring ja tõrjemeetodid, mee kvaliteedi määramine ja juhtimine ning mesilasperede arvukuse suurendamise arendustööd. „Tehnilise abi“ meetmes korraldati kokku 4 Eesti mesinike teabepäeva 30 tunni mahus ning 54 piirkondlikku õppe- ja teabepäeva 133 tunni mahus. Korraldati 3 mesinduskursust (Kuresaares, Põlvas ja Pärnus) algajatele ning 1 kursus edasijõudnutele Olustveres. Telliti 2 välismaal väljaantavat perioodilist mesindustrükist, koostati 6 perioodilist infolehte „Mesinik“ ning anti välja mesindusalane väiketrükis „Mesilaste korjetaimed ja taimede tolmeldamine mesilaste abil“ ja kordustrükk „Varroatoosi ja kaasnevate mesilashaiguste tõrje“. Valmis õppefilm „Kvaliteetse mee tootmine ja turustamine“.Kaheksas vaatlusmesilas toimus tarukaalude näitude ja ilmavaatluse põhinäitajate fikseerimine. Mesindustehnika ja -tehnoloogia arendustöö käigus tehti valmis 2 esialgset meepumba versiooni: laba- ja hammaspump.„Varroatoosi monitooringu ja tõrjemeetodi“ meetme raames teostati kahes testmesilas varroalestade arvukuse jooksvaks diagnostikaks seirevaatlusi ja välitöid. Testmesilates testiti erinevaid ravimeetodeid, hinnati nende efektiivsust ja võimalikku kõrvaltoimet. „Mee kvaliteedi määramise ja juhtimise“ meetme raames koguti 150 meeproovi, millest analüüsiti füüsikalis-keemilisi ja organoleptilisi kvaliteedinäitajaid, 50 meeproovi osas määrati suhkruid ning 75 meeproovist uuriti õietolmu sisaldust. „Mesilasperede arvukuse suurendamise arendustöö“ meetme raames viidi läbi mesilasemade seemendamist vähemalt 2 tõumesilas.

46


3.5. Turukorraldus2015. aastal tervikuna püsisid Euroopa Liidu piimatoodete hinnad väga madalal tasemel ning piimaturu olukord oli keerulises seisus. Piima keskmised kokkuostuhinnad langesid paljude tootjate jaoks allapoole tootmise omahinna taset. Kriisi negatiivse mõju leevendamiseks kiideti 2015. aasta septembris heaks EL erakorraline abimeetmete pakett kogueelarvega 500 mln eurot, millest 420 mln eurot nähti ette kõikide liikmesriikide loomakasvatussaaduste sektori tootjate otseseks rahaliseks abistamiseks. 2015. aasta 15. septembri mitteametlikul põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel Luksemburgis avalikustas komisjon iga liikmesriigi osa tootjate abistamiseks mõeldud summast (Eesti toetusesumma suuruseks määrati 7 561 692 eurot). Erakorralise abi andmise tehnilisemaid küsimusi käsitleti põllumajandusturgude ühise korralduse ekspertgrupis ning 17. oktoobrist jõustunud komisjoni delegeeritud määruse kohaselt anti liikmesriikidele võimalus oma eelarvest täiendava erakorralise toetuse (nn erakorralise toetuse top-up) maksmiseks ning nii EL toetuse kui ka top-up’i väljamaksmise tähtajaks sätestati 30. juuni 2016.Lisaks erakorralise toetuse andmisele sisaldas erakorraline pakett veel muid turukorralduslikke meetmeid:

- 17. oktoobrist 2015 avati ajutine erakorraline juustude eraladustamine kokku 100 tuh t juustule – liikmesriikidele jaotati 2014. aasta referentsi põhjal maksimaalsed juustude ladustamiskogused; ladustamiseperiood 60-120 päeva; toetusmäär 15,57 €/t lepingu ja 0,4 €/t iga päeva kohta; ladustamine avati kõigile ladustamiseks sobivatele juustusortidele. 2015. aasta lõpu seisuga oli 10 liikmesriigis pakutud ladustamiseks kokku 29 796 t juustu. Eesti juustutootjad meedet ei kasutanud;

- 17. oktoobrist 2015 avati ka olemasolevale lõssipulbri eraladustamise skeemile paralleelselt nn täiustatud eraladustamise skeem – ladustamisperiood vähemalt 365 päeva ning toetusemäär iga ladustatud päeva eest 0,36 €/t, toetusemäär lepingu kohta (8,86 €/t) jäi samaks, mis kehtivas skeemis. Täiustatud lõssipulbri eraladustamise meedet kasutas 2015. aasta lõpu seisuga kuus liikmesriiki (kokku 9,2 tuh t). Eesti tootjad täiustatud lõssipulbri eraladustamist ei kasutanud;

- 1. detsembrist 2015 jõustus uuenenud EL promotsioonipoliitika - meetme eelarve suurendamise kava kohaselt suureneb eelarve 61 miljonilt 200 miljoni euroni 2020. aastaks. 2016. aasta promotsiooni meetme programm on 111 mln eurot ning sellest 30 mln on mõeldud ainult piima- ja sealihasektori promotsiooni toetamiseks.

47


Et põllumajandussektori olukord oli pikalt raske püsinud, oli Vabariigi Valitsus juba 2015. aasta septembris riigieelarve läbirääkimistel langetanud põhimõttelise otsuse loomakasvatussektori tootjate erakorraliseks toetamiseks 7,6 mln euroga, millest 3 mln eurot plaaniti välja maksta veel sama aasta jooksul, juhul kui komisjoni poolt peaks EL erakorralise toetuse siseriiklikuks top-up’i maksmiseks luba antama. Kuna see luba komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2015/1853 sätestatigi, siis oktoobris kiideti valitsuskabineti istungil 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ühe punktina heaks põllumajandussektori raske olukorra leevendamiseks EL erakorralisele toetussummale täiendavalt 3 mln euro ulatuses siseriikliku lisatoetuse eraldamine. 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõus aga, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt 28. septembri 2015 erakorralisel istungil, eraldati Maaeluministeeriumile EL erakorralise toetuse siseriiklikuks lisatoetuseks 4,6 mln eurot, millest otse piimatootjate toetamiseks otsustas minister suunata 4 mln eurot.Abiraha kasutamise osas jäeti komisjoni määruses liikmesriigile küllaltki vabad käed. Oluline oli vaid, et kogu toetuse mõju jõuaks täies ulatuses raskustes loomakasvatussektorite tootjateni ning et riikliku täiendava toetuse maksmisel tuleb lähtuda samadest kriteeriumitest, mis EL eelarvest tuleva toetusesumma maksmisel. Eestis erakorraliselt toetatavaid loomakasvatussektoreid ning toetussumma sektorite vahel jagunemist arutati põllumajandussektori esindajatega Maaeluministeeriumis 29. septembril 2015 toimunud kohtumisel ning 1. oktoobril 2015 põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus. Kohtumistel leidsid kõik osapooled, et just piima- ja sealihatootjad on pikalt kestnud turukriisi tõttu enim kahju saanud ning vajaksid enim abi. Osalejad jõudsid üksmeelele, et erakorraline abi tuleks jaotada sektorite vahel vastavalt sektorites loodud väärtuse suhtele 75% piimasektorile ja 25% sealihasektorile. 2015. aastal makstava loomakasvatussektori põllumajandustootja erakorraliseks toetuseks ettenähtud vahendite jaotus sätestati maaeluministri 10. detsembri 2015 käskkirjaga: piimatootjatele 7 921 269 eurot ning sealihatootjatele 2 640 423 eurot. Eestis erakorralise toetuse andmist sätestav maaeluministri määrus „Loomakasvatussektori põllumajandustootja erakorraline toetus“ võeti vastu 30. novembril 2015. PRIA peadirektori 15. detsembri 2015 käskkirjaga kehtestati järgmised, veel enne 2015 aasta lõppu välja makstava loomakasvatussektori põllumajandustootja erakorralise toetuse ühikumäärad: piimatõugu lehm 85,65 eurot, siga 27,24 eurot, emis 13,62 eurot. 2016. aastasse jäänud erakorralise toetuse osa (4 mln eurot) on eeltoodud maaeluministri määruse põhjal käesoleva ülevaate valmimise ajaks välja makstud.Korraliselt kasutusel olevad turukorraldusmeetmed leidsid 2015. aastal kehva turuolukorra püsides ja süvenedes EL-s järjest enam rakendamist. Euroopa komisjon ei aktiveerinud vaid

48


piimatoodete eksporditoetuse skeemi, kuna maailmaturul liikusid EL piimatoodete hinnad konkurentide hindadega võrreldes lähedastel või isegi madalamatel tasemetel. Detsembris toimunud WTO Nairobi kohtumise kokkuleppe kohaselt lõpetatakse aga edaspidi eksporditoetuste kasutamine. Või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost on tavapäraselt igal aastal 1. märtsist kuni 30. septembrini avatud meede, mille raames on võimalik üle-euroopaliselt kokkuostu müüa kuni 50 tuh t võid fikseeritud hinnaga 2 218 €/t ning 109 tuh t lõssipulbrit hinnaga 1 698 €/t. Kui sekkumisperioodi jooksul sekkumiseks pakutud kogused ületavad eelpoolnimetatud koguseid, siis võib Euroopa Komisjon otsustada jätkata vastava toote kokkuostu pakkumismenetluse teel. Piimaturu jätkuvast madalseisust tingituna oli või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu võimalus 2015. aastal erakorraliselt aastaringselt avatud.2015. aasta I pooles meede kasutust ei leidnud, kuid II poolaastal olukord muutus. Lõssipulbri turuhind, mis 2015. aasta keskmisena ületas sekkumishinda ca 9%, langes sekkumishinna tasemeni. Aasta lõpuks müüdi 11 liikmesriigis sekkumisladudesse kokku 40 280 t lõssipulbrit. Või turuhind ületas sekkumishinda 2015. aasta keskmisena ca 36%, jäädes vahemikku 26-48% üle sekkumishinna. Seetõttu või sekkumiskokkuostu üheski liikmesriigis 2015. aastal ei kasutatud. Eestis või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu 2015. aastal ei kasutatud.Või ja lõssipulbri eraladustamine on turukorralduslik meede, kus toodete pakkuja kõrvaldab tooted teatud ajaks turult ning saab selle eest toetust. Eraladustamise käivitamine toimub alates 2014. aastast Euroopa Komisjoni algatusel vajaduspõhiselt. Ebasoodsast turuolukorrast tulenevalt oli või ja lõssipulbri eraladustamine avatud kogu 2015. aasta vältel. Kehtestatud toetusmäärad olid:

- või: 90-210 päeva ladustamiskulud määraga 18,93 €/t ladustamislepingu sõlmise kohta ning iga ladustamise päeva kohta 0,28 €/t;

- lõssipulber: 90-210 päeva ladustamiskulud fikseeritud määraga 8,86 €/t ladustamislepingu sõlmimise kohta ja 0,16 €/t iga ladustamise päeva kohta.

Või eraladustamise lepinguid oli 2015. aastal sõlmitud 10 liikmesriigis kokku 141,4 tuh t ladustamiseks. Aasta lõpu seisuga oli ladudes 51,1 tuh t võid. Lõssipulbri eraladustamise lepinguid oli 2015. aastal sõlmitud 11 liikmesriigis kokku 52,1 tuh t lõssipulbri ladustamiseks, millest 42,9 tuh t vana skeemi alusel (ladustamine maksimaalselt 210 päeva) ja 9,2 tuh t uue skeemi alusel (ladustamine 365 päeva). Aasta lõpu seisuga oli ladudes 32,9 tuh t lõssipulbrit.

49


Eestis piimatoodete eraladustamist 2015. aastal ei kasutatud. Piima tootmiskvoodi rakendamise viimasel aastal (lõpuga 31. märts 2015) ületas Eestis põllumajandustootjate poolt kokkuostjatele tarnitud piima kogus esmakordselt piima tarnekvoodi mahtu. Kvooti ületati ca 8 tuh t ning selle eest arvestati ja Eesti riigi kohustusena Euroopa Komisjoni vastu üles võetav kvoodiületamise tasu on 2,23 mln eurot. Viimase kvoodiaasta kohta sätestatud erandina võis liikmesriik lubada kvooti ületanud tootjatel ajatada kvoodiületamise tasu maksmine kolme aasta peale (maksmise tähtpäevadega 30. september 2015, 2016 ja 2017). Eesti riik otsustas seda võimalust kasutada ning 31. juulil 2015 lõppenud ajatamise taotlemise käigus ajatas 115 põllumajandustootjat tasu maksmise kokku 92% ulatuses kogu Eesti kvoodiületamise tasu summast.Koolipiimakava eesmärgiks on soodustada eelkooliealiste laste ning kooliõpilaste hulgas piima ja piimatoodete tarbimist ning laste tervislikku toitumist ja toitumisharjumuste kujunemist. Samuti võimaldab koolipiimakava lasteaialastele ning õpilastele pakkuda abikava raames lubatavaid tooteid soodsama hinnaga. Koolipiimatooteid võib pakkuda lasteaialastele, I-XII klassi õpilastele ning kutsekeskharidust omandavate õpilastele. Koolipiimakava raames tarbitud piimatoodete eest maksti 2015. aastal toetust kokku 1,52 mln eurot, millest EL toetuse osa oli 644,1 tuh eurot ning Eesti riigi eelarvest makstav täiendav toetus 879,9 tuh eurot. Koolipiimatoetust saab taotleda piimale, maitsestatud (kakao, puuviljamahla või maitselisandiga) piimale, hapupiimale ja maitsestatud hapupiimale (vähemalt 1,5% rasvasisaldusega), maitsestamata jogurtile ning keefirile. 2015. aasta viimaste (kuni sept k.a) andmete alusel on koolipiimatoodete tarbimise osakaalud erinevate koolipiimatoodete lõikes välja toodud joonisel 24.

50


Joonis 24. Koolipiimatoodete tarbimise osakaal koolipiimakavas 2015. aastal (jaan - sept)Allikas: PRIAKoolipiimakavas jõustusid 1. augustist 2015 uued siseriiklikud regulatsioonid: maaeluministri määrus nr 74 “Koolipiimatoetus“ ning maaeluministri käskkirjaga nr 92 kinnitatud „Koolipiimakava rakendamise riiklik strateegia“. Uue määrusega kaasnesid toetuse taotlemises järgnevad muudatused:

2015. aastal hakkas alates taotlusperioodist 1. august - 30. september kehtima uus Eesti riigieelarvest makstav lisatoetuse määr - 23,69 eurot 100 kg toote kohta (varem oli lisatoetuse määr 25,24 eurot 100 kg toote kohta). EL eelarvest makstava toetuse määr on endiselt 18,15 eurot 100 kg toote kohta. Kokku makstakse 100 kg tarbitud toote kohta toetust 41,84 eurot.

2015. aasta 1. augustil algavast taotlusperioodist alates ei arvestata käibemaksu koolipiimakavas abikõlblike kuludena. Muudatus tuleneb ühtsest lähenemisest koolitoidukavades (koolidele ning koolieelsetele lasteasutustele koolipuu ja -köögivilja kava ning koolipiimakava), samuti ei vasta käibemaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud liidu toetuse saamise tingimustele.

Uue määruse järgi hakkasid alates 1. augustist kehtima ka uued taotlusvormid, mis on kättesaadavad PRIA kodulehelt

51


http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/turukorraldus/koolipiimatoetus/

Lisaks määrusele jõustus 1. augustil maaeluministri käskkirjaga nr 92 kinnitatud „Koolipiimakava rakendamise riiklik strateegia“. Koolipiimakava rakendamise riikliku strateegia koostamise kohustus tulenes 2013. aastal EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi käigus vastu võetud otsustest. Alates 2015/2016. õppeaastast (1. augustiks) pidid need liikmesriigid, kes soovivad koolipiimakava rakendada, koostama koolipiimakava rakendamise strateegia, mis kinnitab liikmesriigi tasandil kava strateegilised eesmärgid ning aitab kaasa nende efektiivsele täitmisele. Eesti „Koolipiimakava rakendamise riikliku strateegia“ kinnitas maaeluminister 18. juunil 2015 käskkirjaga nr 92. Koolipiimakava strateegia on lisatud tutvumiseks maaeluministeeriumi veebilehel http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toetused-ja-riigiabi/otsetoetused-ja-turukorraldus/koolipiim. Sealiha eraladustamine on turukorralduslik meede, kus sealiha pakkuja kõrvaldab tooted teatud ajaks turult ning saab selle eest toetust. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/360 (millega avatakse sealiha eraladustamine ja määratakse eelnevalt kindlaks abi summa) alusel sai alates 9. märtsist 2015 esitada taotlusi sealiha eraladustamiseks ladustusajaga 90, 120 või 150 päeva. Taotluse miinimumkoguseks oli 10 t konditustatud toodete puhul ja 15 t muude toodete puhul ning tagatise suuruseks 20% määruses kindlaksmääratud abisummast. Kokku rakendas märtsis ja aprillis avatud olnud meedet 18 liikmeriiki. Eestis sõlmis PRIA 18 lepingut 573 206 kg sealiha eraladustamiseks. Kokku maksti ladustamiskuludeks toetust 157 651 eurot.

52

http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toetused-ja-riigiabi/otsetoetused-ja-turukorraldus/koolipiim






4. Põllumajanduse majandusnäitajadPeegi Kaibald, Katre Kirt, Ragni Koitmaa, Urve Valdmaa, Veronika Vallner-KranichTaime- ja loomakasvatuse, jahinduse ning neid teenindavate tegevusalade (põllumajanduse) lisandväärtuse osatähtsus kõigil tegevusaladel loodud lisandväärtuses on viimase viie aasta jooksul olnud vahemikus 1,9 kuni 2,3 protsenti. Põllumajanduse lisandväärtuse osatähtsus suurenes 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 0,1 pp (tabel 10).Tabel 10. Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses aastatel 2010-2014

2011 2012 2013 2014 2015Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus jooksevhindades (mln eurot)

311,9 362,2 333,6 338,9 356.9

Osatähtsus lisandväärtuses (%) 2,1 2,3 2,0 1,9 2.0Allikas: SA

4.1. Põllumajanduse tootjahinna ja ostuhinna indeksidPõllumajandussaaduste tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis toodetud põllumajandussaaduste müügihindade muutust.Tabel 11. Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus võrreldes eelnenud aastaga

2014 (%) 2015 (%)Taimekasvatus -13,2 3,3 Teravili (k.a. seeme) -16,7 -1,5 Tehnilised kultuurid -13,3 12,8 Köögivili ja aiandussaadused

-11,2 17,0

Puuvili ja marjad 25,6 16,9 Kartul (k.a. seeme) 2,1 -18,5Loomakasvatus -4,1 -20,7 Loomad lihaks -6,9 -9,5 Piim -3,6 -27,7 Munad -6,5 -8,9Kokku -5,7 -13,0

Allikas: SAPõllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutus 2015. aastal võrreldes eelnenud aastaga oli -13,0% (tabel 11), sh taimekasvatuses 3,3% ja loomakasvatuses -20,7%. Tootjahinnaindeks suurenes vaid köögivilja ja aiandussaaduste (17%), puuvilja ja marjade (25,6%) ning tehniliste kultuuride (12,8%) osas ning kõigi teiste põllumajandussaaduste osas toimus

53


tootjahinnaindeksi vähenemine. Suurim vähenemine toimus piima (-27,7%) ning kartuli (-18,5%) osas. Tabel 12. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi muutus võrreldes eelnenud aastaga

2014 (%) 2015 (%)Seeme 0,2 0,4Energia, kütus, määrdeained -4,4 -8,6Väetis ja pinnaseparandaja -8,1 -0,4Taimekaitsevahendid -0,5 -0,9Veterinaarkulud 0,3 3,8Loomasööt -6,0 -1,1Seadmete hooldus, remont ja materjalid 0,6 3Ehitiste hooldus ja remont 0,1 0,1Muud kaubad ja teenused 1,4 2,2Kokku -2,3 -0,8

Allikas: SAPõllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks, mis iseloomustab põllumajandusäriühingute kuluartiklite hinnamuutusi, vähenes 2015. aastal võrreldes eelnenud aastaga 0,8% (tabel 12). Enim vähenes energia, kütuse ja määrdeainete (-8,6%) ning loomasööda (-6,0%) ostuhinnaindeks, suurenesid aga veterinaarkulud (3,8%). Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks vähenes 2015. aastal võrreldes eelnenud aastaga 13,0% ning põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks 0,8%.

4.2. Põllumajanduse majandusharu 2015. aasta korrigeeritud esialgsed majandustulemused Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega kujunes 2015. aasta korrigeeritud esialgseil andmeil 920,7 mln eurot. Tootmine on muutunud efektiivsemaks ja toetuste osatähtsus lisandväärtuses on vähenenud. Põllumajandussektori makromajandustulemusi hinnatakse põllumajanduse majandusarvestuse (Economic Accounts for Agriculture – EAA) metoodika4 alusel. Majandustulemuste hindamisel kasutatakse Statistikaameti esialgseid andmeid5 (põllumajandusloomade arv, juurdesünni ja liha kokkuostu näitajad; taimekasvatussaaduste kasvupinnad ja saagikuse näitajad), millele lisavad ekspertarvamuse Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna taime- ja loomakasvatusbüroo spetsialistid. Põllumajandussaaduste tootjahindade arvestamiseks kasutatakse SA põllumajandussaaduste tootjahinnaindekseid ja AS Emor poolt 4 EAA metoodika on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 138/2004. Esimene hinnang 2015. aasta

põllumajanduse majandustulemustele koostati 2015. aasta novembris ning teine, korrigeeritud hinnang, 2016. aasta jaanuaris. Lõplikud andmed 2015. aasta kohta selguvad käesoleva aasta septembris ning need koondab SA aruandeliste näitajate alusel. Ülevaade 2015. aasta lõplike majandustulemuste kohta ilmub 2016. aasta III kvartali ülevaates.5 Statistikaameti pressiteated „Taimekasvatus ” ja „Loomakasvatus“ (26.01.2016).

54


kogutavaid põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. Vahetarbimise arvestuses kasutatakse SA põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindekseid. Põllumajanduse majandusharu toodangu6 väärtuseks koos tootetoetustega (ehk alushindades) kujunes 2015. aasta korrigeeritud esialgsetel andmetel 920,7 mln eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 2,5% (tabel 13).Tabel 13. Põllumajanduse majandusliku arvepidamise näitajad aastatel 2011-2015, mln eurodes

2011 2012 2013 2014 2015*

Muutus 2015*/2014%

Taimekasvatustoodang 336,3 428,6 382,2 384,4 462,1 +20sh toetused taimekasvatusele7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 +0,8 mlnLoomakasvatustoodang 387,8 383,7 451,7 424,3 363,8 -14sh toetused loomakasvatusele8 3,7 4,2 4,1 3,9 22,4 +18,5 mlnPõllumajandussaaduste toodang 724,1 812,3 833,9 808,7 825,9 +2Põllumajanduslikud teenustööd 26,8 37,8 41,9 37,3 37,5 +1Lahutamatu mittepõllumajanduslik kõrvaltootmine

59,7 48,1 48,3 54,3 57,2 +5

Põllumajanduse majandusharu toodang alushinnas

810,6 898,2 924,0 900,2 920,7 +2

Vahetarbimine 500,3 538,1 591,3 555,8 549,6 -1Brutolisandväärtus 310,3 360,1 332,8 344,4 371,0 +8Põhivara kulum 92,4 100,0 106,4 113,1 120,2 +6Netolisandväärtus 217,9 260,2 226,3 231,3 250,9 +8Tootmistoetused 172,0 187,1 192,3 168,2 145,1 -14Tootmisteguritulu 386,1 443,4 414,5 394,8 390,3 -1Tootmisteguritulu aastatööjõuühiku kohta, eurodes

15 845

19 157

18 614

17 969

18 729 +4

Allikas: SA, MEM; * 2015. aasta korrigeeritud esialgne hinnang 11.02.2016 seisuga 9 2015. aasta korrigeeritud esialgsetel andmetel suurenes põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus võrreldes 2014. aastaga alushindades 2%, sh tootjahinnad langesid keskmiselt 5%, kuid toodangu kogus suurenes 7%. 6 Põllumajanduse majandusharu toodang on põllumajanduslike majapidamiste põllumajandustoodangu ja lahutamatute mittepõllu-majanduslike kõrvaltegevusalade kaupade ja teenuste toodangu summaarne väärtus.7 Taimekasvatusele suunatud tootetoetused 2015. aastal oli puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus ja puu- ja köögiviljasektori erakorraline abi.8 Loomakasvatusele suunatud tootetoetused 2015. aastal: piimalehma kasvatamise otsetoetus, ammlehma kasvatamise otsetoetus, piima tootmiskvoodi ületamise eest tasutava ületustasu ajatamine intressita, piimatootja erakorraline abi (piimakvoodi kg kohta), loomakasvatussektori põllumajandustootja erakorraline abi (piimalehma ja sea kohta), sigade Aafrika katkuga seonduv kahju korvamine ja ute ja kitse kasvatamise otsetoetus.9 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM54&ti=P%D5LLUMAJANDUSTOODANG%2C+VAHETARBIMINE%2C+LISANDV%C4%C4RTUS%2C+KAPITALI+KOGUMAHUTUS+VASTAVA+AASTA++ALUSHINDADES+JA+P%D5LLUMAJANDUSE+T%D6%D6J%D5UD&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/02Pellumajanduse_majanduslik_arvepidamine/&lang=2 (11.02.2016)

55

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM54&ti=P%D5LLUMAJANDUSTOODANG%2C+VAHETARBIMINE%2C+LISANDV%C4%C4RTUS%2C+KAPITALI+KOGUMAHUTUS+VASTAVA+AASTA++ALUSHINDADES+JA+P%D5LLUMAJANDUSE+T%D6%D6J%D5UD&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/02Pellumajanduse_majanduslik_arvepidamine/&lang=2




Taimekasvatustoodangu väärtuse hindamisel võetakse arvesse aasta alguse ja lõpu varude väärtuse muutus, toodangu müük ning kasutamine põllumajanduslikus majapidamises oma tarbeks. Taimekasvatustoodangu väärtuseks alushinnas kujunes 2015. aastal korrigeeritud esialgsel hinnangul 462,1 mln eurot, mis moodustas 50% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest. Toodetud kogus suurenes viiendiku võrra, tootjahinnad jäid 2014. aasta tasemele.Kõige suurema osatähtsuse (48%, joonis 25) moodustas taimekasvatustoodangu väärtuses teravilja toodangu väärtus, mis suurenes võrreldes eelnenud aastaga 27%. 2015. aastal toodeti teravilja esmakordselt üle 1,5 mln tonni, kuid selle keskmine tootjahind jäi tagasihoidlikule 2014. aasta tasemele. Tehniliste kultuuride toodangu väärtuse osatähtsus suurenes 3% peamiselt toodetud rapsi koguse suurenemise ja ka tootjahinna 15%-lise tõusu tõttu.Osatähtsuselt kolmandal kohal (16% taimekasvatussaaduste toodangu väärtusest) olevate söödakultuuride tootjahinda ja toodetud kogust hindasime 2014. aasta tasemega võrdseks. Kartuli toodangu väärtus langes peale kahte tulemuslikku aastat jälle aastate 2010-2012 tasemele, mis on 2014. aastaga võrreldes 31% vähem, moodustades taimekasvatussaaduste toodangu väärtusest 2015. aastal 6%. 2014. aastaga võrreldav saak tuli realiseerida kolmandiku võrra odavamalt.Puu- ja köögivilja toodangu väärtuse kujunemisele aitas kaasa tootetoetuse maksmine (1,5% toodangu väärtusest alushinnas). Nii puu- kui köögivilja kogused suurenesid ning ka tootjahinnad tõusid vastavalt 17% ja 9%, mistõttu suurenes nende osatähtsus taimekasvatussaaduste toodangu väärtuses 10%-ni (joonis 25).

56


Joonis 25. Taimekasvatustoodangu väärtuse (alushinnas) struktuur 2015. aastal korrigeeritud esialgne hinnang 11.02.2016Allikas: SA, MEMLoomakasvatustoodangu väärtuse arvutamisel võetakse arvesse nii tapetud loomade eluskaal kui ka elusmassi-iive ja loomakasvatussaaduste toodang ning tootmisega seotud toetused. Loomakasvatustoodangu väärtuseks alushinnas kujunes 2015. aastal korrigeeritud esialgsetel andmetel 363,8 mln eurot, mis moodustab 40% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest. Loomakasvatussaaduste toodangu koguste ja tootja- ning kokkuostuhindade muutuste tulemusel vähenes loomakasvatustoodangu väärtus alushinnas võrreldes 2014. aastaga 14%, sealjuures vähenes toodangu maht 4% ja tootjahinnad langesid 16%. Loomakasvatustootmisega seotud toetused suurenesid 18,5 mln võrra, moodustades loomakasvatustoodangu väärtusest alushinnas 6,2%. Tootmisega seotud toetustena on arvestatud otsetoetusi ja loomade ning piimatootmiskvoodi alusel makstud erakorralisi toetusi (sh sigade Aafrika katkuga seonduvalt hukatavate loomade eest makstav kompensatsioon ja piimatootmiskvoodi ületustasu ajatamise kolme aasta intress, mida tootjatelt ei nõuta).Kõige olulisema osa loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtusest moodustas piima toodangu väärtus (50%, joonis 26), sh 4% toetustena. Piima kogus vähenes 3%, kuigi piimatoodang lehma kohta suurenes endiselt, vähenes aga piimalehmade arv. Piima tootjahind langes 2014. aasta võrdluses 28%. Madalam on kokkuostuhind alates Euroopa Liiduga liitumisest olnud vaid 2009. aastal.

57


Seakasvatuse toodangu väärtus moodustas 2015. aastal loomakasvatustoodangu väärtusest 21%, sh 6% toetustena. 2015. aastal osteti sealiha kokku enam, aasta lõpu-varud vähenesid ja toodangu maht jäi 2014. aasta tasemele. Seakasvatuses langes tootjahind 15%. Sigade Aafrika katkuga seonduv karja vähenemise mõju avaldub tõenäoliselt 2016. aasta majandustulemustes.Veiste toodangu osatähtsus (13% 2015. aastal) suurenes. Toodangu väärtuse kujunemisel avaldas suurt mõju piima- ja ammlehmade kohta makstud tootetoetused (23% veiste toodangu väärtusest alushinnas), milleta oleks veiste toodangu väärtus jäänud 2014. aasta tasemele.Lindude, munade, lammaste ja kitsede ning muu loomakasvatuse (hobused, mesi, vaha, karusnahad, sõnnik jm) toodangu väärtus suurenes, moodustades 16% loomakasvatussaaduste toodangust (joonis 26).

Joonis 26. Loomakasvatustoodangu väärtuse (alushinnas) struktuur 2015. aastal korrigeeritud esialgne hinnang 11.02.2016Allikas: SA, MEMPõllumajanduslike teenustööde ja lahutamatu põllumajandusliku kõrvaltootmise väärtuseks kujunes 2015. aastal korrigeeritud esialgse hinnangu järgi 94,8 mln eurot (tabel 13), mis on 3% enam kui 2014. aastal, moodustades põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest 10%. Vahetarbimine kajastab kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste (muutuvkulude) väärtust (sh ka omatoodetud rohusöödad). Vahetarbimise väärtuseks kujunes 2015. aastal korrigeeritud esialgse hinnangu kohaselt 549,6 mln eurot, mis

58


on 1% vähem kui 2014. aastal. Vahetarbimine moodustas põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest 60%. Sarnaselt eelmistele aastatele moodustas vahetarbimise väärtuses kõige suurema osa ka 2015. aastal loomasööt (43%, joonis 27), energia ja määrdeainete osatähtsus vähenes 1% võrra kütuse hinna alanemise tõttu.

Joonis 27. Vahetarbimise väärtuse struktuur 2015. aastal; korrigeeritud esialgne hinnang 11.02.2016Allikas: SA, MEM2015. aasta korrigeeritud esialgsetel andmetel kujunes põllumajanduse majandusharu brutolisandväärtuseks (põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus lahutatud vahetarbimine) 371,0 mln eurot. Kuna vahetarbimise väärtus vähenes ja põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus suurenes, kujunes brutolisandväärtus võrreldes 2014. aastaga 8% suuremaks. Kulumi 6% kasv suurendas netolisandväärtust 8%.Tootmistoetused10 vähenesid 2015. aastal 14%, mistõttu tootmisteguritulu (netolisandväärtus faktorhinnas koos tootmistoetustega ja ilma muude maksudeta), mis mõõdab hüvitust kõigile kasutatud tootmisteguritele (maa, töö, kapital), vähenes 1%. Viie aastaga (2011-2015) on põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus alushinnas koos tootmistoetustega suurenenud 14%. Seejuures toote- ja tootmistoetuste osatähtsus on langenud 2%, moodustades 2015. aastal toodangu ja toetuste väärtusest 16%. Samal ajal on vahetarbimises tehtavad kulutused suurenenud 10 Maaelu Arengukava 2007-2013 raames ja Maaelu Arengukava 2014-2020 raames makstavad keskkonnatoetused, tootmisest lahtiseotud otsetoetused ja muud riiklikud toetused on arvestatud tekkepõhist arvestusprintsiipi kasutades vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 138/2004 kehtestatud nõudeid.

59


10% ja kulum ca 20%. Tootmisteguritulust kaetavad tööjõukulud ning makstavad intressid ning rendid on suurenenud 29%, mistõttu ettevõtjatulu (joonisel 28 toodud tulude ja kulude vahe) on majandusharu tasemel hinnanguliselt kahanenud 2015. aastaks 2010. aasta tasemele.

Joonis 28. Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus alushinnas ja tootmistoetused ning tootmises tehtavad kulutused (vahetarbimine, kulum, tööjõukulud, makstud rendid ja intressid) aastatel 2011-2015* 2015. a korrigeeritud esialgne hinnang 11.02.2016Allikas: SA, MEMLiikmesriikide võrdlemisel kasutatakse põllumajandustulu näitajat – indikaator A, mis kajastab aastatööjõuühiku11 kohta taandatud tootmisteguritulu muutust võrreldes baasperioodiga. Vastavalt Eurostati poolt 15. detsembril 2015 avaldatud pressiteatele12 vähenes 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga EL 28 liikmesriigi põllumajanduslik tulu töötaja kohta (indikaator A) 4,3% (joonis 29), seejuures tootmisteguritulu vähenes 6% ja aastatööühikute arv 1,8%. Eestis suurenes 2015. aasta esialgseil andmeil (08.12.2015) indikaator A 3%, peamiselt tööjõu 5% vähenemise tõttu, seejuures tootmisteguritulu vähenes vaid 1%.

11 Aastatööjõuühik võrdub 1800 töötunniga

12 http://ec.europa.eu/eurostat/web/products-press-releases/-/5-15122015-BP (15.12.2015)

60


Joonis 29. Indikaator A 2015. aasta esialgse hinnangu alusel Euroopa Liidu liikmesriikides (2014=100, 15.12.2015).Allikas: Eurostat

4.3. Põllumajandusettevõtete ja toiduainete tootmise ettevõtete 2015. aasta II poolaasta majandusnäitajate võrdlus lühiajastatistika aluselPõllumajandusettevõtted13 teenisid 2015. aasta III ja IV kvartalis Statistikaameti14 lühiajastatistika andmetel müügitulu15 kokku 373,6 13 Põllumajandusettevõtted - taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade ettevõtted (juriidilised isikud; nende teenitud müügitulu moodustab sektori müügitulust (ettevõtete müügitulu + FIEde ettevõtjatulu) ca 71%). 2015. aasta III kvartalis oli SA andmetel 1 913 põllumajandusettevõtet , kus oli 9459 tööga hõivatut, IV kvartalis 1906 ettevõtet 9222 hõivatuga14 2015. a III kvartali tulemused avaldati 04.12.2015, IV kvartali tulemused 08.03.2016.15 Müügitulu – nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei hõlma käibemaksu ega aktsiise ja seda arvestatakse tekkepõhiselt. Müügitulu ei sisalda: põhivara müügitulu; muud äritulu; saadud

61


mln eurot (4% enam kui 2014. aasta II poolaastal) ja nende kogukulud olid 350,1 mln eurot (1% vähem kui 2014. aasta II poolaastal), sh tööjõukulud 61,0 mln eurot, mis oli 3% vähem kui eelnenud samal perioodil. Puhast lisandväärtust (PLV) toodeti II poolaastal 84,5 mln eurot, mis oli alates 2006. aastast parim tulemus ja 28% enam kui 2014. aasta II poolaastal. Toiduainete tootmise ettevõtted16 teenisid samal ajal müügitulu 411,4 mln eurot (sarnane tulemus 2014. aasta II poolaastaga). Kulutusi tehti 773,5 mln euro eest, mis oli 2% rohkem kui eelnenud samal perioodil, sh tööjõukulu 100,1 mln eurot (+8%). PLV toodeti II poolaastal 138,0 mln eurot, mis on 3% vähem võrreldes 2014. aasta II poolaastaga. Tootjahinna ja sisendite ostuhinna muutusedIseloomustamaks hindade muutust ja tagamaks võrreldavust on vaadeldud põllumajandussaaduste17, tööstustoodangu tootjahinnaindeksi18 ja põllumajandus-saaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi19 muutust 2010. aasta baasil.Loomakasvatussaaduste tootjahinnad langesid järsult 2014. aasta II kvartalist kuni 2015. aasta I kvartalini peaaegu 2010. aasta tasemele, mis pööras viimase viie aasta võrdluses loomakasvatussaaduste tootjahinnad langevasse trendi. Viimased kolm kvartalit püsisid loomakasvatussaaduste tootjahinnad küllalt stabiilsena. Samas taimekasvatussaaduste tootjahinnad olid aastate 2010-2015 kvartalite lõikes positiivse tõusuga, jäädes ka 2015. aasta II poolaastal 2014. aasta II poolaasta tasemest veidi kõrgemaks. Võrreldes 2014. aasta III ja IV kvartaliga on põllumajandussaaduste tootjahinnad ca 7% madalamad (seejuures loomakasvatussaadustel -12% ja taimekasvatussaadustel +4%). Samas põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks on jäänud eelnenud aasta tasemele, kuigi energiahinnad odavnesid II poolaasta võrdluses 18%.

dotatsioone; käibemaksu aktsiise. 16 Toiduainete tootmise ettevõtete (ei sisalda jookide tootmise ettevõtteid) juriidiliste isikute müügitulu moodustab sektori müügitulust kokku (ettevõtete müügitulu + FIEde ettevõtjatulu) 99.7%. SA andmetel oli 2015. aasta III kvartalis 485 toiduainete tootmise ettevõtet 14 035 hõivatuga, IV kvartalis 411 ettevõtet 13 263 hõivatuga.17 Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks kajastab Eestis toodetud põllumajandussaaduste hindade muutust (baasaasta 2005), eraldi näidatud sealhulgas loomakasvatus- ja taimekasvatussaaduste tootjahindade muutust.18 Tööstustoodangu tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, hõlmates nii kodumaisele turule kui ka mittekodumaisele turule valmistatud tööstustooteid (baasaastaks 2010).19 Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeks näitab sisendite (väetised, seemned, sööt, taimekaitsevahendid jmt) hinnamuutust (baasaasta 2005).

62


Toiduainete tootmise ettevõtete tööstustoodangu tootjahinnaindeks on alates 2010. aastast suurenenud ühtlaselt ca 7%. Samas on näha toorme ja energia odavnemise mõju, mis avaldub väheses tootjahinna muutuses (5%) eelmise sama perioodi tasemest allapoole (joonis 30).

Joonis 30. Põllumajandussaaduste tootmise vahendite ostuhinnaindeksi ja taimekasvatus- ning loomakasvatussaaduste tootjahinnaindeksi muutused ning toiduainete tootmise tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus võrreldes 2010. aastaga kvartalite lõikesAllikas: SA, MEM arvutusedMüügitulu ja kogukulud Statistikaameti andmetel vähenes 2015. aasta II poolaastal kokkuostetud piima kogus võrreldes eelnenud aastaga 2%, suurenesid aga veise- (8%) ja sealiha (6%) kokkuostetud kogused. Piima kokkuostuhind langes samal ajal 16% ja sealihal 12%, veiseliha kokkuostuhind aga tõusis 6%. SA andmetel suurenes teravilja ja rapsi kokkuost 2015. aasta II poolaastal võrreldes 2014. aasta II poolaastaga 16%. Samas tõusis kokkuostuhind 2015. ja 2014. II poolaasta võrdluses teraviljal 5% ja rapsiseemnel 19%. Seega mõjutas põllumajandusettevõtete 2015. aasta II poolaasta müügitulu 4% suurenemist (võrreldes eelnenud aasta sama ajaga) peamiselt müüdud saaduste koguste suurenemine. Põllumajandusettevõtete kogukulud vähenesid võrreldes eelnenud aasta II poolaastaga 1%, sh tööjõukulud 3% ja tegevuskulud (kogukulud-tööjõukulud) 1%. Ettevõtete puhastuluks (müügitulu-kogukulud) jäi 6% (joonis 31, vasakpoolne).

63


Toiduainete tootmise ettevõtete müügitulu jäi 2015. aasta II poolaastal 2014. aasta II poolaasta tasemele. SA tööstustoodangu mahuindeksi20 andmetel toodeti 2015. aasta II poolaastal toiduaineid koguseliselt 1% vähem ning toiduainete tootmise müügiindeksi21 järgi oli toodetud toodang võrreldes 2014. aasta II poolaastaga 4% odavam. Toiduainete ekspordist22 saadud tulu oli 2015. aasta II poolaastal 3% väiksem ja Eestis müüdud toodangust saadud tulu23 5% väiksem võrreldes eelnenud sama perioodiga. Kokkuvõtvalt vähenes ekspordist saadav tulu 2% enam kui kodumaiselt turult saadav tulu, seejuures vähenes ka toiduainete toodangu maht. Toiduainete tootmise ettevõtete kogukulud suurenesid 2% võrreldes 2014. aasta II poolaastaga, seejuures tööjõukulud 8%. Ettevõtete puhastuluks jäi 5% (joonis 31, vasakpoolne).

20 Tööstustoodangu korrigeerimata mahuindeks – iseloomustab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu püsivhindadesse arvutamiseks kasutatakse tootjahinnaindeksit.21 Tööstustoodangu müügiindeks – iseloomustab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust võrreldes baasperioodiga jooksevhindades.22 Tööstustoodangu ekspordiindeksi alusel (arvutatakse eraldi eurotsooni- ja mitteeurotsooni müügiindeksid, mis kaalutakse kokku ekspordiindeksiks). Ekspordiindeksi muutus 2015 II poolaastal võrdluses 2014 II poolaastaga: juulis (-9%), augustis (= 2014), septembris (-5%), oktoobris (+1%), novembris (-5%) ja detsembris (+2%).23 Kodumaisel turul müüdud tööstustoodangu indeksi muutus 2015. II poolaastal võrreldes 2014. II poolaastaga: juulis (-7%), augustis (-4%), septembris (-6%), oktoobris (-6%), novembris (-2%) ja detsembris (-3%).

64


Joonis 31. Põllumajandusettevõtete (PM) ja toiduainete tootmise ettevõtete (TA) müügitulu ja kogukulude muutus ja müügitulu ning kogukulude suhe 2015. a II poolaastal võrreldesAllikas: SA, MEM arvutusedMüügitulu ja kogukulude muutustest viimase viie aasta teise poolaasta kohta annab ülevaate joonis 31 (parempoolne). Põllumajandusettevõtete müügitulu trend teise poolaasta lõikes ei ole enam nii suure tõusuga ning 2015. aasta II poolel ületas tulude suurenemine kulude muutuse. Toiduainete tootmise ettevõtete müügitulu trend oli suurema tõusuga kui põllumajandusettevõtetel ja kulud muutusid proportsionaalselt.Tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel ja tööjõukulud hõivatu kohtaTööviljakust puhta lisandväärtuse alusel hinnatakse müügitulu ja kulude (va tööjõukulud) vahena kvartalikeskmise hõivatu kohta. 2015. aasta II poolaastal toodeti põllumajandusettevõtetes hõivatu kohta PLV 9,1 tuh eurot ja hõivatu kohta tehti tööjõukulusid 6,5 tuh eurot. Seega puhastuluks jäi 2,5 tuh eurot hõivatu kohta.Toiduainete tootmise ettevõtetes toodeti samal ajal hõivatu kohta PLV 10,1 tuh eurot ja tööjõukulusid tehti hõivatu kohta 7,3 tuh eurot, mis jättis puhastuluks 2,8 (joonis 32).

65


Eelnevad näitajad on veidi madalamad ettevõtlussektori keskmisest - tööviljakus PLV alusel 11,8 tuh eurot ja tööjõukulud 7,7 tuh eurot hõivatu kohta, mis jätab tegevusalade keskmisena ettevõtja puhastuluks 4,0 tuh eurot hõivatu kohta. Tööjõukulud hõivatu kohta on suurenenud põllumajandusettevõtetes 1% ja toiduainete tootmise ettevõtetes 5%. Põllumajandusettevõtete tööjõukulu hõivatu kohta moodustas ettevõtlussektori keskmisest 2015. aasta II poolaastal 84%, toiduainete tootmise ettevõtetes aga 95%.

Joonis 32. Põllumajandusettevõtete (PM) ja toiduainete tootmise ettevõtete (TA) tööviljakus PLV alusel ja tööjõukulud hõivatu kohta aastate 2011-2015 II poolaastalAllikas: SA, MEM arvutusedKokkuvõteViimase viie aasta loomakasvatussaaduste tootjahindade muutuse trend on pöördunud langusesse. Taimekasvatussaaduste tootjahind oli veidi kõrgem kui 2014. aasta II poolaastal. Sisendite maksumus oluliselt ei odavnenud. Põllumajandussaaduste kokkuostetud kogus suurenes peamiselt teravilja ja rapsi arvelt. Piima ja sealiha kokkuostuhinna languse kõrval veiseliha, teravilja ja rapsi kokkuostuhinnad veidi tõusid. Seega suurenes põllumajandusettevõtete müügitulu 2015. aasta II poolaastal eelnenud aasta sama ajaga võrreldes realiseeritud toodangu mahu arvelt. Kulud kokku veidi vähenesid ning seetõttu oli toodetud puhas lisandväärtus viimase kümne aasta kõrgeim.Toiduainete tootmise ettevõtete müügitulu jätkuvalt vähenes nii kodumaiselt turult kui ka ekspordist saadava tulu vähenemise tõttu. Kulusid vähendati proportsionaalselt, sh ka tootmismahtu vähendades, mille tulemusel tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel

66


ning tööjõukulud hõivatu kohta olid endiselt ettevõtlussektori keskmisega sarnased.

4.4. Otsetoetused2015. aastal rakendusid Eestis esmakordselt uued pindalapõhised ja loomapõhised otsetoetused. Kogu otsetoetuste eelarve 2015. aastaks oli 114 mln eurot ning taotleda oli võimalik järgmisi otsetoetusi:

- ühtne pindalatoetus (ÜPT); - kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus

(rohestamine); - noore põllumajandustootja toetus (NPT); - piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK); - ammlehma kasvatamise otsetoetus (ATK); - ute ja kitse kasvatamise otsetoetus (UTK); - puu ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV); - väikepõllumajandustootjate otsetoetus (VPT).

Taotlusi oli võimalik PRIA-sse esitada 7.-25. maini ning hilinenult oli võimalik taotlusi esitada kuni 19. juunini. Ühikumäära otsustas PRIA 1. detsembriks 2015.

Joonis 33. 2015. aasta otsetoetuste eelarve jagunemine määratud toetuste järgiAllikas: PRIAÜhtne pindalatoetus ning kliima ja keskkonnatoetusÜPT nõuete osas oli suurimaks muudatuseks aktiivse tootja mõiste kasutuselevõtt ning põllumajandusmaal tehtava minimaalse tegevuse nõude muutmine toetusõiguslikkuse tingimuseks.

67


Alates 2015. aastast tuleb ÜPT taotlemisel järgida kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ehk nn rohestamise nõudeid. ÜPT taotlevad põllumajandus-tootjad peavad järgima oma toetusõiguslikel maadel kolme rohestamise tava, milleks on:

1) põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava; 2) püsirohumaa säilitamise tava; 3) ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (edaspidi ökoalade

tava) määratlemine. 2015. aastal võeti vastu ÜPT ja rohestamise toetuse taotlusi kokku 17 080 taotlejalt 954 707 hektari kohta. ÜPT määrati 16 817 taotlejale 941 193 hektari eest. ÜPT ühikmääraks kujunes 79,51 eurot hektari kohta. Rohestamise toetust määrati 16 963 taotlejale 933 873 hektari eest ning ühikumääraks kujunes 36,14 eurot hektari kohta.ÜPT ühikumäär oli võrreldes eelnenud aastatega väiksem, kuid koos kohustusliku rohestamise toetusega oli toetussumma hektari kohta siiski sama suur nagu 2014. aastal (joonis 34).

Joonis 34. ÜPT ühikumäärad aastatel 2010 kuni 2015, eurodesAllikas: PRIANoore põllumajandustootja toetusUus toetus on uuel rahastamisperioodil noore põllumajandustootja toetus, mille eesmärk on toetada noori põllumajandustootjaid ettevõtte alustamisega. Toetust makstakse alla 40 aastastele isikutele, kes asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või on asutanud selle kuni 5 aastat enne toetuse taotlemist. Toetuse ühikumääraks on 25% ÜPT ühikumäärast.

68


2015. aastal taotles noore põllumajandustootja toetust 805 taotlejat, kelle kasutuses oli põllumajandusmaad 19 469 ha. Toetust määrati 580 taotlejale 13 816 hektari kohta. Toetuse ühikumääraks kujunes 19,87 eurot. Väikepõllumajandustootja toetusTeiseks uueks otsetoetuseks alates 2015. aastast on väikepõllumajandustootja toetus. Tegemist on lihtsustatud otsetoetuse kavaga, millega liitudes ei pea taotleja täitma nõuetele vastavuse ning rohestamise nõudeid. Toetusega oli võimalik liituda 1.-15. augustini 2015. aastal - selleks ajaks teatas PRIA esialgsed toetuse ühikumäärad hektari kohta ja põllumajandustootjad said teha oma liitumise otsused, sest kavaga oli võimalik liituda vaid 2015. aastal. Väikepõllumajandustootja toetusel ei ole eraldi ühikumäära, vaid toetussumma arvutatakse taotleja kohta nende otsetoetuse ühikumäärade alusel, mida on taotletud. Toetuse maksimumsuurus taotleja kohta oli 1 250 eurot.2015. aastal taotles väikepõllumajandustootja toetust 2 027 taotlejat 11 159 hektari kohta. Toetus määrati 2 018 taotlejale, kelle kasutada oli 10 988 hektarit. Väikepõllumajandustootja puhul saadakse toetuse summa teiste otsteotuste ühikumäärade kaudu.Piimalehma kasvatamise otsetoetusPiimalehma kasvatamise otsetoetust said taotleda need taotlejad, kes tegelesid põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises ning kes vastasid aktiivse tootja mõistele. Taotlejad pidid põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatama taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga kuni 100 piimalehma. Piimalehmad pidid olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud põllumajandusloomade registris. Piimalehma kasvatamise otsetoetust sai taotleda järgmiste tõugude kohta: eesti holstein (EHF), eesti punane (EPK), eesti maatõug (EK), šviitsi (AP), äärširi (FA) või dzörsi (JER). Pidamisperiood loomadele kehtis kuni 1. juulini. Lisaks peab taotleja täitma nõuetele vastavuse nõudeid.2015. aastal taotles piimalehma kasvatamise otsetoetust 1 268 taotlejat, kellel oli 15 989 piimalehma. Toetust määrati 1 233 taotlejale, kellel oli 14 985 looma. Toetuse ühikumäär looma kohta kujunes 130,8 eurot.Ammlehma kasvatamise otsetoetusAmmlehma kasvatamise otsetoetust said taotleda need taotlejad, kes tegelesid põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises ning kes vastasid aktiivse tootja mõistele. Taotlejad pidid põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatama taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga kuni 25 ammlehma ja lehmmullikat (vähemalt 8 vanune). Ammlehmad pidid olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud põllumajandusloomade registris. Ammlehma kasvatamise otsetoetust sai taotleda järgmiste tõugude kohta: hereford (Hf),

69


limusiin (Li), aberdiin-angus (Ab), šarolee (Ch), šoti mägiveis (Hc), piemont (Pi), hele tõug (Ba), simmental (Si), belgia sinine (Bb), dexter (De), galloway (Ga), aubrac (Au), saksa šorthorn (SH) või salers (SA). Pidamisperiood loomadele kehtis kuni 1. juulini. Lisaks pidi taotleja täitma nõuetele vastavuse nõudeid.2015. aastal taotles ammlehma kasvatamise otsetoetust 1 167 taotlejat 11 523 ammlehma kohta. Toetust määrati 1 089 taotlejale, kellel oli kokku 10 199 looma. Toetuse ühikumääraks kujunes 91,32 eurot looma kohta.Ute ja kitse kasvatamise otsetoetusUte ja kitse kasvatamise otsetoetust said taotleda need taotlejad, kes tegelesid põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises ning kes vastasid aktiivse tootja mõistele. Taotlejad pidid põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatama taotluse esitamise aasta 2. mai seisuga vähemalt kümmet, kuid mitte rohkem kui 100 utte või emakitse. Uted ja emakitsed pidid taotluse esitamise aasta 27. aprilli seisuga olema vähemalt ühe aasta vanused. Uted ja emakitsed pidid olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud põllumajandusloomade registris. Pidamisperiood loomadele kehtis kuni 1. juulini ja lisaks pidi taotleja täitma nõuetele vastavuse nõudeid.2015. aastal taotles ute ja kitse kasvatamise otsetoetust 771 taotlejat 25 312 looma kohta. Toetust määrati 711 taotlejale, kellel oli 22 870 utte ja emakitse. Toetuse ühikumääraks kujunes 15,88 eurot looma kohta.Puu ja köögivilja kasvatamise otsetoetusPuu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust said taotleda need taotlejad, kes tegelesid põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises, kes vastasid aktiivse tootja mõistele ning kes kasvatasid põllumajanduskultuure vähemalt ühel hektaril. Toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid olid porgand, söögipeet, kaalikas, sibul, kurk, õunapuu, pirnipuu, kirsipuu, murelipuu, ploomipuu, kreegipuu, haraline ploomipuu (alõtša), punane sõstar, valge sõstar, must sõstar, karusmari, vaarikas, aroonia, ebaküdoonia, viinapuu, kultuurjõhvikas ja kultuurmustikas. Põllumajandusmaal, kus kasvatati viljapuid ja marjapõõsaid pidi järgima minimaalset istutustihedust hektari kohta. Minimaalsed istutustihedused on toodud maaeluministri määruses nr 33. Lisaks pidi taotleja täitma nõuetele vastavuse nõudeid.2015. aastal taotles puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust 157 taotlejat 1 448 hektari kohta. Toetust määrati 146 taotlejale, kellel oli 1 385 hektarit. Toetuse ühikumääraks kujunes 572,86 eurot hektari kohta.

70


Tabel 14. Põllumajanduslike otsetoetuste 2015. aasta taotlemine ja määramine

Taotletud Määratud

Taotlejate arv

Taotletud ühikud

Toetusalune (39 ha piirmääraga)

Taotlejate arv Ühikud Summa

ÜPT 17 080 954 707 16 817 941 194 73 526 446 sh VPT 2 006 11 159 1 986 10 988 856 801ROH 17 080 954 707 16 963 933 873 33 188 885 sh VPT 2 006 11 159 2 007 11 108 393 782NPT 805 64 015 19 807 580 13 816 270 931 sh VPT 62 338 338 47 262 4 979PKV 157 1 448 146 1 385 781 743 sh VPT 8 10 8 10 5 399ATK 1 167 11 523 1 089 10 199 916 976 sh VPT 27 88 27 96 7 648PTK 1 268 15 989 1 233 14 985 1 908 544 sh VPT 67 108 67 109 13 638UTK 771 26 312 711 22 870 359 152 sh VPT 63 1 135 58 1 026 15 853Allikas: PRIA seisuga 18.02.2016

4.5. Otsetoetuste kohapealsetest kontrollidest ja leitud rikkumistest Alates 2015. aastast muutus otsetoetuste süsteem mitmeosaliseks, tuues enesega kaasa mitmeid olulisi muudatusi mitte ainult toetuse taotlemise ja menetlemise põhimõtetes, vaid ka kogu otsetoetuste kontrolli süsteemis. Võrreldes 2014. ja sellele eelnevaid aastaid, on märkimisväärne erinevus selles, et alates 2015. aastast lisandusid otsetoetuste süsteemi lisaks ühtse pindalatoetusele (ÜPT) uued toetused koos täiesti uuelaadsete kontrollidega nagu nt kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus (rohestamise toetus), noore põllumajandustootja toetus (NPT), väikepõllumajandustootja toetus (VPT) ning seotud toetused puu- ja köögivilja-, ammlehma-, piimalehma- ning ute- ja kitsekasvatamisele. Lisaks eelpool nimetatud toetuste tingimustele kehtivad endiselt kõikidele otsetoetustele ka nõuetele vastavuse süsteemi raames sätestatud tingimused nii kohustuslike majandamisnõuetena (KM) kui ka maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK). Viimaseid nõudeid on aastati muudetud ja täiendatud. Nii on nt varasemalt HPK alt kehtinud niitmise ja püsirohumaa säilitamise nõue tänaseks eemaldatud. Niitmise nõue on kaudselt seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa hooldamise nõudega ÜPT alt ning püsirohumaa säilitamise kohustus on osaks rohestamise tavade täitmisest. Nõuetele vastavuse (NV) kontrolle viivad endiselt läbi erinevad

71


kontrolliasutused, milleks on Keskkonnainspektsioon (KKI), Põllumajandusamet (PMA), Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Viimane teostab kõiki kontrolle ka kõikide otsetoetuste ja seotud toetuste toetusõiguslike tingimuste täitmise üle. NV süsteem ning rohestamise nõuded ei kehti väiketootjate skeemis osalejatele, mistõttu neid nõudeid selliste taotlejate puhul ei kontrollita. NV kontrolli miinimumäär on endiselt 1% kõikide taotlejate koguarvust, kellel on kohustus järgida antud nõudeid ning ÜPT, rohestamise, NPT, VPT ja seotud toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide kontrollvalim on kõikidest toetusesaajatest vähemalt 5%. Ammlehma kasvatamise toetust taotles kokku 1 167 taotlejat, kellest kohapealse kontrolli valimisse oli kaasatud 67 taotlejat. Enim rikkumisi tuvastati seoses loomade puudumisega karjast mittelubatud põhjustel (nt looma müük, omatarbeks kasutamine jne). Selliseid puudusi leiti 27 taotleja juures (kokku 150 looma). Looma polnud karjas lubatud põhjustel (nt looma surm, hädatapp, looma kadumine jne) 129 korral, kokku 10-nel taotlejal. Märkimisväärselt palju esines puudusi ka kõrvamärkidega - nt ühe kõrvamärgi puudumist avastati 27 taotleja puhul (141 loomal). 44 loomal puudusid mõlemad kõrvamärgid (10 taotlejal puhul). Teiste liikmesriikide kogemused ning eelnevad aastad on näidanud, et endiselt on loomakasvatajate jaoks probleeme eelkõige loomade identifitseerimise ja registreerimise nõuete täitmisega. Vähem rikkumisi tuvastati karjaregistri pidamisega - ühel kontrollitud taotlejal puudusid kanded 18 ammlehma kohta ning 2 taotleja juures leiti 3 looma puhul vigu veisepassi kannetes. Ühel juhul tuvastati, et loomade tõug ei vastanud toetuse saamise nõuetele. Piimalehma kasvatamise toetust taotles 1 268 taotlejat kokku 15 989 piimalehma kohta ning kontrollvalimisse langes 64 taotlejat. Piimalehma kasvatamise toetuse nõuetes oli enim rikkumisi (nagu ka ammlehma puhul) looma karjast puudumine (18 juhul) mittelubatavatel põhjustel (kokku 97 loomal) ning 6 juhul puudusid loomad lubatavatel põhustel (96 looma). Paljudel juhtudel avastati loomadel kõrvamärkide puudumine: ühe kõrvamärgi puudumine tuvastati 30 taotleja puhul (kokku 76 loomal) ning kahe kõrvamärgi puudumine 6 taotleja juures (kokku 32 loomal). Kuna piimalehma kasvatamise toetuse saamise nõuded on sarnased ammlehma kasvatamise toetusele, siis oli sarnasusi ka rikutud nõuete osas, samuti tuvastati mõningaid puudumisi seoses karjaregistri pidamise kohustuse täitmisega, eelkõige kannetega seonduvalt (1 taotlejal 18 looma osas).Ute- ja kitsekasvatamise toetust taotles 771 taotlejat kokku 25 312 kohta. Kontrollvalimisse sattus 40 taotlejat. Rikkumiste esikolmikusse jäi ka siinkohal looma karjast puudumine lubatud põhjustel (13 korral, 165 looma), looma karjast puudumine mittelubatud põhjusel (17 korral, 123 looma) ning loomal puudus üks või mõlemad kõrvamärgid (39 korral, 149 looma).

72


Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõikide loomatoetuste kohapealses kontrollis leiti enim vigu loomade karjast puudumise tõttu mittelubatavatel põhjustel (kokku 369 looma) ja lubatud põhjustel (kokku 391 looma). Suur hulk rikkumisi oli seotud ka looma kõrvamärkide nõudega, millest 120 loomal avastati ühe kõrvamärgi puudumine ning 322 juhul avastati mõlema kõrvamärgi puudumine. Nende rikkumiste hulka on arvatud ka sellised loomad, kellele oli asendusmärk õigeaegselt tellitud (11 looma). Veisepassid olid olemas kõigil kontrollitud veistel, kuid karjaregistris puudusid andmed 54 looma kohta. Puudulikke karjaregistri andmeid leiti kohapealses kontrollis 15 looma osas ning vigaseid veisepasse oli 5-l veisel. Puu- ja köögivilja kasvatamise toetust taotles 2015. aastal kokku 157 taotlejat kogupinnaga ca 1 450 ha, millest kohapeal kontrolliti 8 taotlejat. Peamised rikkumised, mis antud toetuse raames leiti olid järgmised:

1) põllul kasvatati kultuuri, mis ei ole PKV toetuse raames toetusõiguslik (3 taotlejat, 4 põldu);

2) PKV jaoks deklareeritud põllud ei olnud toetusõiguslikud ehk eestleitud põllu, maa-ala või põllu osa pindala jäi alla 0,3 ha (3 taotlejat, 4 põldu) ning

3) viljapuu- või marjaaia istikute istutamistihedus oli väiksem määruses sätestatust(1 taotleja).

Noore põllumajandustootja toetust taotles kokku ligi 800 taotlejat, kellest ca 600 olid nõuetele vastavad. Kohapeal kontrolliti 41 taotlejat, kellel ei leitud ühtegi puudust. Väikepõllumajandustootjate toetust taotles 2027 taotlejat ca 11 100 ha ulatuses ning neist kontrolliti 112 kohapeal. Kuna antud toetuse taotlejatele ei kehti NV ega ka rohestamise nõuded ehk erinõudeid ei rakendata, kontrolliti vaid ÜPT või seotud toetuste raames üldisi toetusõiguslikkuse nõudeid nagu põllumajandusmaa hooldamise nõuded (nt niitmine või hekseldamine) või loomatoetuste raames nõuetekohast looma jne. Seega on VPT taotlejate nõuded ja leitud rikkumised sarnased nagu ÜPT taotlejatelgi ning kaasatud seetõttu ÜPT ja loomadega seotud valimisse. Ühtset pindalatoetust ja rohestamise toetust taotles kokku ligi 17 tuh taotlejat põllumajandusmaa kogupindalaga ca 954 tuh ha. ÜPT osas kehtivad nö toetusõiguslikkuse nõuded, st kontrollitakse põllumajandusmaa hooldamise nõudeid (niitmine, hekseldamine) lisaks minimaalsele toetusõigusliku põllumajandusmaa suurusele (vähemalt 0,3 ha põld ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad) ja kehtivale kasutusõiguse omamisele jne. 2015. aastal oli ÜPT kontrollitavas valimis kokku 957 taotlejat. Kohapealses kontrollis tuvastati ca 22% ulatuses rikkumisi rohumaa ja/või viljapuu- ja marjaaia reavahede ja võraaluste tähtajaks hooldamata jätmisega

73


(pinnad olid kas niitmata, niide kokku kogumata, hekseldamata või muul viisil hooldamata). Selliseid rikkumised leiti 208 taotlejal 469 põllu osas. Teisele kohale jäid rikkumised, mis olid seotud sellega, et põld ei olnud ÜPT toetusõiguslik. Kohapealse kontrolli käigus eestleitud põllu, maa-ala või põllu osa pindala jäi alla 0,3 ha. Selline puudus avastati 37 taotleja juures kokku 59 põllul - 35 taotleja puhul selgus, et 64 põllu osas oli tegemist põllumajandustegevuseks mittekasutatava maaga, mis ei ole aga ÜPT toetusõiguslik maa. Eelnevate aastate põhjal saab endiselt väita, et paranenud ei ole tingimus maa kasutamiseks ettenähtud õigusliku aluse omamise osas. Suuresti leidub taotlejaid, kes taotlevad toetusi maale, mille kasutamiseks taotlejal puudub igasugune õigus. Ka 2015. aastal leiti ses osas märkimisväärselt rikkumisi - 23 taotlejal puudus õiguslik alus 109 põllu kohta. Palju tuvastati rikkumisi ka püsirohumaa hekseldamisega - kontrolli käigus selgus 19 taotlejat, kellel oli üle lubatud määra heksel maas ja seda 122 põllu puhul. Väiksemal määra tuvastati rikkumisi ka ebasoovitava taimestiku avastamisega põllul, kus põldu ei ole võimalik kasutusele võtta ilma lisakuludeta (5 taotlejal). Rohestamise kontrollivalim koosnes 758 taotlejast. Kuna rohestamise toetuse saamiseks tuleb täita kolme erinevat põllumajandustava, milleks on põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaa säilitamine ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (nn ökoalade) määratlemine, siis tuli neid nõudeid eraldi kohapealses kontrollis selle toetuse raames ka kontrollida. Sisuliselt on tegemist uute kehtestatud nõuete ja täiendavate kontrollidega ja seda teatud mõttes piiratud ajaressursi tõttu. Nimelt on põllumajanduskultuuride mitmekesistamine ja ökoalade nõuded selliseid, mille puhul tuleb inspektoril kohapealne kontroll teostada ettenähtud ajavahemiku jooksul, mis on 15. juunist-15. augustini. Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõude täitmisel tuleb vaadata kasvatatavate kultuuride osakaalu ning kehtestatud lävendeid. Ökoalade määratlemisel 5%-l põllumaast on oluline jälgida, et ökoalad on taotleja poolt deklareeritud ning vastavad HPK-s kehtestatud maastikuelementide (põllusaar, puude rida, kraav jne) mõõtmetele või harimispraktikate (kesa, N-kultuur) kohta kehtestatud nõuetele (nt 100% puhaskultuurina kasvatav N-kultuur jne). Rohestamise toetuse kontrollis ilmnes enim vigu selles osas, et ökoalad ei vastanud kehtestatud nõuetele, mis moodustas 11% rikkumistest. Selliseid rikkumisi avastati 346 korral ja 86 taotleja juures. Suuruselt teine nõuetele mittevastavus leiti seoses harimispraktikate märkimisega ökoalana, mille käigus kohapeal leitud põllumajanduskultuur ei vastanud tegelikule - nt taotleja deklareeris ökoalana kesa, kuid eest leiti hoopis liblikõieliste põld, mis ei ole kesa mõistega vastavuses. Selliseid rikkumisi leiti 42 korral. Ka mõõdeti 89 korral kohapeal juurde ökoalasid, mis olid 14 taotleja poolt ökoalana taotlusel märkimata. Väiksema määraga nõuete rikkumisi leiti ülejäänus osas seoses lämmastikku siduvate

74


põllumajanduskultuuride (N-siduv kultuur) kasvatamisest tulenevate piirangutega - 8 taotlejat kasvatas N-siduvat kultuuri veekaitsevööndis, kus ei ole selliste kultuuride viljelemine lubatud ning 3 taotlejat ei järginud ka N-siduva kultuuri puhul rakendatud sissekünni keeldu enne kehtestatud tähtaega (15. oktoober). Kaugseire kontrolli osatähtsus ja läbiviimise maht on aasta-aastalt, võrreldes kohapealsete kontrollidega, suurenenud, kuid esmakordselt rakendas PRIA kaugseire kontrolli juba 10 aastat tagasi. Nimetatud kontrolli teostatakse pindalapõhiste toetuste kontrolliks sh ÜPT, rohestamine, PKV jne osas. Kaugseire kontrolli aluseks tehti 2015. aastal kõrge lahutusvõimega satelliitpildid põllumajandusmaa kohta, mille kogupindala oli 2 075 km², mis on võrreldes 2014. aastaga 41% rohkem. Satelliitpiltide jaoks kasutatavad sensorid on Worldview02 ja Geoeye01. Pildid telliti Euroopa Komisjoni Ühinenud Teadusuuringute Keskuselt (JRC). Kui 2013 aastal oli kaugseire kontrolliks valitud 5 kaugseire ala, siis nüüdseks on seda suurendatud 10 ala peale. 2015. aasta kaugseire kontrolliks väljavalitud alad asusid Tartu-, Põlva-, Jõgeva-, Valga-, Viljandi-, Hiiu-, Harju- ja Saaremaal. Seega oli tegemist tootjatega, kes tegutsevad maadel, mis olid 8 maakonna piires. Jooniselt 35 on näha kaugseire alade kaart aastate 2009-2015 kohta.

Joonis 35. Kaugseire alade kaart 2009-2015 kohtaHalli taustaga on 2015 a. valitud riskialad. Kollase taustaga on märgitud juhualad, mis valiti välja juhuvalimi alusel ning millele ei tellitud satelliitpilteAllikas: PRIA

75


Tegelikkuses laekus kaugseire aladel tegutsevatelt tootjatelt 1 475 taotlust, millest 348 taotlust esitati paberil ning 1 127 taotlust laekus e-pria kaudu. Vastav ÜPT toetusalune pind moodustas ca 65 tuh ha. Kui kogu otsetoetuste kontrollimaht moodustab taotluste põhjal ca 1 226 taotlust aastas, siis neist kaugseire valimisse langes ning kontrolli teostati 920 taotluse osas ÜPT kogupinnaga 52 643 ha, mis on ca 75% kogu kontrollitavate taotluste arvust. Viimase 4 aasta jooksul on keskmine põldude arv kaugseire valimis olevatel taotlustel jäänud stabiilseks. Keskmine põldude arv taotlusel on ca 12 põldu ning keskmine kontrollitava põllumajandusmaa pindala esitatu taotluse kohta on ligi 66 ha. Viimase näitaja puhul on näha languse tendentsi. Kõige suurem oli see 2013. aastal kui keskmine taotletud pind ulatus ca 96 ha. Kaugseire kontrollis olevatest taotlustest oli 1000 ha pinnast suuremaid taotlusi kokku 11, millest kõige suurem taotlus oli taotletud põllumajandusmaa kogupindalaga 3 782 ha. Jooniselt 36 selgub, et kaugseires kontrollitud taotluste arv on viimase 3 aasta jooksul ületanud kohapealses kontrollis kontrollitud taotluste arvu.

Joonis 36. Kontrollitud taotluste arv aastatel 2005-2015Allikas: PRIARikkumised, mida enamasti kaugseire abil tuvastatakse on seotud eelkõige pindalade mõõtmisega – taotlus on esitatud suuremale või siis väiksemale põllumajandusmaa pindalale kui lubatud, põllu miinimumsuurus jääb alla 0,3 ha või on tegemist topelttaotlemisega jne. Kokku avastati 1 688 viga. Taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus püsib aastaid enamasti samas proportsioonis ning taotlejale mõõdetakse tavaliselt kuni 0,2 ha suurem pind juurde kui taotlusel kirjas. Suuresti on see tingitud sellest, et taotlejad märgivad taotlusele pigem väiksema pinna kui suurema, et mitte saada sanktsioneeritud pinnaerinevuse tõttu. Kuna alates 2015. aastast rakendus rohestamise toetuse alt ökoalade nõue, siis esmakordselt kontrolliti ökoalasid ka kaugseire teel. Kokku mõõdeti selliseid ökoalasid (va harimispraktikaid)

76


kaugseire poolt ca 30 ha ulatuses. Paljud kaugseire alad jäid metsasuse erisusega valdadesse, kus ei kehtinud ökoalade nõue ning sellest tingituna ei saa piirkond lisakontrolli. Enam esines mõõdetud ökoalade seas põllusaari ning levinum rikkumine oli seotud ökoala paiknemisega põllul, põllu maakasutusega või ei olnud ökoala võimalik satelliitpildilt tuvastada ning seda tuli mõõta kohapealses kontrollis. Kõige rohkem ökoalasid mõõdeti Jõgevamaal. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaugseire kontrolli osatähtsus on muutumas pindalade kontrollis iga aastaga järjest olulisemaks ning efektiivsemaks (tabel 15). Klassikalist kohapealset kontrolli rakendatakse eelkõige selliste nõuete kontrolliks, mida on satelliitpiltide alusel meil Eestis kahjuks halbade ilmastikuolude tõttu raske pildilt tuvastada ning mille kontrolliks ei piisa ühest või kahest tellitud satelliitpildist, vaid mille kontroll nõuaks ühe aasta lõikes erineval perioodil tehtud ülesvõtteid.

Tabel 15. Valimite andmed kogu Eesti kohta aastatel 2005-2015

Aasta

KS alade arv

Kaugseire valimid

Tavavalimid Kokku kontrollitud

Kaugseireosatähtsus

Kokku taotletudEestis

Kontrol-litudtaotlus-te arv

Taotle-tud pindala (ha)


Pind (ha)


Pind (ha)

Taot-luste arvust

Pin-nast

Taotlus-te arv

Taotletudpindala (ha)

2015 10 920 62

236 306 31 344 1226 93

580 75 67 17 116 955 998

2014 7 647 53

029 232 14 013 879 67

042 74 79 17 154 961 596

2013 5 504 48

168 482 31 571 986 79

739 51 60 17 464 954 355

2012 4 338 27

406 593 45 648 931 73

054 36 38 17 129 941 870

2011 4 397 25

200 499 46 841 896 72

041 44 35 16 801 926 629

2010 4 338 18

718 472 20 736 810 39

454 42 47 16 460 907 867

2009 4 379 17

641 607 20 109 986 37

750 38 47 16 301 891 126

2008 4 561 19

772 636 18 979 1197 38

751 47 51 18 120 880 337

2007 3 227 16

946 902 52 657 1129 69

603 20 24 17 950 864 213

2006 3 132 7486 1040 115

325 1172 122 811 11 6 17

582 862 7282005 1 41 2131 1053 109

558 1094 111 689 4 2 19

388 863 065

77


Aasta

KS alade arv

Kaugseire valimid

Tavavalimid Kokku kontrollitud

Kaugseireosatähtsus

Kokku taotletudEestis


Taotle-tud pindala (ha)


Pind (ha)


Pind (ha)

Taot-luste arvust

Pin-nast

Taotlus-te arv

Taotletudpindala (ha)

Kokku 50 4484 298

733 6822 506 781

11 306

805 514

191 465

10 009 784

Allikas: PRIANõuetele vastavuse kontroll hõlmab 1% kõikidest toetuse taotlejaist, mille osas kontrolle viivad läbi erinevad kontrolliasustused. 2015. aasta PRIA kohapealse kontrolli valimis oli kokku 180 taotlejat ning lisaks PRIA poolt administratiivselt kontrollitavas valimis omakorda 466 taotlejat. VTA valimis oli kokku 190 taotlejat, mida suurendati 72 taotleja võrra. KKI valimis oli 215 taotlejat ning PMA valimis 181 taotlejat. PRIA kohapealse kontrolli teostamisel avastati suurem osa rikkumistest seoses tuulekaera tõrjeabinõude täitmisest tulenevate kohustuste eiramisega. Sellise puudusega taotlejaid oli kokku 44. Vähem rikkumisi tuvastati viljavaheldus- või külvikorraplaanist tulenevate nõuete mittetäitmisega või ei olnud Keskkonnametit teavitatud põllumajandusmaal esinevast karuputke võõrliigist. PRIA administratiivsest kontrollist tuli endiselt välja suurema ulatusega rikkumisi, mis on seotud loomade identifitseerimise ja registreerimisega nõuetega. 184 juhul oli loomapidaja jätnud PRIA-le edastamata andmed oma veiste, lammaste ja kitsede märgistamise, esmakordse poegimise, liikumise, hukkumise, kadumise, tapmise jne kohta 7 päeva jooksul. Sellele järgnes kõrvamärkide identifitseerimisega seotud nõude rikkumine, kus veisel peavad olema kõrvamärgid, mis kinnitatakse kummassegi kõrva 20 päeva jooksul alates looma sündimise päevast või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral teavitada. Kokku oli 45 rikkumist seotud loomade identifitseerimise nõudega. VTA kontrollide läbiviimise käigus avastati enim rikkumisi (37-l korral) looma kõrvamärkide puudumisel. Samuti oli puudusi loomade nõuetekohase arvestuse pidamises (14 taotlejat), esmatoodete tootmisega seoses (9 korral), loomade heaolu nõuete eiramisel (3 taotlejat), manustatud ravimite ja ravimisöötade osas jne. KKI poolt teostatud kontrollid tuvastasid valdavalt sõnnikuhoidlate mahutamisega seotud nõuete rikkumisi ja seda 12 korral - so ca 5% rikkumiste arvust. 7 taotlejal avastati puudusi ka selles osas, et sõnnikuaun ei paiknenud veeobjektide suhtes nõutaval kaugusel ning aunades hoidmise tingimustest ei olnud peetud kinni. Üksikud rikkumised tulenesid veekasutamisel põllumajandusmaa

78


niisutamiseks erikasutusloa nõude täitmata jätmisest, kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndist majandustegevuse keelustamisega jne seoses. PMA poolt ei tuvastatud 2015. aastal rikkumisi mitte ühegi nõude osas.

4.6. PõllumajanduskindlustustoetusPõllumajanduskindlustustoetust võib taotleda väikese või keskmise suurusega põllumajandustootja, kes kavatseb sõlmida enda valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu, mille kohaselt on kindlustatud esemeks tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögivili, puuvili, marjad, viljapuu, marjapõõsas, puukooliistandus, dekoratiivtaim, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud või mesilaspere ja kindlustusjuhtumiks kahju, mille on põhjustanud:

1) loodusõnnetus, nagu maavärin, laviin, maalihe, üleujutus, tornaado, orkaan või looduslikult alguse saanud metsapõleng;

2) loodusõnnetusega võrreldav ebasoodne ilmastikutingimus, nagu külm, torm ja rahe, jää, rajuvihm, pidev vihm või ränk põud, mis hävitab rohkem kui 30% keskmisest aastatoodangust, mis arvutatakse kas kolme eelmise aasta keskmisena või eelmise viieaastase perioodi kolme aasta keskmisena, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja ja muu ebasoodne ilmastikutingimus, mis ei vasta punktis eelnimetatud tingimustele;

3) loomahaigused või taimekahjurid. 2015. aasta põllumajanduskindlustustoetuse taotlemisel olid võrreldes eelnenud aastatega muudatused, kuna komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006 kehtivusaeg lõppes ning 1. juulil 2014 jõustus komisjoni määrus (EL) nr 702/2014. Komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 6 lõike 1 kohaselt võib abi anda vaid nende tegevuste eest, millel on ergutav mõju. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist.Seega tuli ergutava mõju tagamiseks esitada toetuse taotlus enne kindlustuslepingu sõlmimist ja toetuse väljamaksmine toimus hilisema maksetaotluste alusel (vt põllumajandusministri 28. jaanuari määrus nr 9 „Põllumajanduskindlustustoetus“).Igal aastal kehtestab minister eelarveaastaks toetuse suuruse (2015. aastal oli selleks määratud 12 tuh eurot). Toetusega hüvitatakse kuni 65% kindlustusperioodil tasutud kindlustusmaksest. Taotlusi menetleb PRIA.2015. aastal kasutas 1.-15. märtsini kestnud põllumajanduskindlustuse toetuse taotlusvoorus kindlustusmakse hüvitamise jaoks toetuse küsimise võimalust 15 põllumajandustootjat, kes plaanisid kindlustada loomahaiguste

79


vastu veiseid ja sigu. Nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks vajalik toetuse summa oli suurem kui 12 tuh eurot ning seetõttu vähendas PRIA taotlejatele määratava toetuse suurust võrdeliselt.Kuna aga kolm põllumajandustootjat, kellele oli nende avalduse alusel toetus määratud, hiljemalt 10. novembriks maksetaotlust ei esitanud, siis kujunes kindlustustoetuse väljamaksmise lõplikuks summaks 8 849 eurot.

4.7.Põllumajandustootjate majanduslik olukord (FADN) alusel Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (Farm Accountancy Data Network - FADN) loodi EL liikmesriikide poolt 1965. aastal eesmärgiga koguda informatsiooni põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks. Andmete kogumise korraldamiseks on igas liikmesriigis määratud asutus, kes vastutab andmete õigsuse ja Euroopa Komisjonile tähtaegse edastamise eest ning Eestis on määratud selleks asutuseks Maamajanduse Infokeskus (MMIK). Nende poolt 2015. aastal välja antud elektroonilise kogumiku “Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2014” http://www.maainfo.ee/data/trykis/aastaraamat/FADN2014.pdf alusel oli põllumajandustootja kasutuses keskmiselt 121 ha põllumajanduslikku maad, millest 62% oli renditud. Keskmiselt 38% põllumajandusmaast oli söödakultuuride all ja 38% kasvatati teravilja. Tootmisest kõrvale jäetud maad oli keskmiselt 11% kogu maakasutusest, enamus sellest oli toetusõiguslikku püsirohumaa, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Tööjõudu kasutati ettevõttes keskmiselt 1,85 aastaühikut (1 aastaühik=2 200 töötundi), millest 46% moodustas omanike tasustamata tööjõud. Kõige rohkem tööjõudu kasutati piimatootmisega tegelevates ettevõtetes, kus töötas keskmiselt 4,2 töötajat (sh 1,0 aastaühikut oli tasustamata). Kogutoodangu väärtus (sh toetused va investeeringutoetus) oli 2014. aastal 1 021 €/ha, sh toetused 181 €/ha ning kogukulud olid 963 €/ha (joonis 37). Seega investeeringuteks ja tootmise arendamiseks jäi 2014. aastal 58 eurot põllumajandusmaa ha kohta, mis on 40 eurot vähem kui eelnenud aastal.Netolisandväärtus oli 2014. aastal 14,1 tuh eurot tööjõu aastaühiku kohta, mis on 1,1 tuh eurot ehk 7% vähem kui eelnenud aastal.

80


Joonis 37. Kogutoodang ja -kulud põllumajandusmaa ha kohta eurodes aastatel 2009-2014Allikas: MMIK

4.8 Põllumajandustootjate maksud ja võladMaksu- ja Tolliameti (MTA) registris oli 2015. aasta lõpu seisuga 15 510 isikut, kelle tegevusalaks oli märgitud põllumajandus24. Nendest juriidilisi isikuid oli 2 763 ja füüsilisi isikuid 12 747, kellest füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) 7 522. Võrreldes 2014. aastaga on põllumajanduse tegevusala märkega isikute (edaspidi: põllumajandustootjate) arv kokkuvõttes suurenenud 1,5% ehk 237 isiku võrra, seejuures on suurenenud juriidiliste isikute arv 307 isiku võrra, samas on vähenenudfüüsiliste isikute arv 70 võrra. Võrreldes füüsiliste isikute koosseisus FIE-de arvu, on see vähenenud 220 võrra. 2015. aastal deklareerisid põllumajandustootjad makse kokku summas 77,1 mln eurot, mis on võrreldes 2014. aastaga 19% (12,4 mln eurot) rohkem. Juriidiliste isikute deklareeritud maksude kogusumma kasvas 20% (10,8 mln) ning füüsiliste isikute 24Isikud, kellel on MTA andmetel olnud 2015. aastal vähemalt üks nullist erinev nõue ning kellel on MTA registris märgitud tegevusala mõne järgmise EMTAK koodiga (siia hulka võivad kuuluda ka juba tegevuse lõpetanud ettevõtjad või tuludeklaratsiooni E vormi täitnud isikud, kelle tegevusala koodiks on märgitud mõni järgnevatest):

1) Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK kood 01);

2) Üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK kood 011); 3) Mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK kood 012); 4) Ühendatud taime- ja loomakasvatus (segapõllumajandus) (EMTAK kood 013);5) Loomakasvatus (EMTAK kood 014);6) Segapõllumajandus (EMTAK kood 015);7) Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK

kood 016);8) Jahindus ja seda teenindavad tegevusalad (EMTAK kood 017).

81


deklareeritud maksude kogusumma kasvas 15% (1,6 mln). Kokkuvõttes deklareerisid juriidilised isikud maksudest 84% (64,9 mln) ja põllumajandusega tegelevad füüsilised isikud 16% (12,2 mln). Vaadates maksude deklareerimist maksuliikide lõikes (joonis 38), siis peaaegu poole deklareeritud maksudest moodustas sotsiaalmaks (36,2 mln eurot). Osatähtsuselt järgnesid kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks (17,5 mln) ja seejärel käibemaks (13,6 mln), mis 2014. aastal moodustas vaid 0,9% (0,6 mln) deklareeritud maksudest ehk võrreldes 2014. aastaga suurenes deklareeritud käibemaksu summa 21 korda.

Joonis 38.Deklareeritud maksude jaotumine aastal 2015Allikas: MTA, MEMTäpsemad andmed viimasel kolmel aastal deklareeritud maksudest on toodud tabelis 16.Tabel 16. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud aastatel 2013-2015, tuh eurodes

2013 2014 2015Juriidi-line isik

Füüsi-line isik

Kokku Juriidi-line isik

Füüsi-line isik

Kokku

Juriidi-line isik

Füüsi-line isik

Kokku

Käibemaks -8 712 -5 605

-14 317 1 839 -1 229 610 12

626 937 13 564

Sotsiaalmaks

24 446

5 962

30 408 29 407 6 465 35

87230 007 6202 36

209Kinnipeetud füüsilise

13 357

1 130

14 487

16 370 1 312 17 682

16 238

1 260 17 499

82


2013 2014 2015Juriidi-line isik

Füüsi-line isik

Kokku Juriidi-line isik

Füüsi-line isik

Kokku

Juriidi-line isik

Füüsi-line isik

Kokku

isiku tulumaksFüüsilise isiku tulumaks

- 893 893 - 1 637 1 637 - 1 441 1 441

Erijuhtude tulumaks 2 532 0,34 2 532 1 505 13 1 518 1 345 1 1

346Töötuskind-lustusmakse

2 131 216 2 347 2 470 228 2 698 2 060 180 2 240

Kogumispensionimakse

1 027 151 1 178 1 381 176 1 558 1 448 175 1 623

Raskeveokimaks 82 93 175 105 93 199 121 84 206Maamaks 801 1

848 2 649 898 1 883 2 782 913 1 874 2 788

Muud maksud 114 48 162 97 52 149 159 65 225 Kokku 35

7794 738

40 517 54 077 10

63364 710

64 920

12 223

77 144

Allikas: MTA, MEM

Maakondade lõikes deklareeriti, nagu eelmiselgi aastal, enim makse Tartu (14,9%) ja Harju (12,1%) maakonnas ning kõige vähem makse Hiiu (0,4%) ja Ida-Viru (0,3%) maakonnas. Täpsema ülevaate deklareeritud maksudest maakondade lõikes saab jooniselt 39.

83


Joonis 39. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud maakondade lõikes aastatel 2014 ja 2015, tuh eurodesAllikas: MTA, MEMVaadeldes 2015. aastal põllumajanduses deklareeritud makse sektori põhiselt (joonis 40), laekus peaaegu pool deklareeritud maksudest piimakarjakasvatusega tegelevatelt isikutelt (46%), millele järgnevad taimekasvatuse (25%) ning segapõllumajandusega tegelevate isikute maksud (14%).

84


Joonis 40. Põllumajandustootjate deklareeritud maksud sektoriti 2015. aastal, tuh eurodes*taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad, EMTAK kood 01000Allikas: MTA, MEMKokku oli 2015. aasta lõpu seisuga põllumajandusega tegelevate ettevõtjate seas 1 240 maksuvõlglast, neist füüsilisi isikuid 943 ja juriidilisi isikuid 297. Võrreldes 2014. aastaga on lisandunud 78 maksuvõlglast, neist 32 füüsilist isikut ning 46 juriidilist isikut. Samas kui maksuvõlglaste arv kasvas 7%, siis maksuvõla kogusumma suurenes 17%. Kui 2013. aastal oli põllumajandustootjate maksude võlgade suurus kokku 4,6 mln eurot ja 2014. aastal 5,0 mln eurot, siis 2015. aastal oli see 5,89 mln eurot. Kogu maksuvõlast moodustas füüsiliste isikute võlg 47% ja juriidiliste isikute maksuvõlg 53%, mis tähendab proportsioonide muutust võrreldes eelnenud aastaga, kus füüsiliste isikute maksuvõlg oli 52% ja juriidiliste isikute võlg 48%.Maksuliigiti moodustas 5,89 mln euro suurusest maksuvõlast üle poole käibemaksu võlg (3,3 mln eurot), millele järgnes sotsisaalmaksu võlg (1,2 mln) ning füüsilise isiku tulumaksu võlg (0,69 mln). Maksuvõlgade jaotumine maksuliikide lõikes on toodud joonisel 41.

85


Joonis 41. Põllumajandustootjate 2015. aasta maksuvõlgade jaotumine maksuliikide lõikesAllikas: MTA, MEMTäpsemad andmed põllumajandustootjate viimase kolme aasta maksuvõlgadest on kokkuvõtvalt toodud tabelis 17.Tabel 17. Põllumajandustootjate maksuvõlgade suurus ja osatähtsus koguvõlgnevusest aastatel 2013–2015, tuh eurodes

Füüsilise isiku tulumaks ja erijuhtude tulumaks

Käibemaks

Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks

Sotsiaalmaks

Muud maksud Kokku

Summa

Osa-täht-sus (%)

Summa

Osa-täht-sus (%)

Summa

Osa-täht-sus (%)

Summa

Osa-täht-sus (%)

Summa

Osa-täht-sus (%)

Summa

Osa-täht-sus (%)

2013Juriidilised isikud 128 6 1 337 64 174 8 412 20 46 2 2 098 45Füüsilised isikud 684 27 950 38 16 1 748 30 117 5 2 515 55Kokku 813 18 2 287 50 190 4 1 160 25 163 4 4 613 1002014Juriidilised isikud 131 5 1 584 65 191 8 472 19 42 2 2 420 48Füüsilised isikud 850 33 903 35 21 1 721 28 108 4 2 603 52Kokku 982 20 2 487 50 212 4 1 193 24 150 3 5 024 1002015

86


Juriidilised isikud 143 5 2 218 71 203 6 521 17 55 2 3 140 53Füüsilised isikud 816 30 1 105 40 33 1 696 25 104 4 2 754 47Kokku 959 16 3 324 56 236 4 1 216 21 159 3 5 894 100

Allikas: MTA, MEM

Vaadeldes maksuvõlgnevust25 sektoriti (joonis 42), on suurimad maksuvõlad tekkinud taimekasvatussektoris (37%), millele järgnevad segapõllumajanduse (33%) ning piimakarjakasvatusega tegelevate isikute maksuvõlad (16%).

Joonis 42. Põllumajandustootjate maksuvõlad 2015. aastal sektoriti, tuh eurodes*taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad, EMTAK kood 01000Allikas: MTA, MEMPõllumajandusega tegelevate ettevõtjate poolt kolme viimase aasta jooksul deklareeritud maksud ja võlad on võrdlevalt kujutatud joonisel 43. Nagu eelnenudki aastal, on ka 2015. aastal suurenenud nii deklareeritud summad kui ka maksuvõlad.

25 Käesolevas ülevaates kajastatakse maksuvõlgnevuste andmetes vaid põhimaksuvõlga ning arvestatud ei ole intressivõlga ega ettemaksukonto jääki.

87


Joonis 43. Põllumajandustootjate poolt aastatel 2013–2015 deklareeritud summad ja maksuvõlgnevuste summad, tuh eurodesAllikas: MTA, MEM Nii nagu 2014. aastal, toimus ka 2015. aastal maksumäärade ja muude maksudega seotud aspektide osas mitmeid muudatusi. Tööjõumaksudes on olulisemateks muudatusteks maksuvaba tulu tõus 120 eurot aastas, tulumaksu määra langus 21%-lt 20%-le, pensioni täiendava maksuvaba tulu tõus 120 eurot aastas, töötuskindlustusmakse määra langus 2%-lt 1,6%-le (töötaja osa) ning 1%-lt 0,8%-le (tööandja osa). Samuti muutus ka sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär, mis tõusis 320-eurolt 355-eurole. Muutusid ka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide vormid. Põllumajanduslikus osas muutus PRIA toetuste maksustamine ning kui varem ei kaasnenud näiteks seaduse alusel makstavalt ettevõtlusega mitteseotud PRIA toetuselt üldjuhul füüsilise isiku jaoks tulumaksukohustust, siis 2015. aastast alates on füüsiliste isikute jaoks maksustatavad kõik Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstavad toetused. Kaudsete maksude osas saab välja tuua käibemaksuseaduse muudatuse uue korra elektrooniliselt osutatavate teenuste käibe tekkimise koha määramisel. Samuti jõustusid mitmed aktsiisimuudatused ning lisaks teatud aktsiisimäärade tõusule tehti ka põhimõttelisemaid muudatusi. Olulise muudatusena kitsendati erimärgistatud vedelkütuse kasutamist: lõpetati kerge kütteõli erimärgistamine (ehk seda maksustatakse tarbimisse lubamisel diislikütuse aktsiisimääraga) ning ainukeseks kasutatavaks erimärgistatud vedelkütuseks jäi eriotstarbeline diislikütus, mida tohib kasutada vaid põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas, kuivatis põllumajandustoodete kuivatamiseks (viimane jõustus 18.03.2015), kutselisel kalapüügil ning kuni 1. maini 2015 oli seda

88


lubatud kasutada ka soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Oluline on märkida, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustuse näol on tegemist riigiabiga komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 44 tähenduses ning aastas aidatakse sellega põllumajandustootjaid ca 26 mln euro väärtuses.

89


KokkuvõteUrve ValdmaaPõllukultuuride kasvupind oli 2015. aastal Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt kokku 614 tuhat ha, mis on 1% suurem kui eelnenud aastal. Teravilja kasvatati 350 tuhandel hektaril ja kuna taliviljad talvitusid hästi ning suhteliselt jahedad ilmad vegetatsiooniperioodil olid teraviljade kasvuks soodsad, siis koristati 2015. aastal rekordsaak - ca 1,5 mln t. Teravilja keskmised kokkuostuhinnad olid 2015. aastal rukkil 5% ja nisul 1% madalamad, kuid odral 6%, kaeral 10% ja tritikul 11% kõrgemad kui eelnenud aastal. Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes 2015. aastal võrreldes eelnenud aastaga loomade arv kõikides loomaliikides, kusjuures enim vähenes sigade arv (14%) sigade Aafrika katku ning madalate kokkuostuhindade tõttu. Piima toodeti 774 tuhat tonni, mis on 4% vähem kui 2014. aastal, kuid lehma kohta saadi aastas keskmiselt rekordiline 8 337 kg piima. Piima keskmine kokkuostuhind oli ainult 237 €/t, kusjuures viimati oli Eestis piima kokkuostuhind sama madalal tasemel 2009. aastal. Veiseliha keskmine kokkuostuhind 2015. aastal oli 1% ja sealiha kokkuostuhind 13% madalam kui eelnenud aastal.Kuna loomakasvatuse olukord oli kogu EL-s keeruline, siis kiideti 2015. aasta septembris heaks EL erakorraline abimeetmete pakett, millest 420 mln eurot nähti ette kõikide liikmesriikide loomakasvatussaaduste sektori tootjate otseseks rahaliseks abistamiseks. Eesti toetusesumma suuruseks määrati 7 561 692 eurot. Arvestades põllumajandussektori pikaajalist rasket olukorda, eraldas ka Eesti Valitsus loomakasvatussektori tootjate erakorraliseks toetamiseks (saadi Euroopa Komisjonilt luba siseriiklikuks juurdemakseks) 7,6 mln eurot, millest 3 mln eurot maksti välja sama aasta jooksul. Saadud toetusest maksti piimatootjatele 7,9 mln eurot ning sealihatootjatele 2,6 mln eurot. 2015. aastal rakendusid Eestis esmakordselt uued pindalapõhised ja loomapõhised otsetoetused. Kogu otsetoetuste eelarve 2015. aastaks oli 114 mln eurot. Ühtset pindalatoetust määrati 16 817 taotlejale 941 193 hektari eest.Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega kujunes 2015. aasta korrigeeritud esialgseil andmeil 920,7 mln eurot. Loomakasvatussaaduste tootmise väärtus vähenes, kuid taimekasvatussaaduste tootmine oli edukas. Tootmine oli muutunud efektiivsemaks ja toetuste osatähtsus lisandväärtuses oli vähenenud.

90

Lisa 1. Teravilja turuolukord EL-s ja maailmas

Kadri Rand2015. aasta ilm oli veebruarist märtsi keskpaigani suuremas osas Ida-Euroopas tavapärasest soojem, samal ajal oli aga Lääne-Euroopas temperatuur paari kraadi võrra madalam. Sademeid oli tavapärasest vähem Kesk- ja Põhja-Euroopas, samas kui Lõuna-Euroopas oli sademeid tavapärasest rohkem. Taliviljade olukord Euroopas oli üldiselt üsna hea. Märtsi lõpus olid probleemidega piirkonnad Portugal, kus esines sademete puudus ning Itaalia keskosa ja Balkani piirkond, kus oli aga sademeid liialt.Aprillist mai keskpaigani sadas väga vähe Hispaania idaosas, Itaalia lõunaosas ja Kreeka lääneosas. Sademete tavapärasest suurem hulk oli Iirimaal, Ühendkuningriigi põhjaosas, Põhjamaades, Eestis ja Läti põhjaosas. Juunis olid ilmastiku suhtes rohkem mõjutatud alad Põhja-Euroopa (sademete küllus), Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola põhjaosad (sademete puudus) ja Hispaania lõunaosa (põud). Augusti lõpust septembri keskosani valitses suuremas osas Kesk- ja Lõuna-Euroopas kuiv ja tavapärasest soojem ilm, mis avaldas mõju taliviljade arengule – kui Põhja-Euroopas teravilja veel koristati, siis Kesk- ja Lõuna-Euroopas olid suuremas osas uued taliviljakülvid tehtud.Oktoobri lõpust novembri lõpuni oli ilmastik tavapärasest vihmasem Ühendkuningriigi põhjaosas ja Itaalia lõunaosas. Sademete puudus esines Balkani piirkonnas ja Kesk-Euroopas. Temperatuurid olid keskmisest kõrgemad Skandinaavias, Balti riikides ja Kesk-Euroopas. Taliviljade külv kulges kogu Euroopas edukalt. Teravilja kasvupind EL-s oli esialgsete andmete kohaselt 2015. aastal kokku 57,5 mln ha, mida on 1,2% vähem kui 2014. aastal. Kultuuridest suurenes kõva nisu kasvupind 5,7%, rukki pind 7,2% ja kaera pind 0,2%. Pehme nisu kasvupind vähenes 0,4%, odra pind 0,5% ja maisi pind 7%.


Pehme nisu

Kõva nisu Oder Mais Rukis Kaer Muu terav-ili*

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0 23

2.4

12.7

9.8

2.6 2.64.4

24.4

2.3

12.4

9.6

2.1 2.54.8

24.3

2.4

12.4

9

2.2 2.54.7

2013 2014 2015

mln

ha

Allikas: DG AGRI – C4 * Tritikale, sorgo, segaviliJoonis 1. Teravilja kasvupind EL-s aastatel 2013 - 20152015. aasta esialgsete andmete kohaselt koristati EL-s kokku 308,5 mln t teravilja, mis on 6,5% vähem kui 2014. aastal. Pehme nisu saak suurenes 0,3%, kõva nisu saak 11,8% ja odra saak 1,2%. Maisi saak vähenes 27,3%, rukki saak 5,7% ja kaera saak 1,3%.

Pehme nisu

Kõva nisu Oder Mais Rukis Kaer Muu terav-ili*

0

20

40

60

80

100

120

140

160

135.1

8

60.666.8

10.1 8.315.9

148.7

7.6

60.2

77.9

8.7 7.718.4

149.1

8.5

60.8 57.5

8.2 7.516.9

2013/2014 2014/2015 2015/2016

mln

t

Joonis 2. Teravilja saak EL-s turustusaastatel 2013/2014 - 2015/2016Allikas: DG AGRI – C4 * Tritikale, sorgo, segaviliTeraviljade hinnad 2015. aasta IV kvartalis olid võrreldes 2014. aasta sama ajaga kuni 25% madalamad, kuna maailmaturul on

92


varude tase kõrge ja kaubavahetus on aeglustunud. Lisaks on mitmel pool maailmas teavitatud küllaltki soodsatest saagiprognoosidest 2016. aasta taliviljade saagile. Detsembris oli kõrgekvaliteedilise nisu hind Prantsusmaal Rouenis 185 $/t (245 $/t eelmisel aastal samal ajal), Musta mere piirkonnas 192 $/t (255 $/t) ja USA-s 207 $/t (279 $/t). Söödaodra hind oli detsembri keskel Prantsusmaal Rouenis 173 €/t (eelmisel aastal samal ajal 221 €/t), Maisi hinnaks registreeriti aasta lõpus Prantsusmaal 173 €/t (198 $/t) ja USA-s 173 €/t (187 $/t).

Joonis 3. Nisu, odra ja maisi hinnad EL-s, jaanuar 2014 - detsember 2015Allikas: Euroopa KomisjonDetsembri keskpaigaks oli EL 2015/2016 turustusaasta jooksul importinud kokku 8,4 mln t (6,2 mln t eelnenud aastal samal ajal) teravilja, millest 1,6 mln t moodustas pehme nisu (1,7 mln t), 0,9 mln t kõva nisu (1,2 mln t), 5,6 mln t mais (3,5 mln t) ja 0,2 mln t oder.Eksporditi kokku 18,8 mln t (19,6 mln t eelnenud aastal samal ajal) teravilja, millest 12 mln t moodustas pehme nisu koos nisujahuga (14,1 mln t), 5,1 mln t oder (4,2 mln t), 0,7 mln t kõva nisu (0,5 mln t) ja 0,8 mln t maisi (1,3 mln t).Kokkuvõttes oli 2015. aasta EL-s teraviljasaagi poolest väga hea, mis väljendub viimase 29 aasta suurimates varude hulgas. Maailmas koristati nisu rekordsaak ja ka 2016. aastaks võib taliviljakülvide põhjal eeldada vähemalt sama head kogusaaki nagu 2015. aastal.Õlikultuuride (raps, päevalill, soja, õlilina) saak oli komisjoni esialgsete andmete kohaselt EL-s 2015/2016 turustusaastal kokku 30,7 mln t (-13% võrreldes eelmise turustusaastaga). Rapsi toodeti kokku 21,3 mln t (-12,4%), päevalille 7,1 mln t (-21,6%), sojat 2,2 mln t (+20,9%) ja linaõli 0,1 mln t (-7,7%). Rapsi saaki prognoositakse EL-s 2016/2017 turustusaastaks pisut kõrgemat kui

93


sel aastal, kuid Ukrainas on ebasoodsama ilmastiku tõttu oodata madalamat saaki.

Allikas: USDAJoonis 4. Õlikultuuride toodang maailmas turustusaastatel 2011/2012 -2015/2016 Rapsi hind jäi maailmaturul pärast suvel alguse saanud langust püsima. 15. detsembri 2015. Aasta seisuga oli hind Austraalias 425 $/t, Kanadas 381 $/t, EL-s 408 (Hamburg) ja 410 (Rouen) $/t ja Ukrainas 425 $/t.

Allikas: IGCJoonis 5. Rapsi ekspordihinnad maailmaturul, juuli – detsember 2015

94


Riisi toodetakse FAO prognoosi kohaselt 2015/2016 turustusaastal maailmas kokku 493 mln t (-0,4% võrreldes eelmise aastaga), tarbitakse 500 mln t (+1,1%) ja varud vähenevad 164 mln tonnini (170 mln t). Kaubeldakse jätkuvalt aktiivselt 45 mln t ulatuses (+2,2%). Alates septembrist on maailmaturul hinnad langenud 31%, kuid viimasel ajal on olnud teatav hindade stabiliseerumine. 2015/2016 turustusaastal importis EL 261 tuh t riisi, mis on 13% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Eksporditud on sama ajaga kokku 72 tuh t, mida on 6% enam kui eelmisel aastal samal perioodil. Komisjon prognoosib 2016. aastaks EL-s riisi toodangu 7%-list suurenemist (tulenevalt 4% kasvupinna ja saagikuse tõusust). EL-s oli detsembris koorimata Japonica hind Hispaanias 291 €/t (287 €/t eelmisel aasta) ja Itaalias 384 €/t (337 €/t). Indica hind oli Hispaanias 256 €/t (261 €/t) ja Itaalias 327 €/t (265 €/t).

95


Lisa 2. Piima ja piimatoodete turuolukord EL-s Kalev Karisalu2015. aastal tarniti EL-s esialgsetel andmetel väga madalale kokkuosthinnale vaatamata esmaostjatele eelnenud aastaga võrreldes 2,5 % rohkem piima (joonis 1). Kasv oli seda tähelepanuväärsem, et I kvartalis jäid tarned kokku veel 1,3%-lisse miinusesse. Aprillist 2015 aga tootmist piirav kvoodisüsteemi rakendamine lõppes ning kuni aasta lõpuni ületasid tarned kõikide kuude lõikes juba eelnenud aasta koguseid. Suurima kasvutemponi jõuti aasta viimastel kuudel. Reeglina suurenesid tarned enim riikides, kus kvoot oli tootmist eelnevatel aastatel reaalselt pidurdanud. Protsentuaalselt suurim kasv oli Iirimaal (13,3%) ja Benelux’i maades (vastavalt Luksemburg 8,8%, Belgia 7,2% ja Holland 6,8%), mahult aga Saksamaal, Iirimaal ja Hollandis. Seitsmes liikmesriigis aga piimatarned vähenesid, enim Rumeenias (-8%), Horvaatias (-1,7%) ja Eestis (-1,4%).

Allikas: Eurostat; Euroopa KomisjonJoonis 1. Piima tarnimine tööstustele EL-s 2015. aastal võrrelduna eelnenud aastaga2014. aastal kiirelt langenud EL keskmine piima kokkuostuhind jätkas halva turuolukorra püsides ka 2015. aasta I poolaastal

96


vähenemist ning suveks langes alla 30 €/100kg taseme (joonis 2). Sügisel hind veidi tõusis, kuid aasta lõppes taas langusega, tasemele 30,47 €/100kg, mis võrreldes eelnenud aastaga oli 8% madalam. Eesti ja teiste Balti riikide keskmised piima kokkuostuhinnad järgisid EL keskmise hinna liikumist, püsides aga kogu aasta vältel EL-i madalaimatena. Piima kokkuostuhind Eestis langes 2014. aasta lõpu madalalt tasemelt aastaga veel 6%, tasemele 23,44 €/100kg, kuid oli Läti ja Leedu hinnast veidi kõrgem. Soome piima hind langes 2015. aasta jaanuaris eelnenud aasta lõpuga võrreldes järsult (osalt arvestamismetoodika muutumise tõttu) ca 5 €/100kg võrra tasemele 37 €/100kg, kuid aasta teises pooles EL keskmist ületanud tõus viis piima kokkuostuhinna aasta lõpuks tasemele 39 €/100kg.

Allikas: Euroopa Komisjon; SAJoonis 2. Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa ja EL keskmised piima kokkuostuhinnad aprill 2008- detsember 2015Piimatoodete hinnad 2015 I kvartalis kvoodiaasta lõpu ja sellega seotud piimatootmise piiramise tõttu aasta alguse väga madalatelt tasemetelt veidi tõusid (piimapulber üle 15% ja või ning lõssipulber üle 10%). Seejärel aga pöördusid hinnad piima pakkumise suurenemise ja maailmaturu madalseisu tõttu ühtlasse langusse, mis saavutasid madalseisu augustis. Lõssipulbri hind saavutas sekkumishinna taseme ja mitmes riigis algas sekkumiskokkuost, kuid või hind jäi siiski veerandi võrra sekkumishinnast kõrgemaks. Sügisel toimus väike hindade tõus, mis aga novembris asendus langusega ning lõssipulbri hind jõudis taas sekkumishinna piirile.Aasta lõpu hindasid aasta alguse hindadega võrreldes kallines ainsa tootena või (4,2%). Ülejäänud toodete hinnad langesid aastaga järgmiselt: Edam tüüpi juust 9,7%, Cheddar tüüpi juust 8,3%,

97


lõssipulber 7,5% ja täispiimapulber 3,4%. Aasta lõpu seisuga ületas või hind sekkumishinda 35 pp ning lõssipulbri hind vaid 1 pp.

Allikas: Euroopa KomisjonJoonis 3. EL keskmised piimatoodete hinnad 2015. aastalMaailmakaubanduses olulisemate piimatooteid eksportivate piirkondade tehtud eksporditehingute hindasid võrreldes on näha, et EL hinnad püsisid 2015. aastal konkurentide hindadest mõnevõrra stabiilsemana, jäädes enamasti alla USA hinnatasemeid ning ületades Okeaania tasemeid. Lõssipulbri osas liikusid kõikide osapoolte hinnad väga lähedastel tasemetel ning aasta keskel ja lõpus oli EL hind lühiajaliselt isegi kõrgeim. Teisalt aga nt või osas ulatus hinnatasemete vahe aasta edenedes vägagi suureks ning sügisel ületas USA hind või suure sisenõudluse ja väheste varude taustal EL ja Okeaania hinda ligi kahekordselt.EL piimatoodete eksport 2015. aastal suurenenud piimatoodangu ja maailmaturul konkurentsvõimeliste hindade tõttu võrreldes 2014. aastaga kasvas. Või väljavedu oli kõikide kuude lõikes eelnenud aasta tasemest kõrgem ning aasta lõpuks ületati 2014. aasta kogust 13%. Lõssipulbrit eksporditi enamikel kuudel rohkem kui eelnenud aasta võrreldavatel kuudel ning aasta lõpu seisuga ulatus kasv 6%-ni. Täispiimapulbri osas jäid aasta esimesel poolel väljaveetud kogused eelmise aasta kogustest väiksemaks, kuid teise poolaasta positiivsemad arengud tõstsid aastase väljaveo 0,1%-ga plussi. Täispiimapulbriga sama stsenaarium toimus ka juustude puhul, kuid

98


juustude ekspordikogus jäi aasta lõpuks ikkagi nappi 0,2%-lisse miinusesse. Rahalises väärtuses jäi EL või väljavedu võrreldes eelnenud aastaga 13,3%-ga plussi, samas aga pulbrite (lõssi-, täispiima- ja vadakupulber kokku) väljavedu jäi hindade suurema languse tõttu 17%-ga ja juustude väljavedu 3,3%-ga miinusesse.

99


Lisa 3. Sealiha turuolukord EL-s Liina JürgensonSealihasektori turuolukord oli 2015. aastal jätkuvalt keeruline. Maailmaturu madal sealiha hinnatase ja peaaegu samas mahus tootmine ning vähenev nõudlus mõjutasid EL sealihaturgu oluliselt. 2014. aastal Venemaa poolt kehtestatud impordipiirangud säilisid ka 2015. aastal ning uute turgude aktiivne otsimine jätkus kogu aasta jooksul. Balti riikides ja Poolas oli sealihasektori olukord sigade Aafrika katku levikust tulenevate piirangute tõttu eriti keeruline.EL keskmine sealiha hind jäi 2015. aastal 2014. aasta ja viimase viie aasta keskmisest hinnatasemest madalamaks. Aasta alguses kui EL keskmine sealiha hind oli viimaste aastate madalaim, rakendati sealiha eraladustamise meedet, kus ajutiselt turult kõrvaldatud koguste toel tõusis EL keskmine sealiha hind tasemele 133 €/100kg, suvekuu mõneks nädalaks tasemele 153 €/100kg. Kokku ladustati EL 18 liikmesriigi (sh Eesti) poolt märtsis ja aprillis ca 65 tuh t sealiha. Liikmesriigiti ladustati sealiha kõige enam Taanis (24% EL-s ladustatud sealihast), Hispaanias (22%) ja Saksamaal (13%). Vaatamata sealiha hinna väikesele tõusule suvekuudel, vähenes Venemaa poolse lihatooteid puudutavale importpiirangute tõttu sealiha hind septembrist alates taas. Kuude lõikes oli EL keskmine sealiha hind (E klassi) madalaim detsembris (126 €/100kg) ja kõrgeim septembris (147 €/100kg). 2015. aasta keskmiseks sealiha hinnaks (E klassi) kujunes 140 €/100kg, mis on 11% madalam kui aastal 2014. Liikmesriigiti oli hinnatase madalaim Belgias ja Hollandis (122 €/100kg) ning kõrgeim Maltal (231 €/100kg) ja Suurbritannias (179 €/100kg). EL suuremates sealiha tootvates ja eksportivates liikmesriikides kujunes sealiha hind 2015. aastal järgmiseks: Saksamaal 143 €/100kg (-10% võrreldes eelmise aastaga), Hispaanias 139 €/100kg (-18%), Taanis 130 €/100kg (-11%), Hollandis 122 €/100kg (-12%) ja Poolas 137 €/100kg (-12%). Maailmaturul oli EL sealiha hinnatase üks kõrgemaid. Madalaimat hinda pakkus Brasiilia, kes olulisel määral suurendas sealiha eksporti Venemaale. Tulenevalt loomakasvatussektori keerulisest olukorrast, kus väga madal hinnatase ei katnud tootmiseks tehtud kulutusi ning sektori jätkusuutlikus oli ohus, eraldas Euroopa Komisjon raskustes olevale sektorile erakorralist toetust. Liikmesriikidele eraldati kokku 420 mln eurot, millest mitmed liikmeriigid (sh Eesti) toetasid ka sealihasektorit.

100


January

FebruaryMarch

April MayJune July

August

SeptemberOctober

November

December120

135

150

165

180

Evolution of the EU pig carcase prices€/ 100kg

AVG (10 -14) 2014 2015

Allikas: Euroopa KomisjonJoonis 1. EL searümpade keskmised kokkuostuhinnad aastatel 2010-2015, kuude lõikes EL põrsaste keskmine hind jäi 2015. aastal samuti madalamaks kui 2014. aastal ja viimase viie aasta keskmine. Vaatamata madalale hinnale järgis põrsaste hind aga eelmiste aastate sesoonsust, saavutades kõrgeima taseme aprillis ja mais. Seega, kuude lõikes oli põrsaste hind kõrgeim aprillis (45 eurot) ja madalam augustis ja novembris (33 eurot). Aasta keskmiseks põrsa hinnaks kujunes 38 eurot, mis on 18% madalam kui 2014. aastal. Jätkuvalt oli hinnavahe suur ka liikmesriigiti. Kõrgeim oli hinnatase Maltal 92 eurot (+01,% võrreldes eelmise aastaga) ja Rootsis 75 eurot (+1,4%) ning madalaim Hollandis 22 eurot (-31%) ja Prantsusmaal 28 eurot (-20%).

101


25

30

35

40

45

50

55

Evolution of the EU average piglet prices€/head

AVG (10 - 14) 2014 2015

Allikas: Euroopa KomisjonJoonis 2. EL keskmine põrsa hind aastatel 2010-2015, kuude lõikesEL sealiha kaubandusbilanss oli 2015. aastal positiivsem kui kunagi varem. Viimati eksportis EL sealiha sarnaselt suures koguses 2011. aastal ja imporditi nii vähe aastatel 2004-2006.2015. aastal importis EL sealiha 33 014 t, mis on 6,3% vähem kui aastal 2014. Peamiselt toodi sealiha Šveitsist (61% kogu impordist), järgnes sissevedu Tšiilist (9% kogu impordist) ja Norrast (7% kogu impordist). Sissevedu Tšiilist vähenes võrreldes eelnenud aastaga 15% ja Norrast 29%. 2015. aastal eksportis EL sealiha 3 263 tuh t, mis on 7,6% rohkem kui eelnenud aastal. Peamiseks eksportturuks oli Hiina, kuhu viidi 34% kogu EL ekspordist (2014=24%). Eksport Hiina on suurenenud võrreldes eelnenud aastaga 55%. EL jaoks on olulised turud ka Jaapan, Hongkong ja Lõuna Korea. Eksport Jaapanisse moodustas 2015. aastal 10% EL sealiha ekspordist, kuid võrreldes 2014. aastaga oli see vähenenud 5% (põhjuseks toodangu kasv siseturul). Hongkongi on väljavedu vähenenud võrreldes 2014. aastaga 29%, kuid seda eelkõige seetõttu, et nüüd saab ka sealiha otse Hiinasse viia. Eksport Venemaale vähenes 2014. aastaga võrreldes 81% ning moodustas veel vaid 0,4% kogu EL sealiha ekspordist.Maailmaturul oli 2015. aasta importööridest juhtpositsioonil Hiina ja Hongkong. Positsioonilt järgmine, Jaapan, on sisseveetava sealiha kogust aga vähendamas, sest kodumaine sealihatoodang suureneb. EL jaoks on üheks ekspordi suurendamise võimaluseks Lõuna Korea. Eksportööridest on jätkuvalt esimene EL ja võrreldes eelmise aastaga on EL positsioon paranenud. Järgneb USA, kes 2015. aastal on suurendanud eksporti Kanadasse.

102


103


Lisa 4. Linnuliha ja munade turuolukord EL-s Helena VaherEL linnuliha keskmine hind oli 2015. aastal madalam kui eelneval aastal (joonis 1). 2015. aasta keskmiseks hinnaks kujunes 187 €/100kg, mis on 2% madalam. 2015. aastal oli linnuliha hind enamasti madalam kui aastate 2011-2015 keskmine hind. Juulist alates hakkas hind iga järgneva kuuga langema. Enim maksti linnuliha eest 2015. aasta kahel suvekuul, mil EL keskmiseks hinnaks oli 192 €/100kg ja kõige madalam hind oli detsembris (180 €/100kg). EL liikmesriikide 2015. aasta minimaalse ja maksimaalse hinnataseme vahe (133 €/100kg) suurenes võrreldes eelnenud aastaga (129 €/100kg) veelgi. Kõrgeim linnuliha hind oli Soomes (261 €/100kg) ja madalaim, seitsmendat aastat järjest, Poolas (128 €/100kg). Eesti linnuliha hind on konfidentsiaalne.

JanuaryFebruary

MarchApril May

June JulyAugust

SeptemberOctober

November

December175

185

195

205

€uro

/ 100

kg

Allikas: Euroopa KomisjonJoonis 1. EL linnuliha keskmine hind aastatel 2014-2016 nädalate lõikes 2015. aasta linnuliha kaubandusandmed näitavad impordi suurenemist ja ekspordi vähenemist. 2015. aastal importis EL linnuliha kokku 871 431 t, mis on 3% enam kui eelnenud aastal. Kõige rohkem imporditi linnuliha Brasiiliast (57% kogu impordist) ja

104


Taist (31% kogu impordist). Võrreldes eelnenud aastaga vähenes sissevedu Tšiilist 14%, kuid suurenes Ukrainast 112%. Linnuliha eksporditi 2015. aastal kokku 1 490 235 t, mis on 0,9% vähem kui eelnenud aastal.EL eksportis enim Lõuna Aafrikasse (14% kogu ekspordist) ja Saudi Araabiasse (9,6% kogu ekspordist). Võrreldes eelneva perioodiga on eksport Benini vähenenud 17%, aga eksport Saudi Araabiasse on suurenenud 15%. Märkimisväärselt on eksport suurenenud aga Filipiinidele (76%), moodustades 6,8% kogu ekspordist. Väljavedu Venemaale on langenud 98%.EL kanamunade keskmine hind oli 2015. aastal 1% kõrgem kui eelnenud aastal (joonis 2). Tavapärane kevadpühade aegne hinnatõus jäi 2015. aastal tagasihoidlikuks. Kanamunade hind oli kõrgeim hoopis juulis (134 €/100kg) ja madalaim mais (116 €/100kg). Minimaalse ja maksimaalse hinnataseme vahe oli 2015. aastal 101 €/100kg, mis on veidi väiksem kui 2014. aastal (109 €/100kg). Kõrgeim kanamunade hind oli Rootsis (202 €/100kg) ja madalaim Hispaanias (101 €/100kg).

JanuaryFebruary

MarchApril May

June JulyAugust

SeptemberOctober

November

December100

115

130

145

160

€uro

/ 100

kg

Allikas: Euroopa KomisjonJoonis 2. EL kanamunade keskmine hind aastatel 2014-2016 nädalate lõikes Balti riikide kanamunade hind jääb võrreldes EL keskmise hinnaga madalamale tasemele (tabel 1). Soome kanamunade hind ületab EL keskmist hinda, 2012. aasta hind on erand.Tabel 1. Kanamunade keskmine hind (€/100kg)

2012 2013 2014 2015 2014/2015%

105


EL keskmine 162,35 128,95 127,61 128,89 1Eesti konfidentsiaalneLäti 145,87 119,70 120,04 116,81 -2,7Leedu 143,33 114,29 109,09 109,20 0,1Soome 124,54 171,41 142,88 151,90 5,9Allikas: Euroopa Komisjon2015. aasta kaubandusstatistika näitab, et nii kanamunade import kui ka eksport suurenesid. 2015. aastal importis EL kanamune 18 211 t, mis on 33,6% rohkem kui eelnenud aastal. Peamiselt imporditi Indiast (31% kogu impordist), Ukrainast (20% kogu impordist) ja Argentiinast (18% kogu impordist). Võrreldes 2014. aastaga vähenes sissevedu USA-st (-39%), kuid suurenes Indiast (2%) ja Argentiinast (125%). EL kanamunade eksport suurenes 2015. aastal 21,4%. Kokku eksporditi kanamune 282 688 t. Kõige enam viidi kanamune Jaapanisse (26% kogu ekspordist) ja USA-sse (18% kogu ekspordist). Võrreldes eelnenud aastaga vähenes väljavedu Jaapanisse (7%), suurenes aga Araabia Ühendemiraatidesse (84%). Eksport Venemaale on vähenenud 50%, moodustades kogu ekspordist vaid 1%.

106


Lisa 5. Veise- ja vasikaliha turuolukord EL-s Ragne LokkEuroopa Komisjoni statistika viimased andmed veiste arvu kohta on 2015. aasta juuni seis. EL veiste arv suurenes nimetatud perioodil võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,7%; enim suurenes alla aastaste veiste arv (1,9%) ja vähenes üle 2 aastaste veiste arv (-0,2%). Vaadeldes lehmade arvu kolmes suuremas veiseid kasvatavas liikmesriigis, siis lehmade arv suurenes Prantsusmaal (0,6%) ja Suurbritannias (1,8%), kuid vähenes Saksamaal (-0,3%). Saksamaal ja Prantsusmaal suurenes eelkõige lihalehmade arv, Suurbritannias aga piimalehmade arv. 2015. aasta oktoobri seisuga oli veiseliha toodang (tonnides) EL keskmisena suurenenud võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,3%. Toodangunumbrid suurenesid valdavalt kõigis liikmesriikides.Vaadeldes veiseliha R3 hinda liikmesriigiti kahe viimase aasta võrdluses (joonis 1) selgub, et alla EL referentshinna (222,4 €/100kg) toodeti veiseliha 2015. aasta detsembri seisuga vaid Lätis, kus keskmiseks hinnaks oli 212,03 €/100kg. Detsembris oli EL keskmine veiseliha (R3) hind 383,39 €/100kg, millest kõrgemat hinda maksti 7 liikmesriigis (kõige kõrgem hind oli UK-s 481,67 €/100kg). Madalaim hinnatase oli Lätis, Rumeenias (237,60 €/100kg) ja Ungaris (255,90 €/100kg). Eesti on madalamatest hindadest viiendal kohal keskmise hinnaga 307,07 €/100kg.

107


(legendi selgitus: A-noorpullid, C-härjad, Z- 8-12 kuu vanused loomad)Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 1. Veiseliha keskmised hinnad liikmesriigiti, €/100kg Hinnatasemed erinevate kategooriate lõikes jäid 2014. aasta tasemest kõrgemale (joonis 2). Noorpullide keskmine hind oli detsembris 382,03 €/100kg (2,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), härjad 417,99 €/100kg (1,1%), lehmad 268,74 €/100kg (1,8%), mullikad 389,72 €/100kg (-0,8%).

108


(legendi selgitus: Z- 8-12 kuu vanused loomad, A-noorpullid, C- härjad, D- lehmad, E- mullikad)Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 2. Erinevate veiseliha kategooria keskmised hinnad €/100kg EL-s aastatel 2014-2015 Veiseliha ja elusveiste eksport suurenes 2015. aasta jaanuarist novembrini võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,1% (tabel 1). Tabel 1. Veiseliha ja elusloomade eksport, tonnides

Peamised sihtkohad 2012 2013 2014 2015 jaanuar-november

Türgi 101 475 5 086 8 118 49 407Liibanon 27 473 26 323 37 977 45 788Hongkong 17 894 28 540 64 963 41 075Bosnia Hertsegovina 19 714 26 814 34 135 36 655Ghana 28 693 40 878 33 287 34 577Elevandiluurannik 15 929 21 619 28 839 32 475Šveits 19 911 26 526 26 636 24 601Liibüa 11 974 18 675 14 280 18 402Norra 14 620 10 222 7 899 18 001Iisrael 8 436 9 378 8 353 15 709Alžeeria 17 323 25 930 18 544 15 166Muud sihtkohad 102 431 114 309 135 233 158 003Kokku eksport 508 473 453 705 559 321 543 551Muutus võrreldes eelnenud aastaga -19% -11% +23% +7,1%

Allikas: Euroopa KomisjonEL eksportis 11 kuu jooksul veiseliha ja elusloomi kolmandatesse riikidesse 543 551 t.Eksport Venemaale on asendunud väljaveoga Türki, Liibanoni ja Hongkongi. Nimetatud riikide osakaal koguekspordis on ka suurim (üle 25%). Eksport Türki oli vahepeal suletud seoses veiste katarraalse palaviku juhtudega Prantsusmaal, kuid avati uuesti ja ootused koguste osas on suured. Eksport Venemaale ei ole aga kõikidele toodetele suletud, 11 kuuga eksporditi 12 275 t, põhiliselt elusveised ja rupskeid. Maailmaturul on peamised eksportöörid samad, kes 2014. aastal – Austraalia, USA, Brasiilia, India, Uus-Meremaa, Kanada, EL.EL importis jaanuarist novembrini 297 742 t veiseliha ja elusloomi (tabel 2). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes import koguseliselt 2,9%, rahalises väärtuses suurenes aga ca 10%. Peamiselt tuuakse veiseliha jätkuvalt Brasiiliast (42% kogu impordist), aga ka Uruguaist ja Argentiinast (vastavalt 14% ja 13%). Maailmaturul on importööridest Hiina senise liidripositsiooni üle võtnud USA, kolmandal kohal on Jaapan ning järgnevad Venemaa, Mehhiko, Lõuna-Korea, EL.

109


Tabel 2. Veiseliha ja elusloomade import, tonnides

Peamised sihtkohad 2012 2013 2014 2015 jaanuar-november

Brasiilia 126 926 146 038 143 976 124 326Uruguai 52 580 51 641 48 719 42 979Argentiina 51 696 47 977 42 010 39 163Austraalia 21 311 28 106 32 679 28 703USA 21 097 22 300 23 286 22 688Uus-Meremaa 15 376 13 958 14 382 8 338Namiibia 8 848 11 113 9 918 11 495Uus-Meremaa 15 376 13 958 14 382 10 735Botswana 474 6 280 6 490 8 825Šveits 4 949 4 287 5 456 4 556Muud sihtkohad 359 382 1 972 269Kokku import 307 388 334 604 331 579 297 742Muutus võrreldes eelnenud aastaga -5% +9% -1% -2,9%Allikas: Euroopa Komisjon

110


Lisa 6. Lamba-ja kitseliha turuolukord EL-sRagne LokkLambaliha toodang EL-s kokku oli 2015. aasta juuli seisuga 0,5% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Kitseliha toodang vähenes aga võrreldes 2014. aasta sama perioodiga 3,3% peamiselt suurima tootja Kreeka toodangu vähenemise tõttu.Raskete rümpade hinnad olid 2015. aasta alguses eelnenud aasta alguse hinnatasemest kõrgemad, kuid valdava osa aastast siiski madalamal tasemel, kui 2014. aastal (joonis 1). Aasta lõikes olid kõige kõrgemad hinnad raskeid rümpasid tootvates riikides - märtsis keskmiselt 572 €/100kg ja madalaimad augustis 477 €/100kg. Detsembri keskmiseks hinnaks kujunes 499 €/100kg, mis oli eelmise aasta detsembri tasemest 4% madalam. Kõrgeimat hinda maksti aasta lõpus Küprosel (656 €/100kg) ja madalaimat Rumeenias (207 €/100kg).

Allikas: Euroopa KomisjonJoonis 1. Raskete lambarümpade keskmised hinnad EL-s aastatel 2014-2015

111


Kergete rümpade hinnad olid aasta algul väga kõrgel tasemel, aasta keskel eelnenud aastaga sarnased, kuid aasta lõpuks langesid allapoole eelnenud aasta taset. Aasta lõikes olid kõige kõrgemad hinnad kergeid rümpasid tootvates riikides - jaanuaris keskmiselt 657 €/100kg ja madalaimad detsembris 618 €/100kg. Detsembri keskmine hind jäi aasta varemast 6,4% madalamaks. Kõige kõrgemad olid hinnad aasta lõpus Hispaanias (712 €/100kg) ja madalaimad Portugalis (447 €/100kg).

Allikas: Euroopa KomisjonJoonis 2. Kergete lambarümpade keskmised hinnad EL-s aastatel 2014-2015EL lamba- ja kitseliha kaubandusbilanss oli traditsiooniliselt negatiivne, sest imporditakse kordi rohkem kui eksporditakse. Kaubandusstatistika kohaselt suurenes 2015. aasta jaanuarist augustini lamba- ja kitseliha import 1,4%. Kokku importis EL selle aja jooksul lamba- ja kitseliha ja elusloomi 157 983 t, millest 88% moodustas Uus Meremaalt pärit lamba- ja kitseliha. Enamasti imporditakse külmutatud tooteid. Peamised lamba-ja kitselihatoodete importijad maailmaturul olid augustikuu andmetel EL, Hiina sh Hongkong ning Ameerika Ühendriigid.Tabel 1. Lamba- ja kitseliha ning elusloomade import EL-i, tonnidesPeamised päritoluriigid 2012 2013 2014 2015

112


jaanuar-august

Uus Meremaa170 112

178 732

165 175 138 827

Austraalia17 631

19 645

21 355 12 261

Tšiili 3 226 3 983 3 618 2 017

Kokku import200 940

211 750

200 231 157 983

Muutus võrreldes eelnenud aastaga -14% +5% -5% +1,4%Allikas: Euroopa Komisjon

Lamba- ja kitseliha (sh elusloomi) eksportis EL jaanuarist augustini 43 351 t, mis oli võrreldes aasta varasema perioodiga 20% vähem. Peamiselt viidi liha ja elusloomi Liibüasse (32% kogu ekspordist) ja Jordaaniasse (27% kogu ekspordist). Peamised lamba-ja kitselihatoodete eksportijad maailmaturul on traditsiooniliselt Uus Meremaa, Austraalia ja kolmandana märksa väiksemate kogustega EL.Tabel 2. Lamba- ja kitseliha ning elusloomade eksport, tonnides

Peamised sihtriigid 2012

2013

2014

2015 jaanuar-august

Liibüa 13 560

23 383

24 952 13 885

Jordaania 5 836

7 032

7 834 11 758

Hongkong 14 014

23 122

19 333 3 757

Liibanon 2 336

2 400

3 011 2 887

Kokku eksport 55 500

74 406

73 504 43 351

Muutus võrreldes eelnenud aastaga

+37%

+34% -1% -20%

Allikas: Euroopa Komisjon

113

põllumajandussektori 2015. aasta ülevaade

Documents