orsolya soosaar, natalja viilmann. tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus

TÖÖTURU ÜLEVAADE1/2013

Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann

Esitluse teemad

• Tööealine elanikkond ja tööjõus osalemine

– Taustateema: pikaajaline rahvastikuprognoos

• Hõive

• Tööpuudus

• Palk ja tööjõu tootlikkus

2

2012. aastal vähenes Eesti elanikkond statistikaameti hinnangul 0,6%, sealhulgas tööealine elanikkond EP hinnangul 1,2%

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

-30 000

-20 000

-10 000

0

10 000

20 000

30 000

1924

1927

1930

1933

1936

1939

1942

1945

1948

1951

1954

1957

1960

1963

1966

1969

1972

1975

1978

1981

1984

1987

1990

1993

1996

1999

2002

2005

2008

2011

Tööealine elanikkond, ps tööealise elanikkonna muutus, vs muutus koos rändega, vs

• Statistikaameti andmetel muutus negatiivne rändesaldo 2012. aastal märksa suuremaks, enamuses puudutab see tööealisi

• Tööealisi jääb iga aastaga vähemaks ka rahvastiku struktuurimuutuste tõttu

Allikas: statistikaamet

2000-2011 rändas välja 3,4% Eesti, 3,7% Läti ja 7,4% Leedu elanikkonnast

4

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2 012

Väljaränne, % elanikkonnast

Eesti Läti Leedu

• Eesti eeliseks on põhilise töörände sihtriigi lähedus, mis võimaldab piiri-ülest töötamist

• Leedu: mõeldakse sellele, kuidas säilitada diasporaa sidet kodumaaga (Rändekonverents 7.-8. märts 2013)

Teema

Väljarände struktuuril on oluline mõju pikaajalisele rahvastikuprognoosile

Eeldused samad, mis statistikaameti rahvastikuprognoosi 1. variandis: • Summaarne sündimuskordaja jõuab 2-ni 2050. aastaks• Eluiga pikeneb• Rändesaldo on tasakaalus

5

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

400 000

450 000

500 000

550 000

600 000

650 000

700 000

750 000

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2028

2029

2030

2031

2032

2033

2034

2035

2036

2037

2038

2039

2040

2041

2042

2043

2044

2045

2046

2047

2048

2049

2050

Tööealine elanikkond 2012-2050

Erinevus (ps) uus prognoos REL2011 andmetega Statistikaameti rahvastikuprognoos, variant 1

Allikas: statistikaamet, EP arvutused

Hõive kasvas 2012. II pooles sisenõudluse toel – suurenes teenindussektoris hõivatute osakaal

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Hõive aastakasv ja tegevusalade panused sellesse

põllumajandus tööstus ehitus erasektori teenused avalik sektor kokku

• Välismaal töötajate arv kasvas kiiremini kui hõive Eestis

• Mõnevõrra suurenes mittepalgatöötajate ehk peamiselt ettevõtjate osakaal

• Märkimisväärset langust näitas töötleva tööstuse hõive, kuid…


… erinevad andmeallikad annavad töötleva tööstuse hõive arengute kohta erineva pildi

• ETU andmed viitavad palgatöötajate arvu kahanemisele töötlevas tööstuses, kuid teised andmeallikad näitavad vaid kasvu aeglustumist

7

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Palgatöötajate arvu aastakasv töötlev tööstus

ETU: palgatöötajad Eestis Palgauuring: täistööajale taandatud hõive Ettevõtlusstatistika: keskmine töötajate arv


Välismaal töötajate panus hõive kasvu oli positiivne; kasvas mittepalgatöötajate osakaal

8

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012palgatöötajad Eestis palgatöötajad välismaal mittepalgalise töötajad residentide hõive kokku

• REL 2011 andis väga sarnase välismaal töötajate arvu kui ETU hinnang (2011 IV kvartalis)

• Kui mittepalgatöötajate osakaalu tõus on juhuslik kõikumine, siis on tegelik tööjõu erikulu kasvu kiirenemine väiksem


Neljandas kvartalis langes töötuse määr 9,3%ni

• Alanes nii lühi- kui ka pikaajaline töötus; heitunute arv ei kasvanud• Edaspidi alaneb tööpuudus senisest märksa aeglasemalt• Tööpuuduse struktuursele iseloomule viitavad suured erinevused

töötuse määras piirkondade ja haridustaseme lõikes

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

vähem kui 6 kuud 6 kuni 11 kuud 12 kuni 23 kuud 24 kuud ja enam kokku


10

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

hõivesse sisenemise määr hõivest väljumise määr

töökohtade kadumise määr töökohtade loomise määr

Tööturu voonäitajad (ETU, a/a) on tagasi ligikaudu buumieelsel tasemel


• Kõik näitajad on siin arvutatud eelmise perioodi hõive suhtes• Rahvusvahelises võrdluses on nii Eesti kui ka teiste KIE riikide vood

madalad

Töökoha vahetamise määr oli 2012. aastal 8,1%

11

45%

46%

47%

48%

49%

50%

51%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

10%

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

töökoha vahetamise määr tegevusala vahetajate osakaal (ps)


• Töökoha vahetusega liiguvad umbes pooled inimesed varasemast erinevale tegevusalale

Töötute reservatsioonipalk kasvas

• Tööle oleks nõus minema alates 600 eurose palgaga 29% töötutest• Alla 300 eurose palgaga ehk miinimumpalgaga aga 14% töötutest• Kõige enam kasvas kõrgharidusega meeste keskmine reservatsioonipalk

12

mehed naised kokku mehed naised kokku

1 I taseme haridus: kuni põhiharidus ja kutseharidus

571 436 531 -0,3% 10,4% 2,0%

2 II taseme haridus: keskharidus ja kutseharidus

653 486 581 13,5% 9,9% 12,7%

3 III taseme haridus: keskeriharidus ja kõrgharidus

893 634 726 31,3% 12,8% 21,3%

Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv


Keskmise kuupalga kasv oli 2012 II poolaastal 5,8% (a/a)

13

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Keskmise brutokuupalga ja reaalpalga aastakasv

brutokuupalk reaalpalk

• Palgakasv aeglustus Eesti eraettevõtetes• 2013. aastal näeme kollektiivsete palgakokkulepete mõjul palgakasvu

kiirenemist riigisektoris


Tegevusalade lõikes on erinevused palkade taastumises olnud suured

14

Buumi tipust kriisi põhjani

Kriisi põhjast 2012 IV kv

Buumi tipust 2012 IV kv

Kokku -8% 17% 8% Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

-6% 33% 25%

Töötlev tööstus -9% 27% 16% Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

-10% 19% 7%

Ehitus -18% 30% 7% Kinnisvaraalane tegevus -21% 26% 0% Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus -16% 13% -4% Finants- ja kindlustustegevus -24% 22% -7%


Tööjõu tootlikkus kasvas märksa aeglasemalt kui tööjõukulud – tööjõu ühikukulu kasv kiirenes aasta lõpus

• Tööjõu osa SKPst kasvab ja kasumiosa väheneb• Kas ja kuidas toimub kohanemine?

40%

42%

44%

46%

48%

50%

52%

54%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

palgafondi osakaal SKPs, 4 kv libisev keskmine, ps palgafond palgatöötaja kohta, a/a kasv

nominaalne SKP hõivatu kohta, a/a kasv


Töötlevas tööstuses kasumid vähenesid a/a, samas kui palgafondi kasv kiirenes

16

40%

45%

50%

55%

60%

65%

70%

75%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Palk ja tootlikkus töötlevas tööstuses

palgafondi osakaal lisandväärtusest, 4 kv libisev keskmine, ps

palgafond palgatöötaja kohta, a/a

nominaalne lisandväärtus hõivatu kohta, a/a


• Kui aga vaadata pikaajalist palgafondi osakaalu, siis see on endiselt keskmisest allpool. Siin võivad aga mängida olulist rolli struktuurimuutused

Kokkuvõte

• 2012. aasta II poolaastal toetas hõive kasvu sisenõudlus ja suurenes teenindussektoris hõivatute osakaal

• Tööjõukude kasv ületas märkimisväärselt tootlikkuse kasvu. Edaspidine areng sõltub väliskeskkonna taastumisest.

• Rahvastiku vananemine ja väljaränne tähendab Eesti jaoks aasta-aastalt vähenevat tööjõu hulka. Pikemaajalist prognoosi muudab pessimistlikumaks noorte väljaränne, mille tulemusel väheneb sündide arv ja seejärel omakorda tööturule sisenevate noorte arv

• Peamiseks pikaajaliseks eesmärgiks on suuremat lisandväärtust tootvad töökohad Eestis. Selle eelduseks on tööjõu areng – oskuste ja kvalifikatsiooni tõus läbi elukestva õppe, antava hariduse parem vastavus tööturu vajadustele läbi tõhusama koostöö tööandjatega ja suurem tööjõu mobiilsus, et majanduse struktuur saaks nihkuda suurema tootlikkusega tegevusalade suunas.

Täname tähelepanu eest!

orsolya soosaar, natalja viilmann. tööturu Ülevaate 1/2013 avalik esitlus

Economy & Finance