PÄRNU KUNINGA TÄNAVA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA

Kinnitatud Kuninga Tänava Põhikooli direktori 2. septembri 2002. a käskkirjaga nr. 2

1. ÜLDSÄTTED (1) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava on Kuninga Tänava Põhikooli õppe- ja

kasvatustegevuse alusdokument. (2) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava terviktekst on kooli raamatukogus ja direktori juures

köidetuna kättesaadav. (3) Õpetaja koostab Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava üldosa ja ainekava alusel igal

õppeaastal töökava kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi töökavas täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd.

(4) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekavas on üldosa ja ainekavad. (5) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava üldosas esitatakse:

1) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 2) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppesuunad; 3) läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis; 4) traditsioonilise aineõppe rakendamine Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis; 5) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustöö

korralduse alused; 6) ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Pärnu Kuninga Tänava

Põhikoolis; 7) hindamise korraldus Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis; 8) nõuded õpetaja töökavale Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis; 9) õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis; 10) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

(6) Ainekavades esitatakse klassiti: 1) aine õppe-eesmärgid; 2) kasutatav õppekirjandus; 3) õppesisu; 4) tundide arv; 5) aine õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega

6) aine õpitulemused ; (7) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava lisades esitatakse põhikooli valikainete loend ja

ainekavad.

2. PÄRNU KUNINGA TÄNAVA PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA.

2.1.Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted

2.1.1. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli eripära. Pärnu Kuninga Tänava Põhikool on integreeritud põhikool, kus erivajadustega õpilaste (1-9 kl.) kõrvale on integreeritud normintellektiga õpilaste klassid (1-9 kl.) Kool loob võimalused vaimse mahajäämusega õpilaste võimetekohaseks õpetamiseks ning elukutse omandamiseks. Erilisel kohal on töökasvatus ja õpilaste ettevalmistamine eluks. Korrigeeriva õpetamise eesmärk on vähendada mahajäämust arengus, soodustada õpilaste kognitiivset ja motoorset arengut, tunde- ja tahtevalla kujunemist. Erivajadusega tütarlapsed saavad edasi õppida Pärnu Kutsekeskuses kodundust ja puhastusteenindust, poeglapsed saavad edasi õppida Pärnu Kutseõppekeskuses laudsepaks. Normintellektiga õpilaste klassides on esikohal õpioskuste kujundamine, õpilaste mitmekülgne arendamine, ainetevaheliste seoste, erinevate võõrkeelte (soome, inglise, vene, saksa keel) õpetamise ja arvutiõpetusega, süvendatud kunsti- ja tööõpetusega ning klassiväliste aineringide töö kaudu. Võõrkeelte omandamisega saab õpilane täiendava juurdepääsu teadmisallikatele, loob eeldused vahetuks suhtlemiseks interneti vahendusel tema enda jaoks aktuaalsetes eluvaldkondades, mis omakorda toetab õpinguid teistes ainetsüklites. Kooli õppekava koosneb: 1) põhikooli õppekava üldosast ja ainekavade osadest . 2) põhikooli lihtsustatud õppekava üldosast ja ainekavade osadest.

2.1.2. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava lähtealus. 1.Kooli õppekava koostamisel ja arendamisel lähtutakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse. 2. Kool seisab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise ja arengu eest, toetab Eestis elavate rahvaste vastastikust mõistmist ja koostööd ning arvestab Eesti suundumust integreeruda Euroopaga. 3. Kooli õppekava õppe-ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on peetud silmas järgmist: 1) Õppekava inimese käsituses on oluline rõhutada arusaama, et oma maailmapilti luues mõtestab inimene ka iseennast oma suhetes maailmaga. Muutuvas maailmas määratleb inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest; 2) Õppekava teadmiskäsituse aluseks on arusaam, et kuna keegi ei tea kogu tõde, siis on igaühel, ka õppijal, õigus püüda leida oma tõde ja olla kriitiline seni loodud teadmise suhtes. Valmisteadmise omandamise asemel pööratakse tähelepanu teadmiste hankimise viisidele. Kõige tähtsam on õppida õppima; 3) Õppekava õpikäsituses uue teadmise omandamine/loomine tähendab endise teadmise/kogemuse ümber struktureerimist, vaatlemist uutes seostes.Tähtis on oma õppimiskäigu teadvustamine, endale oma õppimise eest vastutuse võtmine. Väärtustatud on õppimine kui küsida oskamine ja küsimustele vastuste leidmine; õppimine kui sisemiselt motiveeritud õppimine. Soov areneda ja õppida, omandada koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus, mis loovad eeldused elus toimetulekuks.

2.1.3.Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid. Kooli õppe- ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujundamine, kes:

1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende väärikust; 2) soovib ja oskab teha koostööd; 3) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kohustustest ja –vastutusest; 4) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, suhtub eri rahvaste kultuuridesse lugupidavalt; 5) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; 6) on motiveeritud õppima ja oskab õppida; 7) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha; 8) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas.

2.1.4.Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava põhimõtted. Kooli õppekava lähtub riikliku õppekava põhimõtetest ja üldistest printsiipidest, mida on silmas peetud nii üldosa kui ainekavade koostamisel. Õppekava põhimõteteks on kõigi õpilaste arengu toetamine, õpetuse varieerimine õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt, õpilase õpihuvi hoidmine ja ergutamine, õpetuse ja kasvatuse tasakaal, õppekava avatus pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks. Õppesuundadeks on soome keele õpetamine ja arvutiõpetus 1.-9. klassini. Põhihariduse lihtsustatud õppekava keskendub suuremal määral elementaaroskuste ja elus iseseisva toimetuleku kujundamisele. � Kõnehäiretega õpilastele ja düsgraafikutele on ette nähtud logopeediatunnid: igale kõneravi

vajavale õpilasele koostatakse kõnekaart esialgse kõne hinnangu ja õpiraskuste fikseerimisega. Lugemisõpetus ja häälikuseade toimub individuaalsete tundidena. Kirjutamispuuete korrektsioon viiakse läbi gruppides.

� Koolis rakendatakse ka koduõpet vastavalt arsti poolt väljastatud arstitõendile ja koduõpet lubavale diagnoosile.

� Õpiraskustega õpilased õpivad individuaalse õppekava järgi.. � Erivajadustega lastel on võimalus õppida abiõppe e. lihtsustatud programmi järgi vastavas klassis. � Töötavad pikapäevarühmad, kus abistatakse ja õpetatakse nõrgemaid õpilasi. Igapäevastes koolisuhetes lähtutakse humanismi ja demokraatia põhimõtetest. � Demokraatlikud suhted koolis tagatakse õpilaste ja õpetajate vastastikuse lugupidamise ja

austusega ning üksteise ärakuulamisega � Koolis õpitakse tundma käibivaid seadusi, ühiselu norme ja reegleid. Kujundatakse väärtus-

hinnangud, mida kool ja Eesti ühiskond tähtsustab. � Koolis on õpilasomavalitsus, kuhu kuulub 2 õpilast igast klassist 5. – 9. klassini, mis osaleb kooli

klassiväliste ürituste ettevalmistamisel ja organiseerimisel. � Koolil on iga õpilase tarvis trükitud “Meelespea”, mida kool õpilaselt ootab, sisekorra eeskirjad,

õpilase kohustused, karistamine ja tunnustamine ning traditsioonid. Koolis on välja töötatud õpilaste kodukord, mis on õpilasomavalitsuse poolt kinnitatud.

� Omavahelistes suhetes väärtustatakse sallivus teistsuguse suhtes (koolis on ratastooli, raske puudega ja erivajadustega lapsi).

� Kujundatakse tunniväliseid koostöösuhteid esimesest klassist alates: aineviktoriinid, ühised kirjandushommikud, kontserdid, konkursid, spordivõistlused ja peod.

� Õpetatakse märkama ja mõistma kaaslaste erivajadusi.

Õppekava taotleb kõigi õpilaste arengut. � Tundides luuakse olukordi, kus igaüks saab töötada oma võimete tasemel (paaristöö, rühmatöö,

võimalus valida kaaslast, harjutusülesannet, teemat, lugemismaterjali) � Iga aineõpetaja suunab õpilasi oma õppimist kavandama, tehtud vigu analüüsima ja parandama,

valima ja otsustama, kujundama isikupärast õpistiili � Iga aineõpetaja töötab tunniväliselt kord nädalas andekatega � Õppetöö kavandamisel peetakse silmas igaühe võimekust, kalduvusi ja huvisid � Kool loob õpikeskkonna, kus õpilased suudavad ja tahavad õppida: � Kaasaegne õppe-teabekeskus – raamatukogu, koos arvuti ja paljundusega, kus saavad töötada nii

õpilased kui õpetajad. � Uued töökojad, hästi väljaehitatud klassiruumid, uus mööbel, renoveeritud aula, fuajee ja

õpetajate tuba, kaasaegsed WC-d ja duširuumid, uued aknad, elektriküte. � Kirjutatud on kaheksa projekti (Tiigrihüppe Sihtasutusele ja tsentraliseeritud hangete jaoks).

Arvutiõpetuses 1.- 3. klassini tutvustatakse arvuti põhitõdesid, joonistamist, tekstitöötlust. Lisaks kasutatakse õppeprogrammi “Miksike” ning teisi vastava taseme programme. 5.- 9 klassini on igal klassil üks tund nädalas, mille raames õpitakse süvendatult tekstitöötlust, failihaldust, tabelarvutust, presentatsiooniprogramme ning internetti. Vastavalt õpilaste soovile on võimalik valida, kas juurde õpitakse kodulehekülgede koostamist või andmebaasiprogramme. Põhikooli lõpuklassis on arvutiõpetus seotud konkreetsete ainete ja aineprogrammidega. Enam

keskendutakse sellele, kuidas arvuti abil lihtsustada teiste ainete õppimist. 8. ja 9. klassi õpilased koostavad miniprojekti, mille materjal otsitakse internetist, trükitakse ja vormistatakse programmiga Word, diagrammid lisatakse Excelist ning kantakse kaasõpilastele ette Powerpointi abil.

Avatus

� Koolil on arvutiklass 12 arvutiga, interneti püsiühendus. � Koolil on oma kooli tutvustav kodulehekülg internetis, videofilm, voldik ja töökogemuste

kogumik ning tänukiri ja diplom � Kool informeerib oma tegevusest hoolekogus, lastevanemate üldkoosolekutel ja

klassikoosolekutel, õpilaste üldkogunemistel � Kool on erivajadustega laste õpetamise praktika baasiks Tartu Ülikooli praktikantidele ja

baaskooliks maakonna parandusõppe õpetajatele. � Kool on praktikabaasiks Pedagoogika Ülikooli tavaklasside üliõpilastele. � Koolil on loodud sõprussidemed Stockholmi Eesti kooliga ja Umea kooliga Rootsis;

Mustassaare, Mikkeli, ja Lehtimäe Opistoga Soomes; Tartu Kroonuaia kooli ja Abja Keskkooliga.

� Koolide vahelised rahvusvahelised projektid on Lehtimäe Opistoga Soomes (autistide õpetamine) ja Stockholmi Eesti kooliga Rootsis (õppeprotsessi korraldamisega seotud küsimused). Samuti osaleme rahvusvahelises projektis “Young Learnes and ITC”, millesse on kaasatud kõik Euroopa riigid.

Kool on õppiv organisatsioon � Kool jälgib arusaamu, et õppimine on oluline ka õpetajale ja pakub täiendõpet kogu kollektiivile

vastavalt soovidele ja rahalistele võimalustele (vt. täiendõppe plaan).

2.1.5. Pädevuste kujundamine Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis (1) Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -

valdkonnas tulemuslikult toimida. (2) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja

valdkonnapädevuste kujundamist. (3) Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Pärnu Kuninga

Tänava Põhikooli õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

2.1.6. Üldpädevus Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist: 1) õpipädevus- suutlikkus juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest; 2) tegevuspädevus- suutlikkus oma tegevust kavandada, seada tegevuseesmärke ja ette näha oodatavaid tulemusi, koostööoskused; 3) väärtuspädevus- suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, loodusega, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt; 4) enesemääratluspädevus- suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena. Üldpädevused täpsustatakse kooli õppekavas kooliastmeti.

1) I aste – 1. – 3. klass 2) II aste – 4. –6. klass; 3) II aste – 7.- 9. klass;

2.1.7.Õppeainepädevus Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavades klassiti. Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.

2.1.8.Valdkonnapädevus 1) looduspädevus- suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng; 2) sotsiaalne pädevus- suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine; 3)refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise. Õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine; 4) kommunikatiivne pädevus- suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste, suhelda erinevates situatsioonides suulises ja kirjalikus vormis.. Õppeainetena eesti keel, kirjandus, võõrkeeled. Läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia. 5) tehnoloogiapädevus- suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, olla säästlik ressurssside kasutaja. Õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia. 6) kultuuripädevus- suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja –teostuseks.Õppeainetena tähtsustuvad kirjandus, eesti keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv tema Infotehnoloogia ning meedia: 7)matemaatikapädevus – suutlikkus vaadelda objektidevahelisi suhteid. Õppeainetena tähtsustavad matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia.

2.2.Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppesuunad Kunnga tn. põhikoolis õpetatakse valikainetena soome ja saksa keelt ning arvutiõpetust 1.- 9. klassini, mis on ära toodud tunnijaotusplanis.

2.3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Pärnu Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis (1) Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse

integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil.

(2) Õpetuse integratsiooni aluseks on Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekavas esitatud kokkulepete järgimine õppekorralduse ja hindamispõhimõtete osas, õppekavas konkretiseeritud pädevuste ja õpetuse eesmärkide elluviimisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide käsitlemisel.

(3) Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.

(4) Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

(5) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava läbivad teemad on: 1) keskkond ja säästev areng; 2) tööalane karjäär ja selle kujundamine; 3) infotehnoloogia ning meediaõpetus; 4) turvalisus.

(6) Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd,

(7) projektid, ekskursioonid, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovülesanded jne. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.

(8) Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, s.h majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidliku tarbijat. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.

(9) Kutsesuunitlustöö eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina.

(10) Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Kool võib õpetada informaatikat ka eraldi õppeainena, kuid see ei asenda infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.

(11) Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase ennast manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus endale meediast vajalikku teavet hankida. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse põhikooli III kooliastmes.

(12) Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel.

2.3.1. Keskkond ja säästev areng 2.3.1.1. Õppe-eesmärgid Läbiva teema keskkond ja säästev areng õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse

keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest;

2) teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest; 3) teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel

vastutustundlik; 4) teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust; 5) mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi; 6) omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb

keskkonnaettevõtmistes. 2.3.1.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti (1) 3. klassi lõpetaja: 1) tunneb huvi looduse vastu; 2) suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega; 3) oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana; 4) hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi; 5) tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning vältida

enda ja teiste tervise kahjustamist. (2) 6. klassi lõpetaja: 1) omab teadmisi loodusest kui osasüsteemide tervikust; 2) teab loodusvarade ja energia säästva kasutamise vajadusest; 3) tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, teab keskkonnast tingitud tervisehäireid ja nende

ennetamise võimalusi; 4) oskab hinnata enda ja teiste keskkonda mõjutavat tegevust ja käitumist, näeb inimestevaheliste

suhete osa sotsiaalse keskkonna kujundamises; 5) oskab hinnata oma vee- ja elektritarbimist, korrigeerib oma käitumis- ja tarbimisharjumusi

keskkonnahoidlikel eesmärkidel; 6) esitab ja põhjendab oma keskkonda puudutavaid seisukohti;

7) on motiveeritud osalema kooli keskkonnaettevõtmistes; 8) suhtub austusega teistesse kultuurikeskkondadesse; 9) väärtustab säästvat tarbimisviisi. (3) Põhikooli lõpetaja: 1) väärtustab looduslikku mitmekesisust; 2) oskab hinnata keskkonna esteetilist väärtust; 3) tunneb loodus- ja keskkonnakaitse aluseid; 4) mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid, 5) mõistab, et looduskeskkond on inimühiskonna arengu alus; 6) oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes, eelistab

keskkonnasõbralikke tooteid ja materjale; 7) omab teadmisi kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest; 8) oskab kujundada arvamust keskkonnatemaatika kohta, seda põhjendada, keskkonnaprobleemide

üle arutleda ja väidelda; 9) kasutab keskkonda puudutavat teavet kriitiliselt ja loovalt; 10) tunneb oma kodanikuõigusi ja -kohustusi ning piiranguid keskkonnaküsimustega tegelemisel; 11) toimib keskkonda, sh sotsiaalset keskkonda säästvalt, oskab vältida ja vähendada keskkonda

kahjustavat tegevust.

2.3.2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 2.3.2.1. Õppe-eesmärgid Läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest

lähtuvatest tulevikuprognoosidest; 2) teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu kujunemist

ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist; 3) arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada

valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks; 2.3.2.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti (1) 3. klassi lõpetaja: 1) mõistab töö tähtsust; 2) mõistab töö ja elukutse seoseid; 3) teab isa ja ema (hooldajate, pereliikmete) ameteid; 4) teab kodukohas esinevaid ameteid ning mõistab nende tähtsust; 5) oskab kasutada raha lihtsamates tehingutes ning teab raha ja töötasu seoseid; 6) suudab järgida koostegutsemise reegleid; 7) osaleb oma klassi kutsesuunitlusalastes ettevõtmistes (2) 6. klassi lõpetaja: 1) õpib tundma erinevaid elukutseid; 2) mõistab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale 3) mõistab teadmiste ja hariduse seost elukutsetega; 4) tegeleb oma huvide ja võimete uurimisega; 5) mõistab suhtlemis- ja koostööoskuste vajalikkust; (3) Põhikooli lõpetaja: 1) on kujundamas realistlikku pilti iseendast (huvid, võimed, isiksuseomadused, väärtushinnangud,

oskused); 2) oskab hinnata oma eeldusi, soove ja võimalusi karjäärivalikute tegemisel; 3) tunneb huvi haridustee jätkamise võimaluste vastu, oskab selle kohta infot koguda,

süstematiseerida ja analüüsida; 4) omab teadmisi kohaliku tööturu kohta; 5) mõistab hariduse, elukutsete ja ametite vahelisi seoseid; 6) mõistab ameti ja eluviisi vahelisi seoseid; 7) mõistab töömaailma muutumise ja eluaegse õppimise kontseptsiooni; 8) oskab karjääriotsuste tegemisel näha alternatiive.

(4) Põhikooli lõpetaja: 1) mõistab muutuva töömaailma kontseptsiooni; 2) jälgib kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse; 3) mõistab tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja majandusprotsessidega; 4) tunneb huvi erinevate elukutse jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning nende kujundamise viiside

vastu; 5) oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste kohta; 6) oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides oma isiksuse omadusi

ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume; 7) oskab tööd otsida ja tööjõuturul konkureerida, on huvitunud nende oskuste edasiarendamisest

(CV koostamine, info leidmine vabade töökohtade kohta, käitumine tööintervjuul jne); 8) omab esmaseid teadmisi tööseadusandlusest (tööleping, töötaja õigused ja kohustused, töölepingu

lõpetamine jne); 9) oskab vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (kutsenõustaja, psühholoog, arst jne); 10) mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel.

2.3.3. Infotehnoloogia ja meediaõpetus 2.3.3.1. Infotehnoloogia 2.3.3.1.1. Infotehnoloogia läbiva teemana Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga. 2.3.3.1.2. Õppe-eesmärgid Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane: 1) mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi

aspekte; 2) omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused. 2.3.3.1.3. Põhikooli ja põhikooli lõpetaja pädevused Põhikooli lõpetaja: 1) oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid

(printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas); 2) tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest; 3) oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile; 4) oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada

lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme; 5) käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse

tagajärgedest; 6) käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt; 7) oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt; 8) kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega

esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms; 9) kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud

eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi; 10) mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja

objektiivsuse aspektidest); 11) oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised,

diagrammid). 2.3.3.2. Meediaõpetus 2.3.3.2.1. Õppe-eesmärgid Läbiva teema meediaõpetus õpetamisega taotletakse, et õpilane: 1) õpib nägema seoseid meedia osade vahel, meedia funktsioneerimise põhjusi ja tagajärgi; 2) eristab avalikku ja privaatset elusfääri, omandab teadmised nende toimimise printsiipidest; 3) õpib meedias orienteeruma, meediat lugema, vaatama ja kuulama; näeb inimeste asendit ja rolle

tänapäeva meediasüsteemis;

4) omandab oskuse meedia manipuleerimist läbi näha; 5) kujundab vajaduse ja harjumuse suhelda erinevate meedialiikidega: trükimeediaga, elektroonilise

meediaga, suulise meediaga; 6) omandab teadmised erinevate meediatekstide funktsioonidest ja ehitusest ning oskused ise

olulisemaid meediatekste koostada. 2.3.3.2.2. Põhikooli lõpetaja pädevused Põhikooli lõpetaja:

1) oskab eristada meediaväljaandeid: kohalikku ja üleriigilist ajakirjandust, üldväljaandeid ja eriväljaandeid, teabe- ja meelelahutusajakirjandust ning oskab sellele vastavalt erinevaid meediaväljaandeid kasutada;

2) oskab tajuda ja lahus hoida tegelikku ja kujutlusmaailma, avalikku ja privaatset elusfääri; 3) oskab lugeda, kuulata ja vaadata kõige olulisemaid meediažanreid ja leida nende

põhisõnumit: uudist, arvamuslugusid, meelelahutust, praktilist infot; 4) oskab vaadata ja mõista fotosid ja illustratsioone ajakirjanduses; 5) oskab selekteerivalt ajalehte lugeda; 6) oskab kasutada meediat praktilise teabe allikana: eristada reklaami toimetuse materjalist ja

leida reklaamist talle vajalikku teavet; 7) oskab kasutada elektroonilist meediat: mõistab, et Internet on avalik sfäär, oskab leida

internetist vajalikku teavet, kasutada portaale ja ajalehtede Interneti-väljaandeid; 8) tunneb meedia põhilisi eetikareegleid ja oskab ära tunda nende rikkumist.

2.3.4. Turvalisus 2.3.4.1. Õppe-eesmärgid Läbiva teema turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane: 1) õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist; 2) õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras; 3) õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi; 4) õpib kasutama enesekaitsevahendeid; 5) teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; teab, et

seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine; 6) kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; 7) omandab teadmised ning oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks; 8) teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina,

kujundab hoiaku turvaliselt liigelda. 2.3.4.2. Kujundatavad pädevused kooliastmeti (1) 3. klassi lõpetaja: 1) teab hädaabi numbrit, oskab ohust teatada; 2) teab, kuidas koolis teavitatakse ohust, kooli väljapääsude asukohti, oskab hoonest evakueeruda; 3) teab tuleohutusmärkide tähendust ja tuletõrje päästevahendite asukohti; 4) teab tulekahjude tekke sagedasemaid põhjusi, tulekahjude võimalikke tagajärgi ja ennetamise

võimalusi; 5) teab looduslikke ohte; 6) oskab käituda veekogudel ja basseinis; 7) oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning -seadmeid; 8) teab mürgistest ainetest ja kiirgusohtudest, oskab seda vältida; 9) oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest; 10) oskab käituda tundmatute asjadega; 11) teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab õigesti käituda lõhkekeha leiu korral; 12) teab, et pommiähvarduse tegemine on kuritegu; 13) mõistab, et igaüks vastutab ise oma käitumise eest; 14) teab, et ravimeid kasutatakse vastavalt ettekirjutusele; 15) teab, et on olemas tervist ohustavaid aineid, oskab neist keelduda; 16) tunneb käitumisreegleid tänaval, saab aru liiklusreeglite vajalikkusest;

17) oskab valida tee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;

18) oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust; 19) tunneb sõidukite ja jalakäijate liiklemise iseärasusi märjal, libedal, lumisel teel; 20) teab ohtusid oma kooliteel, oskab neid kirjeldada, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist

kooliteel; 21) oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada; 22) teab jalgrattaga sõitmise nõudeid, oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks

turvalist kohta; 23) teab turvavahendite kasutamise vajalikkust ning oskab neid kasutada. (2) 6. klassi lõpetaja: 1) oskab aidata ohtu sattunud inimesi, nii et oleks tagatud iseenda ohutus; 2) oskab tulekahju korral käituda ning kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid; 3) teab, kuidas tulekahju tekib ja areneb, teab tulekahju kustutamise põhireegleid; 4) teab kütteseadmete tuleohutusnõudeid, oskab teha tuld küttekoldes ja looduses (metsas, põllul,

aias jne); 5) teab ujumisel ja veesõidukite kasutamisel vajalikke ohutusnõudeid, oskab kasutada

päästevahendeid; 6) tunneb enam levinud ohtlike ainete ja kiirguse toimet tervisele; 7) teeb vahet looduslike ja tehiskiirgusallikate vahel, tunneb rahvusvahelist kiirgusohumärki; 8) teab olmekemikaalide mõju inimorganismile; 9) teab pommiähvardusega kaasneda võivat reaalset ohtu, oskab käituda pommiähvarduse korral

koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses; 10) teab pommiähvarduse tegemisega kaasnevast vastutusest; 11) teab pürotehniliste vahendite kasutamisega kaasnevast võimalikust ohust; 12) teab, et suitsetamine, alkoholi jt uimastite tarbimine on tervisele kahjulik ja ebaseaduslik; 13) teab, et uimastite tarvitamise ja müügiga seotud seadused on loodud inimese tervise ja turvalisuse

kaitseks, suhtub uimastitega seotud tegevustesse kui seadusega keelatuisse; 14) teab, et sõltuvuse kujunemine on protsess, mis mõjutab üksikindiviidi ja nende peresid; 15) teeb kaalutletud otsuseid ja käitub kehtestavalt uimastitega seotud situatsioonides, suhtub

välistesse mõjudesse kriitiliselt; 16) oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid; 17) teab liiklusmärkide tähendusi; 18) teab reguleerimata ristmiku ületamise reegleid nii jalakäijana kui ka juhina (jalgratturina,

mopeedijuhina); 19) teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest

(vihm, lumi, jää); 20) teab liiklustraumade põhjusi, oskab kasutada turvavahendeid. (3) Põhikooli lõpetaja: 1) oskab hinnata leegist, kuumusest ja suitsust tekkivat ohtlikku olukorda; 2) teab, kuidas ja millega erinevaid põlenguid kustutatakse; oskab väikseid tulekoldeid kustutada; 3) teab tuleohutuse tagamiseks rakendatavaid meetmeid; 4) teab esmaabi põletuse ja mürgituse korral; 5) oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest; 6) teab, kuidas käituda suurõnnetuse korral; 7) teab ioniseeriva kiirguse mõju elusorganismidele, selle kasutusalasid; tunneb ioniseeriva kiirguse

eest kaitsmise meetodeid; 8) teab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegureid ning terviseriske, stressiga toimetuleku

võimalusi; 9) teab uimastite kuritarvitamise tagajärgi; 10) käitub uimastitega seotud situatsioonides vastutustundlikult; oskab ära tunda uimastist

põhjustatud käitumist, kaaslast toetada uimastiprobleemide ilmnemisel; 11) teab jalakäija ja sõitja kohustusi, käitub neile vastavalt; 12) teab, millised on juhi kohustused ning õigused; 13) teab nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile;

14) oskab tegutseda õnnetuse korral.

2.4.Õpetuse integratsiooni alused � Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse

integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja viiside abil

� Õpetuse integratsioon eeldab õpetajatevahelist koostööd pädevuste konkretiseerimisel, õpetuse eesmärkide püstitamisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainete ühiste probleemide ja mõistestiku määratlemisel

� Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. Läbivate teemade õpetus reliseeritakse ainekavadesse integreerituna. � Õppekava kohustuslikud läbivad teemad on:

1) Keskkond ja säästev areng, mille eesmärk on kujundada keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat. 2) Tööalane karjäär ja selle kujundamise eesmärgiks koolis on aidata õpilasel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, karjääriotsustuste tegemist ning eneseteostust. 3) Infotehnoloogia ning meedia. Infotehnoloogia kasutamise oskusest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille peavad omandama kõik õpilased. Meediaõpetusega kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks, kasvatatakse kriitilist meediatarbijat. 4) Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel. Seosed erinevate õppeainete vahel tagatakse ainekavu läbivate meetoditega: loeng, demonstratsioon, küsimuste esitamine, diskussioon, iseseisev töö, individuaalne töö, uurimuslik töö, rollimängud, intervjuu, ajurünnak, võrdlemine, a. analüüs, vastandamine, väitlus, laboratoorsed tööd. (vt. ainekavad) b. õpioskuste kujundamisega lugemis-, kirjutamis-, kuulamis-, arvutamis- ja vaatlusoskuse

kujundamine kõigis ainetundides. Oskus õppimist ajaliselt ja sisuliselt planeerida. Paaris- ja rühmatöö.(vt. ainekavad)

c. pädevuste kujundamisega. Loodus-, sotsiaal- refleksiooni-, interaktsiooni- ja kommunikatsioonipädevuse ning aritmeetilise, kriitilise ja loovmõtlemise tehnilis- tehnoloogilise, sõltumatu ja iseseisva õppimise pädevuse, kunstilis- kultuurilise pädevuse, liikumispädevuse kujundamisega erinevate õppeainete kaudu.(vt. ainekavad)

d. informatsiooni interpreteerimise ja tõlgendamisega: graafikud, tabelid, ajajooned, ülevaated, mõõdistused, skeemid, diagrammid, info töötlemine arvuti programmide abil. (vt. ainekavad)

e. liikluskasvatusega. Liikluskasvatusülesanded antakse emakeele-, kunstiõpetuse ja tööõpetuse, matemaatika, kehalise kasvatuse ning kodulootundides. (vt. ainekavad).

2.6. Traditsioonilise aineõppe rakendamine Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis (1) Õppe- ja kasvatustegevus on Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis korraldatud järgmiselt:

1) 1.-9. klassini on traditsiooniline korraldus (kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel);

2) Õppe- ja kasvatustegevuse korra 1.-9. klassini ja Põhikoolis kinnitab kooli direktor. 3) Ainetundide jaotus klassiti põhikoolis määratakse Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli

õppekavas.

2.7. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused

2.7.1. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli tunnijaotusplaan TUNNIJAOTUSPLAAN I-IX KLASSINI. Aine I II III IV V VI VII VIII IX Emakeel (kirjandus) 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Eesti keel 4 5 4 3 3 3 2 2 2 Matemaatika 3 4 4 5 5 5 5 5 5 Muusika 2 2 2 2 1 1 1 1 1 Kunstiõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Käsitöö 2 2 2 1 2 2 2 2 1 Kehaline kasvatus 2 3 3 3 3 2 2 2 2 Inglise keel 4 4 4 4 3 3 3 Vene keel/ saksa keel 3 3 3 3 Loodusõpetus 1 2 2 2 2 3 2 Bioloogia 2 2 2 Geograafia 2 2 2 Keemia 2 2 Füüsika 2 2 Ajalugu 2 2 2 2 2 Inimeseõpetus 1 1 1 1 1 1 Ühiskonnaõpetus 1 2 18 22 23 23 26 29 30 31 32 VABA JA VALIKAINED Soome keel 2* 2* 2* 2* 2* 1* Arvutiõpetus 1* 1* 1* 1* 1* 1* 1* 1 1 kokku 18 22 23 23 26 29 30 32 33

2.7.2.Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis Õppe- ja kasvatuvatustegevuse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus on järgmine: 1.klass - 20 õppetundi; 2.klass – 23 õppetundi; 3. ja 4.klass – 25 õppetundi; 5 klass – 28 õppetundi; 6. ja 7. klass – 30 õppetundi; 8. klass - 32 õppetundi; 9. klass – 34 õppetundi. 1) Esikohal on sihikindel õpetamine ja õpimotivatsiooni arendamine. 2) Kollektiiv töötab koos, mõistes ühist sihti ja eesmärki. 3) Õpetamise kvaliteet saavutatakse tundide selge eesmärgistatuse ja ülesehitusega.. 4) Õppemeetodite õige valiku, integratsiooni ja õpioskuste kujundamisega. 5) Kooli tegevusel on üks keskne eesmärk: aidata õpilasel õppida, jõuda saavutusteni ja kogeda edu. 6) Iga aineõpetaja kohustuseks on töötada tunniväliselt andekatega ja valmistada õpilasi ette

aineolümpiaadideks. 7) Kodanikukasvatuslik suundumus realiseeritakse pädevuste kaudu igas ainetunnis

eneseväljendamise, võimete arendamise, demokraatliku otsustamise teiste inimeste austamise ning kriitilise mõtlemise kaudu.

2.7.3. Õppetegevus I kooliastmel (1) I kooliastmel (1.-3. klassis) on temaatiline rõhuasetus KODU/MEIE suhtel lapse MINAGA,

MINA/MEIE/KODU suhetel PAIKKONNAGA. (2) 1. klassis on õpetuse põhitaotluseks orienteerumine mängult õppimisele ja õpilase rolli

sisseelamine. I kooliastme üldpädevusnõuete keskmes on koolis edukaks õppimiseks vajalikud alusoskused.

(3) Laste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu varieeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Lapsi ergutatakse küsima ja avastama. Õppeprotsessi käigus kujundatakse lapsel esmased õpiharjumused ja –oskused, sh oma aja jaotamine ja õpiülesande juures püsimine.

(4) Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi.

(5) Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine.

Õpilaste nädalakoormuseks on:.

I klassis – 20 õppetundi II klassis – 23 õppetundi III klassis – 25 õppetundi Võõrkeelte õpetamisega alustatakse esimesest klassist. I kl. soome keel (C) III kl. inglise keel (A) I kooliastmel on tunnijaotusplaani valikainena sisse viidud soome keel 1.-3. klassini 4 tundi

2.7.4. I kooliastmel taotletavad pädevused 1) On viisakas, täidab lubadusi, 2) Suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga; 3) Käitub loodust hoidvalt; 4) Hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve; 5) Tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust; 6) Mõistab, et inimeste soovid on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev; 7) Teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; 8) Hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane; 9) Tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid

käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt; 10) Tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest; 11) Oskab ilu märgata ja hinnata; 12) Tunneb rõõmu liikumisest, eneseväljendusest ja tegevusest; 13) Oskab konflikte rahumeelselt lahendada; 14) Oskab lugeda õppeteksti ja lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti; 15) oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada; 16) Oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme; 17) Oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslst kuulata, teda tunnustada; 18) oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel

mõtestada; 19) Oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma

murega pöörduda. 20) Pädevused kujunevad õppeprotsessis kõikide õppeainete vahendusel kui ka tunni- ja koolivälises tegevuses.

2.7.5. Õppetegevus II kooliastmel 1) II kooliastmel (4.�6. klassis) on õppekavaterviku kujundamise alus MINA/MEIE/KODU suhetes

EESTIGA.

2) II kooliastmel jõuab õpilane murdeikka. Et õppida tasakaalustama oma erinevaid rolle, vajab II kooliastme õpilane õppeülesandeid, mis võimaldavad rollikonflikte läbi mängida ja neile lahendusi otsida. Paaris ja rühmas täidetavate õppeülesannete puhul luuakse situatsioone, kus on võimalik pälvida ka kaaslaste tunnustust.

3) II kooliastmel on eriti oluline toetada õpimotivatsiooni. 4) Endiselt on tähtsal kohal õpioskuste kujunemine; kasutatakse ülesandeid, mille eesmärgiks on

õppima õppimise teadvustamine iseendale ja kaaslastele. 5) Väärtuskasvatuses on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate

õppesituatsioonide loomine. 6) Õpetaja olulisem ülesanne on õppeprotsessi eesmärgiteadlik suunamine, õpilaste õpitahte ja

õpihuvi toetamine. Õpilaste nädalakoormus on järgmine:

IV klassis – 25 õppetundi V klassis – 28 õppetundi VI klassis – 30 õppetundi

Kuuendast klassist on B võõrkeeleks vene ja saksa keel õpilaste valikul. C – võõrkeeleks soome keel. Jätkub inglise keele õpetamine A võõrkeelena. Tunniplaanijärgselt õpitakse:

1) arvutiõpetust 5-6-klassini tunniplaanijärgselt 1 tund klassi kohta.( kahe grupi tunnina klassis);

2) saksa ja vene keelt kuuendast klassist alates a`3 tundi nädalas; 3) soome keelt 4-6 klassini 5 ainetunni ja 1 ringitunnina vastavalt õppeplaani võimalustele.

(vt. tunnijaotusplaan).

2.7. 6. II kooliastmel taotletavad üldpädevused II kooliastme lõpuks õpilane:

1) teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda oma huvides ja püüdlustes; 2) on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast; 3) peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest; 4) on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme; 5) tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust; 6) suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast; 7) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena,

õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele; 8) tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna; 9) suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse; 10) väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada; 11) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete

ohtlikkusest; 12) väärtustab säästvat eluviisi; 13) oskab teha koostööd, täidab rühmas erinevaid rolle; 14) tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö tulemusi; 15) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet

tõlgendada, kasutada, edastada; 16) oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg�, eesmärk-

vahend�seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel; 17) oskab kasutada arvutit ja Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste; 18) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt

õppeülesande iseärasustele; 19) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust

korrigeerima; soome keelt 4-6 klassini 5 ainetunni ja 1ringitunnina vastavalt õppeplaani võimalustele. (vt. tunnijaotusplaan).

2.7.7. Õppetegevus III kooliastmel (1) III kooliastmel (7.�9. klassis) on temaatiline rõhuasetus MINA suhetel ÜMBRITSEVATE

INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhetel MAAILMAGA. (2) III kooliastme lõpuks peab õpilane määratlema oma edasise õpitee. Seetõttu asetuvad tähtsale

kohale õppeülesanded, mis võimaldavad õpilastel oma valikuid teadvustada, mõista otsuste tagajärgi oma elutee seisukohalt. On oluline, et õpilane mõistaks hariduse ja tööturu seoseid. Selleks saab kasutada ka kutse-eelsele õppele orienteeritud valikaineid, projekte, ekskursioone.

(3) Õpipädevuse seisukohalt on olulised õppeülesanded, mis võimaldavad kasutada erinevaid õpistrateegiad, neid teadvustada. Endiselt on tähtsad projektülesanded; lisanduma peaksid lihtsamad uurimisülesanded, kus õpilane otsib iseseisvalt informatsiooni, analüüsib ja üldistab seda.

(4) Õpimotivatsiooni languse vältimiseks peaksid õpilased lahendama huvikohaseid individuaalseid õpiülesandeid. Õpimotivatsiooni toetab koostöö rühmas ja kaaslaste ning õpetaja tunnustus edukalt täidetud ülesande puhul. Väärtuskasvatuses asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine, mis toetab ühiskonnas toimetulekut.

(5) Õpetaja olulisemateks ülesanneteks on toetada õpilase arengut, ainealaste teadmiste omandamist, iseseisva töö oskuste kujunemist, õpitahte tugevnemist ja eneseusu suurenemist, mõjutada väärtushinnanguid.

Õpilaste nädalakoormus on järgmine: 7. klass –30 tundi 8. klass – 32 tundi 9. klass – 34 tundi

1) Arvutiõpetust õpetatakse tunniplaani kohaselt 1 tund klassi kohta kahe grupi tunnina. 2) Soome keelt kolme ringi tunnina.

2.7.8. III kooliastmel taotletavad üldpädevused Põhikooli lõpuks õpilane:

1) on adekvaatse enesehinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi;

2) on avatud enesearendusele; 3) on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende

toimimisest, kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist;

4) austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista; 5) väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning

kultuuride seas; 6) väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end kunstivahendite

abil väljendada; 7) väärtustab säästvat eluviisi; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele; 8) väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest; 9) oskab õppida: seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma

õpitegevust; 10) oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid; 11) tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise

lähenemise vajalikkust; 12) oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma tegevuse

kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada; 13) püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi; 14) oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks vajalikke

tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava; 15) oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omandanud põhikoolilõpetaja

tehnoloogiaalased pädevused; 16) oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda; 17) oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta;

18) oskab kasutada eri märgisüsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talletamiseks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks;

19) tunneb uurimistöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel rakendada.

2.7.9. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekavas esitatud üldpädevuste saavutamine õppemeetodite valiku kaudu. Kuninga Tn. Põhikoolis toimub üldpädevuste saavutamine kaasajastatud õppemeetodite valiku kaudu. Õppemeetodite valiku otsustab klassi- või aineõpetaja. Õppemeetodite valikuga tagatakse kõigi üldpädevuste saavutamine. I kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis õppemeetodite valiku kaudu:

Pädevused

Õpi

lase

indi

vidu

aaln

e tö

ö

Kod

utöö

de te

gem

ine

Ref

eraa

di k

oost

amis

e

Ess

ee k

oost

amin

e

Uur

imus

töö

teos

tam

ine

Rüh

mat

öö

Õpi

koda

Mos

aiik

rühm

Loe

ng

Ves

tlus

Dis

kuss

ioon

Selg

itus

Dem

onst

reer

imin

e

Har

juta

min

e

Män

gud

Õpp

ekäi

k

Proj

ektõ

pe

Prob

leem

õpe

suhtub endasse positiivselt on viisakas, täidab lubadusi + + + + + + + + + + suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga

+ + + +

käitub loodust hoidvalt + hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve

+ + + + + +

tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust

+ +

mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev

+ + + +

teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida

+ + + + +

hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane

+ + +

tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt

+

tahab õppida, tunneb Kuninga Tn. teadasaamisest ja oskamisest

+ + + + +

oskab ilu märgata ja hinnata + + + hindab loovust, tunneb Kuninga Tn. liikumisest, loovast eneseväljendusest ja -tegevusest

+ + + +

püüab konflikte rahumeelselt lahendada

+ + + + + + + +

oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti

+ + + + +

oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda

+

oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme

+

oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada

+ + + + + + + + +

oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel

+ + + + + + + +

oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestama

+ + + + + + + + + + + + +

II kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis õppemeetodite valiku kaudu: Pädevused

Õpi

lase

indi

vidu

aaln

e tö

ö

Kod

utöö

de te

gem

ine

Ref

eraa

di k

oost

amis

e

Ess

ee k

oost

amin

e

Uur

imus

töö

teos

tam

ine

Rüh

mat

öö

Õpi

koda

Mos

aiik

rühm

Loe

ng

Ves

tlus

Dis

kuss

ioon

Selg

itus

Dem

onst

reer

imin

e

Har

juta

min

e

Män

gud

Õpp

ekäi

k

Proj

ektõ

pe

Prob

leem

õpe

teab oma tugevaid ja nõrku külgi, püüab selgusele jõuda

+ + + + + + +

oma huvides ja püüdlustes on leidnud endale sobiva harrastuse, omab üldist ettekujutust töömaailmast

+ + +

peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne, tunneb vastutust oma tegude eest

+ + + + + + +

on seaduskuulekas, järgib ühiselu norme

+

tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, mõistab kompromisside vajalikkust

+ + + + + + + + +

suhtub inimestesse eelarvamusteta; seisab iseenese ja teiste väärikuse eest, hoidub vägivallast

+ + + + + + + +

hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena, õpilasena; püüab leida lahendusi kodus, koolis ja sõpruskonnas tekkinud probleemidele

+ + + + +

tunnetab end oma rahvuse liikmena, oma riigi kodanikuna

+ + +

suhtub lugupidavalt teistesse rahvastesse ja nende kultuuridesse

+ + +

väärtustab kunstiloomingut, soovib end kunstivahendite abil väljendada

+ +

väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest

+ + +

väärtustab säästvat eluviisi + + + + + oskab teha koostööd, täidab tunnustab ja aitab kaaslasi, hindab enese ja kaaslaste töö tulemusi rühmas erinevaid rolle

+ + + + +

oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida vajalikku teavet erinevatest allikatest, teavet tõlgendada, kasutada, edastada

+ + +

oskab teha vahet faktil ja arvamusel, tunneb ja kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg�, eesmärk-vahend�seoseid nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel

+ + +

oskab kasutada arvutit ja + + +

Internetti suhtlusvahendina, oskab arvuti abil vormistada tekste oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, tunneb õpivõtteid, oskab neid kasutada vastavalt õppeülesande iseärasustele

+ + + + + + + + + + + + +

oskab oma tegevust kavandada ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, oma tegevust korrigeerima

+ + +

oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta

+ + + + + + + +

III kooliaste üldpädevuste saavutamine õppetunnis õppemeetodite valiku kaudu: Pädevused

Õpi

lase

indi

vidu

aaln

e tö

ö

Kod

utöö

de te

gem

ine

Ref

eraa

di k

oost

amis

e

Ess

ee k

oost

amin

e

Uur

imus

töö

teos

tam

ine

Rüh

mat

öö

Õpi

koda

Mos

aiik

rühm

Loe

ng

Ves

tlus

Dis

kuss

ioon

Selg

itus

Dem

onst

reer

imin

e

Har

juta

min

e

Män

gud

Õpp

ekäi

k

Proj

ektõ

pe

Prob

leem

õpe

on adekvaatse enese-hinnanguga, tunneb oma võimeid, huvisid, kavandab neist lähtuvalt oma õpitee, arvestades ka tööturu suundumusi

+ +

on avatud enesearendusele + + + + on oma riigi lojaalne kodanik, omab põhiteadmisi ühiskonnast ning riiklusest, nende toimimisest, kodanikuõigustest ja -kohustustest; teab, et seaduste mittetundmine ei vabanda õigusrikkumist

+ + + +

austab väärikust ja inimõigusi, hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista

+ + +

väärtustab maailma kultuurilist mitmekesisust, oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas

+ + +

väärtustab kultuuri ja inimese loovust, oskab hinnata kunsti ja soovib end kunstivahendite abil

+ +

väljendada väärtustab säästvat eluviisi; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele

+ + + +

väärtustab terveid eluviise, hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest

+ + +

oskab õppida: seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma õpitegevust

+ +

oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inim-tegevuse ja tehnoloogia seoseid

+ + +

tunneb tähtsamaid sotsiaalse manipuleerimise viise, mõistab meediatekstidele kriitilise lähenemise vajalikkust

+ + + +

oskab nähtusi, olukordi ja probleeme analüüsida ja üldistada, selle tulemusi oma tegevuse kavandamisel, valikute tegemisel ja hindamisel rakendada

+ +

püüab teha teadlikke valikuid, näha ette valiku tagajärgi

+ +

oskab üldjoontes kavandada ühistegevuse eesmärke ja eesmärkideni jõudmiseks vajalikke tegevusi, jaotada tööülesandeid, koostada ajakava

+ + + +

oskab iseseisvalt kasutada arvutit õppimis- ja töövahendina, on omanda-nud põhikoolilõpetaja tehnoloogiaalased pädevused

+ + + + +

oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, rühmas arutleda

+ + +

oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta

+ + + + + + + +

oskab kasutada eri märgi-süsteeme informatsiooni vastuvõtmiseks, talleta-miseks, tõlgendamiseks, edastamiseks ja loomiseks

+ + +

tunneb uurimistöö ja arendusprojektide koostamise algtõdesid ja oskab neid vajadusel

+ +

rakendada

2.8. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted (1) Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid peavad olema kooskõlas Pärnu Kuninga Tänava

Põhikooliõppekava õpitulemustega. (2) Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise korra kinnitab direktor. (3) Jätkata osalemist neljas käimasolevas projektis: (1) Jätkata osalemist neljas käimasolevas projektis: (2) Rahvusvaheline projekt ALF - Põhikooli õpilane kutseõppeasutusse. (3) Töötatakse case-juhtumi kallal – kuidas kindlustada õpilaste sujuv üleminek põhikoolist

kutsekooli(reaalsuspraktika). Välja on töötatud “Kaasava hariduse” põhimõtted, suunad, võimalikud arengud.

(4) Vabariiklik projekt “Ei vägivallale” . Projekti raames saavad õpilased uusi teadmisi seoses vägivallaga.

(5) IKT erivajadustega laste hariduses. � Projekti eesmärgid: � Teadvustada, et IKT on erivajadustega laste elukeskkonna lahutamatu osa ja oluline tagatis

võimetekohase hariduse saamiseks. � Kaasa aidata haridussüsteemi arengule IKT vahendite levitamise kaudu erivajadustega laste

õpetamisse. � Kasutada avatud õpikeskkonda koos virtuaalse nõustamise ja toega erivajadustega laste ja

õpetajate jaoks kaugkoolitusvahendi WebCT baasil. 4. Rahvusvaheline projekt “Young Learnes and ITC”, millesse on kasatud kõik Euroopa riigid. Projektis osalevad 4s klassi õpilased. Iga klass valmistab oma maad tutvustava tähe, Kellel on oma iseloom , huvid ja suur soov rännata. Täht viibib ühel maal kolm nädalat ja rändab järgmisele maale, kus lahutatakse meelt, räägitakse oma maa kultuurist ja kommetest. Informatsiooni vahetamine toimub Interneti vahendusel.

2.9. Hindamise korraldus Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis (1) Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja

individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

(2) Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

(3) Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

(4) Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas. (5) Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

1) olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema; 2) küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama; 3) tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma, konstrueerima,

katsetama; 4) ennast arendama, õppimist õppima; 5) õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust; 6) probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema,

argumenteerima, kaitsma oma seisukohti; 7) oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.

(6) Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

(7) Hindamise põhieesmärgid on: 1) motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima; 2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist; 3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel; 4) anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet

õpilase õpiedukusest. (8) Pärnu Kuninga Tänava Põhikooliõpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning

klassikursust kordamajätmise alused on fikseeritud kooli hindamisjuhendis, mis on heaks kiidetud kooli õppenõukogus ja kinnitatud direktori käskkirjaga.

Hindamisel kasutatavad meetodid. (1) Vaatlus: õpilaste tegevuse jälgimine eeskätt praktiliste tööde teostamisel ja ülesannete

lahendamisel. Kuidas õpilased mõistavad töökorraldusi ja tekste, milliseid vahendeid nad valivad töö teostamiseks jne.

(2) Jooksev hindamine: võimaldab saada andmeid õpilase töö tulemuslikkuse kohta, et teda suunata ja vajadusel õigeaegselt abistada. Jooksev hindamine täidab tagasiside ülesannet nii õpilase kui ka õpetaja jaoks ja võimaldab suunata õpilase individuaalset arengut. Jooksvat hindamist kasutatakse intellektuaalsete, motoorsete ja õpioskuste hindamisel.

(3) Suuline küsitlus: õpilane vastab suuliselt õpetaja küsimustele omaduste seoste, reeglite tundmise kohta, põhjendab (miks?) ja toob näiteid.

(4) Kirjalik küsitlus: õpilane vastab küsimustele kirjalikus vormis, lahendab ülesandeid, täidab tekste. (5) Kontrolltest: õppeaasta lõpul õpitulemsute saavutamise kohta (6) Kontrolltöö: kinnistunud teadmiste ja oskuste hindamiseks (7) Arvestuslik töö. (8) Uurimuslik töö. (9) Referaat. (10) Õpioskuste kombineeritud hindamine. (11) Pädevuste hindamine. (12) Põhikooli lõpueksam.

2.10. Nõuded õpetaja töökavale Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis (1) Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Õppetunnid toimuvad

koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Töökava koostamine ja arendamine kuulub klassiõpetaja ja aineõpetaja pädevusse.

(2) Klassiõpetaja ja aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.

(3) Töökava koostamise ning rakendamisega saab klassiõpetaja ja aineõpetaja endale suuremad õigused, aga ka suurema vastutuse õpilaste ja nende vanemate ees. See on koolikultuuri teadvustamise protsess. Muutub õppetöö planeerimine, sisu, kontrollimine, kogu õppetöö korraldus.

(8) Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.

(4) Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavad on vormistatud õppeveerandite ja/või kursuste kalenderplaanina.

(5) Klassiõpetaja ja aineõpetaja öökavas on õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid,

õppekirjandus jm õppematerjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused.

(6) Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava õppesisu osas kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded õpitulemuste saavutamiseks.

(7) Otsustused, mida klassiõpetaja ja aineõpetaja on teinud oma eripära määratledes, kajastuvad töökavas õppemeetodite valiku kaudu.

(8) Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökava struktuuri, vormi ning kinnitamise korra kinnitab kooli direktor.

(9) Õpetaja töökava koostamise aluseks on üldjuhul järgmine päis: Jrk. Nr.,Kuupäev, ulatuslikum teema, olulisemad alateemad, põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus ja muu õppematerjal, oodatavad õpitulemused, õpitulemuse kontrollimise ja või hindamise aeg ning moodus. Olenevalt aine spetsiifikast võib töökava olla ka teisiti pealkirjastatud.

2.11. Õpilaste nõustamine ja õpiabi osutamine Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis (1) Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil koolis toimuvad:

1) õpilaste arenguvestlused; 2) ainealased konsultatsioonid; 3) põhikooli õpilaste nõustamine loengute näol;

(2) Koolis töötab psühholoog, logopeed ja sotsiaaltöötaja, kes nõustavad vastavalt oma pädevusele õpilasi. Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise korra kinnitab kooli direktor.

(3) Üldsätted: 1). Õpilaste nõustamine Pärnu Kuninga tn. Põhikoolis toimub koostöös lapsevanematega. 2). Õpilase nõustamine, individuaalsed vestlused planeeritaskse klassijuhatajate tööplaanides. 3). I-IV klassini viiakse läbi õpilaste arenguvestlused kaks korda aastas koos lapsevanematega. 4). Probeemi lahendamiseks kasutatakse sotsiaaltöötajat ja koolipsühholoogi. 5). Kirjalik märge tehakse õppenõukogu protokollis

� õpilase käitumishinde alandamise puhul, � õpilase suunamisel pedagoogilise meditsiinilisse komisjoni, � õpilase suunamisel linna alaealiste asjade komisjoni.

2.11. Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

� Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate; õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu; kooli ja lastevanemate, kooli omaniku, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.

� Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid.

� Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.

� Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppekava analüüsivad ainesektsioonid õppeaasta lõpul. Iga ainesektsioon teeb õppekava muutmiseks vajalikud ettepanekud iga aasta augustikuu kooli õppenõukogu koosolekutel. Õppenõukogu arutab läbi muudatusettepanekud ja vajadusel kiidab heaks ning teeb ettepaneku kooli direktorile muudatusettepanekute kinnitamiseks.