PLANEERI KAASA

3

4

5

6

10

12

13

14

16

18

Sisukord

Ruum ja mina

Kavandamine ja planeering

Leppemärgid

Milline on hea planeering?

Mille jaoks milline planeering?

Tahad ehitada?

Tahad algatada?

Miks on hea, kui arutletakse?

Tahad osaleda?

Tahad valida elukohta?

Foto

: In

gmar

Mu

usi

kus

Esikaanel ja lk 5 kasutatud materjal: K-Projekt, Tiit Trummal, Toomas Rank. Magasini tn 29 kinnistu ja lähiala detailplaneering.Lk 6-9 on kasutatud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurihariduse rändnäituse “Arhitektuur on kohal” (koostaja: Toomas Tammis) materjale, autorid: Elo Talvoja, Karin Bachmann, Reio Avaste, Inés Novella, Lilia Del Rio; Anna Šimko; Ingrid Aasoja, Tõnis Arjus, Greta Soosalu, Karin Tõugu.

eie ümber on ruum. Me tegutseme ruu-mis ja kõikidel asja-del on selles oma

koht. Isegi aeg muutub ruu-mis, sest eri kohtades on ta ju sootuks erinev.

Ruum pole lõputu, selle varu on piira tud. Tuba sisus-tama hakates on vaja väga täpselt läbi mõelda, kuhu ja kuidas midagi paigutada, kui-das asjad oma vahel sobitu-vad, kas nende vahel on mu-gav liikuda, kas pääseb ligi pistikutele, kas radiaatorist pää seb soe tuppa, ega mõni mööblitükk valgust ei varja.

Tuba kujundades ja seal asju ümber tõstes me ku-jundame ruumi selles elava inimese jaoks. Umbes sama-moodi pannakse paika ka majad, teed ja elektriliinid. Siin on ainult üks suur vahe –

maja, kalmistut või elektri-liini ei saa ühe nädalavahe-tusega ümber tõsta. Seetõttu on ruumiline planeerimine väga tähtis ning kõik asu-kohad ja mõjud on vaja eel-nevalt väga põhjalikult läbi mõelda.

Me oleme harjunud vana-sõnaga “oma tuba, oma luba”. Kõik, mis puudutab laiemat ruumi, on meie ühi-ne ja alati ka kellegi teise asi.

Mõnikord meile lähedusse kerkivad ehitised ja rajatised ei meeldi, varjavad valguse, tekitavad müra, aga tead-matusest ei ole me osanud kuidagi reageerida.

Tahame aga kõik seda, et ruum oleks hea, mugav ja looduslähedane – nii meil kui meie lastel ja lastelas telgi. Planeerime siis kaasa, sest see on meie kõigi huvides!

Ruum ja mINA

3

Ru

um

ja m

ina

Foto

: In

gmar

Mu

usi

kus

uumilise planeerimise tulemus on planee ring, mis lõpuks näitab, mis selles kandis lähi-

tulevikus juhtuma hakkab. Planeering koosneb seletus-kirjast ja kaartidest. Ruumi-lise planeerimise piirid sea-vad olemasolev keskkond, õigusnormid ja planeerimi-ses osalevate inimeste huvid.

Kaasaegses demokraatli-kus riigis lepitakse kõiges kokku. Kaalutletakse osa-

poolte huvisid, mõju loodus-keskkonnale ning muid või-malikke asjaolusid. Reeglite asemel on kohakesksed kaa-lut lusotsused.

Selleks, et kõikide huvi-liste arvamused oleksid arvesta tud, ongi planeeri-mine avalik protsess – kõik planeerin gumaterjalid on ini-mestele vabalt kättesaada-vad, neid võib igati uurida ja nende osas oma arvamust avaldada.

Kavandamine ja

4

Plan

eeri

min

e ja

pla

nee

rin

g

PLANEERING

Planeeringute joonistel on mitu infokihti. Täpse pildi saamiseks tasub üle vaadata kõik leppemärgid. Leppemärgid võivad olla näiteks sellised:

5

Lepp

emär

gid,

mis

aita

vad

plan

eeri

ngu

t lug

eda

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

KINNISASJA PIIR

KRUNDI PIIR

OLEMASOLEVA ÕHULIINI KAITSEVÖÖND

HOONESTUSALA

RAJATAVA HOONE PÕHIMÕTTELINE ASUKOHT

KÕRGHALJASTUSE KOHUSTUSLIK ALA

TÄNAVA KAITSEVÖÖND (10 m JA 5 m teemaa piirist)

PLANEERITUD SÕIDUTEE/KERGLIIKLUSTEE

NÄHTAVUSKAUGUSED RISTMIKUTEL

PLANEERITAVALE ALALE JUURDEPÄÄS SÕIDUKIGA

PLANEERITAVALE KRUNDILE JUURDEPÄÄS

Perega telkima minnes vali-me ikka kuivema koha, mis oleks kaitstud tuulte ja tor mi -sema ilma korral peale kuk -kuvate okste eest. Vaatame, et lähe du ses oleks vett ja lõk- ke platsikoht, aga kindlasti mitte sipelgapesa.

Nüüd kujutlege, et telki-jaid on palju, ruumi aga vähe. Siis on kaks võimalust – kas võidab kõige tugevam ja teised surutakse porri või lepi takse omavahel kokku ja jagatakse kogu telgi püstita-miseks sobiv ruum nõnda ära, et kõigil oleks hea olla.

HP

Otsib sobivaimat kasutust maaleHea planeering algab heast tahtest ehitada midagi head sinna, kuhu ehitada sobib. Igale poole ju ehitada ei sobi ja mõnda kohta las jääda mets ikka alles!

On keskkonda säästevHea planeering on keskkon-nasäästlik, roheline ja kultuu-ri väärtusi arvestav, aga eel-kõige pakub ini mestele pare mat elukeskkonda. See-juures ei pea sugu gi püüdle-ma selle poole, et linnas oleks nagu maal ja vastupidi. Meel-dib ju meile jalutada Tallinna vanalinnas, kus ma jad on tihedalt koos, ning maal ei tunne keegi ennast hästi, kui keset metsi ja põlde kerkib järsku hulk kortermaju.

Valmib koostöös kogukonnagaHea planeering on selline, kus algusest peale otsitakse parimat

lahendust, ja seda koos kogu-konnaga. Väga oluline on, et inimesed osalevad algusest peale – mitte nii, et valmis asi neile nina ette lükatakse.

Arvestab kõiki võimalikke tulevasi mõjusidHeas planeeringus peaksid kirjas olema kõik võimalikud mõjud, mida planeerijad ja kaasarääkinud kogukonna-liikmed on suutnud ette näha. Inimesed peaksid saa-ma kindla tunde, et esitatud lahendus on tõesti võimali-kest parim ja keskkonnale võimalikult vähe koormav.

On kõigile kergesti arusaadavHea planeering tähendab seda, et igaüks saab tõesti aru, mida kavandatakse. Sel-leks ei pea olema eriharidust.

Hea planeeringu lahendus on kolmemõõtmeline ning kõik selle mõjud on hästi kir-jeldatud ja arusaadavaks teh tud.

Ruum on muutumatu suurus, mistõttu on väga oluline, kuidas seda täita. Hea planeering arves-tab väga paljude asjaoludega ning pakub välja lahenduse, mis võimalikult paljudele võimalikult paremini sobib ning milles lepitakse kokku.

Milline on hea planeering?

6

Mil

lin

e on

hea

pla

nee

rin

g?

Kui sa planeeringust aru ei saa, siis pole sa rumal, vaid planeering on halvasti teh-tud.

Sulle peaks saama selgeks, kus hakkavad olema puud, kus teed ja kus majad, kuhu pargivad autod, kuhu jääb alles mets ja põld või kuhu tu-leb hoopiski tootmishoone…. Mõtle rahulikult kõik enda ja oma pere vaatevinklist läbi, ole positiivne ja kaalutle ise-seisvalt kõiki positiivseid ja negatiivseid mõjusid.

Samamoodi vaata ka suure ma ala planeeringuid – kuidas areneb ruumiliselt kogu Eesti?

7

Mil

lin

e on

hea

pla

nee

rin

g?

Vaatab piirkonda laiemaltOmavalitsused võistlevad ela nike pärast, elanikud aga tahavad elukeskkonda, kus nende lastelgi hea oleks ela da. Mida atraktiivsemaid planeeringuid omavalitsus teeb, seda rohkem on seal ela nikke, seda suurem on maksutulu ja seda rohkem vahvaid teenuseid saab ela nikele pakkuda.

Arvestab sotsiaalseid mõjusidHea planeering ei erista rikkaid ja vaeseid, vaid seob ühis konda, kutsub kõik lap sed koos mängima ja arenema. Sotsiaalsed mõjud on ka töökohtade loomine, laste aiad, koolid, tervisespordi rajatised – peab läbi mõt le ma, mis ja kus on inimestele parim.

8

Mil

lin

e on

hea

pla

nee

rin

g?Sa elad näiteks kortermajas ja naabermaja tahab korrust peale ehitada. Arvuta, kas see hakkab sinu toas päike-sevalgust varjama. Või aitab korruse juurdeehitamine vas-tasmaja nii korda teha, et lausa lust on vaadata. Äkki teete ka oma majale kunagi korruse peale, siis on ju liht-sam, kui teine samasugune ees.

Foto

: In

gmar

Mu

usi

kus

9

Mil

lin

e on

hea

pla

nee

rin

g?

Planeerimine on pikk ja kaalu tlev protsess. Alles pla-nee ringu kehtestamine lõ-petab planeerimisprotsessi. Planeeringu kehtestamise ot-sust võib halduskohtus vaid-lustada iga isik, kes leiab, et otsus on • vastuolus seaduse või muu

õigusaktiga või • selle otsusega on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

Iga kaebuse esitanud isik peab määratlema kaebuse esitamise aluse. Vaidlusta-miseks on aega 1 kuu.

Hoiab tervist ja turvalisustHea planeering loob tervisli-kud elutingimused. Arvesta-takse liikumisvõimalustega, liiklusohutusega ja muu sar-nasega ning ehita takse ma-jad sinna, kus on tervislikum elada ja kus näit eks vanuritel oleks mõnus oma rulaatoriga ringi liikuda.

Arvestab kultuuri lisi mõjusidHea planeering ei lammu ta ega hävita kultuurilisi või ajaloolisi väärtusi, vaid ka su-tab neid heas mõttes ära ja annab väärtust juurde. Hiie-salude, ohvrikivide, rehi-elamute ja vanade majade säilitamine on ju ka kesk kon-nasäästlik tegevus.

On energiasäästlikMe oleme harjunud mõt le ma, et säästame energiat, kui osta-me A+ tähistusega külmkapi. Tegelikult aga sääs ta me palju rohkem siis, kui ehi tame sinna, kuhu so bib, ja nõnda, et loo-duse karmid mõjud on elimi-neeritud – tuulepealse asemel tuu le varjulisse kohta ja ikka nii, et akendest paistaks päike soo jen dama.

Säästu annab ka hoonete kuju valik ja majade õige paigutus. Õigesti paigutatud hoones on kergesti saavutat-av 25 korda väiksem ener-giakulu! Jagage nüüd oma kodu sed kütte arved 25-ga…

Detailplaneeringu kaudu antakse maaomanikule õi-gus ehitada ning seatakse selleks vastavad tingimused ja piirangud. Sellega kaits-takse ka naabrite huve, taga-takse liiklusohutus jne. De-tailplaneering on vajalik ees kätt tiheasustuses ning sel-lega puutuvad inimesed ena-masti kõige rohkem kokku.

Üldplaneeringu kaudumääratakse valla või linna ruumilise arengu põhimõt-ted – kas ja kuhu mis tüüpi hooneid ehitada, kuidas ini-mesed liikuma pääsevad, vett ja elektrit saavad, samuti detailplaneeringuid ning säi-li tamist vajavate miljöö-väärtuslike alade asukoht.

Maakonnaplaneeringu kaudu viiakse kokku riiklikke ja koha likke ruumilisi huvisid maanteede, raudteede, sada-mate, prügilate paigutamisel, kavandatakse kaitse alade loo -mist, väärtuslike maastike kaitsmist ja inimeste elukvali-teedi jaoks oluliste objektide ehitamist. Üleriigiline planeering on ruumilise arengu strateegia, mille kaudu luuakse aluseid riigi ruumilise tasakaalusta-tud arengu tagamiseks trans-pordivõr gus tike, asustuse, ro-helise võr gustiku jne osas. Üleriigi l ise planeeringu ees-märke aren datakse edasi maakonna planeeringutes ja

milline planeering?

10

Mil

le ja

oks

mil

lin

e p

lan

eeri

ng?

mILLE JAOKS

Planeeringud on nagu lasteklotsid, mida saab üksteise sisse panna, erinevad kihid käivad kõik näiteks ühe ja sama Käo talu või Kukulinnu tänava kohta, aga nende ulatus ja vastavalt ka täpsusaste on erinevad.

Planeeringu kaudu saab konk reetseks teha arenguka-vu ja muid visioone. Näiteks võiks ”Suvepealinn” tähen-dada, et planeering näeb ette kena rannapromenaadi raja-mist, ”Lastesõbralik asula” aga seda, et liikluskorraldus on eriti turvaline, mängu- ja spordialasid palju…

Planeeringute alusel jaga-takse toetusrahasid, sest näha on tulevikuarengu stse naariu-mid, ja sedasama arengut ju toetusrahadega toetataksegi.

Eurorahade taotlemise pu hul tuleb kasuks, kui on olemas planeering, kus taot-luse objekt on sisse kavan-datud. See puudutab meie kõikide heaolu!

mitmetes sektorkavades (transport, energeetika, maavarad ja muu sarnane). Sektorkavas on näi-teks kirjas, et Tallinnast peaks läbi Pärnu saama ülikiire rongiga paari tunniga Berliini, mis pole ju midagi võimatut, kui see vaid ruumiliselt mõeldes paika panna.

Kõik planeeringuliigid on interaktiivsed ehk mõjutavad mõlemas suunas. Seetõttu tasub alati kõiki kihte vaadata!

11

Mil

lin

e on

hea

pla

nee

rin

g?

12

Tah

ad e

hit

ada?

lla 20 m2 ja alla 5 meet-ri kõrgust ehitist saab ehitada ilma ehitusloa-ta. Kui ehitis on suurem

kui 20 m2, peab mingi ehitus-töid lubav dokument kohali-kult omavalitsuselt igal juhul olemas olema. Reeglina tuleb ka naabritega kokku leppida.

Täpsemalt juhendab koha-lik omavalitsus. Hajaasustu-ses piisab sageli projekteeri-mis tingimustest ja ehitus loast ning planeeringut pole vaja teha.

Tuleb arvestada, et oma-nikel on tõesti ehitusõigus, aga see on üks kõige kärbitu-maid omandiõigusi. Riik on jätnud endale õiguse selle täpsema sisu määramiseks, mis vahete-vahel võib tähen-dada, et ei tohi kivi kivi peale tõsta. Ehitamine peab nimelt olema kooskõlas avalike hu-videga. Planeeringu tuumik-küsimus ongi konkreetsele kinnistule lubatud ehitusõi-guse määramine. Kuna selles osalevad ka naabrid ja kõik huvitatud, siis ongi nii, et

lõpuks määrab ehitusõiguse ulatuse ära kogukond.

Planeerimisseaduses on loetletud need juhud, millal tohib ehitusprojekti teha ilma detailplaneeringuta, ja need, kus planeering peab kindlasti olema eelnevalt kehtestatud.

Olgu planeeringuga või planeeringuta, aga kunagi ei tohi ehitamise puhul unusta-da, et ümbrus oleks tore ja naabritel hea olla, et kõik oleksid terved ja õnnelikud ning loodus ka hoitud.

Tahad EHITADA?

Ingm

ar M

uu

siku

s

Planeering algab suuremast pildist. Alates 1. juulist 2007 peab igal omavalitsusel olema üldplaneering, millest iga väik sem, järelikult ka detail-planeering, peab lähtuma. Kui üldplaneeringus on öel-dud, et sellele kohale jääb mets alles, pole mõistlik alga-tada sinna näiteks planeerin-gut tehase rajamiseks.

Igaüks võib teha igal tase-mel planeeringu algatamise ettepaneku. Algatamise otsuse teeb kohalik omavalitsus. Ta teeb seda avalikes huvides, pi-

dades seejuures silmas ka kogu sotsiaalset võrgustikku – lasteaiakohad, teed, ujulad ja muu eluks hädavajalik. Nõn-da võidavad kõik.

Planeeringu algatamise het kel võib olla juba mingi vi-sioon olemas. Veel parem, kui alles hakatakse kaalutlema, mis oleks konkreetsele asu-kohale parim kasutusala, sest kõiki mõjusid kaaludes saab kõige parema lahenduse. Vägisi ebasobivat asja kuskile surudes head tulemust ei saavuta.

Tahad ALGATADA?Sina kui üksikisik puutud kõige rohkem kokku detailplaneeringutega, kuigi Sinu arvamust ooda takse tegelikult kõikides planeeringutasemetes.

13

Tah

ad a

lgat

ada?

Iga inimene võib teha ettepanekuid mis tahes tasandi planeeringu algatamiseks.Detailplaneeringu algatamisest keeldumine on hal-dusakt ning see on vaidlustatav halduskohtus tühis-tamiskaebuse esitamisega.Pärast planeeringu algatamist osale ideede välja-töötamises ning olemasolevate ideede kaalumises ja hindamises! Pööra erilist tähelepanu üldplaneeringu-tele, sest see on kõikide detailplaneeringute alus.

Planeeringu avalikustamine:Osale avalikustamisel, tutvu kõikide materjalidega ja esita tähtajaks kirjalikult oma põh- jendustega seisukohad. Detail-planeeringu vaidlustamiseks on avalikustamine ajaliselt esmane võimalus. Esitatud ettepanekutele vastab kohalik omavalitsus kirjalikult ja see-järel toimub avalik arutelu, mille käigus saab ettepane-kuid ja vastuseid arutada. Kõigepealt saad vastused kät-te, siis arutatakse neid avali-kult ja jõutakse kokkuleppele.

Maavanema järelevalve:Kui miskipärast kuidagi kok-kuleppele ei jõuta, läheb de-tailplaneering edasi järele-valvemenetlusse maavanema juurde. Maavanem omakor-da kaalub esitatud seisukohti ja püüab osapoolte vahel kokkulepet leida. Pärast seisu-

kohtade kaalumist võib maa-vanem anda loa planeering kehtestada või saata see koha-likule omavalitsusele tagasi parandamiseks või muudatus-te sisseviimiseks.

Kohaliku omavalitsuse volikogus (ka linnaosa halduskogus):Planeeringut arutavad ka ko-halike elanike poolt volikogu-desse ja halduskogu desse vali-tud saadikud. Tava liselt aru - tatakse planeeringut enne komisjoni istungil ja kõige lõpuks volikogu istungil.

Sa võid osaleda nendel istun gitel ja oma seisukohta-de kaitseks ka komisjonides sõna võtta.

Kogu planeerimise vältel toimub seisukohtade kaalu-mine ja arutelu, kõik ikka selle nimel, et planeeringu tulemus oleks parim võimalik.

Miks on hea, kui ARUTLETAKSE?

14

Mik

s on

hea

, ku

i aru

tlet

akse

?

Eestimaal on küllaga näi teid oskuslikust ja põhjendatud planeerimisest, olgu selleks või meie mõisate aja lugu. Kes po-leks käinud imet lemas meie kaunist mõisa arhitektuuri, mida leidub kõik jal üle maa. Eriti rohkelt kohtab kauneid mõisaan sambleid aga just Virumaal. Põhjus on lihtne – nimelt planeeriti siitkaudu ku-nagi raudteeliin, mis ühendas Tallinnat Peterburiga. Arvata-vasti tekitas seegi toona maa-omanikes kõhklusi ja vastu -seisu, ent tegelikkuses andis

hoopis võimaluse kaubavahe-tuse elavdamisega jõukamale järjele saada. Arukalt ja oma eeliseid tundvalt plaane tehes saavutame alati parema tule-muse.

Hea planeering vähen dab miinimumini keskkonna ohud ning tulevased eba muga vused ja loob ini mestele juurde või-malusi oma elu pare mini kor-raldada.

Üleriigilise planeeringu abil saame ehk juba varsti sõita keskkonnasõbraliku kiir rongi-ga vaid paari tunniga Berliini? 15

Hea planeering tekib siis, kui seal on mitme inimese tarkus sees. On professionaalsed planeerijad, kes rakendavad oma kogemust ja koolitead-mist. On maaomanik, kes tahab endale kodu rajada või ettevõtlust edendada, metsa või põldu harida. On naabrid ja kogukond, kes seda kanti väga hästi tun-nevad ja oskavad asja dele võib-olla pisut teisiti vaada-ta. Nii saame kokku päris suure hulga tarkust. Selle-pärast ongi planeerimine lä-bini avalik tegevus.

Planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maa -vanem või kohalik omavalit-sus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käi-gus kogutud andmete ja materjalide kättesaadavuse huvitatud isiku tele.

Küsi planeeringu avali-kustamisel kohaliku omava-litsuse esindajatelt kõike ja

palju. Tutvu kõikide mater-jalidega ja esita tähtajaks oma põhjendustega seisuko-had kirjalikult. Detailpla-neerin gu vaidlustamiseks on avalikustamine ajaliselt es-mane võimalus.

Avalikustamisel esitatud ettepanekutele vastab koha-lik omavalitsus Sulle kirja-likult. Seejärel toimub avalik arutelu, mille käigus jõutakse tavaliselt kokkuleppele. Eran d -likult, kui kokkuleppele ei jõuta, läheb planeering edasi järelevalvemenetlusse.

Kui midagi jääb ebasel-geks, saada oma küsimused kirjalikult, nii saad kindlasti ka vastuse. Osale, osale, osale!

16

Tah

ad o

sale

da?

Planeeringus osalemine tähendab kaasamõt le -mist, ettepanekute tegemist või vastu- vaidlemist. Kohalik omavalitsus peab kõiki ette panekuid kaaluma ja oma otsuseid põhjendades parima lahenduse leidma.

TahadOSALEDA?

Pea meeles!1. Sa võid alati teha ette pa ne ku

planeeringu algata miseks. 2. Pärast algatamist võid esita-

da ettepanekuid, kuid as an-tud maa-ala peaks Sinu arust tulevikus arenema. Põhjenda alati oma seisukohti.

3. Osale avalikustamisel. Eriti siis, kui planeeringuala puudu tab sind otseselt. Tee ette panekuid või vaidle vas-tu: esita oma seisukohad kir-jalikult ja põhjendatult ning õigeks tähtajaks.

4. Sinu ettepaneku(te)le tuleb kirjalik vastus, kus peab ole-ma selgitatud, miks Sinu ettepanekuga arvestati või ei arvestatud. Anna teada, kas selline vastus sulle sobib või ei sobi ja miks.

5. Edasine tegevus sõltub juba sellest, kas osapooled jõudsid kokkuleppele või mitte.

6. Küsi infot vasta vat pla neerin-gut menetlevalt ametnikult, otsi tuge pla neerimisseadusest ja haldusmenetluse seadusest.

17

18

Tah

ad v

alid

a el

uko

hta

?

ui tahad endale uut elukohta valida, on pla neeringutest eriti palju kasu. Kohalikust

omavalitsusest saad kätte ümbruskonna detailplanee-ringud ja piirkonna kohta oleva info üldplaneeringus.

Hea on vaadata üle ka vastav osa maakonnapla-neeringus. Siis saad ettekuju-tuse, kuidas see piirkond lähiaastatel ja kaugemas tule vikus välja võiks näha.

Äkki hakkab sinu akende alt läbi minema suur magist-raaltee või rajatakse lähe-dusse uut lennuvälja? Äkki on siia planeeritud hoopiski mõni uus seltsimaja, ujula või ühistranspordiliin?

Ise ruumiliselt mõeldes saad analüüsida uue võima-liku kodukoha ümbrust laie-malt. Kui kaugele jääb ühis-transport, kaua aega kulub lähima peatuseni jõudmi-

seks? Kus on pood, perearsti-keskus, kool, lasteaed, teater, kas sa pää sed sinna jalgsi, ühistranspordiga või tuleb kasutada autot? Kuidas ase-tub maja ilmakaarte suhtes?

Elukoha valikul nagu tule-viku planeerimiselgi keh tib vanasõna: üheksa korda mõõda ja alles siis tee otsus!

Tahad valida

ELUKOHTA?

Siseministeerium Planeeringute osakond Pikk 61, 15065 TallinnTel. 612 5179E-post: liisa.pakosta@siseministeerium.ee

www.siseministeerium.ee/planeeringud

Liisa PakostaPlaneeringute osakonna juhatajaSiseministeerium

Planeeringute avalik koos ta-mi ne on väga hea vahend demokraatliku kodanikuühis-kon na loomisel. Vallas ja linnas, kus on suudetud läbi viia avatud planeerimisprot-sess ning üldplaneeringu lahendused on sündinud koos-mõtlemise tulemusena, on ini -me ste ümber parem ruum.

Planeeringute koostamisel ja avalikustamisel võib osale-da igaüks igas Eesti paigas. Näiteks Tartu linnukaitsjad võivad sõna sekka öelda Lihu-la valla Matsalu piirkonna planeeringute koostamisel ja avalikustamisel.

See on meie ühine Eesti. Hea ruumiline areng on meie elukeskkonna kvaliteedi pa-rim tagaja. Planeerime enda ja oma laste tulevikku koos!

Kui Sul on planeeringute vallas mingeid muresid või küsimusi, küsi ikka! Me an-name heameelega nõu ja aita me! Vaata ka meie kodu-lehekülge.

ww

w.s

isem

inis

teer

ium

.ee/

pla

nee

rin

gud