metsaleht (jaanuar 2011)
DESCRIPTION
Metsaleht (jaanuar 2011)TRANSCRIPT
METSATÖÖSTUSE RÕÕM: kui Venemaa puidutolle alandab, läheb Eestis puit odavamaks Lk 6
M A ALE HE LI SA
27. jaanuar 2011Nr 1 (132)
Mis mõttes turvapüksid?
Sisselõike kaitse• – turvapükste esiosa ja küljed on kaitstud spetsiaalse 12-kihilise turva-kihiga, mis sisselõike korral peatab koheselt saeketi ja aitab ära hoida vigastuste tekkeKergesti puhastatavad, tugevad ja hingavad materjalid• Ilus ja kasutajasõbralik disain – kehakuju järgiv lõige tagab mugavuse ja ohutuse töötamisel• Turvariiete kasutamine on vajalik, kuna Sinu tervis ja turvalisus on oluline!
MS 260: 50,2cm3/2,6kW 2-takt. bens.mootor, kaal 4,7kg, juhtplaat 37cm, kett 1,6mm ,325RMVäga hea kaalu ja võimsuse suhtega vastupidav mootorsaag. Saag sobib ideaalselt raskeks metsatööks.FS 450: 44,3cm3/2,1kW 2-takt. bens.mootor, kaal 8,0kg, 4-punkti antivibratsioonisüsteem.Komplektis eriti mugavad Comfort traksid ja 225 mm võsalõikeketas. Väga vastupidav Stihli võsalõikaja, mis sobib suurepäraselt metsahooldustöödeks, võsa lõikamiseks, samuti heina ja muru niitmiseks-trimmerdamiseks.Kampaania kestab 10.01.2011 - 28.02.2011 või kuni kaupa jätkub.Kodukasutajale mõeldud head pakkumised leiad edasimüüjate juurest! www.stihl.ee
TASUTA Stihl turvapüksid (tavahind 96 €, 1502,02 EEK)
mootorsaag MS 260 (659 €, 10310,70 EEK) või võsalõikaja FS 450 (819 €, 12814,10 EEK) ostjale!
tel 5624 0812, 521 1613e-post [email protected]
-- kasvavat metsa-- metsakinnistuid-- metsamaterjaliO
STA
B:
METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011 2 P Ä E V A K A J A
ÜRO kuulutas tänavuse aasta rahvusvaheliseks metsa-aastaks.
Rahvusvahelise metsa-aasta peamine siht on jagada inimes-tele tavapärasest rohkem tead-misi metsa kohta ja kõigest sel-lest, mis metsa ja metsanduse-ga seotud. Selleks on paljudes riikides üle maailma kõikvõi-malikke ettevõtmisi.
Osa kultuurist
Ka Eesti kasutab võimalust oma metsandust laiemalt tutvusta-da nii kodu- kui välismaal. Ees-ti metsade pindala on viimase poole sajandiga kasvanud kaks korda. Oleme metsasuse poo-lest Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Root-sist ja Sloveeniast.
Metsast saadav ressurss on tähtis sissetulekuallikas pal-judele Eesti peredele. Samuti pakub mets võimalust puhata ja lõõgastuda. Mets on liigilise mitmekesisuse säilitaja ja sa-mas ka osa meie kultuurist.
Kui vaadata tervet maake-ra, katavad metsad maismaa-pinnast 31%. Viimase viie aas-ta jooksul on maailma metsade pindala vähenemine pidurdu-nud, eelkõige tänu Aasia riiki-dele, kes on jõudsalt suuri ala-sid metsastanud ja istandikke rajanud.
Euroopa metsade pindala on kogu aeg suurenenud.
Raie ei ole lõpp
Enamikus maailma piirkonda-des on metsamaa pinnast üle 10% liigirikkuse, pinnase ja veevarude säilitamise jms ni-mel võetud kaitse alla. Eestis on looduskaitsepiirangutega metsi üle 30%.
Tihti kuule-me väidet, et metsi raiutak-se palju ja vars-ti kaob see vä-henegi ressurss. Faktid räägivad õnneks muud. Eesti metsasus on endiselt vä-gagi kõrge. Kui
metsaomanik teeb uuendus-raiet, on tal kohustus tagada, et sinna uus mets kasvaks. Kasva-mine on aeglane, aga üldiselt on raielankidel üsna pea taas metsa ilme.
Metsade majandamine ja Eestile omane mõõdukas raie on tähtis kõikide eestlas-te jaoks. Meile ju meeldib ehi-tada puidust. Eelistades pui-tu plastile ja betoonile, aitame kaasa kliimamuutuste vähene-misele.
Metsandus annab tööd igale 15. eestlasele, toob riigile mak-se ning puidu ja puittoodete eksport ergutab majandust.
Kogu maailma metsadele on iseloomulik, et ainult ma-jandusliku otstarbega metsa-de osakaal kahaneb. Eestis ei ole metsi, mida majandatakse ainult tulu saamise eesmärgil, nii et maailma kontekstis on need meil kõik mitmekülgselt kasutuses – suurel määral on piiratud raievanuseid ja sea-tud on loodusliku mitmekesi-suse hoidmise kohustusi.
Uue arengukavaga
Eesti üks eripära rahvusvaheli-sel metsa-aastal on see, et meil sai just valmis uus metsandu-se arengukava, mille järgi käib metsanduselu korraldamine järgmisel kümnel aastal.
Kava põhieesmärk on taga-da, et meie metsad oleksid jät-kuvalt mitmekesised, elujõuli-sed ja tootlikud.
Selleks on vaja, et mets oleks looduskeskkonnana hoi-tud ja puhkamispaigana hinna-tud, ent samal ajal saaksid are-neda ka metsandusettevõtted. Üks uue kava siht on ergutada erametsaomanikke oma met-saga rohkem tegelema.
Lähema teabe metsa-aasta kohta leiab Ees-ti Metsaseltsi metsanduse in-foväravast www.metsaselts.ee.
MARKU LAMP
keskkonna-ministeeriumi
metsaosakonna juhataja
Haapsalu pidi oma metsa kaua kauplema
Terve maailm räägib metsast
OstameMETSAKINNISTUID
JA RAIEÕIGUST.
Info tel 744 6655, 528 [email protected]
Tänavune metsapealinn Haapsalu sai lõpuks riigilt kätte oma ennesõ-jaaegse metsa, mida on iga linnakodaniku kohta 220 ruutmeetrit.
263 hektari suuruse Valgevälja metsa andis linna metsapäeval 14. jaanuaril Haapsalule piduli-kult üle keskkonnaminister Jaa-nus Tamkivi.
Kolm korda küsitud
Sealsamas kiitis Haapsalu lin-napea Urmas Sukles linna maa-korraldusoskonna juhatajat Anu Ulmi, kes on kümmekond aastat tegelnud dokumentide otsimise-ga, millega tõendada Haapsalu õigust oma metsale.
Linnale kuulus Valgevälja mets 16. juunini 1940, mil kogu maa natsionaliseeriti.
Veel kaheksa aastat haldas metsa Haapsalu Linna Metsade Jaoskond, ent 1948 läks majan-damine üle Läänemaa Metsama-jandile.
Metsamajandi käes oli mets nõukogude aja lõpuni ja pärast seda jäi ripakile. Linn on metsa
kokku kolm korda munitsipaal-omandisse taotlenud ja koge-nud, kui tugevasti ametiasutu-sed selle vastu on olnud. Metsa tagasi kauplemine on linnava-litsuse kultuuri- ja avalike suhe-te spetsialisti Maire Uuseni and-meil kestnud kokku umbes seit-se aastat.
Näiteks põhjendas keskkon-naministeerium veel 2008. aas-tal äraütlemist sellega, et RMK arvates oleks siiski otstarbekas see “metsaga kaetud maaüksus” liita RMK metsade koosseisu, kuna Valgevälja piirneb mõle-mast küljest Haapsalu metskon-na maadega.
Kui selgus, et sellegipoolest jäi mets peremeheta seisma, tegi linn aasta pärast taas avalduse.
“Valitsuse poliitika on enne 1940. aastat omavalitsustele kuulunud maad tagastada, aga ametnikud ei ole seda väga hästi omaks võtnud,” nentis linnapea Urmas Sukles Lääne Elule.
Spordi ja puhkamise mets
“Valgevälja mets on majandus-mets, põhiliselt madal soine maa, kus on ka pillirooga kaetud alasid. Umbes pool sellest alast
on metsaga metsamaa,” kirjel-das maatükki Maire Uusen.
Üldplaneering näeb ette ala korrastada, et rajada sinna mat-karajad ja puhkekohad tervi-sesportlastele ning jalutajate-le. “Mets asub kortermajade va-hetus läheduses, mistõttu kind-lasti hakatakse neid radasid ja puhkekohti kasutama,” avaldas Uusen lootust.
Linn liitub metsaühistuga
Ent kõigepealt tellitakse sinna metsamajandamiskava ja veeb-ruari volikoguistungile läheb linnavalitsus ettepanekuga, et linn astuks MTÜ Läänemaa Met-saühistu liikmeks.
“Kuna mets on nüüd Haap-salu omandis, on linnal ka ko-hustus seda hooldada. Sellega me hakkamegi tegelema,” ütles Maire Uusen, lisades, et metsa-ülemat pole esialgu siiski plaa-nis palgata.
Haapsalu on valitud tänavu-seks metsapealinnaks. Mets on nüüd olemas, kuid pealinna tii-tel antakse linnale üle kevadel metsanädala ajal.
ML
Pidulikul metsapäeval käib võistusaagimine – linnapea Urmas Sukles (vasakul) ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ei tea veel, kumb täpsemalt kilose jupi kätte saab.
Uued tõved teevad männi okastel vahetEesti Maaülikoolis kaitses 13. jaanuaril oma doktori-tööd Rein Drenkhan, kelle uurimus ühendas kaks met-sanduslikku valdkonda – metsapatoloogia (metsa hai-gused) ja metsa produkt-sioonibioloogia (puude kas-vu bioloogilised alused).
Sellist ühendamist võimal-das Soomes välja töötatud ok-kajäljemeetod. Rein Drenkha-ni teema oli “Okkajäljemeeto-di kasutamisest männi okka-haiguste epidemioloogilises uurimistöös”.
“Uurimistööga avastatud uute haiguste toimemehha-nism mändidele oli seni kogu maailmas segane,” märkis doktoritööst rääkides selle ju-hendaja, maaülikooli teadla-ne Märt Hanso. Meile on need haigused tulnud XXI sajandi algul ilmastikumuutustega.
Rein Drenkhan definee-ris nüüd oma uuringute järel esimesena maailmas sellise tunnuse nagu “produktiivne okastik”. Hanso selgitas seda nii, et männil püsivad ok-kad mitu aastat, aga puutü-ve pikkuse juurdekasvu mõ-jutavad positiivselt ainult tei-se ja kolmanda aasta okkad. Uued haigused likvideerivad just selle okastiku.
Võrdluseks uute haigus-tega taastas Rein Drenkhan meil ammu põlistunud okka-haiguse männi-pudetõve pu-hangute aegrea viimase 120 aasta kohta.
“Erinevalt lühikeste haigus-puhangutena esinevast “va-nast” männi-pudetõvest on uued haigused puude produk-tiivse okastiku meil hävitanud nüüd juba neljandat aastat jär-jest,” rääkis Hanso. “Kestvalt nõrgestatud puud langevad teiste haiguste või putukkah-jurite ründe alla ja surevad.”
Märt Hanso lisas, et kuna kliima arengut on pea võima-tu prognoosida, ei oska hin-nata, kui kauaks uued haigu-sed meile jäävad. Samas an-dis doktoritöö uut infot meie põlise pudetõve tõrjeks.
ML
PILLE RÕIVAS
514 9668 5341 3723
Ostame3mküttepuitu (veovõimalus),kasvavatja virnastatudvõsa.
Ostameraieõigustja metsakinnistuid.
Teostamevõsaraiet javäljavedu.
Helista ja küsi lisa!
tel 5341 1301; [email protected]
Ostame kasvavat ja virnastatud võsa.
Ostame 3 m küttepuid ja lehtpuulanke.
Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja põllud võsast.
Järgmine Metsaleht ilmub 23. veebruarilInfo ja reklaam: [email protected]
ROHKEM INFOT OÜ Kireteci pakutavatest
toodetest saab kodulehelt
www.kiretec.ee või telefoninumbrilt
510 1357 ja 5343 5221.
Kiretec OÜ. Adavere, 48001 Jõgevamaafaks 776 9109, [email protected]
KIRE metsatõstukid
8,3 m ja 6,7 m
METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011 P Ä E V A K A J A 3
Laos on mured murtud
Forestplanter OÜ juhataja Lehar Lindre näitab taimepotti, mis võimaldab juuri pügada, uues külmlaos, mille hinnaks kujunes 100 000 eurot..
Võrumaa metsataime-tootja uus külmladu võimaldab toodan-gumahtu kasvatada ja rohkem pikaajalisi lepinguid sõlmida.
Võrumaal Sõmerpalu vallas Huti-ta külas metsataimi müügiks kas-vatav Forestplanter OÜ võttis det-sembris kasutusele uue 500m³ külmlao, kuhu mahub sõltuvalt taimede pikkusest ja pakenda-misviisist kuni poolteist miljonit potitaime. Esimesel talvel on laos 500 000 taime.
See paljudele taimekasvataja-tele alles unistuseks olev talvine panipaik on Eesti kolmas. Varase-mad kaks on RMK-l ja ühel Lää-ne-Virumaa taimekasvatajal.
Hoopis kergem elu
Taimi hoitakse külmlaos kilekot-tidesse pakendatuna kevadeni stabiilse kahe külmakraadi juu-res. Lao olemasolu muudab tai-metootja elu mitmes mõttes liht-samaks.
Forestplanter OÜ juhataja Le-har Lindre toob näiteks taime-de müügi. Seni on saadud ühel aastal maha pandud seemnest sirgunud taimi turule pakkuda järgmise aasta kevadel ja alles siis, kui taimed on lume alt väl-ja sulanud ning maa tahenenud. Nüüd on müük võimalik juba sama aasta sügisel või järgmisel kevadel vara, kuna lumeoludega ei pea enam arvestama.
“Tänu külmlaole saame keva-del taimede sorteerimise asemel keskenduda uue toodangu külvi-le. Teeme selle juba aprilli algu-ses ära varasema juuni alguse asemel,” rõõmustab Lindre. Va-rakult külvatu on juba sügiseks nii pikk, et sobib müügiks.
Hiired jäävad ilma
Külmlattu taimi ladustades saab ära unustada ohud, mis välitin-gimustes talvituvaid taimi va-ritsevad – lumi võib suuri taimi painutada või murda, hiired-ro-tid võivad taimi süüa ja liiga teha võib ka kevadine päike.
Ettevõttel on nüüd kindlus sõlmida tellijatega pikaajalisi le-pinguid. Taimed on kontrollitud keskkonnas, pakendatud, teada on nende kogus. Nii on võima-
lik kaup kevadel tellijatele üle anda probleemideta.
Praegu on Forestplanter OÜ aastaseks tootmisma-huks u 700 000 kuuse potitai-me, ettetellimiste alusel kas-vatatakse ka mändi ja kaske. Kasutusel on juurte õhkpüga-mist võimaldav kasvatusteh-noloogia.
“Selle tehnoloogia põhili-ne eelis tavalise, kinnise poti-ga kasvatustehnoloogia ees on taime juurekava tasakaalusta-tud areng, mis välistab juur-te keerdu kasvamise. Nii are-neb taimest tugev ja elujõuli-ne puu,” rõhutab Lindre.
Kuna turunõudlus ületab pakkumise, plaanib ettevõte
lähiajal tõsta tootmismahu kol-mekordseks. Praegu käivad lä-birääkimised ühe metsaomani-ke seltsiga, kes soovib tulevikus osta poole või isegi rohkem fir-ma tulevasest aastatoodangust.
Kõik on ette tellitud
Forestplanter on paaril viimasel aastal turustanud taimi ka Root-si. Kuna sealsed tellijad on kvali-teediga rahul, on nemadki pika-ajalisest koostööst huvitatud.
“Kui meie metsaomanikud pikaajaliste tellimuslepingute-ga kogu toodangu ette ära osta-vad, pole muidugi midagi välja müüa,” nendib Lindre, lisades, et sama hinna korral on eelista-
tud igal juhul Eesti tellija. Kuna ettevõte pakub Eestis ka istutus-teenust, on siinsetele ostjatele, kes tellivad ka istutuse, taime-hind veidi soodsam.
Tulenevalt suurest metsatai-mede defitsiidist on külmlaos praegu olev valmistoodang juba müügilepingutega kaetud. Tu-rule on ettevõttel pakkuda vaid teatud kogus kuusetaimi, mis kasvatatakse müügikõlblikuks sügiseks.
“Kuna raiemahud kasvavad ja antakse toetusi nii taimede ostuks kui ka istutamiseks, süve-neb taimepuudus edaspidi ilm-selt veelgi,” prognoosib Lindre.
REIN RAUDVERERAIVO TASSO
MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine • Metsa hindamine
Ekspertiisid
Metsaekspert OÜTel/faks 742 2355Tel 529 4459
Kreutzwaldi 64-201, Tartu [email protected]
Ostame Pärnusse
25/32/36/47 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.
Kontakt: tel 5344 3874
AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse
KASEPALKITäpsema info saamiseks palume võtta ühendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.
1. Kurista SV JÕGEVAMAAL tel 518 7380
2. Aravete SV JÄRVAMAAL tel 528 7186
3. Ecobirch AS PÄRNUMAAL tel 518 9088
Ostame peenpalkiKuusK ja mänd
Tel 605 3655, 515 4315.
Läbimõõt 8–22,5 cm, pikkused 3,6 m + 30 cm ... 6,0 mLisandub ülemõõt 10 cm. Palgi vastuvõtt 24 h.
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>
>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
>>>>
Üritus on osalejatele TASUTA. Samas on võimalik astuda seltsi liikmeks. INFO: MART SOOBIK,
Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees, tel 5626 6165, e-post [email protected]
Tallinna Metsaomanike Seltsi rühmanõustamine toimub neljapäeval, 10. VEEBRUARIL kl 18 Usuteaduste Instituudi ruumides, Pühavaimu 6 Tallinnas.
Teema: „Hooldusraied. Harvendusraied”Lektor prof. HARDI TULLUS Eesti Maaülikoolist.
PINSKA
KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST
KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST
Küsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.eeKüsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee
Ostame• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad
Tel 434 9070 • [email protected]
T E E M E P A R I M A P A K K U M I S E !
tel 489 0696, 506 9966
faks 489 0697
OÜ Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda võib ka hüpoteegiga
koormatud kinnistuid)
Kasesaepaku ost,
hind 54,5 ja 57,5 €/tm.
Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | Faks 443 2550
OSTAME:Kasvavat metsa
ja metsakinnistuidMetsamaterjali
ja raieõigust
Mis nüüd juhtuma hakkab, kui iga ELi kodanik võib tulla Ees-tisse metsamaad ostma?
See on tundlik teema ja puht emotsionaalsel tasandil tekitab laiemalt kindlasti negatiivset hoiakut. Aga teisalt on senised piirangud olnud ju kogu aeg pi-gem formaalsed – sisuliselt ei ole need kunagi töötanud. Välismaa-lasel on piisanud näiteks asutada Eestis äriühing ja kõik teed maa ostmiseks ongi avatud.
Formaalsete piirangute tü-histamine ei tohiks mingit eri-list muutust esile kutsuda.
Põllumajandusministeeriumi andmeil oli tänavu 1. jaanua-riks välismaalaste omandis 54 600 hektarit Eesti põllu- ja metsamaid, mis on 2,4% kõiki-dest katastris olevatest. Seda ei ole palju.
Jah, aga meil ei ole tõsiselt-võetavat analüüsi, kui palju Eesti metsamaast tegelikult vä-lisosalusega äriühingutele kuu-lub. Teame, et 25% erakätes ole-vast metsamaast kuulub juriidi-listele isikutele, aga see teadmi-ne ei anna suurt midagi.
Isegi kui oleks olemas info just välisosalusega äriühingu-te kohta, ei oleks see täpne, sest on võimalik, et mingi osa neist on hoopis Eesti taustaga ettevõt-ted, kes on maade kokkuostmi-sel kasutanud väliskapitali. Mil-listel tingimustel, on juba kon-fidentsiaalne info, nii et ikka ei saa teada, kui palju välismaalas-test omanikke on.
Peale muu on olemas olnud ju kõige lihtsam variant – välis-maalane on kasutanud maad os-tes variisikut.
Usaldusväärset statistikat te-gelikult ei ole ja teisalt näitab see kõik, et nende piirangute ra-
kendamine maaturul on olnud keerukas, kui mitte öelda ots-tarbetu.
Hoopis teine küsimus on rii-gi kui ühe turuosalise käitumine. Nii maade erastamisel maarefor-mi seaduse mõistes kui ka maa-de müügil riigivara võõrandami-se seaduse alusel on riigil kui te-hingu ühel osapoolel alati olnud võimalus seada tingimusi.
Siia sobib näiteks Saksa-maa kogemus. Nende agromet-sa erastamise agentuuri (Agrifo-rest Privatisation Agency) reeglid on üheselt mõistetavad: metsa-maad erastatakse ainult füüsilis-tele isikutele, kes peavad elama samas riigis või peab neil ole-ma kavatsus sinna elama asuda. Nad peavad avaldama oma ra-hastamisallikad, nad ei tohi 20 aasta jooksul seda metsamaad edasi müüa ja neil tuleb erasta-des esitada oma äriplaan, mille efekt on selles, et erastaja võtab endale ise kohustused.
Kõik need tingimused kan-takse pärast ostu-müügitehingu sõlmimist kinnistusraamatusse, ja kui erastaja neid rikub, võõ-randatakse maa riigile tagasi.
Formaalsetel piirangutel ei ole mõtet, aga, nagu näha, on riigil olemas võimalused maa-turgu reaalselt mõjutada.
Kas sakslastele siis ei kehti kapi-tali vaba liikumise reeglid? Ees-tis on jäänud mulje, et piirangu-te kaotamine on liidus olemise-ga seotud suur paratamatus.
Sakslased tegid sellise käigu, et moodustasid agentuuri, mis on eraõiguslik isik. Iga eraõi-guslik juriidiline isik võib müüa maad kellele tahab.
Meil on teisiti, aga, nagu aru saan, ei ole niisiis sellegipoo-
lest põhjust karta, et nüüd meie metsadesse välismaa ostjate tulvad jõuavad.
Küsimus ei ole ju mitte nii-võrd selles, kes on maa omanik, vaid selles, kuidas selle maaga ümber käiakse – kas majanda-mine on jätkusuutlik, kas pika-ajaline tööhõive ja maksutulu on tagatud.
Emotsionaalses plaanis teadmi-ne omanikeringist ikkagi mõ-jub, puudutab turvatunnet.
Laseme turul toimida, moni-toorime, analüüsime, muuda-me maa omandisuhete statis-tika avalikuks ja läbipaistvaks jne. Siis tekib ka hirme vähem ja usaldus riigi toimetamiste vastu kindlasti kasvab.
Kõige toimuva monitoorimi-ne peaks olema riigi huvi, et siis selle alusel suunata suuri prot-sesse metsapoliitika, seaduste jms abil. On vaja poliitilist tahet, et see normaalselt toimiks.
Piirangud, millest jutt, sea-ti meil sisse põhjendusega, et maareform on veel pooleli. Kas
METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011 4 I N T E R V J U U METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011 I N T E R V J U U 5
Rootsi puistute seitsmes puuliik pindala poolest on keerdmänd (Pinus contor-ta). Praegu kasvab keerd-mändi 475 000 hektaril, aga see pind pidevalt suureneb. Kõige rohkem on keerdmän-ni kasvatamisest huvitatud metsafi rmad, sest selle liigi puistute tootlikkus on kol-mandiku võrra suurem kui hariliku männi puistutel.
Ühe kolmest Soome 2010. aasta innovatsioo-nipreemiast sai leiutaja Matti Järvinen suusapõh-ja nanotehnoloogilise pinnatöötluse eest. Pika katsetamise järel töötas ta välja nanosegu, millega töödeldud suuski ei pea määrima.
Klassikalises stiilis sõites libisevad suusad hästi ja sa-mas on neil ka hea pidami-ne. Leiutis on patenteeritud ja kasutusõigus on müüdud kahele suusatootjale. Karhu Ski valmistab neid suuski kaubamärgiga Optigrip ja Peltonen Ski kaubamärgiga Nanogrip.
Tormid Asta, Veera, Lahja ja Silvi tekitasid mullu juulis ning augustis Soome met-sades suuremat kahju, kui esialgu arvati. Kahjustada sai 8,1 mln tm metsa ja see maht moodustab umbes 18% Soome aastasest raiemahust. Umbes 2 mln tm ulatuses on kahjustusi hajutatult suurel alal, kus nüüd kardetakse seetõttu üraskirüüstet.
Lõuna-Rootsi metsaoma-nike ühendus Södra uurib võimalusi ehitada koostöös venelastega Siberisse Kras-nojarski piirkonda tehast, kus toota okaspuutselluloosi.
Hiina fi rma, ajalehepa-berit tootev Huatai Group peab Siberis läbirääkimisi Irkutski piirkonna juht-konnaga, uurides tsellu-loosi tootmise võimalusi Venemaal. Irkutskist tulnud info põhjal võib selle ette-võtmisega liituda ka keegi Soomest. Stora Enso ja UPM kinnitavad mõlemad, et ne-mad sellega seotud ei ole.
Tammepalkide keskmine hind tõusis Saksamaal Hes-senis 534 euroni m³ eest. Puitu müüdi kokku 554 m³. Hinnad olid ostja-tele vastuvõetavad ja kõik puidukogused müüdi maha. 300aastase tamme tüve eest, mille maht oli 4,5 m³, maksti oksjonil 10 500 €. Sellest puidust tehakse Austrias mööblit.
Valgevenes on viimastel aastatel läinud hoogu masin-raie. Praegu töötab sealsetes metsades sadakond harves-terit ja üle saja forvarderi. Valdav osa harvestripäid on Soome päritolu.
TOOMAS LEMMING
Allikas: Maaseudun Tulevaisuus
VÄLISMAA METSAKAJA
AS Fortum Termesti Pärnusse Niidu tänavale rajatud elektri ja soojuse koostootmisjaama katsetu-sed on lõppenud ning jaam töötab alates novembrist täisvõimsusel.
Jaama elektriline võim-sus on 24 ja soojusvõimsus 50 megavatti, aastane elektrienergia müügimaht 110 ja soojuse müügimaht 220 gigavatt-tundi. Kütu-seks on puitkütused ja freesturvas.
Paidet soojusenergia-ga varustav OÜ Pogi on välja kuulutanud riigihanke puidul töötava elektri ja soojuse koostootmisjaa-ma rajamiseks Paidesse. Plaanitava jaama elektriline võimsus on 1,6–2 ja soo-jusvõimsus 6–8 megavatti. Uus jaam peaks plaani järgi valmima 2013. aastal.
RMK pakutud võimalust riigimetsa ise jõulukuuse järele minna kasutasid inimesed seekord ligi 4600 kuuse toomiseks. RMK loodushoiuosakonna juha-taja Marge Rammo sõnul oli kuusetoojate huvi ekstreem-seid lumeolusid arvestades üllatavalt suur. See näitab, et traditsioon perega ise met-sast jõulupuu tuua on elus.
Üle 1500 inimese käis kuuseretkel koos juhendaja-ga. Jõulukuuskede müügist saadud ligi 42 000 € (655 000 kr) suunab RMK loodus- ja metsateadlikkuse tõstmisse.
Pärnumaa kutseharidus-keskuse (PKHK) Voltveti koolituskeskuse metsandu-se eriala õpilased alustasid kolmenädalast praktikat PKHK Läti partneri, Ogre metsatehnikumi juures. Praktikandid tegelevad seal metsatöömasinatega: harjutavad harvesteri simu-laatoril, töötavad puidu-hakkuri ja halumasinaga, õpivad forvarderi ehitust ja hooldusvõtteid, virnasta-vad metsamaterjali.
PKHK metsandusõpilaste kolmenädalased praktikad jätkuvad projektijuht Krista Staškevitši sõnul Lätis Ergli kutsekoolis (palkehitus), Sedu koolituskeskuses Soomes (metsauuendus ja -kasvatus) ning Austrias (metsa kõrvalkasutus ja puhkemajandus).
Välispraktikat toetab Leonardo da Vinci elukestva õppe programmi õpirän-deprojektide alaprogramm ja sellest on eraldatud toetusena 29 060 €.
Eestis ei olnud 2010. aastal ühtegi marutau-dijuhtumit, kuid tänavu 10. jaanuaril diagnoositi marutaud ühel kährikul Põlvamaal Värska vallas Velna külas, mis jääb um-bes kilomeetri kaugusele Eesti–Vene piirist.
Allikas: BNS, RMK, Pärnu Postimees,
Eesti Jahimeeste Selts
ME T SAK A JA Lembit Maamets: Ei usu väljast maaostjate tulva
www.lemeks.ee
®
nüüd oleme reformiga enam-vähem ühel pool?
Maareformi seadusega seati eesmärgiks muuta omandisuh-teid ehk siis minna üle riigioman-dilt eraomandile.
Kui praeguseks on veel üle 400 000 ha (sellest metsamaad üle 200 000 ha) maa omand määratlemata, ei saa küll öelda, et reform on lõppenud.
See, et täitevvõim on teata-nud kavatsusest see maa vormis-tada riigireserviks ning müüa seda riigivara võõrandamise seaduse alusel ja mitte erasta-da maareformi seaduse alusel, on tegelikult vaid ajakirjandus-lik fiktsioon.
See jääbki fiktsiooniks, kuni seda maareservi reaalselt moo-dustatud ei ole.
Praegune praktika, kus maad kantakse tüki viisi (keskmiselt alla 10 ha) maakatastrisse, see-järel kuulutatakse riigi reserv-maaks ja saadetakse oksjonile, ei ole tõsiseltvõetav.
Asjaolu, et riigil puudub nii ülevaade kui ka visioon tuleva-sest maakasutusest, on pehmelt öeldes lihtsalt kurb.
Mis on olnud Eesti eripära met-samaade turul? Kas see on are-nenud loogiliselt?
Turg toimib alati loogiliselt. Küsimus on pigem selles, kas ot-sused turu mõjutamiseks on ol-nud targad.
Esimene turgu oluliselt mõju-tav otsus oli maade kompensat-sioonihinna määramine. Kuna metsamaa puhul oli see kümme või isegi kümneid kordi madalam maa tegelikust väärtusest, eelis-tasid subjektid loogiliselt maa ta-gastamist selle kompenseerimise-le. Seega tekitati kümned tuhan-ded turuosalised, kellel polnud vähimatki kogemust ja teadmist maaga toimetamiseks. Tekkis tu-gev müügisurve, mis omakorda tõi kaasa vahendajate peo.
Sajandivahetuseks kiskus asi juba kriminaalseks – pettused, võltsimised ja vargused muu-tusid igapäevaseks. Metsamaa-de müügi statistika järgi vahetas aasta jooksul omanikku üle 10% omandis olevatest metsamaa-dest. Aga see oligi turu loogika.
Praegu antakse seni reformi-mata maid üle ka RMK-le (2010.
aasta lõpuks 40 000 ha). RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ütles, et eelkõige tuleb need inventeerida, et selgitada, kui palju on metsamaad.
Kui see väide paika peab, on tegu näitega praegusest asjaaja-misest. Riik annab üle 40 000 ha maad, sisuliselt äriühingule, tead-mata, mida üle anti.
Lähtuvalt maareformi seadu-sest võiks tõepoolest kanda riigi omandisse veel kandmata kait-
Eesti metsamaade müüki pikemat aega jälginud metsamees Lembit Maamets prognoosib, et välismaalaste maaostupiirangute kaotamine suurt muutust ei too, kuid riigi maakasutuspoliitika oleks endiselt hädavajalik.
sealuse maa, kuid õigusvasta-selt võõrandatud reformimata maa üleandmiseks ükskõik kel-lele ei ole seaduslikku alust.
Ainuke võimalus on kas see maa erastada või kanda riigi omandisse reservmaana. Paraku ei leia tänase päevani seadusest, mis alustel riigireserv moodusta-takse ja kuidas seda kasutada.
Kuidas tuleks metsamaad kä-sitleda, kas ta on ikkagi me
maarahva tootmisvahend, mis nüüd suurele turule läheb?
Kindlasti ei ole metsamaa ai-nult tootmisvahend. Kinnisvara-turu teoreetikud räägivad met-samaast kui ühest sensitiivse-mast kinnisvaraliigist.
Uue aja “metsandusteoreeti-kud” väidavad, et mets on raiu-miseks, et metsa kasvatatakse kirvega, ja nimetavad seda jut-tu uueks metsanduslikuks para-digmaks.
Maailmas on aga vähemalt viimased kümme aastat räägi-tud ökosüsteemsest metsama-jandusest, mille eesmärk on tasakaalustatud, ökosüsteemi kõiki väärtusi arvestav majan-damine.
Meie keskkonnakaitsjad ees-otsas ministeeriumiga püüavad ikka veel kramplikult kiskuda punast joont nn majandatava ja kaitstava metsa vahele.
Aga lõppude lõpuks... Tegu on keeruka ökosüsteemi tähtsa osa-ga ning eri arvamused ja edasi-viiv arutelu saavad meie arusaa-mist sellest vaid rikastada.
VIIO AITSAM
T E NDE N T S
1996
-
1997
-
1998
-
1999
-
2000
-
2001
-
2002
-
2003
-
2004
-
2005
-
2006
-
2007
-
2008
-
2009
-
2010
-
Metsamaa keskmised müügihinnadEEK/ha30 000
25 000
20 000
15 000
10 000
Allikas: Lembit Maamets, maa-amet
12
900
11 6
00
14 8
00
13
100
1
3 80
0
1
4 40
0
16
100
1
7 00
0
17 8
00
17 8
00
1
9 50
0
24
400
2
6 12
4
1
9 32
5
22
230
OÜ Metsakorralduse büroo juht Lembit Maamets ütleb, et see on hämmastav, kui segane on Eestis info maakasutusest ja -kasutajatest.
Vajadus kaotada maaostu piirangud välismaa-lastele tuleb eelkõige sellest, et 1. mail 2011 lõpeb Eesti ELiga liitumise lepingus sätestatud üleminekuperiood, mil põllumajandus- ja metsa-maa ostul on kehtinud kitsendused. Teine põhjus on Eesti kokkulepe ühinemisel majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD konventsiooniga. Piirangud lõpevad nii Euroopa majanduspiirkon-na kui OECD liikmesriikide isikutele, ent osaliselt jäävad säilima väikesaartel ja piirilähistel aladel. 1. novembriks 2010 maakatastris registree-ritud 600 000 katastriüksusest (3,9 mln ha) oli maatulundusmaad 379 000 üksust (3,73 mln ha), millest metsamaad 218 000 üksust (1,98 mln ha). Eesti metsamaast (2,2 mln ha) on katastrisse kandmata veidi üle 200 000 ha.
2003–2009 andsid maavalitsused välisriikide kodanikele ja Eesti registreisse kantud juriidilis-tele isikutele kokku 1230 luba 33 500 ha maa-tulundusmaa (sellest u 18 000 ha metsamaad) ostuks. Enamik lube väljastati juriidilistele isikutele (970 luba, 30 800 ha). Välisriikide kodanikele väljastati lubadest viiendik. Loasaajate hulgas oli 25 riigi kodanikke, kõige rohkem Vene kodanikke (81 luba ehk kolmandik, 190 ha, keskmiselt 2,4 ha loa kohta). 2000–2009 on Eestis kinnistuid omandanud 72 välisriigi kodanikud.
Allikas: kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse
seletuskiri e-õiguses
SE ADUSE E LN ÕU
Metsa- ja põllumaade turul reeglid muutuvad
SVEN ARBET
KASE-SPOONIPAKKU
OÜ Valmos ostab
•oksavaba,sirge,tüüka- pakkøalates25cm•hind77–192€/tm (OÜValmoseplatsil)
OÜValmos,Lemmetsaküla,Audruvald,88311Pärnumaa
EeroNõmm,tel5296428
Tel 622 1460, 505 [email protected]
www.metsaliitto.ee
Hea metsaomanik!
OSTAME:
kasvavat metsa, metsamaad,
palki ja paberipuitu, küttepuitu ja
võsa-raiejäätmeid
Metsaomanik!OstaMe:• kasvavametsaraieõigust•metsamaterjali•metsakinnistuid
PakuMe:•headhindateiemetsamaterjalilelaoplatsilvõimetsaservas
• transporditeenust•metsaülestöötamiseteenust
andressildtel53469159
MargusRitsontel5030618
AS Roger Puit ostab jätkuvalt
erametskonna loomise eesmärgil
Helista tel 434 7647, 504 1062Faks 434 7710
TALUMAIDHooli oma metsa tulevikust!
Ostame metsa- ja põllumaad!Metsatervenduse OÜ
Info: tel 509 [email protected]
Lisainfo: 558 3642toomas@estfi rewood.eu
Ostame 30 cm lõhutud märga kaskeOSTAME METSAKINNISTUID
Eesti jaoks võib tolli-maksude kukkumine tähendada puiduhinda-de langust.
Euroopa Liit ja Venemaa leppi-sid 7. detsembril Brüsselis kok-ku, millistel tingimustel on liit nõus Venemaa saamisega maa-ilma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks.
Üks tingimus oli, et kohe pä-rast liikmeks saamist alandab Venemaa puidutolle ja venela-sed olid nõus lahti ütlema ka oma varasemast tollide tõstmi-se kavast.
Põhimõtteliselt võivad nad puidutolle alandada ka varem või üldse nendest loobuda, kir-jutas Soome ajaleht Maaseu-duun Tulevaisuus.
Vahest juba tänavu
Arvatakse, et Venemaa liitu-mine WTOga võib jääda 2011. aasta lõppu. Lepingus on kirjas ka puidutollide maksimumsuu-rused.
Okaspuupuidu tollimaksu (praegu 15 €/m3) puhul on see pool, lehtpuupuidu puhul nel-jandik praegusest tasemest.
Kuuse tollimaks väheneb roh-kem kui männil ja jääb praegu-sest tasemest enam kui poole väiksemaks.
Männipuidu tollimaks langeb pooleni praegusest.
Kasepuidu tollimaks väheneb umbes veerandini, haavapuidu oma alaneb isegi veidi rohkem.
Puidutollide alanemisest või-dab enim Soome metsatööstus, aga ka Rootsi ja, nagu Soome ajaleht ütleb, miks mitte ka Ees-ti metsatööstus.
Metsaomanike sõber Putin
“Arvestades Loode-Venemaa metsaressursi suurust ja selle realiseerimise vajadust, on mõne miljoni tihumeetri okaspuupal-gi, haavapaberipuu ja miks mit-te ka energiapuidu importimine neid toormeks tarbivatele Eesti ettevõtetele ainuvõimalik lahen-
dus,” ütles uudist kommenteeri-des ASi Metsäliitto Eesti juhatu-se liige Enn Sapp.
Naljatamisi võib tema sõnul Venemaa peaministri Vladimir Putinit pidada Eesti ja terve Bal-
tikumi metsaomanike suurimaks sõbraks, kuna Venemaa puidu-tollide tagajärjel on meil metsa-materjal praegu üldist maailma-majanduse olukorda arvestades ülihea hinnaga.
“Venemaa liitumine WTO-ga kõrvaldab viimased tõkked vahepeal soikunud ja parima-tel päevadel kahe miljoni tihu-meetrini küündinud puiduim-pordi teel,” ütles Sapp. “Lihtsus-tatud aritmeetikat arvesse võttes tähendab see puiduturul enami-kule sortimentidele seitsme euro suurust hinnalangust 2012. aas-ta alguses.”
Kui raudtee paraneks
Enn Sapp lisas, et väike segav as-jaolu impordimahtude kasvata-misel võib olla raudtee läbilas-kevõime või õigemini -võime-tus, kuid loodetavasti on selleks ajaks suuremad erimeelsused la-hendatud.
“Töö selle nimel käib ja Koi-dula piirijaama valmimine peaks loodetavasti seniseid pudelikae-lu raudteeliikluses vähendama.
Mõningates tagatubades on viidatud võimalikule väljaveo-kvootide kehtestamisele, mis riigi korrumpeerituse taset ar-vestades on muidugi vesi Vene ametnike (raha)veskile,” ütles Enn Sapp.
ML
METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011 6 T U R G
Okaspuupalkidest on seni oma hinnataseme säilitanud männipalk, olles 63,7 €/tm. Pisut on langenud männi-peenpalgi keskmine hind, püsides praegu 55,8 €/tm.
Kuusepalgile oli juba no-vembris märgata hinnasur-vet, kuid hind on suhteliselt vähe langenud (60,3 €/tm). Kuusepeenpalk on viimasel kuul teinud kõige suurema languse (55,4 €/tm).
Okaspuupalkide müügil tuleb hoolega jälgida enam-nõutavate sortimentide pik-kusi. Hinnavahe võib olla lü-hemate sortimentide kah-juks 5–6 € tihumeetri kohta.
Ka paberipuidu hinnad on olnud kerges langus-trendis, kuigi suurt kukku-mist pole toimunud. Kesk-miselt on hinnad kukku-nud 1–1,6%, jäädes män-ni- ja kuusepaberipuidul pi-dama 40,7 €/tm ja kasepa-beripuidul 42,4 €/tm. Ain-sana on pisut tõusnud haa-vapaberipuit, mille keskmi-ne hind on 28,8 €/tm.
3m küttepuidu hind on viimase aastaga kallinenud enam kui veerandi, aga prae-guseks on hind stabiliseeru-nud, kõikudes kuude lõikes pisut siia- ja sinnapoole. Vii-mase kvartaliga võrreldes on ta kallinenud 1%. Konjunk-tuuriinstituudi hinnastatisti-tika alusel on hind jõudnud 25,5 €/tm, olles Erametsa-keskuse hinnastatistikas too-dust 1,5 € kõrgem.
Pisut teistmoodi on käi-tunud hakkpuidu hind. Aastaga on see kallinenud vähem kui saagimata küt-tepuit (13%), kuid viimase kvartaliga kallines ligi 10%. Ja seda vaatamata asjaolu-le, et tänavune talv on peh-mem kui eelmine.
Kuni protsendi on eelmi-se kuuga võrreldes odavne-nud lepahalud, kuid näib, et nad on saavutamas hin-da, kuhu mõneks ajaks pida-ma jääda. Märgadel halgudel oleks see 30 €/rm ja kuivadel 40 €/rm.
HEIKI HEPNER
HINNAK A JA
Puidu hinna muutused aasta jooksulSortiment 31.12.2009 31.03.2010 30.06.2010 30.09.2010 31.12.2010
Männipalk 59,4 61,5 62,0 62,8 63,7 Männipeenpalk 45,4 51,0 52,9 54,4 55,8 Kuusepalk 55,4 58,6 59,8 60,5 60,3 Kuusepeenpalk 45,4 48,4 54,5 54,8 55,4 Kasepakk 55,4 61,0 61,0 62,2 64,8 Kasepalk 43,1 45,4 48,1 52,5 53,2 Haavapalk 32,4 31,3 33,2 34,7 36,8 Lepapalk 26,8 26,8 33,2 37,1 37,4 Lepapeenpalk 24,3 24,3 26,8 28,8 28,8 Männipaberipuit 31,7 34,3 37,9 41,2 40,7 Kuusepaberipuit 31,7 34,3 37,9 41,2 40,7 Kasepaberipuit 34,0 39,1 41,7 43,0 42,4 Haavapaberipuit 27,2 27,0 29,9 28,2 28,8 Küttepuit 19,0 19,8 21,0 23,7 24,0
*Märgitud on puidu hinnad lõpplaos.*Hinnastatistika aluseks on Stora Enso Eesti, Metsäliitto Eesti, Tofta-ni, UPM-Kymmene Foresti, Grundar Puidu ja ettevõtetest Keskühis-tule Eramets pakutud lõpplaohindade aritmeetilised keskmised.
Allikas: Heiki Hepner, Erametsakeskus
E E S T I SE IS
Venemaa on sunnitud puidutolle alandama
Talve taluv võsalõikurDetsembri lõpus tutvusid Vändra metsaühingu liikmed oma õppepäeval võsalõikuri-ga, mis uudse lahenduse tõt-tu kannatab välja ka suures lumes tegutsemise.
Lõikurit demonstreeris Var-di erametsaseltsi esimees Taavi Ehrpais, kes koos teiste metsa-meestega on seda riista metsa-tööl n-ö testinud. Tegu on uue tootega, mis Eestis alles müü-gile tulemas. Tootjal on huvi saada praktikutelt tagasisidet.
“Justkui on pandud kokku võsaniitja ja kettsaag,” kir-jeldas Taavi Ehrpais toodet, mille plusse tema sõnul laseb just lumerohke mets näidata sellega, et lõiketera “vars” on paindlik ja seadme mootor on kasutajal seljas – ei ole ohtu, et lumi seda ummistaks.
Ehrpais ütles, et ta ise lõikab tavaliselt üle oma pea kõrgust võsa kettsaega, kuna tavaline võsaniitja on selleks liiga koh-makas. Aga kettsaega sellise võsa lõikamine vaevab selga ja on ohtlik, ilma turvapüksteta ei tohiks seda üldse teha. Uus võsalõikur võimaldab sellist võsa maha võtta hoopis muga-vamalt ja ohutumalt.
Uue võsalõikuri (toote ametlik nimetus on valgus-tusraie abivahend) pluss on veel see, et rakmed ja lisa-seadeldis (vt pilti) võimalda-vad töötada nõnda, et õlad ja käed ei ole pinge all.
Üheks miinuseks pidas Taavi Ehrpais suhteliselt väi-kest mootorit (35 kuubikut), mis “jääb lahjaks jämedama-te tüvede jaoks”.
Näiteks harvesteri eest võsa lõikamiseks on uus riist Ehrpaisi sõnul aga asenda-matult hea.
Vardi mehed on kogenud ka seda, et lõikuriga on mu-gav teha kasvavate puude laa-simist.
ML
Vene puit on taas lähenemas meie turule. Selleks eeldused loonud Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtu-misel oli kohal ka president Dmitri Medvedev.
AFP/SCANPIX
Taavi Ehrpais uue tööriistaga.
VIIO AITSAM
tähendada puiduhinda-
WTO liikmeks.
Venemaa puidutolle ja venela-
või üldse nendest loobuda, kir-jutas Soome ajaleht Maaseu-
Arvatakse, et Venemaa liitu-
jandik praegusest tasemest.
väiksemaks.
tel 5354 1618, www.haket.ee
Ostame kasvavat metsa, metsakinnistuid, raieõigusi, metsamaterjali.
metsa ülestöötamine.
Balcas Eesti AS ostab
KUUSE- ja MÄNNIPALKIInfo: Vaida, Harjumaa
tel 603 5282 e-post [email protected]
Ostame kasvavat metsa ja metsamaad
(ka raiutud ja riigi hüpoteegiga)
tel 443 6670, 504 1066e-post [email protected]
METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011 A R V A M U S 7
Olen kuulnud, et osa puuraidu-ritest pidid enne puu langeta-mist palve lugema ja luba või andestust küsima. Kuidas seda teha ja mida peaks ütlema?
Metsalehe lugeja
Puude ja metsa tänamine ja pa-lumine on väga isiklik asi. Pä-rineb kunagisest looduseusust, kus oldi veendunud, et loodus, sealhulgas mets ja puud on hin-gestatud. Nende poole pöördu-ti usus, et nad kuidagiviisi mõ-
jutavad ka meie saatust. See toe-tus ürgsele põhimõttele “kuidas sina mulle, nõnda mina sulle”. See on üks ürgne ja inimlik loo-dusesse ja üldse ümbritsevasse suhtumise printsiip.
Praegu elame ju teisel ajastul ning päris samamoodi ei tunne ega mõtle.
Aga midagi sellisest suhtumi-sest on vist siiski alles. Ja häbe-neda pole siin midagi. Kui meie
päevil puid või metsa tänad või palud, peab see lähtuma ikka si-nust endast. Kui tunned vaja-dust, siis teed seda. Üksikasja-likku õpetust anda minu arust ei saa ega tohigi.
Pöördumine võib olla sõnatu. Võib ka midagi sõnada, aga iga kord veidi isemoodi, nii kuidas tunne on, peaasi et pöördumine on siiras ja vahetu.
Näiteks kui käin lapselastega metsas jõulukuuske toomas, siis enne raiumist palume luba, se-letame, miks meil on seda vaja teha, otsime puuga lepitust.
*Toimetusse on jõudnud ka pi-kem vastus Mari-Ann Remmelilt, kes on hiie sõber 2010 ja Kirjan-dusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur. See ilmub järgmi-ses Metsalehes.
www.eremka.ee
Janek Jõesaar tel 511 8348Meelis Meigo, tel 5343 1486
Niidu 17, Pärnu 80010
Metsakinnistute ostmine!Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!Ostame kasvava metsa raieõigust!Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!Pakume raie- ja kokkuveo teenust!Aitame korraldada metsamaterjali transporti!
Eestis on olnud aegu, mil erakonnad oma valimisplatvormides metsast ei rääkinud. Nüüd on olukord muutunud. Inimesed, kes metsanduse maine pärast mures, võivad rõõmustada, sest mingi nihe on toimunud. Vähemalt on poliitikud märganud, et metsandus on valdkond, millega tuleb arvestada.
Ühelt erakonnalt leiab küll ka sõnastuse, mis hämmastab. Nimelt on öeldud, kuidas kavatsetakse metsaomanikelt “met-sade vastutustundlikku haldamist, ressursside efektiivset, kuid jätkusuutlikku kasutamist” nõuda. Kas koostöö, teavitus, usal-dus, usk inimeste endi mõistusesse on maa pealt kadunud?
Teine näide on teisest erakonnast, kes lubab üle vaadata ja korrigeerida riigimetsa raieplaanid vastavalt kasvukohatüüpi-dele, sanitaarseisundile jne. Nii suurt metsanduslikku spetsii-fikat ei oleks osanud poliitikutelt oodatagi...
Üldiselt võiks valimislubaduste metsanduslik osa metsa-rahvale huvi pakkuda. Näiteks metsaomanike maksustamise tuleviku kohta leiab vähemalt neli varianti.
Ühed lubavad muuta maksustamise korda nii, et metsamaa maks seotakse metsa vanusega – noorema metsa pealt vähem maksu ja vanema pealt rohkem.
Teistele meeldivad just FIEdest metsaomanikud, keda tea-tavasti on metsaomanikkonnast ligikaudu 1,5 protsenti ja kel-lel on eelmisest valimisajast üks tulumaksuvabastus. Nendele lubatakse võimalust müüa kolme aasta jooksul tulumaksuva-balt kuni 135 000 krooni eest oma metsamaterjali.
Kolmandad lubavad võimalust metsa müügi korral arvata maksustatavast tulust maha kolme müügijärgse aasta kulud.
Neljandad lubavad alandada kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali müügist saadud tulu tulumaksumäära viiele protsendile.
See on juba valik, eks ole?Muide on lubaduste seas ka maaeluministeerium.Üks erakondadest lubab aga näiteks ja-
hiseadust mitte muuta. Arvestades, mil-line terav pinge uue jahiseaduse pärast praegu üleval, on muidugi kaval ka-sutada eelnõu ka valimisvankris. Kui siht on hääli püüda, oleks aga kava-lam olnud astuda maaomanike poo-lele, keda on palju rohkem...
Nüüd te ütlete, et mis keeruta-mine see on, kui erakonna nimesid pole märgitud.
Meelega ei märkinud, et igaüks saaks ise vaadata. Sest valimiste kohta, eriti valimiseelse aja kohta saab ütelda küll, et jama või tsir-kus, aga valimise töö ise on te-gelikult... väga tõsine asi.
Lubaduste aeg
Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval
Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: [email protected]
Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: [email protected]
Uuest jahiseadusest tuleks rohkem kasu, kui jahimehed ja maa-omanikud selleks koos valmistuks.
Viimasel ajal tekitab palju kõne-ainet uus jahiseadus. Selle eel-nõu on kaasa toonud suuri pin-geid. On neidki, kes arvavad, et senine, alates 2003. aastast keh-tiv seadus peaks alles jääma.
See on olnud uluki- ja jahi-mehesõbralik seadus, aga aja-le jalgu jäänud, kuna selles on kehvasti reguleeritud maaoma-nike ja jahimeeste suhted. Pai-gas ei ole jahimaa kasutamise tingimused (tasud) ning uluki-kahjustuste hindamise ja kom-penseerimise kord.
Olud on muutunud
Oleme olukorras, kus muutu-nud on nii jahindus, ulukite seis kui ka maakasutus. Jahinduses on vähenenud salaküttimine ja paranenud jahikultuur, jahieeti-kast peetakse lugu.
Ulukitele on loodus viimastel aastatel, välja arvatud eelmine talv, olnud lausa hellitav ja nende populatsioonid on heas seisus.
Aastaid õige peremeheta ol-nud maad ja metsad on saanud endale omanikud, kelle tegevus
on ELi toetuste abil meie loodus-pilti juba kõvasti muutnud. Kena on vaadata korralikult haritud põlde, puhastatud kuivendus-kraave ja hooldatud metsa.
Aktiivse põllumajandustege-vuse ning metsade raie ja noo-rendike tekkega on loodud aga ka ulukitele senisest soodsam söödabaas. See on medali teine külg, mis maaomanike meelest ei ole enam sugugi nii ilus.
Metsaalune uputab, siga tuh-nib viljapõllus ja põder koorib metsanoorendikke. Maaomanik näeb esimese süüdlasena jahi-meest, kes tema meelest ei küti loomi piisavalt. Tihti pöördub omanik siis kaebekirjaga kesk-konnaametisse, näitamata üles huvi koostööks jahimeestega.
Aga jahimees ei ole turvamees, kelle põhitegevuseks maaomani-ku vara kaitsta. Jahimehe roll ulu-kite arvukuse reguleerimisel on ka üldse väiksem, kui maaomani-kud ette kujutavad – valdavalt on reguleerija loodus ise.
Oleks mõeldamatu mõnele loomaliigile lihtsalt sõda kuulu-
tada, kuna kusagil peavad ikka ju ka metsloomad elada saama.
Maaomanikele soovitan kõi-gepealt oma valdused üle vaada-ta. Esiteks selle pilguga, kas kee-lata või lubada oma maal jahti, ja teiseks ka sellega, kas võsas-tunud kraavikaldad ja teetruu-bid on ikka võsast puhtad, et kobras ei saaks ennast sinna sis-se seada.
Metsanoorendikke saab kaits-ta tarandikega või peletusvahen-ditega. Teatud puhkudel võib kasu olla isegi sellest, kui palga-ta metsloomi peletama näiteks kohalikke töötuid.
Nii maaomanikel kui jahi-meestel tasub meeles pidada, et kui maaomanik saab suure-ma õiguse oma maal väikeulu-kite jahti korraldada, peab see jaht ikkagi käima jahiseaduse ja -eeskirja järgi. Kui maaomanik ise jahti peab, peab tal olema ja-hitunnistus ja relvaluba.
Liikumas on võimalik seadu-separandus, kus soov, et metssi-
ga ja metskits nimetataks suur-ulukitest väikeulukiteks.
Sellega kaoks nendele uluki-tele küttimispiirangud, mis võib kitse ja metssea populatsiooni ohtu seada. Maaomanike soov hakata omal maal ise jahti kor-raldama ei tohiks aga meie ulu-kipopulatsiooni kahjustada.
Jahindusnõukogu aitaks
Uuele seadusele mõteldes tuleks minu arvates taastada maakond-likud jahindusnõukogud, kuhu peaks kuuluma kohalike jahi-meeste esindus, keskkonnaame-ti jahindusspetsialist ning maa- ja metsaomanike esindajad.
Koos saaks läbi arutada kit-saskohad, üle vaadata võimali-kud kahjustuspiirkonnad, kind-laks määrata ulukite laskmise limiidid. See eeldaks ka tõhu-samat ulukiloendust, mis prae-gu on küll suuresti pliiatsist väl-ja imetud. Nõukogu töö korral-damiseks oleks vaja koordinaa-torit ja ressurssi, mis võiks kuju-neda osapoolte panustest.
Ka kahjustuste korvamisel pooldan ikkagi nn kindlustusfon-di varianti. Fondi panustaks nii maaomanikud, jahimehed kui riik. Vaja oleks moodustada ka sõltumatu ekspertkomisjon, kes suudaks kahjustusi jms hinnata.
Tehkem rohkem koostööd!
Vaidluste asemele koostööTOOMAS
KAUN
Võrumaa Jahimeeste
Seltsi juhatuse aseesimees
Mida puule enne raiumist ütelda?
Oleme olukorras, kus muutunud on nii jahindus, ulukite seis kui ka maakasutus.
Looduslik pühapaik Ilumäe hiieniinepuu.
VASTABHENDRIK
RELVE
puude tundja
HEIKI MAIBERG
Künnapuu
Lehtpealt sile,üks poolteisest 1–2 cm lühem, külgroodudest hargneb mõni üksik
Võrsednoorelt karvased, hiljem paljad
Viliripsmelise servaga, pikema raoga
Võrarippuvad võrsed
Koorketendav
METSALEHT Nr 1 (132) 27. jaanuar 2011 8 K O G E M U S
KUIDA S E RI S TADA
Vasyl Protsiv
Vasyl Protsiv 516 5190
Ajakiri Eesti Loodus kuulutas tänavuseks aasta puuks jalaka koos künnapuuga. Nende puude kasvukohad on Eestis enamasti põlluks üles haritud.
Künnapuu (Ulmus laevis) ja ha-rilik jalakas (Ulmus glabra) kan-navad ühist perekonnanime ning kuuluvad seega ühte pere-konda.
Nagu pereliikmetel ikka, on neil nii sarnasusi kui erinevusi. Mõlemad soovivad kasvuks vil-jakat huumusrikast mulda. Kün-napuu on mullaviljakuse suhtes vähenõudlikum, kuid mulla niis-kuse suhtes nõudlikum. Künna-puud võib kasvamas leida jõe-lammidel ja lodudes ning ta ta-lub üleujutusi.
Heades kasvutingimustes või-vad mõlema liigi parimad esinda-jad meie oludes kasvada kuni 31 meetri kõrguseks. Mõlemad on pikaealised – 150aastased puud pole haruldus. Mõlemad on kül-makindlad ja taluvad varju, kas-vavad nii laialehistes kui ka okas-puu-lehtpuu segametsades, on sageli segus teiste puuliikidega.
Metsaregistri andmetel on meil künnapuu enamusega metsi 21 ha ja jalaka enamuse-ga metsi 114 ha. Väike kasvu-pind on tingitud inimese huvist viljakat maad hoopis põllumaa-na kasutada. Mõneti võib seetõt-tu öelda, et jalakas ja künnapuu on meil minevikupuud.
Tahavad ettekasvatamist
Nii jalakale kui künnapuule on iseloomulik, et valminud ja va-risenud viljad kaotavad kiiresti idanevuse. Seetõttu ei saa loota heale seemnelisele uuenemisele. Küll aga võib korjata vilju ja kas-
vatada istutamiseks taimi taim-las-puukoolis ette. Taimekasva-taja peab olema kiire, kui esime-sed jalaka-künnapuu viljad juba varisevad. Need külvatakse taim-las ettevalmistatud peenardele.
Seemneaastal on idanevus hea. Külvinormiks võiks ar-vestada jalakal 4 ja künnapuul 6 grammi vilju külvirea jooks-va meetri kohta. Külvid kaetak-se õhukese mullakihi või külvi-laudadega, et hoida niiskust. Kui vihma pole, tuleb külvi kasta. Külvilaudasid eemaldades peab
olema väga valvas, et tõusmeid mitte kahjustada.
Künnapuuseeme tärkab lau-saliselt paari nädala pärast, jala-kakülvist ilmuvad üksikud tõus-med, enamik neist tärkab keva-de jooksul.
Esimeseks sügiseks on kün-napuutaimed keskmiselt vak-sa pikkused, mõned kõrgemad-ki ja hea hoolduse korral on väl-jatulek külvirea jooksvalt meet-rilt kuni 50 taime. Metsa istuta-miseks on selline taim veel liiga väike ja nõrk.
Järgmisel kevadel võib kasva-nud seemikud hõredamalt ümber istutada lehtpuule sobiva seaduga (20x30 cm). Koolitamisel tuleks pikki juuri kärpida, et moodus-tuks kompaktne juurekava.
Metsa istutamiseks on sobi-vaim 2–3aastane istik. Kuna mõ-lemal puul on üsna suur juures-tik, ei ole istutustöö kerge. Sa-mas on märgatud, et kui juured saab korralikult mulda, on tai-mede kasvamaminek väga hea.
Esialgu kiire kasv
Metsa kultiveerimiseks sobivad jalakas ja künnapuu segus teis-te liikidega (saar, vaher, pärn jt) või puhtkultuurina, istutussea-duga 2x2,5 m või hõredamalt (kuni 2000 taime hektarile).
Künnapuud on 1960. aasta-tel kasvatatud Luua puukoolis. Sealsetest taimedest on rajatud metsakultuure nii puhtkultuuri-na kui ka segus saare ja vahtra-ga. 30aastases segukultuuris oli künnapuu ja saare keskmiseks kõrguseks 17 m, vahtral 16,5 m. Keskmine rinnasdiameeter oli suurim künnapuul (20 cm) ja väikseim vahtral (15 cm).
Teada on, et künnapuu on noorelt kiirekasvuline, vane-
maks saades kasv aeglustub. See liik sobib hästi väheväär-tuslike lehtpuunoorendike re-konstrueerimiseks, kuna talub küllaltki hästi varju. Istutada tu-leks taimi siis grupiti või korido-ridesse.
Luual tehtud katsekultuur näitas, et hea hoolduse kor-ral saavad kultiveeritud künna-puud, saared ja vahtrad kasuta-da oma noore ea kiire kasvu ee-list ja hõivata kasvuruumi hal-lilt lepalt.
Hea hooldus tähendab, et kultuuri rajajal tuleks leppa tõr-juda. Kui kultiveeritud puud saa-vad hea kasvuruumi kiiresti, on nad 10–13 aasta pärast alal va-litsevateks liikideks.
Paraku on metsloomad istu-tatud kõvalehtpuutaimede järe-
le maiad. Kalleim ulukitõrjeviis on aia ehitus metsakultuuri üm-ber, odavaim repellentide (ulu-kite tõrje vahend) kasutamine. Häid tulemusi on saadud repel-lendiga Cervacol, millega töö-deldakse lehtpuutaimi hilissü-gisel. Cervacoli ei tohi taimele määrida liiga paksult, see läm-mataks kasvupungad.
Kõvalehtpuude haigustest on tuntuim jalakasurm, mis tabab rohkem jalakat ja vähem künna-puud. Haigusele on iseloomulik lehtede, võrsete ja okste kuivami-ne. Nakatunud puu ei sure kohe, vaid võra hõreneb aegamisi.
Haigus kahjustab eri eas puid, kuid suuremat kahju teeb vane-maealistele jalakatele. Teadlaste hinnangul on Eestis karta uue ja endisest kurjema jalakasurma kahjustust.
Pargijalakate tuntud kahjus-taja on veel puidu lagunemist põhjustav seen soomustorik.
Jalaka ja künnapuu taimede taimlahaigusi on meil seni liiga vähe uuritud.
Puit on hinnas
Nad mõlemad on arvatud kõ-valehtpuude hulka ehk siis on puud, kelle puit on tugev – kõva, raske, sitke ja hästi töödeldav.
Seda puitu kasutatakse mööblitööstuses ja masinaehi-tuses. Künnapuu on tuntud ka loogapuu nime all, vanasti val-mistati temast lookasid, vank-reid ja regesid. Kuna künnapuu on väga vastupidav ka vesiehi-tistes, on ta puitu kasutatud sil-lapostide valmistamiseks.
Samas on nii jalakas kui kün-napuu head meetaimed. Aeda-des ja parkides pakub silmailu hariliku jalaka leinavorm. Vane-mate leinajalakate alla on mõnes aias kujundatud minilehtlaid.
EDA TETLOV
Aasta puu tiitli said kaks sugulast
ripsmelise servaga, pikema
rippuvad võrsed
ketendav
Jalakas
Lehtpealt kare,veidi ebasüm-meetriline, paljud külgrood hargnevad
Võrsedkaetud mustjaspruunide karva-dega
Vilisileda servaga, suurem
Võran-ö pitsiline
Koorvanemas eas rõmeline (konarustega)
Künnapuu
külgroodudest
Mõlemad on tuultolmlevad, õitsevad enne lehtimist aprillis-mais. Viljad valmivad juuni II–III dekaadil. Seemneaastad korduvad 1–3 aasta järel. Mõlemad uuenevad kännu-, harvem juurevõsust.
Jalakas vaatab päikest.
Härmas maastik künnapuuga.
Jalaka kindel tunnus on kare leht. Kui künnapuu lehte käega katsuda, on see pealt täiesti sile.
Eda Tetlov
VAHUR SIIMON ARNE ADER
Allikas: infovoldik “Kõvalehtpuude viljad ja taimed”