õppekava ainevaldkond „keel ja kirjandus“ - tvtg.ee · pdf filesuunatakse...

of 13 /13
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava 1 Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“ 1 Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes keele- ja kirjanduspädevus, mis tähendab suutlikkust mõista keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja eneseidentiteedi alust ja kunstiliiki ning mõista ja hinnata rahvuslikku ning maailma kultuuripärandit. Keele- ja kirjanduspädevus tähendab oskust kasutada keelt erinevates suhtlusolukordades, et saavutada oma eesmärke, arvestades suhtlusnorme ja keelekasutustavasid. Keele- ja kirjanduspädevus on oskus erinevaid tekste mõista ja luua, analüüsida ning kriitiliselt hinnata. Gümnaasiumi lõpetaja: 1) väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses; 2) arutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja põhjendatult; 3) teab tekstide ülesehituse põhimõtteid, koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates; 4) hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste, tunneb ära tekstide mõjutusvahendid; 5) mõistab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust; 6) väärtustab kirjanikku kui loojat ning kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat, kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; 7) teab eesti, vene ja väliskirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid, seostab neid ajajärgu ja kultuurikontekstiga; 8) tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre, eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid; 9) analüüsib ja tõlgendab eri liiki kirjandusteoseid. 1.1 Ainevaldkonna õppeained ja maht Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel ja kirjandus. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ning valikkursusteks. Kohustuslikud kursused õppeaineti on järgmised: eesti keel 6 kursust: 10. klass: „Keel ja ühiskond“, „Praktiline eesti keel I“ 11. klass:

Author: dangdieu

Post on 31-Jan-2018

238 views

Category:

Documents


0 download

Embed Size (px)

TRANSCRIPT

  • Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

    1

    Ainevaldkond Keel ja kirjandus

    1 Keele- ja kirjanduspdevus

    Keele ja kirjanduse valdkonna ppeainete petamise eesmrk gmnaasiumis on kujundada

    pilastes keele- ja kirjanduspdevus, mis thendab suutlikkust mista keelt ja kirjandust kui

    rahvusliku ja eneseidentiteedi alust ja kunstiliiki ning mista ja hinnata rahvuslikku ning

    maailma kultuuriprandit.

    Keele- ja kirjanduspdevus thendab oskust kasutada keelt erinevates suhtlusolukordades, et

    saavutada oma eesmrke, arvestades suhtlusnorme ja keelekasutustavasid. Keele- ja

    kirjanduspdevus on oskus erinevaid tekste mista ja luua, analsida ning kriitiliselt hinnata.

    Gmnaasiumi lpetaja:

    1) vljendub selgelt, eesmrgipraselt ja ldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka

    kirjalikus suhtluses;

    2) arutleb loetud, vaadatud vi kuulatud teksti phjal teemakohaselt ja phjendatult;

    3) teab tekstide lesehituse phimtteid, koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii

    teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates;

    4) hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste, tunneb ra tekstide mjutusvahendid;

    5) mistab kirjanduse hiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist thtsust;

    6) vrtustab kirjanikku kui loojat ning kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat,

    kujutlus- ja mttemaailma arendajat;

    7) teab eesti, vene ja vliskirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid, seostab neid

    ajajrgu ja kultuurikontekstiga;

    8) tunneb thtsamaid kirjandusvoole ja -anre, eristab kirjandusteksti poeetilisi vtteid ja peamisi

    kujundeid;

    9) analsib ja tlgendab eri liiki kirjandusteoseid.

    1.1 Ainevaldkonna ppeained ja maht

    Ainevaldkonna kohustuslikud ppeained on eesti keel ja kirjandus. ppeained jagunevad

    kohustuslikeks ning valikkursusteks. Kohustuslikud kursused ppeaineti on jrgmised:

    eesti keel 6 kursust:

    10. klass:

    Keel ja hiskond, Praktiline eesti keel I

    11. klass:

  • Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

    2

    Meedia ja mjutamine, Praktiline eesti keel II

    12. klass:

    Teksti keel ja stiil, ja Praktiline eesti keel III

    kirjandus 5 kursust:

    10. klass:

    Kirjandus antiigist 19. sajandini, Kirjanduse philiigid ja -anrid

    11. klass:

    20. sajandi kirjandus Uuem kirjandus

    12. klass:

    Kirjandusteose anals ja tlgendamine,

    Valikkursused:

    eesti keel: Argumenteeritud teksti loomine

    kirjandus: Kne ja vitlus, Mt ja kirjandus, Kirjandus ja hiskond, Draama ja teater,

    Kirjandus ja film.

    Valikkursuste ajaline ksitlus on esitatud tunnijaotusplaanis. ppetegevuse kavandamisel on

    petajal professionaalne igus koosts pilastega teha valikuid ppesisu ksitlemises

    arvestusega, et taotletavad pitulemused oleksid saavutatud ning ld- ja valdkondlikud

    pdevused kujundatud, ja lhtuvalt pilaste eelnevatest teadmistest-oskustest.

    1.2 ldpdevused

    Keele ja kirjanduse valdkonna ppeainete ppimise kaudu kujundatakse pilastes kiki riiklikus

    ppekavas kirjeldatud ldpdevusi.

    Kultuuri- ja vrtuspdevus.

    Nii keele- kui ka kirjanduspetuses rhutatakse vaimseid vrtusi: emakeele eripra, arenguloo

    ja kasutusvaldkondade tundmist, suhtumist kirjandusse kui kunstiloomingusse ning kirjanikusse

    kui loojasse. Keelt ja kirjandust petades kujundatakse pilase klbelisi vrtusi, sotsiaalseid

    hoiakuid ning tekspidamisi, suhtumist oma ja teiste rahvaste kirjandusse ning

    kultuuriprandisse laiemalt.

    Sotsiaalne ja kodanikupdevus.

    Keele- ja kirjandustundides kasutatavas paaris- ning rhmats kujundatakse koostoskust,

    julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning hiseid

    seisukohti otsima. Eri laadi lesannete kaudu kujundatakse oskust eetiliselt ja olusid arvestades

    suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahenditult kui ka internetikeskkonnas.

    Enesemratluspdevus.

  • Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

    3

    Tekstide le arutledes toetatakse pilase minapildi kujunemist, piolukordades luuakse

    vimalused suhestuda ksitletavate teemadega, loovlesannete kaudu tuuakse esile pilase

    isikupra ja andelaad ning avardatakse maailmapilti.

    pipdevus.

    Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis-ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mistmist,

    fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki

    tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja snastamist.

    Suhtluspdevus.

    Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri

    arvestamist ning sobiva kitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja phjendamise

    oskust. ppimise ja ppetekstide kaudu kujundatakse arutlemise, vitlemise ning ndisaegse

    kirjaliku suhtlemise aluseid.

    Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pdevus.

    Teabetekstide phjal arendatakse oskust lugeda teabegraafikat vi muul viisil visuaalselt esitatud

    infot, leida arvandmeid, pitakse leitud infot analsima, snalise teabega seostama ning

    tlgendama. Vanemates tekstides kasutatud mthikute teisendamise kaudu edendatakse

    arvutusoskust. pitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjandus- ja aimeteabest. pitakse

    kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekste luues, korrigeerides ning esitades.

    Ettevtlikkuspdevus.

    Ettevtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka

    pilaste igapevaelust lhtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavtu ja lahenduste

    otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtdes. Ettevtlikkuspdevuse kujunemist

    soodustab pilaste osalemine projektides, mis eeldavad pilaste omaalgatust ja aktiivsust ning

    keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning tiendamist eri allikaist.

    Digipdevus

    Digipdevust kujundatakse nii iguslikest kui ka eetilistest phimtetest lhtuvalt, pilane

    suunatakse hindama allikaid kriitiliselt, kasutama erinevaid arvutirakendusi. Enesekontrolli

    suunatakse tegema Eesti Keele Instituudi rakenduste abil, tekstittlust kasutatakse referaatide,

    aeg-ajalt kirjandite ja muude kirjatkkide koostamisel.

    1.3 Valdkonnasisene liming

    Keeleteadmised loovad teoreetilise aluse praktilise keeleoskuse arendamisele. Seetttu jrgneb

    igale keeleteadmiste kursusele praktilise keele kursus ja on sellega limitud. Neid

  • Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

    4

    kursusi vib petada ka paralleelselt. Praktilise keele kursuses kasutatakse knearendus-,

    lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemadena keeleteadmiste kursuses ksitletud teemasid ning

    ppekava lbivaid teemasid, samuti kirjanduskursuses ksitletavaid teemasid. Praktilise keele

    kursused on keskendatud pilase suulise ning kirjaliku suhtluse, arutlus- ja vljendusoskuse

    arendamisele; eri liiki tekstide koostamise, selleks vajaliku teabe hankimise ning kasutamise

    kujunemisele. igekirja- ja igekeelsusksimusi korratakse kigi kursuste vltel.

    Kirjanduse ainekava on teksti- ja lugejakeskne. Thelepanu pratakse ilukirjandusteose kui

    terviku mistmisele, tekstide analsimisele ja tlgendamisele, kujundlikule keelele ning

    poeetikale. Esimeses ja kolmandas kursuses keskendutakse eri liiki ja anris kirjandusteoste

    analsile ning tlgendamisele. Omandatud teadmisi rakendatakse uuema kirjanduse kursuses ja

    kahes levaatlikumas kursuses, samuti valikkursustes. Eesti kirjandus on limitud

    kigisse kursustesse. Limimist teatri- ja filmikunstiga vimaldavad vastavad valikkursused.

    Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mistmine ning tlgendamine,

    keeleliste ja stiililiste vljendusvahendite eritlemine ja anals ning vimalust mda histe

    tekstide alusel kirjutamine. Kirjanduskursustes on analsi- ja tlgendusobjektiks ning

    kirjutamise alustekstiks valdavalt ilukirjandustekst.

    ppeainete limimisel teiste ainevaldkondadega ning lbivate teemade ksitlemisel lhtutakse

    riiklikus ppekavas kirjeldatust.

    1.4 Hindamine

    Eesti keeles hinnatakse:

    1) korrektset suulist ja kirjalikku keelekasutust;

    2) eri liiki suuliste ja kirjalike tekstide mistmist ning kriitilist analsi;

    3) tekstiloomeoskust;

    4) argumenteerimisoskust;

    5) teabeallikate kasutamise oskust.

    Kirjanduses hinnatakse:

    1)teoste lugemist, tlgendamist ja analsi;

    2) argumenteerimisoskust;

    3) eri liiki tekstide loomise ja esitamise oskust;

    4) eesti ja maailmakirjanduse peamiste arengusuundade tundmist;

    5) ilukirjandusliku keelekasutuse eripra mistmist ja valdamist.

  • Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

    5

    2 Ainekavad

    2.1 Eesti keel

    Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi eesti keele ja kirjanduse ainekava ppesisu

    lhtub gmnaasiumi riiklikust ppekavast. Eesti keele kui ppeaine sisu jaguneb kaheks

    valdkonnaks: keeleteadmisteks ning praktiliseks keeleoskuseks. Eesti keele kursustega ptakse

    tekitada pilastes huvi filoloogia vastu laiemalt ning anda neile baasteadmistega vrdses mahus

    praktilisi oskusi.

    2.1.1 ppe- ja kasvatuseesmrgid

    Gmnaasiumi eesti keele petusega taotletakse, et pilane:

    1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt knes ja kirjas;

    2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analsib ning hindab kriitiliselt keele

    muutum