loomad ja maanteed eestis, probleemid ja lahendused. lauri ... · • kahepaiksed ja roomajad •...

5/13/2010

1

Ettekanne seminaril "Loomad ja maanteed Eestis, probleemid ja lahendused. Juhendi tutvustus.“ 12. mai 2010, Tallinn

Loomad ja maanteed Eestis,

probleemid ja lahendused

Lauri Klein


• Mis? – Transpordivõrgustik � Rohevõrgustik– Autoliiklus � Loomade liikumine– Juhend, et mõlemad saaks säilida

• Miks?– Alalhoiu ja jätkusuutlikkuse eesmärgil– Heaolu ja mugavuste tõstmise tasakaaluks– Seadustest tulenevalt

• Kuidas?– Planeerides, projekteerides, rakendades, hooldades,

seirates ja kasutades juhendi järgselt


Liikide arv:

Liigirühm

Regist-

reeritud

Päris-

maised Ohus

Kaitse-

alused

Teedel

hukku-

nud

Imetajad 70 65 7 21 24

Linnud 372 221 74 116 40

Kahe-

paiksed 11 10 4 11 3

Roomajad 5 5 1 5 4

Mis? Loomaliigid


Mis? Liigikaitse, ohustatus

• Punase nimestiku kategooriad: • RE – Eestis hävinud (Regionally extinct)• CR – Äärmiselt ohustatud (Critically endangered)• EN – Eriti ohustatud (Endangered)• VU – Ohualtid (Vulnerable)• NT – Ohulähedased (Near threatened)


Mis? Liigikaitse, seadused

• EL Loodusdirektiiv:

– Lisa II: EL tähtsusega liigid, kes vajavad ranget kaitset läbi nn Natura 2000 alade määramise

– Lisa IV: EL tähtsusega liigid, kes vajavad ranget kaitset loodusliku levila piires

• Looduskaitseseadus: § 46. Liikide kaitsekategooriad

– I kaitsekategooriasse arvatakse:1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena;2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.

– II kaitsekategooriasse arvatakse:1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel;2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.

– III kaitsekategooriasse arvatakse:1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka;2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.


• Inimesi Eestis: ~ 1,3 miljonit• Autosid Eestis: ~ 0,6 miljonit

• Maanteid Eestis: ~ 58 tuhat km,~ 1,3% maismaast

• põhi- ja tugimaanteed koos kahekilomeetrise mõjutsooniga:~ 8 tuhat km2, ~ 18% maismaast

Võrdluseks:

• Metskitsi ~ 50-100 000• Metssigu ~ 20-30 000• Kopraid ~ 20 000• Põtru ~ 12 000• Punahirvi ~ 3 000• Saarmaid ~ 1 700• Ilveseid ~ 800• Karusid ~ 700• Hunte ~ 100-200

• Kaitsealad kokku: ~ 18% maismaast• Rohevõrgustik kokku: ~ 56% maismaast• Sh metsavõrgustik: ~ 34% maismaast

Mis? Arvukus

5/13/2010

2


Eesti teedevõrgustik koos kahe kilomeetrise mõjutsooniga

Mis? Teedevõrgustik


Eesti põhi- ja tugimaanteed loodusmaastike taustal

Mis? Teedevõrgustik


Eesti maakonnatasandi teemaplaneering -rohevõrgustik

Mis? Rohevõrgustik


Eesti põhi- ja tugimaanteede võrgustik ja rohevõrgus tik ning leevendusmeetmeid vajavad lõigud

Mis? Võrgustikud


• EL Loodusdirektiiv (Artikkel 3): Natura 2000 nime all tuleb asutada Euroopa loodushoiualade SIDUSSIDUS ökoloogiline võrgustik

• LK seadus: § 52. Rändeteede kaitse– (1) Ehitamisel tuleb tagada kaitsealuste liikide isendit ele võimalikult ohutud elu- ja

liikumistingimused. – (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus kehtesta da keskkonnaministri

ettepanekul ajutisi liiklemispiiranguid loomade rändeteede kai tseks.• Planeerimisseadus:

– § 6. Üleriigiline planeering (2) Üleriigilise planeeringu ülesanded on: säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustikroheline võrgustik ) aluste kujundamine.

– § 7. Maakonnaplaneering (3) Maakonnaplaneeringu ülesanded on: säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatudarvestamine planeeringu koostamisel; loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustikurohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine.

– § 8. Üldplaneering (3) Üldplaneeringu ülesanded on: kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengutingimuste seadmine; rohelise võrgustikurohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine.



• Euroopa ühenduste nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta ja direktiivi 97/11/EÜ (millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ) artikli 2 kohaselt võtavad liikmesriigid kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne loa andmist hinnatakse muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu keskkonda oluliselt mõjutada võivaid projekte . Sellised projektid on määratletud artiklis 4 ja direktiivi lisas II p 10 - infrastruktuuri projektid, d) teede, sadamate, kaasa arvatud kalasadamad, ja lennuväljade ehitamine.

– Artikkel 3 kohaselt täpsustakse keskkonnamõju hindamisel projekti otsene ja kaudne mõju muu hulgas inimestele, loomastikule ja taimestikule ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid sobival viisil ning asjaolude ning artiklite 4-11 kohaselt.

– Artikkel 5 lõige 2 järgi keskkonnamõju hindamisel peab arendaja esitama teavet muu hulgas olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamisek s ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldust.

• Ühtekuuluvusfondi kasutamise kavast:– Transpordi infrastruktuuri keskkonnamõju hindamine katab biosfääri ga (taimestik,

linnustik, loomastik, kalad), hüdrosfääriga (põhjavesi, mered) ja atmosfääriga (õhusaaste) seotud aspekte, millel on vastavalt projekti tehnilistele lahendustele erinev tähtsus.

– Keskkonnamõju hindamise käigus arvestatakse järgmisi riiklikke keskkonnapoliitika üldpõhimõtteid:

• garanteerida Eestile omaste looma- ja taimeliikide elujõulisus , looduslike koosluste ja maastike püsivus;

• teha keskkonnakaitset puudutavaid otsuseid sellise informatsiooni põhjal, mis on kõrge kvaliteediga, kättesaadav kõigile ja kontrollitav kõigi poolt, mis vastab Eesti õigusaktidele ja ratifitseeritud rahvusvahelistele konventsioonidele.


5/13/2010

3


• Eesmärk:– Luua ametlik alus loomaläbipääsude rakendussüsteemile Eestis

ja lihtsustada Maanteeameti haldusalas ulukite ning kahepaiksete vältimis-, leevendus- ja kompenseerimismeetmete planeerimist, projekteerimist, rajamist, hooldamist, seiret ja kasutamist Eesti maanteedel.

• Ülesanded:– Tutvustada ja selgitada maanteevõrgustiku ja liikluse mõjusid

loomastikule;– Tuua positiivseid ja negatiivseid näiteid maailmast ja Eestist;– Käsitleda kogu problemaatikat komplekssete lahendustena,

alates planeerimisest ja projekteerimisest läbi mõjuhindamise kuni hoolduse ja seireni;

– Kirjeldada meetmete tehnilisi lahendusi võimalikult näitlikult, aga ka sihtliikide kaudu;

– Anda hinnanguid meetmete maksumuse ja tasuvuse kohta;– Käsitleda eraldi maanteeliiklusega seonduvaid aspekte.

Juhendi eesmärk ja ülesanded


• Üldosa:– Transpordi infrastruktuuri mõju elusloodusele– Probleemid ja lahendused Euroopas ja mujal maailmas

• Tehniline osa:– Transpordi infrastruktuuri loodussõbralik planeerimine, keskkonnamõjude hindamine ja

komplekslahendused– Vältimis-, leevendus-, kompenseerimismeetmed: rajamine, hooldamine ja seire

• Sõralised• Suurkiskjad• Poolveelised imetajad• Väikekiskjad• Jänesed ja pisiimetajad• Nahkhiired• Kahepaiksed ja roomajad• Linnud, mitte-värvulised• Linnud, värvulised• Selgrootud

– Meetmete tehnilised lahendused ja olulisimad ehituslikud aspektid– Majanduslikud aspektid, tasuvus

• Loodust säästev liiklemine ja nõuanded sõidukijuhtidele• Kasutatud kirjandus• LISAD

Juhendi sisukord


Miks? Probleemid

15 5

2 2

4

3

Maanteede otsesed mõjud saab jagada viide suurde rühma: 1. Looduslike elupaikade kadu2. Barjääriefekt3. Loomade hukkumine teedel4. Häirimine ja saaste5. Teede ja teeservade ökoloogiline servaefekt (piki teid ja teekoridoris levivad inimasustus ja võõrliigid).

Joonis nr 3.2 trükisest “Habitat Fragmentation due to Transportation Infrastructure. Wildlife and Traffic. A European Handbook for Identifying Conflicts and Designing Solutions”


Barjääriefekt ja Barjääriefekt ja killustuminekillustumine::

Miks? Probleemid

Joonis 7. raamatust “Nature across motorways”


Miks? Probleemid

2009. aasta:

Põtradega juhtus 214 õnnetust, metskitsedega 2343, metssigadega 249. Suurkiskjatest jäi auto ette 5 ilvest ja 1 hunt. 8 õnnetuses oli osaliseks toonekurg.

Põtradega juhtus õnnetusi kõige rohkem mais ja septembris (30), juulis (28) ning juunis (26); metskitsedega novembris (278), mais (253) ning oktoobris (250); metssigadega oktoobris (46) ja novembris (36). Kõige õnnetusterohkem oli aasta viimane kvartal – 1022 teadet.

Foto: Lauri Klein


Põhja-Eestis planeeritud või planeeritavad ökodukti d

Kuidas? Planeerimine ja KMH

5/13/2010

4


Vajalikud tööetapid/kaasamine:

Kuidas? Rakendamine

1. Teelõigu elustiku eeluuring (kui puuduvad ohupassid, siis iga kilomeetri jaoks pass, kui passid olemas, aga üle 5 aasta vanad, siis uuendus. Kui uus teelõik siis elustiku uuring alal ja meetmete planeering järjestuses: vältimis-, leevendus-, kompensatsioonimeetmed). Uuringu teostavad elustiku eksperdid.

2. Eeluuringu tulemuste analüüs ja eelprojekti jaoks vajalike meetmete hindamine eelprojekti KMH käigus, seejuures NB!!! Mõjud loomastikule peavad omama sama kaalu kui sots-majanduslikud mõjud kokku, mitte vaid üks komponent. Alati tuleb lähtuda printsiipidest: olemasoleva, juba looduselt võetud ala rekonstrueerimine on alati odavam kui uue rajamine. Kuludesse tuleb arvestada kõigi ökosüsteemi teenuste hinnad.

3. Meetmete integreerimine projektlahendusse, sh kompensatsioonimeetmed ja arvestades seejuures vähima keskkonnamõju ja suurima arvu liikide leevendamisega. Vajalik elustikueksperdi kooskõlastus.

4. Meetmete tehniline täpsustamine tehnilises projektis , sh kompensatsioonimeetmed. Vajalik elustikueksperdi kooskõlastus.

5. Meetmete rajamine ehituse või rekonstruktsiooni käigus, NB! Väga oluline on järelevalve ja kriitiline järelevalvaja pädevus elustiku osas. Kui see on madal on vaja ka siin elustikueksperte kaasata.

6. Meetmete seire: lihtsamad võtted hooldajate poolt ja keerulisemad elustikuekspertide poolt.7. Meetmete hooldus. Hooldustööde planeerimisel ja hoolduskava koostamisel vajalik kooskõlastus

elustikueksperdiga.


Rakendatavate meetmete tüübid:

Kuidas? Meetmed

Põhimõtteline skeem: A. Killustumine; B. Vältimine; C. Leevendamine; D. Kompenseerimine.

Joonis 4.1 trükisest “Habitat Fragmentation due to Transportation Infras tructure. Wildlife and Traffic. A European Handbook for Identifying Confli cts and Designing Solutions”


Juhendis käsitletavate meetmete loend:

Kuidas? Meetmed

� maastikuühendus� ökodukt� kombineeritud ökodukt-viadukt� köistee� viadukt� sillapikendus� suurtunnel� kombineeritud suurtunnel� väiketunnel� kombineeritud väikesild� kallasrajaga sillaalune� konnatunnel� tarakatkestus� ulukitara� konnatara� haljastusaspektid� kraavitusaspektid


maastikuühendus ja ökodukt

Kuidas? Meetmed

Joonis 22 trükisest: Eläinten kulkujärjestelut tiea lueen poikki. Seija Väre, Marjaana Huhta, Anne Martin Foto 20. raamatust “Nature across

motorways”. Ökodukt Hollandis.

Foto 1.2 trükisest “Habitat Fragmentation…” . Ökodukt Prantsusmaal, kiirteel A36. Photo by J.Carsignol

Foto 7.11 trükisest “Habitat Fragmentation …” . 50m lai ökodukt Lõuna-Saksamaal. Photo by V.Keller


maastikuühendus ja ökodukt

Kuidas? Meetmed

Ökodukt Belgia ja Hollandi piiril. Fotod: Lauri Klein.


Viadukt ja sillapikendus

Kuidas? Meetmed

Joonis 24 trükisest: Eläinten kulkujärjestelut tiealueen poikki. Seija Väre, Marjaana Huhta, Anne Martin

Foto 13 trükisest: Eläinten kulkujärjestelut tiealu een poikki. Seija Väre, Marjaana Huhta, Anne Martin. Suursõrali ste viadukt mõõtudega 165m x 7m.

Foto 43. raamatust “Nature across motorways”. Ökodukt Hollandis.

Joonis 7.39 trükisest “Habitat Fragmentation …” .

5/13/2010

5


Suurtunnel ja kombineeritud suurtunnel

Kuidas? Meetmed

Foto 7.49 trükisest “Habitat Fragmentation …” . 13m diameetriga, 8m kõrgusega ja 87,5m kuni 115m pikkusega loomatunnel Taanis on kasutuses hulga kiskjaliikide poolt, aga mitte sõraliste poolt. Pho to by B.Wandall

Foto 11 trükisest: Eläinten kulkujärjestelut tiealu een poikki. Seija Väre, Marjaana Huhta, Anne Martin. Tunnel, mi da kasutavad ka põdrad, mõõdud: 6m x 12m x 4,7m.


Väiketunnel ja kombineeritud väikesild

Kuidas? Meetmed

Foto trükisest “Habitat Fragmentation …” . Kailu läbipääs Narva mnt-l. Foto: Lauri Klein.

Foto trükisest “Habitat Fragmentation …” . Foto trükisest “Habitat Fragmentation …” .


Kahala läbipääs• Läbinud liike: 9 (piirkonnas kokku 15)• Läbitud kordi: 114

Foto: Lauri Klein


Konnatunnel ja konnatara

Kuidas? Meetmed

Fotod ja joonis trükisest “Habitat Fragmentation …” .


Roomajate tara

Kuidas? Meetmed

Joonised trükisest “Design manual for roads and bridges, vol. 10, sec. 4, part 7. Nature Conservati on advice in relation to reptiles and roads” . UK May 2005


Ulukitara

Kuidas? Meetmed

Foto ja joonised trükisest “Habitat Fragmentation …” .

5/13/2010

6


Ulukitara

Kuidas? Meetmed

Foto: Lauri Klein


Liik Läbitud kordade arv Teeületuste arv Registreeritud kokku

Mink 89 0 96

Saarmas 18 0 22

Rebane 19 0 21

Kass 9 0 9

Hiirlane 7 0 7

Metskits 1 0 5

Vihitaja 4 0 4

Partlane 3 0 3

Koer 3 0 3

Nugis 2 0 2

Jänes 1 1 2

Tuhkur 1 0 2

Linavästrik 1 0 2

Kährik 1 0 1

Kobras 1 0 1

Hall-kärbsenäpp 1 0 1

Kärnkonn 1 0 1

Kuidas? Seire


• Näiteid leevendusmeetmete toimimise seires:

Fotod: Lauri Klein

Foto trükisest “Habitat Fragmentation …” .


Juhendi lisad

Juhendi lisades toome ära järgmised loetelud:

• Peamised terminid ja definitsioonid• Vajalike detailsete juhendite nimekiri• Loomade ja maanteedega seotud seiretüübid ja metoodikad• Ohupassi prototüüp

Palun seminaril osalejatelt soovitusi ja ettepanekuid, mida enim tahetakse juhendis näha, siis jõuame need lähema kahe nädala jooksul läbi vaadata ja võimalusel juhendit vastavalt täiendada.

Ettepanekud ja soovitused on oodatud aadressil:

[email protected]

Tänan tähelepanu eest!!!

loomad ja maanteed eestis, probleemid ja lahendused. lauri ... · • kahepaiksed ja roomajad •...

Documents