põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava toimetulekuõpe
DESCRIPTION
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Toimetulekuõpe. 25. mai 2011, Tallinnas Lea Pilme. Toimetulekukoolide algus. 1990ndate alguses esimesed asutused (kool – kodud) Palju lastevanemate initsiatiivi Katsetamised ja õppimised mida ja kuidas õpetada Seosed sotsiaalsüsteemiga - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekavaToimetulekuõpe
25. mai 2011, Tallinnas
Lea Pilme
Toimetulekukoolide algus
1990ndate alguses esimesed asutused (kool – kodud)
Palju lastevanemate initsiatiivi Katsetamised ja õppimised mida ja kuidas
õpetada Seosed sotsiaalsüsteemiga Paradigmade muutus (vaimupuude ja
õppimise mõiste)
Esimene TÕK
Kinnitatud haridusministri 15.12.1999.a. määrusega nr.59, kehtib alates 01.09.2000
Alustati 1996. a haridusministeeriumi ettevõtmisel Käidi teadmisi ja kogemusi saamas Soomes ja
Saksamaal Võeti aluseks nii lühiajalisi ja süstematiseerimata
õpetamise kogemusi kui sisulisi eeskujusid Euroopa (Soome ja Saksamaa) õppekavadest
Esimene TÕK
Ideid ja lähenemisi ka alusharidusest Järgiti Eestis riikliku õppekava põhistruktuuri Õppekava ehitati üles kooliastmete kaupa,
kus iga kooliastme lõpus oli antud pädevused, mida õpilane peaks saavutama. Jaotuse aluseks Piaget`i lapse mõtlemise arenguastmete teooria.
Üldosas:
Põhiülesanne - toetada korrektsioonitööga õpilaste arengut, kujundada isiksus, kes tuleb toime igapäevaste tegevustega kodus, teenindusasutustes ning saab juhendamise ning järelevalve all hakkama lihtsama tööga.
Esimene paranduskatse
2001.a algatati õppekava uue versiooni väljatöötamine.
Tartu Ülikooli õppekavade talituse oskonna arendusprojekti raames töögrupp, kuhu kuulusid praktikud
Töö aluseks võeti õppekava kehtiv versioon, töögrupi liikmete praktilised kogemused ja teoreetilised teadmised, Soomes kasutusel olev õppekava EHA 1.
Esimene paranduskatse
Tugineti ka töögrupi poolt 2002. a läbiviidud küsitluse tulemustele:
-IÕK - de koostamine ebamäärane-liigne ainekesksus, tervikõppe põhimõte peakskehtima kogu õppeaja kohta-õpetuse sisu ei ava osade ainete nimetused(orienteerumisained, tööõpetus)- õppekava rakendamiseks on vaja vastavaidõpitingimusi (füüsiline keskkond, õppevahendid ja– vara)
Esimene paranduskatse
- hindamiskriteeriumid kohati vastuoluseesmärkidega- õpitulemuste loetellu on vajaalternatiivsetel suhtlusmeetoditel põhinevaidõpitulemusi- õppekavale peaks lisanduma metoodilineseletuskiri, õppekavale vastavadõppematerjalid
Esimene paranduskatse
- Toimetulekuõppekava järgi õppivad
üheealised õpilased erinevates koolides
võivad erineda üksteisest oma oskuste,
teadmiste ja potentsiaali poolest oluliselt.
Õppekava peaks vastama õpilaskoosseisu
tasemele. Õpilased liikusid igal aastal
järgmisesse klassi, seega kõik lapsed pidid
läbima kolm kooliastet ühtses tempos.
Esimene paranduskatse
-Õppekavas andis tunda nn meditsiinikesknelähenemine. Lähtuma peaks rohkem sellest, midalaps oskab ja suudab ning vastavalt üles ehitamaedasise õpetamise ja arendamise.-Tundide arv on ülepaisutatud vanemaskooliastmes
2001. – 2002. a sisse viidud muudatused esitatitöögrupi poolt ülikoolile.
Teine paranduskatse
2004. a alustati õppekava arendustööga Aluseks: kehtiv õppekava, 2002.a ettepanekud,
küsitlus Küsitluse tulemused:- õppekava ülesehituse aluseks ei saa ollakõigi õpilaste poolt ühtlases temposläbitavad kooliastmed; läbivaks märksõnakspeab olema õpilase individuaalsusegaarvestamine;
Teine paranduskatse
- õppekava saab olla üldiseks raamiks,
millele toetudes saab iga kool oma õpilasi ja
kohalikke olusid arvestades koostada kooli
ja individuaalsed õppekavad- õppekava peab olema väiksema
ainekesksusega ja orienteeruma rohkem
suhtlus- ja igapäevaeluoskuste
kujundamisele ning tervikõppele
Teine paranduskatse
Õppekava ülesehituslikuks selgrooks sai õpitasemed s.t. oskuste-teadmiste järk-järguline kasvamine, mis ei ole seotud kooliastmete ja lapse vanusega, vaid mis on nagu trepiastmed, mida mööda õpilane vastavalt oma arengupotentsiaalile ja –tempole liigub
Ettepanek pikendada õppeaega kuni 3 aasta võrra
Teine paranduskatse
Toimetulekukooli õppe eesmärk on kujundada võimalikult iseseisev toimetulek standardsetes situatsioonides: elementaarsed eneseteenindus- ja suhtlemisoskused, ühiskondlikele normidele vastav käitumine, elementaarsed tööoskused, et suudaks toetatud töökohal töötada ja toime tulla harilike kodutöödega. Osa õpilastest saavutab siltlugemise ja kirjutamise elementaarse oskuse, suudab opereerida tajutavate hulkadega.
Teine paranduskatse
Orienteerumisainetest on sai olustikuõpetus ja tööõpetusest eluõpetus.
Eluõpetus senise 6. klassi asemel juba alates 4. klassist.
Ainekavade sisuliste muudatuste tegemine oli suunatud igapäevaelus enam vajaminevate teadmiste ja oskuste omandamisele.
Teine paranduskatse
Eesti keelt, matemaatikat ja olustikuõpetust võib õpetada ühtse tervikuna ja neid tunde nimetatakse üldõpetuse tundideks. Õpetamine võib minna järk-järgult ainekesksemaks.
Ainekavades esitati õppetöö sisu ja suunad ning tulemused õpitasemete kaupa. Õpitulemused paigutati iga ainekava lõppu.
Täpsustati IÕK seatud nõudeid.
Teine paranduskatse
Pikendatud õppeaja (1–3 a) tunnijaotusplaani sisu ja mahu otsustab kool, lähtudes õpilase vajadustest ja õpitasemest.
Iga õpilase töörežiimi määramisel tunnis arvestatakse tema psüühiliste ja füüsiliste protsesside iseärasustega.
Hindamine: tuleb toime;
tuleb toime abiga (meeldetuletamisel, sõnalise
abiga; näidise, eeskuju järgi;koostegemisel).
Teine paranduskatse
Ettepanekud:– Koostada õppekava metoodiline
rakendusjuhend– Koguda ja levitada TÕKiga seotud näidisvorme,
juhiseid õppekava rakendamisel– Koostada õppekava realiseerimiseks vajalik
õppekirjandus– Kirjeldada eritingimusi õppekava rakendamiseks
Teine paranduskatse
Õppekava tööversioon TÜ õppekava arenduskeskuse kodulehel kevadel 2004
Õppekava on oli kahel korral arutlusel REKK HEV-nõukogus ja 21.06.04 läbis toetushääletuse
Ainuke realiseerunud muudatus: alates 2005. a sügisest TÕK-i järgi õppivatel õpilastel võimalus peale üheksat õppeaastat veel täiendavale kuni 3 aasta võrra pikendatud õppeajale (HTM-i 30.07.2004 määrus nr 43)
Kolmas parandus
LÕK-TÕK-HÕK ühte määrusesse, neile oli kirjutatud juba ühine üldosa
Igale eritaseme õppekavale tuleb ka eraldiseisev spetsiifiline üldosa
Õppekavade kaasajastamine, eesmärkide täpsustamine ja struktuuri ühtlustamine, kirjelda võimalikult täpselt laste võimeid, sotsiaalseid vajadusi, õppesisu iseärasusi, õpetuse ja kasvatuse spetsiifikat, konkretiseerides õpitulemusi ning ainetevahelisi integreerimise võimalusi
Kolmas parandus
Õppekavade paindlikkus, st peetakse silmas õppekavade rakendamist nii tava- kui erikooli tingimustes
Koostöö kohaliku omavalitsuse, spetsialistide ja lapse seadusliku esindaja vahel
Suhtlemise kujundamine läbiva valdkonnana Seire ja nõustamise komplekssus ning spetsiifika
(meditsiin, pedagoogika, psühholoogia, sotsiaalvaldkond), isiklike rehabilitatsiooniplaanide seostamine õppekavadega
Kehtiv õppekava
Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava – vabariigi valitsuse määrus 16.12.2010 nr 182, lisa 2 – Toimetulekuõpe
Toimetulekuõppe põhiülesanne – toetada mõõduka IP õpilase arengut ning tema kujunemist Eesti kodanikuks, kes tuleb toime tuttavates tingimustes, teeb võimetekohast parktilist tööd ja teab oma kuulumist oma rahva ja Eesti kodanike hulka
Olulisemad muudatused uues õppekavas
Liidetud 3 õppekava üheks õppekavaks Ühises üldosas:
- mõõduka või raske vaimupuuega või
vaimse alaarenga
- mõõduka IP õpilane
- nõustamiskomisjoni soovitusel ja
lapsevanema nõusolekul TÕK rakendada
kõigis põhikoolides
Olulisemad muudatused uues õppekavas
- põhikooli riikliku õppekava kohaldamine
võttes arvesse IP õpilaste erisusi
- põhikooli lõpetamine (toimetulekuõppes
väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel
põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on
läbinud temale koostatud IÕK)
- täpsustatud kooli õppekava koostamist
Olulisemad muudatused uues õppekavas
- individuaalne õppekava - rakendatakse PGS –s sätestatud tingimustel ja korras + koostatakse kõigileõpilastele, toimetulekuõppel olevale õpilasele igaks aastaksja seal esitatakse: üldised andmed õpilase kohta, õpilasepedagoogilis – psühholoogiline kirjeldus, erisused õpisisusja õpitulemustes, õppe läbiviimise eritingimused sh õppevara kohta, õpitulemused, arengu hindamise kord sh hindamisviisid, tagasiside andmise viisid, IÕK rakendamise aeg, IÕK koostamise ja rakendamisega seotud isikud ja nende kohustused
Olulisemad muudatused uues õppekavas
- rakendussätted - kooli õppekava ja õppekorraldus- 01.09.2012, enne seda kehtib vana
TÕK üldosas:
- Ei ole õpilase kirjeldust- Arenduse ja kasvatuse üldeesmärgid –
õppe –ja kasvatuseesmärgid- Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted –
sama- Õppe – ja kasvatustegevuse korralduse
alused ja tunnijaotusplaan –õppekorraldus (sh tunnijaotusplaan)
- Pädevused kooliastmeti – õppe ja kasvatuse rõhuasetused (klassigruppide kaupa, ära on jäänud sõna „kooliaste“, ei ole ka sõna „õpitase“, mida pakkusime 2004. a) ja taotletavad pädevused (nö üldpädevused klassigruppide kaupa)
- IÕK koostamise juhised – viidud LÕK üldosasse
- hindamiskriteeriumid – hindamine
TÕK ainekavades:
- ainekavad, milles oli sissejuhatus, õppesisu
ja õpitulemused kooliastmeti – õppetegevus
ja õpitulemused õppeaineti klassigruppide
kaupa
- orienteerumisained – elu– ja toimetulekuõpetus
(siin ja teiste ainete puhul toodud rõhuasetus ja
taotletavad õpitulemused klassigruppide kaupa)
- emakeel – eesti/vene keel (kooli õppekeel)
- matemaatika – sama
- tööõpetus – tööõpe (algas II kooliastmest –
sama, alates 3. klassist)
- kunst ja käeline tegevus – sama
- muusikaõpetus – sama
- kehaline kasvatus ja rütmika – kehaline
kasvatus, rütmika eraldi
Õppe ja kasvatuse eesmärgid: - Õppe põhiülesanne - ära kadunud sõna “korrektsioonitöö”, rõhutatakse toetamist- Sõnastus selgem ja konkreetsem, ära võetud mittevajalikud lisandused; humanistlikum, näitab rohkemat usku õpilastesse; ei rõhuta niivõrd meie tegevust, õpilaste võimeid, potentsiaali- Õppe üldeesmärk - mõned täpsustavad või täiendavad lisandused, lühendused, selgem sõnastus
Õppe – ja kasvatustegevuse põhimõtted:
- Selgem, ladusam sõnastus
- Ulatuslikum materjal ja selgitused,
koondatud kõik olulised lähtekohad, millele
hea toimetulekuõpe peab toetuma
- Üldistatult see, mida õpilased
toimetulekuõppel õpivad
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad pädevused:
- Varem kooliastmete kaupa kujundatavad pädevused – lisaks rõhuasetused, mis annavad suuna, mille alusel ja kuidas neid pädevusi kujundada- Pädevused sarnased eelmises õppekavas olevatega, parema sõnastuse ja selgusega, lisatud pädevusi ka õppekava 2004. a projekti alusel - Kõigi kolme klassigrupi kohta
Õppekorraldus:- Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas lähtudes TÕK üldistest nõuetest- IÕK –s keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele - Ajakasutus sh projekti - , õues - , muuseumiõppe, ekskursioonide ja õppekäikude aeg määratakse kindlaks kooli õppekavas
- Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukoguotsusega pikendada õpilase õppeaegakahe õppeaasta võrra kuni 32nädalatunni ulatuses igal õppeaastal
-1.-2. klassis jaguneb õpetus
tegevusvaldkondadeks, alates 3. klassist
õppeaineteks
- tundides keskendutakse ainekavades
märgitud tegevustele ja teemadele –kohustuslikud
õppeained ja valikõppeained
- valikõppeainete ja valitud tööõppe suunale
koostab kool ainekavad
- Tunnijaotusplaan
Tunnikoormus 9. klassis 2 t võrra väiksem
Elu – ja toimetulekuõpe -7.-9. kl 1 t võrra
väiksem
Matemaatika -7.-9. kl 1 t võrra väiksem
Tööõpe – 9. klassis 1 t võrra väiksem
Valikõppeained – lisaks 7.-9. kl 2 t
- Tööõppe ja valikainete sisu valitakse
vastavalt kooli võimalustele ja
lastevanemate/õpilaste soovidele
- Tööõpe võib sisaldada tööpraktikat
- Võib kohaldada tunnijaotusplaanist erinevat
plaani (õppeaineid liita, ümber kujundada);
! Õpitulemuste saavutamine tagada
- Õpilasele, kes õpib klassis, kus õpe toimub
RÕK järgi, kehtestatakse erisused
tunnijaotusplaanis IÕK – ga
- Kehalise kasvatuse tunnid eraldi
- Läbivad teemad kooli õppekavas
- Nõuded õppematerjalile
- Õppeülesannete raskusastme valikust
Hindamine-Hindamise teoreetiline alus (õpilane, kk,positiivsus)-IÕK alusel-Hindamise eesmärk-tuleb toime: tuleb hästi toime, tuleb rahuldavalttoime vm-tuleb toime abiga:sõnalise abiga, näidise võieeskuju järgi, koostegevuses, füüsilise abiga vm-ei tule toime (muutmisvajadus, ei kasutata kv hindamisel)
Kokkuvõtteks
TÕK ühe koostajana Toimetulekukooli juhina Tavakooli juhina ÕNK nõukoja liikmene