11

TARTU LIKOOL

Prnu kolled

Ettevtluse osakond

Karolin Braun

EP1

FAILITP DOCX

Referaat

Juhendaja: lektor Taavi Tamberg

Prnu 2013

Sisukord

HYPERLINK \l "_Toc370833913" Sissejuhatus3

HYPERLINK \l "_Toc370833914" 1. Peatkk4

HYPERLINK \l "_Toc370833915" 1.1. Failitbi docx ajamrang4

HYPERLINK \l "_Toc370833916" 1.2. Misted, kasutusalad ja nitajad5

HYPERLINK \l "_Toc370833917" 1.3. Failitbi sisu6

HYPERLINK \l "_Toc370833918" 2. Failitbi docx rakendustarkvara7

HYPERLINK \l "_Toc370833919" 2.1. Rakendustarkvara7

HYPERLINK \l "_Toc370833920" Kokkuvte8

HYPERLINK \l "_Toc370833921" Viidatud allikad9

HYPERLINK \l "_Toc370833922" Lisad10

HYPERLINK \l "_Toc370833923" Lisa 1. Referaadi koostamine10

HYPERLINK \l "_Toc370833924" Lisa 2. Edasised uurimusksimused11

Sissejuhatus

Tnapeval on enim levinud tvahend arvuti. Arvutiga kaasnevad paljud programmid, millest osa neist on Microsofti programmid. Need on kige rohkem kasutuses olevad programmid, sest neid kasutatakse nii koolis lppedes, kui ka t juures thtsate dokumentide loomiseks.

Referaadi eesmrk on saada uut informatsiooni failitbi docx-i kohta. Selline failitbi laiend tuleb, kui kasutada Microsoft Wordi programmi, mis on osutunud populaarseimaks.

Uurimislesanded:

selgitada vlja failitbi docx-i ajalugu,analsida failitbi docx-iga kaasnevaid misteid ja kasutusalasid,anda levaade failitbi struktuurist.

Uurimislesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid interneti leheklgi, mis on nii Microsofti enda kui ka teiste poolt loodud.

T koosneb kahest osast. Esimeses osas on failitbi docx ajalugu, sellega kaasnevad misted, kasutusalad ja nitajad ning failitbi sisu. T teine osa keskendub rakendustarkvarale.

1. Peatkk

1.1. Failitbi docx ajamrang

Alates versioonist Microsoft Office 2007 on Microsoft Office'is kasutusel XML-i phised failivormingud, niteks .docx, .xlsx ja .pptx. Neid vorminguid ja failinime laiendeid kasutatakse erinevates programmides nagu: Microsoft Word, Microsoft Excel ja Microsoft PowerPoint. Failitp docx loodi selleks, et failid oleksid turvalisemad. Juhul, kui arvuti vi mlupulk peaks katki minema, siis on docxi kergem taastada ning thtsad dokumendid ei lhe nii kaotsi. See tstab kasutajates suuremat turvatunnet. (Office 2013)

Joonis 1. Failivormingud

Tegelikult on Microsoft XML-i kasutusvimalustele Officeis kohta otsinud varemgi. Aastal 1999 tutvustas Microsoft ideed kasutada XML phist failiformaati Office XPs. Idee oli hea, kuid kuna XML ei vimaldanud kogu Office funktsionaalsust edasi anda, siis ei kogunud see populaarsust.

Uuesti katsetas Microsoft oma jrgmises Office versioonis. Nd esines uus probleem. Failide maht kvakettas oli liiga suur, sest pilte hoiti endiselt samas XML-i failis. Phjus, miks Microsoft uued failivormingud just XML-i baasil on les ehitanud, on see, et XML on vga universaalne. See peaks vhendama teiste tarkvaraarendajate poolt loodud rakendustes esinevaid vigu Office dokumentide avamise ja salvestamisega. (Wikipedia 2013)

1.2. Misted, kasutusalad ja nitajad

Microsoft Word on programmi nimi, tnu millele saab kirjutada erinevaid tekste, neid kergesti muuta ja edasi saata. Selles programmis loodud faililaiend on docx, mis thendab document-i ja sellest sisalduvat XML-i faili. Microsoft Excel on programm, tnu millele saab luua erinevaid tabeli ssteeme. Microsoft Powerpoint on programm, kus saab teha slaidi shousid, mida saab kasutada esitlustel oma kne toetamiseks.

Joonis 2. Failitbi laiend

Failitpi docx kasutatakse paljudes ettevtetes. Niteks Microsoft Excelit kasutatakse nii viksemate andmebaaside kui ka arvete tegemise jaoks. Microsoft Powerpointi kasutatakse erinevate esitluste jaoks. Microsoft Wordi kasutatakse pigem koolides erinevate kirjandite, referaatide ning uurimuste jaoks. Microsoft Wordi kasutatakse leldiselt ka igasuguste dokumentide jaoks ning see on kige enim kasutatavam inimeste seas.

Tegelikult salvestatakse Office'is tehtud kiksugu dokumendid, tlehed ja esitlused XML-vormingus koos uute failinime laienditega, mis lisavad neisse thed X ja M. Tht X thistab makrodeta XML-faili ja M makrosid sisaldavat XML-faili. Niteks kui salvestada dokumendi Wordis, kasutab fail vaikimisi failinimelaiendi .doc asemel laiendit .docx. (Office 2013)

1.3. Failitbi sisu

Uute failiformaatides on kige thtsamad dokumendi sisu, kasutatud osad ja tbid ning tbikirjeldusi kokku viivad seosed. Kik need on tegelikult XML failid. Dokumendi erinevad osad pole ksteisega tielikult seotud. See vimaldab failist lugeda infot ka siis, kui midagi on kahjustunud.

Kigil neil, kes kasutavad niteks Office 2007 Systemit on vimalik uurida uute failitpide sisu ning mis on selle taga tegelikult peidus. Selleks nimetage oma docx-i fail mber ZIP laiendiga failiks ning seejrel tuleks see lahti pakkida. (pcsupport 2013)

Word 2007 puhul hoitakse dokumendi sisu XML failis nimega document.xml. Stiile hoitakse siiski teises kohas. Need loovad programmi kasutajatele suuremat turvatunnet ja tkindlust. Kuna dokument on jagatud loogilisteks osadeks ja paigutatud omakorda ZIP kapsli sees nii, et dokumendi sisuline pool on ees pool, vheneb risk, et seadmete katki minemisel jvad dokumendid kadunuks. (Ways to 2013)

2. Failitbi docx rakendustarkvara

2.1. Rakendustarkvara

Microsoft Office 2010 on Microsofti poolt arendatud ja mgil olev tasuline kontoritarkvara. Tarkvara komplektis Microsoft Office 2010 kasutatakse jtkuvalt XML-phiseid failivorminguid, mis veti selles tarkvaras kasutusele Microsoft Office System 2007.

Joonis 3. Logo

Neid failinime laiendeid kasutatakse programmides Microsoft Word 2010, Microsoft Excel 2010 ja Microsoft PowerPoint 2010. Microsoft Office Word on neist osadest kige populaarsem ning kige enim levinudmaid teksti ttlus programme. Office Word 2010- aasta versioon aitab ttajatel luua professionaalse vljangemisega sisu praemini ja kiiremini. Uute triistadega saab dokumente luua, tdelda palju paremini ning kiiremini, sest neil on valikus palju erinevaid malle. (docx 2013)

Kokkuvte

T kirjutamine oli autori jaoks vga raske. Materjali leidus vhe ning ka ksimustest oli raske aru saada, mida nendega tpselt meldud oli. Enamus materjali oli ingliskeelsed ning artiklites leidus palju arvutialast keelt, mille tlkimine vttis kaua aega.

Td koostamise kigus sai autor palju targemaks, sest ta oli kll Microsoft Wordi, Microsoft Exceli ja Microsoft Powerpointiga varem kokku puutunud, kuid polnud kunagi svenenud nende thendusesse vi olemusesse. Siiski polnud seda td huvitav teha, sest motivatsioon oli kiire kaduma, kui paljud seletused arusaamatuks esialgu jid. Autori arvates, oleks t olnud palju huvitavam, kui oleks olnud rohkem materjali, mida arusaamatusel vrrelda ning suureks abiks oleksid olnud ka eesti keelsed materjalid.

Viidatud allikad

Office 2013

[http://office.microsoft.com/et-ee/powerpoint help/HA010354237.aspx?CTT=1#BM3]

Wikipedia 2013 [http://en.wikipedia.org/wiki/Doc_(computing)]Pcsupport 2013 [http://pcsupport.about.com/od/termsf/g/file_extension.htm]Docx 2013 [http://www.docx.net/]Ways to olen Office. Docx documents 2013 [http://www.ghacks.net/2007/12/10/ways-to-open-office-docx-documents/]

Lisad

Lisa 1. Referaadi koostamine

Referaadi koostamisel kasutati peamiselt internetti. Suureks abiks olid ka varasemate aastate td, ilma milleta poleks ldse ette kujutanud, mida referaadilt oodatakse. Kuna isegi ksimustest oli raske aru saada, siis lugedes teiste tid oli vhemalt ettekujutus mida ldse otsima hakata. Tenoliselt ei erine see t eelmiste aastate tdega palju, sest kasutati enamjaolt samu allikaid.

Lisa 2. Edasised uurimusksimused

Kuhu docx veel edasi areneb ning mis temast tulevikus saab?

Kas keegi suudab tulevikus luua veelgi parema failitbi?