Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

1

Ainevaldkond Keel ja kirjandus

1 Keele- ja kirjanduspdevus

Keele ja kirjanduse valdkonna ppeainete petamise eesmrk gmnaasiumis on kujundada

pilastes keele- ja kirjanduspdevus, mis thendab suutlikkust mista keelt ja kirjandust kui

rahvusliku ja eneseidentiteedi alust ja kunstiliiki ning mista ja hinnata rahvuslikku ning

maailma kultuuriprandit.

Keele- ja kirjanduspdevus thendab oskust kasutada keelt erinevates suhtlusolukordades, et

saavutada oma eesmrke, arvestades suhtlusnorme ja keelekasutustavasid. Keele- ja

kirjanduspdevus on oskus erinevaid tekste mista ja luua, analsida ning kriitiliselt hinnata.

Gmnaasiumi lpetaja:

1) vljendub selgelt, eesmrgipraselt ja ldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka

kirjalikus suhtluses;

2) arutleb loetud, vaadatud vi kuulatud teksti phjal teemakohaselt ja phjendatult;

3) teab tekstide lesehituse phimtteid, koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii

teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates;

4) hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste, tunneb ra tekstide mjutusvahendid;

5) mistab kirjanduse hiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist thtsust;

6) vrtustab kirjanikku kui loojat ning kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat,

kujutlus- ja mttemaailma arendajat;

7) teab eesti, vene ja vliskirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid, seostab neid

ajajrgu ja kultuurikontekstiga;

8) tunneb thtsamaid kirjandusvoole ja -anre, eristab kirjandusteksti poeetilisi vtteid ja peamisi

kujundeid;

9) analsib ja tlgendab eri liiki kirjandusteoseid.

1.1 Ainevaldkonna ppeained ja maht

Ainevaldkonna kohustuslikud ppeained on eesti keel ja kirjandus. ppeained jagunevad

kohustuslikeks ning valikkursusteks. Kohustuslikud kursused ppeaineti on jrgmised:

eesti keel 6 kursust:

10. klass:

Keel ja hiskond, Praktiline eesti keel I

11. klass:

Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

2

Meedia ja mjutamine, Praktiline eesti keel II

12. klass:

Teksti keel ja stiil, ja Praktiline eesti keel III

kirjandus 5 kursust:

10. klass:

Kirjandus antiigist 19. sajandini, Kirjanduse philiigid ja -anrid

11. klass:

20. sajandi kirjandus Uuem kirjandus

12. klass:

Kirjandusteose anals ja tlgendamine,

Valikkursused:

eesti keel: Argumenteeritud teksti loomine

kirjandus: Kne ja vitlus, Mt ja kirjandus, Kirjandus ja hiskond, Draama ja teater,

Kirjandus ja film.

Valikkursuste ajaline ksitlus on esitatud tunnijaotusplaanis. ppetegevuse kavandamisel on

petajal professionaalne igus koosts pilastega teha valikuid ppesisu ksitlemises

arvestusega, et taotletavad pitulemused oleksid saavutatud ning ld- ja valdkondlikud

pdevused kujundatud, ja lhtuvalt pilaste eelnevatest teadmistest-oskustest.

1.2 ldpdevused

Keele ja kirjanduse valdkonna ppeainete ppimise kaudu kujundatakse pilastes kiki riiklikus

ppekavas kirjeldatud ldpdevusi.

Kultuuri- ja vrtuspdevus.

Nii keele- kui ka kirjanduspetuses rhutatakse vaimseid vrtusi: emakeele eripra, arenguloo

ja kasutusvaldkondade tundmist, suhtumist kirjandusse kui kunstiloomingusse ning kirjanikusse

kui loojasse. Keelt ja kirjandust petades kujundatakse pilase klbelisi vrtusi, sotsiaalseid

hoiakuid ning tekspidamisi, suhtumist oma ja teiste rahvaste kirjandusse ning

kultuuriprandisse laiemalt.

Sotsiaalne ja kodanikupdevus.

Keele- ja kirjandustundides kasutatavas paaris- ning rhmats kujundatakse koostoskust,

julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning hiseid

seisukohti otsima. Eri laadi lesannete kaudu kujundatakse oskust eetiliselt ja olusid arvestades

suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahenditult kui ka internetikeskkonnas.

Enesemratluspdevus.

Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

3

Tekstide le arutledes toetatakse pilase minapildi kujunemist, piolukordades luuakse

vimalused suhestuda ksitletavate teemadega, loovlesannete kaudu tuuakse esile pilase

isikupra ja andelaad ning avardatakse maailmapilti.

pipdevus.

Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis-ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mistmist,

fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki

tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja snastamist.

Suhtluspdevus.

Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri

arvestamist ning sobiva kitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja phjendamise

oskust. ppimise ja ppetekstide kaudu kujundatakse arutlemise, vitlemise ning ndisaegse

kirjaliku suhtlemise aluseid.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pdevus.

Teabetekstide phjal arendatakse oskust lugeda teabegraafikat vi muul viisil visuaalselt esitatud

infot, leida arvandmeid, pitakse leitud infot analsima, snalise teabega seostama ning

tlgendama. Vanemates tekstides kasutatud mthikute teisendamise kaudu edendatakse

arvutusoskust. pitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjandus- ja aimeteabest. pitakse

kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekste luues, korrigeerides ning esitades.

Ettevtlikkuspdevus.

Ettevtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka

pilaste igapevaelust lhtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavtu ja lahenduste

otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtdes. Ettevtlikkuspdevuse kujunemist

soodustab pilaste osalemine projektides, mis eeldavad pilaste omaalgatust ja aktiivsust ning

keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning tiendamist eri allikaist.

Digipdevus

Digipdevust kujundatakse nii iguslikest kui ka eetilistest phimtetest lhtuvalt, pilane

suunatakse hindama allikaid kriitiliselt, kasutama erinevaid arvutirakendusi. Enesekontrolli

suunatakse tegema Eesti Keele Instituudi rakenduste abil, tekstittlust kasutatakse referaatide,

aeg-ajalt kirjandite ja muude kirjatkkide koostamisel.

1.3 Valdkonnasisene liming

Keeleteadmised loovad teoreetilise aluse praktilise keeleoskuse arendamisele. Seetttu jrgneb

igale keeleteadmiste kursusele praktilise keele kursus ja on sellega limitud. Neid

Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

4

kursusi vib petada ka paralleelselt. Praktilise keele kursuses kasutatakse knearendus-,

lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemadena keeleteadmiste kursuses ksitletud teemasid ning

ppekava lbivaid teemasid, samuti kirjanduskursuses ksitletavaid teemasid. Praktilise keele

kursused on keskendatud pilase suulise ning kirjaliku suhtluse, arutlus- ja vljendusoskuse

arendamisele; eri liiki tekstide koostamise, selleks vajaliku teabe hankimise ning kasutamise

kujunemisele. igekirja- ja igekeelsusksimusi korratakse kigi kursuste vltel.

Kirjanduse ainekava on teksti- ja lugejakeskne. Thelepanu pratakse ilukirjandusteose kui

terviku mistmisele, tekstide analsimisele ja tlgendamisele, kujundlikule keelele ning

poeetikale. Esimeses ja kolmandas kursuses keskendutakse eri liiki ja anris kirjandusteoste

analsile ning tlgendamisele. Omandatud teadmisi rakendatakse uuema kirjanduse kursuses ja

kahes levaatlikumas kursuses, samuti valikkursustes. Eesti kirjandus on limitud

kigisse kursustesse. Limimist teatri- ja filmikunstiga vimaldavad vastavad valikkursused.

Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mistmine ning tlgendamine,

keeleliste ja stiililiste vljendusvahendite eritlemine ja anals ning vimalust mda histe

tekstide alusel kirjutamine. Kirjanduskursustes on analsi- ja tlgendusobjektiks ning

kirjutamise alustekstiks valdavalt ilukirjandustekst.

ppeainete limimisel teiste ainevaldkondadega ning lbivate teemade ksitlemisel lhtutakse

riiklikus ppekavas kirjeldatust.

1.4 Hindamine

Eesti keeles hinnatakse:

1) korrektset suulist ja kirjalikku keelekasutust;

2) eri liiki suuliste ja kirjalike tekstide mistmist ning kriitilist analsi;

3) tekstiloomeoskust;

4) argumenteerimisoskust;

5) teabeallikate kasutamise oskust.

Kirjanduses hinnatakse:

1)teoste lugemist, tlgendamist ja analsi;

2) argumenteerimisoskust;

3) eri liiki tekstide loomise ja esitamise oskust;

4) eesti ja maailmakirjanduse peamiste arengusuundade tundmist;

5) ilukirjandusliku keelekasutuse eripra mistmist ja valdamist.

Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi ppekava

5

2 Ainekavad

2.1 Eesti keel

Tallinna Vanalinna Tiskasvanute Gmnaasiumi eesti keele ja kirjanduse ainekava ppesisu

lhtub gmnaasiumi riiklikust ppekavast. Eesti keele kui ppeaine sisu jaguneb kaheks

valdkonnaks: keeleteadmisteks ning praktiliseks keeleoskuseks. Eesti keele kursustega ptakse

tekitada pilastes huvi filoloogia vastu laiemalt ning anda neile baasteadmistega vrdses mahus

praktilisi oskusi.

2.1.1 ppe- ja kasvatuseesmrgid

Gmnaasiumi eesti keele petusega taotletakse, et pilane:

1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt knes ja kirjas;

2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analsib ning hindab kriitiliselt keele

muutum