LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 39 (2950) Kolmapäev, 14. oktoober 2009

Piret Noorhani nimi on tut-tav paljudele Toronto eestlas-tele, eriti akadeemilistes ring-kondades, kuna ta on viibinud siin korduvalt seoses arhiivite-maatikaga ning teinud koos-tööd mitmete Tartu College’is tegutsevate allorganisatsi-oonidega. Esmakordselt viibis ta Ka-

nadas 1995/96.a. talvel seitse kuud Karl Auna stipendiumiga, sellele järgnes veel tihedaid tööreise aastatel 2003̶2008 ning just äsja lendas ta tagasi Eestisse oma seekordselt 3-nä-dalaselt Toronto reisilt, mille eesmärk oli valmistumine tööks Eesti Õppetöö Keskuse alluvu-ses, Tartu Instituudi E. Aruja ni-melise Arhiivi ja Raamatukogu (TIAR) juures.Nimelt loodab Piret siia taga-

si tulla juba kuu aja pärast, et asuda oma uute tööülesanne-te juurde. Tartu College’i juu-res hakkavad ümberehitatud ruumid varsti valmis saama, mistõttu sooviti, et sinna asuks tööle professionaalne arhivaar, kelleks valiti Piret Noorhani. Hetkel ootab ta tööluba, lootes saada paberid korda novemb-riks. Praegu töötab Piret Tartus

Eesti Rahva Muuseumis välis- eesti projektijuhina. Ta juhib ka mittetulundusühingu Baltic Heritage Network tegevust ja vastutab portaali www.balt-her.net arenduse eest. Portaal koondab informatsiooni Balti diasporaa kultuuripärandi ja sellealase tegevuse kohta ing-lise, eesti, läti ja leedu keeles. Piret on endiselt seotud ka Ees-ti Kirjandusmuuseumiga, kus ta oli aastaid arhivaar ja arhiivi juhataja. Hetkel on ta osalise koormusega teadur Eesti Kul-tuuriloolise Arhiivi juures.Mida siis Piret Torontos oma

suurel tööpõllul ette võtab? Lähiaja perspektiivis on kõige olulisem muidugi Tartu Insti-tuudi Arhiivi ja Raamatukogu tagasikolimine uutesse remon-ditud ruumidesse. Eelolev talv ja tõenäoliselt kogu järgmine

aasta kuluvad materjali taga-sitoomisele ja süsteemi loomi-sele. Paralleelselt kolimisega on plaanis läbi viia kogude in-ventuur. Pikemas perspektiivis on Pi-

reti töö muidugi seotud liiku-misega Tartu College’i juurde hr. Elmar Tampõllu initsiatiivil rajatava VEMU ehk Väliseesti Muuseumi poole. VEMU loomine on pikk prot-

sess, see ei saa tekkida üleöö, kinnitab Piret, lisades, et see puudutab paljusid osapoo-li, kellega tuleb arvestada. Ta märgib, et kuu aja eest eesti meediast läbi jooksnud uudis, justkui tuleks VEMU raskeid aegu üle elava Eesti Maja ase-mele, tekitas palju ülearust se-gadust. Muidugi, Eesti Majal tu-leb lahendada oma probleemid ja me kõik loodame, et neile lei-takse võimalikest parim lahen-dus, räägib Piret; VEMU tekki-mine ei ole aga sellega otseselt seotud. VEMU peaks tekkima kõigi nende vabatahtlikus koos-töös, kes on huvitatud välis- eestluse ajaloo säilitamisest ja jäädvustamisest siin, Torontos. VEMU kogumisstrateegiagi peaks kujunema laiapõhjalise arutelu käigus. Pireti ettekuju-tuses võiks VEMU keskenduda eeskätt Kanada eestlaste aja-loole, seda väärikalt esitleda ning kogukonna kasutusse anda ̶ unustamata sealjuures siiski ka eestluse (ja väliseest-luse) laiemat konteksti. Nagu öeldud, selleks, et tulemus ra-huldaks paljusid, on vaja dis-kussiooni kaasata erinevaid organisatsioone ja huvigruppe. Juba on peetud läbirääkimisi Eesti Keskarhiiviga Kanadas võimaliku ühise tuleviku üle. Kas ja kuidas see teoks saab, on veel vara öelda. Kuid VEMU võiks pakkuda peavarju siinse-tele olulisematele eesti kultuu-rivaradele.Oluline on laiemat avalikkust

teavitada sellest, millal ja mis täpselt on toimumas. Teatavasti seisavad paljud

siinsed organisatsioonid varem

või hiljem küsimuse ees: mida teha oma arhiiviga. Samuti on paljudel inimestel isiklikud raa-matukogud, mida tahetakse heameelega suunata kusagile, kus neid vajatakse. Pireti sõnul ei saa TIAR praegu remondi tingimustes isiklikke raama-tukogusid vastu võtta. Kui ta-vapärane elurütm on taastatud ja õnnestub sõlmida kokku-leppeid raamatute vastu huvi tundvate asutustega Eestis või mujal, siis antakse sellest ava-likkusele teada. Suhtlemist avalikkusega

peab Piret nüüd ja ka edaspi-di väga oluliseks: me peame teadma, mida inimesed taha-vad VEMUs näha. Kuigi VEMUst kui muuseumist saab päriselt rääkida vist alles siis, kui seal on olemas ekspositsioon, võiks juba enne uue hoone valmimist korraldada väiksemaid väljapa-nekuid, loenguid ja seminare, mis tutvustavad kogudes leidu-vaid kultuurivarasid ja annavad kogudes leiduva sel viisil kogu-konnale n-ö tagasi.Kindlasti on vaja tõsta kogude

haldamise taset ̶ üks viise seda teha on Pireti sõnul kaasa-ta koostöösse professionaalset arhiivikogukonda Kanadas. On olemas head kontaktid Kanada Arhiivi ja Raamatukoguga Ot-tawas, samuti tuleb hoida sidet Ontario Arhiivide Assotsiatsi-ooniga (Archives Association of Ontario), mille liikmeks TIAR on aastaid olnud. Mõistagi tuleb sidet pidada arhiivide ja raama-tukogudega Eestis.Et infot paremini kättesaada-

vaks teha, peaks see tänapäe- val internetis saadaval olema. On hea, et TIAR-l on juba paar aastat oma kodulehekülg, kus leidub ka infot kogude kohta. Ees seisab siiski suur tööpõld: tuleb leida lahendus, kuidas muuta senine andmebaas in-ternetipõhiseks ̶ nii, et seda saaksid kasutada uurijad kogu maailmas.Avalikkuse kaasamine on Pi-

reti arvates vajalik ka seetõttu, et saada ettevõtmisele finant-

silist tuge. Kuigi Tartu College hästitoimiva äriprojektina on ilmekas näide sellest, kuidas edukalt ära kasutada Kanada majandusruumi võimalusi, va-jab tekkiv VEMU siiski lisava-hendeid ja toetajaid.Kellele VEMU tehakse? Kind-

lasti mitte ainult Toronto ega Kanada eestlastele (kuigi just neile on seda kõigepealt tarvis), vaid ka Kanadale, multikultuur-sele riigile, kes peaks olema huvitatud eri rahvusgruppide tegevusest ja ajaloost. Siinsete eestlaste ajalugu on osa Kana-da ajaloost. On tähtis, et eest-lased suudaksid enda vastu huvi äratada.Samuti tunneb VEMU vastu

huvi globaalne eestlus. Miks mitte tuua tulevikus VEMUsse ka natuke kodu-Eestit ja täna-päeva ̶ külalisnäitusi, esine-jaid. Ja miks mitte n-ö võõraid-ki. Piretil on BaltHerNeti juurest head kogemused ̶ korral-

Piret Noorhaniga Väliseesti Muuseumi (VEMU) tulevikustKaire Tensuda, Eesti Elu, 02.oktoober 2009

datud on kaks suurt rahvusva-helist konverentsi. Tänavusel konverentsil Tartus oli tore näha noori uurijaid, kel puudub Eesti taust, aga kes on valinud oma uurimisteemaks just meie ajaloo. Niisiis, meie ajaloost hu-vitatuid on rohkem, kui me ar-vata oskame. Püüame siis olla nähtaval ja ligipääsetavad ja huvilised jõuavad meieni. Niisiis, VEMUl võiks olla uhke

tulevik. Kuigi Pireti töösuhe Eesti Õppetöö Keskusega on esialgu planeeritud kahele aas-tale, peab ta oma tegevuses silmas siiski VEMU pikemaaja-lisi vajadusi ja perspektiive. Tal oleks tõesti väga hea meel, kui ta suudaks omalt poolt kaasa aidata väliseestluse ajaloo jääd-vustamisele Torontos ̶ VEMU loomisele. Hetkel loodab ta, et Kanadas töötamist võimalda-vad paberid varsti korda saa-vad ja püüab leida samal ajal üürikorterit Torontos.

Täna avatakse Pariisis eesti kunsti näitus “Mateeriad 2009” Pariislaste hulgas tuntud 1. linnaosas asuv kunstigalerii Rivoli

59 avab täna, 7. oktoobril järjekorras kolmanda, kuid esimese vä-lisnäituse väljapanekuga Eesti kaasaegsest kunstist.

Eksponeeritud on Tiiu Kirsipuu peenetundelised “Hingemaad”, Jüri Ojaveri tõsinaljakas video ja fotoseeria “¨Puulane ja Tohtlane”, Terje Ojaveri väga intiimsed miniskulpuurid nagu näiteks “Sünnita-jad” ja Erik Alalooga “Kinemaatiline müsteerium”. Viimane on 5-osaline interaktiivne “masinmõistatus”, mille iga objekt käivitub alles siis, kui eelmisega on keegi publikust interaktsioonis ja oma osa ära lahendanud.

Kuni 25.oktoobrini avatud näituse kuraatoriks on Association Rivoli 59 pikaajaline liige, Pariisis resideeruv eesti kunstnik Kaia Kiik. Kuraatori sõnul on näitus põnevuse ja entusiasmiga oodatud nii vastuvõtva “majarahva” poolt kui laiemalt. “Prantslased mõis-tavad, et näitusel on “mateeria” vaid üheks vormiks eestlaste loo-muomasle looduslähedasele huumorimeelele ja poeetilisele maa-ilmanägemisel,” on kuraator kindel.

Fenomenaalne kunstnike squat asukohaga rue de Rivoli 59, on peale Pariisi Linnavalitsuse teostatud renoveerimistöid tundma-tuseni muutunud. Septembri algusest on majas avatud kaasaegne kunstigalerii ja kunstnikeühenduse Rivoli 59 liikmete ateljeed.

Näituse teostumisele aitasid kaasa Pariisi linnavalitsus, Eesti Va-bariigi Kultuuriministeerium ja Välisministeerium, Eesti Kultuur-kapital, Kaasaegse Kunsti Eesti keskus, Eesti Suursaatkond Pariisis, Association Rivoli 59.

Eesti Elu, 07.10

2 “MEIE KODU” 14. oktoober 2009

Eesti suursaadik Türgis Aivo Orav, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Agrı maavanem Meh-met Çetin avasid 4. oktoobril Ishak Pasa kindluses Ararati mäe jalamil Agrı maakonnas Ida-Türgis näituse, millega tä-histatakse Ararati mäe esma-vallutuse 180. aastapäeva. 9. oktoobril 1829. aastal tõusis esimese inimesena legendaar-se Ararati mäe tippu Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot (1792-1841), Tartu Ülikooli füü-sikaprofessor ja hilisem rektor. Suursaadik Aivo Orav avaldas

rahulolu Eesti ja Türgi vahe-liste heade suhete üle ja lisas, et Ishak Pasa kindluses avatud näitus toob alaliselt Türki killu-kese Eestit ning annab ka eest-lastele hea põhjuse avastada Türgi looduskauneid paiku. Alar Karis tõi esile Parroti Ara-rati vallutuse tähtsust tolleae-gse Euroopa akadeemilistes ringkondades. Agrı maavanem avaldas tänu Eesti saatkonnale Türgis ja kõigile näituse valmi-misele kaasaaidanud asutuste-le ja isikutele. Näituse koostas teadusaja-

loo uurija Erki Tammiksaar

Tartu Ülikoolist ning selle val-mimisele aitasid kaasa välismi-nisteerium, Tartu Ülikooli aja-loo muuseum, Agrı provintsi kultuuri- ja turismidirektoraat ning paljud teised.

5. oktoobri hommikul algas mägimatkajate ühine tõus Araratile, milles osalevad Mat-kaliidu ja Jaan Künnapi Alpi-nismiklubi liikmed. Koos eest-lastega osalevad ühistõusul mägironijad Türgist, Iraanist,

Eesti alpinistid tähistavad ühise mägimatkaga 180 aasta möödumist Ararati mäe vallutamisest

Eesti ja Ungari riikide ning rahvaste vahelised suhted on olnud head ja tihedad läbi ae-gade, ütles president Toomas Hendrik Ilves Budapestis, alus-tades riigivisiiti Ungarisse.

Kohtumisel Ungari presidendi László Sólyomiga tõdesid riigi-pead, et Eesti ja Ungari jagavad sarnaseid välispoliitilisi priori-teete, mis on loonud soodsad tingimused koostööks nii Eu-roopa Liidus kui ka NATOs.

Riigipead avaldasid head meelt Iiri referendumi tulemus-te üle Lissaboni lepingu toetu-seks ning rõhutasid, et nii Eesti kui Ungari toetavad tugevalt Euroopa Liidu edasist laiene-mist, sealhulgas Balkani-riiki-

de osas. President Ilves sõidab järgmisel nädalal visiidile Serbi-asse ja Makedooniasse, eesmär-giga kaasa aidata Euroopa Liidu Balkani-suunalisele laienemise läbirääkimistele

Kõneldes NATOst, märgiti va-jadust alliansi uue strateegilise kontseptsiooni järele. See aga tähendab, et uute ja vanade ohtude käsitlemisel peab valit-sema tasakaal, sõnas president Ilves.

Pikemalt käsitleti Eesti ja Un-gari majandusküsimusi. Nendi-ti, et globaalne majanduskriis on valusalt tabanud mõlemat riiki. Eeskätt on selle põhjuseks eksport-turgude kadumine nii Eesti kui Ungari majandused on

tugevalt ekspordile orientee-ritud. Eesti peamiseks eesmär-giks majanduskriisi ületamisel on liitumine eurotsooniga, too-nitas president Ilves.

Arutati ka energiajulgeoleku küsimusi. On selge, et Euroopa Liit vajab ühtset energiapoliiti-kat.

Afganistanis on Eesti ja Un-gari otsustanud jätkata aktiiv-set osalemist, sealjuures tuleb president Ilvese hinnangul jul-geoleku tagamise kõrval üha enam tähelepanu pöörata tsi-viil-missioonidele.

Eesti ja Ungari teevad tihe-dat koostööd ka soome-ugri rahvaste kultuuri ja identiteedi säilitamisel. Sellele peaks mär-kimisväärselt kaasa aitama täna Eesti ja Ungari haridusminis-teeriumide poolt allkirjastatud koostööprogramm aastateks 2010-2012, mis näeb ette ak-tiivset üliõpilaste ja õppejõu-dude vahetust Eesti ja Ungari ülikoolide vahel.

President Ilvese riigivisiit jätkus külaskäiguga Budapes-ti ELTE ülikooli. Lisaks asetas riigipea pärjad Ungari rahvus-kangelaste monumendile ning 1956. aasta ülestõusu ohvrite memoriaalile.

Homme külastab Eesti riigi-pea Budapesti Corvinuse üli-kooli ning kohtub Tartu sõprus-linna Veszpremi linnapeaga.

Kristel Petersonpresidendi kantselei

Budapestis, 5. oktoobril

President Ilves: Eesti ja Ungari jagavad ühiseid väärtusi Ilves loodab Eesti ja Ungari ülikoolide tihedamat koostööd

Ungaris visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves avaldas loo-tust, et Eesti ja Ungari ülikoolide kontaktid ning tudengite ja õppe-jõudude vahetusprogrammid tihenevad veelgi.

Ilves arutas kohtumisel Budapesti Corvinuse ülikooli rektor Tamas Meszarosiga arutati viimaseid arenguid Eesti ja Ungari kõrgharidu-ses, kõrghariduse rahastamist ning Bologna süsteemi mõjusid.

Budapesti Corvinuse ülikool on riigi üks suuremaid, selle lõpeta-jate hulka kuulub mitmeid Ungari diplomaate. Corvinuse ülikoolis õpib praegu kaks Eesti tudengit.

Eesti riigipea kinkis Corvinuse ülikoolile kollektsiooni soome-ugri põhjapoolsete rahvaste luulekogumikest. Kogumike väljaandmist on korraldanud kirjanik Arvo Valton, kes presidenti riigivisiidil Un-garisse ka saadab.

Kohtumisel Veszpremi linnapea Janos Debreczenyiga toonitas president Ilves, et kahe rahva lähenemine toimub just inimeste kaudu. Balatoni järve ääres asuv Veszprem on Tartu sõpruslinn juba 39 aastat.

BNS, 06.10

Parts: investorite huvi Eesti vastu on kasvanud

Esimesel poolaastal moodustasid investeeringud Eestisse alla 70% kriisieelsest tasemest, nüüd on aga investorite huvi Eesti vas-tu viimasel ajal oluliselt kasvanud, rääkis majandusminister Juhan Parts.

Parts toonitas ERRi raadiouudistele, et võimalike investeerimis-huviliste kohtlemine peab olema tunduvalt paremal tasemel, kui see oli buumi ajal.

“Need kes tõsiselt mõtlevad (investeerimisele), on võtnud omaks selle, et Eesti rahanduslik olukord on täiesti normaalne. Teine asi, mis investeerijaid huvitab, on see, et me suudame demonstreerida teatud stabiilsust ettevõtluskeskkonna osas. Äraproovitud ettevõt-luskeskkonda ei tohi ära rikkuda, seda on õnnestunud säilitada. Ja kolmas asi - et on olemas täiesti uued reeglid, mis tööturul kehti-vad,” rääkis Parts.

Ministri arvates peaks tööandja nüüd võtma inimesi tööle tun-duvalt julgemini, sest tal ei ole karta suuri kulutusi. Töövõtja aga peaks olema valmis tööpakkumisi vastu võtma ja ühest töökohast teise liikuma. Partsi hinnangul on Eesti uus töölepingu seadus töö-kohtade loomise ja ettevõtjate ergutamise mõttes üks paremaid ning seda tuleb ära kasutada.

Eestil on praegu pakkuda 75 000 töötajat ning Partsi sõnul ei saa vaadata ainult välisinvestorite poole.Ta ütles, et kaks aastat tagasi oli kõige suuremaks probleemiks nii välisinvestoritele kui ka Eesti ettevõtjatele, et meil ei olnud tööjõudu.

ERR, 04.10

Soome ajaloolane: immigratsioon on lääne kultuuri enesetapp

Soome Teaduste Akadeemia liige, Helsingi Ülikooli Venemaa-uu-ringute professor Timo Vihavainen nimetab enda vastilmunud raa-matus “Läänemaade häving” immigratsiooni lääne kultuuri enese-tapuks.

“Vaevalt peab olema ennustaja, arvamaks ette ära, et suur osa neist immigrantidest, keda meie haritlaskond nii innukalt riiki kokku tassib, moodustab tulevaste slummide põhielanikkonna,” tsiteerib Helsingin Sanomat Vihavaineni esseekogumikku. 62-aastane pro-fessor kirjutab, et Soome intelligents libastus omal ajal stalinismi, kuid pole sellest midagi õppinud.

Viimati pani Vihavainen soomlased jahmatama enda 1991. aastal ilmunud raamatuga “Käpuli rahvas, soometumise lühiajalugu”.

Vihavaineni sõnul peab arvamuste paljusust toonitav postmo-dernne haritlaskond kõike ühtviisi väärtuslikuks ja vaigistab kriiti-list arutelu poliitilise korrektsuse nimel. Varem vaikiti Nõukogude Liidust, nüüd feminismist ja immigratsioonist.

Vihavainen peab feminismi ja naisuurimust kriitikale immuunse-teks. “See on nagu omaaegne kommunistlik ideoloogia, mis tunnis-tas enda õigeks ja tegi kriitika võimatuks, kuna süsteemist väljast-poolt seda kritiseerida ei saanud.”

Immigratsiooni kohta kirjutab ajaloolane, et see on nii suur tabu, et alternatiivide üle ei arutleta. Ta väidab, et valitseva doktriini järgi on oletus, et immigratsioonist võib Soomele sündida soovimatuid tagajärgi, väär ja tõrjuv. Tõde on tema sõnul aga, et iga Euroopa riik, kus immigrantide hulk on ületanud teatud taseme, puutub selle tõttu kokku raskustega. Kui immigrant ei õpi korralikult keelt, jääb ta teise klassi inimeseks ja kibestub. Selle tagajärjeks võivad olla tänavarahutused Prantsusmaa või Rootsi stiilis.

ERR, 04.10

Eesti ja Ungari presidentide kohtumine. Foto: presidendi kantselei

Kreekast, Poolast ja Venemaalt, kokku ligikaudu 60 alpinisti. Tippujõudmine on planeeritud 9. oktoobrile, ehk täpselt 180 aastat pärast esmavallutust. Parroti ajaloolisest mäkketõu-sust valmib dokumentaalfilm.Ararati mäe vallutaja eluloo,

tema reisikirja ja teiste mater-jalidega on võimalik tutvuda veebilehel www.agridagi.info

VM PRESSITALITUS06.10.2009

Eesti suursaadik Türgis Aivo Orav. Foto: Jaan Künnap

3“MEIE KODU” 14. oktoober 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Nordea Panga Eesti juhi Va-hur Krafti sõnul ei kvalifitseeru Eesti hetkel euroga liitumiseks, kriteeriumite täitmiseks peab tema sõnul riik veelgi tegele-ma 2010. aasta eelarvega, eel-kõige kärpima avaliku sektori kulusid. ❖ Neljapäeval Eestisse visiidile saabuv NATO peasekretär An-ders Fogh Rasmussen kinnitas Postimehele antud usutluses, et ei pea Venemaad ohuks ühe-legi liitlasele ning alliansil on olemas plaanid kõigi liikmete kaitsmiseks.❖ Krediidiinfo omanik ülemaa-ilmne krediidinfoteenuste pak-kuja Experian on koostanud majandusülevaate Eesti kohta, milles ootab järgmisel aastal ma-janduslanguseks 2,8 protsenti. ❖ Kolmapäeva õhtul suri pika ja raske haiguse tagajärjel Eesti diplomaat ja poliitik Karin Jaani.❖ Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul üritab ERR ku-lude kokkutõmbamise käigus võimalikult vähe puutuda tele- ja raadioprogrammi ning leida kokkuhoiuvõimalusi mujal.❖ Kaitseväe juhataja kindral-leitnant Ants Laaneots välistas ETV saates “Kahekõne” sarnase stsenaariumi kordumise Ees-tis, nagu seda oli mullu augus-tis aset leidnud Vene-Gruusia sõda. ❖ Peaminister Andrus Ansip ja Leedu president Dalia Gry-bauskaite rääkisid neljapäeva-sel kohtumisel peamiselt Balti riikide majandusolukorrast, pidades oluliseks ranget eelar-vepoliitikat ja headel aegadel reservide kogumist. ❖ Riigikontrolli hinnangul koolide renoveerimise projekt ebaõnnestus, sest selle käivita-mine venis, planeeritud mahus investeeringuid ei tehtud ja kokku korrastati alla viie prot-sendi koolivõrgust. ❖ Autopommiplahvatus purus-tas neljapäeval Kabulis Eesti Af-ganistani esinduse aknad, Eesti asjur Afganistanis Tanel Sepp vigastada ei saanud. ❖ Töötukassa registreeris aja-vahemikul 2.- 8. oktoobrini 2321 uut töötut. ❖ Eesti Energia tellimusel al-gavad lähipäevadel Suur-Pakri saarel ehitus- ja hüdrogeoloo-gilised uuringud, mille ees-märgiks on uurida saare geo-loogilisi tingimusi võimaliku tuumajaama rajamiseks. ❖ Eesti Päevalehe poolt 2005. aastal omandatud spordiuudiste internetiportaal on suletud ala-tes selle nädala esmaspäevast. ❖ Eesti jalgpallikoondis kaotas laupäeval Tallinnas A. Le Coq Arenal peetud MM-valikmän-gus Bosnia ja Hertsegoviinale 0:2 (0:1), vahendasid Delfi spor-diuudised.❖ Tallinna börsil liikusid akt-siahinnad reedel nädala algus-poolele sarnaselt madalalamale. Indeks OMXT kahanes 0,67 prot-senti 422,14 punktini. Kokku oli 341 tehingu käive 13,4 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 07.10-09.10)

Eesti meediaturule tuleb uus tasuta noorteleht

Soome ühing APILA Yhdistyksen Liitto Ry kavat-seb tulla Põhjamaade ja Balti riikide turule uue tasu- ta jagatava inglise- ja venekeelse noortele suu-natud ajalehega, kirjutab Markkinointi & Mainon-ta.

Mullu kevadel asutatud ühingut juhib Soome keskpartei Keskusta venekeelsete eesistuja Alexan-der Yudin-Lazarev, kes on ka Helsingi kesknoorte juhatuse liige. Yudin-Lazarevi kinnitusel ei ole kesk-parteil siiski lehega otseselt pistmist.

Tema sõnul on uue lehe näol tegemist Põhja-maades ja Balti riikides tasuta jagatava ajalehega, mis on suunatud peamiselt nende piirkondade rahvusvähemustele.

Seitsmes riigis ilmuvat ajalehte on plaanis jaga-da noorte- ja kaubanduskeskustes ning erinevate ametiasutuste vahendusel. Inglise- ja venekeelsest tasuta ajalehest on plaanis teha ka netiversioon.

Novembris ilmuva esimese numbri tiraaž on Yudin-Lazarevi kinnitusel ligikaudu 5000 eksemp-lari.

BNS, 08.10

Põhikooli õpilastel tuleb sooritada Euroopa keeletest

Sellel ning järgmisel õppeaastal tuleb kokku 5500 põhikooli lõpetajal sooritada rahvusvahe-line võõrkeele test, millega Euroopa Komisjon soovib tuvastada noorte keeleoskuse taseme, kir-jutab Eesti Päevaleht.

Euroopa keeleoskusuuringu Eesti koordinaato-ri Kristi Mere sõnul tulenes Eesti otsus testist osa võtta asjaolust, et õpilaste tegeliku keeleoskuse näitaja seni puudus. “2007. aastal algatatud uu-ring on esimene selline keeleoskuse uuring Eu-roopa Liidu liikmesmaades. See on osa Euroopa Komisjoni eesmärgist luua keeleoskuse näitaja ja indikaator,” selgitas Mere testi eesmärki.

Testi sihtgrupp on kohustusliku haridustaseme lõpetajad ehk 9. klassi õpilased, kes osalevad es-malt sügisel sõeluuringus. Vastata tuleb 20 lühike-sele küsimusele ja tulemustest sõltub omakorda, millisel tasemel põhitesti õpilane saab, kirjutab Eesti Päevaleht.

Haridusminister Tõnis Lukase allkirjaga kiri on saadetud 40 koolile, kes teevad tuleval kevadel eeltesti. Nende koolide õpilased saavad sõel-uu-ringus osaleda novembris-detsembris. Siis teevad nad kevadel juba täismahus testi ning võivad saadud tulemuse kirjutada oma keelemappi või CV-sse. Keeleteste teevad Eestis inglise või saksa keelt õppivad noored.

BNS, 07.10

Eesti on rahvusvahelises arengu-abikoostöös järjest teadlikum panustaja

Valitsus kiitis neljapäeval, 8. oktoobril heaks täiendatud Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006-2010 ja selle 2010. aasta raken-dusplaani.

Välisminister Urmas Paet toonitas, et mõne rii-gi arenguprobleemid ja humanitaarkatastroofid ei mõjuta ainult riiki ennast, vaid kogu maailma. „Arengumaade keeruline olukord mõjutab Eestit ja Euroopat tervikuna ‒ näiteks tugev immigratsi-oonisurve vaestest riikidest Euroopa suunal või ka vaesusest ja lootusetusest tingitud vägivald ning terrorism,“ märkis välisminister Paet. „Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas sõltuvad riigid üha enam üksteisest ning kõigil on moraalne kohustus toetada neid, kes on majanduslikult ja sotsiaalselt vähem kindlustatud,“ lisas ta.

Suurimas mahus on Eesti panustanud neljas prioriteetriigis Afganistanis, Gruusias, Ukrainas ja Moldovas. Prioriteetriikide valiku tegemisel lähtub Eesti riikide vajadustest ja oma abi lisaväärtusest nende arengule.Humanitaarabi vahendite hüppe-line tõus 6,9 miljonilt kroonilt 2007. aastal 22,5 mil-jonile kroonile 2008. aastal oli tingitud 2008. aasta Gruusia relvakonfliktis kannatanute abistamiseks eraldatud summade lisandumisest humanitaar-abiks kavandatud vahenditele.

Käesoleva aasta prognoositav Eesti ametlik arenguabi maht on kokku 198 miljonit krooni, ehk 0,09% RKP-st. Eesti panustab suurima osa oma arengukoostöö ja humanitaarabi kogumahust Euroopa Liidu eelarve kaudu Euroopa Komisjoni koordineeritavaks arengukoostöö ja humanitaar-abi tegevusteks.

Paeti sõnul on Eesti arengukoostöö projektide kestvusaeg järjest pikenenud.

Eesti on arengukoostöö kui ühe välispoliitika valdkonnaga tegelenud alates 1998. aastast. Eesti arengukoostöö sai alguse soovist aidata ülemine-kumajandusega riikidel reformikogemuste jaga-mise kaudu toime tulla eelseisvate arenguvälja-kutsetega.

Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes teiste demokraatlike riikide kõrval aitab rah-vusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiil-suse ja heaolu kasvule. Eesti avaliku sektori tege-vust arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas reguleerib Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava.

Välismiinisteeriumi pressitalitus8. oktoober 2009

Üks Viljandimaa karudest sai uue elukoha

Keskkonnaameti spetsialistidel õnnestus tabada üks kolmest Tartu maantee piirkonnas toimetavast noorest karust ja sõidutada ta uude elupaika.

Viimastel nädalatel on Viljandimaal nähtud kol-me inimestega harjunud karupoega.

Tegemist on keskkonnaameti teatel metslooma-de turvakodus olnud karudega, kes on aasta ise-seisvalt metsas veetnud.

Keskkonnaamet paneb inimestele südamele, et mitte mingil juhil ei tohi karusid toita ega neid muul viisil inimestega harjutada, rääkimata pai tegemisest - eelkõige tehakse sellega karuteene karudele endale, keda seni on harjutatud inimesi kartma ja looduses omapäi hakkama saama.

Keskkonnaameti töötajad otsivad olukorrale lahendust ja püüavad karud üksteisest lahku viia, sest üksikud karud on aremad kui mitmekesi koos.

Kui karud inimestega liialt harjuvad, siis tuleb nad kinni püüda ja viia näiteks loomaaeda.

BNS, 10.10

Tartu ülikool jõudis 600 maailma juhtiva ülikooli hulka

Tartu ülikool (TÜ) jõudis tänavu esmakordselt mainekas maailma ülikoole reastavas edetabelis 600 parema sekka. TÜ rektori Alar Karise hinnan-gul on viie protsendi maailma juhtivate ülikoolide hulgas olemine suur tunnustus.

Edetabelit juhib jätkuvalt Harvardi ülikool, teisele kohale on tõusnud Cambridge, möödudes sel aas-tal Yale’i ülikoolist. Edetabeli koostajate hinnangul on kõige märkimisväärsem aga fakt, et University College London on tõusnud edetabelis neljandaks, viiendat ja kuuendat kohta jagava Oxfordi ülikooli ja Imperial College’i ette.

Edetabeli eest vastutava QS Intelligence Unit uu-ringufirma juhi Ben Sowteri hinnangul näitab Uni-versity College Londoni ja Imperial College’i tõus viimaste aastate edetabelites seda, et just teadus-alane koostöö tagab edu üha kasvava konkurentsi-ga kõrgharidusmaastikul.

Tähelepanuväärne on ka Ameerika ülikoolide arvu vähenemine esisajas ning Euroopa ja Aasia ülikoolide esiletõus. Tartu ülikooli lähinaabritest on esisajas esindatud Lundi ja Uppsala ülikoolid Rootsis ning kaugele ei jää ka Helsingi ülikool Soo-mes.

Edetabeli koostamisel on arvestatud akadeemi-liste juhtfiguuride ja kõrgkoolide juhtide küsitlust, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, teaduspubli-katsioonide tsiteerimist, välisõppejõudude ja -tu-dengite osakaalu.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioo-ni (OECD) andmeil on maailmas 12.000 ülikooli. Nende põhjal sünnib ka viie protsendi maailma edukaimate ülikoolide edetabel.

BNS, 08.10

❖ Euroopa Liit ja Brasiilia kiitsid teisipäevasel tippkohtumisel Stockholmis heaks viisavabadu-se lepingu teksti, mille jõustu-mist võib oodata tuleval aastal. ❖ Eesti on esmaspäeval aval-datud ÜRO inimarengu aruan-des 40. kohal ja kvalifitseerub 182 riigi hulgas kõrge inimaren-guga maade etteotsa. ❖ Vähenenud põlevkivinõudlu-se tõttu ütleb AS Eesti Energia Kaevandused lähikuudel töö üles ligikaudu 400 töötajale. ❖ Statistikaameti andmete põh-jal langes tarbijahinnaindeks septembris aastases võrdluses 1,6 protsenti ja võrreldes augus-tiga 0,2 protsenti. ❖ Viru Keemia Grupp (VKG) käi-vitab lähiajal 1,1 miljardit krooni maksva ja 0,9 miljoni tonnise aastatootlikkusega põlevkiviõli-tehase. ❖ Eesti Panga teatel täidab Eesti Maastrichti inflatsioonikritee-riumi oktoobris või novembris, mil 12 kuu keskmine inflatsiooni kasv langeb allapoole 1,5 prot-sendi taset. ❖ Välisminister Urmas Paet avaldas lootust, et Euroopa Liit võtab juba lähikuudel vastu otsuse luua infotehnoloogia agentuur, mille asukohamaaks soovib Eesti saada. ❖ Järgmise nädala lõpus toi-muvatel kohalikel valimistel kandideerib erakondade ja vali-misliitude nimekirjades üheksa Eesti maavanemat, kes ei tohi aga seaduse järgi linna- või val-lavolikogudesse kuuluda. ❖ Tänavusel kolmandal ajatee-nistusse kutsumisel jättis ajatee-nistusse ilmumata 71 kutsealust. ❖ SEB Panga värske majandus-prognoosi järgi suureneb töö-tuse määr selleks aastaks prog-noositud 14,2 protsendilt tuleval aastal 16,4 protsendile ning ala-neb 2011. aastal 12,5 protsendi-le. ❖ Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool liitumist kavandava Leedu energeetikaministri Ar-vydas Sekmokase sõnul võiksid kolm Balti riiki omada ühist põ-hivõrguettevõtet. ❖ Tallinna Kaubamaja kontser-ni kuuluv A-Selver AS sulgeb kahjumlikud kuus Läti poodi ja koondab 200 töötajat. ❖ Kohalike omavalitsuste vali-mistel saadab Edgar Savisaare juhitud Keskerakonda Tallinnas suur edu ning keskparteile on raske vastu astuda ka siis, kui kolm erakonda ühisjõu moodus-taksid, selgus Postimehe tellitud uuringust. ❖ Investeerimispank Gild Ban-kersi koostatud 100 väärtusliku-ma Eesti firma edetabel näitab, et sinna kuuluvate firmade ko-guväärtus on aastaga langenud 304 miljardilt kroonilt ligi 138 miljardile. ❖ Terviseameti loomisega mitme senise ameti ühendamisel vähe-neb töökohtade arv 50 võrra. ❖ Valitsus toetas neljapäevasel istungil roheliste ettepanekut võtta uue tähtpäevana kasutus-ele vanavanemate päeva sep-tembrikuu teisel pühapäeval.

(Allikas: BNS, 03.10.-06.10)

4 “MEIE KODU” 14. oktoober 2009

Kallid Tarmo & Angela Mumma!

Palju õnne

abiellumise puhul!

Tervitustega,sõber

Eile õhtupimeduses sai Kadrioru pargis teoks suurejooneline val-gusfestival “Valgus kõnnib Kadriorus”, kus põles kokku ligi 6000 küünalt ja 1000 tõrvikut. Festivali, millega vanas pargis tähistatakse suvehooaja lõppu, peeti juba neljandat korda.

Ettevõtmine näitas, et looduses saab luua väga intiimse ja oma-pärase keskkonna ainuüksi suure hulga küünalde ja mõne teistsu-guse valgustiga. “Kõige enam keskendusime loomulikult elava tule mõjule loodusele ja inimesele,” ütleb Kadrioru pargi projektijuht Caspar Lootsmann.

Rahvaürituse muusikalise poole eest vastutasid Eesti tuntud muusikud, teiste hulgas Tiit Kikas, Raun Juurikas, Toomas Rull, Kristjan Kasearu ja Marvi Vallaste. Õhtule pani punkti muusikaline ilutulestik Mere alleel.

Õhtuleht, 07.10

Kadriorus põles 6000 küünalt

Kadrioru pargis põles tuhandeid küünlaid, teed näitasid tõrvikud ja laternad – kes kohale tuli, veetis kauni sügisõhtu. (Arno Saar)

Kunst ja Käsitöö Ring’i members have been very busy this year! Not only did we finish the curtains for the Jaani Koguduse Kirik, but we have been quietly learning new skills and producing a multitude of objects for sale. CHRIST-MAS is only a couple of months away and for once there are a large number of interesting, Estonian-style gifts which we have produced and are ready to sell.

Helle-Mall Risti has been very industrious and knitted many Haapsalu sallid and delicate baby-wraps. You will have to be early to secure one of these! Koidula Muttik has also spent the time in knitting - a wonderful cardigan in de-tailed traditional patterns, mittens and children’s bonnets, but you may have to twist her arm to buy one of these, they are NOT easy to secure. Lydia is still creating her delicate and intricate parchment lace and is willing to sell some of these, they are just exqusite. Marika has agreed to put some of her painted ceramics on the sale-table and is pre-senting a new craft of sentimental note-books for the new grandmother. Marika has had the components prepared and printed in traditional, heart-warming Estonian designs. Vilja de Tozer will present many small wooden items, and so will Anne Kampus, all with intricate, burnt designs on them. And MUCH, much more, wait till you see all the items on show, including rahvarõivad and antique handiwork.

The traditional fest and feast will take place on Sunday, 25th October, 2009, at Eesti Maja, at the usual time of 1pm. Bring your friends and good humour with you, because there will be much to fill you - delicious home-made, esto-nian sandwiches, tortes, pirukad and kohupiimakook. We will be entertained by newer versions of our musicians, as well as our well loved Virmalised and Lõke. And,of course, the loterii-prizes are numerous and valuable.

We are hoping to see as many of our friends as possible, as well as visitors from Estonia, or elsewhere. Everyone is welcome to celebrate the end of the working year with us. Come and enjoy yourself on Sunday 25th Oct. at 1pm.

Külliki

A BUMPER CROP OF CRAFTS FOR SALE THIS YEAR!

Heart-warming Estonian designs.

An opportunity has arisen where airline tickets to Esto-nia have become avilable at incredibly low prices. Never before have such good prices appeared! For that reason, it is fantastic to travel now, before the airlines reduce the number of planes available and thereby increase the prices. There is a snag, of course: these prices are only available for a short time, the latest is 25th october, this year.

What a wonderful time to or-ganise a group to experience the art and craft of Estonia! To travel from one museum to an-other, to enjoy the art in galler-ies and to meet the clever crafts people who produce items such as Haapsalu shawls, knit-ted and embroidered jackets,

UNIQUE TRIP TO ESTONIA

folk designs in modern fashions and so much more. Imagine a trip where the emphasis is on handicrafts, on experiencing an unusual farm-stay, on learning the details of a new skill!

The learning experience will take ten days and nine nights and will include travel around Estonia, from one unique situ-ation to another. The areas will include Setumaa, Tartu, Viljan-di, Haapsalu and the islands, as well as selected small villages and manors.

The departure date is 24th May from Sydney, returning on Sat, 5th June at 6am. The flight will be with Finnair, with a short stop at Bangkok, just long enough to stretch one’s legs.

Normal group tickets are well over $2,000 per person.

The special price does not even reach $2,000, making it well worth while to travel now. The chances of these opportuni-ties happening again, are very doubtful. Let us go! It is antici-pated that the travel in Eesti will be be about $2,500, (that can be paid later).

But, time is of the essence. De-cisions to join this once in a life-time excursion will have to be made by the end of this month. Book now and secure your seat by giving your name as in your passport, then you must PAY for your plane ticket in 72 HOURS. THAT IS THE CONDITION FOR THIS SPECIAL.

Contact Barry Poole of Well Connected Travel, 02 9975 2355, or barry@wctravel.com.au

I am so excited about making this experience a possibility.

Külliki Poolehome 02 9451 3011

S.E.S. Kunsti- ja Käsitööringi30. aastapäeva tähistamisel

Pühapäeval, 25. oktoobril 2009 kell 13.00

TUTVUSTAME EESTI RAHVARÕIVAID

Sissepääs: $5.00, lastele tasuta

Tez Tour: inimesed ostavad kallimaid puhkusereise

Rahvusvahelise reisikorraldaja Tez Touri andmetel on reiside keskmine hind tänavu võrreldes eelmise aastaga tõusnud tänu kal-limate pakkumiste eelistamisele.

Tez Touri tegevjuhi Marina Laikjõe sõnul valivad kliendid senisest enam nelja- ja viietärni hotelle ning kui otsustataksegi madalama hinnaklassi kasuks, ostetakse juurde muud teenused.

“Meilegi tuli mõnevõrra üllatusena, et Eesti inimene reisi pealt kokku ei hoia ja masu-aeg pigem suurendab, kui vähendab puhku-sereiside turgu,” märkis Laikjõe.

Tez Tour alustas Eestis tegevust möödunud aasta veebruaris. Ettevõte keskendub ainult reiside korraldamisele ning reise ise ei müü.

BNS, 06.10

Austraalia eestlaste kodulehekülg nüüd uues kuues

www.eesti.org.au

Vastuvõtt Eesti sportlastele Sydney Eesti Majas

Pühapäeval, 18. oktoobril kell 14.30-17.00

Kõigil soovijatel on võimalik sel ajal tulla Eesti sportlastega kohtuma Sydney Eesti Majja

141 Campbell Street, Surry HillsKavas on tervituskõned, meda-

livõitjate austamine, seltskondlik koosviibimine

Teenindus: töötab soodsate omahindadega baar

Korraldajad Sydney Eesti Selts ja EV konsulaat Sydneys

5“MEIE KODU” 14. oktoober 2009

New manager in Thirlmere Estonian VillageWelcome

We would like to extend a warm welcome to the new manager of the Estonian Village, Mrs. Leslie Pisanko. Leslie lives nearby in Narellan Vale and comes to us well-recommended. Her qualifica-tions are as follows: Bachelor of Nursing ‒ Sydney University, 1995 and Diploma of Applied Science (Nursing) ‒ La Trobe University, Melbourne 1988.

She has twenty years’ experience as a Registered Nurse in varied settings including eight years as Director of Nursing and three years as Deputy Director of Nursing. She has a good working knowledge of aged care in a senior capacity.

She is leaving her present position as the Director of Nursing at Alexander Aged Care Facility in Brookvale, a position which she has held 2002-2009. This facility is a culturally diverse nursing home and hostel caring for the Armenian elderly as well as the elderly from other nationalities, many of whom are of non-English speak-ing backgrounds. This alone holds her in good stead for our com-munity. The Brookvale facility has expanded over the years and Le-slie has worked closely with the Board and the architect to plan the functional layout.

Leslie’s strengths include leadership, teamwork, organization and continuous improvement. She is calm, approachable and has related well with residents and their families as well as staff and Board members.

We wish her all the best in her new position and look forward to her monthly manager’s report.

T.K.Küla Kaja, June 2009

Toetus eesti keele ja kultuuri õpetamisega seotud projektidele Järgmise taotlusvooru tähtaeg on 01. november 2009.Rahvuskaaslaste programmi nõukogu kuulutab välja taotlus-vooru toetuse saamiseks väliseesti kogukondades eesti keele ja kultuuri õpetamisega seotud projektidele.Toetust võivad taotleda eesti keelt ja kultuurilugu õpetavad juriidilised isikud.Konkursile oodatakse projekte, mille eesmärk on:* eesti keele ja kultuuri (õpetuse) arendamine väliseesti kogukonnas;* metoodiline abi õpetuskeskustele;* õpetajate täienduskoolitus Eestis;* õppereiside korraldamine Eestisse;* laste- ning keelelaagrites osalemine Eestis.Taotlusi oodatakse nii postiga kui ka elektrooniliselt 01. novemb- riks 2009 (postitempli kuupäev) *Eesti Instituuti* (Suur-Karja 14, Tallinn 10140, keelkultuur@einst.ee)Projektitaotluse ja lisade blanketid on kättesaadavad kodu-lehtedelt: eesti keel ja kultuur maailmas (http://ekkm.einst.ee/sisu/haridusprojektid/) ning Haridus- ja Teadusministeerium (http://www.hm.ee/index.php?048947). Kuna toetust saavad taotleda ainult juriidilised isikud (loe: orga-nisatsioonid), siis abistan meeleldi eraisikuid, kui nad saadavad avaldus esmajoones mulle salasoo@ihug.com.au, et saaksin selle nende nimel Eestisse saata. Tiiu SalasooAESL eesti keele õpingute koordineerija

Ah, et kuis on Aussis lood tööga?!

Eestlane valmistub talveks ja nii pole imestada, et viimasel ajal uuritakse nii minult kui mu tuttavailt üpris sageli: „Kuule, see tšikk, kes hiljuti Austraalia raamatut esitles, see teab ju Brisbane’i kohta? Ma lähen ka sinna paari nädala pärast, äkki ta ei tea mingit head tööotsa ripakil?!”

Hehee! Selle peale vastan ta-valiselt, et ma pole vist see pä-ris õige inimene, kellelt küsida, seda enam, et ka enamik mu Aussi tuttavaist eestlastest ot-sivad tööd. Tavaliselt saadame seesuguse saabuja kohalikke tööbüroosid kammima/lehti lugema ning vaatama Orkuti kommuune „Eestlased Aust-raalias” ja „Prispeni Eestlased” - neil infoväljadel liigub päris as-jakohane teave hetkeolukorrast farmides ja mujal. Ei tee sugugi paha see uurimistöö juba enne reisile minekut ära teha, sest paraku pole Austraalias sugugi nii lihtne tasuta WIFI-võrku lo-gida kui Eestis.

Teine huvitav ja aina korduv tendents on, kuidas päris paljud Austraaliasse reisijad põlgavad esialgu farmid ära ja loodavad tööd leida linnas omal erialal, olgu selleks hotellindus, ehitus, või midagi muud. Aga enam- jaolt lõpetavad nad ikka farmi-des ja kiidavad hiljem veel huvi-tavat elukogemust pealegi.

Isiklikult tean ainult ühte noormeest, kes töötas Eesti ministeeriumis IT-mehena ning leidis Austraaliasse tulles samal erialal töö kohe, ilma eelnevalt farmis käimata. Selleks veetis

Toomas visalt kõigepealt ligi kaks kuud Brisbanes kohalike oludega tutvudes ning CV-sid saates.

Lõpuks tal joppas! Toomas sai 2-kuuse lepingu kohaliku rakenduskõrgkooli juurde. Ar-vestades, et mees saabus noor-te tööviisaga, oli see eriti suur asi, sest tööandjad eelistavad selle viisa esindajaid spetsialis-ti kohale mitte palgata - teada on, et ametlikult ei tohi noorte tööviisaga ühes kohas üle poo-le aasta töötada ning mis mõtet on inimene välja õpetada, kui varsti ta läheb nagunii minema. Aga õnneks on IT-inimesi Aust-raalias vaja... Kutil vedas teist niipalju, et kahe kuu lõppedes pakuti talle võimalust sama pal-ga eest sisemaa kaevanduses edasi töötada.

Peatselt lennutas IT-tee-nindust pakkuv firma Tooma „outbäkki”- sisemaa kaevan-dusse, kus esialgsest pakutud kahest nädalast kasvas kiiresti taas kaks kuud. Toomas töötas seitse päeva nädalas pikad päe- vad, korraliku tunnipalga eest, kusjuures elamine, toit ja riided olid tasuta nagu kaevandustes sageli kombeks.

***Üks mu tuttavatest eestlas-

test perekond otsib Brisbanes tööd vist juba ligi pool aastat. Nemad saabusid Austraaliasse koos kuue-aastase tütrega ja turismiviisaga, mille nad aasta järel peavad ümber vahetama, variandid on siis, et kas spetsia-listi- või tudengiviisaks. Kui nad leiaksid tööandja, kes mehe tahab neljaks aastaks tööle pal-gata, kataks tööandja mehe vii-

sakulud ning seeläbi saaks terve pere Aussi jääda.

Mees on arhitekt ning muret-seb pisut oma konarliku inglise keele oskuse pärast. Teoreetili-selt on arhitekt üks neist ame-titest, millega Aussis on küllalt lihtne tööd saada, sest tervet riiki tundub viimasel ajal olevat tabanud kergekujuline ehitus-buum.

Esimene „aga” - kuna paljus-ki on tegu suhtlustööga, siis eeldab tööandja arhitektilt li-bedat keeleoskust. Teine nõrk koht - suurlinnade ehitused on enamikul suurte arhitektibü-roode poolt juba võetud ning nende ukse vahele jalga suruda on üpris keeruline. Jah, see pere leiaks tööd näiteks märksa väik-semas linnakeses Townsvilles, kuid elupõlised tallinlased ei soovi väikesesse kohta kolida.

Ja nii nad ongi juba pool aastat ringi vaadanud. Õnneks leidis naine ajutise töö lapse-hoidjana ehk käib mõned päe- vad nädalas ühe rikkama pere võsukest hoidmas. Nende tei-ne mure puudutab tütart, kes peaks uue kooliaasta algul astu-ma esimesse klassi. Mille eest sa paned lapse kooli, kui riigikool küsib turistiviisaga Aussilt isegi rohkem raha kui erakool? Nii nad muudkui otsivad ja hauvad plaane, et mida edasi teha.

Eestlased Aussis linnatöölAiri Ilisson-Cruz

Õhtulehe blogi

16. september 2009

Airi Ilisson-Cruz on Eesti tüdruk, kes mõni aasta tagasi otsustas aja maha võtta ja sõitis paljude eesti noorte eeskujul Austraali-asse. Blogi peab ta maalilises Brisbanes, Austraalia suuruselt kolmandas, 1,8 mln elanikuga linnas.

Kaks mainekat disainiraama-tute väljaandmisele pühendu-nud kirjastust valisid kunstnik Margus Tamme töö koguteo-sesse, mis tutvustab sadat maa-ilma parimat tänapäevast graa-filist disainerit.

Mitte iga kunstnik ega kirja-nik ei saa kiidelda asjaoluga, et tema looming on põhjustanud parlamendis terava debati. Kuulsaim näide on sõnavahe-tus 1922. aasta riigikogus, kus toonane haridusminister nime-tas eesti kirjanikke lendavateks sigadeks, viidates Albert Kivika samanimelisele teosele.

Ka disainikunstnik Margus Tamme loomebiograafias lei-dub niisugune episood. 2005. aastal lõi ajakirjanduses laineid tema kujundatud plakat Arvo Pärdi festivalile Rakveres, mis

oli väljanägemiselt sarnane Coca-Cola logoga.

Rahvuskonservatiivselt mee-lestatud rahvasaadikud vahu-tasid riigikogus õilsast vihast ning nõudsid kultuuriministrilt aru, kuidas sai pühaduseteotus sündida. Kultuuriminister Raivo Palmaru mööniski, et ka tema meelest oli plakat ebaõnnestu-nud.

«Coca-Cola brändi ja Pärti kui käsitust ei saa ühendada, need on lihtsalt kaks ise asja,» õpe-tas minister. «Tegu on selgelt ebaõnnestunud reklaamikont-septsiooniga, mis tuleneb rek-laami teostajate ja ka tellijate ebapiisavast märgiteoreetilisest ettevalmistusest.»

See «ebapiisava ettevalmis-tusega» eesti kunstnik Margus Tamm on nüüd valitud saja

maailma parima nüüdisaegse graafilise disaineri hulka. Vali-ku tegid disainiraamatute väl-jaandmisele pühendunud USA kirjastus Rockport Publishers ja Hispaania samalaadne kirjastus Maomao Publications.

Oktoobri lõpus ilmuvas teoses « 1000 Ideas from 100 Graphic Designers» on Tamm esindatud kunsti (kriitika) rühmituse Ar-tishok mulluse aastanäituse pla-katiga. Artishoki näituseplakat on ülimalt lihtne, kujutades kol-me mustvalget risti (tähendu-ses: 10 kunstnikku, 10 kriitikut ja 10 näitust). Sellele kujundile

sekundeerivad tähed ME, mille vari moodustab inglisekeelse samasisuline sõna WE.

Kunstniku pikaajaline kaas-töötaja Maarin Mürk sõnab, et Marguse loomingut iseloomus-tab eelkõige ebastandardne lä-henemine ülesandele ja sellest endale väljakutse tekitamine.

Tamme loomingusse kuulub hulgaliselt ootamatu vormi-keelega plakateid, kuulutusi ja plaadiümbriseid. Ent tema loo-dud on näiteks ka Lennart Meri leinaveebi ja matusekutsete kujundus, mobiilifirma reklaam kahe Jeesus-lapsega Maarjast ning südamlik logo juudi kul-tuuri festivalile Eestis.

Kuid miks siis ikkagi oli tarvis siduda Arvo Pärti ja Coca-Co-

lat? «Ma püüdsin defineerida Arvo Pärdi tähendust eestlaste-le,» põhjendab oma veebilehel Tamm. «Meie rahvuslik uhkus Pärt on eliitkultuuri vapiloom.»

«Arvo Pärt on eliitkultuuri sümbol, just nagu Coca-Cola on vastav sümbol massikultuuris,» jätkab Tamm. «Mõlemast on saanud tühjad tähistajad, mis on suuremad kui lihtsalt heli-looja või pruun suhkrujook.»

Alo Lõhmus, PM, 06.10

Eesti disainer valiti maailmas esisajasse

Margus Tamm õpib Eesti Kuns- tiakadeemia doktorantuuris ning Chelsea kunsti- ja disainikolledžis. Lisaks graafilisele disainile tegeleb Tamm ka performance’i ja video- kunstiga. Foto: Postimees.ee

6 “MEIE KODU” 14. oktoober 2009

Lennud Tallinna & teistesse EL linnadesseLõppemas on odavahinnaliste lennupiletite müük, mis on

kehtivad väljalendudeks kuni 1. septembrini 2010.

Lennupiletite hind alates $ 1,180.00 + maksud,milliste müük lõpeb 30. oktoobril 2009.

Maksuvaba ühendust meiega saate numbril 1800 888 386 ESTOURS TRAVEL

38 Murray Road, CORRIMAL EAST NSW 2518 Tel. 02-4284 1688 & Faks. 02-4284 7823E-mail: Tallinn@estours-travel.com.au

Kodulehekülg: www.estours-travel.com.au

Eesti Sõjaveteranide Liit tähistab oma 40 aasta juubelit

Piduliku õhtueinega28. novembril, 2009, algusega kell 16.00

Bankstown Sports Club’i ruumidesmillest võivad osa võtta kõik meie liikmed ja sõbrad.

Osavõtuks registreerida koos vastava summa tasumisegakaasvõitlejate Leo Laanemaa, tel. 9642 4045

või Kalju Aare, tel. 9688 3147 juures. Soovitav moodustada 10-sed laudkonnad.

Meelelahutuseks peale sõnavõttude kontinentaalne orkester.Kutsutud on RSL ja eesti ühiskonna juhtivaid isikuid.

Väliseestlane tahab luua riigimeeste muuseumi

Eesti Ameerika Fondi president tahab tagasi saada Lennart Mere-le kuulunud raadiot, et see saaks Eesti riigimeeste muuseumi eks-ponaadiks.

Oma kirjas presidendi kantseleile tuletab fondi president Ago Ambre meelde, et varemalt on Eestis olnud juttu muuseumist, kus oleks tunnustatud ning meeles peetud just Eesti riigimehi.

“Kuid ilmselt on see mõte päevakorrast kadunud. Võib-olla pole liiga hilja, et asjaga jälle tegeleda,” soovitab Ambre.

Esimeseks eksponaadiks võiks Ambre sõnul olla raadioaparaat, mille fond 20 aastat tagasi Lennart Merile saatis. “Tänapäeval on see aparaat kahtlemata enam-vähem kasutu. Omal ajal pidas hr. Meri seda väga vajalikuks, et maailmas toimuvaga kursis olla,” kin-nitas ta.

Delfi, 05.10

Viido veerg - Päike ja pisarad

Eelmisel nädalal võtsin ma osa rahvusvahelisest konverent-sist Hamburgis (24th European Photovoltaic Solar Energy Con-ference), millel arutati alterna-tiivenergia küsimusi. Minu hea sõber Michael Wegecsanyi, kes Austraaliast Eestisse Kurenur-me kolis, asutas siin oma firma Energysmart Estonia eesmärgi-ga tegelda alternatiivenergiaga (www.energysmart.ee). Michael on sel alal tegutsenud nii Aust-raalias kui Saksamaal aastaid. Mind palus Michael tulla kon-verentsile kaasa kui oma mees-konna kolmandat liiget.

Lendasime Saksamaale Riia kaudu Air Baltic´uga. Tunni ja kahekümne minuti pärast oli-me Hamburgis. Kõik läks kenas-ti sinnamaani, kuni tuli pagasi kättesaamise kord ‒ mida ei olnud, see oli minu pagas. Kõik, mis mul oli, oli mul parajasti sel-jas, ja seljas olid mul mugavad reisiriided. Ülikond, korralikud kingad, hambahari etc. olid jäänud pagasisse. Lennujaa-maametnik lohutas mind, et ärgu ma muretsegu, õige vars-ti tuuakse mulle kohver hotelli järele. Teadsin küll, et sellised asjad juhtuvad õige sageli, aga see ei teinud mind karvavõrdki õnnelikumaks.

Hotelli jõudnud, vahetasid Michael ja Ronald, kes samuti Energysmart Estonia meeskon-da kuulub, teksad ülikondade vastu, et konverentsile minna. Ronald on noor energiline eesti kinnisvaraspetsialist, kes näeb alternatiivenergias suurt tule-vikku. Minul ei jäänud muud üle kui teistega ühineda, lootuses kuulda peagi häid uudiseid len-nujaamast.

Konverentsil oli tuhandeid korrektselt riietatud inimesi. Kogu sellest energiast, mis sinna oli kogunenud, oleks jätkunud Kurenurmele sajaks aastaks.

Saksamaa on täna üks al-ternatiivenergiaga tegelevaid juhtivaid riike maailmas. Sealne kliima ei erine oluliselt Eesti klii-mast. Talvepäevad võivad meil olla küll lühemad, aga sellevõr-ra on meie suvepäevad jällegi pikemad. Mina tean nüüd, et

me ei vaja mitte päikesesoojust, vaid päikesevalgust. Ka Kreeka ja Tšehhi on kiiresti arenenud alternatiivenergia rakendamise küsimuses, toetades igati sel-le arengut. Kuna needki ei ole suurriigid nagu Eestigi, siis te-kib õigustatult soov võtta ees-kuju nende riikide suhtumisest antud teemasse.

President Meri võrdles kord Eestit paadiga. Vastandina suu-rele laevale võib paat kiiresti kurssi muuta. Meri pidas silmas seda, et Eesti võib kiiresti teha muutusi nii majanduslikus kui poliitilises elus, et pääseda NA-TOsse ja Euroopa Liitu. Nagu me teame, siis nii ka läks. Mõ-neti oleme täna oma eduloos seisma jäänud. Näiteks oleme jäänud maha eurolaevukesest, me ei suutnud õigel ajal täita kõiki nõudeid, mida euro kasu-tuselevõtuks oleks vaja olnud.

Mis puutub mu pagasisse, siis esimese päeva õhtuks polnud ma veel sellest midagi kuulnud. Helistasin lennujaama, kust öel-di, et arvatavasti sattus mu koh-ver mõne teise lennuki peale, leidnud nad seda veel polnud. Lubati, et hommikuks on mul asjad käes, aga hommikul olin sama tark kui õhtul. Konverent-si teisel päeval pidin ma kohale ilmuma samade riietega, mida kandsin lennukis ja kogu eel-mise päeva. Michael tegi mu kulul nalja, et ehtsad miljonärid näevadki räbalad välja. Veelgi enam, ta arvas, et oleks tore, kui kriitilistel momentidel paistak-sin ma tema suurinvestorina, nagu Ameerika miljardärina!

Kolmandaks päevaks olin ma kaotanud kannatuse, ka ekst-sentrilise miljardäri mängimine hakkas juba oma aja ära elama. Helistasin Riiga, kuid sellest ei olnud mingit abi, sest nende meelest ei olnud Hamburg mi-dagi teinud, et minu kaotatud pagasit otsida. Nüüd juba väga vihasena helistasin Hamburgi lennujaama, kuid seal vastas mulle automaatvastaja. Kui ma olin kümneid kordi auto-maatvastaja peale sattunud, siis lõpuks jätsin neile teate, et Riia lennujaama arvates ei ole Hamburg teinud midagi minu

pagasi leidmiseks. Oma vihase-le kõnele sain nüüd kohe vas-tuse meeldivalt naishäälelt, kes teatas, et minu kohver on üles leitud! Pidin talle üles loetlema kohvri sisu. Alustasin Clarke´i kingadest, siis nimetasin kaa-merat, mis oli küll teibiga ära parandatud, kuid töötas hästi, Armani lõhnavett, ülikonda ja triiksärke. Sain kinnituse, et te-gemist on tõesti minu kohvriga ja et see tuuakse mulle hotelli kella 6 ja 9 vahel õhtul. Ootasin õhtul kella 10-ni, kuni kohver mulle lõpuks ära toodi. Järgmi-sel hommikul pidime lendama koju ja ma kinnitasin endale, et on ju tore näha hea välja vä-hemasti tagasiteel. Kohvrisse ma pilku ei heitnud, vaid läksin kohe magama.

Hommikul pagasit avades nä-gin, et kuigi ma olin rääkinud kena naishäälega oma Clarke´i kingadest ja Armani lõhnaõlist, olid need mõlemad kadunud koos tualett-tarvetega. Ja kadu-nud oli ka mälukaart minu teibi-ga parandatud kaamerast.

Edaspidi ei ole mul enam min-git soovi lennata Air Baltic´uga. Kes selles süüdi on, kas nemad või Hamburg, seda ei saa ma küll kunagi teada, aga ma kao- tasin selle lennuga rohkem kui paari kingi ja Armani lõhnaõli. Ma kaotasin kaks päeva Ham-burgis ja ilmselt nii mõnedki vajalikud kontaktid, kuna ma ei tundnud end seal sugugi hästi. Vaatamata sellele, et ma sain enam-vähem hakkama, oleksin ma eelistanud midagi muud, kui pesta igal õhtul hotellitoas oma sokke. Air Baltic peab sel-lest loost oma järeldused te-gema ja kiiresti. Reputatsiooni kaotamine on äris kohutav asi.

Kokkuvõttes aga tahan ma kinnitada, et konverentsist osa-võtt oli tõesti kasulik ja vajalik. Eesti peaks praegu panustama alternatiivenergiasse, et mitte maksta hiljem kõrgemat hinda. Pöörakem oma stagnapaat rin-gi, et Eestist saaks arukas ener-giariik.

Viido PolikarpusEesti Maja, Tallinn

viido@eestimaja.ee

Igor Rõtov: Eestis tekkis majandusleht enne majandust

Eesti on unikaalne koht, kus majandusleht tekkis enne majan-dust, rääkis 20. ilmumisaastat tähistava “Äripäeva” peadirektor Igor Rõtov.

”Äripäeva”omanik on Bonnieri grupp, mis on Skandinaavia suu-rim kirjastaja,” rääkis Rõtov saates “Terevisioon”. “Ja seda nüüd keegi ei mäleta - ma olen inimeste käest küsinud -, et kuidas nad tegid Eestisse 1989. aastal, Nõukogude ajal, majanduslehe. Majan-dust ju siis ei olnud, ettevõtlust ei olnud. Eesti on unikaalne koht, kus majandusleht tekkis enne majandust. Praeguses normaalses firmas see ei ole võimalik.”

“Äripäev” on sünnipäeva puhul koostanud ka mahuka raamatu pealkirjaga “Läbilöök”, mis räägib sellest, kuidas Eesti jõudis vahv-liküpsetamise majandusest tänasesse päeva. Mahukas, värviline ja kolmekeelne läbilõige on koostatud “Äripäeva” arhiivis olevatest nüüdseks juba ajaloolise väärtusega uudisfotodest.

Kroonika põhiautoriteks on Igor Rõtov ja Meelis Mandel. Rõtovi sõnul pole nad kedagi unustanud ega midagi maha vaikinud. Kõik Eesti majanduseliidi suured ja väikesed kangelased on sõnas ja pil-dis esindatud.

Rõtovi sõnul on Eestis olnud vaid korraks esile kerkinud inimesi, keda paar aastat hiljem enam ei mäletata. Siiski on ka neid, kes olid avalikus elus kõvad mehed ja naised 20 aastat tagasi ning on ka praegu.

“Poliitikutest Savisaar - ükskõik, kuidas teda hinnata. Aga ette-võtjatest tõesti üksikud. Võib-olla esimese hooga ütlen: Jüri Käo,” rääkis Rõtov.

Rõtovi sõnul on “Äripäeva” põhiväärtused, mis olid juba alguses paigas, jäänud püsima. “Teha ausat, kartmatut, vaba ajakirjandust, olla ühiskonna valvekoer, muuta seda läbipaistvaks - need ei ole muutunud,” ütles ta.

ERR, 09.10

Suri suursaadik Karin Jaani

Raske haiguse tagajärjel lahkus 58. eluaastal diplomaat ja poliitik, Eesti suursaadik Belgias ja Luksemburgis Karin Jaani.Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul suri Jaani eile kodu-maal.

Jaani oli sündinud 27. augustil 1952 Ahjal. Ta lõpetas Tartu 1. Keskkooli 1970. aastal ning Tartu Ülikooli inglise filoloogi-na 1980. aastal.

Aastal 1992 valiti ta Isamaa nimekirjas Riigikokku. Riigiko-gu järgmisse koosseisu 1995. aastal valiti Jaani Parempoolsete nimekirjas. Sama aasta sügisel loobus Karin Jaani oma mandaadist, et asuda Eesti esindajaks Euroopa Nõukogu juures. Sellest sai alguse tema karjäär diplomaadina.

Karin Jaani on töötanud Riigikogu välissuhete osakonna direktori ning välisministeeriumi 2. poliiti-kaosakonna peadirektorina.

Aastatel 2001‒2005 oli ta Eesti suursaadik Moskvas. Alates 2006. aastast oli Karin Jaani Eesti suursaa-dik Montenegros ning alates 2008. aastast suursaadikuks Belgias ja Luksemburgis.

ERR, 08.10

7“MEIE KODU” 14. oktoober 2009

Lugeja kiri - 65 aastat põgenemisest 1944

Jätkame Juku Pärna ajaloolise ülevaate ja isiklike mälestuste avaldamist

Nüüd mul oli natukene aega korraldada oma asju: 27.7.1941 abiellusime ametlikult, siis ka-dusin “põranda alla”. Olukord muutus iga päevaga põneva-maks, Tallinna muruväljakutel kaevati “kaitsekraave“, millest kõik vähegi töövõimelised ini-mesed pidid osalema. Noored naised olid enamuses ja olid asutustest sundkorras kraavi-tööle saadetud ‒ nende hulgas oli ka minu abikaasa, Hilja (me-hed varjasid metsas ja põranda-all).

Nelja nädalaga oli minu habe kasvanud just selliseks, et kui ma panin selga aiatööriided, pähe vana sonimütsi ja jalga porised saapad, siis keegi mind ära ei tundnud. Sõitsin linna, tahtsin näha ja tunda sõjaeelset olukorda linnas ning mida seal paanikas tehakse. Liikusin sega-matult linnas ja kaevamistööde juures ‒ ka seal, kus Hilja para-jasti Tallinna raudteejaama vas-tas asuval muruväljakul võimsat kaitseliini ehitas. Õpetasin naisi töö juures ja käskisin neid mit-te väga sügavat kraavi kaevata ‒ “juhul, kui sakslased tulevad, siis seltsimehed ei saa kraavist välja hüpata.” Kaevamistööde juures liikus

ka teisi “seltsimehi”, kes andsid käske, õpetasid naisi, poisikesi ja vanureid - nii nagu mina seda tegin. Ka linna tänavatel oli sel-liseid seltsimehi näha, kes kõik liikusid murelike nägudega ja valutavate südametega, kui nä-gid tähtsamate “seltsimeeste” lahkumist. Arvatavasti paljud nendest olid eesti vähemtäht-sad kohapealsed kommunistid või kuulusid hävituspataljoni, kelle ülesandeks oli põgenejate (venelaste ja eesti tähtsama-te kommunistide) seljatagust kaitseda ajal, kui “seltsimehed”

koos sõjaväega üle piiri põge-nesid. Hävituspataljoni peamine

ülesanne oli sildade ja teiste sõjaliselt tähtsate esemete pu-rustamine ‒ sellest ka see nimi “hävituspataljon”. Need mehed olid ilmselt närvilised ja arvata-vasti tundsid end väga halvasti, kui kogesid, et “sõbrad” nad maha jätavad. Põgenejatel näis olevat väga kiire: igal pool paki-ti, tassiti kotte ja kohvreid sõdu-kitele ning mööblit veomasina-te peale. Tankid, veomasinad sõjaväelaste ja varustusega (toolide, laudade ja vooditega) liikusid linnast välja. Põgenemi-ne, üldine segadus, hirm linnas ei jätnud mingit kahtlust, et bolshevikkude terror Eestimaal oli peatselt lõppemas. Kohtasin abikaasaga pärast

päevatööd, sõitsime suure ra-huldustundega koju ja jäime sakslaste sissetulekut ootama. Abikaasa ütles, tal oli raske na-eru tagasi hoida, kui ta kuulis mind õpetusi/käskusid jagamas. Naised selles kraaviosas olid minu õpetust kuulda võtnud - omavahel seda asja arutanud ‒ “see mees kindlasti ei olnud üks nendest toladest.” Järgmi-sel päeval pärast minu kaeviku-te “inspektsiooni” 28.8.1941 ei olnud mõtet enam linna minna, sest linnast kostus laskmist ja varsti raadio teatas, et sakslased olid Tallinnasse jõudnud. Järgmisel päeval leiti masen-

dav kuritöö: NKVD ja KGB olid teinud “puhastustööd”: enne põgenemist ja mahalaskmist oli NKVD vange piinanud ‒ Laia tänava ühest keldrist leiti sõr-meküünteta, murtud jalaluu-dega mõrvatute laibad - minu ülikooli kaaslane Tartust oli üks tapetutest. Inimkaotuste täp-ne suurus okupatsiooni ja sõja

tõttu jäi paljudeks aastateks teadmata. “Estonia past and present” andmetel Eestimaa kaotas ühe aasta jooksul (1940/41) umbes kuusküm-mend tuhat elanikku või 5% kogu rahva arvust: arreteeriti ja viidi Venemaale 5976; arre-teeriti ja tapeti 1950; 14.6.1941 (perekondade suurküüditamise ajal) viidi Siberisse 10205 ini-mest, neile lisaks kadusid 5573 eesti sõjaväelast, kes enne oku-patsiooni algust teenisid eesti sõjaväes; mobilisatsiooniga vii-di Venemaale ja kadusid 3334 meest (mina oleks olnud üks nendest); töö juurest viidi ära ja kadusid 1858; jäljetult kadus 1101 ja leiti 295 tundmatut laipa - (Estonian Information Centre Stockholm 1959).See oli terror, mida kaasaeg-

sed ei saa kunagi unustada: inimesed ei teadnud, mis järg-mine päev toob. Tihti osteti “tühja-tähja”, mille järgi polnud mingit vajadust ‒ öeldi: “ehk on kunagi vajadus”. Paljud inime-sed hakkasid jooma ja kulutasid raha kõrtsides. Restoranides käidi söömas ja joomas, kus kõ-lasid südantlõhestavad laulud nagu: “Olen vaene Venemaa kolhoosnik - täiu täis ja ilma püksteta. Võtan naise, et saaks kohvi piima, lehma ma ei jõua pidada jne.” Esimesed saksa sõdurid, kes

Tallinnasse tulid, olid paljude-le inimestele kergenduseks, kes olid kannatanud Nõuko-gude Liidu terrori all. Ei tohiks imestada ega pahaks panna, et inimesed esimesi saksa väe- üksuseid igalpool tervitasid ja paljudes kohtades isegi lillede-ga vastu võtsid. Saksa üksus-tega tulid metsadest välja ka eesti värvide ja relvadega eesti mehed ‒ “metsavennad, kes olid end küüditamise, terrori ja konskriptsiooni eest varjanud. Igat relvakandjat - noort ja vana võeti hõisates vastu lilledega, igat eesti värvidega käesidet tervitati suurima austuse ja rõõmuga - juubeldus oli üldine. Igal eestlasel oli värskelt meeles punaväe, NKVD ja KGB terror meie kodumaal. Inimesed, kes selle ajastu üle elasid jutustasid traagilistest sündmustest, mil-lest ainult väga vähe on arhiivi-des salvestatud. Paljudes traa-gilistes sündmustes oli palju kurbust, toorust ja surma. Need sündmused kadusid jäädavalt kaasaegsetega. Eestlased vaba-nesid venelaste okupatsioonst, aga olid sunnitud leppima saks-laste okupatsiooniga. Vaatama-ta sellele rahvas oli vabanenud terroristidest ja alateadvuses tekkis lootus, et kui meile rel-vad kätte usaldatakse, siis me võime ennast kaitseda ja elada vabade inimestena oma põlisel kodumaal. Rahva vaimustus oli nii suur, et kui sakslased mehi sõjaväkke oleks kutsunud, siis

oleks neid kaugelt rohkem kok-ku tulnud kui hiljem kogu sõja jooksul ‒ kõigil oli venelastega arveid õiendada. See spontaan-ne kaasalöömistahe oligi meie esimeste väeüksuste tekkimise tõukejõuks. Neid mehi ei ajanud sõtta seiklusiha, ega sakslaste sõjaeesmärgid, nende mõte ja kindel tahe oli päästa oma töö ja vaevaga loodud kodu. Et nad õieti talitasid, selles pole mingit kahtlust - seda näitas meie rah-va suhtumine oma sõduritesse. Need olid ausad eesti mehed, kes ei võidelnud ühegi dik-taatori “suure asja” eest. Need eesti mehed võitlesid kodumaa vabaduse eest. Kui olukordade sunnil nende jõud murdus ja nad pidid kodumaalt lahkuma, siis ei ole nendele selles suh-tes midagi ette heita. Stalinis-tid, juudisoost bolshevikud ja fashistid alustasid II Maailmasõ-ja (loe: “The Rulers of Russia” - autor Rev. Dennis Fahey, Prof. of Philosophy and Church Histo-ry -Twenty-first Printing, 1985) ja hävitasid Eesti Vabariigi aas-tal 1940. Nüüd, et oma kurite-gusid varju jätta nad tahavad Eesti Vabadusvõitlejate varru-kale kleepida natsimärgi. Eesti Vabariik oli League of Nations liige ja eesti vabadusvõitlejad kaitsesid vabariigi piire, võitle-sid oma maa ja rahva vabaduse eest. Meile on asi selge ‒ olgugi, et tapetute arvu, hävitustöö-de mahu ning julmuse poolest kommunistlik reziim Eestimaal ületas fashistliku reziimi julmu- sed mitmekordselt ‒ mõlemad diktaatorid olid nii koletuslikud, et neid tuleb ühtemoodi võrd-selt hukka mõista. Bolshevike ja fashistide inimsoovastased kuritööd on ajaloolised faktid püsivad jäädavalt sellistena ka eesti rahva mälus.Olles vabanenud Nõukogude

Liidu terrorist, pühitsesime jäl-le vabalt meile armsakssaanud jõulu- ja ülestõusmisepühi ning läksime vastu kevadele. Aasta (1942) oli Eestis rahulik aasta. Olgugi, et võõras okupatsiooni-valitsus viibis maal, inimesed said aru, et nad elasid sõjaolu-korras, töötasid ja parandasid haavu, mida üks aasta kom-munustlikku terrorit oli maale ja rahvale jätnud. Eesti tulevi-ku kohta arvati, et ükskõik mis edaspidi juhtub, me oleme või-melised venelasi meie piiride taga hoidma. Loodeti, et sõda

lääneliitlaste võiduga lõpeb ja demokraatlik maailm ning kõik endised Rahvaste Liitu kuulu-nud riigid taastatakse nende endisel kujul. Keegi ei võinud aimata, et pärast sõda teised demokraatlikud riigid jätavad Kesk‒Euroopa riigid umbes vii-ekümneks aastaks kommunistli-ku punase terrori ohvriteks. Aasta 1944 tõi taas sõja Eesti

piiridele ja Eesti pinnale. Igi-vana Narva/Peipsi, Eesti/Vene piirijoon, mis minevikus oli näinud palju venelaste rünna-kuid, muutus Punaarmee kalla-letungiga jälle raskete kaitsela-hingute sõjatandriks. Saksamaa idarinde kokkuvarisemisega kadus igasugune lootus, et suudame oma maad ja rahvast kaitseda. 9.3.1944 (pärast Tallinna

pommitamist) algas põgene-mine, mis kestis umbes 9 kuud. Eestimaalt põgenes lühikese ajaga umbes 65 000 inimest (5% rahvaarvust). Ajavahemi-kus 1940 kuni 1950 Eestimaa kaotas umbes 130 000 elanik-ku, mis on umbes 10% eesti ennesõjaaegsest rahvaarvust (võrdluseks: kui hiinlased kao- taks kümne aasta jooksul 10% oma rahvaarvust, siis oleks Hii-nas 120 miljonit vähem hiinla-si). Eesti sõjamehed, kes sõjas ja põgenedes eluga pääsesid, taandusid Saksamaale, aga mitte selleks, et seal sakslaste-ga koos sõja lõpuni võidelda. Põgeneti selleks, et ellu jääda ja Saksamaal kiiret lääneliitlas-te võitu ja sõja lõppu oodata. Põgeneti lootusega, et pärast sõda taastatakse kõik endised demokraatlikud vabariigid, mis võimaldab vabale kodumaale tagasi pöörduda. Nende lootus-tega põgeneti ja oodati kindlas usus, et demokraatlikud suurrii-gid ja Rahvaste Liit ei jäta oma liikmesriike terroristliku Nõuko-gude Liidu orjadeks. Nende loo-tuste ja mõtetega põgenesin ka mina 20.9.1944 koos abikaasaga Tallinna sadamast ja jõudsime Saksamaale reede hommikul 22.9.1944. Diktaatorite, Hitle-ri/Stalini poolt alustatud sõja tõttu me kannatasime ja olime kodutud sõjapõgenikud võõral maal ja otsisime peavarju võõ-ralt rahvalt.

(NB - 22. septembril tähistati vastupanuliikumise päeva Tal-linnas)

Juku Pärn

Sõjakooli muuseum saab haruldase püstolkuulipilduja

Reservkapten Heino Piirsalu annab kolmapäeval Tartus asuvale Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseumile üle 70 aastat ta-gasi Tallinna Arsenali relvatehases toodetud A.T. püstolkuulipildu-ja.

Reservkapten Piirsalu laenab relva muuseumile tähtajatu depo-neeringuna.

Tallinna Arsenali relvatehas tootis A.T. püstolkuulipildujaid aas-tatel 1926-1936. Kapten Piirsalu tõi Eestis toodetud kaks püstol-kuulipildujat Hispaaniast, kuhu need rohkem kui 70 aastat tagasi müüdi.

Teise relva plaanib reservohvitser deponeerida Eesti Sõjamuu-seumis. Teadaolevalt on need relvad ainsad Eestis olevad samasu-gused A.T. püstolkuulipildujad.

A.T. püstolkuulipildujad jõudsid Hispaaniasse 1937. aastal sealse kodusõja ajal. Sõjaväe moderniseerimiseks raha leidmiseks müüs sõjaministeerium 1936-1938 maha suure hulga vananenud relvas-tust ning rahvusvaheliste relvakaupmeeste kaudu jõudis see His-paaniasse.

Muuhulgas otsustas sõjaministeerium ära müüa püstolkuuli-pildujad A.T., mis koguti kokku Tallinna ning laaditi 28.- 29. mail 1937 sõjasadamas kaubalaevale Viiu. Kaubadokumentides oli rel-valaadungi sihtkoht Bangkok Siiamis (praegune Tai), tegelikult läk-sid relvad aga Hispaaniasse.

BNS, 06.10

Põgenemine punaarmee eest. Kümned ja kümned tuhanded inimesed põgenesid paaniliselt kaugemale läheneva rinde eest, jättes maha oma kodud ja varandused. Foto: internet

8“MEIE KODU” 14. oktoober 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik Toimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri Stamos

Toimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.

Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 16.00 neljapäeval kell 13.00 ‒ 16.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90.

Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Ajavahemikul 10.-18. oktoobril:Sydney 2009 World Masters Games. Osalevad ka sportlased Eestist. Info www.2009worldmasters.comNeljapäeval, 15. oktoobril:SESKi koosviibimine kell 11.00 Eesti Ma-jas. Ettekanne magister Tiiu Salasoolt: ”Tervisepuhkus Eestis”. Peale einet DVD laulupeo muusikast.Neljapäeval, 15. oktoobril:Eesti Sõjaveteranide Liidu korraline kuu koosolek kell 12.00 Eesti Maja klubiruu-mis. Juhatus loodab heaarvulist osavõttu.Pühapäeval, 18. oktoobrilEesti Seltsi korraldusel vastuvõtt ja koh-tumine Eesti Majas kell 14.30 eesti sport-lastega, kes osalevad veteranide maail-mamängudel. Kõik teretulnud.Pühapäeval, 25. oktoobrilSES Kunsti- ja Käsitööringi traditsioonili-ne aastapidu kell 13.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 29. oktoobril:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Proviisor Karin Alamaa Pärnust, Ülikoo-li Apteegist räägib üldtervise, liigese-vaevuste ja toidulisandite teemal. Kõik teretulnud!Laupäeval, 7. novembril:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Laupäeval, 21. novembril:Sydney Eesti Rahvatantsurühm ”Virma-

lised” pühitseb oma nime 40. aastapäeva Eesti Majas algusega kell 18.00. Ettetelli-mused kuni 14. november $30.00. Osa-võtust teatada: tiina.alvre@optusnet.com.au; tel. Madis Alvre 0418 484 769.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Syd-ney SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 97.7 algusega kell 17.00

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Pühapäeval, 18. oktoobrilEesti Abistamise Komitee peakoosolek kell 11.00 Thirlmere küla saalis.Esmaspäeval, 19. oktoobril:Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saalis. Video: Teel olek. Kokkuvõte aas-ta 2004 helgematest ja vihmasematest hetkedest.Laupäeval, 31. oktoobril:Huviringi kokkutulek kell 16.00 küla saa-lis. DVD 2009.a. laulupeo 1. päeva kont-set. Sissepääs $5.00 koos supi ja veiniga.

CANBERRALaupäeval, 10. oktoobril:Lõbusa kallakuga pealelõuna St. Pe-tersi kiriku pühapäevakooli ruumis kell 14.00.

BRISBANESeptembris ja oktoobriskokkusaamisi ei ole. Järgmine üritus on ”Kirjanduslik Kadripäev” novembris. Info järgneb.

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Pühapäeval, 18. oktoobrilBaltic Festival (Soome Majas) kell 13.00.Laupäeval, 7. novembril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.

KIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 18. oktoobril kell 11.00, teenib dr. Inno Salasoo, järgneb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis jumalateenistus armulauaga pühapäeval, 25. oktoobril kell 13.30. KIRIKUSAALIS jumalateenistus armulau-aga pühapäeval, 1. novembril kell 11.00, järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 8. novembril kell 13.30. SURNUAIAPÜHA jumalateenistus Rook-woodi eestlaste kalmistul pühapäeval, 15. novembril kell 11.00. SURNUAIAPÜHA jumalateenistus Thirl-mere eestlaste kalmistul pühapäeval, 22. novembril kell 13.30. Halva ilma kor-ral Thirlmere küla saalis.KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSKoguduse 60. aastapäeva jumalatee-nistus on pühapäeval, 18. oktoobril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja And-res Palm. Orelil Margaret Palm.Igavikupüha armulauaga jumalateenis-tus toimub pühapäeval, 15. novembril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus pühapäeval 22. novemb- ril kell 11.00 Fawkneri kalmistul eesti osa-konnas. Teenib õpetaja Phil Haar. Järgmine jumalateenistus on neljapäeval, 24. detsembril kell 14.00 St. John kirikus, teenib õpetaja Phil Haar.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

ADELAIDEEsmaspäeval, 12. oktoobril:Kunsti - ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 12. oktoobril:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 18. oktoobril:E.E.L.K. 60. aastapäeva pühitsemine kell 15.00 eesti kirikus.Kolmapäeval, 21. oktoobril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 1. novembril:Adelaide’i Eesti Majas peakoosolek kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 1. novembril:Eesti Majas Baari peakoosolek järgnevalt eelnevale.

PERTHLaupäeval, 7. novembril:Lääne Austraalia Eestlaste Seltsi ja Lää-ne Austraalia Eesti Naiste Klubi ühine perekondlik jõulukoosviibimine kell 15.00 aukonsul Anu van Hattem’i kodus, 11 Langsford Street, Claremont. Kõik läänes viibivad eestlased teretul-nud.

RISTSÕNAD nr 2400

PAREMALE: 1. Liiim 6. Tõeliselt 9. Pügama, petma10. Minu süüdistuse põhjus, 2, 311. Udusulg12. Paras, kohane13. Suunata, vihjata15. Sülg17. Järsku18. Väsitav19. Reegel20. Kaunim iga22. Minul on, ma...24. Võrgu kinnitusaas25. Ümberpiiramine26. Koorik27. Vallaline28. Haaramine29. Endisaegne pinnamõõt30. Onnis31. Mehe nimi, om.

ALLA: 2. Lame, tasane 3. Harjutusepala, muus om. 4. Lind 5. Elunema 6. Imendumine 7. Lahknemiskoht 8. Seemneistandik (mets)12. Resolutsioon13. Asula Tallinna lähisel14. Pühakupilt15. Inisema, murd.16. Partii algusosa18. Kräsuline, säbar19. Miski jäme v. suur, kõnek.21. Taibukas, arukas22. Raju23. Mehenimi25. Hädakaebused, kurt mised26. Esimest .... viskama28. Hüüdsõna

LAHENDUS NR 2399PAREMALE: 1. Vigala 5. Aster 8. Vaklu10. Sara12. Alused13. Nuhelda14. Idu15. Keerd17. Tanum20. Jaan22. Giid24. Soo26. Õisu27. Ehme28. Ahnem29. Nandu31. Arg33. Nukkuma35. Kabiin37. Saba38. Dreen29. Imbid40. Ennaku

ALLA: 2. Igand 3. Ahah 4. Avaldus 5. All 6. Suurejõe 7. Erendas 9. Kaak11. Ruutima14. Ilge16. Raimama18. Adenoidi19. Moa21. Nulg23. Ihnsaim25. Ohakane30. Unne32. Rabak34. Usin36. Ird

1 2 3 4 5 6 7 8

9

10 11

12

13 14 15 16

17 18

19

20 21 22 23

24 25

26

27 28

29

30 31