avaleht | siseministeerium - soovitused v7-2000 final · 2014. 9. 4. · hästi läbi viidud...

SOOVITUSED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Entec AS 2000 3

SISUKORD

SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 I OSA. ÜLDPLANEERINGU TAUSTSÜSTEEM ........................................................................... 6

1 TÄNAPÄEVASTE PLANEERIMISPÕHIMÕTETE KUJUNEMINE ........................................7 1.1 Planeerimise kujunemine 20. sajandil........................................................................................... 72 EUROOPA RUUMILISE/REGIONAALSE PLANEERIMISE HARTA. TORREMOLINOSE

HARTA.......................................................................................................................................103 EESTI ARENGUT MÕJUTAVAD RAHVUSVAHELISED PLANEERINGUD.....................124 EESTI PLANEERINGUSÜSTEEM...........................................................................................16 4.1 Üleriigiline planeering................................................................................................................. 16 4.2 Maakonnaplaneering ................................................................................................................... 17 4.3 Üldplaneering.............................................................................................................................. 18 4.3.1 Mitme omavalitsuse territooriumi hõlmav üldplaneering ........................................................... 18 4.1.1 Linna üldplaneering .................................................................................................................... 20 4.3.3 Valla üldplaneering..................................................................................................................... 22 4.3.4 Omavalitsuse osa üldplaneering ................................................................................................. 24 4.4 Detailplaneering .......................................................................................................................... 255 ARENGUKAVA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE TAUSTANA...................................276 ÜLEVAADE SEADUSTEST, MIDA TULEB ARVESTADA ÜLDPLANEERINGU

KOOSTAMISEL.........................................................................................................................307 TÖÖJAOTUS PLANEERINGUTE KOOSTAMISEL ...............................................................35 7.1 Planeerija roll planeeringute koostamisel.................................................................................... 35 7.1 Konsultandi kaasamise võimalusi ............................................................................................... 36

II OSA. JUHISED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS........................................................ 398 ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED........................................................................................419 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMINE .....................................................................................47 9.1 Üldplaneeringu algatamine.......................................................................................................... 49 9.2 Üldplaneeringu koostamine......................................................................................................... 50 9.2.1 Planeeringuülesande formuleerimine ja algandmete kogumine ................................................. 51 9.2.2 Küsitlused.................................................................................................................................... 53 9.2.3 Üldplaneeringu aluseks on omavalitsuse arengustrateegia ........................................................ 55 9.2.4 Huvitatud isikute kaasamine ....................................................................................................... 56 9.2.5 Avalike planeeringupäevade läbiviimine .................................................................................... 57 9.2.6 Alternatiivsed planeeringulahendused ........................................................................................ 59 9.2.7 Keskkonnamõjude hindamise protsessi haakumine üldplaneeringu protsessiga ........................ 60 9.2.8 Keskkonnamõjude hindamise läbiviimine ................................................................................... 62 9.2.9 Üldplaneeringu üldistusaste........................................................................................................ 65 9.2.10 Planeeringu seletuskirja koostamine........................................................................................... 65 9.2.11 Planeeringukaartide koostamine ja GIS ..................................................................................... 68 9.3 Üldplaneeringu kooskõlastamine ................................................................................................ 72 9.4 Üldplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine......................................................................... 74 9.5 Avalikule väljapanekule laekunud märkustele vastamine........................................................... 77 9.6 Üldplaneeringu järelevalve ......................................................................................................... 78 9.7 Üldplaneeringu kehtestamine ...................................................................................................... 7910 KEHTESTATUD PLANEERINGU TÜHISTAMINE JA ÜLEVAATAMISE KOHUSTUS ...8311 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE......................................................................................85 11.1 Maa reserveerimise tähendus üldplaneeringus............................................................................ 85 11.2 Sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks....................................................... 85 11.3 Üldplaneeringu elluviimise tegevuskava..................................................................................... 87 11.4 Üldplaneeringust ehitiseni........................................................................................................... 87KOKKUVÕTE.......................................................................................................................................89PÕHIMÕISTED.....................................................................................................................................91MÄRKSÕNA REGISTER .....................................................................................................................95KASUTATUD MATERJALID..............................................................................................................96 ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU..................................................................................................... 98

LISAD........................................................................................................................................ 100

Lisa 1 Üldplaneeringu pass ehk üldplaneeringuprotsessi korrektse läbiviimise kontrolltabelLisa 2 Algatamis-, vastuvõtmis- ja kehtestamisotsuste näidised


4

SISSEJUHATUS

Käesolev käsiraamat annab ülevaate üldplaneeringu sisust ja selle koostamiseprotsessist ning on mõeldud abimaterjaliks kohaliku omavalitsuse töötajatele.Raamatu esimene osa tutvustab lühidalt tänapäevaseid planeerimispõhimõtteid jaEesti arengut mõjutavaid rahvusvahelisi planeeringuid. Keskendutakse planeeringu-tele, mis tulenevad Eesti Vabariigi planeerimis- ja ehitusseadust. Antakse ülevaadeüldplaneeringu ja omavalitsuse arengukava vahelisest seosest ning seadustest, midatuleb arvestada üldplaneeringu koostamisel. Käsiraamatu teine osa on mõeldudkasutamiseks üldplaneeringu koostamise juhendina. Seal antakse põhjalik ülevaadeüldplaneeringu ülesannetest, üldplaneeringu koostamis-protsessi ülesehitusest ningselle protsessi läbiviimise võimalustest. Raamatu teise osa lõpus tutvustatakseplaneeringu ülevaatamise ja elluviimise põhimõtteid. Illustreerivad näited onvalitud pärast 1992. aastat koostatud planeeringute hulgast.1

Üldplaneeringu koostamise eesmärk on muuta valla või linna areng juhuslikulttoimuvate muutuste kogumist sihipäraselt toimuvaks muutuste reaks. Planeeringon oma olemuselt ühiskonna arengu suunamise vahend. Nii nagu muusika kirjutajalon vaja tunda pillide kooskõla (hääleressurssi), nii peab planeeringu koostajatundma planeeritaval alal paiknevaid ressursse (loodusvarasid, tööjõudu,infrastruktuuri, olemasolevat maakasutust jne). Planeeringu kaudu saab suunataarengut ning tagada olemasolevate loodus- ja inimressursside parim kasutamine.

Üldplaneeringu olemasolu hõlbustab omavalitsusel:

• tagada oma territooriumi mitmekülgne areng (füüsilise ja sotsiaalseinfrastruktuuri arendamine, ettevõtluskeskkonna reguleerimine, linna-osade ja/või asulate omanäolisuse säilitamine, esteetilise ilmekujundamine jne);

• kaasata arengu kavandamisse kohalike inimeste initsiatiivi ja teadmisi(planeeringu koostamise käigus saab kaitsta oma huve ja õigusi ningjõuda kokkuleppele teiste isikute, riigi ja omavalitsusega);

• tagada administratiivtasandil loataotluste kiire ja asjatundlik käsitlus(detailplaneeringute lähteülesannete või -tingimuste väljastamine,projekteerimistingimused, ehitus-, kasutus- ja kaevamisload);

• saavutada laiapõhjaline ühiskondlik kokkulepe (mida, kuidas ja mistingimustel teha), s.t lihtsustada ja kiirendada edasiste otsustetegemist.

Kehtestamise kaudu muutub üldplaneering praktiliselt toimivaks reeglitekogumiks ning tagatiseks valitsusvälistele finantseerimisallikatele jainvesteerijatele. Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja ehitustegevusekoordineerimise reeglid vähendavad omavalitsusametnike omavoli ja aitavadehitustegevusest huvitatud isikule selgitada omavalitsuse territooriumilkehtestatud tegutsemispõhimõtteid.

Hästi läbi viidud planeeringuprotsess annab omavalitsustele ühtlasi koolitus-ning õppimiskogemusi, võimaldab eri alade asjatundjail üksteist paremini tundma

1 Demokraatlik planeeringute läbiviimise metoodika jõudis Eestisse Kehtna valla ja Järvakandi alevi

üldplaneeringu pilootprojekti kaudu 1992. aastal. Vt Üldplaneerimise arendamine Eestis, Kehtna valla jaJärvakandi alevi üldplaneeringu põhjal. Eesti Keskkonnaministeerium, 1994, lk 22.


Entec AS 2000 5

õppida ja lihtsustab edaspidist koostööd. Sellest võib kasvada tulu, mis on otsesesseoses planeeringuprotsessis osalejate hulgaga. Lisaks aitab planeeringuprotsessliita omavalitsustöötajaid ühtsemaks ja asjatundlikumaks meeskonnaks. Planeeringkajastab valla või linna arengut kui eluvaldkondade arengu sünteesi.2

Inimeste huvid muutuvad pidevalt ja planeeringuprotsessi ei saa läbi viia kuiühekordset tegevust. Et ajaga kaasas käia, on võimalik muuta üldplaneeringuidomavalitsuse osa üldplaneeringute ja detailplaneeringute kaudu. Omavalitsuselepandud planeeringute ülevaatamise kohustus peab aitama tagada järjepidevustarengu-, ehitus- ja maakasutusküsimuste lahendamisel.

Kui planeering tugineb ulatuslikule infobaasile ja huvitatud isikute osalusele,suunab arengut korrastatud teave ning ühiskonnaliikmete väljendatud tahe.Omavalituse arendamise reeglite fikseerimine üldplaneeringuna võimaldab neidhõlpsasti tutvustada väljapoole planeeritavat ala jäävatele isikutele ning kujundadaomavalituse investeerimispoliitikat.

Käsiraamatu on kirjutanud ja koostanud Kaur Lass, Valdeko Palginõmm ja MerjeMuiso. Mõningatel peatükkidel on peale nimetatute veel teisi autoreid või ontegijaks olnud neist üks: Kaur Lass (ptk 1); Rivo Noorkõiv ja Kaur Lass (ptk 5 jaPõhimõisted); Valdeko Palginõmm (ptk 6); Tarmo Möller, Kaur Lass, ValdekoPalginõmm, Merje Muiso, Toomas Muru (ptk 8); Kaur Lass, Valdeko Palginõmm,Siiri Koni, Merje Muiso (ptk 9.2.2); Kaur Lass (ptk 9.2.6); Tõnu Oja, Kaur Lass(ptk 9.2.7 ja 9.2.8); Valdeko Palginõmm, Kaur Lass, Lea Pauts (ptk 9.2.11);Valdeko Palginõmm, Kaur Lass (Lisa 1); Kaur Lass (Lisa 2).

Töö autorid tänavad kõiki retsensente ja Keskkonnaministeeriumi spetsialiste, kestegid asjalikke kommentaare töö ülesehituse ja sisu kohta. Täname ka MailisMoorat, Siiri Koni, Jukka Noponeni, Urve Lepassoni, Irje Lepikut ning OÜHendrikson&KO ning OÜ Maaplaneeringud abivalmis kolleege.

Tallinnas 7. mail 2000Toimetaja Kaur Lass

2 Lass, Jüri. Maakonnaplaneeringute koostamise metoodilised alused. Käsikiri. 1998.


6

I OSA. ÜLDPLANEERINGU TAUSTSÜSTEEM


Entec AS 2000 7

1 TÄNAPÄEVASTE PLANEERIMISPÕHIMÕTETE KUJUNEMINE

Käesolev peatükk annab lühiülevaate planeeringute koostamise lähiajaloost jaselgitab planeerimispõhimõtete kujunemise tagamaad.

Planeerimine on sama vana kui linnakultuur. Varaseimad andmed linnade tekkekohta pärinevad Mesopotaamiast, ulatudes tagasi aastatesse 5000–6000 eKr.3

Vajadus planeeringute järele on tõenäoliselt tekkinud seoses inimasustuse koondu-misega. Sedamööda, kuidas arenesid külad ja linnad, kerkisid üles küsimusedhoonete paigutamisest, liikumisteedest, tänavavõrgust, kaitserajatistest jne.

Üldistatult võib 20. sajandi keskpaigale eelneva aja kohta öelda, et linnaehituses(planeerimises) valitses arhitektuurne käsitluslaad. Linnaplaani vaadeldi ja käsitletisamast esteetilisest ja funktsionaalsest vaatenurgast nagu hooneplaani.

1.1 Planeerimise kujunemine 20. sajandil

20. sajandi esimest poolt (kuni 70ndate aastateni) võib linnaehituses nimetadamaestroplaneerimise perioodiks. Charles Édouard Janneret (1887–1965), tuntud kuiLe Corbusier, pidas linna kujundamist liiga oluliseks, jätmaks seda elanike endaotsustada.4 Piisavalt targaks otsusetegijaks peeti spetsialisti (arhitekti).Le Corbusier’ ja mitme teise arhitekti ideedest lähtuv Ateena harta5 tähtsustasplaneeringute koostamisel tsoneerimisprintsiipi. Iga tegevus pidi käima just selleksette nähtud kohas. Le Corbusier’ nägemuses (1933) – La Ville Radieuse – oli linnjaotatud kvartaliteks rasketööstuse, ladude, tehaste, haljastuse, elamute, hotellide,saatkondade, raudtee ja lennujaama ning ärikeskuste ja valitsusasutuste paiknemisejärgi (vt illustratsioon I). Linna funktsioonid paigutas ta seejuures nagu vaibamustritriibud üksteise kõrvale. Linn ja maja olid Le Corbusier’ jaoks elamismasinaks, mispidid rahuldama inimese vajadusi töö, vaba aja veetmise ja elukoha järele.

20. sajandi esimesel poolel domineeris ekspansiivne areng. Tühjadele aladelelinnade ümber kerkisid üksteisest eraldatud uuselamurajoonid ja tööstuslinnaosad.Osaliselt nõudis seda suurtööstuses tol ajal kasutusel olnud tehnoloogia, teisalt agaei osatud näha linna kui tervikut. Et ühendada töökohti elukohaga ja teenuseidpakkuva linnakeskusega, tekkisid omakorda kiirteed.

II maailmasõja järgne uuselamurajoonide ehitamine Euroopas pakkus häidvõimalusi paneelarhitektuuri arenguks. Tööstuslik ehitusmeetod võimaldas kiirestilahendada linnadesse koondunud inimeste majutusprobleeme ning jäi mitmeksaastakümneks poliitikute ja arhitektide tähelepanu keskpunkti.

3 Short, John R. The urban order. Malden/Oxford, 1996, lk 16. 4 Hall, Peter. Cities of Tomorrow, An Intellectual History of Urban Planning and Design in the Twentieth

Century. Oxford/Cambridge, 1995, lk 207. 5 Ateena harta (ingl k Athens Charter) sündis tänu CIAM (Congrès Internationaux d’Arcitecture Moderne)

IV kongressile (avaldati 12 aastat hiljem). Harta propageeris linnaplaanide funktsionaalset tsoneerimist. Erifunktsiooniga alade vahele tuli harta kohaselt jätta rohelised alad. Vt Framton, Kenneth. ModernArchitecture. A critical History. London, 1992 (ptk The vicissitudes of ideology: CIAM and Team X,critique and counter-critique 1928–1968).


8

. I La Ville radieuse (1933). Le Corbusier’ geomeetriline nägemus linnast kui masinast, kuselavad ja töötavad inimesed (Peter Hall: Cities of Tomorrow, An Intellectual History of UrbanPlanning and Design in the Twentieth Century, Oxford/Cambridge, 1995, lk 208).

“Ühiskondlike hoonete, pankade ja kontorite kontsentreerumine linnakeskustessevõib olla funktsionaalne bürokraatia ja suurettevõtete, mitte aga linnaelanike jaoks.Maahindade ja üüride tõus mõjub hukutavalt väikestele poodidele ja töökodadelening ajab elanikud äärelinna. Selle tulemusena peavad linnas tööl käijad taluma igapäev tundidepikkusi liiklusummikuid teel magamispaigast tööpaika. See on kahtle-mata kõike muud kui “funktsionaalne”. Meil on põhjust küsida, kas elu heas uuesilmas, mille välised raamid loob ehitus, maastikuarhitektuur ja linnaplaneerimine,annab tõepoolest tunnistust “progressist”, millesse uskusid modernistlikuarhitektuuri teoreetikud.”6 Selleks et tagada soovitud arengut, tuleb arengutingimusivaadelda võimalikult kompleksselt.

Võibki öelda, et kuni 1960ndate aastateni koostati planeeringuid põhiliselttiheasustatud aladele, s.t linnadele ja teistele asulatele. Hiljem on aga ühalaialdasemaks muutunud regionaalplaneerimine (ingl k regional planning), mis

6 von Wright, G. H. Progressi müüt. Minerva öökull. Tallinn, 1996, lk 26.


Entec AS 2000 9

käsitleb regiooni territooriumi kompleksselt, kaasates hajaasustust. Regionaal-planeeringute koostamise juurdumine ja strateegilise planeerimise tähtsustuminepärast 1970ndate energiakriisi tingisid vajaduse käsitleda planeeringuteshajaasustatud territooriume. Rohkem hakati arvesse võtma loodus- ja kultuuri-väärtusi, mis vahepealsel ekstensiivarengu ajajärgul olid jäänud tahaplaanile.

Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta (European regional/spatialplanning Charter. Torremolinos Charter, vt ptk 2) võttis kasutusele uue terminiruumiline planeerimine (ingl k spatial planning). Kui varasem suurte territooriu-mide planeerimine oli välja kasvanud arhitektuursest ning linnaehituslikustplaneerimisest, siis hartas leidis kajastamist selleks ajaks praktikast saadudkogemus, et ulatuslikuma territooriumi planeerimine pole võimalik ilma sotsiaal-,majandus-, keskkonna- ja kultuuriaspektide tasakaalustatud käsitluseta. Seetähendas, et territoriaalset planeerimist polnud võimalik vaadelda lahus üldisestsotsiaal-majandusliku arengu prognoosist või kavast. Planeerimine eeldas eri elu-valdkondade arengu prognooside sünteesi. Sellist sünteesitud ja interdistsiplinaarset(territoriaalset) planeerimist hakatigi nimetama ruumiliseks planeerimiseks.

Territoriaalse planeerimise ruumiliseks muutumisega rööbiti toimus pärastII maailmasõja järgset majandustõusu ka euroopaliku planeeringukultuuri sotsiaalseparadigma muutus. Esimene suurem majanduslik tõus 1960ndatel aastatel tõi kaasaolulise muutuse omandisuhetes. Kinnis- ja muu vara, seega maja, maa, korteri jneomandamine muutus kergemaks. Varasema perioodiga võrreldes laienes kiirestinende inimeste ring, kelle varalisi õigusi hakkasid kas otseselt või kaudselt mõju-tama planeeringud. Järgnevatel aastakümnetel tingis see omakorda planeeringuteavalikustamise nõude kehtestamise euroopalikus planeeringuseadusandluses.

Linnastumistempo vaibumisega kaasnes arusaam, et inimesed ei soovi elada igaskeskkonnas. Et uusi suuri tootmismaa-alasid vajati varasemast vähem ja korteri-põud oli leevendunud, sai hakata pöörama tähelepanu olemasoleva keskkonnakvaliteedi tõstmisele. Uute ehitusalade rajamise aluseks olnud planeeringutetsoneerimisprintsiip asendus alalhoidlikkuse ja keskkonnasäästlikkuseprintsiibiga. Keskkonda vaadeldi kui ühtset ja seesmiselt tugevalt seotud tervikut,mille eri osade arengut ei saa käsitleda üksteisest lahus.

1992. aastal toimunud Rio de Janeiro konverents teadvustas säästva arengu (ingl ksustainable development) põhimõtet, rõhutades ühtlasi keskkonna arvestamist ühepeamise arengukriteeriumina. Arengu kavandamise oluliseks osaks sai arengukavavõi planeeringu realiseerimisega kaasneda võivate keskkonnamõjude hindamine.See seab planeeringuprotsessile senisest veelgi suurema avatuse ja avalikkuseosaluse nõude, sest keskkonnaküsimused puudutavad meist igaüht.


10

2 EUROOPA RUUMILISE/REGIONAALSE PLANEERIMISE HARTA.TORREMOLINOSE HARTA

Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta (European regional/spatialplanning Charter. Torremolinos Charter) kiideti heaks 1983. aastal EuroopaNõukogu liikmesmaade planeeringuministrite konverentsil Torremolinoses.Hartaga propageeritav ruumiline planeerimine on tänu interdistsiplinaarsele laia-põhjalisele lähenemisele suundunud tasakaalustatud regionaalse arengu saavuta-misele ja ruumi füüsilisele organiseerimisele vastavalt üldisele strateegiale.

Ruumiline planeerimine seob omavahel majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja kesk-konnapoliitika ning loob neile geograafilise väljundi.

“Inimene ja tema heaolu, samuti tema interaktiivne suhe keskkonnaga onregionaalse/ruumilise planeerimise huvikeskmes, seades inimlikus mastaabisplaneeritud ümbruses eesmärgiks isiksuse arengule viiva keskkonna ja elukvaliteediloomise igale üksikisikule.

Regionaalne/ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav,funktsionaalne ning orienteeritud pikaajalisusele.

Demokraatlikkus: planeerimine tuleb läbi viia selliselt, et oleks tagatud asjasthuvitatud inimeste ja nende poliitiliste esindajate osalus.

Kõikehaaravus: planeerimine peab tagama erinevate sektorpoliitikatekoordineerimise ning nende integreerimise üldistesse lähtealustesse;

Funktsionaalsus: planeerimine peab arvestama ühistele väärtushinnangutele,kultuurile ja huvidele rajaneva regionaalse teadvuse olemasolu, mis mõnikordületab administratiivsed ja territoriaalsed piirid, pidades samal ajal silmas eri riikideinstitutsioonilist korraldust;

Orienteeritus pikaajalisusele: planeerimine peab analüüsima ja arvesse võtmapikaajalisi majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja keskkondlikkesuundumusi, arenguid ja muutusi.” 7

“Planeerimine taotleb sektoritevahelist koordineerimist. Selline koordineerimis-püüdlus puudutab peamiselt elanikkonna, majandustegevuse, looduskeskkonna,riiklike ettevõtete ja energiavaru jaotumist; transporti; veevarusid ja -puhastust;mürakaitset ja jäätmekäitlust; keskkonna- ning loodus-, ajaloo- ja kultuuriväärtustening -ressursside kaitset.

Planeerimine hõlbustab koordineerimist ja koostööd otsustustasandite vahel ningfinantsressursside võrdsustamist. Regionaalse/ruumilise planeerimispoliitikagaseotud võimuorganitele tuleb anda volitused otsuste vastuvõtmiseks ja ellu-viimiseks ning vajalike rahaliste vahendite käsutamiseks. Kohaliku, regionaalse,riikliku ja Euroopa tasandi, samuti riigipiire ületava koostöö optimaalsekoordineerimise tagamiseks peab nende tegevus alati arvestama kõike, mida on

7 European regional/spatial planning Charter. Torremolinos Charter adopted on 20 May 1983 at

Torremolinos (Spain). European Conference of Ministers responsible for Regional Planning, Council ofEurope, 1983, lk 5. Mitteametlik tõlge. Tõlkinud Riina Reinholm ja Jüri Lass.


Entec AS 2000 11

tehtud või teha kavatsetud vastavalt kas üks tasand ülal- või allpool. See tähendab,et üksteist tuleb regulaarselt teavitada.

Kohalikul tasandil: kohalike arenguplaanide koordineerimine, arvestadesregionaal- ja üleriigilise planeerimise põhihuvisid.

Regionaaltasandil: kõige sobivam tasand regionaalse/ruumilise planeerimis-poliitika kujundamiseks, koordineerimine regionaalsete võimuorganite vahel ningka kohalike ja riiklike võimuorganitega, samuti naaberriikide regioonide vahel.

Üleriigilisel tasandil: regionaalsete/ruumiliste planeerimispoliitikate japiirkondliku abi koordineerimine, samuti riiklike ja regionaalsete eesmärkideharmoneerimine.

Euroopa tasandil: regionaalse/ruumilise planeerimispoliitika koordineerimine üle-euroopalise tähtsusega eesmärkide ja üldise tasakaalustatud arengu saavutamiseks.

Avalikkuse osalus. Regionaalse/ruumilise planeerimise poliitika peab kõikideltasanditel tuginema aktiivsele kodanikuosalusele. On äärmiselt oluline, et elanik-konda teavitataks nii institutsioonilistest kui protseduurilistest küsimustestarusaadavalt ja põhjalikult planeerimisprotsessi kõikides faasides.” 8

Kokkuvõtvalt võib väita, et harta propageerib avalikkuse osalusel toimuvat pika-ajalist planeerimist, mis peab arvesse võtma ruumi korraldamist mõjutavate paljudeotsustajate olemasolu ning sobitama omavahel sotsiaal-majanduslikke ja kesk-konnatingimusi.

8 European regional/spatial planning Charter. Torremolinos Charter adopted on 20 May 1983 at

Torremolinos (Spain). European Conference of Ministers responsible for Regional Planning, Council ofEurope, 1983, lk 8. Mitteametlik tõlge. Tõlkinud Riina Reinholm ja Jüri Lass.


12

3 EESTI ARENGUT MÕJUTAVAD RAHVUSVAHELISED PLANEERINGUD

Rahvusvaheliselt on koostatud ja koostamisel mitmeid planeeringuid, mis otse võikaudselt puudutavad Eestit ja selle territooriumi. Olgugi et need planeeringudjäävad väljapoole Eesti Vabariigi planeerimis- ja ehitusseadusega reguleeritavatala, on omavalitsuse üldplaneeringu koostajail nendega kasulik tutvuda, sest needaitavad paremini mõista võimalikke arengusuundumusi ja oma võimalusi meieregioonis.

Euroopa Liidul, kuhu pürgib ka Eesti, on olemas töö valmimise aegset EuroopaLiidu territooriumi puudutav dokument Europe 2000+9 (algselt käis töö nime allEurope 2000, mille kohta on olemas ka eraldi raport), mis kajastab Euroopavõimalikke arengusuundi 21. sajandil. Üks olulisemaid töös toodud aspekte, midaEestis tuleks arvestada, on ajaliste vahemaade vähenemine tänu kiirraudteerajamisele (vt illustratsioon II). Euroopa regioonide jaoks tähendab see üksteiselelähenemist.

Europe 2000+ edasiarendusena on 1995. aastal valminud Euroopa Liidu terri-tooriumi hõlmav European spatial development perspective (E.S.D.P.).10 Tööalgatajaiks on liikmesmaade planeeringuministrid ja selle eesmärk on süvendadaliikmesmaade valitsuste vahelist koostööd.

E.S.D.P. kolm põhieesmärki:

• majandusliku ja sotsiaalse arengu sidumine,• säästva arengu põhimõtete järgimine ja elluviimine,• tasakaalustatud konkurentsivõime tagamine kogu Euroopa territooriumil.

E.S.D.P. vaatleb Euroopa Liitu kui arenevat struktuuri, kus liikmesriigid teevadkoostööd nii omavahel kui ka naabritega väljastpoolt praegust Euroopa Liitu. Tööüks peatükk käsitleb Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimistele kutsutud riikideruumilise arengu probleeme ja ülesandeid.

Põhjalikumalt analüüsitakse selles töös linnade ja neid ümbritsevate regioonidestruktuurimuudatusi, samuti muudatusi transpordis, teaduses, majanduses jne. Tööon suunatud tulevikku ning väljendab Euroopa Liidu poliitilisi eesmärke ja Euroopaterritooriumi arenguvõimalusi.

E.S.D.P. kohaselt mõjutavad Euroopa edasist arengut kõige enam kolm peamistsuundumust:

• demograafilise situatsiooni muudatused ja linnade struktuuri areng,• Euroopa majanduse eripära ja sellest tulenevad muudatused majanduselus,• keskkonnamuutuste pikaajalised protsessid.

9 Europe 2000+ Cooperation for European territorial development. European Commission, Luxembourg,

1994. 10 European spatial development perspective. First official draft. Presented at the informal meeting of

Ministers responsible for spatial planning of member states of the European Union. Noordwijk, 9 and 10June 1997. European Commission, Luxembourg, 1997.


Entec AS 2000 13

. II Kaart näitab, kuidas vahemaad Euroopas muutuvad tänu kiirraudtee rajamisele. Planeeritudtranspordisüsteemi rakendamine võimaldab reisida konstantse aja (6 tunni) jooksul kaugemalening lähendab seeläbi Euroopa regioone. Kaart pakub ühtlasi hea näite informatsioonivisualiseerimise võimalustest planeeringus (joonis: Europe 2000+. 1994, lk 66).


14

Läänemerd ümbritsevaid maid käsitleb põhjalikumalt Vision and Strategies aroundthe Baltic Sea 2010 (VASAB 2010). Töö esimeses raportis Towards a Frameworkfor Spatial Development in the Baltic Sea Region,11 mis võeti vastu 1994. aastalLäänemeremaade planeeringuministrite III konverentsil Tallinnas, vaadeldaksepiirkonna rahvastiku jaotumist, linnade struktuuri, logistikat, kaitsealasid,keskkonnaprobleeme jne (vt illustratsioon III) ning esitatakse piirkonna riikidenägemus selle muutustest aastaks 2010.

1997. aastal ilmus VASAB 2010 raames trükist teine raport nimega From Vision toAction, mis on tõlgitud ka eesti keelde.12 Raportis on ära toodud vajalikud sammudeelmise raporti visioonide elluviimiseks ning seal on kajastatud Läänemereümbruse maades koostamisel olevaid/koostada kavatsetavaid ühisprojekte.

Üks VASAB 2010 põhine koostööprojekt oli Soome, Eesti ja Läti keskkonna-ministeeriumi koostööst alguse saanud Tampere–Helsinki–Tallinn–Riga Zone,A Spatial Development Project (THTR).13 Projekti eesmärk on teadvustada ViaBalticaga kaasnevaid arenguvõimalusi, tänu millele tõuseks piirkonna konkurentsi-võime Läänemere regioonis.

Tänaseks on THTR-projekt asendunud uue koostööprojektiga Via Baltica SpatialDevelopment Zone, kuhu peale esimesena nimetatud projektis osalejate (Soome,Eesti ja Läti) on kaasatud ka Leedu, Poola ning Saksamaa. Eestis puudutab uusühisprojekt otseselt Harju-, Rapla- ja Pärnumaad. Projekti käigus selgitatakse väljakogu arengukoridori ühised eesmärgid, koostatakse neist lähtudes nägemus ningmääratakse kindlaks eemärkide realiseerimiseks vajalik strateegia ja tegevuskava.

Rahvusvahelistes ruumilise arengu projektides osalemine annab kohalikeleomavalitsustele võimaluse:

• olla kaasatud rahvusvahelisel tasemel otsuste tegemisse,• näha oma probleeme ja võimalusi laiemas rahvusvahelises kontekstis,• luua arenguks vajalikke (rahvusvahelisi) sidemeid,• luua omavalitsusele paremaid turundusvõimalusi,• suhelda mitme valitsemistasandi esindajatega,• võtta üldplaneeringu koostamisel arvesse rahvusvahelisi planeeringuid ning

neis kajastuvaid võimalusi ja ohte.

Seega võib väita, et rahvusvahelistes koostööprojektides osalemine avardabomavalituse ametnike silmaringi ja võimaldab saada otsekontakte rahvusvaheliseltasandil. Tänu sellele nähakse omavalitsuse arenguvõimalusi avaramalt ning onvõimalik täpsustada oma soove ja nägemusi ka valla või linna üldplaneeringus. Kuiseniajani on rahvusvaheliste koostööprojektide algatajaks olnud kas maavalitused(regioonid) või ministeeriumid, siis tulevikus võiksid seda teha ka omavalitused janende poolt loodud omavalitsusliidud.

11 Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010. Towards a Framework for Spatial Development in the

Baltic Sea Region. The Group of Focal Points, Denmark, 1994. 12 Läänemeremaade visioon ja strateegiad 2010. Nägemuselt tegudele. Läänemere Regiooni Ruumilise

Arengu Komitee, Poola, 1997. 13 Töö raames on valminud ka Eesti osa projektis tutvustav raport Vision and Strategies for the Tampere-

Helsinki–Tallinn–-Riga Development Zone, Volume 3 Estonia: Phase 2A. Report of Estonia. Merin Ltd,Pärnu, June 17,1997.


Entec AS 2000 15

III Läänemere ümbruse linnad (pearls), transporditeed (strings) ning koostööpiirkonnad (patches)(joonis: VASAB 2010. Nägemuselt tegudele. 1997, lk 32).


16

4 EESTI PLANEERINGUSÜSTEEM

Planeerimis- ja ehitustegevus lähtub Eestis 1995. aastal kehtima hakanudplaneerimis- ja ehitusseadusest,14 mida on hiljem parandatud ja täiendatud.

Planeerimine kui süsteemne tegevus on hierarhiline, see tähendab, et üldisemadplaneeringud on aluseks täpsematele. Eestis koostatakse nelja liiki planeeringuid:üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering15 ja detailplaneering.Üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringute koostamine on riigi ülesanne,üld- ja detailplaneeringuid koostab ja korraldab kohalik omavalitsus. Järgnev tabel(tabel I) annab ülevaate Eestis koostatavatest planeeringutest.

Tabel 1. Planeeringute struktuur planeerimis- ja ehitusseaduse järgi (tabel: Jüri Lass).

Järgnevalt annamegi ülevaate selle seaduse kohastest planeeringuliikidest.

4.1 Üler i ig i l ine planeer ing

Riigi territooriumi planeerimisega hakati Euroopas süstemaatiliselt tegelema1980ndate teisel poolel. Üleriigilise planeeringuga määratletakse riigi ruumilisearengu põhisuundumused või -juhised (ingl k guidelines). Selle koostamise käigussobitatakse kohalikud ja riiklikud huvid ning lepitakse kokku üleriigilise ruumilisearengu prioriteedid. Vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele on üleriigiline

14 Planeerimis- ja ehitusseadus (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398, 29,

399) võeti vastu Riigikogus 14. juunil 1995. aastal ja Eesti Vabariigi President kuulutas selle välja 3. juulil1995. Viites on sulgudes toodud nii seaduse kui ka kõigi käesoleva käisraamatu avaldamise ajaksplaneerimis- ja ehitusseaduses tehtud täienduste Riigi Teatajas ilmumise aasta, Riigi Teataja number jaõigusakti artikli numbrid.

15 Üldplaneeringu all mõeldakse siin ja edaspidi planeerimis- ja ehitusseaduse kohast valla või linnaüldplaneeringut või siis valla või linna osa üldplaneeringut.


Entec AS 2000 17

planeering riigi territoriaalne arengukava, mis koostatakse kogu riigi territooriumikohta.

Lähtudes säästva arengu seadusest16 suunatakse arengut riigi algatatud arengukavaalusel majandusharudes ja piirkondades, kus looduskeskkonna saastamine jaloodusvarade kasutamine võib ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilisemitmekesisuse säilitamist. Seaduses nähakse ette üleriigiliste arengukavadekoostamine energeetika, transpordi, põllunduse, metsanduse, turismi ning keemia-,ehitusmaterjali- ja toiduainetööstuse arengu suunamiseks. Arengukava peab alatisisaldama loodusvarade kasutamist ja keskkonnaseisundi prognoosi.

Mõlemas seaduses on sätestatud, et planeeringuid/arengukavu koostatakse vastavaltvajadusele. Üleriigiline planeering Eesti 2010 on hetkel koostamisel.17 Aastail1997–1999 on tegeldud planeeringulahenduste ja ruumikorraldusideedega ningplaneeringu koostamise ja vormistamisega.18 Riikliku planeeringu üldistustasemestlähtudes on Eesti 2010 peamised teemad keskustevõrk ja majanduse paigutus,transport ja logistika, roheline võrgustik, energeetika, turism ja rekreatsioon ninginnovaatiline infrastruktuur.19

Planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt on heakskiidetud üleriigiline planeeringaluseks maakonnaplaneeringutele. Kui kohalikud omavalitsused hakkavadkujundama oma arengustrateegiat ning koostama üldplaneeringut, peaksid nadtutvuma üleriigilise planeeringuga ja teiste riigi poolt koostatud arengukavadesisuga.

4.2 Maakonnaplaneer ing

Planeerimis- ja ehitusseadus sätestab maakonnaplaneeringute valmimistähtaja.Seadusega nähti ette, et maakonnaplaneeringud pidid valmima kolme aasta jooksulpärast seaduse jõustumist.

Maakonnaplaneeringu koostamine annab omavalitsustele koostöös maa-valitsusega võimaluse läbi mõelda, kas see, mida soovitakse, on piirkondlikkeeeldusi arvestades reaalne. Kehtiva üldplaneeringuga omavalitsusel on eelis omaseisukohtade kaitsmisel maakonnaplaneeringu protsessis, sest maakonnaplaneeringpeab arvestama valla ja linna üldplaneeringuid. Maakonnaplaneeringu koostamisekäigus võidakse jõuda kokkuleppele mingi omavalituse üldplaneeringu muutmisevajaduses. Sellisel juhul tuleb kokku lepitud muudatus pärast maakonnaplaneeringukehtestamist üldplaneeringu(te)sse sisse viia.

Maakonnaplaneering võimaldab lahendada piirkondlikke küsimusi kohalikeomavalitsuste ja riigi ametkondade vahel. “Maakonnaplaneering ei saa olla maa-valitsuse planeeringudokument, vaid peab olema maakonna, valdade/linnade,riiklike sektorametkondade ja teiste huvigruppide ühine, kooskõlastatud tahte-avaldus. Maavalitsuse ülesanne on planeeringuprotsessi käigus tagada selleks

16 Säästva arengu seadus. RT I 1995, 31, 384. 17 Seni on trükis ilmunud kaks vaheraportit: Eesti 2010. Tulevikutrendid. Maailm ja Eesti. Eesti Vabariigi

Keskkonnaministeerium, Eesti Tulevikuuuringute Instituut, Tallinn/Tartu, 1996, ning Eesti 2010. Eestitulevikustsenaariumid. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Eesti Tulevikuuuringute Instituut,Tallinn/Tartu, 1997. Vaata ka http:// www.e2010.ee (allalaadimiseks http://www.erda.ee/a-reng.html).

18 Vaata ka http:// www.agenda21.ee/EA21/2_01e2010.html 19 Keskpaik, Aadu. Üleriigiline planeering Eesti 2010. Kogumikus Eesti 21. sajandil. Koostaja Ahto Oja.

Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn, 1999, lk 39–42.


18

vajalike kokkulepeteni jõudmine – planeering hakkab kõige paremini toimima siis,kui see on mitmete erialade ja huvigruppide esindajate interaktiivse koostöö-protsessi tulemus, mille käigus kõik osapooled saavad uusi teadmisi ja oskusi ningmille kaudu tagatakse planeeringu- ja arenguprotsesside jätkuminevaldades/linnades ja maavalitsuses ka pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist.” 20

Maakonnaplaneeringu kehtestab maavanem pärast keskkonnaministrilt heakskiidusaamist. Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla või linna üld-planeeringule. Seega peab üldplaneering nendes maakondades, kus onkehtestatud maakonnaplaneering, vastama maakonnaplaneeringule või tegemaettepaneku viimase muutmiseks.

4.3 Üldplaneer ing

Planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt peab igal vallal või linnal olema üld-planeering. Seda tuleks käsitleda kui nõuet katta kogu omavalituse territooriumkehtiva(te) üldplaneeringu(te)ga. Tavaliselt koostatakse planeering kogu valla võilinna kohta. Samas lubab seadus koostada üldplaneeringut ka mitme omavalitsusevõi nende osade kohta. Seadusest tulenevalt on samuti võimalik koostada üld-planeeringuid valla ja linna osade kaupa.

Valla või linna osa planeerimine võib vahel osutuda otstarbekamaks koguvalla/linna üldplaneeringust, eriti juhul, kui vallal või linnal on juba üldplaneeringolemas ja osutub vajalikuks teha selles vaid osalisi muudatusi. Osa üld-planeeringutena võiksid vallas või linnas olla aktuaalsed linnaosade, valla kesk-asulate, ühesuguse hoonestusega alade (nt rannaalade, individuaal- või korrus-elamupiirkondade üldplaneeringud), looduskaitsesealade, teede, transpordi,rekreatsiooni jt üldplaneeringud (vt ptk 4.3.4). Siinkohal tuleb rõhutada asjaolu, etvaid seaduse kohaselt koostatud planeeringud on juriidiliselt siduvad.

Üldplaneeringu koostamine annab omavalitsusele võimaluse läbi mõelda, millistereeglite kohaselt talitada tulevikus, kuidas püstitada eesmärke ja leida vahendeidnende saavutamiseks.

Tiheasustatud aladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel on kehtestatudüldplaneering aluseks detailplaneeringutele. Hajaasustuses lähtub üld-planeeringust maakorraldus. Üldplaneering peab kajastama ka detailplaneeringutekoostamise järjestust ning üldplaneeringu elluviimise majanduslikke eeldusi.Soovitatav on esitada ka sektorarengukavade koostamise vajadus.

4.3.1 Mitme omavalitsuse territooriumi hõlmav üldplaneering

Peale vaid ühe omavalituse territooriumi hõlmava üldplaneeringu lubab seaduskoostada üldplaneeringut üheaegselt ka mitme omavalitsuse territooriumile või siisnende osadele. Mitme omavalitsuse territooriumi hõlmava üldplaneeringu koos-tamine eeldab eelkõige omavalitsuste ühist huvi ja valmidust lahendada tekkivaidprobleeme omavahelises koostöös.

Planeeringule seadusliku jõu andmiseks peavad selle algatama, vastu võtma,avaliku väljapaneku välja kuulutama ja kehtestama kõikide planeeringukoostamises osalevate omavalitsuste volikogud. Üldjuhul on tegemist aega nõudva

20 Lass, Jüri. Maakonnaplaneeringute koostamise metoodilised alused. Käsikiri. 1998.


Entec AS 2000 19

protseduuriga. Peamine pluss peitub siin koostöös, mis aitab piirkonna probleemeka hiljem üldplaneeringut ellu viies koos lahendada.

• Mitme omavalitsuse üldplaneering on mõistlik eelkõige nn rõngasvalla ningselle keskel asuva linna või valla staatuses alevi, aga ka väiksemateomavalitsuste puhul.

• Mitme omavalitsuse osade ühine üldplaneering on otstarbekas näiteks loodus-kaitseala või siis piirkonna puhul, mis on maastikuline tervik, kuid paiknebmitmes vallas, samuti piireületavate planeeringute, nt infrastruktuuriobjektide(tee, sadam, kanal, lennuväli jms) puhul.

Ühise planeeringu koostamise alternatiivina võib vaadelda üheaegselt ja oma-vahelises koostöös eraldi üldplaneeringute koostamist.

Väiksematel omavalitsustel on majanduslikult kasulikum koostada üldplaneeringüheaegselt. Üheaegne tellimus võimaldab saada teenuse odavamalt, kuna mitutellimust ühes piirkonnas vähendavad ka täitja kulutusi (näitena võib tuuaPõltsamaa linna, Põltsamaa valla ja Pajusi valla üldplaneeringud). Omavaheliseskoostöös läbiviidava planeeringu kulusid saab kokku hoida eelkõige infokogumisening planeeringu kooskõlastamise staadiumis. Üldplaneeringu ühine koostaminemingis piirkonnas aitab omavalitsustel vaagida ka ühinemisaspekte (Pühajärve,Palupera ja Puka vald koostasid üldplaneeringud üheaegselt ja planeeringupäevadelosalesid ka Otepää linna esindajad). Planeeringute ühine koostamine edendabomavahelist koostööd ka teistes eluvaldkondades. Erinevalt mitme omavalitsuseühisest üldplaneeringust kehtestab üheaegselt ja omavahelises koostöös valminudüldplaneeringu iga omavalitsuse volikogu, sõltumatult teistest omavalitustest.

Ühise üldplaneeringu või koostöös koostatud üldplaneeringute peamiseks eelisekseraldi sündiva üldplaneeringu ees on võimalus lahendada ühiseid küsimusi (näiteksteenindus, koolivõrk, teede korrashoid ja ehitus, transport jne, vt illustratsioon IV).Ühiselt üldplaneeringu koostamist on soovitatav kaaluda nii territoriaalselt,majanduslikult kui ka sotsiaalselt seotud omavalitsuste puhul (näiteks rõngasvald ja-linn, identiteedilt sarnased vallad).

Kahe eelnenud variandi alternatiivina võib vaadelda üldplaneeringu koostamistomavalitsusliitude kaudu. Seda võimalust pole seniajani Eestis praktiliseltrakendatud, kuid see on levinud näiteks meie põhjanaabrite juures. Kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse21 kohaselt võivad vallad ja linnad ühiste huvideväljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmisekstegutseda ühiselt, anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale ningmoodustada omavalitsusüksuste liite (näiteks Setomaa Valdade Liit). Samutivõivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuse moodustamise. Seega onühiste üldplaneeringute läbiviimiseks veel paljud ärakasutamata võimalusi.

21 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadues (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84,

1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773) §63.


20

. IV Väljavõte Põltsamaa valla üldplaneeringust. Teemakaart: teeninduse mõjupiirkonnadPõltsamaa vallas. Kaardilt selgub, et Põltsamaa valla elanikud tarbivad Põltsamaa linnaspakutavaid teenuseid.

4.1.1 Linna üldplaneering

“Et linna planeerimisel positiivsete tagajärgedeni jõuda, peab ... kõigepealt uurimatingimusi, milles elamine tänapäeva linnades üldse võimalikuks osutub. Esimesesjärjekorras tuleb vaatluse alla võtta linna territooriumi asend ja selle füüsilisedomadused ... Mitte vähem pole tähtsad energiavarustus ja liiklus (õhus, veeteedel,raudteel, teedel jne), samuti elanikkonna töö- ja elatusvõimalused nii linnas kui kaselle ümbruses.”22 Seega peavad linna üldplaneeringu koostajad peale linnaterritooriumi nägema laiemat tagamaad. Linna tagamaa täidab mitmeid olulisifunktsioone: varustab linna toidu, vee, energia ja toormega, pakub rekreatsiooni-võimalusi, võimaldab ladustada, sorteerida ja taaskasutada linna jäätmeid, kasutadaja töödelda väetiseks reoveepuhastusel tekkivat muda, suunata puhastatud vettringlusse, kasutada põletamisel tekkivat tuhka näiteks energiavõsa kasvatamiseljne. Linna tuleb üldplaneeringu koostamisel vaadelda kui osa aineringes olevastmaailmast (vt illustratsioon V).

Kui võtta arvesse olemasolevaid keskkonnatingimusi ja lähtuda linna põhilistestarengusuundadest, saab ära määrata edasised tegutsemisprioriteedid. Heaks

22 Kuusik, Edgar Johan. Ehituskunst. Tallinn, 1973, lk 145, 146.


Entec AS 2000 21

näiteks linna arengut edendava idee jõust on Pärnule suvepealinna tiitli andmine.Esialgu kaheldavaks tunnistatud idee on andnud Pärnule võimaluse end suveledukalt müüa ja luua linna imagot.

. V Rootsi 2009 – nägemus linna ja selle ümbruse sidemetest. Näide selle kohta, millist tüüpi aladlinna ümbritsevad ja kuidas need peaksid säästva arengu tingimustes olema ühendatud linnaning selle tagamaa vahelisse aineringesse.

Üldplaneering võimaldab vaadelda linna kui linnaehituslikku tervikut ja sel teelsätestada nõudeid ning tingimusi, mis aitavad parandada linnade ja asulatearhitektuurset ilmet. Linnakeskkonnas (ja ka suuremates vallaasulates) tuleb eralditähelepanu pöörata inimeste loodud tehiskeskkonnale – linnapildi mitmekesisusele,omapärale, esteetilistele väärtustele jne. Häid näiteid ajaloolise ja kultuuri-väärtusega hoonete registreerimis- ja hindamistöö korraldamisest on Eestistki tuua:Kuressaare kohta on koostatud linnaatlas, SAVE-projektid on valminud Viljandis jaHaapsalus. SAVE-projekti eesmärk on luua vanalinnahoonete registreerimis- javäärtushinnangute süsteem. Projekti käigus hinnatakse ühtse metoodika alusel linnaehitisi, luuakse arvutis andmebaasina hooneregister ja fotokogu.23 Taoline

23 http://www.viljandi.ee/save Projekti käigus Viljandi vanalinna kohta koostatud hindamislehtede ja

fotodega saab tutvuda samal lehel.


22

ajaloolise ja kultuuriliselt väärtusliku arhitektuuripärandi seisundi süsteemne ningjärjepidev jälgimine, informatsiooni kogumine ja omamine omavalitsuses lubabväärtustada olemasolevat linnakeskkonda ja kujundada üldplaneeringus väljaajaloolise traditsiooniga alade hoonestamispõhimõtted, mida tuleb järgida hilisemaldetailplaneerimisel ja projekteerimisel.

Linna üldplaneeringu24 koostamisel tuleb arvesse võtta, et tiheda asustuse tõttu onelanikke ja maa-ala kasutajaid tunduvalt rohkem kui valdades. Valla üldplanee-ringuga võrreldes kerkib linnades üles rohkem konkreetseid maakasutus- jaehitushuvidega seonduvaid küsimusi. Seda tingib territooriumi täpsemat käsitlemistvõimaldav kaardimõõt ning mitmekihiline ja omavahel seotud kommunikatsiooni-ning teedevõrk. Paljusid küsimusi (näiteks uute trasside asukohad, ühissõidukiteliikumine jne) saabki seetõttu lõplikult lahendada alles iga eluvaldkonna arengu-kavas (näiteks jäätmekäitluskava, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava,ühistranspordi arengukava jne). Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et linnaskui tiheasustatud alal on ehitamise aluseks detailplaneeringud. Seega peakslinna üldplaneering andma põhimõtted, millest tuleb lähtuda edasisel detail-planeeringute ja arengukavade koostamisel.

Eestis on linnade üldplaneeringute koostamisel kasutatud mõõtkava 1:2 000(Põltsamaa) kuni 1:10 000 (Tallinn, Paldiski). Valitav kaardimõõt sõltub otseseltlinna territoriaalsest suurusest ning on seotud sellega, kui täpselt on võimalikprobleeme üldplaneeringu staadiumis kajastada.

4.3.3 Valla üldplaneering

Valla üldplaneeringu peamine erinevus linna üldplaneeringust seisneb selles, etkäsitletakse peamiselt hajaasustusse jäävat ala. Enamikus suurlinnadest kaugemalejäävates valdades on areng ja elutegevus koondunud valla keskuse ja/või suuremateasulate ümber. Väljaspool neid laiemat ehitustegevust valdavalt ei toimu.Linnalähedastes ja looduskaunites valdades tuleb üldplaneeringu koostamiselarvestada vaba aja veetjate ja puhkajatega, kelle arv ületab tihti kohalike elanikearvu.

Valla üldplaneeringu koostamine lubab määrata valla arengupõhimõtted ningsätestada konkreetsed ehitustingimused nii haja- kui ka tiheasustusaladele. Üld-planeeringus saab ka välja tuua ehitustegevusega mitteseonduvad maakasutustingi-mused, mis reguleerivad põllu- ja metsamajandusega tegelemist või sätestavadmuid kindlaid reegleid25 (näiteks matkaradade mahamärkimiskohta). Piiranguidvõivad põhjustada kaitsealad, maavarade varude alla jäävad alad, mitmesugusedkaitsevööndid jne.

Juhul kui valla mingis osas peetakse vajalikuks seada täiendavaid ehitus-tingimusi, saab üldplaneeringus määrata detailplaneeringu nõude (selline alamääratakse kas tiheasustusalaks või detailplaneeringu kohustusega alaks haja-asustuses). Kui põhjalikumat käsitlemist vajavad asulad või muud piirkonnad onterritoriaalselt seotud ja valda huvitavate küsimuste kompaktselt lahendamiseks

24 Siinkohal on silmas peetud linna kui administratiivset üksust, kuid samu planeerimispõhimõtteid tuleks

järgida ka vallasisese linna (näiteks Otepää) üldplaneeringu koostamisel. 25 Reeglite iseloom on kas seadusest tulenev ja vaidlustamatu (mingi piirang või millekski kohustamine) või

kokkuleppeline-soovituslik.


Entec AS 2000 23

liiga suured, võib detailsemate küsimuste lahendamiseks koostada valla osa üldpla-neeringu (vt järgmine peatükk).

. VI Audru valla üldplaneering, väljavõte valla üldplaneeringu kaardist (M 1:20 000;

tiheasustusala on tähistatud punase värvi ja A-tähega) ning selle side täpsemalt välja toodudtiheasustusala tsoneeringukaardiga (Papsaare küla M 1:10 000).

Kui käsitleda asulaid ja teisi tiheasustusalasid suure pindalaga vallas, onsoovitatav teha täpsustavaid väljavõtteid valda hõlmavast üldplaneeringukaardist(vt illustratsioon VI). Üldplaneeringu põhikaardist eraldi seisvatel tiheasustusalade


24

kaartidel saab välja tuua alade tsoneeringu ja vajaduse korral määrata ehitamisetingimused täpsemalt kui ülejäänud vallas.

Valla üldplaneeringu mõõtkava jääb üldjuhul vahemikku 1:25 000 (näiteksPõltsamaa vald, Varbla vald) kuni 1:10 000 (Viimsi vald). See ei võimaldakoostada kaardimaterjali samavõrd detailselt kui linnades. Valla üldplaneeringukaardi koostamisel tuleks seetõttu loobuda väiksemate, 30–100 m laiuste piirangu-vööndite täpsest kajastamisest väljatrükitaval kaardil ja asendada need kasleppemärgiga kaardil või piirangu tekstilise esitusega.

4.3.4 Omavalitsuse osa üldplaneering

Nagu peatükis 5.3 mainitud, on võimalik üldplaneeringut koostada valla/linnaosade kaupa. Paljudel juhtudel on see otstarbekam terve valla/linna planeerimisest,eriti juhtudel, kui vallal või linnal on juba üldplaneering olemas ja vajalikuksosutub muudatuste tegemine planeeringusse. See võib olla vajalik ka kiirestiarenevate või keerukate probleemidega piirkondade puhul.

Omavalitsuse osa üldplaneering on kasulik koostada juhul, kui planeeritaval alalon kavas täpsustada vaid üldisi ehitustingimusi ja -reegleid ning sinna eikavatseta hakata kohe ehitama. Näidetena võib siin tuua Paldiski linnas koostatudPaldiski Põhjasadama üldplaneeringu ja Nõo vallas Nõo valla üldplaneeringugasamaaegselt, kuid eraldi planeeringuna koostatud Nõo aleviku üldplaneeringu.

Paldiski Põhjasadama üldplaneeringu koostamise tingis vajadus lahendadakompleksselt sadama infrastruktuuri- ja tsoneerimisküsimused. Sadamas vajasidtäpsustamist ka ehitamistingimused ja ehitusõiguse olemasolu, mille kohta sooviskinnitust potentsiaalne investor. Ilma üldplaneeringu (Paldiski linnal puudus üld-planeering, mistõttu ei olnud kokkulepet sadama territooriumi suuruse, raudtee läbi-laskevõime, eksisteerivate piirangute jms kohta) olemasoluta olnuks detail-planeeringute, ehitusgeoloogiliste uuringute, projektide, tööjooniste jms tellimineliiga suur rahaline risk, sest puudus ühiskondlik kokkulepe, mida ja kui suuresulatuses planeeringuga käsitletud territooriumil teha võib.

Nõo aleviku üldplaneeringu koostamine tulenes aga vajadusest leida alevikusettevõtluse ja elamuehituse arendamiseks sobivaimad paigad.

Omavalitsuse osa üldplaneering on samuti otstarbekas koostada mingi valdkonnaprobleemide lahendamiseks. Enamasti on need probleemid seotud infra-struktuuridega. Näiteks teede puhul nõuab Eesti Vabariigi teeseadus,26 et teederajamiseks ettenähtud maa-ala planeeritaks ja avalikkust informeeritaks planeeringukoostamisest planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt.

Rootsis (nt Stockholmis ja Söderköpingis) on linna osa üldplaneeringut kasutatudsäilitamist vajavate linnaosade puhul, kus on reguleeritud hoone säilitamise ningvälisilmega seotud küsimusi, näiteks mis tüüpi aknaid ja kattematerjale võibhoonetel kasutada, mis värvi tuleks remonditav maja värvida, et tagada piirkonnaslinnaehituslikult väljakujunenud miljöö säilimine.

Omavalituse osa üldplaneering võimaldab vajaduse korral kehtivat üld-planeeringut osaliselt muuta. See on eriti sobiv juhul, kui üldplaneering vastab

26 Teeseadus. RT I 1999, 26, 377.


Entec AS 2000 25

üldjoontes valla/linna nõuetele, kuid vajab mingis territoriaalses osas muutmist.Näiteks võib valla keskuse kiirem areng tingida seal üldplaneeringu päevakorrastmahavõtmise tunduvalt rutem, kui valla ülejäänud territooriumil. Samuti võibomavalitsuse osa üldplaneering osutuda otstarbekaks mingi linnaosa probleemidelahendamisel.

4.4 Detai lp laneer ing

Detailplaneering koostatakse omavalitsuse territooriumi väiksema osa kohta jasee on lähiaastateks kavandatava ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringugamääratakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, tänavatemaa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, keskkonnakaitse abinõud,maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel,vajaduse korral ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks, olulise-mad arhitektuurinõuded ehitistele, servituutide vajadus, riigikaitselised maa-aladning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Üld-planeeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega aladel ja tiheasustatudaladel saab krundile seada ehitusõiguse ainult detailplaneeringuga.27

Detailplaneering koostatakse üldjuhul saavutamaks üldplaneeringuga kavandatuelluviimist, kuid sellega võib taotleda ka üldplaneeringu osalist muutmist. Detail-planeeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus, kes võib sõlmida lepingudetailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise õiguse andmisekskinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohtaplaneeringu koostamisest, st isikutele, kellel on soov antud maa-alale ehitada. Kuidetailplaneeringu läbiviimist finantseerib maaomanik või ehitustegevusesthuvitatu, on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada avalikkusegasuhtlemist planeeringuprotsessi käigus.

Detailplaneeringut võib koostada nii paari krundi piiride muutmiseks kui ka tervelelinnakvartalile.28 Maa-ala sobiv suurus on harilikult konkreetselt ehitamiselemineva krundi või kruntide suurus.

Suuremate alade puhul on soovitatav esmalt koostada linna või valla (osa)üldplaneering ning seejärel vastavalt detailplaneeringud, mille kaudu realiseeritaksekonkreetseid ehitussoove. Väiksemate maa-alade planeerimise hõlbustamiseks onplaneerimis- ja ehitusseaduse muutmise seadusega29 vastu võetud detailplaneeringukoostamise lihtsustatud kord. Lihtsustatud kord kehtib olemasolevatele hoonetele jarajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata uusi ehitisi, ja kunikolme ühepereelamu, suvila või aiamaja krundi detailplaneerimiseks ningolemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi detailplaneerimiseks linnasvõi asulas, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu.

Detailplaneeringu koostamise algetapis seab valla- või linnavalitsus, lähtudes üld-planeeringust ja konkreetse maakasutaja eesmärkidest, planeeringu koostamiselelähteülesande või lähtetingimused. Lähteülesandes saab seada ja täpsustada vaid

27 Vaata planeerimis- ja ehitusseaduse § 2 lõige 1. 28 Juhime lugeja tähelepanu asjaolule, et ajalooliselt või linnaehituslikult seotud kvartali puhul tuleks

üldplaneeringuga sätestada nõue kogu kvartali terviklikuks detailplaneerimiseks. 29 Juhime tähelepanu, et planeerimis- ja ehitusseaduse muutmise seadus (vastu võetud 23. veebruaril 1999),

RT I 1999, 29, 399, muutis planeerimis- ja ehitusseaduse § 211 senist sõnastust.


26

üldplaneeringus fikseeritud reegleid (näiteks maksimaalne ehituskõrgus, fassaaditüüp jne).

Kehtestatud planeering mõjutab sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramise kaudu maahinda (vt illustratsioon VII). Detailplaneeringuga määratud krundi või kinnistuehitusõiguse näol on tegemist kinnisvaraõigusega, sest ehitusõigust võib käsitledakonkreetse krundi või kinnistuga seotud kinnisomandina.

. VII Planeeringute ja ehitusloa mõju maa hinnale (Kaur Lass, 1998).

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitise projekteerimisele, mistõttu detail-planeeringu puhul kasutatakse sõltuvalt planeeritava ala suurusest enamastimõõtkava 1:500 või 1:1 000. Selline täpsusaste võimaldab geodeetilisel alusplaanilpiisava täpsusega määrata krundi piirid, hoonete ja kommunikatsioonideasukohad jms. Kui projekteerimine, ehitustegevus ja detailplaneeringu muul kujulelluviimine kohe ei alga, saab detailplaneeringut enne projekteerimise ja ehitus-tegevuse alustamist täiendada ja muuta vaid uue detailplaneeringu koostamise jakehtestamise kaudu.

Kinnistu väärtus

Ehitusulatuse määraja PLANEERIMATA ALA ÜLDPLANEERING OSA ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING EHITUSLUBA


Entec AS 2000 27

5 ARENGUKAVA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE TAUSTANA

Kohaliku omavalitsuse arengukava mõiste määratleb kohaliku omavalitsusekorralduse seadus. Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldabantud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ningkeskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ningedasise arengu suundi ja eelistusi.30

Eelöeldust järeldub, et arengukava peab sisaldama omavalitsusüksuse olukorraanalüüsi (mitte kirjeldust) ja arengueelistusi. Kui kõrvutada omavalitsuseolemasolevat ja soovitud olukorda, saab esile tuua majanduse, sotsiaalsfääri jakeskkonna muutmise vajadused, mille kõik ruumilised aspektid peavad leidmakajastuse üldplaneeringus. Seega on arengukava ja üldplaneering omavalitsusearengut määravad strateegilised dokumendid, millest kummalgi on oma kindelarengut sätestav väljund, ning nende realiseerimine saab toimuda vaidnimetatud dokumentide kooskõla korral. Arengukava ja üldplaneeringutulemuslikkus eeldab arenguküsimuste demokraatlikku arutelu. Enne vastu-võtmist tuleb omavalitsuse arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustada.Vastav kord peab olema sätestatud omavalitsuse põhimäärusega.

Arengukava ajaline pikkus on vähemalt kolm eelseisvat aastat. Kuiomavalitsusel on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neidkavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava katma ka selle perioodi.Sellega seoses võib arengukava üldplaneeringu perioodiga kokku langeda, kuigipraktikas on arengukava üldjuhul lühemaajalisem.

Omavalitsuse tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte arvestades koostataksearengutaseme hinnang. Kui võrrelda seda soovitu ehk visiooniga, saabmääratleda omavalitsuse ülesanded, püstitada eesmärgid ja välja töötadategevuskava. Mõni teema nõuab läbitöötamiseks sektorarengukava. Tegevus-kavast ja omavalituse arengustrateegiast lähtuvalt koostatakse omavalitsuse eel-arve ning hangitakse vajalikud investeeringud, rahalised ja muud vahendid,sõltumata nende allikast. Nii omavalitsuse arengukava kui sektorarengukavadepuhul on oluline jälgida, et need lähtuksid säästva arengu põhimõtetest javõtaksid arvesse riiklikke sektorpoliitikaid ning muid riigielu korraldamistmääravaid alusdokumente. Nendest põhimõtetest lähtuvalt peab tagama, etarengukavas käsitletud valdkonnad oleksid omavahel integreeritud jaterviklikult esitatud. Ühtlasi tuleb esile tuua tegevuste mõjud omavalitsusemaakasutusele. Arvestades arengukava paratamatut piiriületavat mõju, onsoovitatav teha koostööd naaberomavalitsusi hõlmavate küsimuste lahenda-miseks ja vajaduse korral arengukava ühised teemad naabritega kooskõlastada.

Arengukava on omavalitsuse tulevikku kujundav dokument, mis määratlebvolikogu ja valla- või linnavalitsuse poolt teostatava poliitika läbiviimise.Nende tegevuse tulemuslikkuse hindamise seisukohalt on arengukavas tarvisesitada saavutatu mõõtmise ja hindamise süsteem. Kuna arengukava ontöödokument, mis peab eluga kaasas käima, siis vajaduse korral tuleb selleskirjapandut paindlikult korrigeerida. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine

30 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9.


28

on üksnes volikogu pädevuses ja hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks teeb volikoguarengukava kohta oma otsuse.

. VIII Arengu süstemaatiline käsitlemine loob füüsilisest ja sotsiaalsest ruumist lähtuvalt eelduse

tugevaks majanduslikuks arenguks. Tegevuskava võimaldab kasutada eelarvevahendeidläbimõeldult ja sihipäraselt (Kaur Lass ja Rivo Noorkõiv 1999).

Arengukava ja üldplaneeringut võib käsitleda kui omavalitsuse arengustrateegiarealiseerimise erinevaid tahke. Üldplaneeringu eesmärk on reguleerida eelkõigeomavalituse maa-ala kasutamisega seonduvat, arengukava ülesanne on agareguleerida sotsiaal-majandusliku keskkonnaga seonduvaid aspekte omavalitsusearengus. Lisaks nendele kahele dokumendile on Eestis omavalitsustel kohustuskoostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohane ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava ja jäätmeseaduse kohane jäätmekava. Kõiki neidomavalitsuse arengustrateegia elluviimist võimaldavaid dokumente tuleksvaadelda koos toimiva paketina. Nende koostoime võimaldab füüsilisest jasotsiaalsest ruumist lähtuvalt luua eelduse toimivaks majanduse arenguks

ÜLDPLANEERING SEKTORARENGUKAVAD

(Jäätmekäituskava,Veevarustusejakanalistausioo

KOHALIKUOMAVALITSUSEARENGUKAVA

SOOVITUD SUUNAS MUUTUNUD KESKKOND, LAHENDATUD PROBLEEMID

OLEMASOLEV KESKKOND, LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID

SEKTORARENGUKAVAD

(Jäätmekäituskava,ühisveevärgi ja-kanalsatsiooni

arendamise kava jne)

DETAIL-PLANEERING

OMAVALITSUSE EELARVE

FÜÜSILINE RUUM MAJANDUSRUUM SOTSIAALNE RUUM


Entec AS 2000 29

(vt illustratsioon VIII). Üldplaneeringust ja eri arengukavadest lähtuvalt tulebomakorda koostada omavalituse eelarve.

Seega on planeeringute ja arengukavade koostamise üheks oluliseks eesmärgikseelarvevahendite sihipärasem kasutamine. Üldplaneeringut ja omavalitsusearengukava võiks võrrelda ettevõtte pikaajalise äriplaaniga, aga sektorarengu-kavasid sama ettevõtte tegevusvaldkondade elluviimise tegevuskavadega.

Kui valla või linna arengukava koostatakse pärast üldplaneeringu valmimist, saabviimase koosseisus välja tuua ka lähiaastate tegevus- ja investeerimiskava. Seevõimaldab omakorda määrata, kuidas ja milliste vahendite abil toimub üld-planeeringu elluviimine.

Omavalituse sihipärase arengu tagamise eelduseks on arengustrateegia olemasolu,mistõttu ei ole oluline, kas arengukava koostatakse üldplaneeringust varem võisellega ühel ajal. Kõige olulisemaks tuleb pidada arenguküsimustegasüstemaatiliselt tegelemist ja oma ideede seaduslikult korrektselt vormistamist.Üldplaneeringu eelis arengukava ees on võimalus lisaks üldistele arengu-küsimustele määrata maakasutus-, ehitus- ja tegutsemisreeglid. Üldplaneeringukehtestamine muudab need reeglid arendajale kohustuslikuks, omavalitsuse arengu-kaval samaväärne seaduslik jõud aga puudub.


30

6 ÜLEVAADE SEADUSTEST, MIDA TULEB ARVESTADA ÜLDPLANEERINGUKOOSTAMISEL

Planeerimis- ja ehitusseaduses määratakse kindlaks planeerimise olemus, ees-märgid, riigi- ja kohalike omavalitsusorganite pädevus ning kodanike õigused,planeeringute koostamise, õigusliku vastutuse kohaldamise, vaidluste lahendamiseja koostöö ning suhete korraldamise põhimõtted. Käesoleval ajal toimub selleseaduse täpsustamine ja täiendamine.

Planeerimine on seotud paljude muude aladega. Seetõttu võib õigusnorme, midapeab planeeringute koostamisel teadma ja tundma, leida väga paljudestühiskondlikke suhteid reguleerivatest õigusaktidest.

Õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi: on seadused ja seadustest tulenevadaktid (näiteks Vabariigi Valitsuse määrused, ministri määrused), mis peavad olemakooskõlas seadustega. Riigi õigusaktid on täitmiseks kohustuslikud kogu riigiterritooriumil või õigusaktis tähendatud alal. Seadused jõustuvad kümnendal päevalpärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega.Õigusaktide jõustumise korra kehtestab Riigi Teataja seadus (RT I 1999, 10, 155;57, 594).31

Põhiseaduse (RT I 1992, 26, 349) järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohalikuelu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (RT I 1993, 37, 558; 1994,12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355;59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773) annab volikogu üldaktidenamäärusi ja üksikaktidena otsuseid. Volikogu poolt täitevorganina moodustatudvalla- või linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärastnende avalikustamist kohaliku omavalitsusüksuse põhimääruses sätestatud korras,kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva, ja määrused saadetakseRiigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroo-nilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.

Valla/linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kuimääruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

Oluliseks kohaliku omavalitsuse tasandil planeerimist ja ehitamist reguleerivaksaktiks on planeerimis- ja ehitusseadusest lähtuv linna/valla ehitusmäärus, millegaon võimalik sätestada kohalikke olusid arvestavad tingimused planeerimisel jaehitamisel omavalitsuse maa-alal.

Alljärgnevalt käsitleme mõningaid teisi olulisemaid õigusakte, millel on oluline osaplaneeringute koostamisel.

31 Riigi Teatajale viitamisel kasutatakse ilmumisaastat, numbrit ja õigusakti järjekorranumbrit. Kui seadust

täiendatakse seaduse muutmise seaduse kaudu, lisandub seaduse muudatuste Riigi Teatajas avaldamiseaasta, number ja õigusakti järjekorranumber. Siinkohal kajastuvad seadused 17. jaanuari 2000. aastaseisuga ning töö koostajad juhivad lugeja tähelepanu asjaolule, et seaduses hiljem tehtud muudatusikäesolev käsiraamat ei kajasta.


Entec AS 2000 31

Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848,51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941; 1999, 27, 380) sätestabüldise asja, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandisse jaon kasutatav igaühe poolt, nagu õhk ja avameri; avaliku asja, mis kuulub riigi- võimunitsipaalomandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühepoolt, nagu territoriaal- ja sisemeri, laevatatavad veekogud, avalikud tänavad,väljakud ja pargid, ning eraasja, mis ei ole üldine ega avalik ja võib kuuluda igaleomanikule. Seaduses sätestatud juhtudel võib eraasi olla määratud avalikukskasutuseks.

Seadus sätestab, et avaliku ja ajutise tee, tehnovõrkude ja rajatiste puhul peabomanik lubama rajada neid oma maale, kui nende ehitamine ei ole kinnisasjakasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseidkulutusi. Seadus sätestab ka selle, et teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevadtehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad.

Seadus sätestab mere rannajoone, kinnisomandi ulatuse maavaradele, veekogule,veekogust tekkinud maale, kasvavale metsale ja taimestikule, ehitisele. Eraldipeatükina tuuakse välja kitsendused (naabrusõigus, teedest ning tehnovõrkudest jarajatistest, avalikest veekogudest, kallasradadest jt tulenevad kitsendused). Maa-korralduse otstarbel, ehituslikel, tuleohutuse ja tervishoiu kaalutlusel, kultuuri-mälestiste ja keskkonnakaitseks ning muudeks ühiskondlikeks vajadusteks võibseadusega kehtestada täiendavaid kinnisomandi kitsendusi.

Olulise tähtsusega on seaduses servituudid, reaalservituudid, eriti üksikservituudid.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808)sätestab haldusjaotuse ja asustusüksused. Asustusüksuste liik, nimi ja lahkme-jooned määratakse, lähtuvalt valla- või linnavolikogude taotlustest, VabariigiValitsuse poolt määratud alustel ja korras.

Energiaseadus (RT I 1997, 52, 833; 1998, 60, 951) sätestab elektri-, gaasi- jakaugküttevõrgu kaitsevööndid ning kitsendused, millest peab kinnisasja omanik võivaldaja kinni pidama. Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndi ulatus(mõõtmed), tulenevalt nende tehnovõrkude ohutasemest, pingest, survest,võimsusest ja asukohast, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Kaitstavate loodusobjektide seadus (RT I, 1994, 46, 773; RT I, 1998, 23, 323)kehtestab erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla (looduskaitse alla)võtmise korra ja kaitse olemuse ning sätestab maaomanike ja -valdajate ning teisteisikute õigused ja kohustused kaitstavate loodusobjektide suhtes. Kaitse allavõtmise eelduseks on loodusobjekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik,ajaloolis-kultuuriline, looduskaitseline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistestlepingutest tulenev kohustus. Seadusega on sätestatud kaitstavate loodusobjektidemõisted ning määratud kaitsevööndid ja kitsendused nendes.

Rahvuspargid ning I kategooria kaitsealused liigid määratakse seadusega.Looduskaitsealad, maastikukaitsealad, looduse üksikobjektid ning II ja IIIkategooria kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid võetakse kaitse alla VabariigiValitsuse poolt kehtestatud korras (RT I 1994, 94, 1610; 1996, 46, 890).


32

Kaitseala jagunemise eriosadeks (vöönditeks) ning neis kaitstavate loodusobjektideseaduse alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus.

Rahvusparkide ja looduskaitsealade kaitse eesmärgil tehtava kavandamisekskoostatakse keskkonnaministri kehtestatud korras kaitsekorralduskava.Keskkonnaministri poolt kinnitatud kaitsekorralduskava on tegevuse eelis-järjestamise ja planeeringu koostamise alus.

Kaitseala piires ei tohi kaitsealavalitseja nõusolekuta kehtestada detail- egaüldplaneeringut.

Kalapüügiseadus (RT I 1995, 80, 1384) seab mitmed piirangud veekogudekasutamiseks kalavarude kaitsmisel.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19,340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97,1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773) sätestab valla ja linnavalitsuse ja volikogupädevuse. Samuti käsitleb seadud arengukava, millega sätestatakse omavalitsus-üksuse sotsiaal-majanduslik olukord, arengu põhisuunad, territoriaalne üld-planeering ja infrastruktuuri arendamise alused. Arengukava ei tohi olla vastuolusplaneeringuga.

Lennundusseadus (RT I 1999, 26, 376) sätestab õhuruumi, lennuvälja jalennuväljaku mõiste ning nende ehitamise ja kasutuselevõtmise. Lennuvälja jalennuväljaku planeerimine, projekteerimine, ehitamine ja ehitusliku kasutusloaväljaandmine toimub vastavuses planeerimis- ja ehitusseadusega. Seadusega ondelegeeritud Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada lennuohutuse tagamisekslennuvälja lähiümbruse määratlemise ja kasutamise kord.

Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 1997, 16,261) sätestab, et katastriüksuse sihtotstarve määratakse: planeerimis- ja ehitus-seaduses nimetatud üldplaneeringuga hajaasustuses ja detailplaneeringuga või üld-planeeringuga tiheasustuses või maakorraldusseaduse kohase maakorralduskavagahajaasustuses, kui üldplaneering puudub. Katastriüksuse sihtotstarbe muutminetoimub vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele.

Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169; RT I 1995, 59, 1006; RT I 1996, 36,738) sätestab, et maakorraldus on tegevus, mille eesmärk on maakorraldus-toimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasuta-miseks ja majandamiseks hajaasustuses ning mille läbiviimisel lähtutakse maa-korralduse nõuetest, planeeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasjaomaniku õigustest ja üldistest huvidest.

Maapõueseadus (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52,833; 93, 1562) sätestab maavara mõiste: maavara on oma majandusliku tähtsusetõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasilooduslik lasund. Maavara on seaduse järgi dolomiidi, fosforiidi, järvelubja,järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi,savi ja turba lasund, mis on arvele võetud riiklikus registris. Vastavalt seadusele onmaardla geoloogiliste töödega uuritud ja piiritletud ning riiklikus registris arvelevõetud maavara lasund. Maavarana arvele võetud aluspõhja savi, dolomiit, fosforiit,


Entec AS 2000 33

aluspõhja kristalliinne ehituskivi, lubjakivi, põlevkivi, ravitoimega järve- ja mere-muda (ravimuda) ning tehnoloogilistes protsessides kasutatav liiv (tehnoloogilineliiv) kuuluvad riigi omandisse ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu.

Metsaseadus (RT I 1998, 113/114, 1872) sätestab metsa mõiste ja metsakasutamise eesmärgid. Metsa kasutamise eesmärgi määrab metsaomanik, kuieesmärki ei määra planeerimis- ja ehitusseaduse alusel kehtestatud planeering võiõigusakt. Seadusega sätestatakse metsakategooriad ja metsa kasutamise viisid ningmetsakasutusõiguse kitsendused.

Muinsuskaitse seadus (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93,1559) sätestab mälestiste liikide (arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- jaajaloomälestised) ja muinsuskaitsealade mõisted ning valla- või linnavalitsusekohustused. Seadus kehtestab omandi kitsendused ja nende määramise korra.Seadusega on määratud kaitsevöönd, millele laienevad kitsendused.

Muinsuskaitseala võib seaduse mõistes koosneda kinnismälestistest või kinnis-mälestistest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja loodusobjektidega, samutitänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide (kinnistute) struktuurigamoodustavad kultuuriväärtusliku terviku. Muinsuskaitseala põhimääruse, mis onkooskõlastatud kohaliku omavalitsuse volikoguga, kinnitab Vabariigi Valitsus.

Kaitsevööndid on kinnismälestisel kui ka muinsuskaitsealadel ja kaitsevööndikehtestamata jätmine on võimalik ainult Vabariigi Valitsuse sellekohase otsusega.

Ranna ja kalda kaitse seadus (RT I 1995, 31, 382) kehtestab veekogude randade jakallaste ulatuse ja kaitsevööndid, nende ökosüsteemide kaitse ja kasutamisekorralduse, lähtudes säästliku ja alalhoidliku arengu ning loodusliku mitmekesisusesäilitamise põhimõtetest. Seaduse alusel saab planeeringuga vähendada võisuurendada ranna ja kalda ulatust ja ehituskeeluvööndeid, lähtudes looduslikest jamajanduslikest tingimustest, nagu kõlvikute ja kinnisasjade piirid, teed, elektri- jasideliinid või muude tehnovõrkude trassid, veekogud või veejuhtmed, metsasihid,metsakategooriad, valgala vähenemine. Ranna ja kalda ulatuse ja ehituskeeluvööndivähendamiseks on vaja keskkonnaministri nõusolekut.

Raudteeseadus (RT I 1999, 29, 405) sätestab raudteehoiu ja -kaitse korraldamisepõhimõtteid, raudtee kasutamist ning on aluseks teistele raudteealastele õigus-aktidele. Seadusega on määratud raudteekaitsevööndid ja kitsendused nendes.

Sadamaseadus (RT I 199) sätestab sadama ja sadamapassi mõiste, määratlebsadama-ala ja sadama akvatooriumi ning nõuded sadamatele.

Seadus Eesti looduse kaitse kohta (ÜT, 1990, 6, 103; RT I 1994, 46, 773; 1995,16, 228) sätestab, et majandus-, sotsiaal- ja riigikaitselises tegevuses onprioriteetseteks looduskaitseabinõud.

Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772) sätestab, etplaneeringud ja arengukavad peavad lähtuma säästva arengu seadusest. Planeeringupõhiülesandeks on tagada tootmise arengu ja kogu riiki hõlmava infrastruktuurirajamise tasakaalustatus ning vastavus elukeskkonna nõuetele. Seadus sätestabbioloogilise mitmekesisuse säilitamise põhialused ja selle, et bioloogilise mitme-kesisuse säilimine tagatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud riikliku programmi jategevuskavaga.


34

Seega peavad igas planeeringus olema kajastatud:

• looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alused,• bioloogilise mitmekesisuse säilitamine,• välislepingutest tulenevate kohustuste täitmine.

Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) sätestab tee ja teemaa mõiste ja tee rajatistemõisted, tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustusedning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuseja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusesttulenevate ohtude eest. Tee rajamiseks ettenähtud maa-ala planeeritakse ja ava-likkust informeeritakse planeeringu koostamisest planeerimis- ja ehitusseadusekohaselt. Seadusega on määratud teekaitsevööndite laiused ja kitsenduse nendes.

Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 1998, 2, 47; 1998, 61, 98) sätestab,et veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jäälliikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisegaei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Seadusegaon määratud, et riigi omandis on piiriveekogud: meri, Narva veehoidla, Peipsi-Pihkva järv ning riigipiiriga ühtivates lõikudes Pedetsi ja Koiva jõgi, samuti onmääratud laevatatavad veekogud: Võrtsjärv, Emajõgi, Väike-Emajõgi VõrtsjärvestPikasilla sillani ja Narva jõgi ning kalamajandusliku tähtsusega veekogud, millekson Nasva ja Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni, Mullutu laht jaSuurlaht. Seaduse järgi kuulub kinnisasjal asuv veekogu kinnisasja omanikule, kuiseadusega ei ole sätestatud teisiti, ning veekogu põhja külge kinnistunud taimestikon kinnisasja oluline osa.

Seaduses on toodud kallasraja mõiste ja ulatused ning sätestatud veehaardesanitaarkaitseala, selle ulatus ning kaasnevad kitsendused.

Seadus määrab veekogude avaliku kasutamise ja selle, et avalikult kasutatavateveekogude nimekirja kinnitab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.Sellesse nimekirja ei lülitata: ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikulekuuluvat väljavooluta seisuveekogu, mitme kinnisasja piires asuvat eraõiguslikuleisikule kuuluvat väljavooluta seisuveekogu pindalaga vähem kui viis hektarit javooluveekogu valgalaga vähem kui 25 km² ning sellel asuvat paisjärve.

Välisõhu kaitse seadus (RT I 1998, 41/41, 624) sätestab saasteallika ja saaste-taseme mõiste. Kehtestab saasteallika valdaja kohustused ning paikse saasteallikasanitaarkaitseala. Seadusega on keelatud ehitada korstnaid saasteainete väljumis-kõrgusega üle 250 m maapinnast.

Planeeringut koostama asudes tuleb välja selgitada, kas planeeringu alal asubobjekte ja alasid, millele kohalduvad seaduses toodud kitsendused. Nendekitsendustega peab arvestama planeeringu koostamisel. Soovitatav on seadustesttulenevaid kitsendusi kajastada kehtestatavas üldplaneeringus, seda võib teha kasüldplaneeringu kaardil või seletuskirjas. Juhime ühtlasi tähelepanu asjaolule, etüldplaneeringuga saab seaduses toodud juhtudel teha ettepanekuid kitsendusteulatuse muutmiseks (näiteks looduskaitseala ulatuse muutmiseks). Tehtavad ette-panekud jõustuvad pärast nende seadusekohast muutmist (näiteks kaitse-eeskirjamuutmist Vabariigi Valitsuse poolt), ning üldplaneeringuga neis muudatusikehtestada ei saa.


Entec AS 2000 35

7 TÖÖJAOTUS PLANEERINGUTE KOOSTAMISEL

Planeerimisalase tegevuse korraldamine oma territooriumil kuulub kohalikuomavalitsuse pädevusse.32 See tähendab, et üldplaneeringu koostamist saabseaduse kohaselt korraldada vaid omavalitsus. Planeeringute koostamine onsuhteliselt töömahukas, mistõttu oma jõududega tullakse sellega toime valdades jalinnades, kus on olemas arengu- või planeeringunõunik ja/või arhitekt. Eesti oma-valitsuste suhtelist väiksust arvestades on paljud omavalitsused sunnitudplaneeringu koostamisse kaasama kogemustega konsultandi, kes aitab oma-valitsusel juhtida planeeringu korraldamist ja/või seadusenõuetele vastavatvormistamist. Kahes järgnevas peatükis annamegi ülevaate planeerija rollist üld-planeeringute koostamisel ja tutvustame Eesti planeerimispraktikas seniajanikasutatud konsultandi kaasamise viise.

7.1 Planeer i ja ro l l p laneer ingute koostamisel

Planeerija on spetsialist, kes tegeleb planeeringu koostamise ja läbiviimisekorraldamisega. Planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt on planeeringu koosta-mise õigus vastava eriala kõrgharidusega spetsialistidel.33 Planeerijaks võib ollavalla- või linnavalitsuses töötav spetsialist (näiteks linna arhitekt, valla arengu-nõunik jne) või väljastpoolt omavalitust kaasatud vastava eriala kõrgharidusegakonsultant.

IX Seadusest tulenevad formaalsed nõuded planeeringule, mille täitmist kontrollivad maavanem jakeskkonnaminister. Konsultant või omavalituse palgal olev planeerija aitab omavalituse jaelanike ideid seaduste nõuetele vastavaks sõnastada ja vormistada.

Planeerija on protsessi koordineerija, ideede vahendaja ja töö eestvedaja(vt illustratsioon IX). Planeeringu sisu peavad määrama need, kes planeeritaval alalelavad, töötavad või on sellega muul viisil seotud. Planeerija ülesandeks on leidaviise, kuidas planeeringu koostamist korraldada ja koostamise käigus kogutavatinfot süstematiseerida, kuidas inimestega suheldes teada saada nende soove ja ideidning kuidas need planeeringuks vormistada. Töö teeb raskemaks eelkõige see, eteelmiste aastakümnete taak on katkestanud kohalike inimeste algatus- ja

32 Vt planeerimis- ja ehitusseaduse § 3 lg 2. 33 Juhime siinkohal lugeja tähelepanu sellele, et spetsialiste peab olema vähemalt kaks.

KOHALIK OMAVALITSUS

ARENGUIDEEDPLANEERIJA,KONSULTANT

AITAB VIIAOMAVALITUSE

IDEEDFORMAALSEID

NÕUDEIDTÄITVASSE

VORMIFORMAALSETE NÕUETE

TÄITMISE KONTROLLMAAVANEM, KESKKONNAMINISTER


36

osalemistraditsiooni probleemide väljatoomisel, nende lahendamisel ja otsustevastuvõtmisel. Kaua aega ei ole avalikku arvamust küsitud ega arvestatud.

Planeerija peab lähtuma kutse-eetikast (olema neutraalne, mitte eelistama ühthuvigruppi teisele, mitte moonutama fakte, mitte varjama informatsiooni jne) jakehtivatest seadustest. Vajadusel peab planeerija juhtima tähelepanu üht- võiteistmoodi talitamisest tulenevatele ohtudele (näiteks juhtima tähelepanu sellele, etmillegi üle otsustamine ilma objektiivset ja küllaldast infot omamata võibtähendada hilisemaid kahjunõudeid) ning selgitama, kuidas võiks talitada, ettekkinud probleemid lahendada.

Planeeringuala elanikega ja teiste huvitatud isikutega suhtlemisel tasuks oma-valitsuse poolt määratud planeeringu koordineerijal silmas pidada, et paljudprobleemid on tihti tingitud elanike vähesest informeeritusest. Seetõttu peaksplaneerija teavitama linna- või vallavalitsust vajadusest jagada täiendavat infotasjade tegeliku olukorra kohta ja tutvustama ka ise planeerimisalast seadusandlust.Seejuures tuleb arvesse võtta inimeste väga eripalgelisi elukogemusi ja suhtlemis-maneere, mistõttu võib juhtuda, et mõni asi vajab korduvat selgitamist. Tulebarvestada, et planeerimine toob kaasa muudatusi ja need muudatused võivad ollaesmapilgul heidutavad. Lahtiseletamist võivad vajada ka planeerimisalasedterminid ehk spetsiifilised mõisted. Need peavad olema üheselt arusaadavad.

Planeerija peab seega olema hea suhtleja ja oskama valida vastaspoolele sobivatsuhtlusmaneeri. Tuleb jagada õiget infot ning vajaduse korral fakte mitmeid kordikorrata. Mitte mingil juhul ei tohi planeeringu koostaja võtta ründavat hoiakut egakritiseerida põhjendamatult. Sellega teeks ta hilisema mõistliku diskussioonienamasti võimatuks. Inimestega suhtlemisel on vaja kannatlikkust pidevaksselgitustööks.

Kui omavalituse palgal ei ole arhitekti või planeerijat, tuleb planeeringu koosta-miseks paluda abi väljastpoolt. Järgnevalt vaatlemegi lähemalt konsultandikaasamist üldplaneeringu koostamisse.

7.1 Konsultandi kaasamise võimalusi

Planeerija kaasamiseks väljastpoolt on levinud peamiselt kolm võimalust:

• Konsultant ja omavalitsus sõlmivad lepingu üldplaneeringu täismahuskoostamiseks (sel juhul peaks konsultant vastutama protsessi kujundamise jakäigushoidmise ning selle professionaalse vormistamise eest).

• Konsultandi kaasab omavalitus mingi konkreetse ülesande täitmiseks (näitekskaardi vormistamiseks, liikluskorralduse põhimõtete lahendamiseks jne).

• Konsultandiga sõlmitaks raamleping ja selle alusel kasutatakse konsultantivastavalt vajadusele konsultatsiooni tunnihinna alusel.

Täismahus planeeringu puhul osaleb konsultant üldplaneeringu koostamisesalgatamisest kehtestamiseni. Nii on võimalik asjatundjate kaasabil lahendadakiiresti kõik üleskerkivad probleemid (näiteks märkustele vastamine, planeeringukorrigeerimine pärast avalikku väljapanekut, omavalituse nõustamine planeeringu-vaidluste puhul jne). Soovi korral peaksid omavalitsus ja konsultant kokku leppima,et konsultant vastutab planeeringuprotsessi korrektse läbiviimise nõustamise japlaneeringu passi (vt lisa 1) täitmise eest. Tuletame siinkohal meelde, et üld-


Entec AS 2000 37

planeeringu protsessi korraldamine (otsuste tegemine, avalikkuse teavitamine,kirjavahetuse pidamine, huvigruppidega suhtlemine jne) on otseselt omavalitsusekohustus. Konsultant saab olla nõustaja, kes ütleb oma kogemustele ja teadmisteletuginedes, kuidas konkreetses olukorras on midagi kõige otstarbekam teha.

Konsultandi kasutamisel konkreetse tööülesande täitmiseks on vaja kokku leppidatöö osa, mida tellitakse, ja sõlmida selle tegemiseks konkreetne leping. Oma-valitsuse huvides peaks leping sellisel juhul määratlema võimalikult täpselt töömahu ja selle üleandmise vormi. Näiteks kui lepingu objektiks on kaardi vormista-mine, peaks olema määratud viis, kuidas töö tehakse (programm), kaardil kajastatav(millised kihid tuleb koostada), töö teostamise aeg, töö üleandmise vorm (näiteksväljatrükituna kolmes eksemplaris ja salvestatuna CD-le ühes eksemplaris) jne.

Konsultandi kaasamisel peab omavalitsus olema võimeline koostama planeeringuvaldavalt oma tööjõuga. Konsultandi roll seisneb sel juhul omavalitsuse abistamisesplaneeringuprotsessi ülesehitamisel ja optimaalseimal viisil korraldamisel ningkomplitseeritud olukordades käitumise nõustamises. Vajaduse korral võibkonsultandi abi kasutada ka kaartide vormistamisel, kuigi sel juhul on kasulikumkokku leppida konkreetse tööülesande täitmises (vt eelmine lõik). Konsultandikaasamisel peaksid omavalitsus ja nõustaja kokku leppima kulude arvestamisepõhimõtetes.

Käsiraamatu koostajad ei pea võimalikuks anda täpseid juhiseid lepingusõlmimiseks. Kui tekib kahtlus, kas konsultant suudab ise lahti seletada jaformuleerida oma ülesannet ning tuua näiteid, mida ja kuidas ning kui pika ajajooksul ta teeb, tuleks paluda juristi abi või võtta lisakonsultatsioone töö olemuse jasellele esitatavate nõuete kohta mõnelt teiselt planeeringute koostamisega tegelevaltfirmalt. Lepingu sõlmimisel ei maksa talitada läbimõtlematult ja läbirääkimistelekulutatud aeg tasub end igal juhul ära.


38


Entec AS 2000 39

II OSA. JUHISED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS


40


Entec AS 2000 41

8 ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED

§ 8. Üldplaneering34

(1) Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi kohta.(2) Vallal või linnal peab olema üldplaneering, mida võib koostada valla või linnaosade kaupa.(3) Üldplaneeringuid võib koostada mitme valla või linna või nende osade kohtakohalike omavalitsuste omavahelise kokkuleppe alusel.(4) Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine

territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või

määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning

kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle

osa kasutamise juhtfunktsiooni; 7) põhiliste teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning

liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9) puhke- ja virgestusalade määramine; 10) ranna ja kalda ulatuse täpsustamine; 11) muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning

nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks;

12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse allavõtmiseks;

13) riigikaitseliste maa-alade määramine; 14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks.(5) Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostaminehajaasustuses on kohustuslik.(6) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorralduselehajaasustuses.(7) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestusning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

Planeerimine on tulevikku suunatud tegevus. Üldplaneeringu koostamisel onesmaseks ülesandeks määratleda omavalitsusüksuse ja/või selle piirkondadearengu üldeesmärgid ruumis. Omavalitsusüksuse ruumilise arengu kujundamiseüldeesmärgid on sotsiaalsed, nende seadmisel lähtutakse paikkonna elanike elujärjeja -keskkonna korrastamise ja paremaks muutmise vajadusest.

Omavalitsusüksused erinevad üksteisest rohkem või vähem nii sotsiaalse,majandusliku, kultuurilise kui ka looduskeskkonna poolest. Üldplaneeringukoostamisel tuleks analüüsida paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi(vt illustratsioon X) ja olemasolevat sotsiaal-majanduslikku potentsiaali ningsellest lähtudes valida edasise arengu üldeesmärgid, mis tuginevad paikkonnajaoks kõige iseloomulikumale ja omasemale.

34 Hallis kastis on siin ja edaspidi toodud Planeerimis- ja ehitusseaduse üldplaneeringut reguleeriv osa (st

toodu ei ole seaduse terviktekst). Numbrid mida on hallis kastis kasutatud tähendavad järgmist: §8 –paragrahvi number; (1) – vastava paragrahvi lõike number ja 1) – vastava paragrahvi lõike alapunkt.Seadus on toodud 17. märtsi 2000. aasta seisuga, mistõttu juhime lugeja tähelepanu vajadusele kontrollidasellest uuemate Planeerimis- ja ehitusseaduse muudatuste olemasolu.


42

X Väljavõte Tallinna linna üldplaneeringu keskkonnaekspertiisist. Analüüsi tulemusena onsündinud illustratsioon, mis käsitleb olulisemaid vaatekohti, miljööpiirkondi, maamärke,loodusilmelisi piirkondi.

Paikkonna/omavalitsusüksuse ruumistruktuur, mis koosneb asulatest, neid oma-vahel siduvatest infrastruktuurivõrkudest ja maakasutuse tüüpidest, on oma suurekapitalimahukuse tõttu väga inertne. Soovitavate arengusuundade määratlemisekstuleb lähtuda paikkonna arengu pikemaajalistest vajadustest. Majanduse jaühiskonna ruumistruktuuri on vaja sihipäraselt korrastada ning suunataplaneeringute kaudu.

Üldplaneeringu koostamist tuleb alustada riigi, maakonna, harukondlike,naaberalade ning omavalitsuse enda kehtivate planeeringute ja arengukavadeanalüüsist. Eeldatavasti on omavalitsus nendest enamiku kujundamisest aktiivseltosa võtnud, seega suuri vastuolusid riigi ja regionaalsete arengueesmärkidega eipeaks vallal/linnal olema.

Võimalikud üldeesmärgid võiksid olla näiteks järgmised:

• kohaliku identiteedi (näiteks kohalike looduslike materjalide jatraditsiooniliste ehitusviiside kasutamine) toetamine,

• paikkonnale (ainu)omaste maastike (sh kultuurmaastike) säilitamine;• asulate ajaloolise ja kultuuriväärtusliku miljöö säilitamine;• asulate atraktiivsuse tõstmine;• asulate või piirkondade spetsialiseerumine, nii et mõnel kitsamal alal

suudetaks pakkuda sama head ettevõtluskeskkonda (tööjõud, teenused,


Entec AS 2000 43

koolitus- ja arendustegevus, spetsiifilised tootmispinnad, piirkonnaleomaste loodusvarade kasutuselevõtt) kui suurimates keskustes (s.t inno-vaatiliste ettevõtluse inkubatsioonikeskuste loomine);

• üksteist funktsionaalselt täiendavate asulate võrgu kujundamise (nii omavallas või linnas kui ka kogu paikkonnas koostöös naaberomavalitsustega),tagades nende vahel kiire ja sagedase transpordivõimaluse;

• tänapäevaste elamu- ja suvekodupiirkondade loomine;• maa-asulates suvitajate ja linnas osaajatööl käijate osakaalu suurenemise

soodustamine (näiteks infrastruktuuri ja igapäevaste liikumisvõimalusteparandamise kaudu);

• hea infoleviku ja infotehnoloogia kasutusvõimaluste tagamine;• rahvusvaheliste asutuste, ettevõtete ning organisatsioonide kohapeal

toimimiseks eelduste loomine ja rahvusvaheliste ürituste korraldamine;• ainulaadses ja perspektiivses ainevaldkonnas hariduse andmise võimaluse

loomine;• turismi, raviturismi, spordi või puhkusevõimaluste loomine jne.

Eesmärkide valikul tuleb vaagida neid toetavaid või takistavaid asjaolusid ja tehaseda juhinduvalt keskkonna säilitamise ja säästva kasutamise põhimõtetest.

Arengueeldustest ja -võimalustest tulenevalt sõnastatakse omavalitsusüksuseruumilise (ehk territoriaalmajandusliku) arengu strateegilised otsused. Neid onsoovitatav vaagida ja nende üle otsustada eluvaldkondade kaupa: asustus,kommunikatsioonid, majandus, sotsiaalne infrastruktuur, loodusvarade säästlikkasutamine jne. Seejuures on oluline jälgida, et eri valdkondades seatavadprioriteedid ei vastanduks üksteisele. Kui siiski nii juhtub, tuleb läbi rääkida jaotsustada, millise valdkonna vajadused on olulisemad.

Arengustrateegia elluviimise, keskkonna ja maakasutuse korrastamise ningselleks vajalike otsuste langetamise kiirendamiseks eesmärgil suunatakse ehitus-tegevust ja maakasutust. Selleks seatakse maakasutus- ja ehitustingimusi. Neidtingimusi saab seada üksnes seaduse alusel. Keelde, kitsendusi ja kohustusi, midavõib seada seaduste ja teiste õigusaktide alusel üldplaneeringu kaudu, ei saakehtestada omavalitsuse üksikaktiga. Näiteks suurendati ehituskeeluvööndi ulatustPühajärve kaldal Pühajärve ümbruse üldplaneeringuga (1998). Üksikaktidega võidetailplaneeringuga seda teha ei saa. Hajaasustuses rakenduvad üldplaneeringugakehtestatavad ehituslikud kitsendused vahetult üldplaneeringu kehtestamise järel,detailplaneeringu kohustusega aladel ja tiheasustuses aga detailplaneeringukehtestamise järel.

Ehitustegevuse ja maakasutamise tingimused jagunevad:

1. Seadustest tulenevad tingimused:

a) seadustes määratud tingimused (näiteks ehitustingimused ranna- ja kalda-alal);

b) teiste õigusaktidega määratavad tingimused või nende täpsustamine (näiteksehitustingimused looduskaitsealal, mida on muudetud looduskaitsealakaitseeeskirja kinnitava Vabariigi Valitsuse määrusega);

c) valla/linna ehitusmäärusega kehtestatud ehitus- ja maakasutustingimused.


44

2. Üldplaneeringuga määratavad tingimused:

a) seadustes sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetridmääratakse üldplaneeringuga (näiteks ranna ja kalda kaitse seaduses toodudehituskeeluvööndi suurendamine);

b) üldplaneeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursete eri-tingimuste ja ehitustingimuste seadmine, detailplaneeringu kohustusegaalade määramine jne).

Maakasutust ja ehitamist tuleb üldplaneeringus reguleerida niipalju, kui on vajaselleks, et isik (eraisik, huvigrupp) ei saaks oma huvisid realiseerides muuta mõnearengustrateegilise otsuse realiseerimist pöördumatult võimatuks või ülemääraseltkalliks.

Detailplaneeringu kohustuseta hajaasustusalal on üldplaneering katastriüksusesihtotstarbe määramise aluseks. Sellest tulenevalt peab üldplaneeringus määramadetailplaneeringu kohustuseta hajaasustusalal lubatavad või mittelubatavad siht-otstarbed ja vajadusel ka nende osakaalu juhtfunktsiooni ulatuses. Linnades jateistel detailplaneeringu kohustusega aladel on maakasutuse ja ehitamise aluseksüldplaneeringule tuginevalt koostatav detailplaneering.

Üldplaneeringuga võib maa- ja veealadele vajadusel kokku leppida ka muiddetailplaneerimist, maakasutust ja ehitust reguleerivaid ja suunavaid tingimusi.Neid väljendatakse üldjuhul tekstiliselt (vt näide ptk 9.2.7).

Üldplaneeringuga määratakse järgmist.

Tiheasustuse ja hajaasustuse piiri kulgemine

Tiheasustusalad on linnad ja teised kompaktse hoonestusega alad, mismääratakse maakonnaplaneeringus, üldplaneeringuga täpsustatakse nendepiire. Üldplaneeringu koostamisel võib vajaduse korral määrata uusi võitühistada juba seatud tiheasustusalasid. See tähendab ettepaneku tegemistmaakonnaplaneeringu muutmiseks ning muutmiseks nõusoleku saamist maa-vanemalt.

Detailplaneeringu kohustusega alad hajaasustuses

Detailplaneeringu kohustusega aladeks hajaasustuses määratakse alad, kusehitustegevust või maakasutust on vaja detailsemalt reguleerida. Detail-planeeringu kohustusega ala määramine suurendab omavalituse ja avalikkusekontrolli määratud alal toimuva ehitustegevuse üle.35 Lisaks annab detail-planeeringu koostamine enne projekteerimistegevust omavalitsusele tagatise,et tegu on läbimõeldud ja ühiskondlikult aktsepteeritud investeeringuga.

35 Sel juhul on nõutud detailplaneeringu koostamist enne projekteerimisloa väljastamist.


Entec AS 2000 45

Väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamiseksvajalikud tingimused

Loodus ja kultuurmaastike väärtusi võib grupeerida järgmiselt.36

• Looduslik-ökoloogiline väärtus: geoloogilise ehituse, reljeefi, makro-ja mikrokliima, veestiku, mullastiku, taimestiku ning loomastikuerinevustest ja sellest tingitud looduslikust (nii liigilisest kui kabiotoobilisest) mitmekesisusest maastikus;

• Kultuurilis-ajalooline väärtus: maastik sisaldab kergemini võiraskemini loetavaid jälgi varasemate kasutajate suhtumisest (javäärtushinnangutest), maakasutusviisidest ning rakendatudtehnoloogiatest, neis jälgedes kajastub kohaliku kultuuriloo järje-pidevus;

• Maastikuilmeline väärtus: maastikul esinev taimestikust ja reljeefisttulenev ruumistruktuur ning erinevate maastikuelementide (niilooduslike kui kultuurilooliste) esinemise tihedus loovad igale kohaleoma identiteedi ja esteetilise (esteetika on subjektiivne ja tulenebvaataja kogemustest ja teadmistest) väärtuse.

Eespool nimetatud väärtuste maastikul esiletoomisel ja säilitamiselkasutatakse üldisi ja spetsiifilisi kriteeriume. Üldised kriteeriumid onmaastiku või selle elementide representatiivsus ehk tüüpilisus, mitmekesisus,haruldus, erilisus ja puutumatus. Spetsiifilised kriteeriumid on ökoloogilised,pedagoogilis-teaduslikud, identiteedi ja sümbolitega ning maastikuelemendiintensiivsusega seotud. Spetsiifilised kriteeriumid on aktuaalsed ainult ühevõi kahe väärtusgrupi hindamisel. Näiteks võib kultuuriloolisi väärtusihinnata nii ühiskonna identiteedi seisukohast kui ka pedagoogilise jateadusliku töö objektina; maastikuilmet võib hinnata nii vaate tähele-pandavuse (suur kosk või puu) kui ka sellega seotud kultuuriloolise pärimuseseisukohast; vääriselupaika võib hinnata lähtuvalt nii ökoloogilistest kui kateadustöö kriteeriumidest).

Maastike majanduslik väärtus on seotud eespool nimetatud väärtus-gruppidega. Mingis majanduskeskkonnas omistatakse ühele või teiselemaastikuväärtusele majanduslik hind (vastupidise protsessina, nõudluse võimaastikuväärtuse kadumisel, hind kaob) ja see võib aidata kaasa majandus-tegevuse tekkimisele või kadumisele, seda eriti turismi ja rekreatsiooni vallas.

Väärtuslike maastike säilitamiseks on vajalik üldplaneeringus seada maa-kasutus- ja ehitustingimusi (reguleerida näiteks ehitustegevust, välistadesliiga kõrgete objektide jms ehitamist väärtuslikku maastikumiljöösse).

Territooriumide (nende osade) juhtfunktsioon. Maa- ja veealade üldisedkasutamis- ja ehitamistingimused

Üldplaneeringus jaotatakse kogu planeeringuala funktsionaalsetekstsoonideks, igale tsoonile määratakse juhtfunktsioon (vt illustratsioon XI).Juhtfunktsioon on üldplaneeringu koostamisel funktsionaalsele tsoonilekokkuleppeliselt määratud maakasutuse põhiotstarve.

36 Natur- og kulturlandskapet I arealplanleggingen. 1. Regioninndeling av landskap. 2. Forvaltning av

ressurser og verdier. Nordisk ministerråd. Miljørapport 1987:3.


46

XI Väljavõte Põltsamaa linna üldplaneeringu kaardist. Tähised kaardil: A –üldkasutatavate hoonete maa; B – äri-, ettevõtlus- ja teenindusmaa; BR – äri,ettevõtluse ja teeninduse reservmaa; EK – korruselamute maa; EV -väikeelelamute maa; HK – looduskaitsemaa; HP – parkide, haljasalade maa; LP– parkimisplatside maa; P – puhkeotstarbeline maa; PR – supelrandade maa; V– veekogudealune maa.

Põhiliste teede, tänavate, raudteede, sadamate, lennuväljade ja tehnorajatisteasukohad, puhke- ja virgestusalad ning riigikaitsemaa-alad määratletaksevastava põhiotstarbega aladena või seda tähistavate leppemärkidena.Liikluskorralduse üldpõhimõtteid kirjeldatakse vajaduse korral seletuskirjas,üldjuhul aga lahendatakse liikluskorralduse küsimused (näiteks bussiliiklusekorralduse mõju asustusele) selle valdkonna arengukavas.

Põhiliste tehnovõrkude trasside asukoha määramine

Põhilisteks võib nimetada seda osa tehnovõrkudest, mis asub võrgu alg- võilõppkoondumispunkti ja üksiktarbijatele jaotamise sõlmede vahel. Võrgu alg-koondumispunkt on näiteks katlamaja või veepuhastusjaam, lõppkoondumis-punkt aga näiteks reoveepuhastusseade. Tarbijatele jaotamise sõlmedeks onnäiteks elamupiirkonnasisesed pumbajaamad, alajaamad jne. Tehnovõrkudeväljatoomine on oluline eelkõige seetõttu, et nende asumine mingil maa-alalpõhjustab ehituslikke ja maakasutuslikke piiranguid. Samuti võimaldabpõhiliste tehnovõrkude kajastumine üldplaneeringus planeeringut ellu viiessiduda võrkude ja ehituspiirkondade väljaarendamist.

Ranna ja kalda ulatus

Üldplaneeringuga määratakse veekogude ranna ja kalda ulatus jaehituskeeluvöönd vastavalt ranna ja kalda kaitse seadusele (vt ptk 6).

Ettepanekute tegemine

Üldplaneeringuga saab/võib teha ettepanekuid37 kehtiva maakonna-planeeringu, kaitsealade eeskirjade või põhimääruste muutmiseks (vt ptk 6viimane lõik). Samuti saab teha ettepanekuid maa-alade või üksikobjektidekaitse alla võtmiseks.

Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestusning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.

37 Ettepaneku tegemine ei tähenda, et planeeringu kehtestamisel ettepanek jõustuks, vaid seda, et see muutub

planeeringu kehtestamise järel valla- või linnavolikogu ametlikuks seisukohaks, mis edastatakse kasministeeriumile või Vabariigi Valitusele, kellel on õigus teha vajalikke muudatusi. Seega jõustuvadettepanekud pärast vastava määruse või kaitsekorralduskava muutmist.


Entec AS 2000 47

9 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMINE

Planeeringuprotsessi seadusega sätestamise eesmärk on tagada kõikidelekodanikele võrdsed õigused ja võimalus kaitsta oma huvisid.

Et ühiskond planeeringut aktsepteeriks, tuleb selle koostamisse kaasata erinevatehuvide esindajaid juba planeeringu varases staadiumis, kasutades selleks avalikkeplaneeringupäevi ja avalikke töökoosolekuid. Töö algetapis on konsensust kergemleida kui lõppstaadiumis, kus lahenduse muutmine võib üleskerkinud protestidetõttu osutuda vaevaliseks ja nõuda täiendavaid rahalisi kulutusi. Kui planeeringulahendus on kokku lepitud erinevate huvide esindajate osalusel, on omavalitsusellihtsam edasisi otsuseid langetada ning on tagatud ka planeeringust lähtuvateotsuste üldsusele mõistetavus.

Planeerimis- ja ehitusseadus sätestab, kuidas, keda ja millal planeeringuprotsessikaasata (vt illustratsioon XII). Seaduses toodud nõuete eiramisel on võimalus, etisik, kes ei olnud planeeringu koostamisest õigeaegselt informeeritud, pöördub omaõiguste taastamiseks kohtu poole. Enamasti tehakse seda hetkel, kui on tekkinudvaidlus mingi (planeerimisest eemale jäetud isiku huvidega seotud) ala kasutuselevõtmise üle. Planeeringuprotsessi reeglite rikkumine võib viia planeerigutühistamiseni. Kannatajaiks võivad seejuures osutuda heausksed üldplaneeringukohaseid detailplaneeringuid või projekte koostavad isikud. Üldplaneeringukohasest arengust huvitatud investorile tähendab planeeringu tühistamine aja-kaotust, mille tõttu võib ta kavandatud investeeringu teha mujale. Neil, kes oma-valitsuse eksimuse tõttu planeeringu vaidlustasid, ei pruugi aga olla vahendeidselleks, et rajada kohapealse elu edendamiseks vajalikku ettevõtet või ehitist.

Juhul kui omavalitsus on planeeringu korraldamisel teinud olulisi vigu (näiteksunustanud maaomanikule, kelle maakasutuse sihtotstarvet planeeringuga muude-takse, lähetada tähitud kirjaga teated), peab ta hiljem ka vigade eest vastutama. Seevõib kaasa tuua tekitatud kahjude hüvitamist. Lisaks võib omavalitsus kaotadausaldatavuse – ühe peamise kriteeriumi, mis määrab piirkonna atraktiivsusepotentsiaalse investeerija silmis. Seega on ülimalt oluline viia üldplaneeringuprotsess läbi vastavalt seadusele. Et seda lihtsam teha oleks, ongi järgnevalt antudüksikasjalik ülevaade üldplaneeringu koostamise protsessist.

Käsiraamatu lugejale on abiks lisas 1 toodud Üldplaneeringu pass ehkplaneeringuprotsessi korrektse läbiviimise kontrolltabel. Selle abil on võimalikkontrollida, kas omavalitsus on kõikidest seaduse nõuetest õigesti aru saanud. Üld-planeering on korrektselt läbi viidud sel juhul, kui planeeringu passi tühjad lüngadon täidetud kuupäevade ja massiteabevahendite nimedega. Juhul kui mõni lünk ontühjaks jäänud, tasub käesolevast käsiraamatust üles otsida seda üldplaneeringustaadiumi käsitlev osa. Selle kohaselt talitades saate lünga täita ning jätkataplaneeringuprotsessi pooleli jäänud kohast.

Keskkonnaministeerium soovitab kasutada üldplaneeringu passi üldplaneeringuesitamisel maavanemapoolsesse järelevalvesse. Toimingute korrektsusetõestamiseks tuleks tabelile lisada tehtud otsuste, ajalehekuulutuste, saadud kirjadeja tähitud kirjade kviitungite, protokollide jms koopiad.


48

XII Üldplaneeringu protsessi kulg ja sinna kaasatud osapooled (Kaur Lass, 1999).


Entec AS 2000 49

9.1 Üldplaneer ingu algatamine

§ 10. Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine

(1) Planeeringu koostamist võib algatada Vabariigi Valitsus, ministeerium, maa-valitsus, kohalik omavalitsus või muu huvitatud isik.(4) Üldplaneeringute koostamist korraldab kohalik omavalitsus ning koordineerivadmaavalitsus ja Keskkonnaministeerium.

§ 11. Planeeringukavatsusest informeerimine

Kohalik omavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üldplaneeringutest jadetailplaneeringutest kohalike ja maakondlike massiteabevahendite kaudu vähemaltkord aastas.

§ 12. Algatatud planeeringust informeerimine

(1) Kohalik omavalitsus tutvustab iga tema poolt algatatud planeeringu eesmärke kasmaakondlikes või kohalikes massiteabevahendites kuu aja jooksul pärast planeeringualgatamise otsuse tegemist.

Planeerimis- ja ehitusseaduses on planeeringu algatamise õigus peale kohalikuomavalitsuse veel väga laial isikuteringil. Kohaliku omavalitsuse korralduseseadus38 täpsustab üldplaneeringu algatamist, andes selle üle otsuse langetamisevolikogu ainupädevusse. Seega saavad muud huvitatud isikud teha ettepanekuidalgatamise kohta, kuid üldplaneeringu algatamise otsuse peab langetama volikogu.

Planeerimis- ja ehitusseaduse nõuete täitmiseks peab iga omavalitsus lisakskonkreetse planeeringu algatamisotsusele teavitama avalikkust vähemalt üks kordaastas tema poolt kavandatavatest üld- ja detailplaneeringutest kohalike jamaakondlike massiteabevahendite kaudu. Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, etseaduses on sõnapaar massiteabevahendite kaudu mitmuses, seega ei piisa teateavaldamisest ainult ühes ajalehes või raadiosaates. Lähtudes sellest, et vastavaltplaneerimis- ja ehitusseadusele on planeerimisalane tegevus avalik ning peabolema tagatud huvitatud isikute õigeaegne informeeritus, saab lahti mõtestada kakohalike ja maakondlike massiteabevahendite olemuse. Kohalikul tasandil tulebomavalitsusel teatada planeeringutest vähemalt samamoodi, nagu ta teatab omaotsustest ja määrustest. Maakondlike massiteabevahendite määratlemisel võiks agapeamine kriteerium olla massiteabevahendi levi. Seega peab teavitamine maa-kondlikul tasandil toimuma maakonna territooriumil levitatavates massiteabe-vahendites.

Kavatsetavatest planeeringutest39 võib informeerida ka tihedamini kui üks kordaastas. Korrektsuse huvides soovitame avalikkust alati informeerida planeeringualgatamise kavatsusest. Huvitatud isikute varasem informeeritus tagab ka suuremavalmiduse osaleda algavas planeeringuprotsessis. Arvestades üldplaneeringutähtsust, tema seotust arengukava ja eelarvega, on vähe tõenäoline üldplaneeringuettekavatsemata algatamine.

38 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, RT I 1999, 75, 705 § 21 lg 29 ja 30. 39 Planeeringu (enamasti küll detailplaneeringu) algatamine võib toimuda ka alles mingi probleemi tekkides,

seega pole kõik planeeringud alati ette kavatsetud.


50

Juba algatamisstaadiumis on oluline meeles pidada, et planeeringuprotsessi kor-rektsust kontrollitakse hiljem järelevalve käigus. Seetõttu tuleb igas omavalitsusesmäärata ametnik, kes vastutab planeeringu seaduspärase läbiviimise eest. Temaülesandeks peab olema ilmunud planeeringukavatsusest teavitamise ja kõikidehilisemate planeeringu korraldamist kajastavate teadete, s.o ajalehtede või nendesilmunud artiklite ja teadete koopiate arhiveerimine. Koopiate puhul on oluline, etneil kajastuksid andmed lehe ilmumise päeva kohta (vt illustratsioon XI). Kui teadeilmub raadios või televisioonis, siis saab selle tõestuseks teabe esitajalt tõendi, kuskajastub loetud teate sisu ja esitamisaeg.

Planeeringu algatamisest õigeaegselt teatamata jätmine on olnud seniajani kõigelevinum planeeringuprotsessi viga Eestis. Algatatud üldplaneeringust ja selleeesmärgist (vt illustratsioon XIII) tuleb teatada kohalike või maakondlike massi-teabevahendite kaudu ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsusetegemist volikogu poolt. Soovitatav on teavitada nii maakondlike kui kohalikemassiteabevahendite kaudu, kuna sel juhul levib info käivitatavast planeeringustkiiremini.

. XIII Audru valla üldplaneeringu algatamisotsuse teade “Pärnu Postimehes”.9. novembril 1995 algatatud üldplaneeringu kohta ilmus teade 15. novembril1995, seega seaduses ette nähtud kuu aja jooksul. Arhiveerimisel peab teatelolema avaldamiskoht ja -aeg, et järelevalve teostaja saaks selle tõesust kiirestikontrollida.

Juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et enamik planeeringuprotsessijooksul toimuvaid konflikte tuleneb väärarusaamadest. Neid saab välti-da objektiivse info jagamisega. On teada, et konflikti on alati lihtsam jaodavam vältida või ennetada, kui hiljem lahendada. Seega tulekstõsiselt suhtuda kohustusse teavitada inimesi mitte ainult algata-misotsusest, vaid ka planeeringu eesmärkidest ja küsimustest, midaplaneeringuga on kavas lahendada. Soovitatav oleks kohalikus lehesavaldada pikem ülevaade omavalituse senistest arenguprioriteetidestning planeeringute koostamise hetkeseisust (nii talitati näiteks Viimsi

valla mandriosa üldplaneeringu käivitamisel 1999. aasta alguses), samutiplaneeringuprotsessi kavandatud kiirusest ning avalike arutelude toimumiskohast jaoletatavast ajast ning arvamuste avaldamise võimalustest. Paljudel juhtudel onolnud kasu kontaktisiku nime ja kontaktandmete äratoomisest. Kontaktisikuolemasolu lihtsustab huvitatud isikutel oma arvamuste teatavakstegemist jubaplaneeringu algstaadiumis.

Planeeringu koostamisel kehtib reegel: mida varem eri arvamustest teadasaadakse, seda lihtsam on neid arvesse võtta.

9.2 Üldplaneer ingu koostamine

§ 13. Planeeringu tegemise õigus

Planeeringut võivad koostada või selle koostamist juhtida vastavate erialade kõrg-haridusega spetsialistid, kellele kohalik omavalitsus on planeeringu koostamiseülesandeks teinud.

§ 14. Planeeringu koostamiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavus ja säilitamine

(1) Planeeringu koostamiseks vajalikku informatsiooni on planeeringualal asuvad või


Entec AS 2000 51

planeeringuala kohta käivat informatsiooni valdavad isikud kohustatud tasuta andmaplaneeringu koostamist korraldavale kohalikule omavalitsusele või tema pooltvolitatud planeeringu koostajale.(2) Planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus on kohustatud tagamaplaneeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ningkättesaadavuse huvitatud isikutele.

§ 15. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal

(1) Kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutiseehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering muudab sellemaa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- jaehitustingimusi ning krundi ehitusõigust.(2) Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks.(3) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelukehtestamist.(4) Ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, kedaehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul, arvates ehituskeelu otsuse tegemisepäevast.

§ 16. Koostöö planeeringute koostamisel

(1) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringualakinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. Planeeringu lähteseisu-kohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus avalikkearutelusid.(2) Üldplaneering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusesse jäävate kohalikeomavalitsuste ja vastava maavalitsusega.

Üldplaneeringu koostamine sisaldab endas üksteisele järgnevaid tööetappe, millekäigus kogutakse informatsiooni, tehakse uurimistöid, täpsustatakse eesmärke, ana-lüüsitakse võimalikke mõjusid keskkonnale, kuulatakse huvigruppide seisukohti.Planeeringu koostamist tuleb käsitleda protsessina, kus igal tööetapil on omatähendus ja mõju lõpptulemusele.40

9.2.1 Planeeringuülesande formuleerimine ja algandmete kogumine

Eduka planeeringuprotsessi eelduseks on planeeringuülesande täpne formuleeri-mine. Planeeringu koostamise algetapis on valla- või linnavalitsusel soovitatav(eriti esimene üldplaneeringu koostamise puhul) ära määrata lähtekohad ja-ülesanded, mida ta tahab saavutada. Lisaks sellele on valla ja linna üldplaneeringukoostamiseks vaja tunda omavalitsuse ja asukoha ning maastiku eripära, ajaloolisekujunemise tagamaid, sotsiaalset tausta, keskkonnakaitseprobleeme, majanduslikkeeeldusi jne. Need andmed tuleks omavalitsusel koondada planeeringu lähte-materjalidena ühtede kaante vahele (vt illustratsioon XIV).

40 Veersalu, Tuuli. Lähteülesanne üldplaneeringus. Kolga-Jaani valla näitel. Bakalaureuse astme lõputöö.

EPMÜ Keskkonna Instituut, Tartu, 1998.


52

. XIV Häädemeeste valla üldplaneeringu lähteülesande ja lähteandmete kausta sisukord. Töö koostasvalla ehitusnõunik koostöös valla teiste ametnikega. Konsultant kaasati kui nõuandja.

Lisaks lähteülesandele võivad osutuda vajalikuks mitmed uuringud (näiteksliiklusuuringud) ja analüüsid (näiteks avaliku sektori investeeringute analüüs,rahvastiku tööhõive analüüs jne), mille alusel saaks langetada edasisi planeeringu-otsuseid. Järgnevalt on näitena esitatud Tartu üldplaneeringu teemaskeem(vt illustratsioon XV).

HÄÄDEMEESTE VALD. ÜLDPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Koostaja: Häädemeeste vallavalitsus, Häädemeeste 1997Konsultant: AS Entec

SISUKORD:

EESSÕNA 4ÜLDPLANEERINGU TAGAMAADEST JA EESMÄRKIDEST 5ÜLEVAADE HÄÄDEMEESTE VALLAST 1997. AASTA SEISUGA 81. ASEND 81.1. Pindala ja rahvaarv 81.2 Asustus 82 TERRITOORIUMI JAOTUS 82.1 Keskused 82.2 Puhkealad 93 LOODUSKESKKOND 93.1 Kliima 93.2 Loodusvarad 93.3 Põhja- ja pinnavesi 93.4 Jõgede valgalad 93.5 Meri ja rannaalad 93.6 Kaitsealad 104 REKREATSIOONIRESSURSID 105 SOTSIAALNE TAUST 105.1 Elanikkonna struktuur ja rahvaarvu dünaamika 105.2 Lasteaiad, koolid 105.3 Tööturg 105.4 Vanurite hoole 106 KULTUUR 106.1 Raamatukogud 106.2 Sportimisvõimalused 116.3 Vabaõhuüritused 116.4 Kirik 116.5 Kalmistud 116.6 Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised 116.7 Seltsid, vallaelu kajastamine 117 TEENINDUS JA KAUBANDUS 117.1 Sideteenused 117.2 Meditsiiniline teenindus ja tervishoid 118 TURVALISUS JA POLITSEI 118.1 Päästeteenistus 118.2 Kaitseliit 119 KOMMUNIKATSIOONID, TEED JA ÜHISTRANSPORT 129.1 Telefonside 129.2 Elektrivõrk 129.3 Teed ja ühistransport 1210 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 1210.1 Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed 1210.3 Prügimajandus 1211 ETTEVÕTLUS 1311.1 Põllumajandus 1311.2 Kalandus 1311.3 Metsamajandus 1312 SÕPRUSSIDEMED JA SUHTED NAABEROMAVALITSUSTEGA 13HÄÄDEMEEESTE VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE 14HÄÄDEMEESTE VALLA ARENGUEELDUSED 16SWOT - HÄÄDEMEESTE PIIRKOND 16SWOT - KABLI 17SWOT - TREIMANI-IKLA PIIRKOND 18SWOT - MASSIARU PIIRKOND 19SWOT - HÄÄDEMEESTE VALD 20HÄÄDEMEESTE VALLA ARENGUEELDUSED 21LISA 1: HÄÄDEMEESTE VALLA SUUREMAD TÖÖANDJAD 1997.A. 22LISA 2: ANKEETKÜSITLUSE KOKKUVÕTE 23LISA 2: ANKEETKÜSITLUSES SOOVITAVAD UUED TEENINDUSASUTUSED 27KASUTATUD MATERJALID 28

KAART: OLMASOLEV MAAKASUTUS JA SELLE PIIRANGUD M 1:10000


Entec AS 2000 53

. XV Tartu linna liiklusskeem Tartu linna üldplaneeringust. (Tartu linnainvesteeringute kaart, Tartu linnavalitsus, 1999).

Lähtudes sellest, et planeeringuga lahendamist vajavatest probleemideston teadlikud kohapealse omavalitsuse töötajad ja selle territooriumigaseotud inimesed, ei ole otstarbekas seda tööd tellida konsultandilt.

Andmeid kogudes tuleks järgida püstitatud lähteülesannet, st tegelda vaid selliseinformatsiooni kogumisega, tänu millele on võimalik seatud ülesanded lahendada.Kokku kogutud ja esialgselt süstematiseeritud lähtematerjalid aitavad pöörataplaneerija tähelepanu info kogumise asemel omavalituse tuleviku planeerimisele.

Lähtematerjalidega kursisolek aitab probleemide lahendamiseks kavandadaomavalitsuse pikemaajalist arengustrateegiat (vt järgmine ptk). Selle aluselmääratletakse omakorda konkreetsed maakasutus- ja ehitustingimused omavalitsuseeri osades ning vormistatakse planeeringukaart, mis kokku moodustavad üld-planeeringu. Seatud lähteülesanne ja olemasoleva informatsiooni kirjeldus(nn lähteandmed) ei pea seega olema üldplaneeringu koosseisus. Needmoodustavad pigem taustsüsteem tulevikku suunatud planeeringuotsuste lange-tamisele.

Seadus ei nõua eraldi lähtematerjalide koostamist. Seaduses on loetletud ülesanded,mida üldplaneering peab lahendama (vt ptk 8). Lähtematerjalide kogumise,süstematiseerimise ja analüüsimise etapp võimaldab käsitleda üldplaneeringulepandud ülesandeid konkreetsemalt, arvestades iga planeeritava omavalitsuseindividuaalsust ja soovitud eesmärke. Seega ei ole selliselt toimimine otseseltkohustuslik, vaid soovituslik, ning võimaldab omavalitsusel selgitada, mida ta isekoostatavalt üldplaneeringult ootab.

Lähtematerjali kokkupanek võimaldab:

1. saada ülevaadet planeeritava territooriumi looduslikest, majanduslikest jttingimustest ning lahendamist vajavatest probleemidest;

2. luua süstematiseeritud infokogumi, millele saab tugineda valla või linnaarengustrateegia väljatöötamisel ja infobaaside loomisel;

3. kontrollida olemasoleva info õigsust planeeringu koostamise algstaadiumis;4. pöörduda eri ametkondade ja naaberomavalitsuste ning elanike, ettevõtjate jt

huvitatud osapoolte poole, et saada teada, millised on nende huvidplaneeritava territooriumiga seoses;

5. tuua välja omavalituse poolt konsultandile esitatavad soovid ja nõudmised.

9.2.2 Küsitlused

Lisateavet olemasolevast olukorrast võib saada küsitluste kaudu. Kõigelevinumaks võib pidada elanikkonna küsitlust. Sellega on võimalik selgitadaelukeskkonnaga rahulolu ja selle parandamise võimalusi. Elanikkonna küsitlusepeamiseks miinuseks senises praktikas on vastajate väike arv, mis on jäänudenamasti 5–15% vahemikku. Ankeetküsitluse korraldamisega tegelevad üldjuhulomavalituse töötajad. Ankeedid tuleks vastamiseks välja panna kauplustesse (vallaääremaadel on kauplus tihti ainuke regulaarselt külastatav koht), raamatukogudesseja postkontoritesse või toimetada isiklikult vastaja kätte. Viimane on üsna kulukasja aeganõudev toiming ega suurenda eriti vastajate arvu. Küsitluslehti on avaldatudka kohalikus ajalehes (nt Sindi linnas) või toimetatud otse kõigi elanike


54

postkastidesse (nt Paldiski linnas trükiti ja jaotati 3000 ankeeti, millele laekus 111vastust).

Järgmisel lehel ongi toodud Paldiski linna ankeetküsitluse eestikeelne osa.Küsitluse teine pool oli vene keeles ning lisaks oli küsitlusele lisatud Paldiski linnaterritooriumi põhimõttelist tsoneerimist kajastav ettepanek ja linna hetkeolukorratutvustus. Nii küsitlus kui tutvustus oli trükitud A3 formaadis lehele nelja-värvitrükis.

ANKEETKÜSITLUS PALDISKI LINNA ELANIKELE

Hea Paldiski linna elanik!

Koostamisel on Paldiski linna üldplaneering. Selleks, et planeeringu tulemus oleks Sulle vastuvõetav, oleme huvitatud Sinuarvamustest. Tehes meiega koostööd, aitad ise kujundada endale meeldivat ja inimväärset elukeskkonda. Juhul kui Sul jääb vastustejaoks ruumi puudu jätka vastamist lisalehel, tuues vastuse ees ära küsimuse numbri).

Kas Sulle meeldib Paldiskis elada? jah ei Miks?

Ettevõtlus ja töökohad:1. Kas Sul on hetkel töökoht? jah ei2. Kas Sa töötad Paldiskis? jah ei3. Mis tüüpi ja millise põhitegevusalaga ettevõtteid oleks vaja rajada Paldiski linna? Millisesse konkreetsesse kohta?

Teenindavad asutused:4. Kas Sa oled rahul olulisemate sotsiaalteenindusasutustega (kool, lasteaed, ujula, huvikeskus, raamatukogu, juuksur, kauplus)? jah ei Kui ei, siis miks?

5. Milliseid uusi teenindusasutusi oleks vaja rajada Paldiski linna? Kuhu?

Elamuehitus:6. Kas Paldiski linnas on kohti, kus peaks hooneid lammutama või kuhu peaks kindlasti midagi juurde ehitama? Milliseid?

7. Millist tüüpi majas elad Sa 5-10 aasta pärast? ühepereelamu ridaelamu korterelamu mingi muu. Mis?

Keskkonna olukord, looduskaitse:8. Kas Sa oled rahul oma koduümbruse keskkonna olukorraga? jah ei Mida võiks muuta?

Teed ja kommunikatsioonid :9. Kuidas Sa tavaliselt linnas liikled?

jalgsi jalgrattaga autoga millegi muuga. Millega?

10. Kas Sa näed probleeme linna liikluskorralduses? jah ei Kui jah, siis milliseid ja kuidas neid lahendada?

11. Kas oled rahul parkimisvõimalustega Paldiski linnas? jah ei12. Kui ei, kas ja kus kohas oleks vaja olukorda parandada?

13. Kas olemasolev ühistranspordivõrk on rahuldav? jah ei14. Kui ei, siis mis peaks olema teisiti?

15. Kas Sul on võimalus kasutada isiklikku või avalikku telefoni/telefoniautomaati? isiklikku telefoni telefoniautomaati puudub kasutamisvõimalus

Linna areng:16. Kas Sa oled rahul Paldiski linna praeguse haldusjaotusega (linna piiridega)?

jah ei Kui ei, siis miks?

17. Milliseks peaks Paldiski linn arenema lähima 10-15 aasta perspektiivis? Mis peaks olema teisiti?

18. Millega oleksid Sina nõus Paldiski linna arengus kaasa lööma?

19. Milles näed Paldiski linna peamisi arenguvõimalusi?

Võibolla on Sul mõni täiendav ettepanek?


Entec AS 2000 55

Planeeringu koostamisest Paldiski linnas

Paldiski linna üldplaneeringu koostamine toimub Paldiski linnavalitsuse ja konsultatsioonifirma AS Entec koostööna. Kirjalikkeettepanekuid ja seisukohti planeeringu suhtes võib tuua Paldiski linnavalitsusse. Oleme valmis vastama linna elanike küsimustele niiplaneeringu kui planeerimisprotsessi kohta. Ootame kõigi elanike osalemist planeeringupäevadel (läbiviimise aegadest ja kohtadestteatatakse täiendavalt ajalehtedes Harjumaa ja Lääne-Harju Ekspress ning Paldiski kaabeltelevisioonis).

Jõudu ja jaksu Sulle!Paldiski linnavalitsus

Rohkem tulemusi annab ettevõtjate (sh talunike) küsitlus. Eestis on ettevõtjatelesuunatud küsitlusankeete levitatud ettevõtluse arendusprojekti raames (nt Märjamaavallas). Peamine eelis elanike üldise küsitluse ees on suurem vastajate arv(umbes 40%) ja vastuste suurem informatiivsus (saab teada ettevõtja nägemusetema tegevusvaldkonna arengust omavalituses).

Kõige suurem vastajate arv (70–90%) on seniajani olnud õpilaste seas läbiviidudküsitlusel. Planeerimiseks kasulikku infot annavad seejuures keskkooliõpilaste võipõhikoolilõpetajate küsitlused. Algkoolilapsed ei ole küsitlusteemaga eriti kursis javastavad võimaluse korral, et ei tea. Küsitluse asemel võib koostöös koolidega lastakeskkooli või põhikooli viimase klassi õpilastel kirjutada kirjandi (nii on tehtudnäiteks Palupera ja Puka vallas). Kirjanditest saab teada noorte suhtumise omakodukoha perspektiividesse.

Kui planeerijaks on konsultant, võib rääkida ka valla- või linnaametnikeküsitlusest. See viiakse läbi ettevalmistatud küsimustiku alusel vestluse vormis.

Eesti senine küsitluspraktika tunnistab, et küsitlustulemuste kaudu ilmsikstulevatest probleemidest ollakse omavalitsuses tavaliselt teadlikud. Kõige enam uutteavet on andnud ettevõtjate-talunike küsitlused. Sageli on selgunud, et ettevõtetelon hoolimata asukohast turualad ja -sidemed üle Eesti või koguni väljaspoolriigipiire. Õpilaste ettepanekud on küllaltki julged ning samas omavalitusele paljusüle jõu käivad, lähiaastate perspektiivis utoopilised. Samas soovivad õpilasedomavalituse asjadega kursis olla ning on valmis kaasa lööma valla arendamises,kuid neile on vaja juhti.

Küsitlustest selguv avalik arvamus aitab eelkõige arvamusi ja soove tundmaõppida ning arengusuundumuste tausta kujundada. Otseselt üldplaneeringussesaab sealt vähe üle võtta. Infot saadakse enamasti ikkagi tuginedes spetsialistideütlustele, omavalitsuse andmebaasidele ja kirjandusele. Siinkohal juhimetähelepanu asjaolule, et planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt on planeeringualakohta käivat informatsiooni valdavad isikud kohustatud andma seda tasutaplaneeringu koostamist korraldavale kohalikule omavalitsusele või tema pooltvolitatud planeeringu koostajale.

9.2.3 Üldplaneeringu aluseks on omavalitsuse arengustrateegia

Üldplaneeringuga kavandatakse territoriaal-majandusliku arengu põhisuunadkestva ja säästva arengu tingimustes. Seega tuleb üldplaneeringut läbi viies väljatöötada omavalitsuse arengustrateegia (soovitud tulevikupildi saavutamise viis) jaselgitada arenguprioriteedid. “Arengustrateegia peab sündima tulevikukujutlusena,mida järgitakse ja realiseeritakse. Valiku mõttes peab subjekt tegema valikuolevikus: kas mõelda tuleviku üle või mitte ja mõju üle, mida mõtlemine tuleviku


56

üle võib avaldada tegevusele praegu.”41 Strateegia on vajalik selleks, et saavutadatasakaal muutuvates keskkonnatingimustes. Strateegia hõlmab kaugemateeesmärkide seadmist, jõudude paigutust, ressursside jaotamist, vahendite loomisteesmärkide saavutamiseks, tegevusahelaid ja nende koostoimet.

Strateegia on aluseks otsustamistele. Planeeringuga tutvuja peab seda lugedesaru saama arengu põhieesmärkidest ja otsuste langetamise tagamaadest. “Ideedkorrastuvad kirjelduste teel, ilma milleta pole mõttekett jälgitav või sünteesitav.”42

Seetõttu on jutustavas vormis üldplaneeringu tekst ka aastate pärast arusaadavplaneeringuprotsessist eemal olnud osapooltele.

Lähtuvalt omavalitsuse arengusuunitlustest ja olemasolevatest piirangutestmääratakse maakasutus ning ehitamisprintsiibid valla või linna territooriumil.Tundes omavalitsuse majanduslikke eeldusi, sotsiaalset tausta, keskkonna-kaitseprobleeme jne, saab arengustrateegia elluviimiseks valida sobivaidtegutsemisviise. “Narratiivid lubavad ühiskonnal määratleda kompetentsusekriteeriumi ja sellega arvestades paika panna, mida ühiskond suudab teha või onvõimeline tegema oma sisemiste ressursside najal.”43 Jutustavas vormis nägemussoovitavast tulevikust, kus sündmused on esitatud nende ajalises järgnevuses, aitabpaika panna seda, mida suudame soovitava tulevikustsenaariumi elluviimiseks iseära teha, ja selle, milleks me vajame abi väljastpoolt.

Planeering hõlmab paljusid probleeme ja eluvaldkondi ning arengustrateegiakavandamine peab toimuma valla- ja linnaelanike ning teiste huvitatud isikute kaas-abil ja ühistööna.

9.2.4 Huvitatud isikute kaasamine

Planeerimis- ja ehitusseadus tagab planeeringuala kinnisasjade omanikele,elanikele ja teistele huvitatud isikutele võimaluse osaleda planeeringukoostamises. Samas peab planeeringu koostamises osaleda soovija olema ka iseaktiivne ja hoidma end kursis kohaliku omavalitsuse poolt kavandatavate jaläbiviidavate planeeringutega.

Planeeringu eduka koostamise eeldus on kohaliku omavalitsuse dialoog japrobleemide arutelu elanikega. Planeering hakkab tulevikus kujundama elukesk-konda, seepärast on vaja elanikke aktiivselt kaasata. Võimalus osaleda avalikel töö-koosolekutel ja aruteludel tuleb anda kõikidele asjast huvitatutele. Selleks teavitabkohalik omavalitsus planeeringuprotsessi kulgemisest kohalikes või maakondlikesmassiteabevahendites (vt illustratsioon XVI). Soovitatav on kutsuda üld-planeeringu koostamisega tegelevatesse töögruppidesse inimesi (näitekspotentsiaalseid investeerijaid, kohalikke ettevõtjaid, kultuuritöötajaid, õpetajaid,ametkondade esindajaid jne), kes soovivad arengustrateegia ja selle baasil sündivaplaneerimisettepaneku koostamises osaleda. Peale massiteabevahendite tuleksseda teha ka kirja ja telefoni teel.

41 Loogma, K. Tuleviku-uuringud ja stsenaariumimeetod. Akadeemia nr 3, 1997. 42 Kaplan, Thomas J. Reading Policy Narratives: Beginning, Middles, and Ends. - The Argumentative Turn in

Policy Analysis and Planning. London, 1993, lk 172. 43 Lyotard, Jean-François. The Postmodern Condition: A Report on Knowledge. Theory and History of

Literature, Volume 10, University of Minnesota, 1984, lk 20.


Entec AS 2000 57

. XVI Audru valla üldplaneeringu avaliku planeeringupäeva teade “Pärnu Postimehes”.

Planeeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatakse ning rühmatöid viikseläbi avalikel planeeringupäevadel või aruteludel,44 mille optimaalne arv on üld-planeeringu puhul enamasti 3–5. Suuremate probleemide osas konsensuselejõudmine eeldab tõenäoliselt veelgi rohkem avalikke töökoosolekuid.

9.2.5 Avalike planeeringupäevade läbiviimine

Esimene planeeringupäev tuleks korraldada kohe pärast planeeringu algatamis-otsuse langetamist ja sellest avalikkuse teavitamist. Planeeringu algatamisest jaesimesest planeeringupäevast on kasulik teavitada korraga.

Esimesel avalikul planeeringupäeval peaks omavalitsus ja/või konsultant andmakohaletulnutele lühiülevaate planeeringuprotsessist ning õigustest ja võima-lustest selles osaleda. Üldplaneeringuga lahendatavate probleemide ja omavalitsusearenguvõimaluste selgitamiseks on otstarbekas läbi viia ka rühmatöö. Esialgsearvamuse teadasaamiseks on laialt levinud SWOT-analüüs. SWOT-analüüsi mõistetuleneb ingliskeelsetest sõnadest Strengths (tugevused või tugevad küljed), Weak-nesses (nõrkused või nõrgad küljed), Opportunities (võimalused) ja Threats (ohud)ning seda analüüsi kasutatakse üldplaneeringu puhul valla või linna ning selleterritooriumi nimetatud omaduste väljaselgitamiseks. SWOT-analüüs on eelkõigeinimeste laiema ringi koondarvamus, mida saab ära kasutada arengustrateegiapõhisuundade läbimõtlemisel.

Planeeritaval alal esile tulnud tugevaid ja nõrku külgi, võimalusi ja ohte arvessevõttes on SWOT-analüüsi abil võimalik välja selgitada lahendamist vajavaidprobleeme. Üldplaneeringu lähtekohaks oleva arengustrateegia koostamisel saabSWOT-analüüsi kasutada kui lähtematerjali väljapakutud võimaluste reali-seerimiseks ja ohtude neutraliseerimiseks. Tugevate ja nõrkade külgede välja-toomise kaudu selguvad ka küsimused, mida tuleb arengustrateegia koostamiselarutada, et mõjutada arengut soovitud suunas.

Üks arengustrateegia põhiaspektide väljaselgitamise ja edasiste maakasutus-tingimuste määramise võimalus on luua omavalitsuse töötajatest, volikoguliikmetest jt huvitatud osapooltest koosnevad töörühmad. Töörühmade töö tulekskorraldada avalike planeeringupäevadena, neid võiks olla kaks kuni kolm.Töörühmad peaksid hõlmama mitut eluvaldkonda, et käsitleda arenguküsimusilaiemalt kui ühe valdkonna raames. Valla või linna haridusspetsialistidest töörühmkoostaks küll väga hea hariduse arendamise kava, kuid haridusküsimuste tähtsustteiste valdkondadega võrreldes ta kindlaks teha ei saaks. Väiksemate omavalitsuste

44 Planeerimis- ja ehitusseaduse § 16 nõuab lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks avalike

arutelude (vähemalt kahe arutelu) korraldamist.


58

(kuni 10 000 elanikku) puhul on end õigustanud kolme põhitöörühma kasutamine(nii toimiti näiteks 1996. aastal kehtestatud Audru valla üldplaneeringut koostades).

1. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna töörühm.2. Majandus- (sh põllu- ja metsamajandus), ettevõtlus- ja turismivaldkonna

töörühm.3. Maakasutus-, infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonna töörühm.

Suuremates linnades on igas valdkonnas probleeme ja lahendamist vajavaidküsimusi tunduvalt rohkem kui väiksemates omavalitsustes. Näiteks tuleks linnadepuhul infrastruktuuri vaadelda eraldi, kuna liiklusskeem on linnas üksvõtmeküsimusi. Tekib teisigi süvendatud käsitlemist vajavaid probleeme. Seegapole võimalik anda universaalset retsepti, millised töörühmad moodustada. Kõiksõltub konkreetse omavalitsuse probleemidest ja seatavatest arengueesmärkidest.

Töövõimelised on üldjuhul 3–12 inimesest koosnevad töörühmad. Kui osaledasoovijaid on enam kui 3x12 (3 on oletatav töörühmade arv ja 12 osalevate inimestearv), peaks moodustama topeltarvu töörühmasid iga teemavaldkonna või osadeteemavaldkondade kohta. Selliselt toimimine võimaldab iga küsimuse lahenda-miseks välja töötada alternatiivseid võimalusi. Kui sama valdkonna töörühmadjõuavad aga eraldi ühesuguste arusaamadeni, jääb üle tõdeda, et omavalitsusetuleviku kujundamise suhtes ollakse ühte meelt.

Töörühmad peavad oma ideed visandama või kandma pliiatsitega valla või linnakaardile, tekstina panema kirja A4 formaadis lehtedele. Oleks hea, kui keegitöörühmast oskaks teksti arvutil vormistada, et sinna saaks sisse viia arutelu käigustehtud täpsustusi ja lisada nüansse. Kui töörühmad on oma nägemusepaberkaartidel ja tekstiliselt esitlemiskõlbulikuks vormistanud, tuleks see avalikularutelul või temaatilisel planeeringupäeval avalikkuse ees ette kanda. Kuierinevate rühmade arvamused on lahknevad, tuleb lahkarvamust põhjustanud teemaveel kord läbi vaielda ja selle lahendamises kokkuleppeni jõuda.

Koostatud materjalid ning vaheotsuste protokollid (miks valiti ühe või teise rühmapakutud alternatiiv) tuleb säilitada. Nende baasil saab vajaduse korral kontrollida,kust üks või teine lahendus planeeringusse tuli.

Saadud rühmatöö(de) tulemuse vormistamine ühtseks planeerimisettepanekukspeaks olema planeerija või konsultatsioonifirma kohustus. Soovitatav on tutvustadavalminud planeerimisettepanekut avalikkusele enne planeeringu ametlikuleavalikule väljapanekule esitamist. Siis saavad töörühma liikmed näha oma töötulemust ja läbi arutada arusaamatuks jäänud küsimused. Töörühmade liikmedpeaksid külastama ka üldplaneeringu avalikku väljapanekut, et kontrollida, kasnende ideid on arvestatud, ja kas need on jõudnud kohale sel kujul, nagu nad needomavalitusele ja planeerijale edastasid.

Eespool toodu pole ainuke võimalus huvirühmade arvamust teada saada. Võimalusiarengustrateegia põhiseisukohti välja selgitada on mitmeid. Toome siinkohal ühenäite arengukavast lähtuva planeeringu kohta.

Märjamaa vallas käis üldplaneeringu koostamisega rööbiti arengukava koostamine.Arengukava üldpõhimõtted olid juba enne üldplaneeringut kokku võetud ja neissesuhtuti kui üldplaneeringu koostamise alusmaterjali. Arengukava koostamisel osalessadakond inimest ja koostamine viidi läbi vallavanema eestvedamisel.


Entec AS 2000 59

Käsitluse all olevad teemad olid jaotatud paarikümne töörühma vahel. Töörühmadejuhid valisid endale meeskonna (4–5 inimest). Iga teema kohta kirjutati kokkuvõte,mida levitati kõikidele teistele gruppidele ja kanti ette arengukonverentsil, kuhu olidkutsutud kõik arengukavaga tegelnud inimesed. Konverentsi teises osas jätkatimeeskonnatööd. Selleks grupeeriti töörühmad viie põhiteema alusel. Konverentsilosales ajakirjanik, kes toimunut avalikkusele kajastas.

Seega tegeldi valla arenguga Märjamaal juba enne üldplaneeringu koostamist paaraastat ja sellega oli kursis palju inimesi. Üldplaneeringu-teemaline ajurünnak vallavõtmeisikute osavõtul oli selle loomulikuks jätkuks ja see viidi läbi kahepäevaselväljasõidul. Töö käigus joonistati valmis esialgne üldplaneeringu lahendus, arutati läbikõik planeerimis- ja ehitusseadusega sätestatud üldplaneeringu ülesannetest tulenev jakohandati see valla vajadustest lähtuvaks. Arutelu helisalvestati ning tulemused pandikirja pidepunktidena. Need said omakorda aluseks üldplaneeringu koostamisele.Konsultant (OÜ Disarek) osales andmete koguja ja süstematiseerijana (lähteülesanne),nõuandjana ja töö ühtseks tervikuks koondajana.

Üldplaneeringu lähtekohaks olevat arengustrateegiat koostades tuleb ära kuulatakõigi osapoolte seisukohad. Ühtki ideed ei tohi eos rumalaks või naeruväärsekstunnistada. Kui ideed omavahel ei haaku, võib ühe planeerimisettepaneku asemelkoostada neid mitu. Nende baasil saab pärast põhjalikumat analüüsi välja valida võisünteesida lõpliku planeerimisettepaneku.

Keskkonnaküsimuste (suuremate rajatiste paigutamine, uue maanteetrassi valikudjne) üleskerkimisel on otstarbekas läbi viia keskkonnamõjude hindamise protsess,45

(vt ptk 9.2.7), mis võimaldab välja tuua planeeringulahenduste valikukriteeriumidkeskkonna säästva kasutamise aspektist.

Planeeringu ja omavalitsuse arengustrateegia koostajail tuleb meeles pidada, etlooduskeskkond on ressurss, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.Soovitatav on tutvuda Eesti keskkonnastrateegiaga,46 kus on kirjas looduskasutusening keskkonnakaitse arengusuunad ja põhiülesanded aastateni 2000 ja 2010.

Lähtuvalt keskkonna arvestamise vajadusest tuleb üldplaneeringus kajastada kesk-konna olukorda, keskkonnaprobleemide lahendamise võimalusi ja nõudeid, midaesitatakse uutele tööstushoonetele või -piirkondadele ning tehnilistele rajatistele.Nõuete täpsustamiseks soovitame kaasata mitme ametkonna spetsialiste (nt Teede-valitsusest, Maavalitusest jne). Maakasutus omavalitsuse territooriumil peabharmoneeruma meid ümbritseva looduskeskkonnaga. Selle saavutamiseks on vajaiga koha puhul eelistada just sinna sobivat maakasutusvormi ja -ulatust. Juhul kuiüldise arengu nimel ongi vaja kuhugi paigutada olemasolevat keskkonda häirivaiseloomuga maakasutust (nt suurtööstust, ladusid, kaubasadamaid, jäätmehoidlaidjne), siis võib seda teha vaid seal, kus keskkonnale tekitatav kahju on kõikikeskkonda mõjutavaid faktoreid arvestades kõige väiksem. Vastavalt säästvaarengu seadusele47 võib omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise õigustkooskõlas seadustega kitsendada, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonnaühisvara ja rahvuslikku rikkust.

9.2.6 Alternatiivsed planeeringulahendused

45 Vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse § 22 lg 4 on planeeringu üle järelevalvet teostaval maavanemal

õigus nõuda keskkonnamõjude hindamist või keskkonnaekspertiisi. 46 Eesti keskkonnastrateegia, RT I 1997, 26, 390. 47 Säästva arengu seadus, RT I 1995, 31, 384.


60

Tihtipeale võib huvigruppide soovil osutuda vajalikuks koostada ühe asemel mituplaneerimisettepanekut. Selline vajadus tekib harilikult siis, kui ühe ja sama alaarendamiseks on välja pakutud lahknevaid ideid. Eesti senises planeerimispraktikason kolm lahendust ühe ala kohta välja pakutud Naissaare üldplaneeringukoostamise käigus. Sellest on pikemalt juttu järgnevas peatükis keskkonnamõjudehindamise kontekstis.

Naissaare üldplaneeringu koostamise ajal seati kokku vaheraport, kus olid niitekstiliselt kui graafiliselt ära toodud erinevate planeeringuvariantide kirjeldused.Kaks planeeringuvarianti vormistas konsultant, tuginedes huvirühmade ja oma-valitsuse arvamusele. Kolmanda edastas vormistatud kujul planeerijale sellenägemuse realiseerimisest huvitatud isikute grupp. Järgnevas tabelis (tabel III) onlühidalt kirjeldatud Naissaare üldplaneeringu koostamise ajal vaadeldud kolmpõhivarianti, võrdluseks on toodud kaks 0-varianti.

Variant 0- Saar jääb saatuse hooleks, puuduvad konkreetsed tegevuskavad. Planeeringu koostamiseaegne olukord jätkub.

Variant 0+ Saarel tehakse edasilükkamatuid korrastustöid, võimalik on vähese ulatusega ehitus-tegevus ja saare kasutamine, saarel liikumist reguleeritakse. Planeeringu koostamiseaegne olukord paraneb.

Variant 1 Asustuse ja turismi või puhketegevuse oluline lisandumine, ühendusteede parandamineja saare osaline väljaehitamine, teeninduse ja ehitustegevuse lisandumine, reguleeritudliikumine saarel.

Variant 2

Asustuse ja tegevuste oluline lisandumine, uued liikumisteed saarel, mitmekesineteenindus, turismile orienteeritus, reguleeritud liikumine.

Variant 3 Põhimõtteline ja teoreetiline alternatiivne võimalus rajada kaks pilvelõhkujate gruppi.Tegevus keskendub saare lõuna- ja põhjatippu, vahepealset territooriumi ei kasutata.Maakasutuse ja tegevuste sisu sõltub variandi ellurakendamise ulatusest ja planeeringust,variandi maksimumlahenduse kohaselt asub saarele elama kümneid tuhandeid inimesi.

Tabel III. Naissaare üldplaneeringu alternatiivvariandid.

Mitme planeeringulahenduse olemasolu võimaldab keskkonnamõju hindamisekaudu anda otsustajale kriteeriumid, millest lähtuda pakutud lahenduste üleotsustamisel. Lisaks keskkonnamõjude analüüsile saab lahendusvariante vaadeldaka majanduslikust aspektist, viies läbi tasuvusuuringu (ingl k feasibility study).Tihti on otstarbekas erinevaid variante kombineerida, et nii jõuda kvalitatiivseltparemale tulemusele.

9.2.7 Keskkonnamõjude hindamise protsessi haakumine üldplaneeringu protsessiga

Keskkonnamõjude hindamise eesmärk on üldplaneeringu elluviimisest tulenevateotseste ja kaudsete keskkonnamuudatuste analüüs, võimalike kahjulike mõjudeprognoosimine ning vajadusel leevendavate meetmete väljapakkumine. Kesk-konnamõjude hindamise protsess peab juhtima otsusetegija tähelepanu kesk-konna arvestamise vajalikkusele. Keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseganäidatakse tegevustest tuleneda võivaid tagajärgi keskkonnale ning analüüsitakseerinevaid planeeringulahendusi. See annab planeeringu tellijale, koostajale jaavalikkusele teada, kuidas erinevad arengustsenaariumid mõjutavad loodus- ja kasotsiaal-majanduslikku keskkonda. Üldjuhul on muudatuste tegemine seda odavam,mida varasemas otsustamisstaadiumis need tehakse (vt illustratsioon XVII). Seegaon otstarbekas kaaluda planeeritava ala kujundamisvariante juba planeeringukoostamise algstaadiumis, et vältida hiljem planeerimisettepaneku muutmist võiprojekti elluviimise komplitseeritust.


Entec AS 2000 61

Keskkonnamõjude hindamise ja üldplaneeringu protsesside kokkupuutumist võimevaadelda kas juriidilisest aspektist48 või sisulistest aspektidest (arengu kavanda-mises/planeerimises, avalikus arutelus ning keskkonna kujundamises kokku-leppimine). Planeerimis- ja ehitusseadus viitab keskkonnamõjude hindamise vaja-likkusele kaudselt. Seaduse § 1 lõige 1 sätestab seaduse eesmärgina “…tagadavõimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonnakujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks jaterritoriaalse planeerimise sidumiseks”. Teisalt on planeeringu keskkonnamõjudehindamise aluseks säästva arengu seadus.49 Menetluses on uus keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse eelnõu, mis sätestab kesk-konnamõjude hindamise protsessi ning planeeringuga seoses ka strateegilise kesk-konnamõju hindamise vajalikkuse.

. XVII Mida varasemas otsustamisstaadiumis muudatus kavandatavasse projekti teha, seda odavamon selle sisseviimine. Kõige kallim on muudatusi teha ehitamise käigus (Kaur Lass, 1998).

Seni on keskkonnaekspertiisi tehtud planeeringu valmimise lõppjärgus.50

Planeeringu keskkonnamõju hindamine on otstarbekas läbi viia planeeringukoostamise käigus51 (vt illustratsioon XVIII), keskkonnamõju hindamise ava-likustamine aga koos planeeringu avalikustamisega. See protsess peaks olemaseostatud, algama lähteülesande püstitamisest ja kestma kogu planeerimisprotsessijooksul kuni planeeringu avalikustamise ja kehtestamiseni. Niikaua kuni uutseadust ei ole vastu võetud, on selliselt toimimine võimalik, kui selles järelevalvetteostava maavanemaga planeeringu algusstaadiumis kokku lepitakse.52

48 Planeerimis- ja ehitusseaduse § 22 lg 4 sätestab praegu järelevalvet teostava maavanema õiguse nõuda

keskkonnaekspertiisi läbiviimist järelevalve objektiks olevale planeeringule (kõik üldplaneeringud onjärelevalve objektid).

49 Säästva arengu seaduse, RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772 § 8 lõige 1 sätestab, et keskkonnaekspertiis onkavandatava tegevuse, nagu projekti, programmi, planeeringu keskkonnakaitse nõuetele ja säästva arengupõhiseisukohtadele vastavuse kohustuslik hindamine optimaalse lahendusvariandi leidmise huvides. Eestisenises planeerimispraktikas on keskkonnamõjude hindamisel arvestatud ka Valitsuse määrust“Keskkonnaekspertiisi tegemise kord”, RT I 1992, 50, 619, ning Keskkonnaministeeriumi 14. märtsi 1994.aasta määrust nr 8 “Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis".

50 Planeerimis- ja ehitusseaduse § 22 lg 4. 51 See nõue sisaldub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse eelnõus. 52 Selleks tuleks pärast üldplaneeringu lähtematerjalide valmimist pöörduda maavanema poole, et selgitada

keskkonnamõjude hindamise/keskkonnaekspertiisi vajadust. Otstarbekas on üldplaneeringukeskkonnaekspertiis läbi viia üldplaneeringu koostamisega paralleelselt.

Muudatuse sisseviimise maksumus

Otsustamisstaadium ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING PROJEKT EHITAMINE


62

. XVIII Keskkonnaekspertiis viiakse läbi valmis planeerimisettepanekule. Keskkonnamõjude hindamineon planeeringu koostamisega paralleelne protsess.

9.2.8 Keskkonnamõjude hindamise läbiviimine

Üldplaneeringu puhul võib eristada keskkonnamõjude hindamise eelfaasi jatäiemahulist keskkonnamõjude hindamist. Eelfaasis ehk eelhindamisstaadiumis(ingl k screening) selgitatakse keskkonnamõjude hindamise vajadus: antakseeelhinnang, kas ja mil viisil on keskkonnamõju hindamine vajalik. Üldplaneeringukeskkonnamõju hindamine piirdub sageli eelhindamisstaadiumiga, sest üld-planeeringu tasandil on määratud üldine maakasutuse sihtotstarve ning täpsemakskeskkonnamõjude hindamiseks ei ole tehtavad otsused piisavalt detailsed. Kuieelhindamise käigus jõutakse järeldusele, et üldplaneeringust ei tulene olulisi kesk-konnamõjusid, tuleb sellest üldplaneeringu koostamise käigus avalikkust teavitada.

Üldplaneering määrab planeeritava ala olulisemad kasutusviisid (maa-alade juht-funktsioonid), liiklusskeemi, kasutuspiirangud jmt. Ühelt poolt määratakse üld-planeeringu tasandil tehtavate otsustega võimalikud muudatused keskkonna-seisundis. Teisalt aga ei määra üldplaneering territooriumi kasutamist lõplikult ningtema keskkonda kujundav mõju ei ole üheselt hinnatav. Seetõttu on keskkonna-mõjude hindamine üldplaneeringus oluliselt keerulisem kui detailplaneeringus võimõne konkreetse objekti puhul. Üldplaneeringu keskkonnamõjude hindaja peabmeeles pidama, et üldplaneeringust lähtuvad edasised detailplaneeringud. Juhulkui üldplaneeringule tehakse vaid eelhinnang, kuid edasise planeerimise võiprojekteerimise käigus võidakse teha otsuseid, mille keskkonnamõjud vajavadpõhjalikku ja detailset analüüsi, peab üldplaneeringusse sisse kirjutamakohustusliku keskkonnamõju hindamise nõude teatavat liiki detailplaneeringuteja/või projektide puhul. Näiteks on Viimsi valla mandriosa üldplaneeringusjärgmine nõue:

Kõikidele Muuga sadama laiendusega seonduvatele detailplaneeringutele tulebkoostada keskkonnaekspertiis või keskkonnamõjude hindamine.

Kui üldplaneeringu väljatöötamisel osaleb keskkonnaekspert, on võimalikkeskkonnamõjusid hinnata jooksvalt ja seeläbi üldplaneeringut täiendada(keskkonnamõjude hindamise seost üldplaneeringu koostamisega vt illustratsioonXIX). Keskkonnamõju hindaja osutub sellises rollis üheks üldplaneeringukaasautoriks, misläbi on võimalik ka keskkonnamõjude hindamise aruannet sidudaüldplaneeringuga.53 Kõike üldplaneeringus arvestatut ei pea kordama keskkonna-mõjude hindamise aruandes, samas on oluline kirjeldada lahendusteni jõudmise teid

53 Keskkonnamõjude hindamise/keskkonnaekspertiisi aruanne esitatakse üldjuhul eraldi kaustana, aga kui

piirdutakse vaid eelhinnangu koostamisega, võiks eelhinnang olla osa üldplaneeringust.


Entec AS 2000 63

ja põhjendusi ning välja tuua lahendamata küsimused ja konfliktid. Üldplaneeringpeaks omakorda tooma olulisemaid mõjude leevendamise meetmeid keskkonna-mõjude hinnangust. Näiteks on Paldiski Põhjasadama üldplaneeringus kajastatudkeskkonnamõjude hinnangu järeldustest tulenevalt järgmist.

Enne vedelaineterminali territooriumi, RO-RO-laevade kai ning sellega seonduvatemaa-alade ja reserveeritud ladude, kaide ja liikluse maa-ala detailplaneeringutevastuvõtmist peab olema läbi viidud sadamaga seonduva müra uuring, mille tulemustepõhjal saab kavandada ja rakendada müratõrjemeetmeid. Mürauuring ja sellesväljatöötatud meetmed tuleb kooskõlastada Harjumaa ja Tallinna Tervise-kaitsetalitusega enne eespool toodud detailplaneeringute avalikke väljapanekuid.

. XIX Planeeringu keskkonnamõjude hindamine, tuginedes Naissaare ning Paldiski Põhjasadamaüldplaneeringute keskkonnamõjude hinnangutele (Kaur Lass, 1999).54

Keskkonnamõjude hindamine planeeringu koostamise käigus tähendabplaneeringu pidevat korrigeerimist. Enamasti peaksid planeerijad ise suuremal võivähemal määral suutma planeeritavatest tegevustest tulenevaid keskkonnamõjusidhinnata ja sellele tuginedes oskama suuremaid keskkonnariske enesetsensuurikorras välistada.

Et illustreerida planeeringu pidevat korrigeerimist töö käigus, on alljärgnevaltkirjeldatud Naissaare üldplaneeringu ja Tartu linna üldplaneeringu keskkonna-mõjude hindamise läbiviimist.

Naissaare üldplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise haakumise tagas pidevkoostöö ning avalikustamine alates töö varasest faasist. Üldplaneeringuprotsessialustati 1995. aasta detsembris ja see oli jaotatud kolme etappi. Esimene etapp käivitasüldplaneeringu, selle keskkonnamõjude hindamise tööplaani ja ajakava koostamise.Korraldati Naissaare olukorda ning planeeringuprotseduuri tutvustav kahepäevaneseminar.

31. jaanuarist kuni 1 veebruarini 1996 Viimsi vallamajas peetud esimesel planeerimis-ja koolitusseminaril osalesid keskkonnaministeeriumi, Harju maavalitsuse ja Viimsivalla esindajad, Naissaare maaomanikud (enamasti maa tagastamisel subjektidekstunnistatud inimesed), Viimsi valla elanikud ning üldsuse ja pressiesindajad. Seminarikesksed teemad olid Naissaare keskkonnaseisund ja ajalugu, arenguvõimalused, üld-planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise protsessi omavaheline haakumine ningtöö korraldamisega seotud põhimõttelised arutelud. Naissaare arengueeldusteselgitamiseks viidi seminaril läbi SWOT-analüüs (tugevad küljed, nõrgad küljed,võimalused, ohud), mis aitas täpsustada töö lähtekohti. SWOT-analüüsi tulemuste jakogutud lähtematerjalide baasil koostati planeeringu lähtekohad, mis esitati Viimsivalla esindajaile.

Teine etapp – arenguvariantide koostamine – algas tulevikupiltide arutamisega jaseminarimaterjalide analüüsiga. Koostöös huvigruppide ja keskkonnamõjudehindajaga (Maa ja Vesi OY) koostas AS Entec neli tulevikuvisiooni, mis erinesid nii

54 Aluseks on ajakirjas Keskkonnatehnika nr 6/98 avaldatud skeem.


64

eesmärkide kui planeerimisettepanekute poolest. Lisaks kaasati ka väljaspoolplaneeringurühma koostatud arenguettepanek. Alternatiivvariantide elluviimiseltekkivad keskkonnamõjud on esitatud Naissaare üldplaneeringu keskkonnamõjudehindamise kavas. Hindamiskava sisu, arengualternatiive ja nende võimalikku mõjukeskkonnale tutvustati 3. aprillil 1996 toimunud teisel avalikul seminaril.

Keskkonnamõjude hindamine ning mitmed nägemused mõjutasid seega planeeringu-protsessi kujunemist. Nii võetigi tavapärase ühe lahenduse koostamise asemel vaatlusealla 5 varianti (3 arengut kavandavat varianti ja 2 olemasoleva olukorra jätkumistkäsitlevat 0-varianti, vt tabel IV käsiraamatu eelmises peatükis).

Planeerija kui konsultandi ülesanne töö teises etapis oli aidata huvigruppidelformuleerida ja vormistada nendepoolset nägemust saarest. Valmis raport Naissaar.Tulevikupildid ja planeeringupäevade kokkuvõtted. Alternatiivvariantidest tulenevadmõjud toodi omakorda välja keskkonnamõjude hindamise kavas.

Pärast variantide täpsustamist tuli Viimsi vallal langetada otsus, milliseid lahendusikasutada üldplaneeringu planeerimisettepaneku koostamise alusena. Volikogu andissiinkohal oma soovituse ning Viimsi vallavalitsus langetas vastavalt sellele otsuseesimese variandi kasuks, sest see oli nii vallavolikogu kui vallavalitsuse arvates kõigeparemini sobitatav keskkonnalähtekohtadega ning võimaldas saarel mõõdukatasustatust ning puhketegevust.

Kolmanda etapina järgnes valitud variandis väljapakutu täpsustamine looduses(planeerija ja keskkonnaekspert käisid läbi saare need paigad, kuhu oli kavandatudarengutegevust), planeerimisettepaneku vormistamine ning selle elluviimisesttekkivate keskkonnamõjude hindamine. Üldplaneeringu lõplik planeerimisettepanek(Naissaar, Viimsi valla osa üldplaneering. Planeerimisettepanek) valmis septembris1996.

Rööbiti üldplaneeringu planeerimisettepaneku koostamisega täiendati pealeplaneerimisettepaneku ka keskkonnamõjude hindamise aruannet. Planeerimisette-paneku valmimise järel lisati aruandesse lõplikud hinnangud ja soovitused eeldatavatekahjustuste leevendamiseks ning ettepanekud edaspidiste abinõude suhtes. Hindamis-aruanne valmis 18. septembril 1996 ja avalikustati koos üldplaneeringu materjalidega.

Avalikkuse ette tulek juba varases tööstaadiumis aitas vähendada kirjalike märkusteesitamist planeeringu avalikule väljapanekule. Avalikel planeeringupäevadel osalenudjuba teadsid, miks lõpplahendus on võtnud ühe või teise kuju. Naissaareüldplaneeringu avalikule väljapanekule ei laekunud ühtki kirjalikku märkust.

Erinevalt Naissaare planeeringust laekus Tartu linna üldplaneeringu avaliku arutelukäigus kirjalikke ettepanekuid rohkesti. Tartu üldplaneeringu tegemine algatati15. veebruari 1996 Tartu Linnavalitsuse korraldusega ja üldplaneeringu lähteülesannekinnitati Tartu Linnavolikogu 6. veebruari 1997. aasta otsusega. Keskkonnamõjuhindamine liitus üldplaneeringu tegemisega alates 1997. aasta sügisest ja see koosneskahest etapist: esimese etapi käigus vaadati üle olemasolev olukord, teine etappseisnes planeeringu valmimise protsessis osalemises.

Esimese etapi järel, aprillis 1998, toimus avalik arutelu, mis jäi ilmselt ajaliselt liigakaugele üldplaneeringu avalikest aruteludest 1999. aasta augustis ning viimastelepraktiliselt mõju ei avaldanud. Seega tuleb avalikkusega suhtlemist vaadelda kuipidevat protsessi. Nagu näitas hilisem üldplaneeringu menetlemine, olid ka Tartusolemas selged huvirühmad, kes esitasid üht ja sama ettepanekut mitmel avalikularutelul ning jätkasid ettepaneku (mida planeeringu töörühm ja linnavalitsus eipidanud otstarbekaks heaks kiita) esitamist volikogu komisjonis.

Keskkonnamõjude hindamine lõpeb aruandega. Aruande olulisemate järeldustepõhjal tuleb vajadusel korrigeerida ka üldplaneeringut, näiteks seada täiendavaidehitamistingimusi või reegleid.


Entec AS 2000 65

9.2.9 Üldplaneeringu üldistusaste

Üksikuid teemasid käsitlev üldplaneering peaks säilitama oma üldistustaseme. Kuiomavalitsuse territooriumi osa või eluvaldkonna probleeme on vaja lahendadadetailselt, tuleb selleks leida teisi väljundeid (näiteks valla või linna osa üld-planeering, detailplaneering või konkreetne arengukava).

Omavalituse territooriumil võiks põhjalikumalt käsitleda linna keskust või vallatiheasustusalasid. Huvide põrkumise tõenäosus on kontsentreeritud maakasutusegaaladel suurem, mistõttu seal tuleb tihti täpsemaid reegleid kehtestada. Samuti võiksnende n-ö sõlmpunktide puhul kasutada täpsemat kaardimõõtkava (nt võiks1:20 000 või 1:25 000 valla üldplaneeringu kaardi korral anda tiheasustusaladmõõtkavas 1:10 000, vt illustratsioon VI).

Kui planeeringu sisus ja teemade üldistusastmes on kokku lepitud, saab asudaplaneeringu vormistamise juurde. Üldplaneeringu vormistamisel on peamine nõueselle sisu loetavus. Huvitatud isikud, ametkonnad, järelevalve teostaja jt peavadüldplaneeringu sisust ühtmoodi aru saama. Lubatud on kasutada kõikivormistusvõtteid, mis hõlbustavad planeeringu loetavust ja sellest arusaamist(fotod, joonised, planeeringukaardi leppemärkide täiendav tekstiline lahtiseleta-mine, peatüki nime kajastamine lehe päises, oluliste tekstiosade rõhutamine jne).

Planeeringu vormistamise võib jagada kaheks: planeeringu seletuskirja(planeeringu tekstiosa) koostamine ja planeeringukaartide vormistamine. Needpeavad omavahel haakuma. Seletuskirjas peab olema viide üldplaneeringu kaardiolemasolule ja kuuluvusele seletuskirja juurde. Kaardil peab olema märge, et seekuulub lahutamatu osana seletuskirja juurde.55

9.2.10 Planeeringu seletuskirja koostamine

Üldplaneeringu seletuskiri peaks kajastama kokkulepitud arengustrateegia põhi-suundi, sätestama eesmärkide realiseerimise viisid ning sellest tulenevad maa-kasutus- ja ehitustingimused. Põhinõuded üldplaneeringu sisu kohta on sätestatudplaneerimis- ja ehitusseaduses (vt ka ptk 8).56

Üldplaneeringu seletuskirja võib üles ehitada mitmel viisil. Võib lähtuda planee-rimis- ja ehitusseaduses toodud üldplaneeringu ülesannetest, teemade järjestamisesteluvaldkondade kaupa, omavalitsuse territoriaalsest jaotusest jne.

Käsiraamatu autorid pakuvad siinkohal välja üldplaneeringu näidisülesehituse(vt illustratsioon XX), mis on üks võimalik variant.

Näitena toodud üldplaneeringu seletuskirja esimene osa esitab olemasoleva olu-korra analüüsi ja põhjendab muutmisvajadusi. Teine peatükk kajastab SWOT-analüüsi tulemust ja põhjendab valitud arengusuunda, tuginedes üldplaneeringulähtematerjalidele. Kolmandas osas tuuakse välja keskkonna pikaajalise ja säästvakasutamise üldpõhimõtted, millest lähtub järgnev arengustrateegia ja sellest tulenev

55 Kohtuvaidluse korral on oluline, et üldplaneering ei oleks ainult kaart või seletuskiri, vaid mõlemad koos.

Kaardile võib lisada ka viiteid leppemärkide lahtiseletamise kohta seletuskirjas. Seletuskirjas võibplaneeringust arusaamise hõlbustamiseks viidata näiteks elamupiirkonda tähistavale kaardi värvile võitähistele.

56 Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 lg 4.


66

maakasutuse kavandamine. Neljas osa esitab arengustrateegia põhiseisukohad57 jaseob need omavalituse maakasutus- ja ehitustingimustega (siin peaks muu hulgasolema kajastatud ka keskkonnamõjude hindamise vajadus). Viiendas peatükis onlahti kirjutatud tähelepanu vääriva keskkonna säilitamise (n-ö omavalitsuse eripärasäilitamise) ja kasutamise põhimõtted nii haja- kui tiheasustusaladel. Siinkohal oneraldi alapeatükina toodud ehitamisreeglid hajaasustuses. Ühtlasi on välja toodudtingimused, mille puhul detailplaneeringu koostamine hajaasustuses on kohustuslik.Viienda peatüki teine alapeatükk annab ehitamis- ja tsoneerimispõhimõttedtiheasustusalade jaoks (vajaduse korral võib siia lisada tiheasustusalade väljavõttekaardid). Kuuendas peatükis antakse edasine planeeringute koostamise järjekord jasellele tuginedes üldplaneeringu realiseerimise viisid.

Lisadeks võiksid olla näiteks kehtivate planeeringute nimekiri, looduskaitsealadekaitseeeskirjad, kaitstavate üksikobjektide nimekirjad jmt.

Üldplaneeringu lõppu peaksid olema köidetud algatamisotsus, vastuvõtmisotsus,maavanema heakskiit ja kehtestamisotsus.

Üldplaneeringu sisukorras peab olema üldplaneeringu koosseisu kuuluvate kaartideloetelu.

ÜLDPLANEERINGU NÄIDISÜLESEHITUS

SISSEJUHATUS

1. VALLA/LINNA ÜLDPLANEERINGU LÄHTETINGIMUSTE ANALÜÜSOlemasoleva keskkonna muutmise vajaduse põhjendamine, tuginedes üldplaneeringulähtematerjalidele. Lähtematerjalidest tulenevad järeldused.

2. ARENGUEELDUSEDValitud arengusuundade põhjendamine, tuginedes üldplaneeringu lähtematerjalidele.

3 KESKKONNA PIKAAJALISE JA SÄÄSTVA KASUTAMISE PÕHIMÕTTEDÜldplaneeringu koostamise aluseks olevad üldised keskkonna kasutamise põhimõtted.

4. ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD JÄRGMISEKS 10–15 AASTAKS4.1 ASUSTUSSTRUKTUUR

Asulate omavahelised suhted ja sidestumine / Asustustihedus / Rahvaarvu prognoos4.2 SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR

Sotsiaalse infrastruktuuri arengu üldpõhimõtted / Rajatavad ühiskondlikud objektid / Heakord jahaljastus / Puhkamisvõimalused ja turism

4.3 TEHNILINE INFRASTRUKTUURTeedevõrk ja ühistransport / Raudtee / Veeteed / Sadamad / Telefonside / Elektrivõrk / Gaasitrassid

4.4 KOMMUNAALMAJANDUSElamuehituse põhimõtted / Soojamajandus / Veemajandus / Jäätmemajandus

4.5 ETTEVÕTLUS, TÖÖSTUS, PÕLLUMAJANDUS JA METSANDUSKaubandus ja teenindus / Tööstus-, ettevõtlus- jt otstarvetel maade reserveerimine ja kasutuselevõtupõhimõtted / Põllu- ja metsamajandus

4.6 LOODUSVARADE KASUTAMINE4.7 SUHTED JA KOOSTÖÖ NAABRITEGA

5. MAA- JA VEEALADE KASUTUSPÕHIMÕTTED JA KEHTIVAD PIIRANGUDSäilitamisele kuuluvad alad / Alad tähelepanu vääriva kultuuri, maastiku (loodus) ja küla võilinnamiljööga / Väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused / Puhkamisega seotud paigad

5.1. EHITAMISPÕHIMÕTTED HAJAASUSTUSES

57 Pikaajalise arengustrateegia sisaldumine üldplaneeringus (erinevalt arengukavast) tagab omavalitsuse

peamiste arengueesmärkide püsima jäämise ka pärast omavalituste valimisi.


Entec AS 2000 67

Olemasoleva loodus- ja elukeskkonna arvestamine. Keskkonnast tulenevate ehituspiiranguterakendamine hajaasustuses / Tehnovõrgud hajaasustuses

5.2. TIHEASUSTUSALADEhitamise ja kommunikatsioonide rajamise põhimõtted tiheasustusaladel

6. OLEMASOLEVAD PLANEERINGUD. EDASINE PLANEERINGUTE KOOSTAMISE SOOVITUSLIKJÄRJESTUS

Valla osa üldplaneeringud ja nende vajadus / Algatatud detailplaneeringud / Kehtivate planeeringutetühistamine

7. KASUTATUD MATERJALID

LISA. KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTE NIMEKIRI

OTSUSEDAlgatamisotsus, vastuvõtmisotsus, maavanema heakskiit, kehtestamisotsus

KOOSKÕLASTUSED

ÜLDPLANEERINGU JUURDE KUULUVAD KAARDID JA SKEEMID

1. PÕHIKOMMUNIKATSIOONID/VAATAMISVÄÄRSUSED JT VAJALIKUD TEEMAKAARDID2. ÜLDPLANEERINGUKAART

. XX Üldplaneeringu näidisülesehitus.

Planeeringu seletuskirjas käsitletavad küsimused on vägagi eriilmelised. NäiteksViimsi valla mandriosa üldplaneeringus on reguleeritud korruselamute akendevahetamist kui esteetilist probleemi ja Miiduranna sadama juures oleva naftahoidlalaiendamise/mittelaiendamise küsimust kui tööstus- ja elukeskkonna teineteisekõrval asumisest tingitud probleemi. Esimese lahendamiseks pakkus üldplaneeringjärgnevat:

Korterelamu piirkondades (tähistatud üldplaneeringu kaardil tähisega EK või EKR) eitohi ilma valla kirjaliku loata muuta korterelamute akende jaotust. Aknaid võibvahetada ilma projektita ainult sama jaotuse, sama kuju ja sama laia raamiga akendevastu.

Teise küsimuse lahendus

Viimsi vald näeb uute tööstusettevõtetena keskkonnasõbralikke ja moodsal tehno-loogial baseeruvaid ettevõtteid. Kergetööstuse jaoks (näiteks toiduainetööstus,elektroonika- ja muu teadusmahukas tööstus) on käesolevas üldplaneeringusreserveeritud ala kalatööstuse ja praeguse AS Milstrand kasutuses oleva territooriumivahel. Rajatava kergetööstuse ning sellega haakuva äri- ja büroohoonete maa peakssaama puhvertsooniks Haabneeme aleviku ja Miiduranna sadama ning sellegahaakuva praeguse tootmismaa vahel, mistõttu sinna ei tohi laiendada sadamagaseonduvat rasketööstust ega maapealsete kütusemahutite parki.

Miiduranna sadama laiendamist käesoleva planeeringuga ette ei nähta. Sadamat võibvälja ehitada vaid olemasolevate kehtivate detailplaneeringute ulatuses. Samuti onlubatud olemasolevate hoonete ja rajatiste rekonstrueerimine. Detailplaneeringutealusel võib Miiduranna sadama ümberehitamine toimuda vaid juhul, kui sellegakaasneb mürataseme, rasketööstuse ning suurtootmise vähenemine, võrreldesolemasolevaga.

Seega saab üldplaneeringu seletuskirjas anda lahendusi väga erinevateleprobleemidele, mis kaardil otseselt ei kajastu.

Planeeringu seletuskirja lõplikul vormistamisel tuleks pöörata tähelepanu kirjasuurusele (liiga väikest kirja on vanematel inimestel raske lugeda), kujundusele(olulised teemad ja piirangud peaksid eristuma muust tekstiosast), sõnastust(kirjutatu peab olema üheselt mõistetav kõikidele osapooltele) ja illustreerimisele


68

(skeemid või teemakaardid lihtsustavad kirjeldatust arusaamist). Kuna üld-planeeringu seletuskirja ei loeta harilikult kaanest kaaneni, vaid otsitakse enamastimingi üleskerkiva küsimuse lahendamiseks vajalikku osa, siis on soovitatavüldplaneeringu peatükid siduda omavahel viidetega (näiteks elamuehitust käsitlevaspeatükis viidata tehnokommunikatsioone kajastavale peatükile jne).

9.2.11 Planeeringukaartide koostamine ja GIS

Planeeringu koostamiseks on vaja korralikku aluskaarti. Valla või linna üld-planeeringute koostamisel on kasutatava aluskaardi mõõtkava seniajani olnudvahemikus 1:2 000 kuni 1 20 000.

1994. aastal kehtestati valitsuse määrusega58 geodeetiliste ja kartograafiliste töödetegemise ning andmete kasutamise kord. Selle kohaselt liigitatakse kaardid neljagruppi: riigi topograafilised kaardid (põhi-, baas- ja ülevaatekaart), riigi teema-kaardid, omavalitsuskaardid ja eraalgatuslikud kaardid.

Riigi topograafiliste kaartide valmistamist finantseeritakse riigieelarvest, nendevalmistamist ja levitamist korraldab Riigi Maa-amet koostöös teiste asjast huvitatudministeeriumide ja riigiametitega.

Eestis on üldplaneeringu koostamise aluseks võimalik kasutada Maa-ameti pooltpakutavaid andmeid ja kaarte, mis kajastuvad järgnevas tabelis IV.

Vektor- kujul

Raster- kujul

Micro- Station

ArcInfo MapInfo DXF*

Baaskaart 1:5 000 X - X X X X Põhikaart 1:10 000 X - X - - X Katastrikaart 1:10 000 - CIT, TIFF**

TAB - - - -

Linnaplaanid 1:2 000 X CIT, TIFF** - - - - Linnaplaanid 1:500 X CIT, TIFF** - - - - Ortofotod 1:10 000, fotoplaanid

- COT, TIFF*** - - - -

Ortofotod 1:2 000, fotoplaanid

- COT, TIFF*** - - - -

* DXF-formaati konverteeritakse lisatasu eest. ** TIFF-formaadis TIFF 24 (B/W facsimile images). *** TIFF-formaadis TIFF 2 (Grayscale).

Tabel IV. Maa-ameti poolt pakutavad andmed ja nende formaat (tabel: Riigi Maa-amet).

Eesti topograafiliste kaartide koostamise kontseptsiooni kohaselt kasutatakseüheksat mõõtkava: 1:200 000; 1:100 000; 1:50 000; 1:20 000; 1:10 000; 1:5 000;1:2 000; 1:1 000 ja 1:500.

Järgnevalt anname ülevaate põhilistest üldplaneeringu koostamiseks kasutatavatestkaartidest.

Eesti baaskaart on loodud Eesti–Rootsi ühisprojekti raames aastatel 1994–1996.See kujutab endast digitaalkartograafilist andmebaasi, kuid on saadaval ka trüki-kaardina (e paberkaardina). Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohtann baasinfot, mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide (GIS) ning mitme-

58 Vabariigi Valitsuse määrus (RT I 1994, 30, 471).


Entec AS 2000 69

suguste teemakaartide aluseks. Kaardil olev info on pärit varasematest vektor-kaartidest (digitud olemasolevatelt topograafilistelt kaartidelt ja plaanidelt),satelliitortofotokaartidelt (1:50 000), multispektraalsetelt SPOT XS satelliitpiltidelt(1:100 000, see info on ainult trükikaardil) ja aero-ortofotokaartidelt (1:10 000).

Baaskaart on TM-BALTI süsteemis. Eesti baaskaardi matemaatiliseks aluseks onEuroopa referentsellipsoidil GRS-80 põhinev Mercatori põiksilindrilinekonformne projektsioon (telgmeridiaan L=24°00, mõõtkavategur telgmeridiaanil0,9996).59

Analoogsed digitaalsed baaskaardid on loodud ka Lätis ja Leedus.60 Baaskaartkoosneb kogu riiki ja osaliselt ka piiritaguseid alasid katvast 112 kaardilehestmõõtmetega 25x25 km, mõõtkava 1:50 000. Baaskaardi loomisel on kasutatudESRI tarkvara Arc/Info. Kaart on saadaval ka MicroStation- ja MapInfo-formaadis.

Eesti põhikaart. Uus algupärane kaart on riigi territooriumi kõige detailsem jauniversaalsem riigikeelne kartograafiline teos. Nimetus põhikaart sisaldabtegelikult tervet kaardiseeriat ja digitaalandmete kogumit: ortofotosid mõõtkavas1:10 000, ortofotokaarti ja/või tehnilist kaarti mõõtkavas 1:10 000 (ei sisaldainformatsiooni reljeefi kohta)61 ning üldkasutatavat topograafilist trükikaartimõõtkavas 1:20 000. Digitaalne andmebaas62 Eesti põhikaart sisaldab infotkommunikatsioonide, asutuste, hüdrograafia, reljeefi (ainult aladel, kus on ilmunudtrükikaart), toponüümide ja maakasutuse kohta. Projekti alustati 1991. aastal.Kaardi vormindamise eeskujuks on analoogne Soome kaart.

Eesti põhikaardi matemaatiliseks aluseks on Euroopa referentsellipsoidil GRS-80põhinev Lamberti konformne kooniline projektsioon koonuse lõikeparalleelidega58° ja 59°20’ (LAMBERT-EST). Sellele lisaks on kaardile kantud UTM-I jaGauss-Krügeri (1942. a süsteem) rahvusvaheliste kartograafiliste projektsioonidekilomeetrivõrgud.

Kogu riigi territooriumi kattev kaart koosneb umbes 460 lehest mõõtkavas1:10 000.

1. jaanuari 2000. aasta seisuga on Eesti põhikaart digitaalkujul olemas umbes 45%Eesti territooriumi kohta, peale selle on olemas trükikaart umbes 10% Eestiterritooriumis kohta. Ortofotod katavad aga ligi 85% Eestist. Omavalituste jaoks onseniajani olnud probleemiks selle kaardi oma kasutusse saamine. Maa-ameti väitelon selle põhjuseks mitu aastat kestnud litsentsilepingu tingimuste ettevalmistamine.

Eesti katastrikaart. Katastri aluskaart on maakatastri pidamise aluseks. Kaardialgmaterjaliks olid 1974–1994 Põllumajandusprojektis (hiljem Maauuringud,seejärel Maa-amet) ortofotode dešifreermise teel (analoogmeetodil) loodudmajandiplaanid (geograafiline ja matemaatiline alus oli N Liidu 1963. aastakoordinaatsüsteem), mis hiljem digitaalaluskaardi jaoks skaneeriti, väänati(teisendati) põhikaardiga samasse projektsiooni ja lõigati põhikaardinomenklatuuri alusel kaardilehtedeks (nii et põhikaardi ja ortofoto, samutikatastrikaardi lehed kattuvad ja on ühe ja sama numbriga).

59 Maa-amet, 1988. www. maaamet.ee/ baaskatt.html 60 Maa-amet, 1988. www. maaamet.ee/ baaskatt.html 61 V.a andmed augud, künkad (tehis), vallid ning järsakud ja nõlvad (juhul kui nõlvakalle on üle 45°). 62 Potter, Heiki. Riigikaardid ja kartograafiatööd. Kaitse Kodu, mai 1997, lk 22.


70

Katastrikaart on seniajani olnud üldplaneeringu vormistamisel enam levinudaluskaardiks. Peamine puudus on katastrikaardi aegumine ning skaneerimisest,väänamisest jms tulenev ebatäpsus.

Eesti merekaardid. Tänaseks on kogu Eesti rannikumeri kaetud endise N Liidumerekaartide põhjal koostatud 1:100 000 mõõtkavas eestikeelsete merekaartidega.Eesti Veeteede Ameti ja kaardikirjastuse REGIO koostöös on välja töötanud Eestimerekaartide koostamise ja kirjastamise eeskiri. Merekaartide koostamisellähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentidest.63 Eesti merekaardid onesitatavad paberkaartidena, laevadel kasutatakse ka elektronkaarte (ingl k electronicnautical chart). Lisaks on valminud ka 7 lehte mõõtkavas 1:50 000, millega onkaetud Eesti Põhjarannik.

Eesti merekaartide aluseks on WGS-84 referentsellipsoidil põhinev WGS-84koordinaatsüsteem. Kõrguste ja sügavuste info käsitlemise aluseks on 1977. aastaBalti süsteem. Merekaardid, mille mõõtkava on suurem kui 1:10 000, koostataksesilindrilises konformses projektsioonis ehk Mercator-projektsioonis.

Planeeringualaste andmebaaside loomiseks ja üldplaneeringu koostamiseks sobilikukaardi tüübi ja selle hilisema väljatrüki mõõtkava peab iga omavalitsus ise valima.Selleks tuleb planeeringukaardi koostamise alguses otsustada, milliseid andmeidja millise täpsusega on kaardil vaja.64 Kaardi väljatrüki mõõtkava tuleks määratatöö algstaadiumis, kuna sellest sõltub digitaalkaardi andmete sisestamistäpsus.

Digitaalkaart ei ole planeeringu puhul kohustuslik, kuid võimaluse korral on seesoovitatav. Käsitsi tehtud kaartide peamine miinus on suur töömaht värvilistekoopiate tegemisel (Eestis on võimalik teha värvikoopiaid A4 ja A3 formaadis).Samas tuleb rõhutada, et sobiva mõõtkava valimise kõige olulisem kriteeriumüldplaneeringukaardi vormistamisel on kaardi hilisem loetavus. Paberile jõudnudkaardi loetavus ei sõltu sellest, kas kaart on koostatud käsitsi või on seda tehtuddigitaalselt ning hiljem välja trükitud.

Planeeringu digitaalkujul koostamise eelis (paberil käsitsi koostatud kaardi ees) onvõimalus teha mingist kaardiosast sobivas mõõtkavas väljavõtteid (neid saabkasutada üldplaneeringu sees tähtsamate kohtade täpsustamiseks ning ka pärast üld-planeeringu kehtestamist, näiteks detailplaneeringu lähteülesande lisana), koostadaandmete baasil teemakaarte,65 kõrvutada erinevaid kaardikihte (vt illustratsioonXXI), hõlpsasti korrigeerida vigaseid andmeid jne. Kui koostada planeeringdigitaalkujul, on võimalik lisaks hetkel kehtivale planeeringukaardile koostadakaart, millel kajastatakse olemasoleva situatsiooni muutumist (kanda sinna näiteksdetailplaneeringute kaudu üldplaneeringusse sisse viidavad muudatused). Seevõimaldab hiljem koostada uut planeeringut tunduvalt väiksema vaeva ning aja-kuluga.

63 Lutt, Jaan. Eesti merekaartidest. Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2/96. 64 GISi puhul võib andmebaasi täpsus erineda väljatrüki täpsusest. Sellisel juhul saab liigset “müra”

põhjustavad kõige täpsemad kihid väljatrükilt ära jätta. Uusim üldistamismeetod võimaldab väikese kaardiväljatrüki puhul siduda nt kandilised majad punktiks jne.

65 vt Jaagomägi, Teet. Geoinfosüsteemid praktikule. Regio,1999. 2 osa. Teemakaardid GISi väljundina, lk 91.


Entec AS 2000 71

. XXI Lihtne näide üldplaneeringukaardil olevate infokihtide võrdlemisest: Jõhvilinna üldplaneeringu koostajail oli vaja altkaevandatavate maa-alade puhularvesse võtta maa peal toimuvat. Kaart näitab, et altkaevandatavate alade pealasuvad haljasalad (Merje Muiso, AS Entec, 2000).

Eestis kasutatakse praegu üldplaneeringukaartide koostamiseks javormistamiseks peamiselt kolme programmi: MapInfo, ArcView (+Arc/Info) jaMicrostation. AutoCAD on aga enam levinud detailplaneeringukaartidevormistamise puhul.

Nii MapInfo kui ArcView on GIS- (Geographical Information System) programmidehk geograafilise informatsiooni töötlemist võimaldavad programmid. Mõlemagasaab kaardiga seotud informatsiooni visualiseerida ja analüüsida. Ka Microstationja AutoCAD on varustatud nn pealisehitusega – põhiprogrammiga seotudlisaprogrammidega geograafiliselt seotud informatsiooni töötlemiseks. Et need jalisaprogrammid on mitu korda kallimad kui MapInfo ja ArcView, siis ei ole needEestis laialt levinud.

GIS-programmid (digitaalkaardid ja nendega seotud andmebaasid) annavadomavalitsusele võimaluse planeeringu koostamiseks vajalikke andmeid töödelda japidevalt uuendada.66 Näiteks saab valla kinnisvaraomanike kohta koostada kaardi,millelt hiireklõpsuga saab teada iga maja- või kinnistuomaniku andmed.Loomulikult on sellisel kaardil vaja omanike andmed siduda kaardi koordinaatidegaja neid seejärel ka kogu aeg uuendada.

GIS on abiks ka planeeringuotsuste langetamisel. Kui kaardikihte kõrvutada, saabvälja selgitada konfliktikoldeid. Rahvastikukaardi kihti on näiteks kerge kõrvutadateenindus- või haridusasutuste asukohti kajastava kaardi kihiga ning saada teada,kas need paiknevad elanikkonna jaoks optimaalses kohas. Info kõrvutaminevõimaldab omakorda koostada analüüskaarte,67 mille abil saab selgitada olukorramuutmise või säilitamise vajadust. Enamikul Eesti omavalitsustel ei ole seniajaniolnud digitaalset aluskaarti ega ka GIS-programme tundvaid spetsialiste. Seetõttupole geoinfosüsteemide võimalused Eestis laiemat kasutamist leidnud.

Ajaga kaasas käiv ja kaardiga seotud andmebaas võimaldab info kogumisemuuta süstemaatiliseks ning aitab omavalitsusel olla kursis oma territooriumiltoimuvaga.

66 Vt Jaagomägi, Teet. Geoinfosüsteemid praktikule. Regio, 1999; ptk 4 – GIS kui andmekogu, lk 36; ptk 6 –

GIS kui arendusprojekt, lk 74. 67 Analüüskaarte saab valmistada ka mittedigitaalselt, kuid sel juhul tuleb arvestada suuremat ajakulu. Samuti

puudub käsitsi vormistamise korral võimalus teemakaarte kiiresti uuendada. Vaata näiteks Kehtna valla jaJärvakandi alevi üldplaneeringu teemakaarte “Asustuse tihedus” ja “Teenindus” (Üldplaneerimisearendamine Eestis, Kehtna valla ja Järvakandi alevi üldplaneeringu põhjal. Eesti Keskkonnaministeerium,1994, skeemid 3 ja 5).


72

9.3 Üldplaneer ingu kooskõlastamine

§ 17. Planeeringu kooskõlastamine

(2) Enne üldplaneeringu avalikku väljapanekut kooskõlastatakse see:• planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega;• riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku

kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringugatehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigiomandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala.

(3) Järelevalvet teostav maavanem määrab üldplaneeringu teiste kooskõlastustevajaduse, mis tuleb hankida enne planeeringu avalikku väljapanekut.

Kui planeering on vormistatud, järgneb selle kooskõlastamine. Üldplaneering onsoovitatav kõigepealt kooskõlastada naaberomavalitsustega. Tuleb arvestada, etkooskõlastamine naaberomavalitsustega, kus puudub üldplaneering, võtab sagelirohkem aega kui üldplaneeringut omavate omavalitsustega.

Seadus nõuab üldplaneeringu kooskõlastamist muinsuskaitse- ja looduskaitseametivõi -inspektsiooniga, kui planeeritavale alale jääb kaitsealuseid objekte. Eestis onkaitsealuseid objekte praktiliselt kõikide omavalitsuste territooriumil, seega onkooskõlastamine nende ametkondadega tavaline.

Juhul kui planeeritaval alal asub riigi omandisse kuuluv maavara võialtkaevandatud maa-ala, tuleb planeering kooskõlastada tehnilise järelevalveametiga.

Peale selle on järelevalvet teostaval maavanemal õigus määrata üldplaneeringule (jaka üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule) täiendavad kooskõlastused. Vägapalju sõltub maavanemast ja tema meeskonnast, sest lisaks otseselt seadusesmääratutele tuleb üldplaneering kooskõlastada veel mitme ametkonnaga. Maa-vanema ja tema meeskonna maakonnaplaneeringu koostamise kogemuse jatäiendavate kooskõlastamiste arvu vahel võib täheldada märgatavat seost. Midasuurem kogemus, seda väiksem on enamasti täiendavate kooskõlastamiste arv. Kuikogemus on olemas, ei juhtu tavaliselt ka seda, et nõutakse kooskõlastamist nendeametkondadega, mis on juba seadusega nõutud. Täiendavat kooskõlastamist on vajanäiteks siis, kui omavalitsuse territooriumile jääb lennuväli või selle mürakaitse-tsoon. Edaspidiste arusaamatuste vältimiseks peaks sel juhul kooskõlastama üld-planeeringu Tervisekaitseametiga ja Lennuametiga; uute maanteede trasside valikulpeaks planeeringu kooskõlastama Maanteeametiga; riigipiiri olemasolu korral Piiri-valveametiga jne. Omavalitsused peaksid maavanemalt paluma lisaks koos-kõlastuste määramisele ka põhjendust, miks täiendavaid kooskõlastusi eri amet-kondadega nõutakse.

Kooskõlastamise vajadustest tuleneb ka vastus praktilisele küsimusele, mitueksemplari tuleks üldplaneeringut valmistada. Arvestame, et kooskõlastuselevastamiseks on kõikidel üldjuhul aega üks kuu. Näiteks kui maavanem onmääranud ühe täiendava kooskõlastuse, naaberomavalitsusi on 6 ja seadusesttulenevalt on vaja kaht kooskõlastust, siis tuleb hankida kokku 9 kooskõlastust. Kuiteha üldplaneering kolmes eksemplaris, kulub toodud näite puhul koos-kõlastamisteks üldjuhul kuni kolm kuud.


Entec AS 2000 73

Kooskõlastust tuleb küsida ametliku kirjaga. Sel juhul saadakse kooskõlastusametkonna blanketil ja hiljem ei saa tekkida kahtlust selle pädevuse kohta.Ametnikule, kelle juurde minnakse kooskõlastust taotlema, on mõistlik ära seletadatema töövaldkonnaga seotud teema põhiaspektid.

Planeeringute kooskõlastamisel tuleb kõige rohkem ette kooskõlastust paluvalekirjale õigeaegselt vastamata jätmist. Avaldustele vastamise seaduses toodudtähtaegade68 eiramise korral võib kooskõlastuse saavutamiseks proovida järgnevat:lähetada seaduses toodud tähtaja möödumisel uus kiri, milles märkida ära kirjalevastamise uus tähtaeg (näiteks üks nädal), ning lisatakse märkusena, et ka sellelekirjale mittevastamise korral loetakse vastaja hinnang kirjas olevale küsimuselepositiivseks.

Kooskõlastamine võib kaasa tuua muudatusi planeeringulahenduses, seetõttu tulebüldplaneering planeerimis- ja ehitusseaduse järgi kooskõlastada enne avalikkuväljapanekut. Keskkonnaministeerium soovitab planeeringu kõigepealt koos-kõlastada ja seejärel vastu võtta. Siis on volikogule juba enne kehtestamisearutamist teada kooskõlastajate märkused, tingimused ja seisukohad.

68 Vt Avaldustele vastamise seadus, RT I 1994, 51, 857; 1996, 49, 953 §3.


74

9.4 Üldplaneer ingu vastuvõtmine ja aval ikustamine

§ 18. Planeeringu avalik väljapanek

(1) Kohalik omavalitsus teeb otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta ja korraldabplaneeringu avaliku väljapaneku.(2) Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse linna või valla keskuses, vallasuuremates asulates või planeeritavas asulas;(5) Kui planeering võib tuua kaasa sundvõõrandamise vajaduse, muudab senist maa-kasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähitud kirjaga vastavakinnisasja omanikule avalikust väljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne avalikuväljapaneku algust.(6) Kohalik omavalitsus või maavalitsus teatab kohalikes ja maakondlikes massiteabe-vahendites avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal enne avalikuväljapaneku algust.(7) Avaliku väljapaneku ajal peab olema tagatud huvitatud isikute juurdepääs kõigileplaneeringuga seotud materjalidele ja infole, mis on planeeringu koostamistkorraldava kohaliku omavalitsuse käsutuses, välja arvatud riigisaladuseks tunnistatudinfo.

§ 19. Avaliku väljapaneku kestus on üldplaneeringutel neli nädalat.

Planeerimise olulisemaid nõudeid on avalikustamine. Avalikustamine koosnebkahest osast – avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust. Enne avalikku välja-panekut peab üldplaneeringu olema kooskõlastatud ja vastu võetud.

Enne üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamist on omavalitusevolikogul vaja langetada otsus planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapanekuväljakuulutamise kohta.69 Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapanekuväljakuulutamine tähendab, et omavalitus loeb planeeringu oma tahtele vastavaltkoostatuks ning avalikkusele ametliku ettepanekuna esitamiseks sobilikuks.Üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine võib toimuda kahel viisil:volikogu otsuses sätestatakse avaliku väljapaneku aeg, koht ja kestus võidelegeeritakse sellest teavitamine valla- või linnavalitsusele. Eesti senisesplaneerimispraktikas on avaliku väljapaneku täpse aja määramise ja sellestteavitamise üldjuhul korraldanud valla- või linnavalitus, tuginedes volikoguplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku väljakuulutmise otsusele. Selleeeliseks on suurem tegutsemisoperatiivsus ja võimalus avaliku väljapaneku välja-kuulutamisel tehtud vigu hõlpsasti parandada. Näiteks Sindi linna üldplaneeringuavaliku väljapaneku kestus kuulutati nädal lühemana, kui seadus seda nõudis. Veailmnemisel sai selle kiiresti ära parandada, kuulutada välja uus ja seaduse nõuetelevastav avalik väljapanek ega pidanud selleks ära ootama volikogu uuestikogunemist.

Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse kas linna või valla keskuses, vallasuuremates asulates või planeeringuga hõlmatavas asulas.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus peab olema vähemalt 4 järjestikustnädalat. See ei tohi olla lühem, kuid võib alati olla pikem. Sel ajal on kõikidelvalla/linna elanikel jt huvitatud osapooltel õigus planeerimisettepanekugatutvuda, parandusi ja täiendusi esitada ning planeeringut vaidlustada.

69 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. RT I 1993, 37, 558; §22 lg 29 ja 30.


Entec AS 2000 75

Et tagada huvitatud isikutele nende seaduslik õigus planeeringuga tutvuda,peavad avalikul väljapanekul olema nii üldplaneeringu kaart kui ka seletuskiri.Avaliku väljapaneku ajal peab lisaks olema tagatud huvitatud isikute juurdepääskõikidele planeeringuga seotud materjalidele ja planeeringu koostamist korraldavakohaliku omavalitsuse käsutuses olevale infole.70 Selleks tuleb kaardi või kaustajuurde lisada kiri või teade, kus huvitatud isikuid informeeritakse nende materjalideasukohast ja nendega tutvumise võimalusest.

Kui planeering on väljas näiteks linna- või vallavalitsuse saalis, fuajees, kusinimesed seda rohkem tähele paneksid, kausta või kaustu aga ei soovita sinnapideva järelevalve puudumise tõttu jätta, peab kaardile olema lisatud selgesti loetavja tähelepandavalt eksponeeritud info kausta olemasolust ja sellega tutvumisekohast (näiteks arhitekti kabinetis või sekretäri ruumis). Kui välja on pandud ainultkaart, muud materjalid aga puuduvad, ei ole avalikustamine toimunud korrektselt.

Eestis on planeeringut avalikustatud ka Interneti vahendusel (nt Pärnus). Samas onseadusandlikult reguleerimata Interneti vahendusel saadetud märkustele ja ette-panekutele vastamine. Samuti on olemas oht, et saadetud e-post ei jõua adressaadinining seda ei käsitleta ametliku märkuse või kirjana. Seega võiks planeering olla küllInternetis tutvumiseks väljas, kuid seda koos avaliku väljapaneku aja ja kestuseäranäitamisega ning infoga selle kohta, kuhu saab jätta ametlikke ettepanekuid japretensioone. Samuti võiks Interneti-leheküljel olla hoiatus, et kui märkusi eilähetata hiljemalt avaliku väljapaneku viimase päeva postitempliga, ei kuulu needarvestamisele.

Kui planeering võib kaasa tuua sundvõõrandamisvajaduse, muudab senistmaakasutust või krundi ehitusõigust, on kohalik omavalitsus kohustatud teatamavastava kinnisasja omanikule üldplaneeringu avalikust väljapanekust hiljemaltkaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Teade tuleb saata tähitud kirjaga(selle toimingu teostamist saab tõestada tähitud kirja kviitungiga, mille väljastabpostkontor). Siinkohal tuleb meelde tuletada, et kinnisasja omaniku õigusedlaienevad ka enne 1991. aasta 1. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omajale.Seega on oluliselt laiendatud isikute ringi, kellele tuleb teade saata.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse peab kohalikomavalitsus teatama kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites71 hiljemaltnädal enne avaliku väljapaneku algust. Loomulikult võib seda teha varem, kuidmitte hiljem.

Omavalitsuse igapäevase töö korraldamise ja avaliku väljapanekuga tutvujateseisukohast on mõistlik avalikust väljapanekust teavitavale kuulutusele lisada pealekuupäevade ka kellaajad, millal planeeringut näha saab, näiteks 9.00–13.00 ja14.00–17.00 kõikidel tööpäevadel. See välistab hilisemad pretensioonid, etavalikule väljapanekule ei pääsenud ametliku lõuna ajal. Kellaaegade piiramisel onsoovitatav kuulutada avalik väljapanek pikemana mõnel tööpäeval ja tagada sellejuurdepääs ka neile, kes ei saa planeeringuga tutvuda tööajal. Selliselt toimitinäiteks Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu puhul, kus lisaks tavapäraseleajavahemikule oli planeeringule juurdepääs tagatud ühel kuulutuses teada antud

70 Seega ei saa omavalitsuselt nõuda infot, mida on planeeringu koostamisel kasutatud, kuid mis on näiteks

maavalitsuse või mõne ametkonna käsutuses. 71 Juhime lugeja tähelepanu asjaolule, et teatama peab nii kohalikes kui maakondlikes massiteabevahendites,

sest planeerimis- ja ehitusseaduses kasutatakse siinkohal sidesõna “ja”. Sama kehtib ka avalikust arutelustteavitamise kohta


76

õhtul kuni kella 19.00. Alternatiivina võiks kaaluda planeeringu avalikuväljapaneku lahtiolekut mõnel nädalavahetuse päeval.

Peale avaliku väljapaneku näeb seadus ette üldplaneeringu avaliku arutelukorraldamise, mis on mõeldud üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tehtudettepanekute, paranduste ja vaidlustuste tutvustamiseks ja arutamiseks. Avalikuarutelu korraldamise aja määramisel on praktikas leitud mitmeid mooduseid(vt järgmine ptk).

Avalikust arutelust tuleb samuti teavitada eespool toodud viisil: hiljemalt kaksnädalat enne üldplaneeringu avalikku arutelu tuleb sellest tähitud kirjaga teatadanendele kinnisasja omanikele kelle puhul võidakse kohaldada sundvõõrandamist,muudetakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust72 ja hiljemalt nädal enneavalikku arutelu tuleb selle toimumisest teatada kohalikes ja maakondlikesmassiteabevahendites.

. XXII Audru valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade “Pärnu Postimehes”.

Hea korralduse puhul saab ühe ja sama lehekuulutusega teatada nii avalikuväljapaneku kui avaliku arutelu toimumise koha(d) ja aja (vt illustratsioon XX).Selliselt toimimine teeb selle isiku jaoks, kes esitas märkusi, pretensioone võiettepanekuid, nende arutelul osalemise lihtsamaks (jääb ära oht, et teise kuulutuseilmumine jääb tähele panemata). Kui seda ei suudeta teha, tuleb mõlemast arutelustteavitada eraldi kuulutustega kohalikes ja maakondlikes massiteabevahenditeshiljemalt nädal enne arutelude toimumist.

Heaks tooniks võib lugeda nii avalikust väljapanekust kui ka avalikust arutelustteavitavate kuulutuste kordamist ajalehes ning ka avalikust väljapanekustteavitamist suuremate kaupluste ja vallamaja stendidel.

72 Vaata Planeerimis- ja ehitusseadus § 18 lg 5, mis vastavalt sama seaduse § 21 lg 3 reguleerib ka avalikust

arutelust teavitamist.

Audru valla üldplaneeringuavalik väljapanek 15.VII - 15.VIII Audru vallamajas ja Jõõp-res Audru valla vanuritekodus(endine Jõõpre kontor-klubi).Audru valla Üldplaneeringuavalik arutelu: 21.VIII Audruvallamajas algusega kl 10,22.VIII Audru valla vanurite-kodus (endine Jõõpre kontor-klubi algusega kl 10,23.VIII Lindi klubi hoones al-gusega kl 10. Ootame Teie osa-võttu. Audru vallavalitsus.

Ostan 5 rm kuivi küttepuid.Teatada 40423.

Ostame Kil-Nõmmes värsket4m ja 6m männipalki ø alates14 cm. Tasu kokkuleppel. Teadejätta Baltcom peilerile 51 049või 50856 (op 30 495) või telöösiti 92 139 kl 19-7

EVP ost-müük. E-R 9-16 Pikk5-16, tel 44 680


Entec AS 2000 77

9.5 Aval ikule väl japanekule laekunud märkustele vastamine

§ 20. Ettepanekute esitamise kord.

(1) Planeeringuala kinnisasjade omanikel, elanikel ja teistel isikutel on õigus avalikuväljapaneku kestel esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut.(2) Kirjalikele ettepanekutele vastab üldplaneeringute puhul kohalik omavalitsustähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

§ 21. Avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine

(1) Avaliku väljapaneku tulemustest teatab kohalik omavalitsus kohalikes ja maa-kondlikes massiteabevahendites.(2) Kohalik omavalitsus korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustetutvustamiseks avaliku arutelu.(3) Kohalik omavalitsus või maavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise:

§18 (5) Kui planeering võib tuua kaasa sundvõõrandamise vajaduse, muudabsenist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähitudkirjaga vastava kinnisasja omanikule avalikust arutelust hiljemalt kaks nädalatenne avaliku arutelu algust.

§18 (6) Kohalik omavalitsus või maavalitsus teatab kohalikes ja maakondlikesmassiteabevahendites avaliku arutelu koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädalenne avaliku arutelu algust.

(4) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsusplaneeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle järelevalveteostajale koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta.(5) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalikeparanduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikkuväljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu parandamise järel vastavalt käesolevaseaduse paragrahvidele 18-21.

Väljapaneku ajal laekunud kirjalikele ettepanekutele on omavalitsus kohustatudvastama tähitud kirjaga nelja nädala jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu.Vastata tuleb avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekutele, millele on lisatudettepaneku tegija andmed vastuse saatmiseks. Anonüümsetele ettepanekutelevastama ei pea.

Avalik väljapaneku lõppemisel on omavalitsus kohustatud selle tulemustestteatama kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites. Teade peaks sisaldamainfot selle kohta, kui palju ettepanekuid esitati ja milline oli nende mõjuavalikustamisel olnud planeeringu lahendusele. Teade tuleb avaldada ka juhul,kui avalikul väljapanekul ettepanekuid ei esitatud.

Avaliku arutelu tuleks korraldada alles pärast avaliku väljapaneku tulemustestteatamist. Siinkohal on sobilik meelde tuletada, et planeerimis- ja ehitusseaduseeesmärgiks on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavplaneering ja et planeerimistegevus on avalik. Avaliku arutelu toimumine pärastavaliku väljapaneku tulemustest teatamist tagab huvitatud isiku õigeaegseinformeerituse sellest, et tema ettepanekud on omavalitsuseni jõudnud. Teisaltannab see võimaluse oma seisukohti kaitsta ning võimaldab omavalitsusel välja-pakutud lahendusi põhjendada.


78

Avalikul arutelul on võimalik jõuda arusaamisele, kas ettepaneku esitaja lepibettepaneku või pretensiooni arvestamata jätmisega ning selle kohta esitatavapõhjendusega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse planeering maavanemalevaidluse kohta arvamuse andmiseks.

Tuletame siinkohal veel kord meelde, et lehekuulutused ja tähitud kirjadekviitungid tuleb alles hoida, sest planeeringuvaidluse korral on nende abil võimaliktõestada omavalitsuse korrektset tegutsemist planeeringuprotsessi läbiviimisel.

Pärast avalikule väljapanekule laekunud ettepanekutele vastamist ja vajaduse korralplaneeringu korrigeerimist (seejuures ei tohi tehtavad korrektuurid muuta planee-ringu põhilahendust) esitatakse planeering maavanemale järelevalve teostamiseksning heakskiidu saamiseks.

Juhul kui avalikule väljapanekule laekunud märkuste ja ettepanekute tulemuseltoimub planeeringu põhilahenduste muutmine (sisuliselt on tegu uue planeeri-misettepaneku esitamisega), peab toimuma uus avalik väljapanek enneplaneeringu maavanemapoolsesse järelevalvesse esitamist.

9.6 Üldplaneer ingu järe levalve

§ 22. Järelevalve planeeringute koostamise üle

(1) Järelevalvet üldplaneeringute üle teostab maavanem.(2) Järelevalve teostaja pädevusse kuulub: 1) planeeringu seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine; 2) planeeringu kehtivatele üldisematele planeeringutele vastavuse kontrollimine; 3) nõusoleku andmine kehtiva üldisema planeeringu muutmiseks järelevalve

teostajale esitatud planeeringu kehtestamisel; 4) riigi huvide järgimise kontroll planeeringus, kui planeeringuala kohta puuduvad

üldisemad planeeringud; 5) planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid esitanud isikute ning

vaidluse teiseks pooleks kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukohaandmine vaidluse kohta, juhul kui ettepanekuid ei arvestatud.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 nimetatud isikud ei lepi kokkuvaidluse lahendamises, saadab järelevalve teostaja nendele isikutele oma kirjalikuseisukoha vaidluse kohta kahe nädala jooksul pärast vaidluse poolte ärakuulamist.(4) Planeeringu järelevalve teostaja võib nõuda keskkonnaekspertiisi tegemistplaneeringule. Ekspertiisi kulud kannab planeeringu esitanud kohalik omavalitsus.(5) Järelevalve teostaja pädevusse kuuluvates küsimustes tekkivad vaidlused kohalikuomavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab keskkonnaminister,vaidlused kohalike omavalitsuste vahel lahendab maavanem.(6) Järelevalve teostaja annab oma heakskiidu planeeringule pärast järelevalve teostajapädevusse kuuluvate nõuete täitmist ja käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatudvaidluste lahendamist ning tagastab selle maavalitsusele või kohalikule omavalitsuselekehtestamiseks.

Järelevalve eesmärk on maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vaheline infovahetusja lahendamata jäänud planeeringuvaidluste lahendamine.

Pärast avalikustamist esitatakse üldplaneering koos omavalitsuse kaaskirjagajärelevalve teostamiseks maavanemale. Seaduses on üsna üksikasjalikult toodudjärelevalve pädevus. Kui planeering vastab seadustele ja normidele ning polevastuolus maakonnaplaneeringuga, peab maavanem omavalituse kirjale vastama


Entec AS 2000 79

ühe kuu jooksul. Kui järelevalvesse saadetud üldplaneering sisaldab ettepanekutmuuta kehtivat maakonnaplaneeringut, tuleks ettepanek või ettepanekud maakonna-planeeringu muutmiseks välja tuua ka kaaskirjas. Ka sel juhul peab maavanemomavalituse kirjale vastama ühe kuu jooksul.

Juhul kui üldplaneering saadetakse järelevalvesse lahendamata vaidlustega, onvastuse saamise aeg pikem. Seadusega pole määratud tähtaega, mille jooksul maa-vanem peab osapooled ära kuulama, seega sõltub vaidluste kohta seisukohaandmine maavanema73 ja osapoolte võimalusest kokku saada. Pärast osapoolte ära-kuulamist on maavanemal kohustus saata oma seisukoht vaidlusaluses küsimusesosapooltele kahe nädala jooksul. Lõpliku otsuse teeb kohalik omavalitsus, kes kasarvestab esitatud ettepanekut ja maavanema seisukohta või mitte.

Pärast maavanema pädevusse kuuluvate nõuete täitmist ja avalikule välja-panekule ettepanekuid või pretensioone esitanud isikute vaheliste vaidlustelahendamist seadusega ettenähtud korras annab maavanem planeeringule omaheakskiidu ja tagastab selle omavalitsusele kehtestamiseks.

9.7 Üldplaneer ingu kehtestamine

§ 24. Planeeringu kehtestamine

(2) Üldplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus.(3) Kui kehtestatud üldplaneering muudab kehtivat maakonnaplaneeringut ja maa-vanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab maavalitsus vastavadmuudatused maakonnaplaneeringusse ja maavanem kehtestab need.

Pärast järelevalve teostamist ja maavanemalt heakskiidu saamist saab kohalikomavalitsus üldplaneeringu kehtestada. “Legitiimsuse aluseks on inimestevahelinekonsensus.”74 Seega on kehtestamise eelduseks omavalitsuse ja planeeringukoostamises osalenute vaheline kokkulepe planeeringu sisus.75

Kohaliku omavalituse korralduse seadusele76 vastavalt kuulub üldplaneeringukehtestamine volikogu ainupädevusse.

§ 25. Planeeringu kehtestamisest teatamine

(4) Üldplaneeringu kehtestamisest teatatakse kohalikes ja maakondlikes massiteabe-vahendites.(5) Üldplaneeringu kehtestamise otsuse saadab kohalik omavalitsus järelevalvetteostavale maavanemale ja riigi maakatastri pidajale.(6) Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadabkohalik omavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühenädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist.

73 Tekkinud vaidlused kohaliku omavalituse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab

keskkonnaminister. 74 Lyotard, Jean-François. The Postmodern Condition: A Report on Knowledge. Theory and History of

Literature, Volume 10, University of Minnesota, 1984, lk 30. 75 Vaata planeerimis- ja ehitusseaduse § 3 lg 2 punkt 2. 76 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. RT I 1993, 37, 558 § 21 lg 29 ja 30.


80

Avalikkuse õigeaegse informeerimise tagamiseks on seadusesse kirjutatud nõueplaneeringu kehtestamisest teatamisest massiteabevahendite kaudu (vt illustrat-sioon XXIII). Kuigi teatamise tähtaega pole antud, on soovitatav teha seda niikiiresti kui võimalik.

. XXIII Nõo valla ja Nõo aleviku üldplaneeringu kehtestamise teade “Post-imehes". Mitme planeeringu korraga koostamine võimaldab kokku hoidaavalikustamisega seonduvaid kulutusi.

Seaduses nõutud üldplaneeringu kehtestamise otsus tuleks saatamaavanemale ja riigi maakatastri pidajale nii ruttu kui võimalik.Seejuures oleks koos kehtestamisotsusega sobilik saatamaavanemale üks eksemplar kehtivast üldplaneeringust.77

Üldplaneeringu ühe eksemplari maavalitsuse arhiivi säilitada andminetagab selle, et kõiki kehtivaid planeeringuid ei hoita ühes kohas(tulekahju või muu õnnetuse korral omavalituse ruumides hävinudüldplaneeringu taastamine võib olla kallis ja aeganõudev).Maavalitsuse arhiivis säilitatava eksemplari abil on võimalik kavälistada vaidlusi planeeringu originaalsuse üle – maavalitsuse arhiivisja omavalituse käsutuses olevad üldplaneeringud on identsed.

Kindlasti tuleb jälgida, et planeeringu kehtestamise otsuse ärakiri oleks ühenädala jooksul saadetud isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid ei arvestatud.

§ 26. Planeeringute kehtestamise vaidlustamine

(1) Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus eiarvestatud, on õigus üldplaneeringu kehtestamist vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul,arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest.(2) Kohaliku omavalitsuse kehtestatud üldplaneeringu vastuolu korral seaduse võimaakonnaplaneeringuga teeb järelevalvet teostav maavanem kohalikule oma-valitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamiselpöördub maavanem kohtusse planeeringu vaidlustamiseks.(3) Kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga võiriivab kohaliku omavalitsuse seaduslikke õigusi, teeb kohalik omavalitsus maa-valitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamiselpöördub kohalik omavalitsus kohtusse planeeringu vaidlustamiseks.

Kui kehtestatud üldplaneeringu alusel keeldutakse mingiks toiminguks lubaandmast ja see keeld vaidlustatakse, on põhiseaduse alusel igaühel õigus omakohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjasse puutuva seaduse, muu õigusaktivõi toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Sellest tulenevalt on kohtuülesandeks kontrollida ka üldplaneeringu seaduspärasust. Seega on planeeringuteseadustele vastavus vaidlustatav ka pärast seaduses toodud planeeringu vaidlusta-mise tähtaegade möödumist.78

§ 30. Üldplaneeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tekkiva kahju hüvitamine

77 Keskkonnaministeerium peab vajalikuks planeeringu esitamist maavanemale ka digitaalkujul. See

võimaldab maavalitsusel viia üldplaneeringukaardil oleva info maakondlikusse andmebaasi. 78 Merusk, Kalle. Administratsiooni diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn,

1997.


Entec AS 2000 81

(1) Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senistmaakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus sellest kinnisasjaomanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist.(2) Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi: 1) detailplaneeringu kohustusega aladel – kehtestatud detailplaneeringu alusel javastavalt seadustele; 2) detailplaneeringu kohustuseta aladel hajaasustuses – kehtestatud üldplaneeringu

alusel ja vastavalt seadustele.(3) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatudkitsendustest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üldplaneeringust tulenevatekitsenduste puhul hüvitab kahju kohalik omavalitsus.(4) Hüvitise suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatudisiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvitise suuruse kohushuvitatud isiku nõudel.(5) Kohalik omavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandamakinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui üldplaneeringuga: 1) nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 2) piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasuta-

mine võimatuks.

Üldplaneeringu kehtestamine toob omavalitsusele mitmeid kohustusi, millega peabarvestama. Juhime tähelepanu sellele, et tekitatud kahju hüvitamine võib osutudavajalikuks juhul, kui üldplaneeringuga kitsendatakse senist maakasutust ja krundiehitusõigust. Hüvitamise aluseks on omaniku poolt omavalitusele esitatudsellesisuline nõue. Samas ei tähenda see, et peab hüvitama, kui kitsendatakse senisemaakasutuse või ehitusõiguse muutmist tulevikus. Siinkohal soovitame lugedamaade reserveerimise osa (vt ptk 11.2) käesolevas raamatus.

§ 28. Kehtestatud planeeringu kättesaadavus

(1) Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga.(2) Kehtestatud üldplaneeringuga tutvumine tagatakse planeeringuala kohalikes oma-valitsustes.(3) Kohalik omavalitsus tagab oma territooriumi kehtestatud üldplaneeringu koopiateomandamise võimaluse.

Omavalitsuses, kus on kehtiv üldplaneering, peab see olema alati kättesaadav. Kuikoos planeeringuga on olemas avalikustamist käsitlevad materjalid, peavad ka needolema kättesaadavad. Kui need aga puuduvad, tuleb planeeringu korrektsusetõestamiseks algatamis-, avalikustamis-, kehtestamisteated jne hiljem ikkagiajalehtedest üles otsida.

Ka parim planeering ei lahenda automaatselt kõiki probleeme. Planeeringu koosta-misega algatatud protsessid jätkuvad vaid siis, kui saadud kogemuse baasiljätkatakse süstemaatilist omavalitsuse arendamist. Seetõttu tuleks planeeringulahendust perioodiliselt täiendada ja vastavalt vajadusele valla/linna osaüldplaneeringute, detailplaneeringute ja omavalitsuse arengukavade kaudukorrigeerida. Ajaga kaasas käiv üldplaneering on muutuvas elukeskkonnas see alus,millega vald/linn hoitakse soovitud arenguteel.

Planeeringu paneb toimima eelkõige omavalitsuse liikmete tunne ja teadmine, etseal kajastub nende tahe. Tahe aga suurendab omavalitsuse tegutsemisvõimet.


82

Omavalitsuse jutustus (unistus paremast) ja üksikisiku nägemus haakuvad ningloovad koos aluse tegutsemiseks ühiselt kokkulepitud suunas.

Kokkuvõttes võib öelda, et kehtestatud planeeringuga võrdset tähendust omabplaneeringuprotsessist saadud kogemus. Kord juba planeeringu korraldanud oma-valitsusel on tunduvalt lihtsam tegelda uue üldplaneeringu või üldplaneeringutrealiseerivate arengukavade ja detailplaneeringute koostamisega. Samuti kasvabomavalitsustöötajate valmidus lahendada probleeme operatiivselt ja teha koostöödnii omavahel kui eri ametkondade ja naaberomavalitsustega. Oluline on kan-ö kindlate seisukohtade kujunemine, tänu millele on võimalik oluliselt kiirendadaigapäevaste otsuste langetamist.


Entec AS 2000 83

10 KEHTESTATUD PLANEERINGU TÜHISTAMINE JA ÜLEVAATAMISE KOHUSTUS

§ 27. Kehtestatud planeeringu tühistamine

(2) Üldplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab planeeringu kehtestanud kohalikomavalitsus kohalikes ja maakondlikes massiteabevahendites.(3) Üldplaneeringu tühistab selle kehtestanud kohalik omavalitsus, kuid mitte varemkui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest.(4) Kehtestatud planeeringu tühistamisest teatab kohalik omavalitsus käesolevaseaduse §25 kohaselt:§ 25 (4) Üldplaneeringu tühistamisest teatatakse kohalikes ja maakondlikesmassiteabevahendites.§ 25 (5) Üldplaneeringu tühistamisest otsuse saadab kohalik omavalitsus järele-valvet teostavale maavanemale ja riigi maakatastri pidajale.(6) Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enneplaneeringu tühistamist.(7) Enne planeeringu tühistamist tuleb selgitada selle senise elluviimise tulemusining põhjendada edasisest elluviimisest loobumist.

Kehtivat üldplaneeringut ei saa muuta omavalitsuse volikogu üksikotsustega.Planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt saab planeeringuid algatada, kehtestadaja tühistada. Seega tuleb planeeringu muutmiseks algatada uus planeering. Seevõib olla täiesti uus üldplaneering või siis valla/linna osa üldplaneering. Täiesti uueüldplaneeringu algatamisel on otstarbekas teatada vana üldplaneeringu tühistamisekavatsusest, sest, nagu seaduses on öeldud, ei või planeeringut tühistada varem kuiühe kuu möödumisel tühistamiskavatsusest teatamisest (vt illustratsioon XXIV),hiljem aga küll. Järgnevalt tuleks koos uue üldplaneeringu kehtestamisega tühistadavana planeering ja seaduses nõutud teated saab saata korraga. Selliselt toimimisel,ei teki olukorda, kus vana üldplaneering enam ei kehti, uut üldplaneeringut pole agaveel kehtestatud.

. XXIV Viimsi valla Viimsi poolsaare üldplaneeringu tühistamise kavatsuse teade“Harjumaas”.

Kehtivaid üldplaneeringuid ei ole Eestis seniajani ilma uutüldplaneeringut kehtestamata tühistatud, nii et ei ole ka sellekohastpraktikat. Harilikult ei ole üldplaneeringu tühistamine ilma uutüldplaneeringut kehtestamata omavalitusele kasulik. Sellega võtabomavalitus endalt võimaluse reguleerida maakasutus- ja ehitustingimusioma territooriumil ning loob ühtlasi olukorra, kus puudubüldplaneering, st jätab täitmata seaduse nõude üldplaneeringu olemasolukohta.

Valla/linna osa üldplaneeringu kehtestamisel ei ole üldplaneeringutühistamiseks vajadust. Üldplaneering jääb kehtivaks ja vaid planeeritudvalla/linna osa kohta kehtib uus planeering. Uue planeeringuga on siiskehtestatud need muudatused, mida sooviti teha.

§ 29. Kehtestatud planeeringu ülevaatamise kohustus

(1) Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengutulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste


84

muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisegaseotud küsimused.(4) Kehtestatud üldplaneeringu vaatab üle kohalik omavalitsus ja esitab ülevaatusetulemused maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsustekorralisi valimisi.(5) Kehtestatud üldplaneeringute ja detailplaneeringute ülevaatuse tulemustestinformeeritakse kohalike ja maakondlike massiteabevahendite kaudu.

Seadus nõuab olemasolevate planeeringute ülevaatamist pärast kohalikeomavalitsuste valimisi. Kuna üldplaneeringute algatamine ja tühistamine onvolikogu ainupädevuses, peab üldplaneeringud üle vaatama volikogu. Tänu sellelesaavad uued volikogu liikmed planeeringutega tutvuda ja otsustada, kas oma-valitsus saab nende alusel oma arengut jätkata. Otsuse planeeringu ülevaatamisestpeab omavalitsus maavanemale teatavaks tegema kuue kuu jooksul. Planeeringuülevaatamise tulemustest teatatakse seejärel massiteabevahendites vastavaltomavalituse otsustest teavitamise korrale.

Üldplaneeringu tühistamisest otstarbekam on algatada uue üldplaneeringu koosta-mine ja tühistada vana üldplaneering alles uue üldplaneeringu kehtestamisega.


Entec AS 2000 85

11 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtiv üldplaneering kajastab ehitus- ja maakasutustingimusi omavalitsuseterritooriumil. Planeeringu elluviimine toimub läbi detailplaneeringute,arengukavade ja tegevuskavade. Teatavatel tingimustel võidakse planeeringuelluviimiseks kohaldada ka sundvõõrandamist.

11.1 Maa reserveer imise tähendus üldplaneer ingus

Kehtestatud üldplaneeringuga kas muudetakse senist maakasutuse otstarvet,kehtestades maale mingi uue, senisest erineva sihtotstarbe (hajaasustuses), või siisreserveeritakse maa-ala mingiks kindlaks põhiotstarbeks.

Maa reserveerimise all mõistetaksegi üldplaneeringus alasid, mis on reserveeritudmingiks muuks maakasutuseesmärgiks, kui seda on senine maa kasutamisesihtotstarve. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset teisekseesmärgiks kasutuselevõttu, vaid pigem seda, et antud ala oleks võimalik hiljem,kui tekib sellekohane vajadus ja soov, kasutada üldplaneeringu kohase detail-planeeringu koostamise kaudu ja lähtudes maakatastris muudatuste tegemisereserveeritud põhiotstarbest (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevusekorral). Näitena võib tuua maade reservi arvamise elamuehitamiseks, äri jaettevõtluse jaoks (Vaata illustratsioon XI, tähistusega BR on toodud äri, ettevõtluseja teeninduse reservmaa), teede rajamiseks või mõnel teisel väljatoodud eesmärgil.

Mingiks teiseks põhiotstarbeks reserveeritud maad võib maaomanik edasi kasutadaselle olemasoleval sihtotstarbel senikaua, kuni ta seda soovib. Maa reserveeritudotstarbeks käikuvõtmiseks tuleb maaomanikul maa uueks otstarbeks kasutuselevõtta tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel detailplaneeringuvahendusel või hajaasustuses üldplaneeringu alusel tehtava maakatastri sihtotstarbemuutmise teel. Kui maad soovib kasutada planeeringus toodud eesmärgil keegiteine, mitte maaomanik ise, tuleb kasutada soovijal maa praeguselt maaomanikultära osta. Näiteks saab elamuehitusmaana reserveeritud maale tellida detailpla-neeringu ja seejärel ala kruntida ning krundid elamuehituseks edasi müüa.

11.2 Sundvõõrandamise kohaldamine p laneer ingu el luvi imiseks

§ 31. Sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks

Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasjasundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380) ette-nähtud alusel.

Seadus lubab planeeringute elluviimiseks kohaldada sundvõõrandamist, s.o kinnis-asja võõrandamist omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohesehüvitamise eest. Sundvõõrandamine peaks üldplaneeringu elluviimisel olemaerandlik, kuid vajaduse korral paratamatu toiming. Kinnisasja sundvõõrandamiseseadus79 sätestab, et kinnisasja võib üldistes huvides sundvõõrandada järgmisteleesmärkidel:

79 Kinnisasja sundvõõrandamise seadus. RT I 1995, 30, 380; 59, 1006 § 3 lg 1 ja lg 4.


86

1. riigikaitse-, piirivalve-, politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste, tuletõrje- japäästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;

2. energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste rajamiseksvõi laiendamiseks;

3. avalike sadamate ja lennuväljade ning neid teenindavate ehitiste rajamiseks võilaiendamiseks;

4. maavarade kaevandamiseks;5. liinide rajamiseks või laiendamiseks;6. avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või

laiendamiseks;7. avalike tänavate, teede ja väljakute rajamiseks või laiendamiseks;8. ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või

kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud;9. veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodus-

objektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatudobjektide säilimise tagamiseks;

10. kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhke-parkide rajamiseks või laiendamiseks;

11. kalmistute rajamiseks või laiendamiseks;12. üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks

ja laiendamiseks;13. üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veevarustamiseks, kanalisatsiooniks ja

vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;14. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

Üldplaneeringu elluviimine omavalitsustes toimub detailplaneeringu kohustusegaaladel ja tiheasustusaladel detailplaneeringute kaudu,80 mis määravad ehitusõiguse.Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamisevajaduse või krundi senise ehitusõiguse muutmise, teatab kohalik omavalitsustähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahenädala jooksul, arvates algatamisotsuse tegemise päevast.81

Juhul kui üldplaneering (sh valla/linna osa üldplaneering) või detailplaneering võibkaasa tuua sundvõõrandamise vajaduse, teatab kohalik omavalitsus kinnisasjaomanikule tähitud kirjaga antud planeeringu avalikust väljapanekust hiljemalt kaksnädalat enne avalikku väljapanekut ning samuti kahe nädala jooksul pärast antudplaneeringu kehtestamist.82 Kui kehtestatud üld- või detailplaneering nägi ettekinnisasja kasutamise avalikul otstarbel (näiteks sotsiaalmaana), piiras oluliseltkinnisasja senist kasutamist või muutis selle senise kasutamise võimatuks, onkohalik omavalitsus kohustatud omaniku nõudel kinnisasja võõrandama kohese jaõiglase tasu eest. Kinnisasja omanikul on seega õigus nõuda maakasutuse ja krundiehitusõiguse kitsendustest ja ka detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahjuõiglast (st valitsevast turuhinnast lähtuvat, vt planeerimis- ja ehitusseaduse § 30lg 4) ja kohest hüvitamist planeerimis- ja ehitusseaduse § 30 ja kinnisasja sund-võõrandamise seadusega kehtestatud korras.

Lisaks detailplaneeringutele viiakse üldplaneeringut omavalitsuse territooriumilellu ka valla või linna arengukava kaudu (vt ptk 5), mis täpsustab edasise arengusuundi ja eelistusi ning omavalitsuse poolt võetud rahalisi kohustusi.83 Kuna

80 Vaata planeerimis- ja ehitusseaduse § 9. 81 Planeerimis- ja ehitusseaduse § 1 2 lg 2. 82 Planeerimis- ja ehitusseaduse § 18 lg 5, § 21 lg 3 ja § 30 lg 1. 83 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 1.


Entec AS 2000 87

arengukava on aluseks valla või linna eelarve koostamisele, investeeringutekavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele,84 võikssee sisaldada tegevuskava üldplaneeringu elluviimiseks (vt järgmine ptk).

Üldplaneeringu põhimõtteid veevärgi, kanalisatsiooni ja jäätmekäitluse kohtatäpsustatakse samuti omavalitsuse poolt kohustuslikus korras koostatavas ühis-veevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas85 ning jäätmekavas86 (vt ptk 5).

11.3 Üldplaneer ingu el luvi imise tegevuskava

Üldplaneeringu elluviimiseks soovitab keskkonnaministeerium koostadahiljemalt 6 kuu jooksul pärast üldplaneeringu kehtestamist tegevuskava, kusoleks ära määratud, millal ja millises järjekorras plaanitakse üldplaneeringugaseatud eesmärke realiseerida. Tegevuskava võiks ülevaatlikkuse mõttes ollaesitatud lihtsalt loetava tabeli vormis, kus tulpadest saab välja lugeda tegevuse sisu,selle eest vastutaja ja selleks rahaliste vahendite tagamise.

Üldplaneeringu elluviimise tegevuskava tuleks vastavalt vajadusele üle vaadata.Lähtudes sellest, et omavalituse arengukava tuleb igal aastal üle vaadata,87 peaksüldplaneeringu realiseerimiseks mõeldud tegevuskava sisalduma omavalitusearengukavas.

11.4 Üldplaneer ingust ehi t iseni

Detailplaneeringu kohustuseta alal saab omavalitsus üldplaneeringu olemasolukorral väljastada üldplaneeringust lähtuvad projekteerimistingimused.

Detailplaneeringu kohustusega alal algatab omavalitsus detailplaneeringu, misviiakse läbi, kas omavalitsuse või mõne teise huvitatud osapoole finantseerimisel.Koostatava detailplaneeringuga määratakse krundi või kruntide ehitusõigus (vt ptk4.4). Detailplaneeringu alusel väljastatakse projekteerimistingimused, mille aluselkoostatakse projekt. Projekti põhjal peab omavalitsus kuu aja jooksul väljastatamaehituse aluseks oleva ehitusloa, misjärel võib ehitustöid alustada.

Kui kavandatav tegevus ja üldplaneering lähevad vastuollu ja omavalitsus otsustab,et kavandatav tegevus on elluviimist väärt, tuleb üldplaneeringut muuta. Kunaüldplaneeringu on kehtestanud omavalitsuse volikogu, saab senist üldplaneeringutmuutva planeeringu kehtestada vaid omavalitsuse volikogu. Selleks planeeringuksvõib olla uus, tervet omavalitsust hõlmav üldplaneering, valla- või linnaosa üld-planeering, aga ka detailplaneering. Kui kavandatav tegevus piirneb väiksema terri-tooriumi sihtotstarbe muutmisega, kasutatakse selleks üldjuhul senises üld-planeeringus muudatusi tegevat detailplaneeringut. Üldplaneeringut muutva detail-planeeringu koostamisel peitub võimalik oht selles, et uut kokkulepet ei pruugitasenisest üldplaneeringust lahkneva tegevuse kavandamisel saavutada.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on lisaks ka keerulisem jarohkem aega nõudev kui olemasoleva üldplaneeringu kohase arengu elluviimine.

84 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 4. 85 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4. 86 Jäätmeseaduse § 7. 87 Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 37 lg 3 tuleb volikogul arengukava läbi vaadata

hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks. Lähtudes § 37 lõikest 5 tuleb juhul, kui muudetakse valla või linnaüldplaneeringut, muuta ka arengukava, nii et see ei oleks üldplaneeringuga vastuolus.


88

Seega peab sellise tegevuse ja maakasutuse kavandamiseks, mis ei sisalduüldplaneeringus, arvestama vajadust saavutada selleks ühiskondlik aktsepteeringavaliku planeeringuprotsessi kaudu. Kui üldplaneeringut muutev detailplaneeringon kehtestatud, saab selle alusel käivitada projekteerimise. Edasi järgneb jubaprojekti alusel ehitusloa väljastamine ning ehitamine.

Valminud ehitisele tuleb taotleda kasutamisluba ja seejärel võib ehitist loasmääratud otstarbel kasutama hakata.


Entec AS 2000 89

KOKKUVÕTE

Üldplaneeringut omavatel omavalitsustel on oma arengu suunamisel jamaakasutusküsimuste lahendamisel eelis üldplaneeringuta omavalitsuste ees.Tänu üldplaneeringule saab omavalitsus oma rahalisi ja inimressursseotstarbekamalt kasutada.88 Kui planeeringuprotsessi käigus õnnestub leida võima-luse piires kõiki isikuid rahuldav valla või linna arengutee, lihtsustab see tunduvaltvalla- ja linnavalitsuse edasiste otsuste vastuvõtmist ning tagab ühtlasiplaneeringust juhinduvate otsuste kompetentsuse ja soovituse üldsuse silmis.89

Kehtestatud üldplaneering annab teada, millist tegevust kuskil valla/linna osas jakui suures ulatuses ühiskondlikult aktsepteeritakse. Investeerimissoovigaisiku(te)le saab seetõttu kiirelt välja pakkuda sobiva(d) asukohavariandi(d).Planeeringu kasutamise võimalusi suurendab digitaalset geoinformatsiooni sisaldavandmebaas, mis käib ajaga kaasas ning on kasutatav hetkeülevaadete koostamiseksning detailplaneeringute lähteülesannete seisu kajastamiseks. Peale selle on üld-planeeringut omaval omavalitusel kaardimaterjali vahendusel olemas ülevaadeomavalituse territooriumi maakasutusest. See aitab kiiresti vastata maaomanikeküsimustele maa kasutusvõimaluste ning kasutusvormide ulatuse kohta.

Üldplaneeringu olemasolu lihtsustab üldplaneeringuga kooskõlas olevate detail-planeeringute menetlemise protsessi. See võimaldab üldplaneeringust lähtuvaidtegevusi kiiremini realiseerida ja säästab detailplaneeringuprotsessi lihtsustumisearvelt nii aega kui raha. Omavalitsustes, kus käib vilgas ehitustegevus, tasubüldplaneering end rahaliselt suhteliselt kiiresti.

Tänu üldplaneeringule saadakse omavalituse võimalustest ja probleemidestkompleksne ülevaade. Kui probleeme endale teadvustada, saab omakorda koostadanende lahendamiseks konkreetseid tegevuskavasid ning leida tegevuskavade ellu-viimiseks rahalisi võimalusi. Raha pole kunagi liiga palju. Edukad on eelkõigeneed omavalitsused, kes oskavad oma piiratud ressursse kasutada ja loovadsuurimat ühiskondlikku kasu. Sel juhul on rahul nii elanikud kui ettevõtjad.

Võimalikult paljude ühiskonnaliikmete kaasamine planeerimistegevusse on vajalikselleks, et tulemus ei jääks rakenduseta. Huvitatud isikute tahte kajastumineplaneeringus ongi see, mis tagab planeeringu hilisema toimivuse ning annabplaneeringule väärtuse.90 Vahetu osalemine planeeringuprotsessis seob osalejadkohustusega planeeritu hiljem ellu viia.

Hästi läbi viidud planeeringuprotsess on ühtlasi koolitus- ning õppimisprotsess,mis aitab ka mitme eluvaldkonna esindajail üksteist paremini tundma õppidaning luua aluse edaspidiseks koostööks. Peale selle aitab planeeringuprotsesskujundada omavalitsuse töötajatest ühtsemat ja asjatundlikumat meeskonda, sestplaneering vaatleb valla või linna arengut kui eri eluvaldkondade arengu sünteesi.Koostöös sündinud ja toimiv üldplaneering on aluseks omavalitsuse edasiselearengule ja sellest kinnipidamine edasiste otsuste langetamisel näitab valla- võilinnavalitsuse ning ühtlasi ka valla või linna poliitikute järjekindlust kõikide ühisteeesmärkide saavutamisel.

88 Lass, Kaur. Planeerimine eeldab avalikkuse osavõttu. Keskkonnatehnika 1997, nr 2. 89 Lass, Kaur. Planeerimine on enam kui üks paber. Äripäev, 13. september 1995. 90 Lass, Kaur. Detailplaneerimise tagamaad ja eesmärgid. Keskkonnatehnika1997, nr 2.


90

Planeeringuprotsess on hästi läbi viidud siis, kui selle lõppedes tekib tunne, etomandatud kogemustele ja teadmistele tuginedes tuleks tööd otsast alustada. Mitteet midagi oleks valesti tehtud, vaid sellepärast, et ollakse targemad kui enne jaosatakse kaugemale näha. Saadakse aru, et ühtki valdkonda ei saa arendada mõneteise valdkonna arvel, osatakse valida paljude ideede hulgast ja kõiki neid arvessevõtta.

Lõpetuseks sobib üks Edgar Johan Kuusiku linnaehitusega seotud mõte91 üle kandatänapäevasele planeerimisele. Planeerimisalased teadmised põhinevad praktilistelkogemustel, millele tuginedes ja metoodilist eeltööd aluseks võttes jõutakseprobleemide lahenduseni. Kuna elamise vormid on alalises muutumises, kaob ajajooksul ka planeeringuga kokkulepitud lahenduse elulähedus. Hea planeeringukoostamiseks on vaja osata ette näha nii ühiskonnas, keskkonnas kui ka elamisevormides toimuvat. Kogu meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises jasellega kaasas käimiseks peame ka ise muutuma. Nii nagu muutume ise,muutuvad ka need sihid, mis kunagi planeeringuga seati. Planeeringutekoostamine ei ole ühekordne lühiajaline tegevus, vaid pidev ettemõtlemisteprotsess teel meie endi poolt soovitud tuleviku poole. Ettemõtlemine suurendabomakorda omavalitsuse arenguvalmidust ja võimet investeeringuid vastu võtta.

91 Kuusik, Edgar Johan. Ehituskunst. Tallinn, 1973, lk 145. Lõik originaalis: “Linnaehituslike teadmiste näol

on meil tegemist põhiliselt ikka kogemustega, mille abil ja metoodiliselt suunatud eeltööde kaudulinnaehituslike probleemide ligikaudsele lahendusele jõutakse. Seejuures muutuvad linnades elamisevormid alaliselt, mistõttu lahenduse elulähedus ajajooksul paratamatult kaotsi läheb. On tarvis ette näha,mis suunas need muutused umbkaudseltki toimuvad ...”


Entec AS 2000 91

PÕHIMÕISTED

0-variant – võimalus, et mitte ühtki pakutud tegevusvariantidest ellu ei viida (olemasolevolukord jätkub senisel viisil).

Agenda 21 – dokument, mis on vastu võetud 1992. aastal toimunud ÜRO Rio de Janeirokonverentsil ja esitab keskkonna arengu põhisuundi 21. sajandiks.

Alternatiiv – kavandatava tegevuse, projekti või programmi eesmärgi (teatud vajaduserahuldamise) saavutamise põhilahendusest erinev viis.

*Aluskaart – koostatava kaardi mõttes osalise koormusega kaart, kasutatakse eelkõigetemaatilise info kaardile paigutamiseks vajalike orientiiride ja/või koordinaatide leidmiseks. Kabaaskaart, kontuurkaart.

*Andmebaas – struktureeritud andmete kogum arvutis nende salvestamiseks ja nõude korralkasutajatele väljastamiseks (ingl k database).

*Andmed – informatsiooni taastõlgendav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks,tõlgenduseks või töötluseks (ingl k data).

Arengukava – arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument.Kohaliku omavalituse korralduse seadusele tuginedes on valla või linna arengukava dokument,mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonna-seisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.Arengukava viiakse ellu programmide, projektide ja eelarve kaudu. Eestis on arengukavakoostamine kohustuslik, see koostatakse omavalituse valitsemisperioodiks ning vaadatakse ülehiljemalt iga aasta 1. oktoobriks.

Arendaja – planeeringu, projekti või programmi tellija või elluviija.

Arengumudel – hetkeolukorra analüüsile põhinev, arengu visioonist ja eesmärkidest lähtuvüldine terviklahend.

Arengunäitajad – sotsiaal-majanduslikud näitajad, mille kaudu mõõdetakse valla- või linnaelueri valdkondade muutumist.

Arengustrateegia – kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks määratud üldine teostustee, misarvestab tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Arengu-strateegia lähtub üldjuhul visioonist.

*Baaskaart – 1) vt aluskaart; 2) Eestis ka 1:50 000 satelliitfotode põhjal valmistatud kaart(ingl k base map), vrdl põhikaart.

*Geoinfo – info Maa maastikusfääri, s.o maapindmikuga seonduva ruumi, koos kõigi sealpaiknevate nähtustega, kohta (ingl k geographic information).

*Geoinfosüsteem – automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks,säilitamiseks, päringute tegemiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks, ka geograafilineinfosüsteem, GIS (ingl k geographic information systeem, GIS).

Detailplaneering – planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohtaja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitisteprojekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiridemuutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses.

Eelhindamine (ingl k screening) – protseduur, mille tulemusel langetatakse otsus mingitegevusega kaasnevate potentsiaalsete keskkonnamõjude olulisuse kohta ehk keskkonnamõjudehindamise koostamise või mittekoostamise vajaduse põhjendamine. Eelhinnang on eeskättKMH algatamise vajalikkuse üle otsustamine.


92

Ehitis – hoone või rajatis.

Ehitusluba – luba ehitamise alustamiseks, mille kohalik omavalitsus annab kinnisasjaomanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus.

Ehitusmäärus – valla või linna ehitusmäärus kehtestatakse kohalike olude arvestamiseks,üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, kohaliku omavalitsuse sisesteülesannete jaotuse ning planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseksplaneerimise ja ehitamise korraldamisel.

Ekspert – isik, kellel on KMH läbiviimiseks vajalik kvalifikatsioon.

Hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis.

Huvitatud isik – iga isik, isikud või inimeste rühm, kes tunneb huvi planeeringu koostamisevastu. Samuti isik, kellel on KMH analüüsitava ning kavandatava tegevuse suhtes selgestiväljendatud huvitatus või osalus.

Huvigrupid – üksikisikud või organisatsioonid, kellele kavandatav tegevus avaldab otsest võikaudset mõju.

*Informatsioon – teadmus, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse võiideid, sealhulgas mõisteid, ja millel on teatavas kontekstis eritähendus (ingl k information).

*Kaardiprojektsioon – maaellipsoidi- või sferoidipinna (või tema osa) matemaatilinekujutamise viis tasapinnal (ingl k map projection).

*Kaart – maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliseltmääratletud vähendatud kujutis (ingl k map).

Keskkonnamõju – kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev vahetu või kaudne mõjukeskkonnale, inimese tervisele või varale.

Keskkonnamõjude hinnang e KMH (ingl k environmental impact assessment, EIA) –kriitiline hinnang sellele, milline mõju võib kaasneda kavandatava poliitika, planeeringu,programmi, projekti või tegevuse tulemusel keskkonnale. Keskkonnamõjude hindamise eesmärkon näidata otsustavale organisatsioonile (riigile, omavalitusele, ettevõtjale) kavandatavategevuse võimalikke mõjusid ja nende leevendamise viise. KMH-d võib defineerida ka kuikavandatava tegevuse (nt programm, planeering, projekt) keskkonnakaitse nõuetele ja säästvaarengu seisukohtadele vastavuse kohustuslikku hindamist optimaalse alternatiivi leidmisehuvides.

Keskkonnarisk – kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetav mõju, mis lähtub organisatsioonivõi isiku omandist, asukohast ja tegevusest ning ohustab loodus-, elu- ja töökeskkonda.

KMH akt – KMH-protsessi dokumenteeriv aruanne.

KMH objekt – kavandatavad tegevused (programm, planeering, projekt jms), mis vajavadKMH-d.

KMH subjekt (arendaja) – isik, kelle algatatud kavandatavale tegevusele on ette nähtud KMH.

Maakonnaplaneering – planeering, mis koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osakohta.

Mõju leevendamine – Sihikindel tegutsemine kavandatud tegevusega kaasneva soovimatumõju vähendamiseks.


Entec AS 2000 93

*Mõõtkava – kaardil (plaanil) kujutatud joonlõikude pikkuste suhe samade joonte horisontaal-projektsiooniga ellipsoidil (ingl k scale).

Piiritlemine (ingl k scoping) – keskkonnamõjude hindamises käsitletava valdkonnapiiritlemine, mille käigus määratakse teemad, mis tulevad ekspertiisi või keskkonnamõjudehindamisel käsitlemisele. Piiritlemine viiakse läbi keskkonnamõjude hindamise algstaadiumis jasee peab aitama keskkonnamõjude hindamisel keskenduda keskkonda muutvatelevõtmeteguritele.

Planeerija – spetsialist, kes tegeleb planeeringu koostamise ja läbiviimise korraldamisega.Planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt on planeeringu koostamise õigus vastava erialakõrgharidusega spetsialistidel.

Planeerimine – planeeringu koostamine.

Planeering – vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele koostatud ja kehtestatud maakasutus- jaarengutingimusi reguleeriv dokument.

Planeerimisettepanek – koostamisel olev planeering.

Rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei olehoone.

Projekt – ehitamise aluseks olev dokument, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritudehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida.

Projekteerimistingimused – kohaliku omavalituse poolt väljastatavad tingimused kinnisasjaomanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus,mis määravad arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud,kellega projekt tuleb kooskõlastada.

*Põhikaart – Eestis 1:10 000 asukohatäpsusele (tiheasustusaladel 1:5 000) vastav aerofoto-mõõdistamise teel toodetav kaart. Kuni aastani 1998 trükiti ka 1:20 000 mõõtkavas vähendustpaberkaardina (ingl k Basic Map). Vt ka baaskaart.

Ruumiline planeerimine (ingl k spatial planning) – territooriumi planeerimine, mis peabsilmas planeeritava territooriumi planeerimist arvestavaid sotsiaalseid, majanduslikke,keskkondlikke ja kultuurilisi aspekte. Ruumiline planeerimine eeldab eri eluvaldkondade arenguprognooside sünteesi ja füüsilise ruumi funktsioonide määramist, lähtudes püstitatud visioonist,eesmärkidest, ülesannetest ja tegevuskavadest.

Seire (ingl k monitoring) – keskkonnaseisundi muutumise jälgimine. Keskkonnamõjudehindamise puhul hinnatud mõju ulatuse ja hilisema tegeliku olukorra muutuse võrdlemine, etteada saada, kas mõjutegureid on õigesti hinnatud.

Stsenaarium – tõenäolise tulevikusituatsiooni või -sündmustiku kirjeldus.

SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tulenebingliskeelsete sõnade (strengths – tugevused, weaknesses – nõrkused, opportunities –võimalused, threats – ohud) algustähtedest.

Säästev areng (ingl k sustainable development) – areng, mis tagab nii praegu kui tulevikusinimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkondaoluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Tasuvusuuring (ingl k feasibility study) – uuring, mis viiakse läbi, selgitamaks kavandatavaprojekti, tegevuse vms majanduslikku tasuvust. Üldjuhul on tegu projekti esimese etapiga, misvõimaldab vajaduste ja nõudmiste analüüsi, asukohtade ja tehniliste lahenduste võrdlevatanalüüsi ja projekti või tegevuse maksumuse hindamist, arvestades eksisteerivaid piiranguid.Tasuvusuuringu eesmärk on projekti teostamiseks optimaalse(te) lahendus(te) leidmine.


94

*Teemakaart – kaart, mis käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda (ka temaatiline kaart) (ingl kthematic map).

Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest, mida on vaja täita eesmärkide saavutamiseks.

*Topokaart – maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kujutab reljeefi,veekogusid, taimkatet, asulaid, teid, majandusobjekte, administratiivpiire ja orientiire. Tavaliseltkoostatakse mõõtkavas 1:200 000 kuni 1:10 000, erijuhtudel ka suuremas mõõtkavas. Katopograafiline kaart (ingl k topographic map).

Variandid – kavandatava tegevuse, projekti või programmi eesmärgi (teatud vajaduserahuldamise) saavutamise erinevad viisid.

Visioon – soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada.

Ühiskonna liige – isik, kes elab, töötab ja veedab vaba aega ühiskonnas.

Üldeesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse seatud ajaks jõuda ning mis onmääratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav.

Üldplaneering – planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi kohta. Vastavaltplaneerimis- ja ehitusseadusele peab igal vallal või linnal olema üldplaneering, mida võibkoostada valla või linna osade kaupa. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detail-planeeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses.

Üldplaneeringu kaart – kaart, mis võtab kokku arengu- ja ehitamistingimused omavalituseterritooriumil.

Üldsus – vt huvitatud isik. Iga isik, isikud või isikute rühmad, kellel on kavandatava tegevusesuhtes selgesti väljendatud huvitatus või osalus. Üldsus koosneb ühiskonna liikmetest.

Üldsuse osalemine – kodanikele ning ühiskondlikele ja eraõiguslikele organisatsioonideleantud võimalus avaldada oma arvamust valitsuse ja/või omavalitsuse üldpoliitika eesmärkidevõi kavandatavaid tegevusi puudutavate ostuste kohta, arutada oma seisukohti otsuste tegijatega,kaasa arvatud edasikaebamise õigus kohtus.

Üldsuse kaasamine – mehhanism, mida kavandatava tegevuse arendaja rakendab selleks, etkindlustada selle tegevusega potentsiaalselt mõjutatud üksikisikute, organisatsioonideinformeeritus ning anda neile võimalus mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid.

Üleriigiline planeering – riigi territoriaalse arengu kava, mis koostatakse kogu riigiterritooriumi kohta.

---

Mõistete koostamise aluseks on olnud Eestis kehtivad seadused ja ingliskeelne raamat: Giplin,Alan. Environmental impact assessment (EIA): cutting edge for the twenty-first century,Cambridge, 1995.

*Tärniga tähistatud mõisted pärinevad muutmata kujul raamatust: Jaagomägi, Teet.Geoinfosüsteemid praktikule. Regio, 1999.


Entec AS 2000 95

MÄRKSÕNA REGISTER

Aajutine ehituskeeld, 54algatamine, 52, 53, 89, 92algatamisotsuse teade, 53alternatiiv, 63, 64, 68, 96aluskaart, 72, 74, 76, 96andmebaas, 23, 59, 73, 74, 76, 94, 96arengukava, 4, 11, 19, 20, 24, 29, 30, 31, 34,

35, 44, 48, 52, 62, 69, 92, 96arengustrateegia, 19, 20, 29, 30, 31, 45, 57,

59, 60, 61, 62, 63, 70, 96avalik arutelu, 62, 64, 69, 79, 81, 82, 83avaliku arutelu teade, 81avalik väljapanek, 20, 38, 62, 79, 80, 81, 82,

83, 85avaliku väljapaneku teade, 81avaliku väljapaneku tulemustest teatamine,

82avalikustamine, 11, 32, 61, 65, 68, 79, 80, 81,

83, 85, 86, 87Bbaaskaart, 73, 96, 98Ddetailplaneering, 4, 5, 18, 20, 24, 26, 27, 28,

34, 43, 45, 46, 49, 50, 52, 54, 66, 69, 70,72, 75, 76, 77, 86, 87, 89, 90, 91, 92, 93,94, 96, 99

detailplaneeringu kohustusega ala, 20, 24, 27,45, 46, 86, 90, 91, 92digitaalkaart, 75EEesti baaskaart, vt baaskaartEesti katastrikaart, vt katastrikaartEesti põhikaart, vt Eesti põhikaartehitusmäärus, 32, 45, 97Ggeoinfosüsteem, 73, 75, 76, 96, 99GIS, 72, 73, 76, 96Hhajaasustus, 11, 20, 24, 34, 43, 45, 46, 70, 86,

90, 96, 99huvitatud isik, 4, 5, 38, 52, 53, 54, 60, 64, 69,

80, 86, 94, 97, 99Jjärelevalve, 50, 53, 65, 69, 77, 80, 82, 83, 84,

85, 87juhtfunktsioon, 43, 46, 47, 66Kkaart, 15, 22, 26, 39, 56, 57, 62, 69, 70, 72,

73, 74, 75, 80, 96, 98, 97, 99katastrikaart, 73, 74kehtestamine, vt planeeringu kehtestaminekehtestamise teade, 85kehtestamise vaidlustamine, 85keskkonnamõju, 11, 63, 64, 65, 66, 67, 68,

69, 70, 96, 97, 98keskkonnamõjude hinnang, 64, 65, 66, 67,

68, 69, 97

kitsendused, 27, 33, 34, 35, 36, 45, 86, 91konsultant, 37, 38, 39, 55, 59, 61, 63kooskõlastamine, 21, 77, 78korraldamine, 13, 23, 27, 29, 32, 35, 36, 37,39, 45, 50, 51, 52, 53, 57, 68, 80, 81, 97, 98küsitlus, 57, 58, 59Llähteandmed, 57lähtematerjal, 55, 57Mmaakonnaplaneering, 18, 19, 20, 43, 46, 49,

77, 83, 84, 85, 97maa reserveerimine, 90massiteabevahendid, 50, 52, 53, 60, 79, 80,81, 82, 84, 85, 88, 89märkustele vastamine, 38, 82, 83Oosa üldplaneering, 5, 20, 25, 26, 27, 53, 66,

68, 69, 71, 80, 87, 88, 89, 91, 92Pplaneeringupäev, 21, 50, 60, 61, 62, 68, 69planeeringupäeva teade, 60planeeringu kehtestamine, 31, 84, 85, 86planeeringu tühistamine, 50, 88, 89, 91planeeringu ülevaatamine, 5, 88, 89planeerija, 37, 38, 57, 59, 62, 63, 67, 68, 98projekteerimistingimused, 4, 92, 98põhikaart, 73, 74, 98põhiotstarve, 48, 92Rruumiline planeerimine, 11, 12, 98SSAVE-projekt, 23seletuskiri, 70, 71, 72, 80strateegia, vt arengustrateegiasundvõõrandamine, 79, 80, 81, 82, 90, 91säästev areng, 11, 14, 19, 23, 29, 31, 35, 36,

43, 59, 63, 64, 65, 70, 97, 98SWOT-analüüs, 61, 68, 70, 98Ttasuvusuuring, 64, 98teatamine, 80, 82, 84, 85, 88teavitamine, 38, 39, 52, 53, 61, 79, 81, 89teemakaart, 22, 73, 75, 99tegevuskava, 16, 29, 30, 31, 35, 64, 90, 92,

94, 98, 99tiheasustusala, 24, 46, 69, 70, 90, 91, 98tähitud kiri, 50, 54, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85,

91tühistamine, vt planeeringu tühistaminetühistamise kavatsuse teade, 88Vvariant, 21, 63, 64, 68, 70, 96, 99vastuvõtmine, 12, 29, 38, 66, 79, 84, 94Üüleriigiline planeering, 18, 18, 99ülevaatamine, vt planeeringu ülevaatamine


96

KASUTATUD MATERJALID

Kirjandus

Boken om Översiktsplan 1996, del II. 1996. Boverket, Karlskrona. Boken om Översiktsplan 1996, del III. 1996. Boverket, Karlskrona. Boken om Översiktsplan 1996, del IV. 1996. Boverket, Karlskrona. Boken om MKB 1996, Del I. Att arbeta med MKB för projekt. 1996. Boverket, Karlskrona. Giplin, Alan. 1995. Environmental impact assessment (EIA): cutting edge for the twenty-first century.

Cambridge. Eesti 2010. Eesti tulevikustsenaariumid. 1997. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Eesti Tulevikuuuringute

Instituut, Tallinn/Tartu. Eesti 2010. Tulevikutrendid. Maailm ja Eesti. 1996. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Eesti

Tulevikuuuringute Instituut, Tallinn/Tartu. Eesti 21. sajandil. 1999. Koostaja Ahto Oja. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn. Eesti Keskkonnastrateegia. 1997. Keskkonnaministeerium, Tallinn. Europe 2000+ Cooperation for European territorial development. 1994. European Commission, Luxembourg,. European regional/spatial planning Charter. Torremolinos Charter adopted on 20 May 1983 at Torremolinos

(Spain). 1983. European Conference of Ministers responsible for Regional Planning, Council of Europe. European spatial development perspective. First official draft. Presented at the informal meeting of Ministers

responsible for spatial planning of member states of the European Union. Noordwijk, 9 and 10 June1997. 1997. European Commission, Luxembourg.

Framton, Kenneth. 1992. Modern Architecture. A critical History. London. Hall, Peter. 1995. Cities of Tomorrow, An Intellectual History of Urban Planning and Design in the Twentieth

Century. Oxford/Cambridge. Jaagomägi, Teet. 1999. Geoinfosüsteemid praktikule. Regio. Kaplan, Thomas J. 1993. Reading Policy Narratives: Beginning, Middles, and Ends, The Argumentative Turn in

Policy Analysis and Planning. London. Keskkonnaekspertiis Eestis. Õigusaktid. 1994. Stockholmi Keskkonna Instituut, EV Keskkonnaministeerium,

Tallinn. Kuusik, Edgar Johan. 1973. Ehituskunst. Tallinn. Lass, Kaur. 1997. Detailplaneerimise tagamaad ja eesmärgid. – Keskkonnatehnika, 2. Lass, Kaur. 1998. Keskkonnamõjude hindamise protsessi haakumine planeeringu protsessiga.

– Keskkonnatehnika, 6. Lass, Kaur. 1997. Planeerimine eeldab avalikkuse osavõttu. – Keskkonnatehnika, 1. Lass, Kaur. 1995. Planeerimine on enam kui üks paber. – Äripäev, 13. september. Lass, Kaur. 1998. Üldplaneeringu koostamine ja läbiviimine. Magistritöö. EKA. Lutt, Jaan. 1996. Eesti merekaartidest. – Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään, 2. Loogma, K. 1997. Tuleviku-uuringud ja stsenaariumimeetod. – Akadeemia, 3. Lyotard, Jean-François. 1993. Jumal ja marionett. – Akadeemia, 12. Lyotard, Jean-François. 1984. The Postmodern Condition: A Report on Knowledge. University of Minnesota. Merusk, Kalle. 1997. Administratsiooni diskretsioon ja selle kohtulik kontroll. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn. Miljökonsekvensbedömning för bättre planering. 1995. Ympäristöministeriö/Miljöministeriet, Helsingfors. Naissaare üldplaneering. Keskkonnamõjude hindamise aruanne. 1997. Maa ja Vesi Oy, Soome

Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaministeerium, ENTEC AS, Helsinki–Tallinn. Natur- og kulturlandskapet I arealplanleggingen. 1. Regioninndeling av landskap. 2. Forvaltning av ressurser

og verdier. 1987. Nordisk ministerråd. Miljørapport,3. Noorkõiv, Rivo. 1999. Maakonnaplaneeringud. Tulemuste analüüs. Ettepanekud. Geomedia OÜ, Tartu–Tallinn Näpinen, Leo. 1996. Inimese ja maailma kahekõne ehk inimese ja looduse suhe sünergeetilises

maailmamõistmises. – Eesti Loodus, 11/12. Potter, Heiki. 1997. Riigikaardid ja kartograafiatööd. – Kaitse Kodu, mai. Relve, Hendrik. 1996. Ikka Thoreau’st mõeldes. – Eesti Loodus, 11/12. Roberts, James A. 1991.MKB Vad är det. Boverket, Karlskrona. Schön, Donald A. 1991. The Reflective Practitioner. How Professionals think in action. London.. Short, John R. 1996. The urban order. Malden/Oxford. Sverige 2009 – förslag till vision. 1994. Boverket Rapport 1994:14. Boverket, Karlskrona. Sweden 2009 – a spatial vision. Comprehensive summary. 1994. Boverket Rapport 1994:14. Boverket,

Karlskrona. Tartu linna investeeringute kaart. 1999. Tartu Linnavalitsus. The EU compendium of spatial planning systems and policies. 1997. Regional development studies, European

Commission, Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities. Veersalu, Tuuli. 1998. Lähteülesanne üldplaneeringus. Kolga-Jaani valla näitel. Bakalaureuse astme lõputöö.

EPMÜ Keskkonna Instituut, Tartu. Läänemeremaade Visioon ja Strateegiad 2010. Nägemuselt tegudele. 1997. Läänemere Regiooni Ruumilise

Arengu Komitee, Poola.


Entec AS 2000 97

Vision and Strategies around the Baltic Sea 2010. Towards a Framework for Spatial Development in the BalticSea Region. 1994. The Group of Focal Points, Denmark.

von Wright, G. H. 1996. Progressi müüt. Minerva öökull. Tallinn. Ökoloogia leksikon, Loodusteaduslik oskussõnastik. 1992. Koostanud Viktor Masing. Tallinn. Üldplaneerimise arendamine Eestis, Kehtna valla ja Järvakandi alevi üldplaneeringu põhjal. 1994. Eesti

Keskkonnaministeerium. Yleiskaavan selostuksen laatiminen. 1997. Ympäristöopas 2, Ympäristöministeriö, Helsinki. Ympäristövaikutusten selvttäminen yleiskaavoituksessa. 1998. Ympäristöopas 41, Ympäristöministeriö,

Helsinki.

Planeeringud ja keskkonnamõjude hindamised

Audru valla üldplaneering. 1996. Kaur Lass ja Audru vallavalitsus, Tallinn–Audru. Eesti 2010. Eesti territoriaal-majandusliku arengu kontseptsioon (üleriigiline planeering) aastani 2010. 1998.

Eesti Tulevikuuuringute Instituut, Tallinn. Häädemeeste vald. Üldplaneeringu lähteülesanne. 1997. Häädemeeste vallavalitus, Häädemeeste. Jõhvi linna üldplaneering. 2000. ENTEC AS, Tallinn. Kehtna valla ja Järvakandi alevi üldplaneering. 1994. Eesti Maaehitusprojekt, ENTEC AS, Maa ja Vesi OY,

Tallinn. Maa-Porin Osayleiskaava. 1993. Porin kaupungin kaavoitusosasto. Märjamaa valla üldplaneering. 1999. OÜ Disarek. Naissaar. Viimsi valla osa üldplaneering. 1996. ENTEC AS, Tallinn. Naissaare üldplaneering. Keskkonnamõjude hindamise aruanne. 1997. Maa ja Vesi Oy. Paldiski Põhjasadama üldplaneering. 1997. ENTEC AS ja Maa ja Vesi OY. Pajusi valla üldplaneering. 1998. ENTEC AS, Tallinn. Paldiski Põhjasadama üldplaneering. 1997. ENTEC AS, Maa ja Vesi Oy. Planeeringust tuleneva keskkonnamõju hindamine Tartu üldplaneeringu koostamisel. I etapp. Olemasoleva

olukorra hinnang ning ettepanekud planeerimisprojekti koostamisel keskkonnamõjude arvestamiseks.1998. Tartu Ülikooli geograafia instituut, Tartu.

Pärnu linna üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamine. 1999. OÜ Hendrikson ja KO, Tartu. Põltsamaa linna üldplaneering. 1998. ENTEC AS, Tallinn. Põltsamaa valla üldplaneering. 1998. ENTEC AS, Tallinn. Sindi linna üldplaneering. 1999. ENTEC AS, Tallinn. Tallinna üldplaneeringu keskkonnaekspertiis. 1999. OÜ Hendrikson & Ko, Tartu. Tartu Linna üldplaneering. 1999. Tartu. Viimsi vald. Viimsi poolsaare üldplaneering. 1996. RE Eesti Maauuringud. Maaplaneeringud, Tallinn. Viimsi valla mandriosa üldplaneering. 1999. ENTEC AS, Tallinn.

Lisaks on töö koostajad kasutanud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi, Kaur Lassi ja Valdeko Palginõmmekäsikirjalisi materjale.


98

ILLUSTRATSIOONIDE LOETELU

. I La Ville radieuse (1933). Le Corbusier' geomeetriline nägemus linnast kui masinast, kus elavadja töötavad inimesed (illustratsioon: Peter Halli raamatust Cities of Tomorrow, An IntellectualHistory of Urban Planning and Design in the Twentieth Century, Oxford/Cambridge, 1995, lk208)

. II Kaart näitab, kuidas vahemaad Euroopas muutuvad tänu kiirraudtee rajamisele. Planeeritudtranspordisüsteemi rakendamine võimaldab reisida konstantse aja (6 tunni) jooksul kaugemalening lähendab seeläbi Euroopa regioone. Kaart pakub ühtlasi hea näite informatsioonivisualiseerimise võimalustest planeeringus (illustratsioon: Europe 2000+ Cooperation forEuropean territorial development. European Comission Luxembourg, 1994, lk 66).

. III Läänemere ümbruse linnad (pearls), transporditeed (strings) ning koostööpiirkonnad (patches)(joonis: VASAB 2010. Läänemere Visioon ja Strateegiad 2010. Nägemuselt tegudele. LäänemereRegiooni Ruumilise Arengu Komitee, 1997, lk 32).

. IV Väljavõte Põltsamaa valla üldplaneeringust. Teemakaart: teeninduse mõjupiirkonnad Põltsamaavallas. Kaardilt selgub, et Põltsamaa valla elanikud tarbivad Põltsamaa linnas pakutavaidteenuseid (Põltsamaa valla üldplaneering. Siiri Vallner, ENTEC AS, 1998).

. V Rootsi 2009 – nägemus linna ja selle ümbruse sidemetest. Näide selle kohta, millist tüüpi aladlinna ümbritsevad ja kuidas need peaksid säästva arengu tingimustes olema ühendatud linna jaselle tagamaa vahelisse aineringesse (illustratsioon: Sweden 2009 – a Spatial vision.Comprehensive summary. Boverket, Karlskrona, 1994).

. VI Audru valla üldplaneering, väljavõte valla üldplaneeringu kaardist ning selle side täpsemalt väljatoodud tiheasustusala tsoneeringukaardiga (illustratsioon: Kaur Lass 1999, illustratsioonilkasutatud kaardid Audru valla üldplaneering, Kaur Lass ja Audru vallavalitsus, 1996).

. VII Planeeringute ja ehitusloa mõju maa hinnale (Kaur Lass, 1998) . VIII Arengu süstemaatiline käsitlemine loob füüsilisest ja sotsiaalsest ruumist lähtuvalt eelduse

tugevaks majanduslikuks arenguks. Tegevuskava võimaldab kasutada eelarvevahendeid läbi-mõeldult ja sihipäraselt (Kaur Lass ja Rivo Noorkõiv, 1999).

. IX Seadusest tulenevad formaalsed nõuded planeeringule, mille täitmist kontrollivad maavanem jakeskkonnaminister. Konsultant või omavalituse palgal olev planeerija aitab omavalituse jaelanike ideid seaduste nõuetele vastavaks sõnastada ja vormistada (Kaur Lass ja Merje Muiso,ENTEC AS, 2000).

. X Väljavõte Tallinna linna üldplaneeringu keskkonnaekspertiisist. Analüüsi tulemusena onsündinud illustratsioon, mis käsitleb olulisemaid vaatekohti, miljööpiirkondi, maamärke,loodusilmelisi piirkondi (OÜ Hendrikson & KO, 1999).

. XI Väljavõte Põltsamaa linna üldplaneeringu kaardist. Tähised kaardil: A – üldkasutatavate hoonetemaa; B – äri-, ettevõtlus- ja teenindusmaa; BR – äri, ettevõtluse ja teeninduse reservmaa; EK –korruselamute maa; EV – väikeelelamute maa; HK – looduskaitsemaa; HP – parkide, haljasalademaa; LP – parkimisplatside maa; P – puhkeotstarbeline maa; PR – supelrandade maa; V – vee-kogudealune maa (Põltsamaa linna üldplaneering. Siiri Vallner, ENTEC AS 1998)..

. XII Üldplaneeringu protsessi kulg ja sinna kaasatud osapooled (Kaur Lass, 1999) . XIII Audru valla üldplaneeringu algatamisotsuse teade “Pärnu Postimehes”. 9. novembril 1995

algatatud üldplaneeringu kohta ilmus teade 15. novembril 1995, seega seaduses ette nähtud kuuaja jooksul. Arhiveerimisel peab teate sellel olema avaldamiskoht ja -aeg, et järelevalve teostajasaaks selle tõesust kiiresti kontrollida ("Pärnu Postimees", 9. november 1995).

. XIV Häädemeeste valla üldplaneeringu lähteülesande ja lähteandmete kausta sisukord. Töö koostasvalla ehitusnõunik koostöös valla teiste ametnikega. Konsultant kaasati kui nõuandja(Häädemeeste valla üldplaneeringu lähteülesanne, Häädemeeste vallavalitsus, 1997, lähte-ülesande ülesehitus AS ENTEC ja Häädemeeste vallavalitsus, 1997).

. XV Tartu linna liiklusskeem Tartu linna üldplaneeringust. (Tartu linna investeeringute kaart, Tartulinnavalitsus, 1999).

. XVI Audru valla üldplaneeringu avaliku planeeringupäeva teade “Pärnu Postimehes” ("PärnuPostimees", 10. aprill 1996).

. XVII Mida varasemas otsustamisstaadiumis muudatus kavandatavasse projekti teha, seda odavam onselle sisseviimine. Kõige kallim on muudatusi teha ehitamise käigus (Kaur Lass, 1998).

. XVIII Keskkonnaekspertiis viiakse läbi valmis planeerimisettepanekule. Keskkonnamõjude hindamineon planeeringu koostamisega paralleelne protsess (Kaur Lass, ENTEC AS, 1999).

. XIX Planeeringu keskkonnamõjude hindamine, tuginedes Naissaare ning Paldiski Põhjasadamaüldplaneeringute keskkonnamõjude hinnangutele (Kaur Lass, 1999, illustratsioon tuginebskeemile artiklis Keskkonnamõjude hindamise protsessi haakumine planeeringu protsessiga,Kaur Lass, Keskkonnatehnika 6/98, lk 41).

. XX Üldplaneeringu näidisülesehitus (Kaur Lass, Merje Muiso ja Valdeko Palginõmm, AS ENTEC,1999).


Entec AS 2000 99

. XXI Lihtne näide üldplaneeringukaardil olevate infokihtide võrdlemisest: Jõhvi linna üldplaneeringukoostajail oli vaja altkaevandatavate maa-alade puhul arvesse võtta maa peal toimuvat. Kaartnäitab, et altkaevandatavate alade peal asuvad haljasalad (Merje Muiso, ENTEC AS, 2000).

. XXII Audru valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade “Pärnu Postimehes”("Pärnu Postimees", 5. juuni 1996).

. XXIII Nõo valla ja Nõo aleviku üldplaneeringu kehtestamise teade “Postimehes". Mitme planeeringukorraga koostamine võimaldab kokku hoida avalikustamisega seonduvaid kulutusi ("Postimees",23. november 1998).

. XXIV Viimsi valla Viimsi poolsaare üldplaneeringu tühistamise kavatsuse teade “Harjumaas”("Harjumaa", 12. november 1999).


100

LISAD

avaleht | siseministeerium - soovitused v7-2000 final · 2014. 9. 4. · hästi läbi viidud...

Documents