laagri kooli arengukava 2012-2015 (2020)...organisatsioonis, s.t tegutsemispõhimõtted on üheselt...

KINNITATUD

Laagri Kooli dir kk nr 15

26.01.2012

1

LAAGRI KOOLI

ARENGUKAVA

2012-2015 (2020)

2

SISUKORD

I ÜLDANMED JA LÜHIÜLEVAADE KOOLIST .............................................. 4-5

II SISSEJUHATUS .................................................................................................... 6-7

2.1. Arengukava uuendamise vajadus................................................................................ 6

2.2. Arengukava ülesanne ja eesmärk................................................................................. 6

2.3. Arengukava seos teiste strateegiliste dokumentide ja valdkondlike arengukavadega 6-7

2.4. Arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses

osalevad huvigrupid................................................................................................... 7

2.5. Laagri Kooli arengukava 2008-2011 täitmine......................................................... 7

III LÄHIAJAL KOOLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID............................. 8-9

3.1. Õpilaste arvu kasv..................................................................................................... 8

3.2. Tehniliste vahendite kiire areng................................................................................... 8-9

IV KOOLI ARENGUSUUNAD, ÜLDEESMÄRK NING

ARENDUSVALDKONNAD .................................................................................. 9

4.1. Kooli arengusuunad aastateks 2012-2015 (2020) ....................................................... 9

4.2. Kooli arendamise üldeesmärk .................................................................................... 9

V KOOLI FILOSOOFIA............................................................................................. 10-11

5.1. Kooli visioon ja missioon......................................................................................... 10

5.2. Kooli väärtused.......................................................................................................... 11

VI JUHTIMISVALDKONDADE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS..................... 11-36

6.1. Eestvedamine ja juhtimine ........................................................................................ 11-15

6.1.1. EESTVEDAMISE JA JUHTIMISE VALDKONNA ÜLDEESMÄRK................... 12

6.1.2. Alaeesmärk............................................................................................................. 12-13

6.1.3. Alaeesmärk............................................................................................................. 13-14

6.1.4. Alaeesmärk............................................................................................................. 14-15

6.1.5. Alaeesmärk............................................................................................................. 15

6.2. Personalijuhtimine....................................................................................................... 15-21

6.2.1. PERSONALIJUHTIMISE VALDKONNA ÜLDEESMÄRK............................. 18-20

6.2.2. Alaeesmärk............................................................................................................... 20

6.2.3. Alaeesmärk.............................................................................................................. 20-21

6.3. Ressursside juhtimine.................................................................................................. 21-24

6.3.1. RESSURSSIDE JUHTIMISE VALDKONNA ÜLDEESMÄRK.......................... 22

3

6.3.2. Alaeesmärk............................................................................................................... 23-24

6.3.3. Alaeesmärk............................................................................................................... 24

6.4. Koostöö huvigruppidega.............................................................................................. 24-29

6.4.1. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGAGA VALDKONNA ÜLDEESMÄRK............. 27

6.4.2. Alaeesmärk............................................................................................................... 27-29

6.4.3. Alaeesmärk............................................................................................................... 29-30

6.5. Õppe- ja kasvatustegevus............................................................................................. 30-37

6.5.1. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNA ÜLDEESMÄRK........... 33

6.5.2. Alaeesmärk............................................................................................................... 33-34

6.5.3. Alaeesmärk............................................................................................................... 34-35

6.5.4. Alaeesmärk............................................................................................................... 35-37

VII ARENGUKAVA KOOSTAMISE, TÄIENDAMISE, ELLUVIIMISE,

HINDAMISE JA ARUANDLUSE KOORDINEERIMISEKS

RAKENDATAVAD TEGEVUSED................................................................... 37

4

I ÜLDANMED JA LÜHIÜLEVAADE KOOLIST

Laagri Kool

Registrikood: 10784209

Koolitusluba: 4999HTM

Tegevusala: võimaluste loomine õpilaste põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse

täitmiseks.

Õppetöö: ühes vahetuses.

Õppekeel: eesti keel.

Kooli pidaja on OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus (edaspidi OÜ).

Laagri Kool tegutseb Erakooliseaduse alusel.

Kooli tegevuseks vajalikud vahendid moodustuvad riigieelarvelistest, Saue valla eelarvelistest

vahenditest.

Laagri Kool asub aadressil Veskitammi 22, Laagri, Saue vald , 76401 Harju maakond;

e-post: [email protected];

kodulehekülg: www.laagrik.edu.ee.

Laagri Kool asutati 01.09.2005. a. Kooli teeninduspiirkond on Saue vald. Laagri Koolis õpib

seisuga 30.11.2011. a 571 õpilast. Klassikomplekte on 2011/2012. õppeaastal 25 ja

klassitäituvus on 24 õpilast (v.a 1. klassid - 26 õpilast). Koolis on poiste-, tüdrukute- ja

segaklass. Õppeasutuses töötavad: direktor, õppealajuhataja, huvijuht, logopeed,

sotsiaalpedagoog, psühholoog, sekretär, raamatukogutöötaja, süsteemiadministraator, 49

pedagoogi (neist 5 on lapsehoolduspuhkusel ja 18 töötab osalise tööajaga).

Õppekava eripäraks on: maleõpetus 2. klassis, mudilas- ja poistekoor 1. klassis, ujumisõpetus

1.-9. klassis, rahvatants I kooliastmes, meedia- ja majandusõpetus 8. klassis, õppeaineid

lõimiv loovtöö 7. klassis, uurimistööd 1.-9. klassis.

Kooli traditsioonideks on:

aktused (õppeaasta avaaktus, vabariigi aastapäev, veerandite ja õppeaasta lõpuaktused),

rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, isade- ja emadepäev, jõulupeod koos vanematega,

ühine teatrikülastus, võõrkeele- ja loodusainete nädal, talvelaager, jutustamisvõistlus,

emakeelepäev, lauluvõistlus, spordi- ja matkapäevad, õpilaskonverents, näidendite päev,

PlayBack, kevadfestival.

Kooli sümboliteks on kooli lipp ja logo.

mailto:[email protected]

5

Töö- ja õpikeskkond. Õppetöö korraldamiseks on 27 õppeklassi, lisaks loodusainete,

arvuti-, keele-, töö-, kunsti- ja tehnoloogiaõpetuse ning muusikaklass, rekreatsiooni pinnad.

Õpilaste kasutada on täismõõtmetega võimla, nelja 25 meetrise rajaga ujula, täismõõtmetega

staadion, kaks harjutusväljakut, õuesõppeklass. Koolihoones on turvasüsteemid,

köögiseadmed, õppekava täitmiseks vajalik materiaaltehniline baas (v.a loodusainetes,

kehalises kasvatuses, IT- vahendite osas), valgus- ja helindussüsteemid ning info- ja

kommunikatsioonivahendid.

Arengukavas kasutatavad lühendid ja mõisted: ÕPAK – õpetaja professionaalse arengu

kooli programm; TLÜ – Tallinna Ülikool; REKK – Riiklik Eksami- ja

Kvalifikatsioonikeskus; OÜ LHSK – OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus; õa – õppeaasta;

ÕE – õpilasesindus.

Rahulolu-uuringute positiivne trend: rahulolu-uuringus osalevate huvigruppide

positiivne hinnang (väga hea ja hea) on vähemalt 60% vastanutest, mitterahuldava

hinnangu osakaal väiksem kui 15%.

Tugipersonal: sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog, pikapäevarühma-, tugi- ja

asendusõpetaja.

Kaasatud on kogu personal: põhikohaga Laagri Koolis töötav personal.

6

II SISSEJUHATUS

Arengukavas lähtutakse põhimõttest, et Eesti riigi tulevik, ühiskonnaliikmete toimetulek ja

rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Elanikkonna haritusele paneb aluse hea ja

kvaliteetne üldharidus (allikas: Eesti Vabariigi üldhariduse arengukava 2007-2013).

2.1. Arengukava uuendamise vajadus

Laagri Kooli arengukava 2008-2011 määratles kooli eesmärgid järgmistes valdkondades:

juhtimine, personalitöö, õppe- ja kasvatustegevus, partnerlussuhted, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia. Nende valdkondade eesmärgid on olnud aluseks 2008/2009.,

2009/2010. ja 2010/2011. õppeaastate üldtööplaanide koostamisel ja sisehindamise

läbiviimisel. Lähtudes 2008-2011. a arengukava üldeesmärgist tagada kvaliteetne õppe- ja

kasvatusprotsess, on uue arengukava koostamine põhjendatud, sest kool laieneb nelja

paralleelklassiga põhikooliks. Õpilaste arvu suurenemisel on oluline rõhuasetus kvaliteetsel

õppel, sest heade tulemusnäitajate saavutamiseks õppe- ja kasvatustegevuses tuleb tõhustada

kõiki kooli juhtimisvaldkondi. Arengukava uuendamise teiseks tähtsaks põhjuseks on

„Põhikooli riikliku õppekava“ (Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 14)

rakendumine alates 01.09.2011. a.

2.2. Arengukava ülesanne ja eesmärk

Arengukavas on määratletud kooli strateegilised eesmärgid visiooni ja põhiväärtuste kaudu.

Esitatud on kooli arengusuunad, hetkeolukorra analüüs ja kavandatud eesmärgid aastateks

2012-2015 (2020). Eesmärkide täitmiseni jõudmise teid ja tempot kirjeldavad saavutatavad

tulemused ning tegevused. Määratud on vastutajad, teostajad ja kaasatus.

2.3. Arengukava seos teiste strateegiliste dokumentide ja valdkondlike arengukavadega

Laagri Kooli arengukava lähtub Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, Eesti Vabariigi

üldhariduse arengukavast 2007-2013, Põhikooli riiklikust õppekavast (kinnitatud Vabariigi

Valitsuse määrusega 06.01.2011 nr 1), Saue valla arengukavast 2010-2015 (kinnitatud Saue

Vallavolikogu 29.09.2011 määrusega nr 08), Laagri Kooli 2008-2011. a arengukava

(kinnitatud Laagri Kooli dir kk nr 33 06.11.2008) täitmisest ja 2008-2011. a sisehindamise

tulemustest (kinnitatud Laagri Kooli dir kk nr 14.20.01.2012). Arengukavas esitatud tegevus-

7

ja tulemusnäitajate aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteem ning Laagri Kooli sisehindamise

kord (kinnitatud Laagri Kooli dir kk nr 30 06.11.2008, muudetud dir kk nr 1 01.09.2011).

2.4. Arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses

osalevad huvigrupid

Arengukava koostamises, täiendamises, elluviimises, hindamises ja aruandluses osalevad:

kooli personal, õpilasesindus, kooli nõukogu, OÜ LHSK ja Saue Vallavalitsus.

2.5. Laagri Kooli arengukava 2008-2011 täitmine

Kooli arengustrateegias 2008-2011 püstitatud valdkondlikud üldeesmärgid on täidetud.

Arengukava rakendamise teostajateks ja elluviijateks on olnud kogu kooli meeskond.

Arengustrateegiasse on sisse viidud 2005-2008. a sisehindamise aruandes püstitatud

parendustegevused. Positiivsena saab välja tuua, et koolil on arengustrateegia põhjal välja

töötatud detailne üldtööplaan, mille täitmise seire toimub järjepidevalt.

Saavutatud tulemused

Eestvedamine ja juhtimine – juhtimisprotsessi on kaasatud 100% põhikohaga Laagri

koolis töötavast personalist, huvigruppide rahulolu kooli juhtimisega on positiivse

trendiga, sisehindamissüsteemi on täiendatud mõõdikute ja tegevusnäitajatega, välja

on töötatud kriisikäitumisplaan, koolis on loodud kaasaegne õpi- ja töökeskkond.

Personalijuhtimine – koolis on olemas vajaminev personal, on loodud personali toetav

hindamis-, nõustamis- ja toetamissüsteem, personali töö on taganud kvaliteetsed õppe-

ja kasvatustegevuse tulemused.

Partnerlussuhted – huvigrupid on kaasatud kooli arenguprotsessi, koostöö

huvigruppidega on loonud lisaväärtused õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel.

Info- ja kommunikatsioon – on loodud toimiv infovahetussüsteem.

Õppe- ja kasvatustegevus – välja on töötatud uus õppekava, toimiv tugisüsteem,

õpilaste arengu toetamine läbi huviringide ning ülekooliliste tunni- ja klassiväliste

tegevuste, toimiv tunnustamissüsteem, tasemetööde ja lõpueksamite tulemused on

kõrgemad kui vabariigi keskmised näitajad, õppeedukuse protsent on positiivse

trendiga.

8

III LÄHIAJAL KOOLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID

3.1. Õpilaste arvu kasv

Alates 1990. a on sündide arv Eestis kahaneva trendiga. Muutused regiooniti on väga

erinevad. Saue vald on piirkond, kus elanike arv kasvas 2006-2010. a 15,27 %, sh 0-6aastaste

arv 44,08%, mis Saue valla arengukava perspektiivis tähendab koolikohtade arvu

suurendamist (allikas: Saue valla arengukava 2010-2015). See on põhjuseks, miks on vajalik

laiendada Laagri Kool nelja paralleelklassiga põhikooliks.

Õpilasi lähitulevikus 1.-9. klassini. Prognoos aastaks 2020 on 864 õpilast.

Klass 20012/2013 2013/2014 2014/2015 2015/2016

1. klass 96 96 96 96

2. klass 78 96 96 96

3. klass 72 78 96 96

4. klass 72 72 78 96

5. klass 72 72 72 78

6. klass 72 72 72 72

7. klass 64 72 72 72

8. klass 64 64 72 72

9. klass 41 64 64 72

KOKKU 628 686 718 750

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks 864 õpilasega põhikoolis on vajalik: pedagoogilist

personali 50 ametikohta, tugipersonal 11 ametikohta. Tänases situatsioonis eeldame, et kool

tuleb antud ametikohtade arvuga kvaliteetse ja turvalise õpikeskkonna tagamisega toime. Vaja

on luua tõhusaid eestvedamisprotsesse, täiendkoolitusprogramme, tugivõrgustikke, sh

suurendada pikapäevarühma kohtade arvu ning korraldada nõustamisteenuseid õpilastele,

lapsevanematele ja õpetajatele. Järjepidev enese- ja sisehindamissüsteem peab välja selgitama

kooli tegelikud vajadused personali osas, samuti kaardistama tekkivad kitsaskohad õppe- ja

kasvatustegevuse korraldamisel.

3.2. Tehniliste vahendite kiire areng

Tehnoloogia kiire areng mõjutab otseselt õppimist, hariduse sisu ja kvaliteeti. Infokanalite

poolt väljastatava teabe maht mitmekordistub ühe kiiremini. Õpilaste kasutuses on piiramatud

9

infokogused ja -kanalid. See muudab oluliselt õpetaja rolli koolis. Vajalik on ajakohaste

õppemeetodite ja -vahendite kasutamine ning õppekirjanduse, eriti õpiku ja töövihiku rolli

ümbermõtestamine, kuna suur osa õppematerjale, olümpiaade, võistlusi jms on liikumas

veebikeskkonda.

IV KOOLI ARENGUSUUNAD, ÜLDEESMÄRK NING ARENDUSVALDKONNAD

4.1. Kooli arengusuunad aastateks 2012-2015 (2020)

Võttes aluseks kooli arengut mõjutavad tegurid ja hetkeolukorra analüüsi, tuleb koolil

keskenduda järgmistele arengusuundadele:

1) kooli eestvedamine ja juhtimine on professionaalne, kui see toetub järjepidevale ja

kvaliteetsele enese- ja sisehindamissüsteemile ning koostööle erinevate

huvigruppidega;

2) õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi tagavad keskendumine õpilasele, paindlik ja

avatud õppekava, innovaatilised õppemeetodid, kaasaegsed õppevahendid, tunni- ja

klassivälised tegevused, huvitegevus ning turvaline õpikeskkond;

3) võtmeisikuks koolis on motiveeritud ning pühendunud õpetaja. Õpetajate

professionaalse arengu tagavad õpetajate kaasamine ja toetamine, kaasaegsete

töötingimuste loomine, süsteemne täiendkoolitus ning koostöö kõrgkoolide ja

teadusasutustega.

4.2. KOOLI ARENDAMISE ÜLDEESMÄRK

Koolis luuakse võimalused ja tingimused iga õppija arengu toetamiseks, tarvilike teadmiste,

oskuste ning väärtushinnangute omandamiseks, mis võimaldavad elus väärikalt toime tulla.

Üldeesmärgi realiseerimiseks on arendustegevus jaotatud 5 valdkonda:

eestvedamine ja juhtimine;

personali juhtimine;

ressursside juhtimine;

koostöö huvigruppidega;

õppe- ja kasvatustegevus.

10

VISIOON

KOOL – VÄÄRTUSED JA TEADMISED KOGU ELUKS.

Missioon

Kujundada mitmekülgseid, kõrgete väärtushinnangutega, positiivse ellusuhtumisega, enesega jätkusuutlikult toimetulevaid inimesi;

anda õpilastele võimalus võimetekohase hariduse omandamiseks ning eneseteostuseks turvalises ja kaasaegses arengukeskkonnas;

toetada ja väärtustada õpilaste individuaalsust;

luua tingimused elukestva õppija kujunemiseks;

säilitada rahvuslikku identiteeti läbi rahvuskultuuri ja emakeele;

kujundada õpilastes nii Euroopa kui ka kogu maailma kultuuri- ja teadusruumi kasutades terviklik maailmapilt.

LOOME ISE OMA ÕNNETEE.

V KOOLI FILOSOOFIA

Üldeesmärgi saavutamiseks ja arengusuundade ellurakendamisel toetume kooli visioonile,

missioonile ja väärtustele.

5.1. Kooli visioon ja missioon

LAAGRI KOOLI PÕHIVÄÄRTUSED, VISIOON JA MISSIOON LÄHTUVAD

ÜLDINIMLIKEST JA ÜHISKONDLIKEST VÄÄRTUSTEST, MILLE KAUDU

KUJUNDATAKSE VÄÄRTUSHOIAKUID ISIKLIKUS ELUS NING ÜHSKONNAS

EDUKALT TOIMETULEMISEKS.

KINNITATUD

Laagri Kooli dir kk nr 15

26.01.2012

11

5.2. Kooli väärtused

Õppimine – arusaamine, mõistmine, seoste loomine, huvi tekitamine.

Koostöö – oleme avatud koostööks kõikide huvipooltega.

Omanäolisus – kooli sisu ja näo loovad ning kujundavad kõik koolipere liikmed:

professionaalne õpetaja, teadmistehimuline õpilane, toetav lapsevanem.

Eesmärgid – kõrge vaimsus ja akadeemilisus.

Loovus – loovus on inimese arengu võti: toetame ning arendame loomist ja originaalsust.

Paindlikkus – lähtume õpilaste eripäradest, oleme valmis muutma ja muutuma.

Turvalisus – kaasaegne õpikeskkond, märkame, kuulame, aitame kõiki ja kõike enda

ümber.

Sõbralikkus – me oleme üksmeelne koolipere.

Ühtekuuluvus – väärtustame oma maad, keelt, kultuuri ja traditsioone.

Kord – hea õpikeskkonna aluseks on kokkulepitud reeglid, käitumis- ja kõlblusnormid.

VI JUHTIMISVALDKONDADE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

Hinnangu aluseks on 2008-2011. aasta sisehindamise tulemused, mille käigus selgitati välja

kooli juhtimisvaldkondade tugevused ja kavandatavad parendustegevused.

6.1. Eestvedamine ja juhtimine

Alates kooli asutamisest 2005. a kuni tänaseni on Laagri Kooli prioriteediks olnud

meeskonnatööl põhinev koolijuhtimine. Lähtuvalt kooli struktuurist kuuluvad õppeasutuse

juhtkonda kõik kooli töötajad. Meeskonnatöös on olnud oluliseks printsiibiks selgus

organisatsioonis, s.t tegutsemispõhimõtted on üheselt arusaadavad. See on olnud üheks

põhjuseks, miks kogu personal kuulub kooli juhtkonda. Kõik saavad osaleda

planeerimisprotsessis, parendustegevuste sisseviimisel, uute eesmärkide püstitamisel.

Eestvedamise mõõdikuteks on positiivse trendiga rahulolu-uuringute tulemused. Positiivsena

saab välja tuua, et kuue aastaga on kooli visiooni ja põhiväärtusi teadvustanud kogu personal

ning need rakenduvad igapäevases koolielus. Mõjususe näitajateks saab tuua õpetajate

väärtusseminari 2010. a jaanuaris, kus tõdeti, et väljatöötatud väärtused on olulised ja meil on

neist ühine arusaamine. Väärtuste mõjususe üheks indikaatoriks on vilistlaste tagasiside

koolile, kus kolme lennu õpilased on esile toonud väärtustel põhineva koolikultuuri. Eriliselt

on välja toodud sõbralikkus, ühtekuuluvus, turvalisus. Kuna kooli õpilaste ja õpetajate (sh ka

vanemate) arv on kasvava trendiga, siis on oluline hoida ja edasi arendada väljatöötatud

12

eestvedamis- ja juhtimissüsteemi, mis tagab järjepidevalt kooli huvigruppide rahulolu

eestvedamise ja juhtimisega.

Kooli arengustrateegias 2008-2011 püstitatud eesmärgid on täidetud. Arengustrateegiasse on

sisse viidud 2005-2008. a sisehindamise aruandes püstitatud parendustegevused. Samas ei

tule kõikides valdkondades esile püstitatud eesmärkide konkreetsus ja mõõdetavus, mille tõttu

on tulemusi keeruline hinnata. Positiivsena saab välja tuua, et koolil on arengustrateegia

põhjal välja töötatud detailne üldtööplaan, mille täitmise seire toimub järjepidevalt.

Üldtööplaani koostamisse ja analüüsmisse on kaasatud kogu personal, mille tulemusena on

personalil võimalus teha järjepidevalt parendusettepanekuid. Arengukava uuendamisel tuleb

võtta arvesse kooli pidaja ja riiklikke prioriteete. Sisehindamise tõhustamiseks on

otstarbekas püstitada 2012-2015. a arengukavas konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid.

Vajalik on konkretiseerida arengukavas tehtavate muudatuste korda, sest eelmise perioodi

arengukava uuendamise korras ei olnud fikseeritud täpset täiendamise aega. Kooli

dokumentatsiooni arendamisel on olnud kaks rõhuasetust. Lähtuvalt seadusandluse

muudatustest toimus koolis kehtivate kordade ja eeskirjade täiendamine, mille käigus

parandati kooli põhikirja, kooli kodukorda, õppenõukogu tegutsemise korda.

Parendustegevusena on täiendatud riskikäitumise plaani, mille väljatöötamisse oli kaasatud

kogu meeskond. Selle tulemusena on plaanis kirjeldatud kõik riskivaldkonnad ning

tegutsemispõhimõtted. Teine rõhuasetus oli kooli dokumendihaldussüsteemi väljatöötamisel.

Selle tulemusena on 2011. a oktoobris alustatud arhiveerimisprotsessi.

Dokumendihaldussüsteemi nõrgaks küljeks on veebipõhise andmebaasi puudumine.

6.1.1. EESTVEDAMISE JA JUHTIMISE VALDKONNA ÜLDEESMÄRK

Eestvedamis- ja juhtimissüsteem tagab kooli huvigruppide järjepideva rahulolu kõikides

arengukava valdkondades. Kooli eestvedamine ja juhtimine on kvaliteetne, baseerudes

visioonil, missioonil ja väärtustel.

6.1.2. Alaeesmärk

Kooli arengukavas püstitatud eesmärgid, aastateks 2012-2015 (2020), on täidetud.

Saavutatavad tulemused

Arengukava on dokument, kus on püstitatud konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid

ning tegevused tulemuste saavutamiseks aastateks 2012-2015 (2020).

13

Arengukava täitmise kokkuvõte koostatakse iga õppeaasta kohta 15. novembriks ning

see on aluseks parendustegevuste sisseviimisel arengukavva.

Arengukava alusel koostatakse vastava õppeaasta üldtööplaan, mille kinnitab kooli

õppenõukogu igal aastal hiljemalt 31. augustil.

Tegevused, vastutajad, teostajad, kaasatus

Arengukava, sh üldtööplaani regulaarne seire, täiendamine, hindamine ning

parendamine. Vastutajad on direktor, õppealajuhatajad, huvijuht, tugipersonal.

Kaasatud on kogu personal.

Arengukava koostamisel ja täiendamisel lähtutakse seadusandlikest muudatustest

riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Vastutaja on direktor.

Kooli visiooni, missiooni, väärtuste ja eesmärkide elluviimine. Vastutab kogu

personal.

Koostöö organiseerimine erinevate huvigruppidega. Vastutajad on direktor,

õppealajuhatajad, tugipersonal, huvijuht.

Koosolekute ja nõupidamiste organiseerimine ja läbiviimine. Vastutajad on direktor,

õppealajuhatajad, huvijuht, tugipersonal. Kaasatud on kogu personal.

6.1.3. Alaeesmärk

Koolis on toimiv ja tulemuslik enese- ja sisehindamissüsteem, mis on kooskõlas kooli

arengukavaga.


Alates 2011/2012. õppeaastast koostatakse õa kokkuvõttev sisehindamise aruanne

lähtuvalt täiendatud sisehindamise läbiviimise korrast.

Uue õppekava rakendamisperioodil 2011/2012., 2012/2013. ja 2013/2014. õa-l

töötatakse välja õpilaste enesehindamissüsteem, mis on osa kooli

enesehindamissüsteemist.

Kool on esitanud 2008-2011. a sisehindamisearuande Haridus- ja

Teadusministeeriumile 01.03.2012.

Aastaks 2014 on 80% õpetajatest osalenud sisehindamisalasel koolitusel.

Aastal 2012 täiendatakse rahulolu-uuringute küsimustikke, et saada tagasisidet

kõikide kooli arenguvaldkondade ning kooli väärtuste rakendumise kohta.

14

15.11.2014 on koostatud sisehindamise aruanne 2011-2014.


Sisehindamise regulaarne läbiviimine ja analüüsimine, mis on aluseks

parendustegevuste kavandamisel ja rakendamisel. Vastutaja on direktor. Teostajaks

on kogu personal.

Rahuloluküsimustike täiendamine ja perioodilisuse fikseerimine sisehindamise korras.

Vastutajad on direktor ja süsteemiadministraator.

Kooli tegevus- ja tulemusnäitajate süstemaatiline ning järjepidev kogumine ja

analüüsimine. Vastutajad on direktor, sekretär, õppealajuhatajad, huvijuht,

sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed, süsteemiadministraator.

6.1.4. Alaeesmärk

Koolis on väärtustel ning üldinimlikel käitumis- ja kõlblusnormidel põhinev koolikultuur.


Mitterahuldava käitumishindega õpilaste protsent õpilaste koguarvust on igal

õppeaastal 0%.

Iga õppeaasta alguses toimub väärtusseminar, kuhu on kaasatud 100% personalist.

Aastaks 2014 on välja töötatud väärtuskasvatusalased metoodilised materjalid

klassijuhatajatundide läbiviimiseks.


Väärtusseminaride korraldamine personalile. Vastutaja on direktor. Kaasatud on kogu

personal.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel järgitakse kooli väärtusi. Vastutav on kogu

personal.

Probleemsituatsioonides kooli väärtustele toetumine. Vastutav on kogu personal.

Väärtuskasvatuse materjalide väljatöötamine klassijuhtajatundideks. Vastutajad on

õppealajuhatajad, sotsiaalpedagoog ja psühholoog. Kaasatud on kogu pedagoogiline

personal.

Vanematele ja õpilastele korraldatakse temaatilisi loenguid. Vastutajad on psühholoog

ja sotsiaalpedagoog. Kaasatud on klassijuhatajad, vanemad.

15

Ülekooliliste tunni- ja klassväliste tegevuste organiseerimisel toetutakse kooli

traditsioonidele ning väljatöötatud statuutidele. Vastutaja on huvijuht. Teostajaks on

kogu personal.

6.1.5. Alaeesmärk

Koolis on tagatud turvaline õpi- ja töökeskkond.


Aastatel 2012-2020, lähtuvalt õpilaste arvu kasvust, on välja arendatud kõik

tugisüsteemid, mis võimaldavad toetada õpilase arengut.

Töökorraldus on efektiivne, 90% personalist on järjepidevalt rahul eestvedamis- ja

juhtimissüsteemiga.

01.03.2013. a on esitatud Haridus- ja Teadusministeeriumile dokumendid koolitusloa

taotlemiseks.

Aastaks 2013 on e-päevikus välja arendatud kooli dokumentide andmebaas.

Õpilaste ja vanemate rahulolu-uuringute tulemused on positiivse trendiga.

Tegevused, vastutajad, teostajad

Järjepidev, süstemaatiline ning efektiivne töökorraldus kõikides juhtimisvaldkondades.

Vastutajad on direktor, õppealajuhatajad, huvijuht, tugipersonal. Teostajaks on kogu

personal.

Informatsiooni edastamine erinevatele huvigruppidele. Vastutajad on

süsteemiadministraator, huvijuht, õppealajuhatajad, klassijuhatajad.

Erinevate huvigruppide kaasamine juhtimisprotsessi. Vastuajad on direktor, huvijuht,

õppealajuhatajad.

Olemasoleva dokumendihaldussüsteemi korrigeerimine ja üleviimine e-päevikusse.

Vastutajad on direktor, süsteemiadministraator, sekretär.

Dokumentide ettevalmistamine koolitusloa taotlemiseks. Vastutaja on direktor.

6.2. Personalijuhtimine

Personali vajaduse määrab kooli arengu- ja õppekava, kus on sätestatud tunnijaotusplaanid

kooliastmeti. Personali värbamisel oleme pidanud oluliseks nii kvalifikatsiooninõuetele

vastavust kui ka motiveeritust, pühendumist õpetajatööle ning isiklikku eeskuju

kasvatusprotsessis. Selle tulemusena on koolil olemas motiveeritud ja kompetentne personal.

16

Kuna kool peab oluliseks õpetaja isiksuseomadusi, siis on tööle värvatud nooremõpetajaid,

kes jätkavad õpinguid kõrgkoolis, kvalifikatsiooninõuetele vastab 96% pedagoogidest. Seoses

kooli õpilaste arvu suurenemisega on kooli personal kasvanud (võrreldes 2005. a)

kolmekordseks. Välja on arendatud tugisüsteemid, mille tulemusena on muutunud

efektiivsemaks õpilaste ja vanemate nõustamissüsteem. Kuna õpilaste arv on

kahekordistunud, loodi huvitegevuse tõhustamiseks eraldi huvijuhi ja huvikooli direktori

ametikoht. Personali vanuseline jaotus näitab, et alates 2006/2007. õa-st on stabiilsed

vanusegrupid 30-39 (keskmine 37%) ja 40-49 (keskmine 22%). Väiksem on personali

protsent alla 25 aastaste ja üle 60 aastaste pedagoogide osas. Antud protsendid näitavad, et

60% õpetajaskonnast on vanuses 30-49. Personali värbamisel on olnud esimestel aastatel

põhimõte, et võimalusel võetakse tööle kogemustega õpetajaid, kuna tegemist on olnud uue

kooli ülesehitamisega. Personali kvalifikatsiooni ja üldpädevuste näitajateks on rahulolu-

uuringute ning õppe- ja kasvatustegevuse väga head tulemused. Personali liikumine aastatel

2005-2010 on olnud väiksem kui 10%. See kinnitab, et personal on Laagri Kooliga rahul.

Lähtuvalt Saue valla arengukavast (2010-2015) laieneb Laagri Kool aastatel 2012-2020 nelja

paralleelklassiga põhikooliks. Sellest tulenevalt suureneb kooli personali

miinimumkoosseisude maht ning igal õppeaastal peab analüüsima personali vajadust ning

käivitama värbamisprotsesse. Seoses kooli laienemisega on otstarbekas tõhustada

tugisüsteemide tööd ning võimalusel suurendada tugipersonali arvu, kuna olemasolev ressurss

ei kata tulevikus kõikide õpilaste vajadusi, sest HEV õpilaste arv on Eestis tervikuna kasvava

trendiga.

Töötajate kaasamine toimub läbi juhtkonna, erinevate töörühmade, õppenõukogu koosolekute

ning ülekooliliste projektide. Positiivsena saab välja tuua, et personal osaleb aktiivselt

koosolekutel ning toimuvad avalikud arutelud, rühmatööd jms teemadel, mis on sätestatud

üldtööplaanis, arengu- ja õppekavas. Kaasamise mõjususe näitajaks on personali rahulolu

pidev seire (1 kord veerandis), mis näitab personali stabiilset ja kõrget rahulolu juhtimisele.

Oluliseks saab pidada personali kaasamist ülekoolilistesse projektidesse. Selle tulemusena on

Laagri Koolis põhikohaga töötavate õpetajate osalus ülekoolilistes tegevustes 90 - 100% ning

üldpädevuste ja läbivate teemade rakendamisprotsessi on kaasatud kogu õpetajaskond.

Personali igapäevane toetamine toimub lähtuvalt üleskerkinud probleemidest ning

personaliliikmete konkreetsetest vajadustest. Personali hinnangute põhjal saab järeldada, et

17

reeglina tunnevad töötajad end turvaliselt. Personali toetamisel on olnud rõhuasetus ka uute

personaliliikmete adapteerimisel. Positiivsena märgitakse koostööd, kaasamist, toetamist,

nõustamist, head mikrokliimat, selgust organisatsioonis. Õppe- ja kasvatusetegevuses on

määravaks õpetaja isiklik eeskuju ning oluline on analüüsida õpetaja käitumist. Õpetajate

toetamine ja hindamine toimub ka läbi enesehindamise ja sisekontrolli, mille käigus toimub

õpetajate nõustamine ja tagasiside andmine. Selle tulemusena on paranenud õppetegevuse

kvaliteet. Üheks mõõdikuks on vanamate ja õpilaste rahulolu õppetöö kvaliteediga.

Üksikjuhtumitel on esinenud sisekorra eeskirjade rikkumisi. Pideva seire ja parendustegevuste

rakendamise tõttu saab järeldada, et need on jäänud üksikjuhtumiteks. Positiivsena saab esile

tuua, et kooli töökultuur on kõrge. Seoses õpilaste ja õpetajate arvu suurenemisega on

edaspidi otstarbekas tõhustada personali toetussüsteeme, kuna suures meeskonnas võib

tekkida aja- ja inimressursi probleeme. Kuna personalipoliitikas ei ole välja toodud õpetajate

konkreetseid hindamiskriteeriume, siis on vajalik personalipoliitikat täiendada. Aluseks tuleb

võtta Vabariigi Valitsuse määrus nr 381 22.11.2000 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ .

Personali arendamisel on olnud põhisuund sisekoolitustel (koolivaheaegadel), millel Laagri

Koolis põhikohaga töötava personali osalus on olnud 90%. See on andnud võimaluse

kujundada ühist arusaama ja lähenemisviise ülddidaktilistes, juhtimis- ja psühholoogiaalastes

valdkondades. Koolitusteemad on planeeritud lähtuvalt personaliliikmete isiklikest

arenguvajadustest (reeglina psühholoogiaalased) ja kooli arengusuundadest. Suurim

rõhuasetus on olnud õppekava väljatöötamise koolitusel, mille tulemusena täiendati kooli

õppekava. Kolme aasta keskmine koolitustundide arv on 37, 82 tundi aastas ühe õpetaja

kohta, mis vastab määrusele „Õpetajate koolituse raamnõuded“, kus on fikseeritud, et 5 a

jooksul peavad õpetajad läbima vähemalt 160 tundi pedagoogikaalaseid koolitusi. Tulenevalt

seadusandlusest on personali täiendkoolituse finantseerimiseks ette nähtud 3% palgafondist.

Laagri Kooli eelarve mahud on olnud viimastel aastatel kahaneva trendiga, millest tulenevalt

on vähenenud mahud ka täiendkoolituse valdkonnas. Seoses kooli laienemisega 4

paralleelklassiga põhikooliks kasvab pedagoogilise personali arv, kasvab aineõpetajate arv III

kooliastmes, millest tulenevalt kasvavad ainealaste koolituste mahud, mida ei ole alati

võimalik sisekoolituse baasil läbi viia. Sellest tulenevalt on oluline planeerida järgmistesse

eelarve perioodidesse koolituste finantseerimiseks 3% palgafondist.

18

Sisekoolituste teine tasand on meeskonnasisene õppimine. 3-4 korda õa-s toimuvad

metoodilised tunnid, kus osaleb kogu pedagoogiline personal. Teemad tulenevad õa

üldeesmärkidest. Õpetajate tagasiside põhjal on metoodilised tunnid heaks praktiliseks

koolituseks, kuna ise osaletakse aktiivsete õppijatena. Kuue õa kogemuste põhjal saab

järeldada, et metoodiliste tundide korraldamine on toetanud õpetajate motiveerimist ja

tunnustamist kogu pedagoogilise personali poolt. Metoodilised tunnid on olnud üheks

eneseteostuse võimaluseks horisontaalsel karjääriredelil. Õpetajate analüüside põhjal saab

järeldada, et õpetajate oskus analüüsida koolituste mõjusust vajab arendamist. Kool ei ole

pidanud vajalikuks vanemõpetaja ametijärkude väljastamist, sest eesmärk on: kogu personal

on professionaalne. Õpetajate hinnangul ei ole selleks vajadust, sest kõiki õpetajaid toetatakse

ja arendatakse võrdse printsiibi alusel ning õpetaja panus peab olema suunatud eelkõige kooli

sisekeskkonda. Personali motiveerimiseks ja tunnustamiseks on rakendatud ühiseid väljasõite,

organisatsiooni väärikust rõhutavaid traditsioone (direktori vastuvõtud, auraamat, aktused,

kogunemised), võrdset töötasustamispoliitikat, mille tulemusena ei ole tekkinud majasiseseid

pingeid. Motiveeritust on toetanud turvaline ja kaasaegne töökeskkond, mille on taganud

kooli pidaja. Õpetajatel ei ole olnud palgatõusu kolmel aastal. On otstarbekas leida

lisavõimalusi õpetajate motiveerimiseks ning tunnustamiseks. Personali saavutusteks saab

pidada järgmist:

õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslik eestvedamine, mille tulemusena on kooli

tulemused antud valdkonnas head;

kooli visiooni, eesmärkide ja väärtuste elluviimine, mille tulemusena on arengukavas

püstitatud eesmärgid täidetud;

personali aktiivne osalus juhtimisprotsessis ning ülekoolilistes tegevustes, mis on

taganud erinevate huvigruppide rahulolu kooliga ning kooli hea maine (võtmeisik

koolis on õpetaja);

kooli siseilme kujundamine erinevateks tähtpäevadeks;

õpilaste ettevalmistused erinevateks olümpiaadideks, võistlusteks jms;

meeskond on kuue aastaga üles ehitanud kooli, kuhu tahetakse õppima ja tööle tulla.

6.2.1. PERSONALIJUHTIMISE VALDKONNA ÜLDEESMÄRK

Koolis töötavad hästi tasustatud, motiveeritud ja professionaalsed õpetajad.

19


Aastatel 2012-2020, lähtuvalt õpilaste arvu kasvust ja kooli õppekavast, on tööle

võetud kvalifikatsiooninõuetele vastav personal.

Seoses õpilaste arvu kasvuga on toimunud igal õppeaastal tugisüsteemide mõjususe

hindamine, mille tulemused on võetud aluseks parendustegevuste sisseviimisel.

Aastaks 2013 on välja arendatud motivatsioonisüsteem, mis tagab andekate õpilaste

ettevalmistamise olümpiaadideks, võistlusteks jms. Õpetajate rahulolu

motivatsioonisüsteemiga on positiivse trendiga.

Jaanuariks 2012, 2013, 2014, 2015 on kinnitatud antud aasta koolitusplaan, mis lähtub

kooli arengusuundadest ning toetab õpetajate professionaalset arengut.

Koolitusplaanid on rakendunud 95%.

Aastaks 2013 on rakendunud koolituste mõjususe hindamissüsteem.

Aastaks 2013 vastavad kõik Laagri Kooli nooremõpetajad kvalifikatsiooninõuetele, s.t

100% pedagoogilisest personalist.

Õpetajate professionaalsuse toetamiseks on toimunud igal õppeaastal koolisisesed

metoodilised tunnid (kolm korda õa-s), mis on suunatud erinevate kooliastmete klassi-

ja aineõpetajatele. Efektiivsuse tõstmiseks on kaasatud tunde läbi viima erinevate

koolide pedagooge ning ülikoolide õppejõude ja teadusasutuste töötajaid.


Koostöös kooli pidajaga leida võimalused õpetajate palgatõusuks. Vastutaja on

direktor. Kaasatud on kooli pidaja.

Personali värbamine ja adapteerimine. Vastutajad on direktor, õppealajuhatajad,

mentorid.

Tugisüsteemide mõjususe hindamine ja analüüsimine. Vastutajad on

õppealajuhatajad, tugipersonal.

Koostöös õpetajatega töötatakse välja täiendav motivatsioonisüsteem. Vastutaja on

direktor. Kaasatud on kogu personal.

Motivatsioonisüsteemi rakendamine ja tagasiside küsimine. Vastutajad on direktor,

õppealajuhatajad, huvijuht.

Sisekoolituse korraldamine koolituste mõjususe hindamiseks. Süsteemi väljatöötamine

ning rakendamine. Vastutajad on õppealajuhatajad. Teostajad on õpetajad.

20

Õppimisvõimaluste tagamine õpetajatele, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele.

Vastutajad on õppealajuhatajad.

Koolitusplaanide koostamine, rakendamine ja koolituste mõjususe analüüsimine.

Vastutajad on direktor, õppealajuhatajad, huvijuht. Teostajaks on kogu personal.

Metoodiliste tundide läbiviimine ja analüüsimine. Vastutajad on õppealajuhatajad,

vastava tunni läbiviijad. Kaasatud on kogu personal.

6.2.2. Alaeesmärk

Personal on kaasatud kooli juhtimisprotsessi.


100% õpetajatest, kes töötavad põhikohaga Laagri Koolis, osalevad üldtööplaanis

fikseeritud koosolekutel.

Õpetajate rahulolu informeeritusest ja kaasamisest on positiivse trendiga.

90% põhikohaga Laagri Koolis töötavatest õpetajatest on kaasatud tunnivälistesse

projektidesse.


Regulaarne ja efektiivne koosolekute ettevalmistamine ja eelinformatsiooni

edastamine personalile. Vastutajad on direktor, õppealajuhatajad, huvijuht. Kaasatud

on sekretär.

Erinevate töörühmade moodustamine arengukavas püstitatud eesmärkide

elluviimiseks. Vastutajad on õppealajuhatajad, huvijuht. Kaasatus on lähtuvalt

vajadusest.

Rahulolu-uuringute läbiviimine. Vastutajad on direktor ja süsteemiadministraator.

Õpetajate osalemine tunnivälistes projektides. Vastutajad on huvijuht ja

õppealajuhatajad.

Aineõpetajate kaasamine tugiisikuks konkreetsele klassile, abistamaks

klassijuhatajaid. Vastutajad on õppealajuhatajad, huvijuht. Teostajaks on kogu

personal.

6.2.3. Alaeesmärk

Personal on rahul õpetajate toetus- ja tunnustamissüsteemiga.

21


Igal õppeaastal on õpetajate rahulolu toetus- ja tunnustamissüsteemiga positiivse

trendiga.

Aastaks 2013 on välja töötatud õpetajate hindamiskriteeriumid ning need on

rakendunud arenguvestluse läbiviimisel.


Järjepidev õpetajate toetamine (tunnivaatlused, nõustamised, mentorlus,

arenguvestlused, probleemsituatsioonide lahendamine). Vastutajad on direktor,

õppealajuhatajad, huvijuht, tugipersonal ja mentorid.

Uute tunnustamisvõimaluste otsimine ja rakendamine. Vastutajad on direktor,

õppealajuhatajad ja huvijuht.

Positiivse mikrokliima hoidmine ja väärtustamine. Teostajaks on kogu personal.

6.3. Ressursside juhtimine

Eelarveliste vahendite juhtimine

Laagri Kool tegutseb seitsmendat õppeaastat. Õpilaste arv on suurenenud 2,5 korda ning on

kasvava trendiga. Uuenenud on „Põhikooli riiklik õppekava“, kus on esitatud vajaminevate

õppevahendite loetelud. Eelpool nimetatud faktide põhjal on vaja tähelepanu pöörata

järgmistele parendustegevustele:

1. Kogu infrastruktuuri amortisatsioon (mööbel, ruumide korrasolek, tehniliste vahendite

vananemine). Sellest tulenevalt on oluline kavandada eelarvetesse olemasoleva

koolihoone korrasolekuks vajaminevad rahalised vahendid ning mittetöötavate tehniliste

vahendite väljavahetamine.

2. Olemasolev koolihoone on projekteeritud 576 õpilasele. Hetkel on kitsaskohaks

õpilaste toitlustamine, kuna söögisaali mahutavus ei vasta kooli vajadustele.

Garderoobikappide ja söögisaali asumine õpilaste rekreatsioonialas vähendavad õpilaste

liikumisruumi vahetundides. Samuti on puuduseks pinkide vähesus II tiiva teisel korrusel,

mille tulemusena istuvad õpilased vahetundides põrandal.

22

3. Kooli laienemisega nelja paralleelklassiga põhikooliks on vajalik laiendada söögisaali,

garderoobipinda ja õppekööki ning juurde ehitada uus korpus - 10 klassiruumi, neli

erialakabinetti ning tugiõppeklass. Lisaks tuleb soetada vajaminev sisustus.

4. Tuleb soetada vajaminevad õppevahendid loodusainetes, kehalises kasvatuses ja

matemaatikas.

5. Kuna kogu Eesti ühiskonna suund on e-õppele, siis on väga oluline kaasaegse

õppeprotsessi läbiviimiseks igasse klassi soetada tänapäevased IT-vahendid, sest üha

rohkem kvaliteetseid õppematerjale on kättesaadavad veebikeskkonnas.

Üldjoontes on eelarve toetanud kooli arengut. Majanduslanguse tõttu rakendas kool säästliku

majandamise põhimõtteid ning tuli sellega edukalt toime. Kooli edaspidise arengu seisukohalt

on ülioluline õpetajate palgatõus, infrastruktuuri korrashoid, kaasaegne õpi- ja töökeskkond.

Inforessursside juhtimine

Koolis on korraldatud andmete kogumine erinevate protsesside toimimise ja tulemuste kohta.

Kogutud andmed võimaldavad sisehindamise korraldamist ning erinevate võtmealade

toimimise analüüsimist. Kool on taganud koolisisestele huvigruppidele stabiilse infosüsteemi.

Huvigruppide rahulolunäitajad info edastamise kohta on positiivse trendiga. Uue e-päeviku

kasutuselevõtmine on võimaldanud tagada õpilastele ja õpetajatele väljaspool kooli

juurdepääsu e-õpikeskkonda, informatsiooni efektiivsema vahendamise, sh lapsevanematele.

Kuna uue e-päeviku rakendamine on algusfaasis, siis on otstarbeks vaadata üle kogu kooli

info haldamis- ja edastamissüsteem. Kuna IT-valdkonda juhib kogu organisatsioonis ainult

üks inimene, siis ei ole kool suutnud tagada järjepidevat info vahendamist kodulehekülje

vahendusel. Kodulehekülge on muudetud süsteemsemaks ja kaasaegsemaks, kuid edaspidi on

vajalik pöörata tähelepanu info edastamise kiirusele ja kooli tegevuse kajastamisele.

Otstarbeks on üle vaadata koolisisene tööjaotus, sest seoses õpilaste arvu kasvuga kasvab ka

süsteemiadministraatori töökoormus.

6.3.1. RESSURSSIDE JUHTIMISE VALDKONNA ÜLDEESMÄRK

Koolis on tagatud kaasaegsed õpi- ja töötingimused.

23

6.3.2. Alaeesmärk

Kooli eelarve tagab turvalise ja kvaliteetse õpi- ning töökeskkonna.


Aastatel 2012-2020 kasvavad kõik eelarve artiklid, mis on seotud õpilaste ja õpetajate

arvu kasvuga.

01.09.2012. a on valminud kooli laiendamise I etapp (söökla laiendus ja kaks

klassiruumi).

Aastaks 2017 on valminud kooli laiendamise II etapp (koolihoone lisatiib: 10

klassiruumi, 4 erialaspetsialisti kabinetti, 1 tugiõppeklass).

Juuniks aastatel 2012, 2013, 2014, 2015 on esitatud OÜ LHSK nõukogule

materiaaltehnilise baasi korrasoleku sisehindamise aruanne ning vastavad

parendustegevused.

Aastate 2013-2015 eelarved tagavad amortiseerunud materiaaltehnilise baasi

väljavahetamise.

Aastaks 2016 on kool varustatud „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 6 (4) ja

ainevaldkondades ettenähtud õppevahenditega.


Eelarveliste ressursside planeerimine. Vastutaja on direktor. Kaasatud on kogu

personal ja kooli pidaja.

Plaanipärane ja otstarbekas ressursside kasutamine. Vastutaja on direktor.

Eelarve koostamine. Vastutajad on direktor ja OÜ LHSK raamatupidaja. Kaasatud

on kooli pidaja.

Regulaarne finantstegevuse analüüsimine ning aruannete koostamine. Vastutaja on

OÜ LHSK raamatupidaja.

Koolihoone laienduste projekteerimine ja ehitamine. Vastutaja on OÜ LHSK juhatuse

esimees. Kaasatud on kooli pidaja.

Kogu materiaaltehnilise baasi korrasoleku ja töökindluse hindamine ning vajaminevate

ressursside kavandamine eelarvesse. Vastutaja on OÜ LHSK juhatuse esimees.

Regulaarne infrastruktuuri korrashoid. Vastutaja on OÜ LHSK juhatuse esimees.

Teostajad on OÜ LHSK haldustöötajad.

24

Olemasoleva materiaaltehnilise baasi efektiivne kasutamine õppe- ja

kasvatustegevuses. Vastutab kogu pedagoogiline personal.

6.3.3. Alaeesmärk

Koolis on efektiivne info haldamis- ja edastamissüsteem.


2012, 2013, 2014 läbiviidavates rahulolu-uuringutes on huvigruppide rahulolu info

edastamisega positiivse trendiga.

Aastaks 2014 on välja arendatud e-päevik.

Aastal 2013 on tagatud kooliajalehe ilmumine veebipõhiselt.


Info kogumine ja haldamine. Vastutajad on sekretär, süsteemiadministraator,

raamatukogutöötaja.

Info edastamine erinevatele huvigruppidele. Vastutajad on direktor, õppealajuhatajad,

huvijuht, tugipersonal, sekretär, süsteemiadministraator, klassijuhatajad, aineõpeajad.

Stendide korrashoidmine. Vastutajad on huvijuht ja õppealajuhatajad.

Kodulehekülje haldamine ja täiendamine. Vastutaja on süsteemiadministraator.

Rahulolu-uuringute läbiviimine ja analüüsimine. Vastutajad on direktor ja süsteemi-

administraator.

E-päeviku arendamine (õpikeskkond, sisehindamine, dokumendihaldus, siseveeb).

Regulaarne kooliajalehe väljaandmine. Vastutajad on süsteemiadministraator,

huvijuht, emakeele õpetaja.

Kooli kroonika jaoks andmete kogumine ja talletamine. Vastutajad on sekretär ja

vastutav õpetaja.

6.4. Koostöö huvigruppidega

Laagri Kooli sisemised huvigrupid on õpilased, sh õpilasesindus, lapsevanemad, personal,

vilistlased, kooli pidaja OÜ LHSK ja Saue vald, kooli nõukogu. Koolivälised peamised

koostöögrupid on erinevad haridusasutused, sponsorid, koolitusasutused, erinevad

ametkonnad, KOV allasutused, järelevalve asutused, üksikisikud.

25

Koostöö sisemiste huvigruppidega

Koostöö OÜ LHSK ja Saue vallaga toimub OÜ LHSK ja kooli põhikirja alusel. Koostöös on

täiendatud kooli vastuvõtmise tingimusi, mille tulemusena ei toimu Laagri Koolis alates

2011. a sisseastumiskatseid. Kooli vastuvõtmisel on olulisemateks tingimusteks vanemate

sissekirjutus Saue valda, õdede-vendade õppimine Laagri Koolis, vanemate sissekirjutuse

staaž Saue vallas. 2011. a toimusid muudatused OÜ LHSK juhatuses. Kuna kooli direktor ei

kuulu enam OÜ LHSK juhatusse, siis on otstarbekas sisse viia info haldamis- ning

vahendamissüsteem kooli direktori ja OÜ LHSK juhatuse esimehe vahel.

Koostöö kooli nõukoguga on olnud järjepidev. Koostöös vahetati välja koolivormi tarniv

firma, mille tulemusena on muudetud lapsevanema jaoks koolivormi ostmine ja tellimine

paindlikumaks. Kooli nõukogu osales kooli õppekava arendusprotsessis. Nõukogu tegi koolile

ettepaneku jätkata kokkuvõtvat hindamist 4 korda õa-s (kool tegi ettepaneku trimestrile

üleminekuks). Kooli nõukogu esimees on osalenud kooli pidaja poolt korraldatud

koosolekutel, kus on arutatud Laagri Kooli laiendamisküsimusi. Iga õa alguses on toimunud

lastevanematele üldkoosolek, kus kool annab tagasiside eelmise õa õppe- ja kasvatustegevuse

tulemustest ning edastatakse informatsioon algavaks õa-ks (õppetöö korraldus, kordade ja

eeskirjade muudatused jms). Klasside koosolekud on toimunud vähemalt 1 kord õa-s

(vanemate kaasamine klassi tasandil). Vanemate rahuolu hinnangud (2008-2011) koostööle

klassijuhatajaga on olnud positiivse trendiga. Antud tulemused näitavad klassijuhatajate

tulemuslikkust eestvedamisprotsessis. Igal õppeaastal on toimunud neli ülekoolilist

tunnivälist tegevust, kuhu on kaasatud kõik lapsevanemad (emade- ja isadepäev, jõulupeod

ning kevadfestival). Vanemate rahulolu-uuringute põhjal (2008-2011) saab järeldada, et

vanemad on rahul kooli poolt korraldatud tunniväliste tegevustega. Lähtuvalt Laagri Kooli

sisehindamise korrast on kool läbi viinud alates 2008. a rahuloluuuringud 1.; 3.; 6.; ja 9. kl

vanamatele. Lastevanemate poolt koolile tehtud ettepanekute skaala on väga lai. Korduma

kippuvad teemad on koolivorm ja koolitoit. Antud valdkondades on koostöös kooli ja

tervisenõukoguga sisse viidud mõju avaldanud parendustegevusi. Lastevanemate osalus

kooli poolt korraldatud individuaalsetel ja ümaralauavestlustel on 100%. See on aidanud

koolil õppe- ja kasvatustegevuses saavutada kõrgeid tulemusi. Koostöös lapsevanematega on

ilmnenud mõningad kitsaskohad, millele on vaja edaspidi läbi erinevate eestvedamis- ja

26

nõustamisprotsesside lahendusi leida. Esile on kerkinud järgmised probleemid:

vanematevahelised erimeelsused (perealased suhted väljaspool kooli) tuuakse klassijuhatajale

lahendamiseks, õpetajate verbaalne ründamine ja ähvardamine, koolis püstitatud eeskirjade

eiramine, probleemide lahendamine emotsioonidega, minnakse vastuollu Isikuandmekaitse

seadusega (soovitakse infot kolmandate isikute kohta jms), eetiliste käitumis- ja

kõlblusnormide eiramine, rõhutakse eelkõige õigustele, kohustused ja vastutus on

teisejärgulised.

Kõige tähtsam koostöögrupp koolis on õpilased. Kõik koolis toimuvad protsessid on

käivitatud õpilase arengu toetamiseks. Koostöö õpilastega toimub läbi erinevate kooli

tegevuste. Tulemuslikkuse näitajateks on õpilaste rahulolu-uuringute tulemused 2008., 2010.

ja 2011. a. I kooliaste rahulolu-uuringute tulemused on väga kõrged. II ja III kooliastme

rahulolu-uuringud näitavad, et selles vanuses oskavad õpilased juba kriitiliselt olukordi

hinnata ning tagasiside ei ole ainult ülipositiivne ning annab sisendeid parendustegevusteks.

Võrreldes 2008. a rahulolu-uuringute tulemustega, on rahulolu üldtrend kasvav. Õpilased on

uhked, et nad õpivad Laagri Koolis ning hindavad kooli mainet kõrgelt. Õpilasesinduse töö on

muutunud viimase 3 a jooksul efektiivsemaks, kuna koolis on kasvanud III kooliastme

õpilaste osakaal. Efektiivsust on mõjutanud „oma kooli tunde“ süvenemine õpilaskonnas,

mille kujunemiseks on olnud vaja ajalist ressurssi. Selle käigus on õpilased omaks võtnud

koolis kehtivad normid. Suurenenud on õpilaste kaasamine ülekoolilistesse projektidesse

ning eestvedamisse. Rahulolu-uuringute põhjal peavad õpilased oluliseks kooli

õpilasesinduse tööd. Otstarbekas on vaadata üle õpilasesinduse senine tegevus, nende

tunnustamine ning piiritleda kohustused ja õigused.

Laagri Kool on tegutsenud kuus õa-t. Selle aja jooksul on koolis lõpetanud kolm lendu.

Tagasiside saamiseks on korraldatud kaks vilistlaspäeva, kus vilistlased on toonud esile kooli

tugevused ja nõrkused. Vilistlased hindavad kõrgelt Laagri Kooli vaimset ja füüsilist

turvalisust. Positiivselt on välja toodud koolis toimivat väärtuskasvatussüsteemi ja „oma kooli

tunnet”. Selle põhjal saab järeldada, et kooli väärtustel põhinev protsesside juhtimine on

olnud mõjus. Kõrgelt on hinnatud õpetajate sõbralikkust, hoolivust ning panustamist õpilase

arengu toetamise, mis kinnitab, et koolis on motiveeritud ja professionaalne personal.

Õppeainetest on esile toodud matemaatika ja keemia õpetamise kõrget taset.

27

Kooli tervisenõukogu töö aktiviseerus 2010/2011. õa-l, mil vahetus kooli tervishoiutöötaja.

Oluliselt on muutunud menüüde läbivaatamine kooliõe ja tervisenõukogu poolt, mille

tulemusena edastatakse toitlustajale pidevalt parendusettepanekuid. Kooliõde on jälginud

järjepidevalt õpilaste toitumisharjumusi söögivahetundidel ning vestelnud õpilastega

söömisharjumuste kujundamisest. Samas saab tõdeda, et tervisenõukogu töö on olnud liigselt

toitlustamiskeskne. Otstarbekas on pöörata tähelepanu kõikidele terviseedenduslikele

tegevustele koolis.

Koostöö kooliväliste huvigruppidega

Erinevad ametkonnad, asutused ning üksikisikud on kaasatud õppe- ja kasvatustegevusse

ainetundide või ülekooliliste tegevuste kaudu, toetamaks õppekava läbivate teemade ja

üldpädevuste rakendumist. See on andnud võimaluse kaasata oma ala professionaale, mille

tulemusena on toetatud õpilaste informeeritust, teadmiste ja oskuste kinnistamist, kultuuri- ja

kunstielamuste saamist. Esiletoomist väärib koostöö TLÜ-ga, mille tulemusena on Laagri

Koolist kujunemas praktikabaas. Lepingulised koostööpartnerid osutavad järgmisi teenuseid:

valveteenus, õpilaste toitlustamine ja koolivormi tarnimine. Koostöö toitlustajaga on olnud

tõhus. Toitlustaja vahetas välja köögipersonali, on võtnud arvesse koolipoolseid nõudmisi ja

ettepanekuid, mille tulemusena on parenenud toitlustamise korraldamine. Eelmises

arengukavas tõime parandustegevusena välja koostöö arendamise sõpruskoolidega. Kuna

koolisisene arendustegevus on olnud intensiivne, siis ei ole kool leidnud ajalist ressurssi

eelpool nimetatud parendustegevuse rakendamiseks. Sellest tulenevalt on otstarbekas arutada

koos õpilasesindusega, kuidas antud valdkonda järgmisel perioodil edasi arendada.

6.4.1. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGAGA VALDKONNA ÜLDEESMÄRK

Õppeasutuse juhtimine toetub erinevate huvigruppide kaasatusele.

6.4.2. Alaeesmärk

Koostöö koolisiseste huvigruppidega on järjepidev ja tulemuslik.

28


Alates 2012. a toimub kord nädalas infotund kooli direktori ja OÜ LHSK juhatuse

esimehe osalusel.

Aastatel 2012-2020 on toimunud järjepidev koostöö Saue vallavalitsusega ja OÜ

LHSK nõukoguga eelarveliste vahendite planeerimisel ja õpilaskohtade kavandamisel,

sh kooli arengukava täiendamisel ning uuendamisel.

Igal õppeaastal 2012/2013., 2013/2014., 2014/2015 on toimunud üks üldkoosolek

lastevanematele, vähemalt üks kord õa-s, on toimunud klasside lastevanemate

koosolekud ning läbi viidud arenguvestlused õpilase ja tema vanematega, vajadusel

on vanemad kaasatud ümarlauavestlustele. Kool on kaasanud vanemaid ühistesse

kooli- ja tunnivälistesse projektidesse (isade- ja emadepäev, talvepeod, kodanikupäev,

kevadfestival jms).

Kooli nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda õppeaastas.

Aastal 2012 on korraldatud hange toitlustamisteenuse osutaja leidmiseks.

Iga õppeaasta alguses valitakse uus kooli nõukogu liige 1. klasside vanemate hulgast.

Aastatel 2012-2014 on 1. klasside õpilaste vanematele toimunud kasvatusalased

loengud.

Aastaks 2013 on täiendatud ÕE põhikirja ja töötatud välja tunnustamise kord.

Alates aastast 2012 kaasatakse ÕE president õppenõukogu (v.a erakorralised

õppenõukogud) ja tervisenõukogu koosolekutele.

Igal õppeaastal on läbi viidud rahulolu-uuringud 3.; 6.; 9. kl õpilastele, vanematele ja

vilistlastele. Rahulolu-uuringute tulemused on positiivse trendiga.

Igal õppeaastal toimuvad vähemalt 1 kord veerandis tervisenõukogu koosolekud.

Keskendutakse kõikidele terviseedenduslikele teemadele.


Koosolekute, nõupidamiste, vestluste, ühistegevuste jms korraldamine, vastavate

huvigruppide kaasamine, töö tulemuslikkuse hindamine. Vastutajad on direktor,

õppealajuhatajad, huvijuht, tugipersonal, klassijuhatajad, tervisenõukogu esimees.

Kaasatus on vastavalt koosoleku teemale ja sihtgrupile.

29

Koostöö kavandamine ja korraldamine OÜ LHSK juhatuse esimehega. Üks kord

nädalas toimub ühine infotund, lisaks jooksvad koosolekud vastavalt üleskerkinud

probleemidele. Vastutajad on direktor ja OÜ LHSK juhatuse esimees.

Kool teeb aktiivselt koostööd Saue vallavalitsuse ja OÜ LHSK nõukoguga. Vastutaja

on direktor.

Hanke korraldamine toitlustaja leidmiseks. Vastutaja on OÜ LHSK juhatuse esimees.

Liikmete valimine kooli nõukogusse ja ÕE-sse. Vastutajad on direktor ja huvijuht.

ÕE põhikirja täiendamine, tunnustamise korra välja töötamine, koolituste

korraldamine ÕE liikmetele. Vastutaja on huvijuht. Kaasatud on ÕE.

Rahulolu-uuringute korraldamine ja analüüsimine. Vastutajad on süsteemi-

administraator, direktor.

6.4.3. Alaeesmärk

Koostöö kooliväliste huvigruppidega mitmekesistab ja toetab õppe- ja kasvatustegevust.


Lähtuvalt üldtööplaanist ja kooli õppekavast on kõikidel õa-tel toimunud

traditsioonilised tunnivälised tegevused, kuhu on kaasatud erinevad huvigrupid.

Õpilaste rahulolu tunniväliste tegevustega on positiivse trendiga.

Aastaks 2014 on toimunud arutelud Saue valla lasteaedade esindajatega, leidmaks

võimalusi, kuidas saaks koolis rakendada alushariduses kasutatavat lapse

arengumappi.

Igal õppeaastal 2012/2013., 2013/2014., 2014/2015 on toimunud koostöös Ääsmäe

kooliga kaks koolidevahelist tunni- või klassivälist projekti.

I kooliastme õpetajad osalevad 2012/2013., 2013/2014., 2014/2015. õppeaastal ÕPAK

programmis. Toetatud on õpetajate professionaalset arengut.

Andekad III kooliastme õpilased osalevad Tartu Ülikooli Teaduskoolis.

Aastaks 2013 on selgitatud välja Laagri Kooli sõpruskoolid.

30


Vastavate huvigruppide kaasamine õppe- ja kasvatustegevusse. Vastutajad on

huvijuht, õppealajuhatajad, tugipersonal, klassijuhtajad, aineõpetajad.

Huvigruppide tänamine. Vastutajad on direktor, huvijuht, õppealajuhataja. Kaasatud

on muusikaõpetajad.

Koostöö Ääsmäe Põhikooliga ja Saue valla lasteaedadega. Vastutajad on

õppealajuhatajad ja huvijuht.

Koostöö sõpruskoolidega. Vastutaja on huvijuht. Kaasatud on õpilased, pedagoogiline

personal.

ÕPAK programmi korraldamine ja analüüsimine. Vastutajad on õppealajuhatajad.

Koostöö organiseerimine Tartu Ülikooli Teaduskooliga. Vastutajad on

õppealajuhatajad ja vastava aine õpetajad.

6.5. Õppe- ja kasvatustegevus

Kooli õppekava arendus

Õppekava arendustegevuses oli prioriteediks õppekava üldosa ja ainekavade seostamine,

lisaks ülekooliliste tegevuste ja läbivate teemade seotus üldosa ja ainekavadega. REKK–ilt

saadud hinnangu põhjal vastas kooli õppekava 2008. a riiklikule standardile. 2010. a algas

kooli õppekava arendamine lähtuvalt „Põhikooli riiklikus õppekavas“ sätestatule.

Arendustegevusse olid kaasatud Avatud Meele Instituudi koolitajad, aitamaks luua seoseid ja

tervikpilti. Koolis on analüüsitud ja täiendatud õpetaja töökava vormi, seostamaks töökava

õppekava üldosaga. Õppekava rakendumist ainete tasandil analüüsivad õpetajad läbi

eneseanalüüside 4 korda õa-s, kuid koolis ei ole välja töötatud ühtseid kriteeriumeid. Samuti

ei ole eraldi analüüsitud õppekava üldosa rakendumist, millele tuleb edaspidi tähelepanu

pöörata. Õppekava arendustegevuses saab esile tuua õppekava üldosa rakendusplaani

väljatöötamist, kus on rõhuasetus lõimimisel ja läbivatel teemadel ning seotusel ülekooliliste

projektidega ja ainekavadega. Täiendatud on kooli hindamisjuhendit seoses uurimistööde

teemade täpsustamisega kooliastmeti ning kujundava hindamise põhimõtete

lahtikirjutamisega. Õppekava rakendumise aluseks on õpetamis- ja kasvatamismetoodikad.

Kuue õa jooksul on toimunud järjepidev õppemetoodiline töö: igal õa-l on toimunud 3-4

metoodilist tundi, mille eesmärgid on tulenenud õa üldprioriteetidest (õppeainete

31

integratsioon, õuesõpe, matemaatika, loodusained jms), ainealased projektid juunis,

metoodiliste vahendite näitused, koolitused, sh poiste ja tüdrukute erinevused, tehniliste

vahendite kasutamine). Õppe- ja kasvatusmetoodikate tõhustamiseks on toimunud

õppealajuhatajate, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi tunnivaatlused, mille käigus on

lahendatud koos õpetajatega probleemsituatsioone ning leitud paremaid lahendusi õppe- ja

kasvatusküsimuste tõhustamiseks. Erinevate õpetamismetoodikate kasutamist on tõhustanud

koostöö TLÜ-ga (praktikantide juhendamine, reflektsiooniseminarid).

Õpetajate üldtööaja põhimõte toetab õpilaskeskset lähenemisviisi õppe- ja kasvatustegevuse

korraldamisel. Põhikohaga Laagri Koolis töötavad õpetajad on kogu koolipäeva vältel

kaasatud õppekorraldusse: vajadusel tundide asendamine, korrapidamine vastavalt graafikule,

konsultatsioonid, situatsioonprobleemide järjepidev lahendamine, söögivahetundidel

turvalisuse tagamine jms. Väärtuste ja eetika kujundamisel on võtmeisikuks õpetaja. Kooli

õppekava üldosas on kirjeldatud õpetaja eetilised käitumisjuhendid õppe- ja

kasvatustegevuses. Need on omavahel tihedalt seotud üldinimlike kõlbeliste normidega ning

kooli väärtusskaalaga, millel põhineb kogu organisatsiooni kultuuri eestvedamine.

Väärtussüsteemi oluliseks osaks on olnud kooli traditsioonide ja sümboolika arendamine,

mille tulemusena on välja töötatud erinevad statuudid ja meened.

Õpilase arengu toetamine

Koolis on toiminud järjepidev õpilaste õpijõudluse ja käitumise analüüsimine ning sellest

lähtuvalt parendustegevuste rakendamine läbi erinevate meetmete: individuaalsed ja

ümaralauavestlused koostöös vanemate, õpetajate ja tugipersonaliga, õpiraskuste korral

kohustuslik osalemine konsultatsioonidel, konsultatiivne õppetöö (kokkuleppel vanemaga)

suveperioodil, rakendunud on järelvastamissüsteem, mis ei ole seotud aineõpetaja

vastutusalaga. I kooliastmes rakendatakse tugiõpetajat individuaalsel tasandil, kuni „Põhikooli

ja gümnaasiumiseaduse“ muutumiseni toimus koolis parandusõpe, mille tulemused on olnud

positiivsed. Õpiraskuste väljaselgitamiseks oleme õpilasi suunanud nõustamiskomisjoni, mille

otsuste tulemusel on kolm õpilast asunud õppima HEV õpilaste kooli, toimunud on

individuaalsete õppekavade koostamine. Käitumisharjumuste kujundamiseks on korraldatud

individuaalseid ja ümaralauavestlusi, rakendatud individuaalset õppepäeva või –nädalat,

sotsiaalpedagoogi või psühholoogi osalemist ainetundides, koduõpet vanema taotluse alusel.

32

Õpilase arengu toetamisel on kõikidel õa-tel toimunud arenguvestlused, mille tulemused on

fikseeritud klassijuhatajate poolt. Vanemate tagasiside põhjal (rahulolu-uuringute

ettepanekute osa) on arenguvestluste temaatika liialt õpitulemuste keskne. Õpilaste toetamisel

on olnud tähtis roll klassijuhtajatunnil, kus on käsitletud õpi- ja suhtlemisoskuste

kujundamist, lisaks erinevate üldpädevuste rakendamist, kaasates tundidesse erinevaid

spetsialiste. Läbi ainetundide on toimunud õpilaste ettevalmistamine erinevateks võistlusteks,

olümpiaadideks (koolisisene ja -väline tasand). Tulemuste põhjal on märgatav orienteeritus

kooli tasandile, kaasates maksimaalselt õpilasi. Ülekooliliste tegevuste põhiprintsiibiks on

olnud õpilaste ja õpetajate 100 %-line kaasamine läbi erinevate ainevaldkondade, toetamaks

õpilaste üldpädevuste kujundamist ning ande arendamist.

Eelmise arengukava täitmise perioodil kasvas kooli huviringidest välja huvialakool, mis

toetab õpilaste arengut huviringide baasil. Õpilaste huvide kaardistamiseks on viidud läbi

küsitlus, mille tulemusena on käivitatud uusi huviringe. Käivitunud ei ole tehnikaringid, kuna

nende eelarve on väga mahukas. Kooli raamatukogu on toetanud õpilasi läbi erinevate

projektide: raamatukogu tunnid, „kuu raamatu“ tutvustamine kogunemistel, raamatute

ettelugemine I ja II kooliastmes, kunstinäituste korraldamine.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemused

33

Klassikursuse kordajate protsent õpilaste koguarvust õppeaastatel

2008/2009 - 0,2%;

2009/2010 - 0,2%;

2010/2011 - 0,2%.

Kooli õppeedukus õppeaastatel

2008/2009 - 99%;

2009/2010 - 99%;

2010/2011 - 99%.

6.5.1. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNA ÜLDEESMÄRK

Luua arengukeskkond, mis võimaldab iga õpilase eneseteostuse ja arengu.

6.5.2. Alaeesmärk

Koolis toimub järjepidev õppekava arendustegevus.

34


Õppeaastatel 2011/2012 – 2013/2014 on rakendunud „Põhikooli riikliku õppekava”

alusel väljatöötatud kooli õppekava.

Õppeaastatel 2011/2012 – 2014/2015 on toimunud üks kord õa-s kooli õppekava

analüüsivad arendusseminarid ning vajadusel on kooli õppekava täiendatud.

Aastaks 2013 on välja töötatud kooli õppekava üldosa, sh üldpädevuste rakendumise

ning aine- ja töökavade hindamiskriteeriumid.

Aastaks 2013 on välja töötatud väärtuskasvatusalased juhendmaterjalid

klassijuhatajatele.

Koolitusloa taotlemiseks on kool esitanud hiljemalt 01.01.2013. a REKK-ile

hindamiseks kooli õppekava.


„Põhikooli riiklik õppekava” alusel väljatöötatud kooli õppekava rakendamine.

Vastutajad on õppealajuhatajad ja huvijuht. Teostajaks on kogu personal.

Õppekava rakendamise seire läbiviimine. Vastutajad on õppealajuhatajad.

Töökavade koostamine, rakendamine ja analüüsimine. Vastutajad on klassi- ja

aineõpetajad.

Õppekava hindamiskriteeriumite väljatöötamine ja rakendamine. Vastutajad on

õppealajuhatajad. Kaasatud on kogu personal.

Uuendatud õppekavale vastava õppekirjanduse tellimine. Vastutaja on

raamatukogutöötaja.

Õpetajate koolitamine uuendatud õppekava rakendamiseks. Vastutajad on


Juhendmaterjalide väljatöötamine klassijuhatajate toetamiseks. Vastutajad on


Õppekava esitamine REKK-ile. Vastutaja on direktor.

6.5.3. Alaeesmärk

Koolis on õpilaskeskne ning turvaline õppe- ja kasvatustegevuse korraldus.

35


Õppeaastate 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 alguseks on koostatud õpilaste

päevakava. Päevakava koostamisel on arvesse võetud määrust „Tervisekaitsenõuded

kooli päevakavale ja õppekorraldusele” (Sotsiaalministri määrus nr 36. Vastu võetud

27.03.2001) ning ülekooliliste klassi ja tunniväliste tegevuste toimumisaegu.

Õppeaastatel 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 on vähemalt 90% õpilastest ühine

arusaam koolis kehtivatest normidest ja eeskirjadest.

Õppeaastate 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 20. aprilliks teavitab kool esimesse

klassi vastu võetud õpilaste vanemaid lapse kooli vastuvõtmisest.

Õppeaastatel 2012/2013; 2013/2014.; 2014/2015 on tagatud 30 % 1. klassi õpilasele

koht pikapäevarühmas.

Õppeaastatel 2011/2012; 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 õppeaastatel on tagatud

95% asendustundide korraldus.


Igapäevase koolielu korraldamine, sh kooli kodukorra täitmise jälgimine ja

probleemsituatsioonide lahendamine. Vastutajad on direktor, õppealajuhatajad,

huvijuht, korrapidajad. Teostajaks on kogu personal.

Kooli päevakava koostamine. Vastutajad on õppealajuhatajad ja süsteemi-

administraator.

Pikapäevarühma töö korraldamine ja analüüsimine. Vastutaja on pikapäevarühma

õpetaja.

Esimese klassi õpilaste vastuvõtmine, koolivalmiduse väljaselgitamine, vanemate

teavitamine. Vastutajad on õppealajuhatajad ja sekretär. Kaasatud on kõik

aineõpetajad.

Asendustundide korraldamine. Vastutajad on õppealajuhatajad. Teostajad on

asendustundide läbiviijad.

6.5.4. Alaeesmärk

Koolis on tugisüsteemid, mis toetavad õpilase arengut.

36


Õppeaastatel 2011/2012; 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 on kooli õppeedukus

100%.

Õppeaastatel 2011/2012; 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 osaleb 10% Laagri Kooli

õpilastest maakondlikel aineolümpiaadidel, võistlustel jms.

Õppeaastatel 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 on Laagri Kooli õpilased saavutanud

maakondlikel aineolümpiaadidel, võistlustel jms 10 kohta esikuuikus.

Õppeaastatel 2011/2012; 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 osaleb 95% Laagri Kooli

õpilastest koolisisestel klassi- ja tunnivälistel tegevustel.

Aastal 2012 on täiendatud Laagri Kooli arenguvestluste läbiviimise korda. Rõhuasetus

on õpilaste enesehindamisel ja üldpädevuste kujundamisel.

Õppeaastatel 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 toimuvad üks kord õa-s

arenguvestlused õpilase ja tema vanematega. Peateemaks on hinnangu andmine

üldpädevuste kujunemisele.

Õppeaastatel 2011/2012; 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 on tagatud olemasoleva

tunnustamissüsteemi järjepidevus - igal esmaspäeval, veerandite ja õppeaastate lõpul.

Õppeaastatel 2011/2012; 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 toimub Laagri Koolis

koolisisene õpilaskonverents.

Õppeaastatel 2011/2012; 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 on tagatud

nõustamisteenused (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, õpinõustamine jms)

100% õpilastele, kes nõustamisteenuseid vajavad.

Õppeaastatel 2011/2012; 2012/2013; 2013/2014; 2014/2015 on Laagri Kooli õpilaste

tasemetööde ja lõpueksamite tulemused kõrgemad vabariigi keskmistest hinnetest.

Tasemetööde keskmine hinne on 4,5. Lõpueksamite keskmine hinne on 4,0.

Aastaks 2013 on välja töötatud karjäärinõustamissüsteem.


Õppe- ja kasvatustegevuse pidev seire ning analüüsimine. Vastutajad on


Õpilaste ettevalmistamine koolisisesteks ja –välisteks olümpiaadideks, võistlusteks

jms. Vastutajad on klassi- ja aineõpetajad.

37

Õpi- ja käitumisraskustega õpilastele tugimeetmete rakendamine, tõhususe hindamine.

Vastutajad on õppealajuhatajad, tugipersonal. Kaasatus on vastavalt probleemile.

Õpilaste ja vanemate nõustamine. Vastutajad on tugipersonal ning klassi- ja

aineõpetajad.

Järelvastamissüsteemi korraldamine. Vastutaja on psühholoog. Kaasatud on

aineõpetajad.

Konsultatiivse õppetöö läbiviimine. Vastutajad on klassi- ja aineõpetajad.

Tugiõppetundide läbiviimine. Vastutaja on tugiõpetaja.

Uurimistööde juhendamine ja õpilaskonverentsi korraldamine. Vastutajad on klassi- ja

aineõpetajad.

Õpilaste ettevalmistamine tasemetöödeks ja lõpueksamiteks. Vastutajad on klassi- ja

aineõpetajad.

Karjäärinõustamissüsteemi väljatöötamine. Vastutaja on psühholoog. Kaasatud on

klassi- ja aineõpetajad.

Arenguvestluste läbiviimise korra täiendamine. Vastutajad on õppealajuhatajad.

Kaasatud on klassijuhatajad.

Arenguvestluste läbiviimine. Vastutajad on klassijuhatajad. Kaasatud on õpilased ja

vanemad.

VII ARENGUKAVA KOOSTAMISE, TÄIENDAMISE, ELLUVIIMISE, HINDAMISE

JA ARUANDLUSE KOORDINEERIMISEKS RAKENDATAVAD TEGEVUSED

Arengukava koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse eest vastutavaks

isikuks on Laagri Kooli direktor. Arengukava elluviimisse ja hindamisse on kaasatud OÜ

LHSK, Laagri Kooli personal, ÕE ja kooli nõukogu.

Laagri Kooli direktor esitab iga aasta 15. novembriks OÜ LHSK-le, kooli nõukogule ja

õppenõukogule aruande arengukavas ja üldtööplaanis esitatud eesmärkide saavutamise

tulemuslikkuse kohta eelmisel aastal. Vajadusel teeb Laagri Kooli direktor OÜ LHSK

nõukogule ja Laagri Kooli õppenõukogule ettepaneku arengukava täiendamiseks. Arengukava

täitmise põhjalikum aruanne koostatakse perioodi 2012 – 2015 kohta ja esitatakse OÜ LHSK

nõukogule, Laagri Kooli õppenõukogule ja kooli nõukogule hiljemalt 15.11.2015. a.

laagri kooli arengukava 2012-2015 (2020)...organisatsioonis, s.t tegutsemispõhimõtted on üheselt...

Documents