KUULA PUUD: üha rohkem on inimesi, kes räägivad puu väljast ja selle tunnetamisest Lk 4–5

M A A L E H E L I S A

28. veebruar 2013Nr 2 (157)

Ideaalne saag kergemateks töödeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne käsitseda ja ta on varustatud Easy Start süsteemiga. Lati pikkus: 14”/35 cm 32 cm3 / 1,35 kW / 4,3 kg Väga mugav võtmeta ketipingutus ja ketivahetus.

Makita uue põlvkonna mootorsaagide omadused:EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae ülikergeks käivitamiseks.

Touch&Stop - Kõik-ühes-lüliti (käivitus, seiskamine, poolgaas, õhuklapp).

Primer pump sae kiireks käivitamiseks.

MPI (Memory Power Ignition) - alati õigeaegne, ülitäpne ja tugev säde.

CAT - Katalüsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenähtud normidest.

Suurepärane saag küttepuude lõikamiseks! Ülikerge käivituse, kõrgete ohutusnõuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis! Lati pikkus: 14”/35 cm 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg

Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, küttepuude lõikamiseks ja järkamiseks. Magneesiumsulamist korpus on kerge ja vastupidav. Lati pikkus: 15”/38 cm 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg

Profi saag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilõikuseks. Tõhusam jahutus. Lati pikkus: 15”/38 cm 50 cm3 / 2,8 kW / 5,4 kg

EA3201S35A

EA3500S35B

EA4300F38C

EA5000P38D

MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hästivarustatud ehitus- ja metsakauplustes!Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee

CATCatalytic Converter

CATCatalytic Converter

CATCatalytic Converter

CATCatalytic Converter

Easy Start

süsteemigavarustatud saagi onväga kerge

käivitada!

Oü Trigon Experts ostab kasvavat metsa

ja metsakinnistuid, head hinnad, kiired ja paindlikud tehingud.

Tel 518 3927, tamps222@gmail.com.

Maaomanike organi-satsioonid tulid välja ühise pressiteatega, mis ajendatud jahiseaduse eelnõu vaidlustes esile tõusnud suuromanike ja väikeomanike vas-tandamisest.

Suurmaaomanike huvisid rõ-hutavad jahiseaduse eelnõu vaidlustes jahimehed, kui põh-jendavad, miks nende arvates ei tohiks jahipiirkonna kasutaja väljavahetamise võimalus sõl-tuda piirkonna 2/3 maa oma-nike soovist – kui piirkonnas on suurmaaomanikke, saavad nad ellu viia oma tahet väikemaa-omanikega mitte arvestades.

Kuna jahiseaduse eelnõu on Riigikogu menetluses, on selle-ga seotud pinged jälle teravne-nud ja suurmaaomanike rõhu-tus kajab taas rohkem.

Eesti Erametsaliit, Eesti-maa Talupidajate Keskliit, Ees-ti Omanike Keskliit ja Eesti Põl-lumeeste Keskliit tulid seetõttu välja ühise pressiteatega, kus kinnitavad, et jahiseaduse et-

tevalmistamisel on väikeoma-nike huvidega arvestamine ol-nud nende kõigi huvi.

“Meile on uue seaduse kõige olulisem aspekt lepingu nõue maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahel,” rõhutab selles Eesti Erametsaliidu tegevdirek-tor Priit Põllumäe, lisades, et just nii on iga üksiku maaomani-ku spetsiifilised huvid kaitstud.

Samas on pressiteates öel-dud, et piirkonna kasutaja väl-

javahetamise võimaluse sobili-kuma lahenduse korral oldaks nõus ka seda toetama.

Organisatsioonid on nimelt seisukohal, et eelnõus tuleks arvestada nii pindala kui oma-nike arvu kriteeriumiga, et po-leks eelistatuid.

Keskkonnaministeerium on eelnõule ka vastava muudatus- ettepaneku teinud.

ML

  METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  2  P Ä E V A K A J A  

Kus on suured?n Kohila Metsaseltsil on 142 liiget, liikmete metsa-omandi suurus 2462 ha.nAritmeetiline keskmine metsaomandi suurus (kui kellelgi on mitu kinnistut, on nende pindala liidetud kokku) 17,34 ha.nMediaan on 12,25 ha, mis tähendab, et pool metsa-omanditest on väiksemad ja pool sellest suuremad.n Suurim metsaomand on 109 ha ja väikseim 1,14 ha.nOmandi suuruse järgi jagunevad omanikud: kuni 5 ha 30 (21,1%), 5,1–20 ha 76 (53,5%), 20,1–50 ha 31 (21,8%), 50,1–100 ha 4 (2,8%) ja üle 100 ha üks omanik (0,7%).nPindala järgi on omandite osakaal: kuni 5 ha 3,6% (89 ha), 5,1–20 ha 37,1% (913 ha), 20,1–50 ha 42,3% (1042 ha), 50,1–100 ha 12,6% (309 ha) ja üle 100 ha 4,4% (109 ha).

N Ä ID E

Jahiseaduse arvatav jõustumisaeg jääb märtsi lõppu

Maaomanikele ei meeldi lahterdamine

Ulukikahjustuste kom-penseerimise küsimus, milles ei saavutatud üksmeelt jahimeeste- maaomanike ümar-lauas, on ka Riigikogu keskkonnakomisjonis praegu lahtine.

Riigikogu keskkonnakomisjo-nis jahiseaduse eelnõu menet-lemise vastutavaks riigikogula-seks nimetatud Kalle Palling üt-les Metsalehele, et keskkonna-komisjon on nüüdseks aruta-nud seadust seitsmel korral ja arutelud jätkuvad.

Palju ettepanekuid

Kohtutud on huvigruppidega ja komisjoni töölaual on hul-galiselt ettepanekuid, kuidas seaduseelnõu muuta või täien-dada.

Arvamuste hulk on eriliselt suur kirjade tõttu, mis saabu-nud maailma eri paikadest jahi-kullide kasutamise teemal, kuid ka siinsete ettepanekuid on sil-matorkavalt palju.

Kalle Pallingu sõnul saab jahi-seaduse eelnõu seaduseks suure tõenäosusega märtsi lõpul.

Riigikogu menetluse ajal on seaduseelnõule tehtud kolm pōhimōttelist muudatusettepa-nekut.

Esiteks ei ole keskkonnako-misjon nõus toetama seda, et jahipiirkondade kasutuslepin-gud oleks tähtajatud. “Kõiki-del praegustel jahipiirkonda-del hakkab seaduse jõustumi-sel jooksma uus kümneaasta-ne kasutusõigus,” märkis Pal-ling. “Samuti kirjutati seaduse-tekstis selgemalt lahti kasutus-lepingu pikendamisel vajalikud toimingud.”

Teine muudatus puudu-tab maaomanike võimalust ja-hipiirkonna kasutaja välja va-hetada. Eelnõu algversioo-nis oli võimalus kasutaja väl-ja vahetada, kui piirkonna 2/3 maa omanikud seda soovivad. Nüüd on päevakorral variant, et see õigus tekib, kui seda soo-vivad 51% jahipiirkonna pind-ala omanikud ja 51% kinnisas-jade omanikest. “Selline ette-panek on esitatud omandi kui sellise võrdsemaks kohtlemi-seks ja Eesti õigusruumis vara-lise tsensuse sissetoomise välis-tamiseks,” ütles Palling.

Kolmandaks soovitakse tema sõnul eelnõuteksti viia muudatus, mis võimaldaks se-

nise regionaalse jaotuse asemel vajadusel moodustada mitu ja-hindusnõukogu.

Muudatus iseenesest on ka see, et eelnõu jahipidamisviisi-de loetellu on lisatud vibujaht väikeulukitele.

Kahjustuste küsimus lahti

Endiselt on keskkonnakomisjo-niski lahtine ulukikahjude kom-penseerimise küsimus. Eelnõu algtekstis olevaga ei ole rahul ei jahimehed ega maaomanikud.

Pallingu sõnul on jahimees-te mureks ka need 64 jahipiir-konda, millel pole jahimaakor-ralduskava. “Kehtiv seadus näeb ette nende kavade olemasolu 1. märtsiks 2013. Aga jahimees-te hirmudel, et kava puudumisel kaotavad nad nüüd antud jahi-piirkondades jahipidamisvõima-luse, ei ole alust,” ütles Kalle Pal-ling, seletades, et praegu kehtivat seadust täpselt lugedes tegelikult jahipidamisõigus korralduskava puudumise tõttu ei katke.

“Oleme Riigikogus toimuvaga selles mõttes väga rahul, et nii komisjon kui teised riigikogu-lased on tõepoolest teemasse süvenenud ja tehakse põhjalik-

ku tööd,” ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevdirektor Tõnis Korts.

Jahimehed on ulukikahjus-tuste kompenseerimise küsi-muses jätkuvalt seda meelt, et osalema peaks ka riik, kel ko-hustus tagada ulukiasurkonda-de kestmine. “See on meie sei-sukoht, kuid mida Riigikogu ot-sustab, ei tea,” ütles Korts.

Toimuvaga on rahul ka Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. “Väga hea on ik-kagi ka see, et eelnõu lõpuks Riigikokku jõudis. Tagantjärele vaadates tundub, et see oleks võinud toimuda palju varem,” nentis Ehrpais.

Ta lisas, et metsaomanikele sobib hästi nn 51 protsendi la-hendus. Ulukikahjustuste kom-penseerimise asjus ollakse aga endiselt jahimeestega eri meelt.

“Jahimehed tahavad, et moodustataks eraldi ulukikah-justuste hüvitamise fond, kus osaleks ka riigi pool. Maaoma-nikud on fondi vastu eelkõi-ge seaduseelnõus oleva hüvi-tamismäära valguses – 100 eu-rot hektari kohta ehk laias laas-tus kümnendik hektaril tehtud kuludest on ikka ülimalt väike summa,” ütles Taavi Ehrpais.

ML

VIIO AITSAM

n nn

SVEN ARBET

Põder on üks neist metslooma-dest, kelle toitumise-ga seoses kõneldak-se ulukikah-justustest.

Võsasalu OÜ

METSAKINNISTUTE, RAIEÕIGUSTE JA METSAMATERJALI OST

• Pakume lõikust ja väljavedu.

tel 5354 2824 • heiti@vosasalu.ee

Parim kohtPõllu- ja metsamaa müügiks

www.kinnistu.ee, tel 501 7886

Eelmise aasta metsa-pealinn Rakvere andis tiitli Elvale üle Tartu maratoni päeval, 17. veebruaril.

“Elva linn on metsarikas ja met-sasõbralik omavalitsus,” põh-jendab Eesti Metsaseltsi täna-vust valikut seltsi president, Eesti Maaülikooli professor Har-di Tullus. “Elva ja selle ümbrus ühendab metsanduse eri tahke – tervislik elukeskkond, spor-timisvõimalused värskes õhus, metsamajandus ja metsatööstus ning lugematult palju elupaiku loomadele-lindudele.”

Aupaugud ja suusatav hunt

Metsapealinna tiitli üleminekut märkis maratonirajale asetatud palgi läbisaagimine, puhuti ja-hisarve ja Elva jahimehed lask-sid püssidest aupauke.

“Metsapealinnaks olemise ajal tahab Elva pöörata metsale rohkem tähelepanu. Kuna Elva on metsarikas linn, tuleb siin-gi tegelda metsa hooldamise ja hoidmisega,” rääkis Elva linna-volikogu esimees Leelo Suidt.

Metsapealinn ja Eesti Met-saselts andsid Tartu maratoni 5890. lõpetajale (Elvas elab nii palju inimesi), tartlasele Kalle Taeverele auhinnaks Ott Oles-ki valmistatud puukuju “Suusa-tav hunt”. Kalle Taever ütles, et kavatseb kuju panna koduaeda.

Tähelepanus oli ka Elva kui metsapealinna tunnuslause au-tor, tallinlane Oliver Sõgel.

Nagu pärast konkursivõidu kinnitamist korraldajate üllatu-seks selgus, oli Oliver Sõgel ka mullu metsapealinn Rakvere tunnuslause väljamõtleja.

Elva tunnuslause on “Linn, mis puhkab metsas” ja Rakvere tunnuslause oli “Rakvere – met-sa väge täis”.

Oliver Sõgel ise on Elva aja-lehe andmeil ettevõtja, kes tege-leb pakenditega ja vabal ajal pal-ju looduses viibib.

Metsapealinnal on plaanis hulk metsaga seotud ettevõtmi-si. Muu hulgas tähistatakse met-sanädalat, mis tänavu on 27. ap-rillist 4. maini ja mille eelsünd-mused jäävad Tartu Maames-si aega.

Võistlused ja metsanädal

Metsanädala avasündmuseks on 27. aprillil Eesti matkahoo-aja avamine ja 4. mail on Elvas linnarahva metsapäev.

“Kindlasti üks sündmusi, mil-lega Elva oma 75. aastapäeva ja metsapealinna 10. aastapäeva tähistab, on mändide istutami-ne Elva linnas ja selle ümbru-ses,” on lubanud Elva linnapea Toomas Järveoja.

Nüüdseks on Eesti Metsa-selts ja Elva linnavalitsus kuulu-tanud välja õpilaste traditsioo-nilise üle-eestilise metsanäda-lale pühendatud joonistusvõist-luse “Metsavaht hunt” ja Tartu-maa koolide õpilastele suunatud metsajutukonkursi.

Joonistusvõistluse teema ajendiks on see, et hunt on täna-vu kuulutatud aasta loomaks. Ka Tartumaa õpilaste jutuvõist-luse teemad on seotud hundiga.

Elva on Eesti kümnes met-sapealinn. Lisateavet sündmus-te kohta leiab Eesti Metsaseltsi ja Elva linna kodulehtedelt in-ternetis (www.metsaselts.ee või elva.kovtp.ee).

ML

Keskkonnainspektsiooni ning maksu- ja tolliameti töötajad teevad raielankidele etteteata-mata ühisreide, seni on käidud Pärnu- ja Saaremaal.

Pärnumaa ühisreidil, mis oli veebruaris, kontrolliti nelja lan-gil metsaõigusnormide ja mak-sunõuete järgimist.

Dokumentide osas avasta-sid kontrollijad, et ühel met-saomanikest ei olnud metsas kaasas metsateatist – talle teh-ti suuline märkus. Teine oma-nik oli raiesse märkinud ka osa eraldisest, millele teatist ei ol-nud. Raiega ei oldud õnneks alustatud.

Ühel abitöölisel ei olnud kehtivat isikuttõendavat doku-menti ja kolmel raietöölisel oli dokument langist eemal autos.

“Sellised puudused on raie-töödel üsna tüüpilised,” nentis keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor-nõunik Aavo Sempelson, kes tuletab metsaomanikele ja raietöölis-tele meelde, et metsa ülestöö-

tajal peavad raiet tehes metsa-teatis ja isikuttõendav doku-ment raiekohas kaasas olema.

Maksu- ja tolliamet tuvastas reidil, et kaheksal inimesel pol-nud tööandjat ja kehtivat sot-siaalkindlustust, mis ametni-ke sõnul näitab, et metsasekto-ris tehakse palju töid n-ö mus-talt ehk juhutöödena. Reidil tu-vastatud andmete põhjal alus-tati kahe ettevõtte suhtes me-netlust.

Maksu- ja tolliameti kont-rolliosakonna VII kontrollitali-tuse juhataja Airi Lepassar tu-letab meelde, et ka juhutöö-del saadud tulu tuleb dekla-reerida. “Järeldame, et metsa-töödel on suur ümbrikupalga maksmise risk, mistõttu amet jätkab ka edaspidi sarnaste rei-didega,” märkis Lepassar.

Saaremaal käidi jaanuaris üheksal raielangil, mis andsid samuti põhjust kahelda töötasu maksmise seaduslikkuses.

ML

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  P Ä E V A K A J A  3 

Metsapealinn Elva puhkab metsas

Palk on saetud ja kohe algab metsapealinna tiitli üleandmise tsere-moonia...

LANDEKER OÜRapla, Tallinna mnt 22/24tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA

JA METSAMAAD

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine • Metsa hindamine

Ekspertiisid

Metsaekspert OÜTel/faks 742 2355Tel 529 4459

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014info@metsaekspert.eewww.metsaekspert.ee

Pilt on raietöödest Lääne-Virumaal, seal pole inspektorid veel ühisreidil käinud.

Raietöödel tuleb ette ümbrikupalga maksmist

EESTI METSASELTS

VIIO AITSAM

Telliskivi 62, Tallinntel 5205266

VAATA LISA: www.motodepoo.ee

Tänavalegaalne 4 x 4 Goes ATV

ainult4390 €

  METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  4  P U U D

nTaastuvenergia Koda ja Erametsakeskus sõlmisid 20. veebruaril koostöölep-pe, et edendada bioenergia laialdasemat kasutuse-levõttu ning Eesti met-saressursi efektiivsemat ja kestlikumat majandamist. Plaanis on ühisprojektid nii teadus- kui ka rakendusuu-ringute vallas. Lisaks tahe-takse parandada avalikku-se teadlikkust bioenergiast.

Majandamise poolel on tähelepanus metsade kui energiaallika seni vähe ka-sutatud potentsiaal. Metsi on vaja senisest rohkem hooldada – teha hooldus-raiet, puhastada tee- ja kraaviservi jne.

nMetsainimestest sai va-bariigi aastapäeva eel presi-dent Toomas Hendrik Ilveselt riikliku aumärgi, Valgetähe IV klassi teenetemärgi Eesti metsanduse edendajaid, keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Ta on üks neist, kes pani alu-se tänapäevasele metsandu-sele Eestis.

nEesti Metsa- ja Puidu-tööstuse Liidu juhatuse ot-suse järgi on liidu uued liik-med Akzo Nobel Baltics AS, Hansacom OÜ ja Puumerkki AS. Akzo Nobel Baltics AS on viimistlusmaterjalide, tööstusvärvide, puidu- ja ehitusliimide müümi-sega tegelev ettevõte. Kontserni peakorter asub Hollandis. OÜ Hansacom tegeleb puidu ja puidutoo-dete süvaimmutamisega, puidu kuumtöötlemisega autoklaavmeetodil, puidu kuivatamisega, puitmastide tootmisega ja puidukait-sevahendite müügiga. Puumerkki AS on Stora Enso Eesti tütarettevõte, mis tegeleb puidutoodete hulgimüügiga. Ettevõte on ühtlasi tootmisgrupis valmistatud puidutoodete ainuvolitatud müügi- ja jaotuskanal Eestis. Tu-rustuskett tegutseb Balti riikides ja Soomes.

Liidus on nüüd 56 liiget, lisaks ettevõtetele ka neli haridusasutust. Liikme-te majandustegevuse kogukäive on 990 mln €, töötajaid 4100.

nMulluste puidutoodangu mahu ja müügitulemuste põhjal selgub, et metsa- ja puidutööstus suutis mõle-mal puhul näitajaid paran-dada. Toodangu maht ja müük puidu töötlemisel ja puidutoodete tootmisel on kasvanud vastavalt 1,5% ja 1,1%; eksport on kasva-nud enam kui siseturg, vastavalt +1,7% ja +0,2%. Pabertoodete müügiindek- sid on eelmise aasta sa-mast perioodist madalamal, toodangumahu indeks aga on kasvanud +2,1%.

Allikas: Erametsakeskus, Eesti Metsaselts,

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

ME T S A K A JA Puu oskab mõista tundjat inimestKas tõepoolest on võimalik puudega suhelda või on see vaid ettekujutus?

“Ma olen näinud vanu metsa-teid, mis saja aastaga ka kinni ei kasva, kuigi keegi pole seal ammu käinud,” räägib Rapla-maa metsanaine, mesinik Eha Metsallik. “Ega ei saagi aru, kui-das see võimalik on. Aga kui vaatad üles, siis mõistad, et puud hoiavad inimeste kunagist rada alles.”

Eha usub puude tarkusesse ja ütleb, et kes looduses ringi lii-gub, saab aru, et igal puul ja igal metsal on oma nägu ja tunne. See käib ka nende puude kohta, kes tegelikult põõsana kasvavad.

Kõige lähemal on inimesele kodu juures kasvavad puud. Eha Metsallik ütleb, et puud teevad-ki inimestele kodud.

“Ma kaua ei saanud aru saa-repuust, kes meie kodu juures kasvab,” jutustab Eha. “Kui lu-gesin Luule Viilma raamatust, et saar on koduhoidja, sai asi selgeks. Nii mitu korda on välk temasse sisse löönud, aga sel-lega ta ju kaitsebki me kodu, et püüab välgu kinni.”

Ta räägib kui endastmõisteta-vat asja, et kask on tark, mänd annab kindlustunnet, ja et kui inimesel on oma puu, kellega ti-hedalt suhtleb, võib juhtuda, et inimese surma järel ka tema puu kuivab.

Energeetilised väljad

Millega aga seletada seda tunne-tuslikku sidet?

“Igal puul on oma energee-tiline keha ja iga inimene on ka energeetiline keha,” kirjeldas puude ja inimeste suhtluspinda ühel metsaomanike õppepäeval Viljandimaa metsakonsulent Tii-na Viir.

Sealsamas näitas ta, kui-das peale tunnetamise on või malik puu energiavälja ka täp-semini määrata.

Selleks hoidis Tiina Viir kae-last võetud kaelaehet puule lä-henedes rippes sirgelt ette siru-tatud käes. Teatud hetkel hak-kas ehe paela otsas ringe tege-

ma, mis siis näitas puu energee-tilisse tsooni jõudmist.

Teades puuliigi energiaväl-ja ulatust, on Tiina Viiru sõnul võimalik selgitada, kas puu on terve, kuna kahjustatud puu energeetilise keha tsoon vähe-neb. Tollel õppepäeval määras ta metsaomanike silme all ühe pihlaka energiavälja raadiuseks 2,5 meetrit. “Selle puu tervis ei ole hea, sest pihlaka energiavä-li on tavaliselt viis meetrit,” rää-kis Viir.

Oma määramismeetodini jõudis naine just sedakaudu, et ühel eluperioodil hakkas puude energiaväljasid tunnetama. “On olukordi, kus puud saavad aida-ta inimese energeetilist seisun-dit parandada,” ütles Tiina Viir, kes põgusalt meenutas oma tee algust, kui pargis jalutades tam-mede energia just nagu ise ta juurde tuli.

Puud kui tervendajad

Kui tänapäeva erametsades rin-gi käia, tuleb nii Tiina Viiru kui Eha Metsallikut uskuda – ongi nii, et ikka ja jälle räägivad met-saomanikud, kuidas neil on tek-kinud oma metsas teatud puu-dega kontakt. Kas mõni puu on inimest otseselt aidanud või on puu juurde minnes lihtsalt koge-tud lähedust, nagu oleks kokku saadud vana tuttavaga.

Puude abi inimesele ehk puu-teraapia on valdkond, millest puude energiaga seoses on kõi-ge rohkem räägitud ja kirjuta-tud. Otsapidi ulatub teema va-narahvatarkuseni ja teistpidi in-ternetifoorumitesse, kus inime-sed kirjeldavad oma kogemust. Näib, et puude tervendavasse võimesse uskujaid on Eestis us-kumatult palju.

Ühe ülevaatliku kokkuvõt-te puuteraapiast leiab Ain Raa-li raamatust “Teekond taimede taha”, kus on märgitud, et puud võivad mõjustada inimese sei-sundit ning tervist koguni neljal moel: füüsilisel, emotsionaalsel, meelelisel ja hingelisel tasandil.

Suurima energiapotentsiaali-ga puuks peetakse tamme, rää-gib rahvatarkus ja ka Ain Raa-li kokkuvõte. Tammele järgne-vad okaspuud (eriti mänd), siis Raamatute järgi on kuuse energiaväli tugev, kuid väga hea klapp võib temaga tekkida siiski vähestel.

VIIO AITSAM

AS Roger Puit ostab jätkuvalt

erametskonna loomise eesmärgil

Helista tel 434 7647, 504 1062Faks 434 7710

rogerpuit@hot.ee

TALUMAIDHooli oma metsa tulevikust!

O s t a m e :• kasvava metsa raieõigust• metsamaterjali

P a k u m e :head hinda ning kvaliteet-set metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

O s t a m e :• metsakinnistuid

Margus Ritson, tel 503 0618margus@artiston.ee

Taavi Saar, tel 508 9955taavi@artiston.ee

Hea metsaomanik!

AS Graanul Invest ostab Imaveres ja OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas

küttepuid.Nõuded: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata.

Jätkuvalt ostame: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse.

Pakkumised saata:kaido.saar@graanulinvest.com tel 506 1910

>> Metsakinnistute ja raide ost

>> Metsaraietööd

>> Metsamaterjali transport

>> Metsamajandus-kavade koostamine

>> Treileriteenused

Info tel 447 0526, 510 3681faks 447 0525, andrus@grundar.eeLille 4, 80010 Pärnu

Metsaharvenduse OÜ

Ostame:• kasvavat metsa• kasvava metsa

raieõigust• metsakinnistuid• metsamaterjali

aavopluss@gmail.com516 0843

• kasvavat võsa• raiume võsast puhtaks

teie kraavid ja teede ääred!

metsaharvenduse@gmail.comtel 513 8029

Metsa ülestöötamine ja transport

Ettemaksuvõimalus

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  P U U D  5 

nSoomes valiti aasta puuks toompihlakas. See õitseb ilusasti, annab palju marju ja sügisele värvikirevust. Toompihlakad on kohanenud Soome kliima ja pinnasega ning levivad marju söövate lindude abil ka metsadesse. (Eestis on tänavu aasta puuks lodjapuu. – T. L.)

nSoome talunike kesk- organisatsioon MTK on kuulutanud 2013. aasta ühistute aastaks. Nimeta-tud on neli piirkonnajuhti, kes aasta ettevõtmistes ühistuid ja kohalikke liitu-sid aitavad. MTKsse kuulub 363 talupidajate ühistut ja 95 peremetsaomanike metsahooldusühistut.

Metsaühistute arv on Soomes 2000. aastatel oluliselt vähenenud, kuna on olnud nii palju liitumisi. Vii-masel viiel aastal on näiteks 62 metsahooldusühistut liitunud 22 suureks ühistuks.

nVenemaa statistikaameti andmeil toodeti Venemaal eelmise aasta jaanuarist oktoobrini 0,6 mln tonni puidugraanuleid. Seda on kaks korda rohkem kui 2011. aasta samal ajal. Suur osa toodangust aga ei kajastu ametlikes andme-tes, kuna sageli on tegu kõrvaltootmisega, millest ei pea aru andma. Spetsia-listide hinnangul on tegelik puidugraanulite toodang vähemalt kaks korda nii suur. Suur osa Vene puidugraanulitest veetak-se Euroopasse, peamiselt Taani ja Rootsi.

nJõudsalt kasvab Põh-ja-Ameerika puidugraanulite sissevedu Euroopasse. 2012. aasta esimese üheksa kuuga toodi neid 70% rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Puidugraanulite tootmine on suurenenud eeskätt Lääne-Kanadas, Briti Kolum-bias ja USA lõunaosas, kus tootmismahud on lähiajal suurenemas – Inglismaa energiafirma Drax teatas mullu detsembris, et alustab seal kahe 450 000tonnise aastatoodanguga pui-dugraanulitehase ehitamist. Kolm suurimat puidugraanu-lite sissevedajat Euroopas on Inglismaa, Holland ja Belgia.

nPaljudes Saksamaa koduses on viimasel aastal ostetud sooja saamiseks kaminaid. Ajalehe ATL andmeil müüdi seal näiteks 2011. aastal 400 000 kaminat. Must küttepuuäri on tõusnud samas tempos bioenergia kasutamisega ja küttepuude hinnatõusuga.

Näiteks Brandenburgi piirkonnas Berliini lähistel kuivatatakse küttepuid sageli põllumaal. Hinnangu-liselt umbes 10% kütte-puudest varastatakse ja müüakse ostjaile mustalt.

TOOMAS LEMMINGAllikas:

Maaseudun Tulevaisuus

VÄLISMAA METSAK AJAPuu oskab mõista tundjat inimestvaher, kask ja pihlakas. Tamme energia on “kerge”, männi ener-gia “raske”, kask annab energiat aga vaid neile, kes on temaga sõbraks saanud...

On energiaandjad ehk doo-norpuud ja nn vampiirpuud, kes võtavad energiat, kuid see ei tä-henda “halbasid” puuliike, vaid seda, et need puud (nt haab, pappel, pihlakas, sirel) võivad inimeselt haigusi ära võtta.

Internetiportaalides (seem-nemaailm.ee, Anastasia foorum jt) minnakse puuteraapia vallas lausa üksikasjadeni. Kirjeldatud on, mis kellaajal mis puuliik kõi-ge aktiivsema energiaväljaga on. Loetletud on doonor- ja vampiir-puud ning hädad, mis puhkudel kelle poole pöörduda. Ühes por-taalis õpetatakse, kuidas juba kahe meetri kauguselt tuleb hakata puule end tutvustama. Leiab õpetusi, kui mitu minutit vampiirpuu juures haigusest va-baneda ja kui mitu pärast seda doonorpuu juures uut energiat saada...

Mainitud on, et mitte iga puu ei võta iga inimest vastu, vaid see suhtlus sõltub nii konkreet-se puu kui konkreetse inime-se energiaväljast. Hoiatatakse, et puu tajub kõiki inimese mõt-teid...

Õpetatakse ka, et inimene ei peaks puu juurde minema alandlikult paludes, vaid võrd-väärsena: mul on sulle ettepa-nek vahetada energiat...

Tundest sentimeetriteni

Kuivõrd jutud puude energia-väljadest on kogemuslikud ja kuivõrd on väljad tegelikult ole-mas? Selgub, et maaülikoolis on neid tõesti ka füüsikaliselt mõõ-detud.

“Seni on teemale lähenetud hüpoteetiliselt, tunnetusteooria seisukohalt,” ütleb maaülikoo-li õppejõud Viljo Viljasoo, tuues näiteks paljud kirjutised, kus tundlikumad inimesed on kir-jeldanud oma kogemust, ning vanarahvatarkuse, kus peegel-dub vanemate põlvkondade ko-gemus.

Nüüd on maaülikoolis Vil-jasoo juhendamisel tehtud ma-gistritöö, kus puude väljasid

spetsiaalselt mõõdeti. Välja ole-masolu leidis kinnitust. “Sel-gus, et elusast puust kevadel, kui mahlad liikuma hakkavad, moodustub kuni poole meetri raadiuses auramoodustisi, mis kujutavad endast udupeeneid piimjaid ribasid,” kirjeldab Viljo Viljasoo. Kui puu sügisel uina-kusse jääb, see väli kaob, ja puu ümber on aurakihti näha vaid paari sentimeetri ulatuses.

Tööks kasutati spetsiaalset katseseadet, millega mõõdeti puude välja ionisatsiooni, õhu elektrostaatilisust. Lihtsusta-tult öeldes uuriti osakesi, mida puu õhku eritab, mõõdeti nen-de pluss- ja miinusioone.

Kui püüda Viljo Viljasoo jutu põhjal ette kujutada, mis siis puu ja inimese vahel toimub, peaks kujutlema hapnikku erita-

vat puud ja süsihappegaasi välja hingavat inimest, kes esiteks va-javad teineteist, ent teiseks või-vad mõlemad olla kas pluss- või miinusioonse väljaga või hoo-pis nn kameeleonid. Sellest sõl-tub nende sõprus, vastastikune jahedus või hoopis mitteklappi-mine.

Näiteks kuusk eritab pluss- ioone ja mänd miinusioone. Mii-nusioon peaks andma inimese-le elujõudu ja plussioonne väli peaks võtma valu ära. Samas on inimesi, kes hoopis plussioonselt kuuselt energiat saavad.

Peale maaülikoolis selgitatud ionisatsiooninäitajate on puu välja võimalik iseloomustada pendli abil vibratsioonitaseme näitajaga. “Tabelite järgi, põhi-mõtteliselt samamoodi, nagu mõõdetakse energiasambaid,”

räägib pendliasjatundja Rein Hanstein, kes pole spetsiaalselt eri puuliikide väljasid mõõtnud, tähelepanekud on tulnud muu-de mõõtmistega.

Kõige vägevam väli on Hans-teinigi sõnul tammel. “Ka nen-de puude väljad on suured, kes kasvavad energiasambal,” rää-gib Hanstein. “Hästi võimsad on veesoontel kasvavad kased, aga nende väli ei pruugi suur olla.”

Igaüks tunneb isemoodi

Kui proovida kogu kuuldu põh-jal puude väljasid iseloomusta-da, võiks välja pakkuda, et kõige kitsam on puu ümber olev füü-siline nii-öelda elektroväli, mil-lest vibratsiooniga iseloomus-tatav (pendel, kaelaehe) väli on laiem. Kõige laiem võib olla see väli, mida inimesed kogevad tunnetuslikult. See peaks tunda olema ka talvisel ajal.

Mis näitajaga mõõta tunne-tust? “Pole võimalik. Millega mõõdate näiteks seda, kui tun-nete, et keegi selja tagant teid vaatab,” ütleb Irje Karjus, keda

tuntakse puude- ja looduse-tundja Metsamoorina. “Pealegi on see igaühel väga isemoodi –ühed tunnetavad puid tugevasti ja teised ei tunne õieti midagi.”

Irje Karjus usub, et suhtlust puudega mõjutab see, mida ini-mene selle puu kohta teab – rah-vasuujutud, lapsepõlve muinas-jutud, mälupildid, kõik emot-sioonid kokku pluss kogemu-sed, kui on kasutatud näiteks pajukoort, pärnaõisi vms.

Kui emotsioone ja kogemust pole, on tunnetuse tõenäosus väike.

Viljo Viljasoo räägib eraldi vanadest mõisaalleedest, mis on targasti rajatud – õiged puu-liigid ja selline allee laius, et kõik kokku moodustavad ühtse väl-ja, mis jalutajale inimesele hästi mõjub. Hiljem on loodusest kau-genenud inimesed hakanud ek-sima. Näiteks linnadesse rajatud kastanialleed, mis inimestele hästi ei mõju ehk millega, nagu Viljasoo ütleb, on tekitatud vale elektrokliima.

VIIO AITSAM

Igal puul on oma energeetiline keha ja iga inimene on ka energeetiline keha.

Tiina Viir

Puule läheneja on metsakonsulent Tiina Viir, kes muu hulgas rääkis metsaomanike õppepäeval, kuidas välja järgi puu tervist hinnata.

Ostame metsakinnistuidOÜ Södra MetsadMerivälja tee 1, 11911 TallinnTel 516 3569Fax 609 8055e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Balcas Eesti AS ostab

KUUSE- ja MÄNNIPALKIInfo: Vaida, Harjumaa

tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee

OÜ Vostok Wood ostab metsakinnistuid, kasvava metsa raie­õigust ja metsamaterjali.

tel 5345 4927

OSTAME KASVAVAT METSA JA

METSAMAADwww.katko.ee

tel 443 6670, 504 1066e-post kat.ko@estpak.ee

tel 5624 0812, 521 1613e-post novadirect@gmail.com

OSTAME:-- kasvava metsa raieõigust-- metsakinnistuid

TEOSTAME:-- metsa ülestöötamist ja kokkuvedu-- metsamaterjali transporti

  METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  6  R E K L A A M  

Tule 30 76505 SaueHarjumaa

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas.Info tel: 7970699, 5041986, 5266103www.talutehnika.ee

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001info@forsmw.com www.forsmw.com

Enim ostetud metsaveohaagised!

Meie 9-ja 10-tonnised metsaveohaagised on eelistatuimad metsaveohaagised Eestis!Need on unikaalse konstruktsiooniga mudelid, mis tänu pöördtiisli juhtimise konst-ruktsioonile, on suurepäraste manööverdamisomadustega. Nimelt on tiisli pöör-depunkt viidud kaitsevõrest tahapoole, mis tagab metsaveoekipaažile suurepärase pöörderaadiuse.

Tugijalad on tugeva konstruktsiooniga, mis tagab haagisele hea stabiilsuse ja välis-tab ümberminekuohu. Peamine erinevus 9-ja 10-tonnistel haagistel on rataste ja ba-lansiiri suuruses, kus 9-tonnisel haagisel on 400 mm laiused rehvid ja 10-tonnisel on 500 mm laiused rehvid ning tugevam rummu telg.

AS FORS MW

FARMA soovitab:

CT 5,3–9 CT 6,3–10

Soovitame järgnevaid tõstukeid meie uuest FARMA Generation 2 seeriast : Farma

C 6,3 noole ulatusega 6,3 m koos teleskoop-pikendusega 1,1 m või FARMA C 5,3

noole ulatusega 5,3m ilma teleskoop-pikenduseta. Mõlemad tõstukid on suurepärase

kinemaatikaga. Uus liigendsüsteem tagab jõulise tõstmise kogu tööala ulatuses.

C 5,3 C 6,3

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  P Ä E V A K A J A  7 

www.eremka.ee

Meelis Meigo, tel 5343 1486Niidu 17, Pärnu 80010

Metsakinnistute ostmine!Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:

Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!Ostame kasvava metsa raieõigust!Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!Pakume raie- ja kokkuveo teenust!Aitame korraldada metsamaterjali transporti!

Tel 434 2330 apmets@apmets.ee

Ostame

• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

Pärnu, Papiniidu 5, Sillakeskus

Sinise Cervacoli ja punaka, verelõhnal baseeruva Plantskyddi kõrval saab nüüd niisiis kasutada ka lambaras-val põhinevat Tricot, mis on valge.

Hiljuti turule jõudnud uut ulu-kipeletit ehk repellenti on Ees-tis juba mitmel pool proovitud. Nagu maaletoojad, firma Sys-temseparation Limited esinda-jad Baltimaades Ain Piller ja Ta-nel Vaasma räägivad, käivad va-hendi efektiivsuskatsed praegu Suure-Jaanis ja Tarvastus. Koos Jõgeva sordiaretajatega katseta-vad nad Tricot kõrvu teiste re-pellentidega.

Et jutt ei jääks teoreetiliseks, käime Pärnumaal vaatamas üht hübriidlehisekultuuri rootsla-sest omaniku metsamaal. Pa-raku selgub, et taimed on üleni paksu lume all – üks mullusügi-sese pritsimisega valgeks võõba-tud ladvake õnnestub siiski leida.

Koos hübriidlehisega

Mehed räägivad, et jõudsid Rootsis palju kasutatud, Austria päritolu repellendini taimekas-vatuse kaudu.

Taimedeni viis neid aga 2005. aastal Rootsi metsi laasta-nud torm Gudrun.

Nimelt olid nad nende seas, kes Eestist Rootsi tormikahjus-tatud metsa üles töötama läk-sid. Ülestöötamisele järgnes metsauuendus. Nad tegelesid ka taimede istutamisega, ent kuna Rootsis oli tekkinud, nagu Tanel Vaasma ütleb, karjuv taimevaja-dus, liikus mõte edasi. Nii jõutigi nüüdsesse rolli – hoopis taime-kasvatuse ja taimede turustami-se korraldamiseni.

“Rootsi partnerid ja sõbrad küsisid hübriidlehist. Seda puu-

liiki on seal juba pikka aega kas-vatatud, rootslased on omale selgeks teinud otstarbekaima kasvatuse meetodid ja ka selle, milleks hübriidlehise puitu kasu-tada,” jutustab Ain Piller. “Süve-nesime teemasse ja jõudsime sin-na, et nüüd juba kolm aastat te-geleme ka meie hübriidlehisega.”

Üldiselt on Euroopas hübriid-lehise seemnete defitsiit, kuid mehed saavad Taani keskkon-naministeeriumile kuuluva loo-dusagentuuri allüksusena töö-tava seemlaga sõlmitud lepingu alusel igal aastal teatud seemne-koguse.

Taimi kasvatatakse ühes Lee-du puukoolis, kellega on samu-ti pikaajalised koostöölepingud.

Hinnatud puiduga kiirekas-vuline hübriidlehis, kes maitseb ulukitele hästi, viis omakorda Triconi, mis Rootsis kasutusel.

“Rootsi turult ostes oli see meile, teise riigi firmale kallis. Tuli mõte võtta tootjaga otse

ühendust. Nüüd oleme seal-maal, et oleme selle toote esin-dajad Balti riikides,” ütleb Piller.

Leedulaste soovitatud prits

Pärnumaa metsas teevad me-hed ekstra Metsalehe jaoks Trico näidispritsimist. Vedelikuna tu-rustatav vahend valatakse prit-si, mille kohta Ain Piller ja Tanel Vaasma ütlevad, et see on üks paremaid.

“See on Stihli firma prits, mida millegipärast Eestis pole märganud,” ütleb Ain Piller. Heaks teeb pritsi see, et tal on küljes niinimetatud paisupaak, mis aitab repellendivedeliku pritsis kiiresti “üles suruda” ja survet hoida.

Tanel Vaasma teeb näidisprit-simise tavapärasest natuke suu-rema kogusega, et valge värvi efekt paremini silme ees oleks.

Mehed räägivad, et rootsla-sed Tricot kiidavad. “Lamba-

lõhn” peletab hästi kitse, puna-hirve ja põtra. “Mitte ainult met-sas,” rõhutavad nad ja räägivad, et plaan on vahendit tutvustada ka talumeestele, kes hädas selle-ga, et hirved käivad heinapakki-de kallal.

Euroopa lõunaosas kasuta-takse Tricot näiteks viinamar-jaistandustes. Aedades saab ka-sutada värvitut varianti.

Kahe uudisega

Kolmes Balti riigis tegutsedes on Ain Piller ja Tanel Vaasma, kelle põhiline tegutsemiskoht on siia-ni siiski veel Rootsi, märganud, et Leedus ja Lätis kasutavad rii-gimetsa majandajad repellente märksa rohkem kui Eestis. Lee-dulasi huvitab Trico näiteks ka sellepärast, et sellega loodetak-se kaitsta oma noori tammikuid.

Vahend, mis koosneb lamba-rasvast, veest ja polümeerist, pü-sib puul sügisest sügiseni ja või-

maldab muu hulgas kaitsta puu tüve sarvesügamise või koorimi-se eest.

Tricoga paralleelselt tutvus-tavad muidu ka kuusetaimede-ga tegelevad Piller ja Vaasma hübriidlehist, mis siinmail väga tuttav ei ole. Esimesed, kes seda puuliiki kasvatada tahtnud, on olnud välismaalastest metsa-omanikud Eestis või Lätis.

“Mul sõber paneb Norras puitmaju üles ja räägib, et pal-jud kliendid soovivad just lehi-sest välisvoodrit,” toob näiteks Ain Piller, kui räägib vaiguroh-kest ning ilmastiku suhtes vastu-pidavast puidust, mida pole vaja spetskemikaalidega töödelda.

Sagedane viga, mida algajad hübriidlehisega teevad, on Ta-nel Vaasma sõnul, et puud istu-tatakse liiga hõredalt. Nii kasva-tavad nad tüve asemel laia võra ja pole ka laasumisefekti.

ML

nEesti Maaülikooli met-sandus- ja maaehitus- instituudis avati metsa-patoloogia ja -geneetika labor. Laboris tegeldakse metsahaiguste uurimise ja kindlakstegemisega. “Uued laboriruumid ja kaasaegsed tingimused loovad täiesti uued võimalused haiguste analüüsimiseks,” rääkis Eesti Maaülikooli metsan-dus- ja maaehitusinstituudi dotsent Rein Drenkhan. Ta lisas, et näiteks polnud varem võimalik uurida metsahaigusi DNA tasemel, mida nüüd uus labor või-maldab.

Metsageneetika osas an-nab labor võimaluse tegelda metsageneetiliste ressurssi-de mitmekesisuse uurin-gutega, samuti kontrollida metsaselektsiooniprog-rammi raames paljundatud materjali identsust.

Labori kaasajastamist toetas Keskkonnainvestee-ringute Keskus.

n Eesti Maaülikooli met-sandus- ja maaehitusins-tituudi dotsent Veiko Uri on Eesti Vabariigi teadus-preemiate üks tänavusi laureaate.

Ta pälvis preemia põllumajandusteaduste valdkonnas teadustöö “Produktsioon, süsiniku akumulatsioon ning läm-mastikuringe kiirekasvulis-tes lehtpuistutes” eest.

Töö lühiiseloomustuses on öeldud, et see on kes-kendunud Eestile omaste puuliikide (halli lepa ja arukase) kasvu mõjutavate tegurite ja kasvatamise väärtuslikkuse uurimisele.

Allikas: Eesti Metsaselts, Eesti Maaülikool, haridus-

ja teadusministeerium

METSAK AJA

Eesti metsa jõudis uus ulukipeleti

Tanel Vaasma näitab, kuidas Tricot metsas kasutada, ja näha on, et töödeldud kuuse latv jääb valgeks.

VIIO AITSAM

METSAOMANIKU NÕUTUBATartus Pepleri 32

E ja R 9–13, K 13–17

Info:tel 520 5853, 504 1299www.metsaareng.ee TEL 605 3661, 515 4315

Ostame kuuse- ja männipalkiladvaläbimõõt 8–45 cm

pikkused 3,6–6,0 m (30 cm sammuga) lisandub pikkuse ülemõõt (minimaalselt 7 cm)

  METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  8  V A S T U O L U  

OMANIKUõIGUSTE RIKKUMINE: Mustjõe külaseltsi ettepanek lubada seadusega hoonete lähedal lageraiet vaid hooneomanike loal tekitab protesti

Kui soovime, et meile mitte kuuluv mets jääks raiumata, tuleb omanikule saamata jääv tulu kompenseerida.

Viimasel ajal avalikes kanalites jutuks olnud kavandatav met-saseaduse muudatus, kus metsa majandamisel tuleb rohkem ar-vestada naabrite huvidega, on tekitanud palju küsimusi ja eba-kindlust.

Teadagi ei püsi ükski puu püsti igavesti. Nagu iga elus-olend, nii ka puu vananeb ja lõ-puks sureb. Rääkides metsast, tuleb esmalt selgeks teha, mil-leks kõnealust metsa täpsemalt kasvatatakse. Sellest eesmärgist peab lähtuma metsa majanda-misel ja see tuleb selgeks teha ka metsa asjus sõna võttes – kas tegu on majandusmetsaga või mitte?

Niigi palju seadusi

Metsa majandamist reguleerib ja piirab hulk õigusakte, nagu looduskaitse-, metsa-, vee-, tee-, tuleohutuse seadus, maaparan-dus- või liiklusseadus ning veel palju määrusi ja eeskirju. On eri-ti hämmastav, et juba niigi ula-tuslikult reguleeritud valdkon-nas soovitakse lisada seadusega veel üks piirang – naabri voli ot-sustada selle üle, mida omanik oma metsaga teha võib.

Põhiseaduse § 32 ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ja et igaühel on õigus enda omandit vabalt valla-ta, kasutada ja käsutada. Tuues lihtsaid näiteid igapäevaelust, ei saa me keelata naabril näi-teks oma maja kellelegi rendile andmast või grill-liha söömast, kui ta seda oma õuel on küpse-tanud ja meil endal liha paras-jagu pole.

Samuti ei tekita kelleski imes-tust, et naaber, kes kevadel aeda porgandi või peedi on maha kül-vanud, seda kastnud, rohinud ja

väetanud, selle saagi ka sügisel koristab.

Puu eluiga on pikem, kuid eesmärk majandusmetsa kas-vatamisel on sama – koristada saak, kui see on valmis, ja raja-da sinna uus metsapõlv.

See pole teie mets!

Metsa raiest tekkinud lahkarva-muste puhul on enamasti põh-juseks emotsionaalne lähenemi-ne ja kahjuks ka maaelust võõ-randumine. Ostes maale suvi-la, mille juurde ei kuulu mida-gi peale väikese õuelapi, ei saa öelda naabrile, et mets, mis asub suvila taga, peab igavesti püsti jääma. Sest see mets ei ole teie oma!

Tähelepanuta jäetakse as-jaolu, et tegu on kellegi tei-se omandiga, kes on selle met-sa üldjuhul samuti ostnud või pärandina saanud. Omanik on maksnud igal aastal maamaksu, mis metsal on kõrgem kui teis-tel kõlvikutel, ning teinud met-sa kasvatamiseks ja hooldami-seks tööd, kulutades oma aega ja raha.

Arvan, et omandi puutuma-tus ja õigus oma omandit kasu-tada peab olema tagatud sõltu-mata sellest, kas tegu on riigi või eraisiku varaga. Kui soovime, et meile mitte kuuluv mets jääks raiumata, tuleb saamata jääv tulu omanikule kompenseerida.

Tegelikud võimalused

Selleks on võimalusi rohkem kui üks. Eraisikute puhul saab naab-rile pakkuda lepingut, kus mets jääb kasvama, kui sooviavalda-ja maksab selle eest tasu. Teine, kindlam variant oleks muidugi

osta see osa metsa koos maaga endale, kui naaber on nõus osa oma valdusest loovutama. Ostjal tuleb sel juhul kanda ka kulud, mis maa jagamise ja ostu-müü-giga kaasnevad. Veelgi kindlam aga oleks kohe soetada endale suvemaja koos metsaga või nii suure alaga, et ise saaks sinna metsa rajada, tehes selleks ku-lutused ja saades sealt oodatud tulemuse.

Riigimetsa puhul on asi pi-sut keerulisem, sest riigimetsa-maad ei müüda. Aga võib-olla tuleks seisukohti hakata ümber vaatama. Jätkuvalt riigi oman-dis olevate maade reformi tule-musel on riigimetsa pindala suu-renenud. Seetõttu näen ühe või-malusena kaaluda näiteks ko-gukondadele oluliste metsade müümist valla omandisse.

Nii saaks kogukond omavalit-suse kaudu tagada endale tähtsa metsa hoidmist ja säilimist. Veel võiks kaaluda ühismetsade loo-mist, kus igal ühismetsaomani-kul on võimalus otseselt sõna sek-ka öelda, samal ajal ka kulusid kanda ning tööst tulenevaid hü-vesid nautida. Ühismetsa saaksid kogukonnad endale soetada ka eraomanikult metsamaad ostes.

Kas ka raiekäsk?

Põhiseaduse § 32 ütleb ka, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Kuid kas üldi-ne huvi võiks naabri soovil üle-seisnud ja laguneva metsa püs-tijätmise asemel olla ka metsa majanduslikult otstarbekas ka-sutamine?

Kas koos õigusega soovida, et metsa ei lõigataks, tekib ka õi-gus soovida, et metsa lõigataks, kui naabri mets mind häirib? Võib ju see olla halvasti hool-datud või segada pesukuivata-mist, varjata laste mängumu-rule langevat päikesevalgust... Mis saab metsanduse arenguka-vast? Mida arvavad planeerita-vast seadusemuudatusest met-saomanikud ise?

Ärge unustage, et igal metsal on ju olemas omanik!

Meie väike ühiskond on ülikiirelt linnastunud, isiklik metsatöö koge-mus ja side metsaga on nõrk või olematu.

Meist paljud mäletavad maal heinalkäimist, üpris vähesed aga metsatöökogemust. Potipõl-lundus ja loomade pidamine oli võimalik, aga mets oli kas riigi või kolhoosi-sovhoosi oma. Sel-lest võõrandumisest võibki tek-kida emotsioon, mis faktid, ana-lüüsi ja loogilised järeldused ta-gaplaanile jätavad.

Toon riigimetsa 2012. aasta lageraiete mahu suhtestamiseks arvude rea: metsamaa pindala 859 300 ha, range kaitse all on sellest 146 400 ha (17%), erine-va intensiivsusega majandamine

toimub 712 900 ha; uuendus-raieid tehti kokku 8557 ha, sel-lest 8366 ha lageraietena (98% uuendusraiete mahust); see-ga ühe aasta jooksul raiuti lage-daks 1,17% majandatavast met-samaast.

Keskmine lageraielangi pind-ala jäi alla 1,5 hektari. Riigimet-sas jäetakse lageraietel kasvama – bioloogilise mitmekesisuse säi-litamiseks – vähemalt 10 säilik-puud hektarile. Seega needki lageraied ei olnudki “nii lage-dad” – 8366 hektarile jäi kasva-ma kokku vähemalt 83 600 säi-likpuud, mida kunagi ei raiuta.

Metsariigis tavapärane?

Mida arvata seni kõlanud la-geraiete piiramise ettepaneku-test? Seda, et inimasustuse üm-

ber kehtiks teatud raadiuses la-geraiekeeld, ei pea mõistlikuks. Eesti maismaast on üle 50% kae-tud metsaga, elu kulgeb metsas, metsa vahel ja metsa servas...

Meil on metsariik ja metsa on kõikjal, ka asustust on kõikjal. Metsa raiutakse ja metsa istuta-takse, see peaks olema meie kõi-gi jaoks tavapärane.

Meil on väga varieeruvad mullastikutingimused, sellest tulenev puistute ja puuliiki-de mitmekesisus. Metsa uuen-damisel saab ainult n-ö valitud kohtades, kindlate kasvutingi-muste olemasolul asendada la-geraie turberaiega. Raieviisi va-liku saab määrata niisiis hoo-pis metsa uuenemise tulemus-likkus. Populistlik otsus “jätame küpse metsa raiumata või tee-me seda kuidagi hästi pehmelt”

võib hetkeks olla mõnus ja ohu-tu, aga paarikümne aasta pärast sajatavad meid järeltulijad, et neile ilusa kuusiku asemel sara-puuvõsa jätsime...

Pigem teavitamine

Lageraie naabritega kooskõlas-tamise nõude asemel pooldan naabrite teavitamise põhimõtet. Seadusesätte asemel on see ra-kendatav hea tava põhimõtte-na. RMK on seda põhimõtet jär-ginud – aasta raiete nimekiri on kodulehel üleval, avaliku met-saregistri abil saab raiekohad tuvastada.

Raietööde kavandami-sel suhtlevad RMK metsnikud naabritega, raietööde korralda-misel lepivad RMK praakerid naabritega kokku eramaadest

ülesõidud ja vajadusel puidu la-dustamise kohad.

Sellest aastast alates raken-dame veel täiendavat infor-meerimise viisi: märtsiks saa-dame mitmesse linnalähedasse omavalitsusse (Harjumaal näi-teks seitsmesse) aktiivselt puh-kemetsana kasutatavate metsa-de uuendusraiete nimekirjad ja raiekohtade kaardid.

RMK sõnastas ja järgib riigi-metsa majandamise head tava alates 2002. aastast. See on pa-rim läbiproovitud ja tulemu-si andnud praktika metsa ma-jandamisel. Metsandussektor on teinud läbi suure arengu ja ka oluliselt puhastunud. Aeg on küps seaduse keeldude-käs-kude asemel valdavalt hea tava põhimõtetel toimivaks metsan-duseks.

Teisalt on vajalik jätkuv nn rahvavalgustuslik töö.

Metsatööl peab alati olema kaalutletud ja pikaajaline plaan – kui teen selles metsas nii või jä-tan üldse tegemata, siis tulemu-sed 5, 10, 25 ja 50 aasta pärast on sellised ja sellised.

Kas need tulevastele põlvede-le sobivad?

Kas ostku ära?

Mets ei ole konserv, mille saab “seisma panna”. Sellest lähtu-des metsaosa ostmine-omanda-mine selleks, et seal mitte mida-gi teha, ei ole sisuline lahendus.

Et metsa eluring ei katkeks, tuleb seal ikkagi toimetada.

TIIT TIMBERGRMK juhatuse liige

Eestlane on metsandusest võõrdunud

ÜLLE LÄLL

metsaomanik ja metsakonsulent

Lageraie on Eesti metsade majandamisel normaalne ja tavapärane raieviis, teavad metsamehed, ent paljud tihti sellega ei lepi, eriti kui räägitakse mitte majandamise, vaid emotsioonide keeles.

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013 V A S T U O L U  9

OMANIKUõIGUSTE RIKKUMINE: Mustjõe külaseltsi ettepanek lubada seadusega hoonete lähedal lageraiet vaid hooneomanike loal tekitab protesti

AIVAR PEDASPUUTallinna Metsaomanike Seltsi

juhatuse liige

Kui inimene vaatab, et ilus mets ümberringi, siia teen kodu, siis peab ta arvestama, et ühel päeval võidakse mets maha võtta, kui see ei ole tema oma. Teine lugu on aga nendega, kes aegu tagasi on sinna kodu rajanud. Nendel võiks olla võimalus oma nn kodumets kas lepingutega kindlustada või see hoopis välja osta.

Sama lugu on turismitaludega, mis on ra-jatud aastaid tagasi. Ei kujuta ju ette turismi-talu, kus turisti ümber on raiesmik. Kes sinna läheks?!

Kõiki metsi ei pea majandama. Metsal on peale puidutulu ka teisi väärtusi.

Vanasti, kui talu rajati ja talu ümber puid istutati, ka ei tehtud seda majandamiseks, vaid selleks, et inimeste elukeskkond oleks sõbralikum.

MARKU LAMPkeskkonnaministeeriumi

metsaosakonna juhataja

Minule teadaolevalt on Mustjõe Külaselts ai-nuke, kes on teinud ettepaneku eluhoonetega piirnevatel aladel kehtestada nn turvatsoon, kus võib lageraiet teostada vaid hoone omani-ku nõusolekul.

Minu hinnangul on ka praegu võimalik majaomanikel oma huve kaitsta. Kehtiv met-saseadus võimaldab kohaliku omavalitsuse kaudu keskkonnaseisundi kaitseks planeerin-guga seada piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Keskkonnaseisundi kaitse all on mõeldud asula või rajatise kaitsmist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest, tuleohu vä-hendamist või metsatulekahju leviku tõkesta-mist. Täiendavate piirangute tegemine vajab metsaomanike või nende esindusorganisat-siooniga läbirääkimist.

Ärge unustage, et igal metsal on ju olemas omanik!

5-8 JUUNI 2013Metsas · Uudised · Kohtumised · Masinad · Demod · Tehnoloogia · Bioenergia · Majanduswww.elmiawood.com

Elmia Wood 2013 esindajad Eestis: Sven Anderssonsven@mailmer.ee+46 70 5304317www.mailmer.ee

ROHKEMuuendusiSiin näidatakse uusimaid tehnikaimesid, sünnivad uudised. Paljudel õnnestub oma ideed ellu viia ning seejärel on ideede ja toodete esmaesitlus messil Elmia Wood!

Tere tulemast kogu maailma metsamessile!

Telli meie uudiskiri

KOMMENTAAR

Lageraie on Eesti metsade majandamisel normaalne ja tavapärane raieviis, teavad metsamehed, ent paljud tihti sellega ei lepi, eriti kui räägitakse mitte majandamise, vaid emotsioonide keeles.

VIIO AITSAM

  METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  10  P Ä E V A K A J A  

Nii nagu aasta puiduturul suhteliselt optimistlikult algas, nii on ta ka jätkunud.n Nõudlus okaspuupalgi jä-rele on jätkuvalt hea ja see on kaasa toonud jaanuariga võr-reldes 1–2% hinnakasvu. Aas-tataguse ajaga võrreldes on hinnakasv suurem: männi-palk 8,7, männipeenpalk 4,8, kuusepalk 9,2 ja kuusepeen-palk 7,2%.

Lehtpuupalkide hindades pole kuutaguse ajaga võrrel-des muutusi toimunud. Aasta-taguse ajaga võrreldes on ka-sepaku hind kasvanud 9,3% ja lepapalgi hind 2,6%. Muude puidusortide hinnad on jää-nud enam-vähem samale ta-semele.

Seisuga veebruar 2013 olid EMK hinnastatistika järgi keskmised tihumeetrihinnad: männipalk 68.66, männipeen-palk 62.33, kuusepalk 67.50, kuusepeenpalk 63, kasepakk 87.53, kasepalk 61.55, lepa-palk 39 ja lepapeenpalk 28 €.

n Paberipuiduturul on olu-kord jaanuariga võrreldes mõneti muutunud. Huvi ka-sepaberipuidu vastu on vä-henemas ja okaspuupaberi-puidu osas kasvamas. Nii on veebruaris kasepuit 2% odav-nenud, kuusepuit 3 ja männi-puit 5% kallinenud. Haava-puidu keskmine hind ei ole kuuga muutunud.

Aastataguse ajaga võrrel-des on samas haavapuidu hind enam kui 11% kasvanud. Män-nipuidu hind on kallinenud ligi 5 ja kuusepuidu hind ligi 4%. Kasepaberipuit on aastatagu-se ajaga võrreldes enam-vä-hem samal tasemel.

Veebruaris 2013 olid kesk-mised tihumeetrihinnad: männipaberipuit 35.67, kuu-sepaberipuit 34.52, kasepa-beripuit 39.43 ja haavapabe-ripuit 32.78 €.

n Eelmisel kuul said metsa-omanikud rõõmustada, et lõ-

puks ometi on toimunud küt-tepuiduturul positiivne nihe, veebruaris on turg ooteseisun-dis, erilisi muutusi pole. EMK hinnastatistika järgi oli küt-tepuidu kuu keskmine hind 24.15 €, mis on jaanuariga sa-mal tasemel.

Kvartalitaguse ajaga võr-reldes on küttepuidu hind tõusnud ligi 3%, kuid eelmise aasta veebruariga võrreldes on see ligi 7% odavam.

TNS Emori hinnastatistika järgi oli saagimata 3m kütte-puidu hind jaanuaris 31.16 €/tm, mis tähendab 0,9% odav-nemist. Kuivade lepahalgude hind on viimastel kuudel sa-mal tasemel püsinud, makstes jaanuaris 37.67 €/rm. Märjad halud on kuuga 0,4% odavne-nud ja maksid 27.82 €/rm.

Aastataguse ajaga võrrel-des on lepahalgude hinnad langenud: kuivadel halgudel 14,1 ja märgadel 9,2%.

n Erinevalt saagimata kütte-puidust ja halgudest on hakk-puidu hind jaanuaris kalline-nud 3,9%, oli 11.51 €/pm³. Aastataguse ajaga võrreldes on hind siiski 8,4% kukkunud.

Kuuga on kasvanud ka puitbriketi (+3,2%) ja graa-nulite (+2,1%) hind. Tonn briketti maksis jaanuaris kesk-miselt 137.63 €, tonn graanu-leid 166.56 €. Ka aastataguse ajaga võrreldes on hinnad kas-vanud – briketil 0,5 ja graanu-litel 2,3%.

Märkused: EMK hinnastatisti-ka aluseks on ettevõtete

Keskühistule Eramets pakutud teatud

sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad.

Hinnad on ilma käibemaksuta.

HEIKI HEPNER

metsandus- ekspert

H I N N A K A JA

Küttepuiduturg jäi ooteasendisse

Raplamaal Juuru vallas elav et-tevõtja Vello Tamm, kelle peres peetakse kaht raskeveohobust, kasutab küttepuid üles töötades tänavu esimest aastat hobuseid ka tüvede kokku- ja väljaveol.

Selleks on ta ehitanud spetsiaalse kelgu ning soeta-nud-kombineerinud kogu muu hobuste varustuse. Väljaveoks on ümberehitatud ATV-haagis. Siiani käib hobuste väljaõpe.

Peale selle, et hobusega metsas tegutsedes pole karta

pinnase lõhkumist, peab Vel-lo Tamm tähtsaks kaht lisaas-pekti: esiteks leiavad hobused rakendust, milleks nad on are-tatud, ja teiseks pakub selline metsatöö iseendale rõõmu.

Vello Tamm on huvitatud kontaktidest mõttekaaslaste-ga, kes samuti metsas hobuse-tööd kasutavad või seda teha plaanivad. Tema telefoninum-ber on 5347 5279.

ML

Karuputke võõrliikide riiklik tõrje on muutunud nii enesest-mõistetavaks, et justkui ei vää-ri enam avalikkuse tähelepanu. Kuigi 2011 äpardus mõnel tegi-jal tõrje suurtel pindadel, saa-matuid häbiposti ei naelutatud.

2012. aastal oli tõrje kesk-konnaameti teatel nii edukas, et leppetrahvi tuli nõuda vaid 0,93 ha tehtud praaktõrje eest.

Mullu oli enne tõrje algust ameti karuputke võõrliikide andmebaasis 1754 tõrjet vaja-vat kolooniat (1691 ha).

Tänavu tuleb kuus riigihan-get (igas keskkonnaameti re-gioonis).

“2013. ja 2014. aastaks ka-ruputketõrje tellimise hanked on ettevalmistamisel ja kuu-lutatakse välja lähiajal – kui vastavad käskkirjad on jõustu-nud,” vastas eelmisel reedel jä-relepärimisele keskkonnaame-ti looduskaitseosakonna juha-taja kt Tarvo Roose.

Täpseid andmeid tõrjeala-de kohta amet veel ei avalda-nud. “Andmetega saab tut-vuda e-riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee/register) pärast hangete välja-

kuulutamist,” selgitas Roose. 2013–2014 tõrjeprojekti ko-gusumma on 928 000 €.

Kas tõrje jätkub samamoo-di 2015 või jääb siis maaoma-niku kohustuseks, pole seni ot-sustatud.

HEINO LAIAPEA

Putketõrje käib vaikselt

Võõrad ja omadn Karuputke invasiivsed võõrliigid Eestis on Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk ning invasiivseks võib muu-tuda pärsia karuputk.nOmamaised taimed, millega neid võõrliike võib segi ajada, on siberi karu-putk, heinputk, harilik naat, emaputk või rand-kikkaputk.nJuhised taimede eristami-seks ja ka ise tõrje korralda-miseks leiab keskkonnaameti kodulehelt (www.keskkon-naamet.ee), kus see on “Kesk-konnainfo” all.

Allikas: www.keskkonnaamet.ee

L I S AT E AV E

Hobune kui traktorMetsa kokkuvedu laoplatsile: Vello Tamm ja Hummer.

VIIO AITSAM

T E E M E P A R I M A P A K K U M I S E !

tel 489 0696, 506 9966

faks 489 0697

priimo.mets@priimo.ee

OÜ Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda võib ka hüpoteegiga

koormatud kinnistuid)

Kasesaepaku ost,

hind 54,5 ja 57,5 €/tm.

MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine • Metsa hindamine

Ekspertiisid

Metsaekspert OÜTel/faks 742 2355Tel 529 4459

Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014info@metsaekspert.eewww.metsaekspert.ee

Järgmine Metsaleht ilmub 28. märtsil.Info ja reklaami tellimine: tel 661 3338 või enn.viidik@lehed.ee

Art Doors OÜ ostab tamme, saare, kase, pärna, lepa ja lehise palki.Müüme kuivatatud tisleripuitu.

INFO JA TELLIMINEIngvar Tšizikov, tel 523 5155ingvar.tsizikov@gmail.com

www.artdoors.eu

HEA METSAOMANIK!

OSTAME:kasvavat metsa,

metsamaad, palki ja paberipuitu,

küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid

Tel 622 1460eesti@metsagroup.com

Metsä Forest Eesti AS

www.metsaforest.ee

Harjumaa 514 8238

Ida-Virumaa 557 9936

Jõgevamaa505 8369

Järvamaa 503 8777 514 8238

Läänemaa 523 7944

Lääne-Virumaa 557 9936

Põlvamaa 508 3405

Pärnumaa 509 0200

Raplamaa523 7944

Tartumaa5342 4232

Valgamaa517 2829

Viljandimaa 511 8671

509 0200

Võrumaa5342 4232

METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  A R V A M U S  11 

Me muutuvas ühiskonnaski hakkavad metsamehed silma oma rahumeelsusega. See tähendab ka seda, et kui meedias kõla-vad süüdistused, näiteks lageraie kui sellise vastu, siis tava-liselt pole vastatud. Tõsi, internetikommentaariumidest, kus metsateemad üleval, leiab siiski aina sagedamini asjatundja-te sõnavõtte.

Kui vaikus majas, ei teki arutelu ja see muidugi võib met-sast võõrdunud ühiskonnaosa viia veel suuremasse segadus-se. Tuleme ju postmodernismist, kus, lihtsustatult öeldes, on igaüks ise tark, kus autoriteetidest või kooliharidusest rohkem usaldatakse iseenda tarkust ja tunnet.

Postmodernism üldisemas tähenduses on seljataga. Ehk kommentaariumid ja tänane lehtki näitab, et midagi

on muutumas. Kas kriitilist nooti on õhus nii palju, et rahu-meelsed ei kannata enam välja? Või tunneb metsamajandus end nüüdseks kindlama ja ühtsemana, et taas ollakse valmis enda eest seisma?

Tahaks ju uskuda, et postmodernistlik segadus elu kõigis valdkondades on, kas või hilinenult, inimestes tekitanud soo-vi jälle vaadata, kuidas asjad tegelikult käivad ning sellelt pin-nalt võiks spetsialistide häälel olla rohkem mõjujõudu.

Võib-olla see pole juhus, et aina rohkem kuuleme väljendit “metsamajanduse hea tava”. Tõsi, et sellest rääkis keskkonna-minister ja Eesti Metsaselts on algatanud selle tava taassõnas-tamise, ent siin on ka midagi üldisemat.

Sellega haakub ju näiteks ka uue jahiseaduse idee, et jahi-mehed ja maaomanikud võiksid ja peaksid hakkama omava-hel senisest rohkem suhtlema.

Metsamajanduse hea tava sisuks on ka, et inimesed ükstei-sega rohkem räägiks ja ise hakkama saaks.

Ütlemise, et kogu metsamajandust ei ole võimalik seadu-sega reguleerida, vaid midagi peab jätma hea tava hooleks, võiks sõnastada ka nii, et midagi peaks jätma inimeste endi otsustada.

Kui inimesed ise otsustavad, ei vea seadustes näpuga jär-ge, muutuvad paragrahvidest tähtsamaks tõekspidamised ja vaated.

Kusagilt sellelt pinnalt hakkavad kaa-sa mängima teise inimese kuulamise os-kused.

Tekib võimalus vastastikku oma tõekspidamisi ja vaateid selgitada ja nii ehk üksteist taas ka usaldama õppida.

Pinnas usalduseks

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval

Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee

Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@lehed.ee

Harjumaal Mustjõe külas ei ole küsimus ainult raiumises või mitte- raiumises.

Milline tunne võiks meid valla-ta, kui ühel päeval oma isikliku metsatuka juurde jõudes märka-me, et naaber on selle aiaga pii-ranud? Karjuv omavoli ja eba-seaduslik tegevus – kahtlemata!

RMK on viimase aasta jook-sul püüdnud visalt ja rahumeel-selt leida lahendust kolmele sel-lisele juhtumile, kus riigimets on ebaseaduslikult piiratud. Oma-voliline tegevus takistab ka met-sa majandamist.

Omavolilised rajatised

Raplamaal Rapla vallas on meie naaber laiendanud oma krunti nii, et riigimetsamaale on oma-voliliselt ehitatud laste mängu-maja, kiiged jms ning kõik see on aiaga piiratud. Ei pääse sin-na metsanurka ükski riigimetsa igaüheõiguse kasutaja.

Ei pääse sinna ka metsama-jandaja ja saame ainult aia ta-gant tõdeda, et metsatukk kui-vab. RMK korduvad nõuded ra-jatised koristada ja ebaseadus-

lik maahõivamine lõpetada ei ole andnud tulemusi.

Harjumaal Rae vallas esita-sid naaberkruntidel tegutsevad ettevõtjad RMK-le pretensiooni, et riigimetsa piiril riigimaal olev kraavilõik on tõkestatud-paisu-tatud ja nende krunte ähvardab liigvesi. Kõige hädapärasem töö on nüüdseks käsitsitööna tehtud ja suurem paisutus kraavilõigul likvideeritud.

Kogu kraavilõik tuleb puhas-tada setetest, aga praegu seda teha ei saa – kraaviäärne riigi-maa on aedadega piiratud. Iga krundiga on 5–6 meetrit riigi-maale sisenetud, mõni kergehi-tiski sinna püsti pandud. Tõde-me seda, et RMK möödunud aasta lõpuks viiele naabrile esi-tatud nõue aiad riigimaalt koris-tada on siiani täitmata.

Harjumaal Anija vallas Must-jõel on piirinaaber aedadega pii-ranud kaks riigimetsa eraldist, kokku 2,5hektarise metsaosa.

Aegviidu–Mustjõe–Krani metsa-teelt ei pääse sellesse riigimetsa seeni-marju korjama ja riigimet-sa igaüheõigust nautima.

Mustjõe küsimus

Selleks et sinna metsa pääseda, peab aiast üle ronima või kõrval- asuvast metsast, kraavi ületades, pikema tee ette võtma. Sellelgi teekonnal on lisatakistus – piiri-naaber Mustjõe turismitalust on metsakraavile rajanud omavoli-lise paisutuse.

RMK esmane nõue selle aasta jaanuarikuu lõpuks omavoliline aed koristada on tänini täitma-ta. Oleme esitanud uue nõude, et omavolilised rajatised pea-vad olema koristatud riigimet-sast tervikuna tänavu maikuu alguseks.

Paraku leppimatus

Mustjõel on RMK nimetatud metsaosa kavandanud 2013. aastaks raiele. Küps karusamb-la-mustikamännik kavandatak-se raiuda lageraiega, säilikpuu-de ja järelkasvugruppide säili-tamisega. Raiejärgsed sammud sellel raiesmikul on maapinna mineraliseerimine ja männisee-

mikute istutamine. Igal aastal kultuuri hooldades saame 5–6 aasta möödudes sellele kohale tagasi männinoorendiku.

RMK heaperemehelik kavat-sus majandada riigimetsa sääst-likult ja meie kõigi huvidest läh-tuvalt on saanud naabri põhjen-damatu protesti osaliseks.

Suhtlus RMK ja piirinaabri vahel kavandatava raie teemal algas 2012. aasta sügisel. Ole-me naabrile mitu sammu (säi-likpuude arvu suurendamine, elujõuliste järelkasvugruppide jätmine) vastu astunud, paraku selle juures vähest mõistmist ja leppimatust kohanud.

RMK ei ole jäik, küll aga järje-kindel. Õiglane ja õiguslik nõue – aiad ja muud omavolilised ra-jatised riigimaalt koristada – tu-leb täita.

Samamoodi oleme visad ja järjekindlad metsa kasvatami-sel – raiume, istutame, hoolda-me, loome metsapuhkuse või-malusi. Ikka selleks, et meie ühi-ne riigimets tööd ja leiba pakuks ning hinge kosutaks, täna ja tu-levikus.

Vt ka “RMK peaks külast rohkem hoolima”, Metsaleht,

31. jaanuar

Iga metsaomandit peab austama

Veebikommentaare eelmise Metsalehe kirjutisele “RMK peaks külast rohkem hoolima”.

n Ats: Kui inimene ostab enda-le metsaserva maja, siis peab ta arvestama, et mets kuulub kel-lelegi ja sellel kellegil on õigus oma vara majandada. Kaasa ar-vatud lageraiet teha. Kui osta maja Männiku lasketiiru kõrva-le, ei maksa hiljem hakata hala-ma paugutamise pärast. n Endine metsamees: Metsa on majandatud kogu aeg ja majan-datakse ka tulevikus. Tänapäe-val teevad raietöö ära harveste-rid, seega saemehi enam ei vaja-ta. Samuti ei vajata enam ka nii palju ametnikke kui varem, kuna elektroonika teeb ära mõõte- ja arvestustöö. Seega on olnud koondamised RMK-s paratama-

tud (koondati mindki)... Sama lugu toimub ka põllumajandu-ses. Jah, tõsi, selle tulemusel on töökohad maalt kadunud, koos tööealiste inimestega. Ja täies-ti selge, et pole ka enam vaja nii palju valdasid, (ei saa aru, miks venitatakse valdade koondami-sega). Töökohad on linnades ning sellega tuleb inimestel ar-vestada, kas kolida linna või käia maalt linna tööle, nagu minagi juba neli aastat teen.

Saan aru, et Mustjõe kõrtsita-lu omanikule ei meeldi, et mets tema juurest maha võetakse ning on selleks endale ka küla-seltsi appi kutsunud. Aga me ei saa ju nõndaviisi elada. Võib-ol-la mõnele ei meeldi Tallinn-Tar-tu maantee laiendamine (autod hakkavad akna alt mööda sõit-ma) – kas siis tuleb jätta tee-ehi-tus seisma. Mõnele ei meeldi müra, mis kostub sõjaväepolü-

goonidelt – kas siis tuleb kaitse-vägi laiali saata?

Saage aru, kallid kaaskoda-nikud, et me elame muutuvas maailmas. Võib-olla hakkame 300 aasta pärast taas härgadega maad harima...n kas tõesti?: ... ei saa aru, miks muutuste tagajärjel peab ini-meste elu kordades hullemaks minema (ikka maal). Arvan, et sellel on meie tuleviku suhtes fataalsed tagajärjed (juba nüüd sündimuse kahanemine, töö-harjumuste kadumine, massili-ne väljaränne jne...).n olid ajad...: Teder oli tubli mees ja kord majas, kuigi nõu-ka aeg. Austati metsamehi. Ka-dusid metsavahid, pole enam ro-helist vormi, mida ainsana nõu-ka ajal uhkusega kanti... koos pesuveega on ka laps ära.

Allikas: www.maaleht.ee

TIIT TIMBERG

RMK juhatuse liige

Elame muutuvas maailmas...Masinate arvEelmise lehe kirjutisse “Ma-sinadki kolivad lõunasse” sattusid Eesti metsama-sinate arvu kohta muu hulgas vanad andmed, mis pärinesid Eesti Maaülikooli lektori Vahur Kurvitsa ammu ilmunud artiklist ajakirjas Eesti Mets.

Vahur Kurvits hindab, et praegu võib harvesteri-de arv olla ligikaudu 250 (näiteks 2010. aastal oli arvel harvestere 197 ja for-vardere 276), forvarderide arv sellest natuke suurem. Kokku võib tema hinnangul masinaid olla maksimaalselt 550–600. Samale suu-rusjärgule viitab mullune maanteeameti arv 551, mis kirjutises oli ära toodud.

Vabandust eksituse pärast.

ML

õIENDUS

20 AASTAT USALDUSVÄÄRSUST

AS Lemeks Tartu tel 730 7907

AS Lemeks Põlva tel 799 1474

AS Lemeks Võru tel 782 1736

AS Lemeks Valga tel 764 2278

AS Lemeks Viljandi tel 509 7715

AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611

AS Lemeks Sadamad Kunda osakond tel 329 5820

AS Lemeks Sadamad Paldiski osakond tel 671 7288

• METSAMATERJALI• KASVAVAT METSA • METSAMAAD

OSTAME

AS Lemeks Tartu, tel 730 7907

AS Lemeks Põlva, tel 799 1474

AS Lemeks Võru, tel 782 1736

AS Lemeks Valga, tel 764 2278

AS Lemeks Viljandi, tel 509 7715

AS Lemeks Jõgeva, tel 504 3611

OSTAME hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.INFO: tel 516 6349, 5347 2170

OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust. Teostame ka võsaraiet.INFO: tel 5300 3193, 5304 2554E-POST jaanus@latesto.ee

LANDEKER OÜRapla, Tallinna mnt 22/24tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 faks 489 4962

OSTAME KASVAVAT METSA

JA METSAMAAD

Ettemaksuvõimalus, abi asjaajamisel.

Hind kuni 7000 eurot/ha, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga.

Emeksen OÜ• ostab raieõigusi ja

metsakinnistuid• teostab raiet,

kokkuvedu ja puidutransportitel 528 9307 emeksen.mets@mail.ee

AS DAmmix oStAb:

- metsakinnistuid- raieõigust

info: tel 5629 4011kalle@dammix.ee

  METSALEHT Nr 2 (157) 28. veebruar 2013  12  P O S T  

Kiskjajahist läbi kolme riigikorraLühikese ajaga on suhtumised tohutult muutunud.

Eelmise sajandi kahekümnen-datel olin maapoiss isatalus Võ-rumaal. Kui mõni hunt valda il-mus, tehti ta elu kibedaks. Ko-halikud jahimehed ja kaitseliit-lased korraldasid haarangu, aga enamasti pääses võsavillem ter-ve nahaga. Kõik kiskjad on ju targad ja ettevaatlikud.

Rebastega oli teine lugu, sest reinuvaderi kasukas maksis 45 krooni. See oli sulase kuupalk. Rebast aeti taga seni, kuni ta oli käes. Rebasejahi tulemuseks oli, et õhtuti-hommikuti võis näha põldudel kitsekarju.

Halljäneseid, nurmkanu ja tetri oli iga talu maadel. Hundid ei kadunud ka siis kuhugi, neid tuli juurde kogu aeg meie suure naabri juurest.

Nõukaajal pöörati suurt tähele-panu röövlindude ja -loomade hävitamisele, isegi kõik hulku-vad kassid ja koerad tuli huka-ta. Parimaid jahimehi premee-riti nn kasulike jahiulukite lask-mise erilubadega. Jahimehi va-bastati töölt kümneks päevaks hundiküttide brigaadi, kusjuu-res töökoha palk säilis.

Ida-Virumaal oli huntide ar-vukus väga suur. Selle piirami-seks hakati neid mürgitama. Teiste ulukite hulk kasvas jõud-salt. Aga autode arvu suurene-misega hakkasid tööle salakü-tid: auto aknast oli ju lihtne ta-bada kitse või põtra.

Sellele pandi kiiresti punkt. Tolleaegne vabariiklik loodus-kaitseinspektor Kaljuorg tegi va-litsusele ettepaneku konfiskeeri-da kõik salaküttimise vahendid: autod, paadid, võrgud, ahingud ja relvad. Olukord paranes kohe, keegi ei julgenud enam relva-ga jahimaadel ringi sõita. Sel-le tulemusel võis igal pool tee-de ääres näha söömas graatsili-si metskitsi.

Taasiseseisvuse aeg algas kohe huntide ja rebaste eluolu paran-damisega. Rebaseid hakati ra-vima lennukite abil: metsades-se pilluti vaktsineeritud sööta. Aga rebased elutsevad ju asu-late ja põldude lähikonnas, kus on nurm- ja kodukanu ning jä-nesepoegi.

Ilmusid välja nn superrohe-lised ja loomakaitsjad. Asi võt-tis kummalise pöörde, kui 2011. aastal toimus Stockholmis pro-testimarss, kus hundiküttimise kvoodi vastased kandsid 20 kirs-

tu. Ligi 8000 linnainimest, seal-hulgas näitleja Brigitte Bardot, saatsid Brüsselisse protestikirja hundijahi vastu.

Pole haruldus näha telekas pilti, kus on maha murtud küm-neid talupidaja lambaid.

Kui Jõhvi turuplatsile ilmus rebane, oli kohe päästekomando kohal ja kanavaras viidi ilusti metsa tagasi. Paari päeva pärast oli reinuvader jälle tagasi ning kiskja sõidutati taas metsa...

Ida-Virumaa jahiseltsi Ontika jahtkonna jahimeestel kanna-tus katkes. Neli jahimeest vali-sid päeva, mil eelmisel ööl oli tuul maa poolt. Sellise ilmaga magavad rebased kalda all me-reäärses võsastikus. Kolm meest asusid kaldale ülekäiguradade peale ja neljas mees koos koera-ga hakkas liikuma 3 km pikkusel rannaribal küttide poole. Nii kü-titi 13 rebast.

HEINO SALUMAA

Puhke- ja kaitsealasid külastati mullu 1,6 miljonit korda RMK seireandmed näitavad, et mullu külastati RMK hal-latavaid puhke- ja kaitseala-sid 1,6 miljonil korral, mis on aasta varasemaga võrrel-des ligi 80 000 külastuskor-da rohkem.

RMK loodushoiuosakon-na juhataja Marge Rammo sõnul olid külastatuimad ko-had Tallinna, Nõva ja Peip-si põhjaranniku puhkealad ning samuti Lahemaa rah-vuspark.

Turu-uuringute ASi kü-sitlusest on selgunud, et ini-meste rahulolu RMK puh-ke- ja kaitsealadel pakutava-te teenuste ja rajatistega on paranenud, nendega on ra-hul 93% puhkealade külas-tajatest.

Lisaks selgus uuringust, et RMK puhkealad on häs-ti tuntud – neist on teadlik 83% inimestest.

“Tänu pidevale infra- struktuuri arendamisele ning puhkekohtade ja tee-de märgistamisele jõuab rii-gimetsa aasta-aastalt järjest rohkem inimesi matkama või perepuhkust veetma,” nentis Rammo ning lisas, et teadlik-kus puhkealade võimalustest on kõige suurem noorema ja keskealise kõrgharitud eesti-keelse elanikkonna hulgas.

RMK loob looduses liiku-mise ja metsapuhkuse või-malusi riigimetsa puhkeala-del − viies Eesti rahvuspar-gis ning ligi 40 muul kaitse-alal.

Lisainfo kõikidest võima-lustest leiab www.loodusega-koos.ee.

RMK

n nnn nn

n nn

Pildil on rebane, kes kippus inimeste õuele süüa otsima ja sehvti tegema.

Seemnesööja siisike, keda ka kuusikusõltlaseks nimeta-tud, on pisike rohekaskollane lind, kes väljaspool pesitsusae-ga on väga seltsiv ja liigub rin-gi suurtes parvedes. Selliseid parvesid märkab metsas, kuid nad võivad ilmuda ka elamute lähedale toituma.

Pildil olija on üks suurest parvest, kes oli maandunud elupuule. Tegu on niisiis talvi-tujatega. Osa siisikestest rän-

dab sügisel meilt lõuna poole. Nende rännet mõjutab kuus-kede saagikus.

Siisikese kestev ja väga kiire laul on sädistav põimik kutse-hüüdudest ja kiiksuvatest, vu-ristavatest häälitsustest ning lõpeb alati laialt venitatud kääksuva tooniga.

Juba märtsi lõpul moodus-tavad siisikesed paarid.

ML

Siisikesed elupuu otsas

VIIO AITSAM

RAIGO PAJULA, POSTIMEES/SCANPIX

Rebase seisudnAasta 2008 oli rebasele ülimalt soodne juurdekasvuaasta, aas-tatel 2009 ja 2010 on juurdekasv olnud märgatavalt tagasihoid-likum ning aastal 2011 veelgi kehvem.nLisaks kahanenud juurdekasvule on rebaste arvukuse langust toetanud ka suhteliselt intensiivne küttimine, laialt levinud kärn-tõbi ning suurenenud kisklussurve ilvese poolt. n2011/2012 talv oli rebastele võrreldes varasematega oluliselt soodsam, mistõttu võib prognoosida juurdekasvu paranemist.

Allikas: Keskkonnateabe Keskuse ülevaade “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012”.

A RV U K U S

Tõnis Kiisa 515 0811

ÜMARPUIDU KOKKUOST

Priidu Teppo 513 5350

Vasyl Protsiv

Vasyl Protsiv 516 5190

Tõnis Kiisa

Priidu TeppoPõlva

Kaimas ViimsaluRisti