LOODUSTEEMALINE ÕPIMAPP TEEMAL

TUUL

Selle õpimapi on koostanud

PÄRNU LINNA LASTEAIAÕPETAJATE

KESKKONNAKASVATUSE AINEÜHENDUS.

Materjale on otsinud, koostanud ja kokku pannud Pärnu Lasteaed Mai õpetajad Kristel Arro, Ene Laidvee, Kairi Kuusk, Katrin Saat, Merike Nisu, Margarita Kask, Kristi Virula, Maiu Põldoja, Silja Kaur, Anne Dubrovin; Pärnu Tammsaare Lasteaia õpetajad Marika Hämarsalu, Urve Pokk, Aivi Rosenberg; Pärnu Kadri Tänava Lasteaia õpetaja Hüüde Kuter; Pärnu Lasteaed Pillerpall õpetaja Kaili Sutt; Pärnu Ülejõe Lasteaia õpetajad Evi Luhtjärv, Gairit Padur; Pärnu Liblika Tänava lasteaia õpetajad Margarita Semjonova, Anne Rungi; Pärnu Männipargi Lasteaia õpetaja Siiri Männikus Pärnu Kesklinna Lasteaia õpetajad Marge Vask, Roosa Toomlaid, Anu Viirna, Tiia Põldme, Bibi Lank, Margit Tõhk ja Kiira Kurik

Tuul

Tuul on liikuv õhk. Tuult me ei näe, aga õhu liikumise tulemusena tekkivaid muutusi tunneme, näeme ja kuuleme. Tuul toob meieni lõhnasid, suitsu jne. Sulgunud õhk hoiab esemetes soojust. Linnu sulestik on talvel kohevam, vill on tuntud külma eest hoidja. Kui õhk võngub ja liigub edasi tekib heli. Soe õhk liigub ülespoole. Seda nähtust tuleks just laste puhul arvestada. Laps on meist lühem ja tema tegutsemispiirkond on madalamal. Tuule suuna mõõtmisel saab määrata tuule suunda ja tugevust. Tuul kuhjab lund ja jääd. Kaja on heli peegeldus seinalt. Mets on näiteks üheks heli seinaks. Eestlastel, kui tuulepealse maa asukatel, on palju sünonüüme tuulele nii nimisõnades (torm, tuuleiil, tuulepööris, raju jne.) kui ka tegusõnades ( paitab, ulub, vingub, kiunub jne.).

Luuleread on pärit Anne Rekkaro pedagoogilisest varamust

Tuulepalve:

Tuuleke, tuuleke,ilmataadi pojake.Tuuleke, tuuleke,kõrgel sinu kojake.Pühi puhtaks taevatee,et näeks tulla päikene.

Tormi sõnad:

Tuul, tuul, taevane ratsu!Kaugele kihuta, seal jõudu katsu!Kuuskede kuubesid raputa,vahtrapuu vammust sakuta.Nemad ei karda su kappamist,nemad sid tunnevad tuisulist.

MÕTTEID TUULE TEEMA TUTVUSTAMISEKS LASTELE.Koostanud Ene Laidvee– Pärnu Lasteaed Mai õpetaja

Vestlus teemal, kuidas tekib tuul (sooja ja külma õhu liikumine toas ja õues, vaikne ja tugev tuul- torm, tuisk, tuulispask...). Räägime tuule jõust - mida tuul suudab liigutada, mida mitte (näited puulehtede liikumisest kuni suurte tormide poolt tekitatud purustusteni).

Erinevad tuule kasutamise võimalused (tuulikud, tuulegeneraatorid, õhupallid, purjekad, tuulelohed, langevarjud)

Teeme lastega koos puhudes vaikse ja tugeva tuule häält (tuule laulud -tuulekellade näide kuulamiseks vaikse ja tugeva tuulega).

Proovime koos lastega ise tuult teha (puhume pisikesi paberitükikesi vaikselt ja siis tugevamalt-järeldused)

Õuesõppe käigus mere äärde tuule tunnetamine kuulmise ja ka naha kaudu (mis tunde tekitab külm meretuul või soe lõunatuul jms)

Vanemate lastega lehviku voltimine ja sellega tuule tekitamine

Joogikõrrega puhumise abil plastikust purjeka juhtimine veekausis.

Jutupala lastele ettelugemiseks H. Mänd "Pisikese tuule tarkus".

Liikumismäng lastele "Kus tuul käis?"

Õpetaja palub lastel ilma sõnadeta, ainult miimikat ja žeste kasutades kujutada, kus tuul käis ja mida ta tegi.

1. Tuul käis põllul -kummardada ette, käed lasta alla rippu: sujuvad liigutused käelabadega küljelt-küljele.

2. Tuul merel - käed on ette sirutatud: alguses sujuvad käeliigutused üles-alla, seejärel liigutused kiirenevad.

3. Tuul metsas - käed on tõstetud üles pea kohale, moodustades puu võra: alguses sujuvad, siis võimsamaks, intensiivsemaks muutuvad kehaliigutused vasakult-paremale, mida saadavad käeliigutused.

PISIKESE TUULE TARKUSHeljo Mänd

Vanaisa Mänd õpetas Pisikest Mändi: "Sinu isa on mänd, sinu ema on mänd, sina oled mänd, sinu õde on mänd, sinu vend on mänd, me oleme kokku männik." Vanaisa Kuusk õpetas pisikest Kuuske: "Sinu isa on kuusk, sinu ema on kuusk, sina oled kuusk, sinu õde on kuusk, sinu vend on kuusk, me oleme kokku kuusik." Pisike Tuul, kes oli tulnud omapead metsa hulkuma, kuulis vanaisade juttu. Ta tahtis samuti tark olla ja hüüdis: "Minu isa on tuul, minu ema on tuul, mina olen tuul, minu õde on tuul, minu vend on tuul, me oleme kokku tuulik." Puu - vanaisad hakkasid naerma: "Ohohoo, tuulik on tuuleveski, aga sina oled alles nii nõrguke, et ei jõua üht veskitiibagi liigutada."

TUULE-EIT JA TUISU-VANAJuhan Kallaku järgi

Tuule-eit ja tuisu-vana tulid kaugelt külmalt maalt. Nad jõudsid meile õhtul hilja. Malle ja Mart juba magasid.

Tuule-eit tormas tuhinal otse õue, tutistas räästast ja vilistas korstnas. Tuisu-vana sörkis lumekotiga taga. Tolmutasid kogu öö ümber maja ja kolistasid ümber koja.

Nüüd on hanged aia ääres ja aida juures, karjamaal ja katusel, õues kaevuraketel.

TUULHeljo Mänd

Ma olen näinud, kuidas tuul puud raputab, kuidas ta puru silma ajab ja juukseid sasib, aga tuult ennast ma ei ole veel näinud. Tema häält olen kuulnud küll. Vahel ta vingub ja vahel ulub.

Tahaksin kangesti teada, missugune nägu tuulel on, aga ta ei näita oma nägu. Et nähtamatu olla, hoiab ta kogu aeg võlumütsi peas. Ta vist ei julge ennast näidata, ta on palju pahandust teinud.

TUULELOHEMart Helme

Aivar ja Oliver meisterdasid tuulelohe. See sai suur ja pika sabaga. Et lohe lõbusam välja näeks, maalisid poisid lohele ka suured sinised silmad, mustad kulmud ja punase naerul suu. Siis läksid poisid parki ja tõmbasid lohe lendu. Oli paras tuuline ilm ja lohe kerkis jõudsasti kõrgele taeva alla. Oleks vist ei tea kui kõrgele tõusnud, kui nöör, mille otsas see tiirles, poleks otsa saanud. Poisid olid oma tööga rahul ja inimesed, kes pargis jalutasid, paistsid ka lohest rõõmu tundvat. Nii mõnigi jäi seisma, tõstis käe silmadele varjuks ja vahtis tükk aega taevasse.

Korraga tegi lohe järsu jõnksu ja kerkis senisest siiski veel kõrgemale. Aga ainult viivuks, siis kaotas see tuule tiibade alt ja hakkas keereldes ja laperdades maa pole langema. Nöör, mis lohet paigal hoidis, oli katkenud. Oliver ja Aivar nägid, kuidas küljelt küljele visklev tuulelohe eemal puuvõrasse takerdus. Joostes tormasid poisid sinna. Lohe rippus üsna ladva ligidal peene oksa küljes. Seda kätte saada polnud lootust. Südame rahustuseks tegid poisid siiski proovi. Loopisid lohe poole kive ja kaikaid, ronisid korraks ka puu otsa. Aga oks, mille küljes nende lelu õõtsus, oli liiga kõrgel ja liiga habras, et seda mööda loheni jõuda. Mõnda aega kõndisid nad veel puu all edasi-tagasi, et aga päev juba õhtusse hakkas kalduma, lõid nad lõpuks käega ja tulid tulema. Nägu naerul, vaatas lohe neile puu otsast järele.

TUULEPESAMai Väljataga

Ammustel aegadel rändas tuul aina mööda maailma ringi. Ei olnud tal kodu ega kohta, kus oleks saanud jalgu puhata. Ega olnud ka kohta, kuhu oma lapsi jätta. Muudkui tassis neid tuulesabas kaasas.

Lõpuks tuul väsis koduta olemisest. Ta pani oma lapsed laiale lamedale kivile. Aga lapsed nutsid: "uu-uu-uu", sest kivi oli kõva. Siis viis tuul tuulelapsed laineharjale. Aga lapsed nutsid: "uu-uu-

uu", sest vesi oli märg. Tuul pani tuulelapsed mäetippu. Aga lapsed nutsid: "uu-uu-uu", sest nad kartsid mäesees kolistavat kolli. Nüüd lendas tuul kuusikusse. Pani lapsed kuuseoksale. Lapsed nutsid ikka: "uu-uu-uu", sest okkad torkisid valusasti. Tuule nõu sai otsa. Ta istus väsinult maha ja hakkas ka nutma. Tuule nutulaulu kuulis kask ja küsis: "Miks sa nutad, tuul?"

"Miks ei peaks ma nutma," kostis tuul, "isegi millimallikatel on kodu, aga minul pole kuskil olla."

"Ah nii on lood. Siis on küll kurb, kui kodu ei ole. Tuul, ära nuta, ma luban sul oma okstele istuda. Kiigutan su lapsi, kui sa kodunt ära oled."

Tuul istus kase oksale ja punus sinna pesa. Pani lapsed pessa. Kask kiigutas tuulepesa ja lapsed ei nutnud enam. Sellest ajast elavadki tuulelapsed tuulepesas. Enam nad ei nuta. Ainult vana tuul nutab vahel: "uu-uu-uu", kui ta on kaugele rännanud ja igatsus laste järele peale tuleb. Mõnikord poeb ta korstnasse ja nutab seal.

TUUL JA PÄIKE

Mari-Epp Täht(2005). Laps ja Keskkond. Tuuleraamat.Rahvajutt

Tuul ja päike läksid vaidlema, kummal õnnestub teekäijal kuub

seljast võtta. Tuul uhkustas: „ Mina väheke raputan ja teekäija

kukub kuuest välja”.

Tuul ajas põsed punni ja hakkaski puhuma. Teekäija tõmbas

kuuehõlmad kõvemini kinni. Tuul puhus aina tugevamalt. Teekäija

läks tuule eest varju põõsa taha. Tuul puhus põõsa oksad päris

vastu maad. Teekäija tõmbas kuuehõlmad veelgi kõvemini kinni

ega mõelnudki seda seljast võtta. Lõpuks lausus päike: „Sa oled

nüüd küll oma tugevust näidanud, las mina proovin teekäijalt

kuube seljast võtta”.

Tuul oligi väsinud ja jäi vaikseks. Päike hakkas paistma. Teekäija tuli põõsa varjust välja ja hakkas edasi astuma. Astudes päikesepaistel, hakkas peagi soe ja juba ta tegigi kuuehõlmad lahti. Päike paistis ikka palavalalt. Teekäija võttiski kuue seljast. Päike lausus tuulele: „Tee enne, kiida pärast!”.TUULEEMA IMatthias Johann Eisen

Korra läinud noorik metsa poole. Leidnud metsa servast vana naise norinal magamast. Võõral sinised riided seljas.

Naine võõrast äratama: "Tõuse ülesse, eit! Ega uni uuta kuube anna!"

Võõras naine tõusnud magamast üles, hõõrunud esiteks uniseid silmi. Hakanud siis noorikut tänama: "Aitäh, hea laps, et mind üles ajasid. Heitsin siia pikali puhkama, jäin magama. Ei tea, mis pojad nüüd teevad. Hakkavad kohe vallatust tegema, kui mind ei ole neid karistamas. Mina olen tuuleema, minu pojad on tuuled! Tahan sulle selle eest tänulik olla. Kui sul midagi tööd teha, siis hüüa: "Tuuleema, tule appi!""

Seda öeldes läinud võõras naine nagu tuulehoog üle metsa, nii et puud kõikunud.

Lõikuseaeg jõudnud kätte. Mees kutsunud nooriku lõikama.

Korraga tulnud noorikule tuuleema meelde: "See peab mind aitama!"

Noorik läheb mehega väljale, hüüab: "Tuuleema, tule, lõika rukis ära!"

Kohe tuleb sirpe metsest karjakaupa. Kõik asuvad rukki kallale. Varsti rukis lõigatud. Mees noorikuga vaatab nagu imet. Vihud veerevad ise napradesse. Töö hästi ära tehtud.

Tuleb suvivilja korjamine. Jällegi kutsub noorik enesele tuuleema appi. Tuuleema teeb töö ilusasti ära.

Rehepeksu ajal ütleb noorik: "Ega mina oma käsi töö külge pane!"

Mees veab üksipäini vilja väljalt koju. Hüüab küll mõne korra tuuleema appi, aga ei see tule tema kutsumise peale. Mees

pahane. Naine hüüab tuuleema appi. Jällegi tuleb tuuleema. Vihud lendavad väljalt rehe alla. Pukkjalad tulevad õuest rehe alla, trambivad kõik pead puruks. Tuulehoog tuleb väravast sisse, ajab aganad ühte nurka, puhta vilja teise nurka.

Nõnda sündinud kõige viljaga, kuni kõik pekstud. Noorikul hea elu.

Tulnud talv. Mõisast antud käsk, et mees peab metsa minema mõisale palkisid vedama. Ilmad tuisused. Noorik ütlema: "Pole sul tarvis metsa minna. Küll palgid koju muretsen!"

TUULEEMA IIMatthias Johann Eisen

Noorik käskinud tuuleema palkisid metsast ära tuua. Teised palgivedajad olnud metsas. Näinud: palgid langenud maha, hakanud mõisa poole lohisema.

Üks rikas mees vahtinud ammuli suuga palkide minemist. Kratsinud kõrvatagust. Pidanud aru, kuidas oma tööd ka nii toime saata. Kuulanud teiste käest. Saanud kuulda, et noorik oma tööd salasõnadega toimetab.

Läinud nooriku juurde küsima. Ei see salanud. Ütelnud, et tuuleema tal abiks käib. Mees tahtnud tuuleema abiga teisel aastal ka oma vilja kokku koguda. Läheb põllule, hõikab: "Tuuleema, tule, lõika mu rukkid ära!"

Ei tuuleema nähagi. Rikka mehe hing täis. Läheb noorikule kaebama. Palub, et noorik ta rukkid laseks ära korjata. Noorik käsib. Varsti hakkab rikka mehe põllul liikumine. Vihk tekib vihu kõrva. Tuuleema laob vihud ka hunnikusse.

Põllule minnes leiab aga rikas, et vihud ivadest lausa tühjad. Kõik põld ivasid täis. Rikka mehe kahju suur. Rikas läheb uuesti noorikut paluma, et see ta viljaivad laseks ära korjata. Noorik käsib. Tuuleema toob kõik vilja aga nooriku aita.

Rikas tahab vilja aidast ära võtta. Saab tuuleema käest tublisti pihta. Ei aita muu nõu, kui jätab vilja noorikule. Läheb tuuleema

vandudes koju. Mida enam ta vannub, seda kangemaks muutub tuul. Viimaks viib kange tuul rikka mehe aida katuse pealt ära.

Nüüd saanud rikas aru, et tuuleema temale sõimamise eest kätte tasub. Jätnud sõimamise järele, tuul jäänud vaikseks.

Noorik toimetanud tuuleema abiga alati kõik oma tööd ära.

(Eesti imede ilmast: Eesti ennemuistsed jutud I. - Tallinn: EESTI RAAMAT, 1995. - Lk. 86-89.)

TUULEVAIKUSAsta Kass

Tuulevaikus istus vaikselt nagu hiir vana kuuse laiade okste varjus. Siia peidupaika armastas ta pugeda, kui tal tuli tahtmine omaette olla. Õigupoolest tahtis ta alati omaette olla, ta oli niivõrd vaikse ja tagasihoidliku iseloomuga. Oli lihtsalt ülekohus, et tuul teda taga kiusas ja igalt poolt minema kihutas. Aga mis tuulelgi muud üle jäi? Ta oli ju tuul.

Ainult vahel harva võis tuulevaikus täie õigusega oma peiduurkast välja ilmuda. See oli siis, kui õhus valitses lämmatav palavus, ükski lind ei laulnud ja kuskilt tumedate pilvede tagant kostis ähvardavat kõminat. Tuult ei olnud, oli tuulevaikus. Inimesed kiirustasid kodudesse, heitsid taeva poole pilke ja ütlesid: "On niisugune imelik kahtlane tuulevaikus, see ennustab kõva äikest või tormi."

Tormi ennustamiseks tuulevaikus välja oli tulnudki. Tuulevaikusel oli endalgi ärev ja kõhe olla, ta kartis, et ei jõua saju ajaks vihmavarju pugeda. Niipea kui esimesed tibad langesid, kiirustas ta oma tuttava kuuse poole. Mõnikord riivas ta mööda minnes haavalehti ja lõi need võbelema. Siis tundis tuulevaikus ennast peaaegu et keskmise tugevusega tuulena, kuigi ta teadis, et haab on lihtsalt üks väriseja ja pelglik puu. Tuulevaikus ei tahtnud sugugi, et keegi teda kartma peaks ja liikus edasi lausa kikivarvul.

Kuuseokste varjust vaatas tuulevaikus, kuidas välgud sähvivad ja tuuleiilid painutavad puid looka. "Tuleks ometi tuulevaikus," igatsesid inimesed ja tuulevaikus ilmuski välja nagu tellimise peale.

Mõnikord varahommikul enne päikesetõusu, kui tuul veel magas, laotas tuulevaikus ennast üle kastese heinamaa. Ta jäi hinge kinni pidades ootama, millal päike kastetilgad rohukõrtel ja õielehtedel sätendama paneb. Siis vaatas ta ühekaupa kõiki pärliteradena hiilgavaid piisku ja tundis ennast õnnelikuna.

Aga juba tuli esimene tuulehoog tantsides, kõrred vaarusid ja kastepiisad kukkusid potsudes maha, nagu oleksid nad kõige tavalisemad vihmaveetorust nirisevad tilgad. Päike kõrvetas rohu krõbedaks, tuul ahmis lilleõitest lõhnu ja ajas need vallatult segamini. Tuulevaikus võttis kuuse alla viimiseks kaasa kullerkupu-, pääsusilma- ja ristikheinalõhna ning läks hääletult minema.

TUULE KODUJuhan Liiv

Tuul otsis endale kodu. Puhus siia ja teisale, et kas ehk kuskil kohta ei oleks, kus ta võiks puhata. Koita ühtepuhku. Kodu vaja, kus ta natuke võiks istuda ja mõelda, või ka magada. Palus kodupaika haavalehtedelt, viljakõrtelt, korstnalt, aga ei enesel püsi kuskil; läks vihasekski, murdis veskitiiva ja laevamasti, pillutas pilvi, näpistas valaskala püüdjate nina, keerutas tänavatel inimestele liiva otse silma ja suhu - hiilis igale poole, läbi sulastemaja prao, haige naise ette, kärutas külmas toas huuli, kui laual muud ei näinud kui suutäie leiba ja palveraamatu… Igale poole sai teda. Kuhugi ei jäänud ta paigale. Siis läks ja nüsis teel sandi räbalate kallal. "Anna mulle korterit!" Ise pistis salahirmu sunnil edasi. "Aga kui mina, tuul, nüüd tõesti seisma jääksin, võib-olla mind siis ei olekski enam!" Ja külm värin käis tuulel üle keha: ehk mind siis ei olekski! "See oleks ju minu ots! Mis tuul see oleks, mis seisab - ei, tuul ei mõista mõeldagi. Või kes istub ja magab. Aga igal asjal on oma paik ja kodu, miks siis minul, tuulel, mitte, ja miks ma just tuul pean olema ja mitte ükskõik missugune muu asi?" möirgas ta, murdis mitu laevamasti katki, ja raputas mitut metsa ja merd - ei kodu kuskil möödakihutajale! "Olen nagu iseenese ristiks loodud!" õhkas tuul ja püüdis ennast maa pealt ära puhuda, aga maa ei lasknud, ja siis palus ta maad: "Lase mind lahti!"

"Ei mõtlegi," kostis maa. "Mis maa see on, millel tuult ei ole. Kes jahutab, kes toob vihma?" Tuul sai aru, kust ta õnnetus tuli. Päike paistis talle pähe ja ajas ta aju keema. Jookse kas või läbi kivide, inimesed aga siunavad teda: kurivaim viis veski, murdis masti! Mis võis tema üksi hulga vastu. Kui päike teda kuskil rahulikult olla ei lase, siis võtku ta tema oma majadesse - siis ei ole tal tarvis rännata, ta saaks enesele kodu, võiks istuda, mõelda, magada… Mis magamisaseme saaks ta päikese peal, arvas päike. Temal, päikesel, vaja igal hommikul üles tõusta ja õhtul looja minna, tööd nõnda-öelda kõik käed-jalad täis; ei tema saavat kellelegi korterit anda. Ja tuul tuhises edasi, korterit vaadates, haavalehtedes puhudes ja metsas mühades: ei püsinud aga ise kuhugi seisma jääda, sest ta kartis siis enese otsa!

SALAKAVAL TUUL

Aivi Rosenberg – Pärnu Tammsaare Lasteaed, õpetaja

Oli päikesepaisteline kevadilm. Linnud lõõritasid puulatvades, liblikad lendasid ja mesilased otsisid kevadlilli, et täita oma nektarivarusid. Ka Priit ja Peep jooksid aasal ning mängisid jalgpalli.„Oh, kui palav on!“ kurtis Peep. „Jah!“ vastas Priit. Mõlemad poisid tahtsid, et oleks tuult, mis neid veidi jahutaks. Mõnda aega palli mänginud, märkasid poisid, et päike oli pilveserva taha kadunud ning tuulepoiss oli välja ilmunud. „Oh, kui mõnus!“ – hõiskas Peep ning viskas särgi seljast. „Oot, oot!“ – hõiskas Priit. „Pane kohe särk selga tagasi!“ „Sa võid haigeks jääda, kui sa särgi seljast ära võtad!“ „Mine nüüd, mul oligi juba nii palav, las tuul natukene jahutab!“Tuul jahutaski ning mõne aja möödudes pani Peep särgi selga tagasi. „Vot see oli alles mõnus!“ lausus Peep. „Ja, jah! Vaata, et sa homme kopsupõletikus ei ole!“ lausus Priit.„Ei ole!“ hõiskas Peep. Mängud mängitud ning esimesed kevadmõnud nauditud läksid poisid ära koju.Kui järgmisel päeval Priit läks aasale palli mängima, siis Peepu seal ei olnud. „Toh – oh!“ ei tea, kus see Peep täna olla võiks mõtiskles Priit. Priit ootas ja ootas aga sõpra ikka ei tulnud. Ootamisest tüdinud, helistas Priit Peebule, et küsida, kuhu ta nii

kauaks jääb? Telefon kutsub ja kutsub, kuid keegi ei vasta. Priidul tekkis äkki halb eelaimdus, et Peebuga on ehk midagi halba juhtunud. Priit püüdis küll need kurvad mõtted endast eemale peletada ja üksinda palli mängida aga, mida ei suuda seda ei suuda.Nüüd võttis Priit julguse kokku ning helistas Peebu emale, et teada saada, kas Peep ikka tuleb täna mängima?„Tuut – tuut – tuut!“ kutsub telefon. Pika kutsumise peale võetakse toru ning sealt kostub kurb naise hääl „Halloo!“„Kas Peebu ema kuuleb?“ küsib Priit„Jah!“ kuuldub vastuseks.„Palun kutsuge Peep telefonile, siin Priit“ lausub Priit tasakesi.„Oh“ kostab telefonist.„Peep on haiglas, tal on kahepoolne kopsupõletik“ vastab Peebu ema.„Peep külmetas end eile tuule käes ning nüüd on ta haige.„Vabandage“ kostab Priit ja paneb vaikselt telefoni kinni.Priit aga mõtles endamisi, et miks see kevadtuul küll nii salakaval on? Kõigil on palav, aga kui tuul puhub siis võib haigeks jääda. Priit oli küll sõbra pärast mures, kuid tõotas endale, et tema küll mitte kunagi paljalt õue ei lähe, kunagi ei tea, mis sellel tuulel plaanis on.

VATITÜKI SEIKLUSED

Voldemar Miller

Vatitükk kukkus maha. Oli ilus puhas vatitups, ütles: “Oihh!”, kui maha kukkus

Aga laps ei kuulnud, ei kummardunud vatitükki üles võtma. Tal oli vatti veel.

Sammud astusid üle ja mööda.“Oi- oi, mis nüüd saab! Oigas vatitükk. Kui peale astuvad, mis

siis…”“Mis sa oigad, hädaldad? Mis sul viga on?” vihistas tuul.“Häda, häda,” ütles vatitups. “Astutakse peale, surutakse

mudasesse mulda… Aita, kui saad!”

“Hea meelega, rõõmuga,” vihistas tuul ja tõstis vatitüki õhku. Seal siis vatitükk lendles ja oli õnnelik, kuni vaatas üles ja nägi: üleval teised suured vatitupsud. Ütles tuulele:

“Vaata, näe, seal on mu õed kui saad, ole hea, vii mind nende juurde.”

“Ei ole nad su õed,” vihistas tuul. “Aga kui tahad, võin ju viia.”Võttis ulgudes hoogu ja viiski vatitüki üles pilvelambukeste

juurde.“Tere, õed!” hüüdis vatitups rõõmsalt. Aga pilved, suured

pilvelambad, ei tahtnud teda tunnistada, ütlesid põlglikult:“Mis õde sa meile oled...”Üks väike pilveutt oli teist meelt. Ta ütles: “Kui tahad olla õde,

tule siis minu kaissu.”Vatitups lendaski väikese pilve kaissu. Hõljus taevas sellega

koos ja oli üliõnnelik, kuni hakkas tundma, et läheb märjaks, kogub endasse niiskust, muutub raskemaks. Nii raskeks, et hakkab allapoole vajuma.

“Oi- oi, mis see on! Langen, kukun ja viin sinugi kaasa,” hädaldas vatitups jälle.

“Pole viga, ei ole viga,” oli pilveutt rõõmsameelne. “All on teised pilved, lähme nende juurde.”

Vajusidki alla vihmapilve. Pilveutt sulas ja sadas vihmana alla,vatitükk kaasas.

Nõnda jõudis vatitükk maale tagasi, aga nii õnnelikult, et jäi puuoksale paetuma. Seal ta nüüd lamas ja säras pärast vihma päikese käes. Tuli lind, vaatas: nii puhas ja pehme, korjas vatitupsu nokka ja viis pessa poegadele pehmeks soojaks voodriks.

TORMITUUL

Aivi Rosenberg – Pärnu Tammsaare Lasteaed, õpetaja

Oli tormine sügispäev. Ilmajaama teatel lubati tugevat tormituult ning soovitati inimestel rohkem kodus olla. Jüri ja Mari ei läinud ka lasteaeda, vaid jäid kahekesi koju. Ema ja isa keelasid lastel õue minna, kuna õues on väga tugev tuul, mis võib lapsi endaga kaasa viia. Jüri ja Mari andsid emale ja isale ausõna, et nad õue ei lähe.Olles juba mitu tundi toas mänginud, läks Jüri akna juurde, et vaadata, mida see tuul seal õues teeb. Oi kui huvitav oli!? Tuul

ulus ja painutas puid küll ühele ja teisele poole. Puulehed tegid aga igasuguseid huvitavaid pöördeid ning keerutasid end küll paremale, küll vasakule poole.Jüril oli kange tahtmine õue minna ning seda kõike veelgi lähemalt vaadata.“ Kuule Mari!“ ütles Jüri - „Lähme õige õue mängima, seal on nii vahva!“„Oh ei !“ vastas Mari. „Ema ju ka ei lubanud meil õue minna ning me andsime ju ausõna“. Jüril aga oli see lubadus meelest läinud. „Äh, sind küll ega ema sellest ju teada ei saa, kui sa ei räägi“. Mari lubas, et ei räägi, kuid ise ta õue minna ei tahtnud. Jüri pani ennast riidesse ja läks õue.Oh, mis võimas tuul, lõi lausa hingest kinni. Jüri läks trepist alla ja oligi viuhh tuule embuses. „Appi! Appi!“ karjus Jüri, sest tuul tiris teda endaga kaasa. Tuul sikutas Jürit küll ühele, küll teisele poole ning Jüri ei saanud mitte ühtegi sammu teha nii nagu ta ise oleks tahtnud. Nüüd oli Jüril nutuvõru ümber suu. „Miks ma ometi ei kuulanud, mida ema ja isa ütlesid ja miks ma oma ausõna ei pidanud?“Mari nägi seda tuule ja Jüri kemplemist aknast ning otsustas helistada hädaabi numbrile „112“. Torust kuuldus lahke naisterahva hääl ning Mari kurtis oma muret temale.“112“ tädi aga lubas, et saadab Jürile päästemeeskonna onud appi ja Mari ärgu muretsegu. Ei läinudki kaua aega, kui päästeameti onud Jüri tuule embusest kätte said ning koju viisid. Jüri oli väga hirmul ning mõtles, mis nüüd edasi saab aga ei midagi hullu. Päästeameti onud olid väga lahked ja selgitasid Jürile, mis oleks võinud juhtuda, kui Mari poleks abi kutsunud. Jüril sai ka nüüd selgeks, et kui oled ausõna andnud, siis seda tuleb pidada ja ema ning isa sõna tuleb kuulata küll, sest nad soovivad sulle ainult head.

TUUL

Heljo Mänd raamatust „Kõik räägivad” lk.10

Ma olen näinud, kuidas tuul puud raputab, kuidas tolmu üles keerutab, kuidas puru silma ajab ja juukseid sasib, aga tuult

ennast ma ei ole veel näinud. Tema häält olen kuulnud küll. Vahel ta vingub ja vahel ulub. Tahaksin kangesti teada, missugune nägu tuulel on, aga ta ei näita oma nägu. Ta hoiab kogu aeg võlumütsi peas, et olla nähtamatu. Ta vist ei julge ennast näidata, ta on palju pahandusi teinud.

LUMI

Donald Bisset “Kõnelused tiigriga ja teisi jutte”

Kunagi ennemuiste, kaua-kaua aega tagasi elas üks väike tüdruk, kes polnud kunagi lund näinud. Tema nimi oli Lin ja ta elas Hiinamaal.Ühel päeval, kui ta oma kassi Tšeng Pu`ga aias jalutas, läks tema meel äkki kurvaks. “Ma olen kurb, Tšeng Pu, “ ütles tüdruk.“Miau!” vastas kass, otsekui oleks ta aru saanud.“Tead, ma pole kunagi lund näinud, aga ma tahaksin nii väga seda näha.”“Miau!” ütles Tšeng Pu jälle.Sellel õhtul, kui Lin oli juba voodisse läinud ja kedagi enam lähedal ei olnud, hakkasid lilled omavahel rääkima.“Kujuta vaid!” ütles kõrge kollane tokkroos väikesele sinisele aedkannikesele. “Lin pole kunagi lund näinud. Ta on nii hea ja kastab meid iga päev. Tahaksin väga, et saaksime teda aidata.”“Mina tean, mida teha” ütles lõunatuul, kes parajasti just sealkandis puhus. Ta puhus kaugele - kaugele põhja poole, üle kõrbete ja mägede ja roheliste orgude, kuni ta põhjapoolusele jõudis, kus elas põhjatuul.“Mida sina siin teed?” kurjustas põhjatuul, kui ta lõunatuult nägi. “Lase jalga, või muidu ma hakkan sind taga ajama!”“Ha- ha- ha!” naeris lõunatuul. “Ega sa mind kätte ei saa!”“Ah või nii !” mõirgas põhjatuul. “Küll me varsti näeme, kuidas lood on!” Ning ta sööstiski lõunatuule poole. Lõunatuul aga pööras otsa ringi ja kihutas tagsin Hiina poole, põhjatuul tema kannul nii kiiresti nagu jaksas. Ent lõunatuult ta kätte ei saanud. Küll tal oli külm! Pilved lõdisesid, kui põhjatuul mööda kihutas, ja hakkasid vihma asemel lund alla puistama. Kui põhjatuul nägi, et ta lõunatuult kinni püüda ei suuda, läks ta hirmus halvas tujus põhjapoolusele tagasi

ja puhus nii tugevasti, et isegi jääkarud külmast lõdisesid. Järgmisel hommikul, kui Lin välja tuli, oli terve aed lumevaiba all.

KÕNEHARJUTUS

Tuul õues lõõtsutab,Suuri oksi õõtsutab.

Tuul puhub uu – uu,Kõigub õues iga puu.

(U – hääliku tajumine sõnades: tuul, puu, suu, kuu)

KEHA KAASAV MÄNG JA KÕNEHARJUTUSBibi Lank - Pärnu Kesklinna Lasteaed õpetaja

Lapsed seisavad ringis.Lõunatuul ja kevadkuud

Astuda väike samm taha.Põhjatuul ja metsapuud

Laskuda kükki.Läänetuul ja taevaluud

Parem käsi asetada puusale.Idatuul ja naerusuud

Vasak käsi asetada puusale, suu naerule.Tuulelipp ja mäetipp

Tõsta käed üles, moodustavad mäe.Ongi lõpp. Vaat, kus nipp!

Sirutada käed ette, pihud ülespoole. Käteplaks.

(Hea virgutusharjutus, käteplaks lõpus ehmatab erksaks. Kõneharjutus – pikad häälikud: uu, ää, pp. Tutvustab ilmakaari. Orienteerumine – parem, vasak).

TUUL JA KUUSK

Juta Kaidla

Tuul: Olen põhjatuul! Uhuuu! Raagu puhun iga puu!Kuusk: Siis, kui terve mets on paljas,

kuusk on ikka ilus haljas.Tuul: Oot, sind sasin sedamaid!

Sa ju torkad mind ai, ai!Kuusk: Ära tule tuulevana

minu okkaid puudutama! Metsale on ehteks nüüd,

minu roheline rüü. Laste meelgi nukker oleks ,

kui ma talvel haljas poleks, Mis nad jõuluks tuppa seaksid,

mille ümber pidu peaksid? Tuul: Ah või nõnda on siis lood!

Lastele sa rõõmu tood. Haljenda siis kuusepuu! Lähen mujale, uhuuu!

TUULEPOISTE LAUL

Jaan Koha

Uu – uh!Tuulepoisid oleme,hoidke alt kui tuleme.Kõndijaid me peatame,seisjaid paigast lükkame.Uh – uu – uh!Tuulepoisid oleme,lõbusasti mürame,Väikseid lapsi otsime,nendega siis tantsime.

Uh – uu –uh!

SABATA TUUL

Olivia Saar

Tuul lendas tulise tuhinaga,saba jäi kinni aia taha.Sabata tuul on väsinud tuul,kükitab vaeseke õunapuul.

KÕLE TUUL

Silja Kaur – Pärnu Lasteaed Mai õpetaja

Tuul on kõle, küll on kole,miskit muud mul mõttes pole.Olgu sügisel või talvel,hirmus tuul on ikka valvel.

Sügistuul ju kokku kisubakna alla leherisu.Talvetuul, see tuisku tõotabmaja äärde lume laotab.

Tuul on kõle, ilm siis kole.Lastel rõõmu lumest pole.Punane on põsk ehk pale, mis siis ikka- tuul ju kõle.

TUULEPALVE

Silja Kaur – Pärnu Lasteaed Mai õpetaja

Tuul, tuul, tuuleke,kas sul naerul huuleke?Palun oksi liiguta,puul sa lehti kiiguta!

Tuul, tuul, tuuleke,minul naerul huuleke!Saab siis ilu vahtrapuult,roosiks vaasi minu poolt.

PÕHJATUUL TALVEKUUL

Kristi Virula – Pärnu Lasteaed Mai õpetaja

Ühel külmal talvekuul,väljal tormab põhjatuul.Siuhti, säuhti iilid käivad,linnud närupäivi näivad.Pole sooja, pole süüa,pole aega laulu lüüa!

Samal külmal talvekuul,väljal tormab põhjatuulSiuhti, säuhti iilid käivad,loomad närupäivi näivadPole sooja, pole süüa, pole aega tantsu lüüa!

Aga mul sest pole asu, mul on kindad ja on kasuk.Jalga tõmban suusad uued, loe mul ühti tuuled, suured.Mul on soe ja mul on hea,Lumepilv käib üle pea.

TUULEPALVE

Anne Rekkaro pedagoogilisest varamust

Tuuleke, tuuleke,ilmataadi pojake!Tuuleke, tuuleke,kõrgel sinu kojake.Pühi puhtaks taevatee,et näeks tulla päikene!

(seda palvet võib lugeda ringis, kätest kinni hoides ja liigutusi kaasa tehes)

MUINASJUTTKairi Kuusk – Pärnu Lasteaed Mai muusikaõpetaja

Elas kord üks tuuleisa,kelle nimi oli Maru.Võimas tema häälekisa,merel möirgas nagu karu.

Elas kord ka tuuleemakelle nimi oli Mahe,Nõnda soe ja pehme tema,kunagi ei olnud jahe.

Mahe kohtus Marugaja ei saanud aru nad,kohe õige varsti, juba,lapsi oli täis neil tuba.

Iga laps sai oma nime ja see pole mingi ime.Kõik nad läksid segi suus, sest neid oli rohkem kui kuus:

Külm tuul, soe tuul,vinguv tuul ja vaikne tuul,jäine tuul ja kõrbe tuul,madal tuul ja kõrge tuul.

Tormituul ja leebe tuul,väle tuul ja käre tuul,

tasane tuul, pöörane tuulvihmane tuul, tuisune tuul

Lapsi oli veel ja veel,kõik nad üsna tuulised.

TALVETUUL

Aivi Rosenberg – Pärnu Tammsaare Lasteaed, õpetaja

Ma olen tuul, olen põhjatuul.Külma toon ma talvekuul,kui on külmakraade –2,puhun ilma veel külmemaks.Puhun kõikjal tuisud - tormid valla,puhun mereveed nüüd randa.Sest olen tuul - olen põhjatuul.

KEVADTUUL

Aivi Rosenberg – Pärnu Tammsaare Lasteaia õpetaja

Käes on kevad ja päike särab,tuuleke nüüd oma paitust jagab.Tuul on pehme, tuul on soe - tuul kavalalt nüüd põue poeb.Kevadtuules ära sa - kõnni ilma jopeta.Kevadtuul teeb vingerpussi,ajab kõik su mõtted vussi.Tuul on kaval, tuul on soe,nüüd sa haigevoodi poed.

Tuul see tegi vingerpussi - ajas lapse mõtted sassi.

SUVETUUL

Aivi Rosenberg – Pärnu Tammsaare Lasteaia õpetaja

Suvel, kui on õues palav – tuult siis ma taga ajan.Soovin siis, et suvetuul õrnalt paitaks minu juust.Suvetuul on lembe - mahe,suvetuul on mõnusalt lahe.

Suvel iga väike laps – saab päikesest ja tuulest pruunimaks.

SÜGISTUUL

Aivi Rosenberg – Pärnu Tammsaare Lasteaed, õpetaja

Uhhuu – uhhuu nüüd puhub tuul,uhhuu – uhhuu sügis käes on ju.Ma olen sügistuuleke ning puhun ilma külmale.Uhhuu – uhhuu ilm külm on juuhhuu – uhhuu kõik lehed viin puult.

TUULEPOISID ÕELADJuta Kaidla

Veel on tuulepoisid õelad,küüned teravad kui nõelad.Meil on meeled kurvad,aja kas või nutupilli-metsas veel ei ole lilli,ainult pajuurvad.Pisikesed urvanupsud,siledad kui siiditupsud!

Kui nad tuppa sooja kanda,paisuvad ehk pikemaks,sametiselt kollakaks.Siis ehk võib neid kingiks anda.Küll on tore! Vaata, sõber!Urvad säravad kui hõbe!Nad on tõesti imekenad.Paneme nad vaasi suurde:“Naistepävaks sulle, ema!”

TUULEMÄELMilvi Panga Kes muu kui tuulelab tuulemäel.Siin tuul kõnnibkoduselt vestiväel.Siin tuulte tareja laut ja aitning kaasik,laste mängupaik.Mäelt kostabtuulte rõõmsat vada,neil tuuleloomad talitada.Siin küün ja saunja tuulte veski,mis jahvatab, jahvatabunedeski.

TUULEPOISIDIra Lember

Tuulepoisid tuiskavad,prahti silma puistavad,puudelt viivad oksi nad,vastu akent toksivad.Onult mütsi varastavad,ise naerda parastavad.Teevad tormi,teevad raju,värvilise lehesaju.Äkki - müramise hoostuulesellid sõlmes koos!Tuulesellid sõlmes koosja enam ilm ei maruta.Tuleb tuuletaat ja viiboma sõlme koju siit,poisid lahti harutab.

LAPS JA TUULErnst Enno

Tuul:Tipp, tapp, tilluke,tilluke, lilluke,lähme metsa kõndima,maasikmarju otsima.

Laps: Ei, ei, tuuleke, puhkuja huuleke,õied alles maasikalrohelise lehe all.

Tuul:Tipp, tapp, tilluke,tilluke, lilluke,metsas linnud laulavad,juba valmis maasikad.

Laps:

Ei, ei, tuuleke, puhkuja huuleke,mustik punga paisutab, pärast alles valmis saab…

Tuul:Tipp, tapp, tilluke,tilluke, lilluke,lähme siiski vaatama, kas ehk muidu muud ei saa.

Laps:Ei, ei, tuuleke, puhkuja huuleke,kui mind emake ei vii,ei ma lähe iialgi.

LÕBUS SÜGISTUUL

Erika Esop

Ringi ümber vahtrapuu,lõbusasti tantsib tuul,lõbusasti huilgab, hüüab,ise vahtralehti püüab.Endale neist pähe sätibsügisvärvilise räti, kuldse põlle ette seob,kuldseid lehti täis tal peod,mängib sügiskullaga, kullas tore hullata.

(Luuletust võib lugeda õues sügislehtede keskel. Lugeda saab matkides luuletuses olevat tuule tegevust. (huilgame, vahtralehti püüame).Kes puhub puudelt lehed maha? Proovime puhuda – kas meie suudame lehti maast lahti puhuda. Tuult saab veel tekitada lehvikuga ja torust läbi puhudes)

ÄRA PUHU SUURTA TUULDA

Kuule, kulda suuri looja,ära puhu suurta tuulda,ära lõõtsu liiga lõhna!Meil on lootsik luigeluusta,mõla mõtusse sulista,aeru hani külleluusta.Puhu hommen suurta tuulda,lõõtsu hommen liiga lõhna,hommen lää võõra veele,võõra latse laine-ele.

Rõugu 1892

SAAKS MINA, SAAKS MINA TUULE VARJU

Uidut- tuidut, tuule varju,saaks mina sarabu-põesa varju,seal mina sööksin soosteruid,paugutaksin pähkeluid,kodu mina viiksin kotitäie,kotitäie, kindatäieõe-aga-lastel hõerutada,vennalastel veeretada,lastel taskus krõbistada.

Risti 1937

TULE TULE TUULEKENE

Tule, tule, tuulekene,tule, tuulehingekene,lehi, looja leilikene,vii pardilta palavad,vii linnulta liiga sooja,hanelt aiva soojukesta!Nüüd mina jookseksin jõgeje,mere meele vavvedelle,aru külma allikasse.Jõest mina saaksin juuaksani,allikast janu ajada,kaevust keelta kastatella.

Haljala 1895

TUULEKÕNÕ

Tule, tule, õllele, tuulekõnõ õlle,vii vihma, õllele, Venemaale õlle,aja huugu, õllele, Harjumaale õlle,tõuka vihma, õllele, Turjamaale õllesaada sagar, õllele, Sõrvemaale õllle.

Rõngu 1905

TUULEKÕNÕ

Puhu, puhu, tuulekene,

puhu ilma puhta-aksiseli ilma selge-eksi!Ilma upukse udusse,taevas satukse sadusse,rahvas rauarooste-esse.

Ambla 1893

TUUL, VII VESI VILJA PEALT

Tule, tule tuulekene,paista piale, päävakene,vii vetta vilja pialta,kastet kaerakõrre pialta,roostet rohuladva pialta,härmatist ädala pialta!Vili vihmala idaneb,rohi märjala mädaneb,oras kasvab kaste ella,rooste rikub rohuladva,kaste rikub kaerakõrre,härmatis hüva ädala.

Kadrina 1880

TUULED TOOVAD KALA

Tule iastä, tuulekane,längu lännesta, jumala,porutele pohjasesta!Merituuli tuob mihija,pohituul tuob poisikasi,lounatuul tuob lohija,idatuul tuob hieringida,kagutuul tuob kaluja!

Kuusalu 1896

SOOV TUULELE

Urve Pokk – Pärnu Tammsaare Lasteaed, õpetaja

Tuul on suur ja vali,ütles väike veli.Aga õde suur,ütles puhu, puhu tuul.

Puhu, puhu ära vihmapilved,mis taevas sõuavad,et õde venda,kuivalt koju jõuavad.

Et poleks vaja varju allapeitu pugeda.Võiks hoopis olla õues jaloike lugeda.

TUULE LAUL

Urve Pokk – Pärnu Tammsaare Lasteaed, õpetaja

T jaUU jaLsaime sõna tuul.

U-u, u-u, uulaulab tuul.Olgu merel,olgu maal,

ikka laulda tahab ta.u-u, u-u u-u.

Olgu ilm külm või soetuulele, see küll ei loe.ikka laulda tahab tau-u, u-u, u-u.

Olgu kevad,suvi,sügis, talv, tuul on kohalon´s hea või halb.Ikka laulda tahab tau-u, u-u,u-u.

MIDA TEEB TUUL?

Urve Pokk – Pärnu Tammsaare Lasteaed, õpetaja

Tuul, tuul,puudel oksad paned sa kiikuma.

Tuul, tuul,taevas pilved ajad sa liikuma.

Tuul, tuulmere lained ajad sa vahutama.

Tuul, tuul,laste silmad ajad sa vett jooksma.UUDISHIMUOlivia Saar

Tuisk on ju marakrattJust nagu sinagiKraevahe luminePunane ninagiTuisunina teeb käärakuid – kääreUudistab üle maailma ääre.

SÜGISErika Esop

Tuul tuli naerdes vihmaga võidu,sügisetaadilt sai tasuta sõidu.Kaskede ladvus nüüd vallatult sahistab,puude all kolletanud lehtedes kahistab.Kes küll need lehed siin murule ajas,kellel neid kirevaid lehti läks vaja?

Tuul aga muigab ja hüüab: "Juhuu!Mina need lehed sult rebisin, puu!Nii on sul kergem, sest talvel sa magad-kuidas sa nendele toitu siis jagad?Kannata!Kevadel jälle saad uuehaljastest lehtedest kuue!”

SÜGISE SÜNNIPÄEV

www.miksike.ee

Sügisel on sünnipäev, sünnipäev, sünnipäev.See on tõesti tore päev, tore päev, tore päev.Selga pani uue kirju kleidikaunistuseks marju, seeni pähkleid veidi.Külalistel pakkus õunu, pirne, ploomemängimiseks tõrudest valmistatud loomi.

Külla tuli vallatu sügistuul, sügistuul.Rebis lehti alla puult, alla puult, alla puult.Põõsastes luuras, latvades huikas,

pahandust tegi ja minema tuiskas.Tuul lõhkus sügise sünnipäeva kleidi,talvel tuleb uut kleiti oodata veidi.

MERI JA TUUL

Aivi Rosenberg – Pärnu Tammsaare Lasteaia õpetaja

Meri kaunis suur ja lai-kuid kuidas lained sinna said?Tuulepoiss täna merel mängistõstis laineid oma sängist.

Tuul on võimas, tuulel on jõud – tuul on võimas loodusjõud.Tuul võib merel tuulata – vesipükse keerutada.

Tuul võib minna ookeani,et seal teha omad plaanid.Tuul saab teha palju paha, tuul võib üleujutusi teha.

Meri ja tuul on mõnusad,kui nad ei kipu hullama.Merelainetesse sa – võid suvel minna suplema.Tuul siis mõnusalt su põski paitab,päike kiirtega kaasa aitab.

MÕISTATUSED, VANASÕNAD:

Nutab kui laps, ulub kui koer. (tuul)

Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub. (tuul)

Meres lainte harjal hüppan,

paate kukerpalli lükkan,

puidki metsas murran maha,

alati teen mida tahan.

Luba kelleltki ei küsi,

paigal kunagi ei püsi. (tuul)

Peata lööb pilli, jalutu tantsib. (tuisk, tuul)

Noorik nutab nurga taga. (tuul)

Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees. (tuisk)

Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis. (tuisk)

Käsi tal pole, jalgu tal pole, aga üle maailma ta rändab. (tuul)

Käeta ja jaluta, laulab ja vingub ja huilgab. (tuul)

Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei ulata. (tuul)

VANARAHVA RÄÄGIB:

Kui tuul on põhjast, siis pole hea vilja külvata (Kadrina)

Kevadised hommikutuuled peetakse kahjulisteks ja kevadised

lõuna- ning õhtutuuled kasulisteks põlluvilja kasvamiseks.

Kui mihklipäeval ( 29. Sept.) on tuul lõunast, tuleb sula talv.

Kui tuul on põhjast ja idast tuleb külm talv ja palju lund.

Kui tõnisepäeval ( 17. Jaan.) on tuul põhjast, siis puhub

enamuse aastast põhjatuul.

Kui vastlapäeval on nõrk tuul, siis tuleb hea suvi.

On aga tugev tuul, siis tuleb suvi vilu.

Nutab kui laps, ulub kui koer. (tuul)

Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub. (tuul)

Meres lainte harjal hüppan,

paate kukerpalli lükkan,

puidki metsas murran maha,

alati teen mida tahan.

Luba kelleltki ei küsi,

paigal kunagi ei püsi. (tuul)

Peata lööb pilli, jalutu tantsib. (tuisk, tuul)

Noorik nutab nurga taga. (tuul)

Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees. (tuisk)

Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis. (tuisk)

Käsi tal pole, jalgu tal pole, aga üle maailma ta rändab. (tuul)

Käeta ja jaluta, laulab ja vingub ja huilgab. (tuul)

Põder jookseb üle põllu, jalad maha ei ulata. (tuul)

LIIKUMISMÄNGUD

TORMITUULSirjeRaadik „Õpime mängides” järgi koostanud Margarita Semjonova Pärnu Liblika Tänava Lasteaed õpetaja

Laste vanus: 5-7 aastat

Vahendid: neli erinevat värvi rõngast või muud tähistLiisusalmiga loetakse üks laps Tormituuleks.

Mängu käik:Väljakule asetatakse laiali 4 erinevat värvi tähist. Iga värv tähistab ühte liiki: 1- linnud; 2- metsloomad; 3- putukad; 4- koduloomad. Lastele selgitatakse, mis värvi tähisele vastavad lindude, loomade ja putukate paigad. Õpetaja sosistab igale lapsele kõrva ühe nimetuse. Näiteks: ühele lapsele varblane, teisele karu jne.Lapsed hakkavad õpetaja märguande peale liikuma mänguväljakul. Laste liikumine võib imiteerida vastavat tegelaskuju. Ühel hetkel hüüabTormituul näiteks: “Linnud”. Kõik linnud jooksevad oma tähise juurde. Tormituul proovib kedagi kinni püüda. Kes kinni püütakse, tuleb uueks Tormituuleks jne.

PURJEREGATTAnne Lill, Aiatuuliku askeldused II- lk 113

Laste vanus: 5 – 7 aastat

Koht ja aeg: igal ajal rühmatoa pesuruumis , suvel ka õues.

Vahendid: veega täidetud suured kausid (2tk: järv või meri); omavalmistatud paberlaevukesed, poid

Mängu käik:1. Moodustatakse kaks võistkonda. Ühes võistkonnas on 2-4

last ja kummalgi võistkonnal on oma „järv” või „meri”.2. Lapsed liiguvad vabalt ümber basseinide.3. Laev tuleb sõidutatakse ümber poi (vastav märk) ning tagasi

(märgitakse ka kodusadam).4. Laevade sõidutamine toimub ainult puhumise teel, käsi ei tohi

kasutada.5. Võidab see võistkond, kes mängureegleid täites oma laevad

sadamasse tagasi on sõidutanud.

TUULEPOISID

Evi Luhtjärv, Gairit Padur - Pärnu Ülejõe Lasteaed, õpetajad

Mängu kirjeldus: Maas on jooned, mille taga on “kodu”. Keskel seisev juhtmängija (õpetaja või laps) küsib: “Kas te tuuletaati kardate?”Mängijad vastavad: “Ei!” ja jooksevad ühest kodust teise.Juhtmängija püüab kedagi tabada. Tabatu on uus juhtmängija.

NB! Mängijatel on käes rõngad, mille külge on seotud lindid (ribad on lõigatud paberist, lõngast, riidest, kilest jne.) Lapsed hoiavad rõngaga kätt joostes üleval, et lindid saaksid uhkelt lehvida, et lastel oleks tegevus lõbus ja emotsionaalne.

NÄPU-JA KÄEMÄNGUD

PILVEDE TANTS www.koolielu.ee

Üks pilveke, nii tilluke( käed ülal, pihud kaares koos, vaade üles)

ja teine hästi suur.( kätega suur ring pea kohal)

Neid siia- sinna pillutas( käed ülal, lainetavad liigutused paremale ja vasakule)

täis lusti kevadtuul.( väike hüpe kohapeal, käed üles laiali)

***

Marika ja Kristel Kuusmann(2005) Sõbrad tähemaal.

Kuula, kuidas lõõtsutab(käed kõrvade juures, nagu kuulataks)

tuul, tuul, tuul.(käed suu juures puhuda tuule moodi)

Oksakesi õõtsutab

puul, puul, puul.

(sõrmed harali, õõtsutada käsi)Vihmapiisku rabistabseal ja siin.

(koputada sõrmeotstega lauale kaugemal ja ligemal)

Soojas pesas nahistab(teeme kätepesemis liigutusi)

väike siil.(ristame sõrmed püsti, mis on nagu siilil okkad)

***10 lehte rippus puul.Puhus tuul, puhus tuul.1 leht alla langes.Mitu lehte näed puul?9 lehte ripub puul.Puhub tuul, puhub tuul.1 leht alla langes.Mitu lehte näed puul?…………………………Ühtki lehte pole puul.Raagus nüüd on puu.

ÕPPEMÄNGUD

TUUL JA LEHEDEvi Luhtjärv, Gairit Padur Pärnu Ülejõe Lasteaed, õpetajad

Mängu kirjeldus:Lapsed on ringis (igal lapsel käes erinevad puulehed).Ringi keskel on laps ilma leheta, kes käib ringi keskel ja kõneleb (ta on tuul). Tuul ütleb: “Tuul käib ringi meie õues, korjab sügislehti põue.”Lapsed: “Millist lehte tahab tuul?”Tuul: “Seda lehte tahab tuul, mis teil kasvab vahtrapuul.” (või kasepuul, tammepuul jne.)Nüüd lähevad ringi keskele lapsed, kellel on käes tuule poolt soovitud leht. Ja tuul valib endale ühe lehe, kellelt leht võeti, jääb tuuleks. Mäng kordub.

LEHESADU

Anne Rungi - Pärnu Liblika Tänava Lasteaed, õpetaja

Eesmärk: Laps oskab määrata tuule suunda lehtede langemise suuna järgi.Vahendid: Erinevat liiki puude lehed Mängu kirjeldus: Iga laps korjab sületäie lehti, õpetaja märguande peale viskavad kõik lapsed korraga lehed õhku ringi keskele. Vaadeldakse, mis suunas lehed kukuvad. Kust poolt (millisest ilmakaarest) tuul puhub? Mängu korratakse 4 – 5 korda.

*Tuule ja õhu liikumisega seotud mängud.Koostanud ja kohandanud ka üldtuntud mänge, vaatlusi ja katsetusi.

Margit Tõhk - Pärnu Kesklinna Lasteaed, õpetaja.

*LAPI TUULETARK

Eesmärk: Laps määrab tuule suuna. Laps õpib nööriga sidumist. Laps õpib haamri ja naela kasutamist.

Vahendid : Hobusejõhv vms. Nöör. Haamer ja nael. Kahe meetri pikkune kepp.Valmistamine: Väike umbes 20 cm pikkuste jõhvidega karvatuust seotaks paelaga ümber naelapea nii, et pikemad otsad jääksid naelapeast ülespoole. Nael lüüakse otsapidi kepi otsa. Kepp torgatakse lagedamas kohas maasse.Mängu käik: Hobusejõhvid koolduvad vastavalt tuule suunale.

*ULUJA

Eesmärk: Laps meisterdab mänguasja-helitekitajat. Laps saab aru heli tugevust ja helikõrgust mõjutavatest teguritest.Vahendid : Nöör ja puupulk.Mängu käik: Puupulgale seotakse nöör taha. Seda keerutatakse pea kohal. Nii saadakse uluvat või vinguvat heli. Selgitatakse heli tekkimise põhjus (õhuga hõõrdumine). Kuulatakse helitugevust ja heli kõrgust (erinevatel ulujatel). NB! Pööratakse tähelepanu ohutusreeglitele.

*JOONISTA KUULDUD HÄÄLI

Eesmärk: laps eristab looduslikke ja tehishääli. Laps oskab kuuldud helisid väljendada joonisel.Vahendid : Papptaldrik või tugevamal alusel olev paber. Sile maapind, kivi jms. Joonistusvahend-kriit, pliiats, puupulk, lubjakivi...Mängu käik: Istutakse seljaga vastu puud ja suletakse silmad. Kuulatakse erinevaid hääli ümbrusest. Kirjeldatakse neid hääli (loodushääl-tehishääl, kõrge-madal heli, vaikne-tugev hääl jne.). Joonistadakse kuuldud hääled papptaldrikule või tugevamal alusel olevale paberile. Enne tegevuse alustamist võib kokku leppida, et eestpoolt kuuldud helid joonistada paberi ülemisele ja tagantpoolt kuuldud hääli võib kujutada paberi alumisele osale. Kuuldud hääli võib joonistada ka looduslikule või mittelooduslikule pinnale (liiv, kivi, asfalt jms.

*KUULAME ÜHESKOOS

Eesmärk: Laps eristab loodushääli tehishäältest.Koht: Rahulik ümbrus.Mängu käik: Mängijad otsivad endale mõnusa koha, kus on hea istuda või pikali olla. Silmad suletakse ja hakatakse kuulama loodushääli. Kui keegi nüüd kuuleb looduslikku heli, tõstab ühe näpu püsti, kuuleb järgmist heli, tõstab teise näpu püsti jne. Mängujuhi kokkulepitud märguande peale avatakse silmad. Tõstetud näppude arvu järgi vaadatakse, mitu loodusehäält on keegi kuulnud. Lõpuks vesteldakse sellest, kes või mis on kuuldud häälte tekitajad.

*KOLMAS HELI

Eesmärk: Laps õpib tähele panema erinevaid helisid ja määrama helitekitajaid.Mängu käik: Istudakse või seistakse ühel kohal. Kuulatakse ümbruskonna helisid ja määratakse helitekitajad.Küsimused:Mitu heli kuulsid teatud ajavahemikus?Kes või mis tekitas kolmanda kuuldud heli?

*KUULA VAIKUST

Eesmärk: Osata olla mõnda aega vaikselt ja liikumatult.Vahendid : Helisid tekitavad looduslikud vahendid: kaks käbi või muu looduslik materjal.Mängu käik: Mängujuht hõõrub kahte kuusekäbi teineteise vastu. Mängijad jätavad meelde nende tekitatud heli. Mängijad heidavad selili, või toetavad seljaga vastu puud või kivi. Silmad suletakse ja kuulatakse liikumatult vaikust. Püsti võib tõusta alles siis kui kuuldakse tuttavat kuusekäbide tekitatud heli. Küsimused:Mitmes oli kuusekäbide tekitatud heli?Nimeta teiste helide tekitajad?Nimeta looduslikud ja tehishelid?

*OKSAKSÜLOFON

Eesmärk: Laps meisterdab okstest mänguriista.Vahendid : Erineva pikkusega ühejämedused oksad, kaks ühepikkust ja ühejämedust kandilist keppi, kõlapulk, haamer, nuga, naelad.Mängu käik: Ümbrusest otsitakse erineva pikkusega ja erineva läbimõõduga võimalikult sirgeid oksi. Oksad kooritakse. Ksülofoni aluseks pannakse horisontaalselt teineteise kõrvale kaks keppi. Aluskeppide vasakul pool on keppide vahe teineteisest lühem kui paremal pool otsas. Oksad kinnitatakse kahele ristkülikukujulisele kepile. Oksaksülofon on valmis. Ksülofonil mängidakse oksast valmistatud kõlapulgaga.

*TUULEKANDLED

Eesmärk: Lapsed valmistavad erinevatest looduslikest materjalidest tuulekandled. Lapsed selgitavad tuule ja materjali koosmõju heli tekitamisel.Vahendid : Erinevat liiki heli tekitav looduslik materjal. Oks või rõngas jms. Tamiil või jämedam niit.Mängu käik: Ümbrusest otsitakse erinevaid looduslikke materjale. Iga materjal kogutakse liigiti. Erinevatest looduslikest materjalidest valmistatakse mitu tuulekannelt.Tuulekandled riputatakse õue.

Kuulatakse ja võrreldakse erinevate tuulekannelde helisid.Uuritakse erinevate tuulekannelde helide tekkimise põhjusi.Tuulevaikse ilmaga liigutatakse ise tuulekannelt.

*MERETUUL

Eesmärk: Laps mõistab enamalt jaolt mere poolt puhuva tuule mõjust puudele.Mängu käik: Rannas on palju puid maa suunas kaldu. Miks? Puhu puuoksale. Miks oks läheb kaldu tuule puhumise vastassuunas?

*VAATA HÄÄLT

Eesmärk: Laps eristab ümbrusest ühe kindla heli ja heli tekitaja. Laps mõistab heliallika tugevuse muutumist heliallika liikumisel kaugemale või lähemale. Mängu käik: Kirjeldatakse heli ja heli tekitajat (lehtede sahin puul, koera haukumine, kärbse lend jne.). Kirjeldatakse heli ja heliallika liikumist. Võrreldakse hääle tugevust seoses selle lähenemise või kaugenemisega.

*TUULE MUUSIKA

Eesmärk: Laps märkab tuule tekitatud helisid ümbruses. Laps teab erinevaid sünonüüme tuule tegevusest.Mängu käik: Kuulatakse erineva tugevusega tuule tekitatud helisid. Iseloomustatakse tuult. Tuule tugevusest ja tegutsemisest tingitud erinevad nimetused ning omadused:Tegusõnad - tuul puhub, ulub, vingub, tormab, kolistab, paitab, rajutseb, tuiskab, vuhiseb, käib läbi luust ja lihast jne.Nimisõnad - tuul, tuuleiil, torm, maru, orkaan, tuulekeeris, pööris jne.Omadussõnad - tuul on külm, läbilõikav, mahe, paitav, kõle jne.

*KAJA

Eesmärk: Laps kuuleb heli tagasipeegeldumist erinevatelt objektidelt.Mängu käik: Mängujuht viib lapsed teatud kohtadesse, kus toimib kaja efekt. Selgitatakse, miks igas paigas ei kuule kaja (helil peab olema võimalus peegelduda tagasi).

*LEHVIK

Eesmärk: Laps oskab voltimida lehvikut. Laps kasutab fantaasiat voldiku kujundamisel.Vahendid : Ristkülikukujuline paber, joonistustarbed, mitmesugused kerged jääk- või looduslikud materjalid, liim.Mängu käik: Paberile joonistatakse soovitud pilt ja sellest volditakse lehvik. Lehviku külge võib kleepida krepp-või siidipaberi

lindikesi, linnusulgi jms. kergeid materjale, mis lehviku lehvitamisel annaksid omapärase efekti ja tekitaksid sahinaid. Lehvitakse lehvikut. Mis efekti tunned?

*LANGEVARI JA TIIVAD

Eesmärk: Laps tunneb erinevate taimede seemneid. Vahendid : Looduses olevad ehmelised või tiivikutega seemned.Mängu käik: Tuulevaikse ilmaga puhutakse võilille „langevarje“, vahtra tiivikuid ja teisi lennuosadega varustatud seemneid. Kelle „langevari“ püsib kauem õhus? Teha kindlaks taimeliik, millelt on lennulusti täis seemned pärit. Miks on vaja „reisivaid“ seemneid?Mõtle, millises suunas võiksid tuule abiga ”reisivad” seemned lennata.

*TUUL PURJEDESSE

Eesmärk: Laps tunnetab tuule jõudu ja vajalikkust inimese tegevusele. Vahendid : Käepärasest materjalist valmistatakse purjekas. Näiteks puukoore tükile pannakse peale suurem puuleht purjeks.Mängu käik: Purjekas asetatakse veelompi või mõnda teise veekogusse. Jälgidakse purjeka teekonna suunda ja kiirust. Leitakse purjeka liikumise põhjused.Ojas või jões pöörata tähelepanu vee voolamisele, voolu suunale.

*ÕHUS POLE ÕHKU

Eesmärk: Laps suhtub säästvalt ümbritsevasse keskkonda. Laps oskab tegutseda hädaolukorras.Vahendid : Tulekindlal alusel minilõkke materjal. Mängu käik: Süüdatakse minilõke. Nuusutadakse sealt eralduvaid lõhnu ja tunnetadakse soojust. Jälgitakse ümbruses erinevaid suitsu ja heitgaase tekitavaid allikaid. Selgitadakse suitsu ja heitgaaside tekitamise põhjusi. Uuritakse õhku suitsuallika läheduses ja sellest kaugemal.

Sudu – suits, heitgaasid ja udu on segunenud. Selline õhk on tervisele kahjulik. Sellises olukorras on mõistlikum olla suletud akende ja ustega ruumis. Eriti tuntud on Londoni jt. suurlinnade sudu – suitsu ja udu segu.Leitakse võimalused reostusest hoidumiseks ja leitakse teid selle likvideerimiseks.

Käitumine hädaohu korral: kiiresti eemalduda tulekahju või reostuskoldest, abi osutamine kannatanuile, hädaabi kutsumine.

*HING KINNI

Eesmärk: laps saab aru õhu vajalikkusest elusolenditele.Mängu käik: Hinge hoitakse kinni nii kaua, kui keegi suudab. Kes hingama hakkab istub potsti maha.Värske ( hapnikurikka ) õhu olemasolu vajalikkus elusolenditele.

*VASTIK HAIS

Eesmärk: Laps suhtub säästvalt ümbritsevasse keskkonda. Vahendid : Punased lipud, märgid jms.

Mängu käik: Kindlaksmääratud territooriumil nuusutatakse erinevaid lõhnu. Punaste lipukestega märgitakse ära kohad, kus tunti paha haisu. Selgitatakse haisude ja lõhnade tekkimise põhjusi. Haisude ja lõhnade kasulikkus ja kahjulikkus inimühiskonnas ja loomariigis – enda tegemine meeldivaks ja ebameeldivaks. Kõdunemine kui loomulik looduslik protsess.Reostus kui ebaloomulik protsess looduses.Võimalused reostusest hoidumiseks ja võimalused selle likvideerimiseks.

*LÕHNAPÜHA

Eesmärk: laps leiab loodusest meeldivalt lõhnavaid looduslikke materjale. Laps eristab mitmesuguseid lõhnu.Vahendid : Kaanega suletavad plastmassist topsid (filmi-või üllatusmunatopsik). Lõhnav looduslik materjal: õis, leht, vili jms.Mängu käik: Iga mängija korjab loodusest oma purki midagi, mis lõhnab. Mängukaaslastele tutvustatakse oma purgi lõhna. Arvatakse ära, mis purgis lõhnab.Purgi sisu kuivatatakse. Nuusutatakse kuivatatud taimede lõhnu.

*MEELDIV AROOM

Eesmärk: Laps teab taimi, mis säilitavad kuivatatult head aroomi. Laps õpib kuivatama taimi nii, et nad säilitaksid võimalikult tugeva aroomi. Vahendid : Õhuke, hästi õhku läbilaskev 15 x 30 cm kangatükk, niit ja nõel, aromaatsed taimed: roos, nelk, salvia, piparmünt jne.Mängu käik: Aromaatsed taimed kuivatatakse varjus ja õhurikkas kohas. Kangatükk õmmeldakse kotikujuliselt kokku. Koti ülaosasse õmmeldakse eelpistega tugevam niit. Taimed pannakse vastavalt taimeliigile eraldi kotikestesse ja kotisuu tõmmatakse niidiga kinni. Meeldivad aroomikotid võib asetada kappi, pesusahtlisse jne. Aroomikotid on meeldiv kingitus.

*ESIVANEMATE APTEEK

Eesmärk: Laps pöörab tähelepanu tervise eest hoolitsemisele. Laps avastab erinevaid looduslikke lõhnaallikaid.Vahendid : Küüslauguküüned või seemned, niit, nõel.Mängu käik: Küüslaugu küüntelt või osadelt küüslaugu seemnetelt kooritakse koor. Küüslaugu küüntest või seemnetest meisterdatakse kee või ripats. Kui aroomi intensiivsus väheneb, kooritakse küüslaugu koor järgmistelt laukudelt või seemnetelt. Küüslaugu ehet on soovitatav kanda gripi hooajal.

*KADAKASUITSU VÄGI

Eesmärk: laps tutvub vana-aja kommetega. Laps järgib tuleohutuse reegleid.Vahendid : Väike kadakaoks, tulekindel alus, tikud.Mängu käik: Täiskasvanu tuletab meelde tuleohutuse reegleid ja tikkude kasutamist. Täiskasvanu süütab tikuga tulekindlal alusel kadakaoksa. Täiskasvanu tutvustab vana-aja kommet kadakasuitsuga halva ja kurja väljaajamisest antud ruumist.

http://www.coloring.ws/weather.htm

VATITÜKI SEIKLUSED

Voldemar Miller

Vatitükk kukkus maha. Oli ilus puhas vatitups, ütles: “Oihh!”, kui maha kukkus

Aga laps ei kuulnud, ei kummardunud vatitükki üles võtma. Tal oli vatti veel.

Sammud astusid üle ja mööda.“Oi- oi, mis nüüd saab! Oigas vatitükk. Kui peale astuvad, mis

siis…”“Mis sa oigad, hädaldad? Mis sul viga on?” vihistas tuul.“Häda, häda,” ütles vatitups. “Astutakse peale, surutakse

mudasesse mulda… Aita, kui saad!”“Hea meelega, rõõmuga,” vihistas tuul ja tõstis vatitüki õhku.

Seal siis vatitükk lendles ja oli õnnelik, kuni vaatas üles ja nägi: üleval teised suured vatitupsud. Ütles tuulele:

“Vaata, näe, seal on mu õed kui saad, ole hea, vii mind nende juurde.”

“Ei ole nad su õed,” vihistas tuul. “Aga kui tahad, võin ju viia.”Võttis ulgudes hoogu ja viiski vatitüki üles pilvelambukeste

juurde.“Tere, õed!” hüüdis vatitups rõõmsalt. Aga pilved, suured

pilvelambad, ei tahtnud teda tunnistada, ütlesid põlglikult:“Mis õde sa meile oled...”Üks väike pilveutt oli teist meelt. Ta ütles: “Kui tahad olla õde,

tule siis minu kaissu.”

Vatitups lendaski väikese pilve kaissu. Hõljus taevas sellega koos ja oli üliõnnelik, kuni hakkas tundma, et läheb märjaks, kogub endasse niiskust, muutub raskemaks. Nii raskeks, et hakkab allapoole vajuma.

“Oi- oi, mis see on! Langen, kukun ja viin sinugi kaasa,” hädaldas vatitups jälle.

“Pole viga, ei ole viga,” oli pilveutt rõõmsameelne. “All on teised pilved, lähme nende juurde.”

Vajusidki alla vihmapilve. Pilveutt sulas ja sadas vihmana alla,vatitükk kaasas.

Nõnda jõudis vatitükk maale tagasi, aga nii õnnelikult, et jäi puuoksale peatuma. Seal ta nüüd lamas ja säras pärast vihma päikese käes. Tuli lind, vaatas: nii puhas ja pehme, korjas vatitupsu nokka ja viis pessa poegadele pehmeks soojaks voodriks.

Seda jutukest vatitükist jutustasin lastele. Jutu ajal tegid lapsed tegevusi kaasa oma vatitükiga.Pärast värvisid selle vatitükiga pilve ( Laste töid juhendas Anne Dubrovin - Pärnu Lasteaed Mai õpetaja).

TUUL MÖLLAB VÄRVIDEGAHüüde Kuter –Pärnu Kadri Tänava lasteaed õpetaja

Kasutada puhumistehnikat. Tilgutada erinevaid värve paberile. Puhuda läbi kõrre värvid laiali.

JOGURTITOPSIST  VÕI  JOOGITOPSIST  TUULEVESKI

www.miksike.ee

Vaja läheb:  jogurtitopsi või joogitopsi, pappi tiibade jaoks, rõhknaela, markerit.

Töö käik:

¤    Lõigata papist välja tiivad. ¤    Joonistada markeriga topsile ukseava, võib ka mõne aknaava joonistada. ¤    Kinnitada rõhknaelaga tiivad topsi külge.

TEEME TUULELIPU!www.miksike.ee

Vaja läheb: kustukummiga pliiatsit, joogikõrt, nööpnõela, kääre, joonlauda, pappi, paberilehte, lillepotti, plastiliini, kompassi ja kleeplinti.

Töö käik:1. Lõigata papist kolmnurk 2 osaks. Nii saab noole pea ja saba.2. Lõigata kõrre otstesse sälgud ja torgata noole pea ja saba kõrre külge.3. Torgata nööpnõel läbi kõrre kustukummiga pliiatsi külge nii, et kõrs saaks vabalt keerelda.4. Joonistada paberile lillepoti põhja kujuline ring.5. Jagada ring joonlaua abil kaheksaks osaks . 6. Kirjutada iga joone otsa juurde õige ilmakaare nimetus.7. Kleepida ilmakaartega paberring lillepoti põhja külge.8. Kinnitada pliiats plastiliini abil lillepoti auku seisma.9. Asetada lillepott kompassi abil ilmakaarte järgi õue paigale.10. Vaadelda, millisest ilmakaarest tuul puhub ja märkida tuule suund tabelisse.

TUULELIPU MEISTERDAMINE.

Margit Tõhk - Pärnu Kesklinna lasteaed, õpetaja

Vaja läheb: Tühi purk, liiv, kivikesed, puupulk, seest õõnes toru, kerged hõljuvad suled, õhukese kommipaberi ribad jms. kerged materjalid.

Töö käik: Panna tühja purki kivikesed ja märg liiv. Torgata õõnes toru purki. Võtta puupulk.

Lõigata pulga keskele pragu. Lõigata plastmassist 10 x 20 cm. nool. Asetada nool

prakku. Panna pulk noolega torusse. Pulk peab saama torus vabalt pöörelda. Asetada

tuulelipp kõrgemale kohale ja hakata määrama tuule suunda. Noole sappa võib

kleepida linnusulgi, õhukese kommipaberi (hõbepaber) ribasid jms. Tugevama

tuulepuhangu korral hakkavad need lõbusalt tuules lehvima.

Lihtsama tuulelipu saab valmistada pulga otsa seotud vihma mõjudele vastupidavatest tuule käes kergelt lenduvatest ribadest (hobusesabajõhv. linnu udusuled, niit jms.)

TUULEVESKIAnne Rungi - Pärnu Liblika Tänava Lasteaed, õpetaja (oma lapsepõlvekogemuste põhjal)

Vaja läheb: puupulk, ruudukujuline paber.

Töö käik: Kõigepealt teha paber nelinurkseks. Siis voltida ta kaks korda kokku. Nüüd arutada ta uuesti lahti lõike murdejoont mööda keskkoha poole (mitte päris lõpuni). Teha iga lahtilõigatud nelinurga külje nurka auk. Ka ruudu keskele teha auk. Nüüd panna pulk nendest aukudest läbi. Joostes tuuleveski tiivad keerlevad.

TUULEKELL „LEPATRIINU“http://www.dltk-kids.com/crafts/insects/mladybugchime.htm

Materjalid: Savist lillepott Paksu paberit, nööri Punast, musta ja valget akrüülvärvi (võib ka värvida

guassvärvidega, mis peale värvi kuivamist kinnitatakse lakiga)

Mõned käsitöö helmed või seibid / mutrid (see, mis teeb heli)

Nipid:

  

TUULIKhttp://www.dltk-kids.com/world/netherlands/mwindmill.htm

Enamuses Euroopa riikides on palju vanu tuulikud.Kuni aastani 2007 on Saksamaal toodetud kõige rohkem tuuleenergiat kui mis tahes maailma riigis.

Materjalid: WC paberi rull Guassvärvid Käärid Liim värviline paber

  

TUULIKUD JA TUULERATTADhttp://www.dltk-kids.com/world/japan/morigami-windmill.htm

Töö käik:

Keerata paber vasakust servast paremasse serva.

Pöörata paber alumisest äärest kuni ülemise servani.

Pöörata paberit diagonaalselt vasakusse nurka.

Pöörata paberit alumisest paremast nurgast üleval vasakusse nurka.

Pöörata vasakust servast üle keskjoonele ja siluda.

Pöörata paremast servast üle keskjoonele ja siluda.

Voltida alumisest servast keskjooneni ja siluda.

                                  

SUVETUULIK

http://www.dltk-kids.com/crafts/earth/m-pinwheel.htm

TUULE TEKITAMINE – LEHVIK

(http://www.tps.edu.ee/materjalid/paber/lehvik.html

Vaja läheb:  õhem värvipaber, käärid

Töö käik :

   voltida lehvik   

TUULELILLED

Edna Vahter "Tuultega võidu" 14. teema

Vaja läheb: kilekotte, kääre, traati

Töö käik: Lõigata kääridega kilekottidest ribasid. Korjata paras punt ribasid sõrmede vahele ja siduda traadiga ühest otsast kinni. Võtta nii pikk traat, et sellest saaks lillele varre. Torgata õues oma tuulelill vart pidi maa sisse. Neid võib siduda ka aia külge. Kui teha tuulelilled läbipaistvast kilest, siis juhuslik möödakäija neid ei märka. Ta kuuleb vaid nende tasast laulu…

LEHVIK

Mari-Epp Täht(2005). Laps ja Keskkond. Tuuleraamat.

Õhk on kõikjal meie ümber. Vahel aga tundub, et õhk on kusagile kadunud. Eriti siis, kui ilm on kuum või toas liiga soe ja palju inimesi koos. Siis võib kasutada õhu tekitamiseks lehvikut.

Vaja läheb: Vähemalt vihikulehe suurust paberit

Töö käik: Voltida paber umbes sentimeetri laiuseks voldikuks. Voldikut lehvitades saab tunda, kuidas õhk hakkab liikuma ja mõnusalt jahutab.Lehvikuga tuult tehes saab kergemaid esemeid (puulehti, väikesi paberitükke, kergeid udusulgi) paigast liigutada.

TUULELAEV

Aleksander Kalamees(1973), Eesti rahvamänge.

Peergudest punutakse väravakujuline raamistik. See kaetakse õhukese valge riidega. Iga nurga külge kinnitatakse tükike nööri, mille otsad seotakse ühte sõlme. Sõlme külge kinnitatakse pikk nöör. Raamistiku kahe kõrvuti nurga külge seotakse veel lisanöörid, mille otsad ühes värvilise riidelapiga seotakse ümber puutükikese sõlme. See puutükike koos lapiga on tüüriks ja hoiab tuulelaeva lennu ajal püstloodis. Suure tuulega lastakse tuulelaev lendu. Mida pikem on nöör, seda kõrgemale võib tuulelaev tõusta.

TUULEJÄNES

Aleksander Kalamees(1973). Eesti rahvamänge.

Lõigatakse õhemast papist või paksemast paberist kaks 15-20 cm. läbimõõduga ringi,

lõhestatakse mõlemad peaaegu pooleni ja asetatakse siis lõhede abil teineteise

sisse.Seejärel lõigatakse samast papist või paberist veel natuke suurem ring,

lõigatakse ristuvaid diameetreid mööda neljaks võrdseks osaks ja iga osa kleebitakse

murtud sirgäärte abil varem valmistatud vaheliti asetatud ringide vahele toeks. Saadud

kujund moodustab peaaegu kera, tal puudub vaid üleni ulatuv kate. Saadud kujundi

iga osa värvitakse erinevate värvidega ja tuulejänes ongi valmis. Küllaldase tuule

juures lastakse tuulejänes tasasel ja ühtlasel lumel pärituult veerema. Võib korraldada

ka jänesejahte. Sel juhul püütakse tuulejänestele suuskadel järele jõuda. Kui

tuulejänesed siiski silmapiirilt kaovad, siis öeldakse, et jänesed jooksid

Lapimaale.Tuulejäneseid võib valmistada ka järgmiselt. Lõigatakse umbes 15-20 cm.

suurune paberist ring, mille äär lõigatakse kääridega ümberringi 1 cm. laiusteks

osadeks. Edasi murtakse tekkinud ribad vaheldumisi (üks ühele, teine teisele poole)

90 kraadise nurga alla. Tuulejänes veereb rattana neil murtud ribadel.

TUULEVURRAleksander Kalamees(1973). Eesti rahvamänge.

Võetakse kaks 2-3cm jämedust haavapuust liistu. Liistud lõigatakse

propellerikujuliseks, lüüakse väikeste naeltega kokku ja puuritakse keskele

raudnaelajämedune auk. August pistetakse läbi nael ja tuulevurr lüüakse naelaga teiba

külge. Tuule käes hakkab neljatiivaline tuulevurr pöörlema.Tuulevurrile võib

kinnitada ka saba, mis omakorda kinnitatakse naelaga teiba otsa. Selline tuulevurr

pöördub ise vastu tuult. Kui tuulevurrile meisterdada külge veel „krapats“, mis

plagiseb tiibade ringlemisel, siis saadakse nn. „mutiveski“, mida kasutatkse muttide

eemale peletamiseks juurviljaaedadest.

TUULENUKK

Meisterdamisjuhised on võetud:http://www.dltk-kids.com/crafts/earth/mcloudwpuppet.htm

Materjalid: Paber Käärid Liim Valge pael Siidi v. Krepp-paber Marker

Juhend: Lõigata pooleks murtud paberist

pilve kujund. Liimida kujund kolmest küljest

kokku, jätta üks külg avatuks. Teha pilve ühte külge augud ja

siduda sinna paelad. Toppida pilve sisse paberijääke

vm pehmeid jääkmaterjale. Liimida kinni ava.

Tuulenukk on valmis, joonistada talle nüüd nägu. Rõõmsat tantsu- ja mängulusti.

TUULESOKK, TUULEKUMMITUS, LIBLIKA TUULIK

Meisterdamisjuhised leiad siit:http://www.dltk-kids.com/crafts/weather/index.htm http://www.dltk-holidays.com/halloween/ghostwindsock.html“

Materjalid:Valget

paberit või paberirull (sobib ka tualett- paberirull) Krepp-paberit Värvilisi pabereid Tugevamat niiti, tamiili, peenikest nööri Liimi Kääre

Juhend: Valmistada paberitoru või kasutada valmistoru Lõigata silmad vm kaunistusdetailid Kaunistada toru Lõigata ribad Liimida ribad toru alumisele servale Teha ülemisele servale nõelaga augud (2- 4 võrdsete

vahedega) Kinnitada nöörid, sõlmida nad kokku. Jätta nöörid nii pikad,

et tuulesokk saaks vabalt lennata.

Proovida erinevat värvi ja materjalidest ribasid, kaunistusi, rühma või lasteaia sümboolikat.

TUULERATASMari-Epp Täht(2005). Laps ja Keskkond. Õhuraamat.

Iga laps toob kodust u. 20 – 30 cm pikkusega pulga. Lasteaias volditakse paberist ratas ja kinnitatakse õpetaja abiga knopkaga pulga külge.

MAHLAPAKKIDEST TUULEGENERAATORHüüde Kuter – Pärnu Kadri Tänava Lasteaed, õpetaja

Materjalid:mahlapakid, paberteipJuhend:Töö gruppides. Ühendada pakendid omavahel paberteibiga. 1 liitriste pakkide puhul ühendada 4 pakki omavahel, siis moodustada järgmine nelik jne. Hiljem asetada nelikud üksteise peale ja jälle ühendada teibiga. Kõrgus sõltub pakkide kogusest, minimaalne kõrgus 4 pakki. Generaatori alumistesse pakkidesse panna liiva, et ümber ei kukuks. Võib teha ka 2 liitristest pakkidest, siis ühendada 2 pakki.Tugevamast paberist lõigata tiivik ja kinnitada nööpnõelaga. Moodustub tuulepark. Tuulepargi töötamist saab proovida õues.

LIHTNE TUULELIPPKirja pannud Hüüde Kuter - Pärnu Kadri Tänava Lasteaed, õpetaja(lapsepõlvekogemusta põhjal).

Kõrre külge seotakse krepppaberi riba.

SÜGISENE PUU TUULESHüüde Kuter - Pärnu Kadri Tänava Lasteaed, õpetaja.

Voolimine: lapsed püüavad edasi anda tuules õõtsuva puu liikumist(pisut küljele kaldu ).

KUIDAS TEKKIS TUUL?

Valentina Godunova- Aiatuuliku askeldused II- lk 107

Vanus: 5-7 aastased

Vahendid:

KATSE NR 1 JAOKS.Tühi plastpudel

Õhupall

KATSE NR 2 JAOKS:Spiraalikujulised looklevad paberiribad (paberist ribad)

PRAKTIKUMI JAOKS:Kausid veega ja paberlaevukesed nukk TARKPEA

ETTEVALMISTUS:

1. vabal ajal vestlus teemal „Tuul ja selle kasutamine inimese

poolt”;

2. jalutuskäikudel tuule suuna ja tugevuse jälgimine, vaatlemine-

kuidas tuul mõjutab loomade, lindude ja inimeste elu;

3. tutvumine mõõteriistadega /vahenditega, mis mõõdavad tuule

kiirust ja näitavad tuule suunda

TÖÖ KÄIK:Õpetaja pöördub laste poole TARKPEA nimel

1. MÄNG „Milline on õhk?” ( nähtamatu, läbipaistev, kerge, värvitu,

maitsetu, lõhnatu, lendav jne)

KÜSIMUSED JA ÜLESANDED Kas õhku saab tunnetada? Liigutuste sooritamine (lehvikuga)

Mida te tunnete? (tuult, õhu liikumist)

Kas looduses on võimalik tunda õhu liikumist? Kuidas me

seda nähtust nimetame?

2. PROBLEEM Mis toimub õhuga jahutamisel ja kuumutamisel?

KATSE 1: Demonstreeritakse 2-3 korda printsiibil KÜLM- SOE

KÜLM- ASETAME TÜHJA PLASTPUDELI AKNA TAHA, KUI

ÕHUS ON PAKANE ( VÕI KÜLMIKUSSE) MILLINE ON ÕHK

PUDELIS? (KÜLM)

SOE- PANEME PUDELISUU ÕHUPALLI. ASETAME PUDELI

KUUMA VETTE.

Küsimused?

1. Mis toimub?

2. Mis täitis õhupalli?

3. Miks õhupall kord paisub. Siis jälle tühjeneb?

ÕPETAJA SELETUS

Külm õhk on tihedam ja langeb seetõttu allapoole, soe õhk aga

kergem ja tõuseb seetõttu ülespoole.

KATSE 2Lapsed kinnitavad spiraalsed paberiribad radiaatori kohale.

TARKPEA AVAB AKNA

KÜSIMUSED:

1. Mis toimub?

2. Milline on õhk radiaatori kohal?

3. Kuhu liigub aknast sissetulev õhk?

Õpetaja seletab lastele, miks soe ja külm õhk liiguvad erinevates

suundades- üles või alla. KÜLMA JA SOOJA ÕHU LIIKUMISEL

TEKKIS TUUL.

Maa kohal olev õhk soojeneb ebaühtlaselt. Külm õhk langeb

allapoole, soe õhk tõuseb üles. Selline õhu liikumine ongi TUUL.

PRAKTILINE ÜLESANNELaps laseb oma laevukese veega täidetud kaussi. Imiteeritakse

tuult. Modelleeritakse erinevaid tuuli: pehme, õrn, maruline,

meeletu (metsik, pöörane)

KÜSIMUSED1. Mida me nimetame tormiks (orkaaniks, tuisuks, lumetormiks,

keeristormiks, vesipüksiks, rajuks, maruks)

2. Millist kasu toob tuul inimesele?

3. Millist kahju võib tekitada tuul?

LIIKUMISMÄNGPüüa paberist lohe kinni.

ILMAENNUSTAJAKoostanud Maiu Põldoja – Pärnu Lasteaed Mai õpetaja

Vanus:           5-7 aastasedKoht:             õues või toasAeg:              15 min.Vahendid:    Eesti kaart, pildikaardid ilmastikunähtuste

sümbolitega, paberist nukud

SissejuhatusÕpetaja kinnitab seinale Eesti kaardi ja näitab, kus on laste kodukoht ja mõned tuntumad paigad (Tartu, Saaremaa, Peipsi järv jne). Arutletakse, kellele ja miks on ilma ennustamine tähtis.

Mängu käikLaste hulgast valitakse või loositakse ilmaennustaja, kes saab ennustada just niisugust ilma, nagu ta ise järgmiseks päevaks sooviks. Ilmaennustaja valib tingmärgid, kinnitab need kaardile ja räägib teistele, millist ilma on oodata. Lapsed jälgivad, kas jutt

vastab tingmärkidele. Kõik lapsed, kes tahavad ilma ennustada, peaksid saama võimaluse.

KokkuvõteLõpuks joonistavad lapsed papist nukkudele riideid vastavalt neile kõige rohkem meeldinud ilmaennustusele.

ILMA MUUSIKAKoostanud Maiu Põldoja – Pärnu Lasteaed Mai õpetaja

Vanus:          5-7 aastasedKoht:             õues või toasAeg:              15 min.Vahendid:     linnuviled, lihtsad pillid ilmastikunähtuste häälte matkimiseks, tuulekellade helinate CD

SissejuhatusÕpetaja ütleb, et igal lapsel on kaasas üks pill, mille abil mängitakse kohe vihmamuusikat.Õpetaja palub lastel seista tihedasse ringi (õpetaja istub ringis). Õpetaja palub lastel olla vaikselt ja matkida tema tegevust. Õpetaja müksab oma parema küünarnukiga enda kõrval seisjat ning see annab omakorda müksu edasi. Kui müks on jõudnud õpetajani tagasi, müksab ta uuesti oma naabrit ja hakkab seejärel oma peopesi teineteise vastu sahistama. Laps, kes saab müksu, annab selle edasi ja hakkab peopesi sahistama. Uue ringi ajal asendub peopesade sahistamine plaksutamisega ja seejärel põlveplaksudega. Pärast põlveplakse plaksutatakse jälle käsi, seejärel sahistatakse neid ja lõpuks saabub jällegi vaikus. See mäng imiteerib vihmahoogu, mis vaikselt algab, siis valjuks pladinaks paisub ja seejärel jälle vaibub. Oluline on mängu veidi harjutada ja proovida seda läbi teha ka kinniste silmadega, sest siis tuleb heliefekt eriti hästi välja. Kui ringis müksuga mängimine ei õnnestu, võib õpetaja lihtsalt laste ees seista ja paluda neil ennast jäljendada.

IlmapillidÕpetaja tutvustab lastele lihtsaid pille, mis lasteaias olemas on, ning palub lastel leida rühmaruumis veel esemeid, millega helisid tekitada saab. Kui õpetaja nimetab ilmastikunähtusi (lumesadu,

pilved, äike, vikerkaar, udu, päikesepaiste, torm jne), tekitavad lapsed pillide, esemete või oma „kehapilliga” helisid, mis nende meelest seda ilmastikunähtust iseloomustavad.

KokkuvõteLapsed kuulavad CD tuulekellade helinatega. Õpetaja küsib, millist ilma see muusika neile meenutab.

TUULE VEMBUDKoostanud Kaili Sutt - Pänu Lasteaed Pillerpall õpetaja Vanus:          5-7 aastasedKoht:             toasAeg:               15 min.Vahendid:    jämedad kokteilikõrred, korgist või plastmassist

laevukesed, föön, tuuleroosi šabloon SissejuhatusÕpetaja loeb lastele Heljo Männi jutu Pisikese tuule tarkus.

„Vanaisa  mänd  õpetas  pisikest  mändi: „Sinu isa on mänd, sinu ema  on  mänd,  sina  oled mänd, sinu õde on mänd, sinu vend on  mänd, me oleme kõik  kokku  männik.”Vanaisa  kuusk  õpetas  pisikest  kuuske: „Sinu isa on kuusk, sinu ema on kuusk, sina  oled kuusk, sinu õde on kuusk, sinu vend on kuusk, me oleme kokku kuusik.”Pisike tuul, kes oli tulnud omapead metsa hulkuma, kuulis vanaisade juttu.Ta tahtis  samuti tark olla ja hüüdis: „Minu isa on tuul, minu ema on tuul, minu õde on tuul,  minu vend on tuul, me oleme kokku tuulik.”  Puu-vanaisad  hakkasid  naerma: ”Ohohoo, tuulik on tuuleveski, aga sina oled alles  nii nõrguke, et ei  jõua üht veskitiibagi liigutada.

TuulÕpetaja kutsub lapsed suure veekausi juurde, kus on ujutamiseks korgist ja paberist laevukesed. Lapsed saavad jämedad kokteilikõrred ja hakkavad puhuma pisikest tuult. Õpetaja räägib, et pisike tuul võib kasvada suureks ning paneb tööle fööni: nii tekib torm veekausis. Arutletakse, millist kasu või kahju võib tuul põhjustada.

KeeristormÕpetaja selgitab:

Keeristorm  on  tugev  õhukeeris, mis  tekib  äikesepilve  ja  maapinna  vahel. Selle  läbimõõt  on  mõnikümmend  kuni  paarsada  meetrit.  Keeristorm  võib  tekkida  nii maismaa  (tuulispask e. tuulispea) kui  ka  veekogu  kohal (vesipüks ehk  pilvesammas).  Õhukeeris  viib  kaasa  veepiisku, tolmu, kive, risu  jm. ning  on  seepärast  nähtav londikujulise  moodustisena.  Keeristormiga  kaasneb  purustusi,  sest  tuul  on  väga  tugev . Õhukeerise  keskmes  on  õhurõhk  nii  madal, et  hooned  võivad siserõhu tõttu puruneda. Suuri  purustavaid  keeristorme  tekib  Põhja- Ameerikas, seal  nimetatakse  neid  tornaadodeks. 

Õpetaja täidab 2-liitrise limonaadipudeli kolmveerandi ulatuses veega ning lisab mõne tilga toiduvärvi ja sädelevat kehapulbrit. Õpetaja kinnitab teise 2-liitrise pudeli isoleerpaelaga tagurpidi tugevasti esimese pudeli peale, keerab pudelid ümber, keerutab ja asetab siledale pinnale. Vesi  hakkab  pöörlema ning  tekib  veelehter  - vesipüks. TuuleroosLapsed valmistavad šablooni abil tuuleroosid, millega saab hiljem mängida tuule mängu. Kui õpetaja ütleb: „Tuulevaikus”, seisavad lapsed paigal ja tuleroos ei keerle. Kui õpetaja ütleb: „Tugev tuul”, jooksevad lapsed kiiresti. Saab mängida ka vaikset tuult ja tormi.  KokkuvõteLapsed on eelnevalt selgeks õppinud K. Aaviku laul „Tuule vembud”, ning teema lõpetatakse rõõmsa lauluga.

Koostajad: Asta Tuusti, Sagadi Looduskool                  Mairi Enok ,  Tallinna Lehola Keskkonnahariduskeskus

Vt. rohkem http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:CbrVg6AfpVsJ:www.keila.ee/miki/miki_files/MANGUD%2520ILMAVAATLUSPUNKTIS.doc+tuuleroos&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a

ÕUESÕPE

Koostanud Maiu Põldoja – Pärnu Lasteaed Mai õpetaja

Lapsed lähevad välja, teevad ilmavaatlusi. Lapsed seisavad ringis, nägu väljapoole nii, et ei olda liiga lähestikku. Õpetaja ringi keskel ja selgitab, et lapsed peavad vaikselt järgima juhiseid. 

Küsimused aruteluks: 

Hingame sisse, puhume õhu välja. Kas näed oma hingeõhku? 

Vaatame taevast, kas näed pilvi, päikest?

Mida näeme tuules liikumas?

Mida tunneb sinu ninaots, nägu?

Koos õpetajaga märgitakse ilmavaatluste kalendrisse õiged tingmärgid. 

Lapsed riietavad pabernukku vastavalt ilmale.

Selgitus - milline on õige riiete valik, miks on see tervisele tähtis?

TUULEPIDU

Koostanud Kairi Kuusk – Pärnu Lasteaed Mai muusikaõpetaja

Kairi: Tere, te olete sattunud täna tuule muinasjuttu. Siin peaks olema palju tuuleisasid, tuuleemasid ja tuulelapsi. Aga kus nad siis on? Kuulame! Kutsume! Tuuleisad, kus te olete? (Tulevad isad koos ja uhuutavad) Tuuleemad, kus te olete? (Emad tulevad ja vilisevad.) Ja kus on meie tuulelapsed? (Lapsed hõõruvad käsi) Tere kõigile muinasjutu osalistele.

Laul “Tere” + pillid

Jutustaja 1: Elas kord üks tuuleisa (uhuutavad), kes ei olnudki veel isa. Tal ei olnud naist ja tal ei olnud lapsi.

Jutustaja 2 : Elas kord üks tuuleema (vilisevad), kes ei olnudki veel ema. Tal ei olnud meest ja tal ei olnud lapsi.Jutustajad koos: Ükskord kevadel sattusid nad koos ühte metsa, kus maapealsed lapsed olid tulnud matkama ja huikama.Jutustaja 1: Tuuleisa (uhuutamine) oli ühel pool metsas.Jutustaja 2: Tuuleema aga (vilisevad) oli teisel pool metsas.

Laulumäng “Matkamas”

Jutustaja 1:Tuuleisa (uhuutamine) nägi karusid.Jutustaja 2: Tuuleema (vilisevad) nägi jäneseid.Jutustajad koos: Ja nad hakkasid neid taga ajama.

Muusikaline mäng “Jänesed ja karud”

Jutustaja 1: Tuuleisa (uhuutamine) ja Tuuleema (vilisevad) põrkasid metsas kokku.Jutustaja 2: Nad hakkasid teineteisele kohe meeldima.Jutustaja 1: Tuuleisa (uhuutamine) kutsus Tuuleema (vilisevad) kõrkjatesse uitama, aga nad ei saanud seal omaette olla, kõrkjad olid sisalikke täis.

Laulumäng “Sisalik”

Jutustaja 2: Ja need sisalikud ise nimetasid ennast vingerdaja ussikesteks.

Laul ”Vingerdaja ussike”

Jutustaja 1: Ei läinudki palju aega, kui Tuuleisal (uhuutamine) Tuuleemal (vilisevad) sündisid Tuulelapsed (käte hääl).Jutustaja 2: Ja küll nad olid ühed lõbusad tuulelapsed (käte hääl)

Laul ”Lõbus sügistuul” - lapsed

Jutustaja 1: Aga ükskord sügisel tuli Tuuleisal (uhuutamine) tuju tuua kohale vihmapilved. Kuid vihmapilved olid suured ja rasked ning tal oli abi vaja.

Jutustaja 2: Appi tulidki Tuuleema (vilisevad) ja Tuulelapsed (käte hääl).

Muusikaline mäng “Vihmasadu” – koos

Jutustaja 2: Ja maapealsed lapsed pidid ennest korralikult riidesse panama, mis riided need lapsed siis vihmaga selga panid? Lapsed vastavad.

Laul “Minul on vihmamantel”

Jutustaja 1:Meie muinasjutt hakkab jõudma lõpule.Jutustaja 2: Tuuleisa (uhuutavad), Tuuleema (vilisevad) ja Tuulelapsed (käte hääl) puhusid pilved laiali ja välja tuli päike. Tuuleperekond olid suurest tööst väsinud ja läksid puhkama.Jutustaja 1: : Tuuleisa (uhuutavad) ja Tuuleema (vilisevad) elavad siiamaani õnnelikult koos oma lastega ja nende lastelastega.Jutustaja 2: Maapealsed lapsed aga lõid suurest rõõmust tantsu.

Tants “Paaristants”

***Koostanud Margarita Kask - Pärnu Lasteaed Mai õpetaja

Heljo Mänd raamatust „Kõik räägivad” lk.10 „Tuul”

Ma olen näinud, kuidas tuul puud raputab, kuidas tolmu üles keerutab, kuidas puru silma ajab ja juukseid sasib, aga tuult ennast ma ei ole veel näinud. Tema häält olen kuulnud küll. Vahel ta vingub ja vahel ulub. Tahaksin kangesti teada, missugune nägu tuulel on, aga ta ei näita oma nägu. Ta hoiab kogu aeg võlumütsi peas, et olla nähtamatu. Ta vist ei julge ennast näidata, ta on palju pahandusi teinud.

Sellele loole võib järgneda mitu erinevat tegevust:

1. Vestlus tormituule pahandustest - tuuline, vahune meri, tuul lõhub katuseid, tirib puid jne.

2. Joonistamine – missugune nägu võiks olla tuulel kui ta võlumütsi ära võtaks? (tugeval, vaiksel, soojal, külmal jms)

3. Meisterdamine – tuulelipp ( krepp-paberist lint (25 cm x 6-7 cm), tükk kartongi (5cm x 18-20 cm) – voltida kartongiriba pikuti pooleks, asetada krepp-paberi lint ülemise serva vahele ja kinnitada klammerdajaga

4. Ilmavaatlus – tuule tugevuse määramine oma tuulelippudega ( võiks toimuda pikema aja vältel, et saaks tulemusi võrrelda)

5. Tuulevaatlustabeli täitmine – hea joonistada oma tuulelipu asend

6. Valmistada ühiselt tuulise päeva kollaaž, mis aitab õues nähtut meenutada (materjal võib olla õuest kogutud või rühmast otsitud – lehed, kiletükid, paelad, kommipaberid, pulgakommipulgad, vatitükid, lõngajupid jne)

7. Liikumismäng S. Raadik „Õpime õues mängides” lk. 54 „Tuul ja pilved” või lk. 55 „Tormisel merel” I .

8. Meeltearendus – kuulame tuule hääli – tuule hääl LA pööningul, kuivava pesu laksumine, tuule hääl mere ääres, tuule kahistamine kuivanud lehtedes, tuule vihin majade ümber jne.

RISTSÕNAKüsimused koostas Kiira Kurik – Pärnu Kesklinna Lasteaed,õpetaja

T A E V A SM U L DK U U

L A I N EM E T S

L Õ K EK I V I

P Ä I K EP I L V

1. Kus me näeme tähti?2. Mis see on, kuhu pannakse seemned kasvama?3. Mis paistab öösel taevas?4. Mis tekib mere peal, kui puhub tugev tuul?

5. Mis koht see on, kus kasvab palju puid?6. Lind, kes laulab liiri-lõõri ja tema nimes on Õ täht?7. Mis on kõva asi, mida võib leida mast? Tuul ei jõua seda

liigutada? 8. Mis on kollane ja annab sooja?9. Mis tuleb vahel päikesele ette?

( Sobib ühistegevuseks. Küsimusi võib esitada õpetaja)

MIS SÕNA ON PEIDUS?

Kiira Kurik – Pärnu Kesklinna Lasteaed, õpetaja

3 1 4 2

U T L U

1 3

T

MIS SÕNA ON PEIDUS?Kiira Kurik – Pärnu Kesklinna Lasteaed, õpetaja

6 9 1 5 8 2 4 7 3

L P T E P U L I U

1 3 5 7 9T