kristiine lastepÄevakeskuse meeleolukas koolivaheaeg · 2013-11-20 · ses. galeriiklassis valmis...

LÜHIDALT

Nr 11 (147) november 2013

www.tallinn.ee/kristiine

Kristiine linnaosa ajaleht

KRISTIINE LASTEPÄEVAKESKUSE MEELEOLUKAS KOOLIVAHEAEG

Esmaspäev oli looduses olemise päev. Imetlesime sügise värve ja looduse ilu Pääsküla rabas. Matk oli parajalt pikk ja selle lõpetasime piknikuga vaatetorni ti-pus.

Kolmapäev oli kaunite kunstide päev. Kogunesime Kullo Lastegaleriisse, kus kõigepealt külastasime soome kunstniku Anne Wildrose´i värvikirevate kollaažide näitust „Sinine – punane – valge”. Uudis-

Kristiine Sotsiaalmaja juures tegutseva lastepäevakeskuse lapsed nautisid täiel rinnal sügisest koolivaheaega, tegevust jätkus kõikideks nädalapäevadeks.TASUTA JURIIDINILE NÕUSTAMINE

Alates 23. septembrist on taas avatud Üliõpilaste Õigusbüroo Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis, Vabaduse väljak 7. Es-maspäeviti, teisipäeviti ja reedeti on tagatud tasuta õigusabi andmine eesti keeles, neljapäeviti vene keeles. Õigusabi antakse elava järjekorra alusel ning eelnev registreerimine ei ole vajalik.

Graafik 23.09.2013 – 15.12.2013:Esmaspäeviti: 10–14 eesti keeles, Edward Otsason 14–16 eesti keeles, Lisett-Krystlin Pisang ja Kertu Priimägi

Teisipäeviti: 10–12 eesti keeles, Merlin Parsin ja Mari-Liis Lume 12–14 eesti keeles, Angelica Nisu ja Keiri Isop 14–16 eesti keeles, Eva-Maria Uusman ja Andres Vaet

Neljapäeviti: 10–12 vene keeles, Andrei Vesterinen 12–14 vene keeles, Andrei Vesterinen ja Anna Fadejeva 14–16 vene keeles, Svetlana Majerovits ja Anna Fadejeva

Reedeti: 10–12 eesti keeles, Janeli Orgmäe ja Triin Tirp 12–14 eesti keeles, Evelin Miggur ja Linda Blumfeldt

SELGUS KRISTIINE LINNAOSA HALDUSKOGU UUS KOOSSEISTallinna linnaosade halduskogude muudatuste tegemise ko-misjon kinnitas 6. novembril halduskogude koosseisud, asen-dusliikmete nimekirja ja tegi muudatused halduskogude koos-seisudes. Kristiine halduskogus on 17 liiget.

Kristiine linnaosa halduskogu koosseis sai järgmine:Tarmo Kruusimäe (IRL)Vladimir Velman (Keskerakond)Marika Tuus-Laul (Keskerakond)Karel Rüütli (SDE)Sirje Keevallik (SDE)Maris Sild (SDE)Paul Alekand (Keskerakond)Merle Pormeister (SDE)Natalia Vaino (Keskerakond)Jaak Haud (Keskerakond)Eino Väärtnõu (SDE)Viktoria Nikolajeva (Kesk)Vello Mäeots (IRL)Anneli Kommer (IRL)Urmo Saareoja (Keskerakond)Svetlana Baltina (IRL)Reigo Väli (IRL)

Kristiine linnaosa halduskogu esimene koosolek toimub 27. novembril.

KOOLITOETUST SAAB TAOTLEDA NOVEMBRI LÕPUNITallinna linna üht olulist sotsiaaltoetust, mis mõeldud kooli minevatele lastele, saab taotleda novembrikuu lõpuni.

Alates 2003. aastast maksis Tallinn esmakordselt 320 euro suurust kooli mineva lapse toetust. Toetust makstakse kahes osas, toetuse teine pool makstakse pärast esimese klassi lõpetamist juunis.

Käesoleva aasta eelarves on selleks ette nähtud 1 267 565 eurot. Umbes pool sellest rahast maksti juunis eelmisel aastal kooli läinud laste-le toetuse teise osana. Teise osa saamiseks ei pea uut avaldust kirjutama – see makstakse välja, kui laps õpib jätkuvalt Tallinna koolis, elab rahvas-tikuregistri andmetel toetuse taotlejaga ühel aadressil ja pereliikmed on rahvastikuregistri andmetel katkematult olnud Tallinna linna elanikud.

Käesoleval aastal 3841 esimesse klassi läinud lapsele on kahe kuu jooksul makstud kokku 614 560 eurot.

Esmakordselt kooli mineva lapse toetust saab taotleda k.a 30. no-vembrini kodanikuportaalis www.eesti.ee, saata avaldus postiga või viia see elukohajärgsesse sotsiaalhoolekande osakonda. Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekandeosakond asub Tulika tn 33B.

Alates 2009. aastast maksab Tallinn ka toimetulekutoetust saavate perede lastele 32 euro suurust koolitoetust. Seda saavad kuni 19aas-tased lapsed, kes õpivad üldhariduskoolides või kutseõppeasutustes. Linnaeelarves on selleks tänavu 25 565 eurot.

Toetust ei maksta lastele, kes saavad Tallinna poolt makstavat es-makordselt kooli mineva lapse toetust.

tamist oli palju – kasutas ju kunstnik oma taiestes taaskasutusmaterjale. Tööd olid väga meeleolukad ja omanäolised ning keskendusid näituse teema värvidele. Üle-mises saalis olid väljas moeillustratsioonid erinevate ajastute ja põlvkondade käsitlu-ses. Galeriiklassis valmis meie endi loo-ming.Neljapäeval külastasime Eesti kõrgei-mat ehitist – Tallinna teletorni. Nautisime 170 m kõrguselt unikaalset vaadet all laiu-vatele metsadele, eemal olevale vanalinnale ja sillerdavale Läänemerele. Saime kasutada ka multimeedia ekraane, saatsime sõbrale teletervituse ja katsetasime põrandaaken-del oma kõrgusetaluvust. Põneva elamuse saime 3D kinost. Siis 49 sekundit liftis, ja olimegi maa peal tagasi.

Reedel olime külalisteks Kristiine Noortekeskuses. Igaüks sai endale sobiva näomaalingu ja võis imetleda sõbra oma.

Kahju, et koolivaheaeg nii lühike oli!Nädalal nähtu andis juurde uusi tead-

misi, jõudu ja innustust. Suur tänu meie Kristiine Sotsiaalmaja lastepäevakeskuse juhendajatele!

30. oktoobril lõppes Kristiine Linnaosa Valitsuse korraldatud tasuta kepikõnni-sarja „Käime Löwenruh´s kevadest sügi-seni“ teine hooaeg.

Selle aasta kepikõnnitreeningutest võt-tis ühtekokku osa ligikaudu 200 inimest. Regulaarsed kepikõnnitreeningud profes-sionaalse treeneri juhendamisel on toimu-nud Löwenruh pargis alates 2012. aasta kevadest ning mõlemal hooajal juhendas treeninguid särasilmne treener Aliis Sara-pik spordiklubist Sparta.

Nüüd, mil juhendatud välitreeningu-te hooaeg Löwenruh pargis on läbi, saavad Kristiine pensionärid osaleda eakate treenin-gutel spordiklubi Sparta siseruumides, seda jätkuvalt treener Aliis Sarapiku juhtimisel.

Eakate treeningud Sparta spordiklubis Eakate treeningud toimuvad igal esmas-päeval, kolmapäeval ja reedel kell 9.30-

10.30 spordiklubis Sparta (Pärnu mnt 139c). Ühe treeningu hind on üks euro. Hinna sisse kuulub üks treeningkord ning seejärel soovi korral ka Eesti suurima ja avaraima 1100 ruutmeetrise Sparta jõu-saali ning saunade kasutus. Kindlasti tasub meeles pidada, et treeningutel osalemiseks on iga kord vajalik pensionitunnituse ette-näitamine.

Treener Aliis Sarapiku sõnul sobib ea-kate treening ideaalselt aeroobse ja lihas-vastupidavuse ning koordinatsiooni aren-damiseks. „Regulaarselt rühmas võimeldes saab vältida ning ennetada liigesvalusid, lihasjäikust ning hoida enesetunne rei-bas ja nooruslik,” ütleb ta ja kinnitab, et treeningul on lähenemine indiviidikesk-ne – igaüks saab osa võtta vastavalt oma tervislikule seisundile oma tempo ja ras-kuskoormusega, säilitades positiivse mõt-lemise ja hea tuju.

Eakate treeningul kasutatakse lihtsaid har-jutusi. Treeningute ülesehitus toetub kahele väga terviklikule võimlemissüsteemile – Pi-latese ja Idla võimlemisele. Pilates aitab tu-gevdada selga, kõhtu, süvalihaseid ja luus-tikku. Idla harjutustiku näol on tegemist rõõmsa aja helge võimlemisega, kus kasuta-takse palle ja arendatakse koordinatsiooni. Tunni viimases osas on lõdvestus- ja veni-tusharjutused, milleks kasutatakse muuhul-gas palle ja venituslinte. Eakate treening on mõeldud nii prouadele kui härradele aktiiv-se elustiili säilitamiseks. Pilk võimlemissaali annab kinnitust tõsiasjale, et üha rohkem on võimlejate hulgas näha mehi.

Spordiklubi Sparta asub aadressil Pär-nu mnt 139C. Sinna sõidavad bussid nr 5, 18, 20, 32, 36 ja 57. Peatus: Hallivanamehe. Sisse pääseb nii Pärnu maanteelt kui õue poolt. Tasuta parkimine sisehoovis. Info telefonil 508 0071.

LÕPPES „KÄIME LÖWENRUH´S KEVADEST SÜGISENI” TEINE HOOAEG

Löwenruh kepikõnni teise treeninghooaja lõpetamise puhul kinkisid osalejad Kristiine linnaosa vanemale Andrei Novikovile luuletuse.

Grupipilt 2013. aasta oktoobri kepikõn-nitreeningult Löwenruh´s.

Küsitlus viidi läbi eesmärgiga uurida välja Tallinna linna elanike arvamus tasu-ta ühistranspordi kehtestamisest pealin-nas 2013. aastast. Nüüdseks on teada, et 75% vastanutest toetasid projekti. Linn on oma hinnangu võimalikele riskidele, eelis-tele ja puudustele juba koostanud ning saab hakata projekti ette valmistama.

Eelkõige tahaks märkida, et tallinlaste kõrge aktiivsus näitas selgelt – inimesed tahavad küsitluses osaleda vahetult neid puudutavate küsimuste otsustamises. Märkimisväärne oli küsitluses osalenud inimeste arv – 68 059 (see number ületab drastiliselt eelmiste küsitluste osalejate arvu). Kusjuures, oma arvamuse avaldajaid oli palju rohkem, kuid osaleda said ainult Tallinnas registreeritud elanikud. Tasuta Tallinna ühistranspordi teema puudutab eranditult ainult pealinlasi.

Mida tasuta ühistransport meile annab?

Tasuta lõunast...Eelkõige tuleb endale teadvustada, et

piletite müügist saadud tulu katab ainult kolmandiku ühissõidukite kuludest, üle-jäänud raha tuleb linnaeelarvest. Piletite müügistatistika näitab, et ainult 8% Tallin-na ühistranspordi kasutajaid tasuvad oma kulud ise, 36% sõitjatest on tasuta sõiduõigus, 21% sõitjatest on üks või teine soodustus.

Eestis saab ühistranspordis tasuta sõita 17 kategooriat elanikke ning sooduspileti-ga 6 kategooriat elanikke. Isegi 30-päevast kuukaarti võib nimetada soodustuseks, kuna tarbija jaoks on see tavahinnast oda-vam.

Seetõttu spekuleerida teemal „kust võe-takse raha tasuta ühistranspordiks”, või meenutada pidevalt „tasuta lõunaid pole”, on kohatu. Raha võetakse sealt, kust ka praegu – linna eelarvest.

Olgu midagigi tasutaJust selliselt olid häälestunud enamik

küsitluses osalenud inimesi. Kui imelik see ka poleks, väga aktiivselt hääletasid tasuta ühistranspordi poolt pensionärid, kes saavad niigi tasuta sõita. Oma otsust põhjendasid nad nii: „Kuigi meile ei ole seda enam vaja, muretseme oma laste ja lastelaste eest”.

Kui küsida, kes võidab tasuta ühistrans-pordist, on vastus selge: eelkõige on see

kaudne abi paljulapselistele ja vähekindlus-tatud peredele. Kahjuks viimaste arv pidevalt kasvab, nagu suureneb ka töötute arv. Kui pere sissetulek koosneb laste abirahast ja töötu abirahast, siis tasuta ühistransport on sellele perele suureks abiks kulude kokkuhoius.

Tasuta ühistranspordi plussiks on kaeluke-skkonna paranemine. Eeldatakse, et hulk autoomanikke istub samuti ühistransporti, mille tulemusel vähenevad ummikud ja kõik sellega kaasnev. Iseenesest ei motiveeri tasuta sõidu võimalus kedagi ühistranspordis liik-lema, kuid koos teenuse kvaliteedi parane-misega oleks motivatsioon suurem.

Kui autode arv pealinna teedel väheneb, võib rääkida teede kvaliteedi, liiklus-tingimuste ja linnaõhu paranemisest.

AsotsiaalidNeed, kes on tasuta ühissõidukite vastu,

põhjendavad oma seisukohta peamiselt sellega, et siis ei saa keegi enam kodutuid ühissõidukitest välja ajada. Selline arva-mus on põhjendamatu, kuna antud kodani-ke kategooria ei vaevu ka praegu piletit ostma, sõites tasuta.

Lisaks ei tühista tasuta sõit veel ühissõidukite kasutamisreegleid, mis sätestavad, et ühissõidukis on keelatud viibida alkoholijoobes ja määrdunud riie-tes isikutel. Need reeglid jäävad kehtima ka edaspidi, mistõttu korralikel sõitjatel, ühis-transpordi juhil ja munitsipaalpolitsei töötajatel on täielik õigus paluda sellistel sõitjatel väljuda.

Ainult tallinlastele Tasuta ühistranspordi idee seisneb selles,

et tasuta sõidu õiguse saavad ainult Tallin-nas registreeritud isikud. Nagu küsitluse käigus selgus, elab pealinnas päris palju neid, kes ei ole Tallinnas registreeritud. Nemad ning ülejäänud Eesti elanikud õi-gust tasuta transpordile ei saa.

Miks? Põhjus on lihtne: tasuta ühistrans-port Tallinnas ei saa olla tasuta kõigile Eesti elanikele. Kõik sõltub sellest, kes teenuse eest maksab – omavalitsus või riik. Kui Tallinn maksab enda eelarvest, siis on loogiline, et teenust võivad kasutada ainult pealinlased, kes maksavad linnale makse. Teisisõnu, kui

soovid sõita Tallinnas tasuta, registreeri end linna elanikuks. Kui ei soovi end registreerida ja makse maksta – osta pilet. Valikuvõimalus on loogika ja seaduse raames.

Registreeritud Tallinna elanike arv suurendab linnaeelarve tulu-baasi, seega ka vahendeid, mis eraldatakse tasuta ühistranspor-di toetamiseks.

väljaandja: Kristiine Linnaosa Valitsus aadress: Tulika 33b, 10615 Tallinnkirjastaja: Telehansa OÜtoimetaja Ljubov Semjonovae-post: [email protected] Telefon: 645 7117

Linnaosavanema veerg

tallinlased soovivad tasuta sõita. mis edasi?Hiljuti läbi viidud küsitlus näitas, et kolm neljandikku küsitluses osalenud tallinlastest toetab tasuta ühissõidukite ideed. Peale selle, et antud küsitlus oli ulatuslik selles osalenud inimeste poolest, tekitas see ka ühiskonnas kõige suure arutelu. Andrei Novikov

Kristiine linnaosa vanem

reklaam: [email protected]/est/g1075Järgmine leht ilmub 18. mail.Kristiine Leht veebis: http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Kristiine-Leht;http://kristiineleht.blogspot.com.

Tasuta ühistranspordi teemalisel elanike küsitlusel osales 68 059 inimest, neist 75,5 protsenti soovib tasuta ühistransporti alates 1. jaanuarist 2013.

19.-25. märtsini kestnud küsitlusel “Kas toetate tasuta ühistransporditeenusele ülemi-nekut alates 2013. aastast Tallinna ühtse pi-letisüsteemi liinidel?” said osaleda isikut tõen-dava dokumendi alusel kõik vähemalt 18 aasta vanused, rahvastikuregistri andmeil Tallinna linnas elavad inimesed. Seda võimalust kasu-tas 68 059 inimest, neist 75,5 soovis tasuta ühis-transporti.

Tegemist oli läbi aegade kõige osalejatero-hkema küsitlusega: küsitlusel on osales iga kümnes hääleõiguslik tallinlane. Senisel osalejaterohkeimal – öise alkoholimüügi kee-lustamise teemalisel küsitlusel – osales 21 688 inimest.

75,5 protsenti sooviB tasuta ühistransporti

Küsitluse läbiviimiseks moodustati kokku 40 küsitlus-punkti. Neist kõige populaarsem oli Kristiine Kauban-duskeskuses asuv küsitluspunkt, mida külastas ligi 8000 inimest

1. Millise sihtgrupi või siht-gruppide mobiilsuse suurenda-mist ja reisiaja lühendamist ka-vandatav reform eelkõige silmas peab?

Ühissõidukite eelistamine au-tode kasutamisele, majanduse kii-rem areng ja linnakeskkonnale tekitatava negatiivse mõju kiire ja oluline vähendamine on võima-lik, kui võimaldada tasuta ühis-transporditeenust mitte üksnes vähekindlustatutele, vaid ka prae-gustele autokasutajatele. Vajadus on mõjutada elanikkonda linna-sisestes liikumistes erasõidukitest loobuma ning kasutama valdavalt ühissõidukeid.

Seega sihtgrupiks on eelkõige erasõidukite juhid kuid tähelepanu-ta ei jää ka mittetallinlased, kes ela-vad Tallinnas. Loomulikult sõltub reform suuresti teiste omavalitsuste ja riigi osalusest selles.

2. Kelle või mille arvelt seda teha kavatsetakse?

Tallinna linna eelarve, millega määratakse erinevate valdkon-dade rahastamine, kaasaarvatud ühistranspordi rahastamise maht ja investeeringud, võtab vastu Tallinna Linnavolikogu. Sama-moodi võiks küsida, kelle või mille arvelt antakse sotsiaaltoetusi, ren-oveeritakse koole, rekonstrueeri-takse teid või doteeritakse ühis-transporti.

Kulude võimalikud katteallikad:• Tallinna Trammi- ja Trollibus-

sikoondise Aktsiaseltsi ja Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsi ühinemisest tulenev kokkuhoid;

• Suuremad liikluspiirangud ja koormised erasõidukite kasu-tamisele ning tasulise parkimise regulatsiooni muutmine;

• Tallinlaseks registreerumise eel-datav kasv ja sellest tulenev maksu-tulubaasi kasv

• Tallinna ühisveevärgi ja -kanali-satsiooni rajamisest vabanevad va-hendid.

3. Kui palju reform maksma läheb?

2011. aasta ühistranspordi pi-letitulu oli 17,8 milj eurot, mil-lest 3,5 miljonit oli mittetallinlaste piletitulu osa. Seega 14,3 miljonile eurole saamatajäävale piletitulule tuleb leida kate. Ühistranspordi kvaliteedi parendamine, veeremi ja infrastruktuuri uuendamine pla-neeritakse Tallinna linna arengu-kavades ja eelarvestrateegias.

Tallinn on juba teinud otsuse lähi-aastatel uue veeremi soetamiseks. Tallinna Autobussikoondis AS soe-tas 2011. aastal 10 uut Iveco nor-maalbussi. 2012. aastaplaan näeb ette 25 uue normaalbussi ning 2013. aastal 10 uue liigendbussi ostmist. Tegeletakse uute trollibusside soeta-miseks täiendavate rahastamisvõi-maluste leidmisega. 2013. ja 2014. aastal soetatakse 15 uut madalapõh-jalist trammi ning rekonstrueeri-takse 4. trammiliini infrastruktuur kogusummas 63,9 milj eurot.

tasuta transport: korduma kippuvad küsimused

küsitlused tallinna linnasNr Küsitluse teema Toimumise aasta Linnapea Osavõtjate arv

1 Kas Harju tänava Niguliste kiriku poolne külg peaks säilima praegusel kujul hal-jasalaks korrastatuna?

28.-30. juuni 2002 Edgar Savisaar 7 642

2 Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata? 3.-9. mai 2004 Edgar Savisaar 21 688

3 Kus peaks Teie arvates paiknema Vaba-duse ausammas?

24.-30. jaanuar 2005 Tõnis Palts 5 091

4 Kas linn peaks alustama noortele peredele suunatud munitsipaalkorterite ehitust?

3.-9. oktoober 2005 Tõnis Palts 4 901

5 Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50-lt km/h 40-le km/h 3.-9. mai 2010 Edgar Savisaar 7 709

6 Kas toetate tasuta ühistranspordi-teenusele üleminekut alates 2013. aas-tast Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel?

19.-25. märts 2012 Edgar Savisaar 68 059

autoBussiLiiniLe nr 23 Lisati kauBamaJa peatusalates 1. aprillist pikendati

autobussiliini nr 23 autobus-sijaama peatuseni ja kadaka suunal tehti liinile peatus kau-bamaja.

Kaubamaja peatusest sõidab buss nr 23 edasi autobussijaama

suunas. Autobussijaamast Kadaka suunas sõitjate teenindamiseks tehti Kaubamaja tänava Rävala puiestee poolsesse otsa täiendav Kaubamaja peatus.

Sõiduplaan internetis http://soiduplaan.tallinn.ee/#tallinna-linn.

2 november 2013

Austatud Kristiine elanikud! Eelmine kord pöördusin Teie poole enne Tal-linna Linnavolikogu valimisi. Praegu räägime sellest tähtsast poliitilisest sündmusest kui olnust. Tänan kõiki, kes toetasid valimistel Keskerakonda, andes seeläbi kõrge hinnangu pealin-nas ja Kristiines viimastel aastatel toi-munud arengutele. Samuti tänan sü-damest kõiki 2606 Kristiine elanikku, kes hääletasid isiklikult minu poolt! Teie toetus on võimas tugi, mis annab jõudu ja indu edasi töötamiseks.

Valimiste meediakäras jäi meie ta-vapärane, igapäevane töö meedia hu-viorbiidist välja, mis aga ei tähenda, et oktoober oleks olnud töödevaene. Otse vastupidi, tööd jätkus ja jätkub praegugi.

Suurematest oktoobrikuu teede-ehituse projektidest Kristiines tasub kindlasti ära mainida uue teekatte saanud Talviku tänava ja Koskla tn – Endla tn ühendustee.

Kindlasti ei saa mööda vaadata ka tõigast, et alates 28. oktoobrist said rahvastikuregistrijärgsed tallinlased Tallinna piires tasuta rongisõidu õigu-se. Ning kuigi esialgsed uuringud näi-tavad, et kõige aktiivsemalt kasutavad uut tasuta sõiduõigust Nõmme linna-osa elanikud, siis usun, et Kristiine ela-nikud jõuavad neile varsti järele. Meie linnaosas sai raudtee sel aastal uued perroonid, turvalisuse kaalutlustel pea täies pikkuses piirdeaia ning mugava maa-aluse Lilleküla jalakäijate tunneli. Raudtee kasutamine on tehtud kristii-nelastele võimalikult mugavaks ja seda tuleks kindlasti ära kasutada. Tuletan meelde, et tallinlase soodustus kehtib läänesuunal Tallinn-Laagri ja idasuu-nal Tallinn-Vesse lõigul. Rongi sise-nedes tuleb tasuta sõiduõigust oma-val isikul klienditeenindajale esitada Ühiskaart ja öelda oma sõidu sihtkoht, seejärel valideerib klienditeenindaja reisi piletimüügiseadmega. Nendele tallinlastele, kes aga sõidavad pealin-nast kaugemale, hüvitab linn vaid Tal-linna tsooni maksumuse.

Edukalt lõppes ka järjekordne, nüüd siis juba teine tasuta kepikõnnitree-ningute hooaeg Löwenruh pargis. Kahe aastaga, mil Kristiine Linnaosa Valitsus on seda projekti vedanud, olen paljude rahvasportlastega isik-likult tuttavaks saanud, ja imetlen nende elujõudu ja positiivset ellu-suhtumist. Eks seda sära annab suu-resti juurde nende aktiivne eluviis ja sporditegemine. Tervis ja positiivne ellusuhtumine, eriti veel vanemas eas, on varandus, mida tuleb hoida. Sellepärast nüüd, mil treeningud värskes õhus on selleks aastaks läbi, kutsun kõiki Kristiine pensionäre osalema ühe euro eest spordiklubi Sparta eakate treeningutel, millest saate täpsemalt lugeda käeoleva lehe veergudelt.

Aktiivne eluviis aga ei piirdu spordiga. Kristiines Sotsiaalmajas on loodud kõik võimalused huvitavaks ja kasulikuks hobitegevuseks. Seda nii eakatele kui noorematele. Kris-tiine Sotsiaalmaja täiskasvanute ja laste päevakeskus pakuvad meie lin-naosa elanikele arvukaid teenuseid, päevategevusi ja programme. Kui te pole varem meie päevakeskuses käi-nud või käisite kunagi väga ammu, siis tasub sellega taas kord tuttavaks saada. Varsti on möödas aasta kahe asutuse: Kristiine Sotsiaalkeskuse ja Kristiine Sotsiaalmaja ühendamisest ning nüüd saab juba täie kindlusega öelda, et personali ühendamine ja kõikide tegevuste sümboolselt ühe katuse alla viimine oli õige otsus, mis andis meile võimaluse arendada ja juurutada uusi teenuseid ja prog-ramme, millest samuti saate lugeda selle lehe veergudel ning seejärel minna nendega kohapeale tutvuma. Ootame alati Teie tagasisidet!

Oktoober-november on olnud väga kiired ajad. Juba on palju tehtud, aga palju tööd on veel ees. Koos saavuta-me veelgi rohkem. Töötame edasi!

LINNAOSAVANEMA VEERG AITÄH TEILE – TÖÖTAME EDASI!

Andrei Novikov

Väljaandja: Kristiine Linnaosa ValitsusAadress: Tulika 33b, 10615 TallinnKirjastaja: Meedium OÜToimetaja: Oksana Talisainene-post: [email protected]: 645 7117

Reklaam: [email protected]/est/g1075Järgmine leht ilmub 20. detsembril 2013Kristiine Leht veebis:http://www.tallinn.ee/est/kristiine/Kristiine-Leht;http://kristiineleht.blogspot.com.

Tallinna Linnavalitsus otsustas 30. oktoobri istungil korraldusega nr 1504-k:võtta vastu Kristiine linnaosas 1,93 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute detailplaneering, K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 10024. Detailplaneeringu eesmärk on muuta kinnistute piire ja maakasutuse sihtotstarbeid nii, et moodustuks üks ärimaa ja üks transpordimaa krunt. Mää-rata ärimaa maakasutuse sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Olemasoleva tootmismaa maakasutuse sihtotstarbega krundi piire ja ehitusõigust ei muudeta. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

5.1 Detailplaneering sisaldab Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu“ muutmise ettepane-kut. Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala ettevõtluse segahoonestusalaks ning hoonestus kavandada kõrgem (4 korru-se asemel osaliselt 6-korruseline) kui Tallinna üldplaneeringus määratletud väikeelamute juhtotstarbega alal. Ettevõtluse segahoonestusalal võib paikne-da igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine; alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi.

5.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ning Kristiine Linnaosa Valitsusel korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek.5.3 Detailplaneeringu algatati Tallinna Linnavalitsuse 28. novembri 2012 kor-raldusega nr 1624-k „Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute detailplaneeringu alga-tamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas”.

Pärnu mnt 184 ja 186 kinnistute detailplaneering on avalikul väljapane-kul 26.11 - 23.12.2013.

Materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna Linnavalitsuse teenindus-büroos Vabaduse väljak 7 ja Kristiine Linnaosa Valitsuses Tulika 33b III korruse toas 301 tööajal ning planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/. Info tel. 64057115.

Korraldusega nr 1505-k:kehtestada Lehe tn 48 // Tedre tn 53 kinnistu detailplaneering.Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2012 korralduse-ga nr 978-k „Lehe tn 48 // Tedre tn 53 kinnistu detailplaneeringu algatami-ne ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas”. Korraldusega nr 1508-k:kehtestada Püü tn 2 // Räägu tn 18 kinnistu detailplaneering.Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 13. juuni 2012 korralduse-ga nr 868-k „Püü tn 2 // Räägu tn 18 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Kristiine linnaosas”.Detailplaneeringutega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/

TEATED DETAILPLANEERINGUTEST

Lauri Laasi

Riigikogu liige

TÖÖTAME EDASI!

Marika Tuus-Laul

Riigikogu liige

Tänan südamest kõiki valijaid, kes Keskerakonna nimekirja kandidaate toetasid ja meie maailmavaadet ja tege-misi Tallinnas ning Kristiine linnaosas usaldasid.

Isiklikult tänan minule antud häälte ja toetuse eest!

Kena sügiseaega ja kaunist jõulu-ootust!

Teie Marika Tuus-Laul

Teen teie ees sügava kummarduse, head Kristiine elanikud – mul on suur au ja hea meel selle üle, et oktoobri-kuistel kohalikel valimistel toetas Keskerakonda Kristiines 37,1% vali-mas käinutest. 6019 valija mandaat on suure usalduse märk ning annab meie meeskonnale kindlustunnet töö jätkamiseks ka järgmiseks neljaks aastaks. Eriti tänan loomulikult neid 305 inimest, kes otsustasid just minu poolt oma hääle anda, kuid ka kõiki neid, kes leidsid sobiva kandidaadi minu kamraadide hulgast Keskera-konna nimekirjas. Valijad on oma valiku teinud ning igaühe jaoks on just tema otsus see õige. Ja nii peabki see olema – peaasi, et valimas käisite!

Nüüdseks on juba valimistega kuumaks köetud emotsioonid vai-bumas ning suures osas üle Eesti jõuvahekorrad selgeks saanud ja esimesed volikogude juhid juba

Sirje Keevallik

Tänan kõiki, kes kohalike omavalitsuste valimistel andsid oma hääle minule. Sotsiaaldemokraadid ei saanud küll Kristiines ühtki linna-volikogu mandaati, aga Kristiine linnaosa halduskogu liikmena püüan edaspidi igati teie huvisid kaitsta.

valitud. Olen päris kindel selles, et neil inimestel, kes igapäevaselt poliitika vastu huvi ei tunne, on võrdlemisi hea meel selle üle, et valimised on läbi. Lõpuks ometi kajastatakse meedias midagi muud peale kandidaatide iga liigutuse ning uudisekünnise ületavad ka sündmused, mis ei käsitle kellelegi „ärapanemist“. Suurtele ja jõulis-tele rünnakutele vaatamata suutis Keskerakond teha Tallinnas väga hea tulemuse – kui täpsustada, siis iga teine inimene Tallinnas toetas just Keskerakonda ning 52,6% hää-letega kasvas 2009. aastaga võrreldes linnavolikogu mandaatide arv kahe võrra, 44-lt 46-le.

Niisiis kanname Tallinnas va-litsusvastutust edasi ning töötame selle nimel, et parendada pealinlas-te igapäevaelu. Järgmise nelja aasta jooksul tuleb keskenduda hiljuti lin-naelanike käest kogutud ideede ellu-rakendamisele, mis koondati kokku „Tallinna positiivsesse programmi“. Mis puudutab Kristiine linnaosa, siis esmajoones tuntakse vajadust lasteaiakohtade loomise, sportimis-võimaluste laiendamise ning sot-siaalhoolekande arendamise osas. Loomulikult vajavad renoveerimist ka kvartalisisesed sõidu- ja kõnni-teed ning suuremad Kristiinet läbi-vad magistraalid. Hea meel on aga selle üle, et hetkel linnaosa elanikele pakutavad kultuuri- ja vaba aja veet-

mise võimalused on hästi vastu võe-tud ning pälvivad kiitust. Erinevad tasuta treeningud vabas õhus ning pidevad kogupereüritused on alles algus, mida võtame järgmise nelja aasta sarnaseid tegevusi planeerides eeskujuks.

Isiklikult loodan, et suudame pii-savalt panustada ka linnaosa hea-korda, seda nii turvalisuse kui ka väljanägemise mõttes. Tunnuslause „Aed linna südames” peab olema igati väärikalt esindatud ning kerg-liiklusteede võrgustik, rohealade arendamine ja linnaosa miljöö säi-litamine kuuluvad kahtlemata selle juurde. Rohelise mõtteviisi eden-damise jaoks on vajalik ka jätkuv ühistranspordi eelisarendamine ning liinivõrgu kristiinelaste jaoks mugavamaks muutmine. Tööd jät-kub!

Mina jätkan oma tööd Riigiko-gus, kuid olen jõu ja nõuga pide-valt ka Kristiines olemas, et teile aru anda, mis parajasti pooleli ning plaani võetud. Parlamendis on oo-data taas kord tuliseid arutelusid järgmise aasta riigieelarve osas ning loomulikult ei lase ma mugavaks muutuda majandusministril, kes endiselt pole kõrgete kodukulude osas mingeid lahendusi välja pak-kunud. Aga tegemistest Toompeal räägin Teile juba järgmises lehes.

Peatse kohtumiseni!

Meteoroloogiaprofessor, TTÜ Meresüsteemide Instituut






























































21. aprillil kell 12.00-12.30, tallinna piiskoplik toom-kogudus, toom-kooli 6

Orelipooltund, esineja Ene Salumäe.

21. aprillil kell 15.00, nõmme kultuurikeskus, turu plats 2Kontsert Kevadekuulutaja 2012. Esinevad Nõmme koolide,

lasteaedade ja stuudiote noored solistid.

21. ja 28. aprillil kell 13.00, eesti panga muuseum, esto-nia pst 11

Ringkäik Eesti Panga muuseumis. Eesti Panga muuseum ootab kõiki huvilisi laupäeviti tasuta ekskursioonidele, kus saab tutvuda muuseumi uuendatud väljapanekuga Eesti raha ajaloost ja keskpangandusest. Ekskursiooni kestus on umbes 1 tund ja 20 minutit.

23. ja 30. aprillil; 7., 14., ja 21. mail kell 17.00-19.00, nõmme Loodusmaja, Õie 14

Võimalus tutvuda Nõmme Loodusmajas olevate lemmikloo-madega.


Orelipooltund, esineja Ingrit Vooglaid.

28. aprillil kell 17.00, nõmme kultuurikeskus, turu plats 2Kontsert: Naiskoor Nõmme – 55. Kaastegev Nõmme Pilli-

koor.

5. mail kell 12.00-12.30, tallinna piiskoplik toom-kogudus, toom-kooli 6

Orelipooltund, esineja Kadri Ploompuu.

12. mai kell 12.00-12.30, tallinna piiskoplik toom-kogudus, toom-kooli 6



Orelipooltund, esineja Kristiina Hoidre.


Orelipooltund, esineja Liina Rahuoja.

euroopa orkestrite FestivalEsmakordselt toimub Eestis Euroopa Orkestrite Festival, mis

toob Tallinnasse esinema pea 700 muusikut 26-st orkestrist üle Euroopa. Esinema tulevad kõrgetasemelised noorte ja täiskas-vanute sümfooniaorkestrid. Osalejaid on 13-st riigist (Horvaa-tia, Saksamaa, Šveits, Holland, Soome, Norra, Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Iirimaa, Liechtenstein, Belgia, Eesti).

Toimub 9 kontserti, mis on kõigile tasuta.

27. aprillil kell 19.00, estonia kontserdisaal, estonia pst. 4Avakontsert, esineja Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester.

Klassika.

28. aprillil kell 19.30, mustpeade maja, pikk 26Orkestrite kontsert, esinejad: IMCO Irish Midland, EOV projekt-

orkestri puhkpillikvintett (Šveits), Kose Muusikakooli Keelpilli-orkester (Eesti), Domstadi Noorteorkester (Holland). Klassika.

29. aprillil kell 15.00, kaarli kirik, toompuiestee 4Töötubade kontsert, esinejad: festivalist osavõtjad.

29. aprillil kell 19.30, mustpeade maja, pikk 26Orkestrite kontsert, esinejad: Noorte Sümfooniaorkester/

Kammerorkester Altensteig (Saksamaa), Tromso Byorkester (Norra), Dellbrücki Sümfoonikud (Saksamaa). Klassika.

29. aprillil kell 19.30, kaarli kirik, toompuiestee 4Orkestrite kontsert, esinejad: EOV projektorkester (Šveits),

Drammeni Sümfooniaorkester (Norra), Berni Ülikooli Vilistlaste Sümfooniaorkester (Šveits).

30. aprillil kell 10.30, mustpeade maja, pikk 26Töötubade kontsert, esinejad: festivalist osavõtjad.

30. aprillil kell 18.00, vabaduse väljakVolbriöö galakontsert, festivali lõppkontsert. Esinejad: Eesti

muusika töötoast osavõtjad, jazzmuusika töötoast osavõtjad, 7 orkestrit, festivali osalejad.

Rohkem infot üritustest leiad: http://kuhuminna.tallinn.ee.

taLLinnas tasUta

Kristiine linnaosas toimub enne-tuskampaania “HOIA OMA VARA!”, mis on suunatud autoomanikele ja mille eesmärgiks on seatud elanik-konna valvsuse ja tähelepanelikkuse tõstmine oma vara kaitsmisel.

Kampaaniat korraldas Kristiine Lin-naosa Valitsus koostöös Põhja prefek-tuuriga. See viiakse läbi juba kolmandat korda. Seekord keskendub kampaania varguste ennetamisele autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid.

Varaste tähelepanu äratavad kõik as-jad, mis on vähegi väärtuslik ja nähtaval kohal. Sõiduki küljeklaasi purustamine ning tähelepanu köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõned sekun-did. Seetõttu tuleks nähtavalt kohalt ära panna esemed ka siis, kui lähete auto juurest ära kas või mõneks minutiks, näiteks poodi minnes.

Soovituslik oleks sõiduk ööseks garaaži, valvega parklasse, hästi valgus-tatud kohta või valvekaamerate vaateväl-ja parkida.

Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab iga autoomanik ise palju ära teha.

Soovitused autodest varguste enneta-miseks:

• Autost lahkudes kontrolli alati, kas oled lukustanud kõik uksed ja pagasiruumi ning sulgenud aknad ja katuseluugi.

• Kui autol on signalisatsiooniseade, ära unusta seda parkides sisse lülitada.

• Ära jäta automakki ja isiklikke hin-nalisi esemeid salongis nähtavale kohale. Võimaluse korral võta need endaga kaasa.

• Kui asju ei ole võimalik kaasa võtta, paiguta need pagasiruumi.

• Ära jäta autosse mootorsõiduki regis-

treerimistunnistust ega muidu sõiduki dokumente.

• Ära jäta autot lahtiste akendega, kui lahkute auto juurest ka mõneks minutiks.

• Võimaluse korral pargi autot alati avalikus ning hästi valgustatud kohas või kus liigub palju inimesi, et vältida va-raste julget tegutsemist.

• Ära jäta kindalaekasse pangakaarte ega muid isiklikke dokumente.

Nii nagu ei jäeta autosse järelevalveta oma last või lemmiklooma, ärge jätke autosse ka väärtuslikke esemeid!

P

Kristiine Linnaosa Valitsus

selles rubriigis avaldame infot sisukatest vaba aja veet-mise võimalustest. tallinnas toimub hulk tasuta üritusi, näitusi ja kontserte, mida tasub kaema minna. kutsun teid kõiki üritustel osalema ja mõnusalt aega veetma!

andrei novikovkristiine linnaosa vanem

autoomanikud, hoidke oma varaL siLm peaL!

Kui tihti mõtleme võimalusele, et võime pikanäpumeeste ohvriks langeda?

Mitte eriti tihti. Oleme küll võib-olla ku-ulnud, kuidas tuttavad on seetõttu kahju saanud, kuid meist on see sündmus ikka kuidagi kaugel. Me ilmselt ei peagi sel-lele võimalusele kogu aeg mõtlema, kuid arvestama sellega peab, sest see aitab meil vähendada võimalust kuriteo ohvriks langeda.

Mis huvitab pikanäpumehi?Auto küljeklaasi purustamiseks ei

olegi väga suurt põhjust vaja, see ei pea olema sülearvuti või pakendis teler, tihtipeale võivad need ka üsna tähtsu-setuna tunduvad asjad olla. Eelmisest

poest auto tagaistmele jäänud poekott on juba piisav põhjus vargale klaasi purustamiseks ning selle kotiga jooksu panemiseks. Aknaid on purustatud ka näiteks sigaretipaki või vihmavarju kättesaamiseks.

Kuidas varastele mitte huvi pakku-da?

Autot parkides tuleb salong kriitilise pilguga üle vaadata, et midagi kuskile nähtavale ei jääks. Kotid ning suuremad asjad tuleks panna pakiruumi ning väik-semad vidinad kindalaekasse. Ka teisal-datavad navigatsiooniseadmed tuleks peita või kaasa võtta.

Kuidas vargust avastades käituda?Kaduma läinud asjadest tuleks kohe-

selt teavitada politseid lühinumbril 110.

Katkine küljeklaas vahetatakse If Kind-lustuse kasko kliendile omavastutuseta lähima koostööpartneri juures. Koos-tööpartnerite nimekirja leiab aadressilt www.if.ee või helistades Kindlustustele-fonile 1211.

Kui asjad varastatakse kindalaekast või pagasiruumist ja kodune vara oli kind-lustatud If Kindlustuse Klassikpaketi või Superpaketiga, siis hüvitatakse ka va-rastatud esemete maksumus. Omavastu-tuse osa jääb siiski kliendi enda kanda.

Kui autole on tekitatud selliseid vigas-tusi, et sellega enam sõita ei ole võimalik, siis tuleks kutsuda autoabi, Ifi kasko-kindlustuse kliendile on autoabi tasuta ning selle tellimiseks tuleb helistada Kindlustustelefonile 1211.

If KIndlustuse Kommentaar

Tallinna linn ja Tallinna Ettevõtlu-samet korraldasid juba neljandat kor-da tööturu ja ettevõtluse kontakt-messi „Tallinn töötab 2012.“ Terve päeva kestnud üritusel osales üle 3000 inimese, mis näitab jätkuvalt seda, et töötutele tuleb tähelepanu pöörata.

Abilinnapea Arvo Sarapuu, kes ka ise töömessil käis ja nii tööpakkujate kui ka töötutega suhtles, ütles, et kõige enam otsivad tööd just erinevate alade spetsialistid. „Minu poole pöördusid mitmed inimesed, kes lahkusid nukralt töömessilt ja kurtsid, et neile ei leidunud

midagi – nimelt sooviti leida just eri-alaseid töid, olgu selleks siis keevitaja või automehhaanik.“ Sarapuu sõnul on kindlasti plaanis Töömessi ka edaspidi korraldada, kuid rohkem läbimõeldult. „Tagasiside põhjal otsustasime koos Tallinna Ettevõtlusametiga, et me kaasame järgmisel aastal rohkem era-ettevõtteid, kes otsivad spetsialiste ning loomulikult ei kao ära ka sotsiaalsed töökohad.“

Seekordsel messil pakuti töökohti väga erinevatest valdkondadest, alates bussijuhtidest, turvatöötajatest, müüja-test, lehekandjatest kuni õhusõidukite teenindajateni välja.

töömess aitaB hättasattunuid

Abilinnapea Arvo Sarapuu suhtleb töömessil osalejaga.

24. aprillil kell 19.00 – 21.00 toimub Järve metsas jüriööjooks. Tegemist on seiklusliku maastikumänguga, mis leiab aset Kristiine, Kesklinna ja Järve noortekeskuste ühistegevusena.

See on meeleolukas üritus, kus tavapärane ja kõigile teada-tuntud ver-sioon jüriööjooksust on keeratud pea-peale ning lisaks kiiretele jalgadele tuleb

võistlejatel üles näidata taibukust nii orienteerumises kui ka põnevates osa-vusülesannetes. Kaasahaarav seiklus ja meeldivalt aktiivne ajaveetmine on garan-teeritud!

Osalema oodatakse noori vanuses 10–19 eluaastat ning võistlus toimub 3–4-liikmelistes meeskondades. Parimatele on välja pandud ka auhinnad! Osalemi-seks tulla 24. aprillil kell 18.00 Kristiine,

Järve või Kesklinna noortekeskusesse. Noortekeskusest liigutakse üheskoos Järve metsa, et maha pidada üks suure-pärane võistlus! Pärast ürituse lõppu on võimalik koos noorsootöötajaga tulla noortekeskuse juurde tagasi.

Lisainfo: www.taninfo.ee/[email protected]: 656 6802 või 55 567 783

noortekeskuste JüriööJooks Järve metsas

3november 2013

2008. aastal käivitus Tallinnas sotsiaalvalve- ehk häirenu-puteenus ja ka Kristiine linnaosa elanikel avanes võimalus teenust kasutada.

Häirenupp annab kindlustunde üksi elavatele inimestele, kes saavad kiirelt abi kutsuda, kui nad on kukkunud ja ei ole võimelised liigutama ning ei suuda oma eluruumi ust ava-da. Häirenuputeenus ja seadmed on saajale tasuta, vajalik on lauatelefoni olemasolu. Häirenuputeenuse lepingu sõlmimisel annab inimene Tallinna Hoolekande Keskusele hoiule oma eluruumi varuvõtmed. Häirenupp on vee- ja kukkumiskindel, seda saab kanda kaelas või käepaelana. Pärast nupule vaju-tamist saab abivajaja häirenupu seadme kaudu, ühenduse Tallinna abitelefoni töötajaga, kellele tuleb oma probleemist lühidalt ja selgelt rääkida. Tallinna abitelefon edastab välja-kutse kõigepealt inimese lähedastele. Juhul kui ei õnnestu lähedastega kontakti saada, sõidab abivajaja juurde Tallinna Hoolekande Keskuse kaheliikmeline sotsiaaltöötajate brigaad, kellel on kaelas töötõendid. Olukorras, kus pärast nupule vaju-tamist ei järgne rääkimist, edastatakse väljakutse ka kiirabile. Kliendi eluruumi võtmed on kodeeritult seifis ning võtmeid kasutatakse ainult väljakutse puhul – inimeseni jõudmiseks, et talle abi osutada.

Häirenuputeenuse saamiseks tuleks pöörduda [email protected], tel 666 0041, 5517832.

Sille-Sileri Nõlvik Tallinna Hoolekande Keskuse sotsiaaltöötaja

HÄIRENUPUTEENUS

Perekeskse aitamistöö teenuse ees-märk on tagada sotsiaalkorteri ela-niku iseseisev toimetulek toetavate teenuste osutamisega, sotsiaalsete oskuste arendamine, probleemide teadvustamine ja neile võimalike lahenduste leidmine. Teenust osu-tatakse Sõpruse pst. 5 sotsiaalkor-terites.

Inimeste toimetuleku tase ja prob-leemid on väga erinevad. On neid, kes vajavad pidevat igapäevast abi ja nõustamist ja ka neid, kelle kõrvalabi vajadus on väike, kuid kes päris ilma abita toime ei tule, muidu hakkaksid

probleemid kuhjuma. Suure osa moodustab töö lastega peredega. Terves ja tugevas

perekonnas on lastel hea ja turvaline kasvada ning areneda. Kui pered satuvad sotsiaalse surve alla – tööpuudus, vaesus, kroonili-sed haigused, vägivald, sõltuvus mõnuainetest, siis on sageli esi-mesed kannatajad lapsed. Üldjuhul vajavad sellises peres kasva-nud lapsed ka täiskasvanuks saades ise pidevat tuge ühiskonnalt. On väga oluline leida kontakt abivajavate peredega võimalikult kiiresti, et kriis ei oleks jõudnud minna laiaulatuslikuks.

Aina sagedamini tuleb oma töös kokku puutuda erinevates sõltuvustes ja vangis olevate inimestega.

Perekeskse aitamistöö teenusel olijate elukorraldust aitavad parandada:l avalike ja toetavate teenuste juurde suunaminel sotsiaalnõustaminel toimetuleku õpetamine ja aktiviseeriminel abistamine töö otsinguill igapäevaelu korraldamine: nõustamine hügieeni-, toitlusta-

mise- ja eelarveküsimustes ja muude praktiliste probleemide lahendamisel

l abistamine asjaajamisell tööharjumuste taastaminel kaasaaitamine laste kasvatamiseks ja hooldamiseks vajalike

tingimuste loomisele

Kuidas pääseb teenusele?Esitada teenuse taotlejal ja/või tema seaduslikul esindajal Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale (Tulika 33b) kir-jalik taotlus. Info telefonil 645 7140. Teenusele saajaga sõlmitakse leping ja koostatakse tegevuskava.

Koos Kristiine Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialistidega on töös teenuse osutamise etteval-mistamine ka väljaspool Kristiine Sotsiaalmaja sotsiaalkortereid (s.t meie sotsiaaltöötaja käib vastavalt kokkulepitud sagedusele teenust osutamas inimeste kodudes).

PEREKESKNE AITAMISTÖÖ

INTERVJUU KRISTIINE SOTSIAALMAJA JUHATAJA KAJA SUSIGA

Mis asutus on Kristiine Sotsiaalmaja?Kristiine Sotsiaalmaja on Kristiine Linnaosa Valitsuse hallatav hoolekandeasutus, mis asu-tati 1999. a mais. 2003. aastal lisandus Energia 13 asuvale 36-le sotsiaalkorterile 48 sotsiaal-eluruumi aadressil Sõpruse pst 5. Kõige ma-hukam osa tööst oli koduteenuste osutamine sotsiaalkorterite elanikele.

Alates 2008. aastast korraldab Kristiine Sotsiaalmaja koduteenuste osutamist ka ava-hoolduse klientidele, teenindab eakaid ja puu-dega abivajajaid nende kodudes.

2013. aasta 1. jaanuarist tegutseb Kristii-ne Sotsiaalmaja nimetuse all endine Kristiine Sotsiaalkeskus asukohaga Sõpruse pst 5. Kris-tiine Sotsiaalmaja alustas peaaegu 15 aastat tagasi 5 töötajaga, tänaseks on töötajaid 35. Asutuse laienemine ja areng tingis vajaduse struktuurimuutusteks ja käesolevast aastast tegutseb sotsiaalmajas kolm üksust: �päevategevuse üksus (huviringid, ürituste

korraldamine, toitlustamine, juhendatud päevategevus, tugiteenused);

�koduteenuste üksus (koduteenuste osuta-mine sotsiaalmajas ja avahoolduses);

�laste ja perede üksus (laste päevakeskuse teenus, perekeskne aitamistöö, psühholoo-giline nõustamine).

Vaadates tagasi Kristiine Sotsiaalmaja 15-le aastale võib üldistades öelda, et olulised märk-sõnad on olnud pidev muutumine ja areng, aktiivne võrgustikutöö ning hea meeskon-natöö kogu oma intellektuaalse rikkusega. Meie töötajaskond on olnud küllaltki püsiv ja professionaalne: kõik hooldustöötajad on erialase haridusega või läbinud kohustusliku miinimumkoolituse, erialaspetsialistid ning üksuste juhid lõpetanud kõrgkoolis ametiko-

hal nõutud eriala. Mitmele töötajale on olnud Kristiine Sotsiaalmaja karjäärivõimaluste pak-kuja. Järjepidev ametialane täiendamine koo-litustel-seminaridel hoiab töötajatel n-ö kätt pulsil. Varasematel aastatel on olnud võimalus tutvuda Helsingi ja Kopenhaageni hoolekan-detööga. Käesoleva aasta kevadel lõppes ühek-sa kuud kestnud Norra koolitus hooldustöö-tajatele, milles osalesid ka viis meie töötajat. Koolitus lõppes reisiga Norrasse, kus tutvuti sealse hoolekande võimalustega. Põhjamaade pikaajalisest sotsiaaltöökogemusest on olnud meie tegemistes paljuski õppida.

Kristiine Sotsiaalmaja töös on olnud eri-line osa inimestel, keda oleme aastate vältel abistanud, toetanud, kelle heaolu nimel on Kristiine Sotsiaalmaja ellu kutsutud. Rõõ-mustab see, kui abistatav ja tema pereliikmed on meie liitlased, sest nii annab abistamine paremaid tulemusi. Erimeelsuste korral ei ole meie eesmärk teenusest äraütlemine, vaid või-maliku kompromisslahenduse leidmine.

Kristiine Sotsiaalmaja päevakeskus on nagu suur mesitaru, mis elab oma igapäevast aktiivset elu. Hea on vaadata eakaid koos võimlemas, tantsimas, käsitööd tegemas või lihtsalt lustimas – seltskondlik ja aktiivne te-gevus elusügisel on parim „doping“ ning dep-ressiooni ennetav ravim. Peale hingekosutuse on päevakeskuses võimalik saada juuksuri-, kosmeetiku-, maniküüri-pediküüri-, massaa-ži- ja pesupesemise teenuseid.

Missugused muudatused tõi kaasa kahe asu-tuse ühendamine?Käesoleva aasta 1. jaanuarist töötab valdav enamus päevakeskuse töötajaid varasema osalise töökoormuse asemel täiskoormusega. Muudatuse eesmärk oli päevakeskuse külasta-jate parem teenindamine.

Märtsist korraldab laste päevakeskuse sot-siaalpedagoog mõlemas majas sotsiaalkorteri-te elanikele iganädalasi ühisüritusi – loovus-ringi, mille sisuks on käeline tegevus, muusika kuulamine ja kaasa laulmine, lauamängude mängimine jms.

Järgmisest aastast oleme kavandanud päevakeskuses juhendatud päevategevuse teenuse osutamist. Teenuse osutamise on tinginud vajadus elust enesest. Üksindus ja sotsiaalne tõrjutus ei ole tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas harukordne. Oma töös kohtame väga sageli kurvameelseid eakaid, kes on leppinud oma kodus üksinduse kui para-tamatusega. Siit idanes meie töötajatel mõte anda võimalus sotsiaalseks ja huvitegevuseks ka nendele eakatele või puudega inimestele, kelle pereliikmetel on töökohustused ning kes

elavad üksi ja soovivad oma päeva sisukamalt veeta. Juhendatud päevategevuse arendamine annaks edaspidi võimaluse ka omastel hoolda-tav päevakeskusesse tuua ja päevast aega enda vajadusteks kasutada.

Laste päevakeskuse töös näeme vajadust lisada praegusele sihtrühmale Kristiine lin-naosa lapsed, kes õpivad algklassides ja vane-mate töökohustustega seoses ei leia koolivahe-ajal piisavalt tegevust. Ühised ettevõtmised, ekskursioonid, muusikatunnid, toitlustamine päevakeskuses võiksid olla laste koolivaheaja päevade sisu. Oleme kirjutanud Hasartmän-gumaksu Nõukogule vastavasisulise projekti, millele lõplikku vastust veel saanud ei ole.

Kellega teeme koostööd?Meie head koostööpartnerid on: Kristiine Linnaosa Valitsus, selle sotsiaalhoolekande osakond, Tallinna Linnavalitsus kui vajalike koolitusvõimaluste pakkuja, Tallinna Linna-varaamet, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, Diakoonia Haigla, Järve Hooldusravikliinik, Järve Perearstikeskus, MTÜ Inkotuba, Tal-linna Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Vangla kriminaalhoolduse osakond, OÜ Koduõde, Tallinna Kristiine Gümnaa-sium, Tallinna Kristiine Lasteaed, Puuetega Inimeste Koda, Loiri Pagar kui hea sponsor, OÜ Adiantro, Georg Otsa nim. Muusikakool.

Kas sotsiaaltöö on meie ühiskonnas piisavalt kajastatud?Sotsiaaltöö temaatikat ei kohta meedias sageli. Enamasti kajastatakse juhtumeid, kui mõne vanainimese pangakaarti on kuritarvitatud, mõni lastekodu tules hävinud jms kurb statis-tika. Kahtlemata ei õigusta negatiivseid näiteid millegagi ja ühiskonna tauniv hoiak on igati mõistetav. Õnneks on need vaid üksikjuh-tumid. Sellest, kui vastutusrikas, keerukaid inimsuhteid puudutav ja reeglina probleem-ne see töö on, kuuleme harva. Veel harvemini saame kuulda/lugeda inimestest, kes sotsiaal-tööd iga päev pühendunult teevad. Igal aastal valitakse Tallinnas aasta tegijaid sotsiaalhoo-lekandes. Kui paljud tallinlased teavad, kes on need tublid inimesed? Arvan, et vähesed.

Kristiine linnaosa sotsiaalhoolekande tublimad on kolmel järjestikusel aastal Tal-linna linnalt aunimetuse pälvinud: Iris Meris-to „Tallinna aasta sotsiaaltöötaja 2010”; Sirli Sumeri „Tallinna aasta sotsiaaltöötaja 2011” ja Eerika Rahuoja „Tallinna aasta sotsiaal-töötaja 2012”.

Kindlasti vääriks iga sotsiaalvaldkonna töötaja, kes hingega oma tööd teeb, rohkem tähelepanu ja tunnustamist.

Kaja Susi

Kristiine Sotsiaalmaja juhataja

Pille Kolosov

Kristiine Sotsiaalmaja juhataja asetäitja

KODUTEENUSTE AJALUGU KRISTIINE SOTSIAALMAJASKristiine Sotsiaalmaja aadressil Energia 13 avati ametlikult 28. detsembril 1998. Endisest ühis-elamust ümber ehitatud majas on 36 ühetoalist korterit, kõigil kolmel korrusel asuvad üldkasu-tatav köök, puhkeruum, pesemisruum ning keld-rikorrusel pesula ja saun. Sotsiaalmaja planeeriti Kristiine linnaosa inimeste jaoks, kes ei tule kodus kõrvalabita enam toime, kuid vajadus hooldeko-dusse elama asumiseks puudub.

Esialgu kuulusid sotsiaalmaja töötajad Kristii-ne Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakon-na koosseisu, iseseisva asutusena alustati 1999. aas-ta mais. Sotsiaalkorteritesse kolisid elanikud sisse järk-järgult 1999. aasta jooksul, põhiliselt esimesel poolaastal. Klientideks olid eakad ja puuetega ini-mesed, kellele hooldustöötajad hakkasid kodutee-nuseid osutama vastavalt abivajadusele.

Eakate inimeste puhul olid peamisteks põh-justeks sotsiaalmajja elama asumisel sundüürniku staatus, halvad elamistingimused (ahjuküte, sooja vee puudumine jne), kõrvalabi vajadus igapäevas-tes toimingutes. Puuetega inimeste jaoks olid olu-lised kohandatud eluruumid (lift, kaldtee, madalad lävepakud, käsipuud koridorides, appikutsesüs-teem), samuti võimalus saada vajalikke teenuseid.

Energia 13 majas on avamisest alates paku-tud teenuseid kõikidel nädalapäevadel ööpäe-varingselt. Igas korteris on häirenupp, millega saab abi kutsuda. Hooldustöötajad aitavad klien-te nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, et säilitada inimeste enda aktiivsust ning vältida ülehooldamist. Sotsiaalmajas osutatavad kodu-teenused on toiduainete ja majapidamistarve-te toomine kauplusest, valmistoidu tellimine ja klientidele jagamine, ravimite ostmine apteegist, eluruumi koristamine, pesupesemine, terviseabi korraldamine (sealhulgas koostöö koduõendu-sega), ühekordsed asjaajamised ning abistami-ne pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel, tualetis käimisel, mähkmete vahetamisel. Kind-lasti on tähtis osa vestlemisel ja vajaliku info ja-gamisel. Teenused olid klientidele tasuta, vaid pesupesemine, kuivatamine ja triikimine ning

saunateenus olid tasulised. Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna suuna-misel saavad pesupesemis- ja saunateenust ka-sutada ka need inimesed, kes sotsiaalmajas ei ela. Sauna saab tulla ka ratastooli või mõne muu liikumisabivahendiga.

Esimestel tegevusaastatel töötas majas seitse hooldustöötajat kolmes vahetuses. 2002. aasta al-guses loodi sotsiaaltöötaja ametikoht. Töökohus-tuste hulka kuulusid klientide abivajaduse hin-damine ja sellest lähtuvalt teenuste pakkumine, hooldustöötajate tööülesannete jagamine, klien-tide abistamine mitmesugustes asjaajamistes ja ametiasutustega suhtlemises, võrgustikutöö. Alates 2002. aastast alustati sotsiaalmaja klientidega ko-duteenuste osutamise lepingute sõlmimist. Lepin-gu juurde kuulus lisana hoolduskava, kus oli kirjas, missuguseid teenuseid inimene saab ja kui tihti. Kliendi tervisliku seisundi ja abivajaduse muutu-des vaadati hoolduskava uuesti üle ning tehti va-jalikud ümberkorraldused. Teenuste osutamisega seotud dokumentatsioon on Tallinnas ühtne ning mõned muudatused on nendesse vormidesse teh-tud lähtuvalt asutuse vajadustest.

2003. aasta jaanuarist liideti Kristiine Sot-siaalmajaga Sõpruse pst. 5 neljal korrusel asuvad sotsiaalkorterid, kus töötajad kuulusid Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna koosseisu. Esimese kahe korruse elanikeks olid ea-

kad ning puuetega inimesed, kellele kolm hooldus-töötaja osutasid koduteenuseid päevasel ja õhtusel ajal esmaspäevast laupäevani. Alates 2005. aasta veebruarist hakati kõikidel nädalapäevadel kliente teenindama. Energia 13 maja sotsiaaltöötaja üles-annetele lisandus 2003. aastast ka koduteenuste korraldamine Sõpruse pst. 5 klientidele ning tema ametinimetuseks sai hooldusjuht.

Alates 2006. aastast muudeti koduteenuste osutamine Tallinnas tasuliseks. Kõikide nende koduhoolduse klientide jaoks, kes said teenuseid juba enne nimetatud aastat, uus korraldus midagi ei muutnud. Uutel klientidel tuli harjuda olukorra-ga, et teenuste eest esitatakse igakuiselt arve.

2008. aasta alguses andis Kristiine Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond sotsiaalma-jale üle koduteenuste osutamise avahoolduses ehk klientide kodus. Avahoolduses tegutsenud hool-dustöötajad jätkasid oma tööd ning valdkonna koordineerimiseks loodi asutuses veel üks hool-dusjuhi ametikoht.

Koduteenuste osutamisel on olulised kvali-teet, koostöö ja pidev areng. Aastate jooksul on otsitud ja leitud võimalusi lisada olemasolevatele teenustele uusi, mis lähtuksid klientide vajadus-test ning toetaksid nende toimetulekut. Kristiine Sotsiaalkeskuse ühinemine sotsiaalmajaga 2013. aasta alguses andis juurde mitmesuguseid võima-lusi teenuste edasiarendamiseks koduhoolduse klientidele. Ideid ja plaane jätkub ning töö nende elluviimiseks kestab.






























































4 november 2013

Pakume Kristiine linnaosa eakatele ja erivajadustega inimestele soodushin-dadega individuaalsetest vajadustest lähtuvaid, kvaliteetseid, toimetulekut toetavaid tugiteenuseid.

TEENUSED AADRESSIL SÕPRUSE PST 5Vererõhu mõõtmineE–R k 9–11 ja 13-16, tel 651 2703Kristiine Sotsiaalkeskuse 1. korrusel sotsiaaltöötaja kabinetisTasuta

Maniküür-pediküür, ripsmete ja kulmude värvimineRegistreerimine E–R k 9–16, tel 651 2703Kristiine Sotsiaalmaja 1. korrusel• Maniküür 4 €• Pediküür 7 €• Ripsmete värvimine püsivärviga 2,5 €• Kulmude värvimine püsivärviga 2 €• Kulmude kujundamine 2 €

KosmeetikRegistreerimine E–R k 9–16, tel 651 2703Kristiine Sotsiaalmaja 1. korrusel• Näohooldus 7 €(aurutamine, koorimine, mehaaniline puhastus, mask, kreem) • Ripsmete värvimine püsivärviga 2,5 €• Kulmude värvimine püsivärviga 2 €• Kulmude kujundamine 2 €• Näo ja dekolteepiirkonna massaaž 5,5 €• Depilatsioon vahaga: jalad 5,5 € näokarvade eemaldamine 2 € ülahuul 1 €

JuuksurRegistreerimine E–R k 9–14, tel 651 2702Kristiine Sotsiaalmaja1. korrusel juuksuri töötoas

Naised:Juuste pesemine 0,5 €Juuste lõikus ja kuivatamine 2,8 €Soeng 2,8 €Keemiline lokk (lõikuse ja kuivatamisega) 11.50 €Keemiline lokk (lõikuse ja soenguga) 14 €Mehed: Lõikus 2,8 €

Jõusaali kasutamineT, N, R k 9–14, tel 651 2702Kristiine Sotsiaalmaja 1. korrusel.Tasuta MassaažRegistreerimine E–R k 9–14, tel 651 2702

Kristiine Sotsiaalkeskuse 1. korrusel.20 min – 5 €30 min – 7 €45 min 10 €1 h – 12 € Õmblusabi ja nõuandedR k 10–11I korrus, käsitööklass Koopiate valmistamine 1 A4 – 0,05 €

Pesu pesemise, duši- ja saunateenusKristiine Sotsiaalhoolekande osakonna poolt suunatud klientidele Info ja registreeriminetel 651 2704 ASUKOHT SÕPRUSE PST 50-korrusel, sissepääs hoovi poolt

� dušiteenus E, K, R k 9–15� pesupesemise teenus T, N k 9–15

Hinnadduši kasutamine kuni 15 minutit – 0,75 €duši kasutamine kuni 30 minutit – 1,5 €pesu pesemine 3–4 kg – 1,5 €pesu kuivatamine 3–4 kg – 1 €triikimine kalandriga (ainult voodipesu; kuni 1 masinatäis) – 1,5 €

TEENUSED ENERGIA TN 13Info ja registreeriminetel 655 4187

Hinnadpesu pesemine 3–4 kg – 1,5 €pesu kuivatamine 3–4 kg – 1 €duši kasutamine kuni 15 minutit – 0,75 €duši kasutamine kuni 30 minutit – 1,5 €triikimine kalandriga (ainult voodipesu, kuni 1 masinatäis) – 1,5 €saunateenus kuni 1,5 tundi 1–2 inimesele 3 €saunateenus kuni 1,5 tundi 3 inimesele 4 saunateenus kuni 1,5 tundi 4 inimesele 5 €

KRISTIINE SOTSIAALMAJA TUGITEENUSTE HINNAKIRIKRISTIINE SOTSIAALMAJA (Sõpruse pst 5) TUGITEENUSED

PESU PESEMISE JA DUŠI TEENUS

Teenus on mõeldud neile, kellel endal kodus pe-semistingimused puuduvad või kes kõrgest east või tervisest tingituna vajavad antud teenuste osas toetust. Kuigi inimeste elutingimused paranevad, on selle teenuse kasutajate hulk pigem kasvanud. See võib olla märk sellest, et info meie teenusest on jõudnud paremini sihtgrupini ja erivajadusega inimesed on sellise abikäe omaks võtnud. Aasta jooksul kasutab seda teenust keskeltläbi 180 ini-mest. On neid, kes on meie igapäevased kliendid ja ka neid, kes külastavad meid vaid mõnel korral aastas.

Pesu- ja dušiteenuse ruumides on ka mõned tree-ningmasinad, mis aitavad soovijail ennast reipana hoida.

Kuus kasutatakse dušiteenust keskmiselt 80 kor-da ja pestakse umbes 60 masinatäit pesu.

LASTEPÄEVAKESKUS

2005. aasta lõpus alustati laste päevakeskuse tee-nuse pakkumist õpi- ja käitumisraskustega lastele ja nende peredele. Meie lastepäevakeskus on mõel-dud põhikooliealistele lastele, kellel mingil põhjusel on tekkinud raskusi õppimises või käitumises. Tänapäeva elutempo on kiire ja muutused pereelus võivad vahel väikese inimese elu väga tugevasti mõjutada. On hea, kui sellel hetkel saavad nii laps, pere kui ka õpetajad koolis abi ja mõistmist.

Aastatega on töö lastega oma sisult muutunud. Oluline osa on kindlasti sellel, et igapäevaselt on meil olemas psühholoog, kes vajadusel nõustab nii last kui ka tema peret. Meie psühholoogid ei paku teenust mitte ainult päevakeskuse lastele, vaid pöörduda võivad kõik meie linnaosa lapsed ja pered.

Meie laste päevakeskuses räägitakse igapäevaselt kahes keeles. Kakskeelsuse praktika on mõjunud mõlemat keelt rääkivatele lastele väga positiivselt ja olnud toeks ka keeleõppimisele koolis. Erilist rõhku pöörame erinevast rahvusest laste suhete arenda-misele läbi Eesti kultuuri tundmaõppimise.

Meie töö eesmärk on jõuda iga lapseni, innustada teda tegelema erinevate arendavate tegevustega,

laiendada silmaringi ja läbi kõige selle leida iseen-nast. Oleme püüdnud luua meie keskuses hubase ja koduse õhkkonna, kuhu lapsed tuleksid rõõmuga, mis annaks lapsele võimaluse rääkida oma rõõ-mudest ja muredest, vastavalt soovile kas suhelda sõpradega või just vastupidi – olla pärast kärarikast koolipäeva ja enne koduste ülesannete kallale asu-mist pisut ka omaette.

Kõige olulisem on muidugi see, et lapsed saaksid kodused ülesanded tehtud, aga üldse mitte vähem tähtsad pole need tegemised, mida tehakse vabal ajal, kui koolitükid on selgeks õpitud. Kui kõikjal saadavad meie lapsi kõikvõimalikud elektroonilised suhtlemisvahendid, siis meie keskuses proovime igati nendeta hakkama saada, ikka selleks, et mitte unustada silmast silma suhtluse olulisust ja teise inimese emotsioonide vahetu kogemise kunsti.

Väga hea on koostöö meie linnaosa sotsiaal-hoolekande osakonna ja koolidega, sest kui laps on meie keskuses teenusel, tähendab see seda, et töösse on haaratud kogu võrgustik, kes selle lapse ümber on. Mis tagab selle, et toetust vajav laps ja pere tunneb, et nende probleemiga tegeletakse igakülgselt ja et kogu vajalik info jõuab alati õige adressaadini.

Meil töötavad oma ala tõelised professionaalid, kes tegelevad kõigi lastega individuaalselt. Indi-viduaalne töö ongi just see, mida koolides sellisel kujul pakkuda ei saa ja mida meie teenusel olevad lapsed vajavad. Nii mõnigi laps on just tänu sellele tööle suutnud kriisid ületada ja kõrvalise abita kooliteed jätkanud. Need on positiivsed näited, mis meie vahel hallina tunduvasse töösse palju sära toovad.

Kui laps pärast koolipäeva meile jõuab, on tal võimalus saada soe lõuna.

Õpetame elu põhiväärtusi – kuidas olla mina ise, kuidas olla väärikas enese ja teiste suhtes.

Eesmärk – varane sekkumine, mis tähendab seda, et koostöös koolidega jõuavad meie juurde lapsed juba algklassides. Loomulikult on oodatud ka suuremad, aga sageli selgub, et märke raskustes oli isegi lasteaias, nendele ei osatud lihtsalt tähele-panu pöörata. Märkamisoskuste arendamiseks on linnaosa sotsiaalhoolekandeosakond korraldanud koolitusi.

LÕIMUMISPROGRAMM LASTELEKoolivaheaeg on sageli selline aeg, kui vanemad on tööl ja lapsed veedavad oma päevi kodus televiisorit vaadates või arvutis mänge mängides ning suheldes. Et vaheaja tegemistele pisut vaheldust pakkuda ja selleks, et tööl käivad vanemad, ei peaks oma alg-klassi laste tegemiste pärast muretsema, oleme pla-neerinud tulevasteks koolivaheaegadeks aktiivseid tegevusi nii meie maja sees kui ka väljaspool maja. Et need päevad saaks veelgi sisukamad, esitasime projekti Hasartmängumaksu Nõukogule, et saada

rahastust põnevatele tegevustele, mis aitaksid kaasa nii tolerantsuse kasvatamisele kui ka silmaringi avar-dumisele.

Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede arengukava aastateks 2012–2020 lähtub põhimõttest, et suures-ti vaid tagajärgedega tegelemine ei ole jätkusuutlik ja pigem soodustab probleemide kuhjumist ning nõuab seeläbi järjest kasvavaid investeeringuid. Senine perepoliitika on keskendunud eelkõige probleeme ilmestavate sümptomite leevendami-sel, samas kui põhjustega tegelemine on jäänud suurema tähelepanuta (Laste ja perede arengukava 2012-2020).

Sellele arengukavale tuginedes oleme antud programmi väljatöötamisel mõelnud eeskätt en-netavale tööle. Sihtgrupiks on lapsed, kellel juba esineb probleeme õppimises ja käitumises, kui ka probleemideta algklasside lapsed, kelle vanematel pole võimalik korraldada vaheajaks järelevalvet. Juhendatud tegevus lastega koolivaheaegadel ennetab riskikäitumist ja õigusrikkumisi põneva, arendava ja mõnusa koostegemise rõõmu kaudu. Lõimumisprogramm lastele toetab peresid kooliva-heaegadel, sisustades laste vaba aega, kui vanemad on tööl. See aitab vältida laste üksiolemisest tulene-vat liigset teleri vaatamist ja muude elektroonsete kanalite kasutamist.

“Eesti lõimumiskava 2008–2013” on seadnud eesmärgiks toetada Eesti püsielanike ühtekuuluvus-tunnet Eesti ühiskonnaga ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu.

Lõimumiskava tegevused on jaotatud kolme sisuvaldkonna vahel, milleks on hariduslik ja kul-tuuriline, sotsiaalne ja majanduslik ning õiguslik ja poliitiline. („Eesti lõimumiskava 2008–2013”)

Projekti raames saame võimaluse pakkuda ühist ajaveetmist eri keelt kõnelevatele lastele, arendada koos keeleõppega tolerantsust ja üksteisemõistmist ning anda erinevaid teadmisi läbi rahvuskultuuri-de tundmaõppimise, kasutades selleks erinevaid meetodeid nagu töötoad, sportlikud üritused, muuseumide ja näituste külastused ning erinevad õppekäigud.

TOIDUPAKID PUUDUST KANNATAVATELE PEREDELENeli korda aastas teeme toidupakke vähekindlus-tatud lastega peredele. Kindlasti ei taga selline abi igapäevast rikkalikku toidulauda, aga oleme püüdnud need toidupakid komplekteerida nii, et mingiks ajaks oleks perel lihtsam lastele kasvõi hommikusööki pakkuda ja kindlasti sisaldavad need ka maiustusi, mida panna jõululauale või mil-lega tähistada kooliaasta lõppu.

TOIT RATASTELKoostöös linnaosa sotsiaalhoolekande osakonnaga alustas Kristiine Sotsiaalmaja selle aasta veebruaris sooja valmistoidu koju viimist koduteenuste klien-tidele. Kolm korda nädalas esmaspäeval, kolma-päeval ja reedel toob autojuht termoskarpidesse pakendatud supist ja praest koosneva komplekti koju kuni viieteistkümnele inimesele. Toit ratastel teenus parandab eelkõige nende inimeste iseseis-vat toimetulekut, kellele toiduvalmistamine ei ole enam jõukohane. Peale selle annab võimaluse mit-mekesisemaks toitumiseks. Kristiine linnaosa sot-siaalhoolekande osakonna toetusel sai võimalikuks teenuse korraldamine selliselt, et inimene maksab ainult toidu eest. Sotsiaalhoolekande osakond ta-sub termoskarpide ja transpordi eest ning kompen-seerib osaliselt madala sissetulekuga isikute toidu maksumuse.

Ettevõtlike Tööotsijate Klubi eesmärk on tööot-sijate ettevalmistamine edukaks tööotsinguprot-sessiks. Koolituse käigus selgitatakse tööotsijatele läbi praktiliste harjutuste ja infovahetuse tööand-jate ootusi ning tööotsijatele esitatavaid nõudmisi. Antakse põhiteadmisi tööotsimisest ning sellest, kuidas käituda tööintervjuul.

Õpetatakse majandamisoskust, korraliku CV ja karjääriplaani koostamist ning räägitakse ka ette-võtluse alustamise võimalustest. Koolitused algasid 2010. aasta kevadel ja toimusid siis igas linnaosas.

Esimesel koolitushooajal võttis Kristiine lin-naosas koolitusest osa umbes 40 inimest. Praegu on tööturul töötus vähenenud ja tänu sellele on

terve Tallinna linna peale vaid kaks koolitusgrup-pi – üks eesti- ja teine venekeelne. Eestikeelne grupp käib koos Kristiine linnaosa sotsiaalmaja päevakeskuses ning praeguseks on eesti keelt rää-kivaid osavõtjaid ligi 10, millest võib järeldada, et Ettevõtlike Tööotsijate Klubi on hästi täitnud oma eesmärki.

ETTEVÕTLIKE TÖÖOTSIJATE KLUBI KRISTIINE SOTSIAALMAJAS
































































21. aprillil kell 15.00, nõmme kultuurikeskus, turu plats 2Kontsert Kevadekuulutaja 2012. Esinevad Nõmme koolide,

lasteaedade ja stuudiote noored solistid.

21. ja 28. aprillil kell 13.00, eesti panga muuseum, esto-nia pst 11

Ringkäik Eesti Panga muuseumis. Eesti Panga muuseum ootab kõiki huvilisi laupäeviti tasuta ekskursioonidele, kus saab tutvuda muuseumi uuendatud väljapanekuga Eesti raha ajaloost ja keskpangandusest. Ekskursiooni kestus on umbes 1 tund ja 20 minutit.

23. ja 30. aprillil; 7., 14., ja 21. mail kell 17.00-19.00, nõmme Loodusmaja, Õie 14

Võimalus tutvuda Nõmme Loodusmajas olevate lemmikloo-madega.


Orelipooltund, esineja Ingrit Vooglaid.

28. aprillil kell 17.00, nõmme kultuurikeskus, turu plats 2Kontsert: Naiskoor Nõmme – 55. Kaastegev Nõmme Pilli-

koor.


Orelipooltund, esineja Kadri Ploompuu.

12. mai kell 12.00-12.30, tallinna piiskoplik toom-kogudus, toom-kooli 6



Orelipooltund, esineja Kristiina Hoidre.


Orelipooltund, esineja Liina Rahuoja.

euroopa orkestrite FestivalEsmakordselt toimub Eestis Euroopa Orkestrite Festival, mis

toob Tallinnasse esinema pea 700 muusikut 26-st orkestrist üle Euroopa. Esinema tulevad kõrgetasemelised noorte ja täiskas-vanute sümfooniaorkestrid. Osalejaid on 13-st riigist (Horvaa-tia, Saksamaa, Šveits, Holland, Soome, Norra, Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Iirimaa, Liechtenstein, Belgia, Eesti).

Toimub 9 kontserti, mis on kõigile tasuta.

27. aprillil kell 19.00, estonia kontserdisaal, estonia pst. 4Avakontsert, esineja Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester.

Klassika.

28. aprillil kell 19.30, mustpeade maja, pikk 26Orkestrite kontsert, esinejad: IMCO Irish Midland, EOV projekt-

orkestri puhkpillikvintett (Šveits), Kose Muusikakooli Keelpilli-orkester (Eesti), Domstadi Noorteorkester (Holland). Klassika.

29. aprillil kell 15.00, kaarli kirik, toompuiestee 4Töötubade kontsert, esinejad: festivalist osavõtjad.

29. aprillil kell 19.30, mustpeade maja, pikk 26Orkestrite kontsert, esinejad: Noorte Sümfooniaorkester/

Kammerorkester Altensteig (Saksamaa), Tromso Byorkester (Norra), Dellbrücki Sümfoonikud (Saksamaa). Klassika.

29. aprillil kell 19.30, kaarli kirik, toompuiestee 4Orkestrite kontsert, esinejad: EOV projektorkester (Šveits),

Drammeni Sümfooniaorkester (Norra), Berni Ülikooli Vilistlaste Sümfooniaorkester (Šveits).

30. aprillil kell 10.30, mustpeade maja, pikk 26Töötubade kontsert, esinejad: festivalist osavõtjad.

30. aprillil kell 18.00, vabaduse väljakVolbriöö galakontsert, festivali lõppkontsert. Esinejad: Eesti

muusika töötoast osavõtjad, jazzmuusika töötoast osavõtjad, 7 orkestrit, festivali osalejad.

Rohkem infot üritustest leiad: http://kuhuminna.tallinn.ee.

taLLinnas tasUta

Kristiine linnaosas toimub enne-tuskampaania “HOIA OMA VARA!”, mis on suunatud autoomanikele ja mille eesmärgiks on seatud elanik-konna valvsuse ja tähelepanelikkuse tõstmine oma vara kaitsmisel.

Kampaaniat korraldas Kristiine Lin-naosa Valitsus koostöös Põhja prefek-tuuriga. See viiakse läbi juba kolmandat korda. Seekord keskendub kampaania varguste ennetamisele autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid.

Varaste tähelepanu äratavad kõik as-jad, mis on vähegi väärtuslik ja nähtaval kohal. Sõiduki küljeklaasi purustamine ning tähelepanu köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõned sekun-did. Seetõttu tuleks nähtavalt kohalt ära panna esemed ka siis, kui lähete auto juurest ära kas või mõneks minutiks, näiteks poodi minnes.

Soovituslik oleks sõiduk ööseks garaaži, valvega parklasse, hästi valgus-tatud kohta või valvekaamerate vaateväl-ja parkida.

Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab iga autoomanik ise palju ära teha.

Soovitused autodest varguste enneta-miseks:

• Autost lahkudes kontrolli alati, kas oled lukustanud kõik uksed ja pagasiruumi ning sulgenud aknad ja katuseluugi.

• Kui autol on signalisatsiooniseade, ära unusta seda parkides sisse lülitada.

• Ära jäta automakki ja isiklikke hin-nalisi esemeid salongis nähtavale kohale. Võimaluse korral võta need endaga kaasa.

• Kui asju ei ole võimalik kaasa võtta, paiguta need pagasiruumi.

• Ära jäta autosse mootorsõiduki regis-

treerimistunnistust ega muidu sõiduki dokumente.

• Ära jäta autot lahtiste akendega, kui lahkute auto juurest ka mõneks minutiks.

• Võimaluse korral pargi autot alati avalikus ning hästi valgustatud kohas või kus liigub palju inimesi, et vältida va-raste julget tegutsemist.

• Ära jäta kindalaekasse pangakaarte ega muid isiklikke dokumente.

Nii nagu ei jäeta autosse järelevalveta oma last või lemmiklooma, ärge jätke autosse ka väärtuslikke esemeid!

P


selles rubriigis avaldame infot sisukatest vaba aja veet-mise võimalustest. tallinnas toimub hulk tasuta üritusi, näitusi ja kontserte, mida tasub kaema minna. kutsun teid kõiki üritustel osalema ja mõnusalt aega veetma!

andrei novikovkristiine linnaosa vanem

autoomanikud, hoidke oma varaL siLm peaL!

Kui tihti mõtleme võimalusele, et võime pikanäpumeeste ohvriks langeda?

Mitte eriti tihti. Oleme küll võib-olla ku-ulnud, kuidas tuttavad on seetõttu kahju saanud, kuid meist on see sündmus ikka kuidagi kaugel. Me ilmselt ei peagi sel-lele võimalusele kogu aeg mõtlema, kuid arvestama sellega peab, sest see aitab meil vähendada võimalust kuriteo ohvriks langeda.

Mis huvitab pikanäpumehi?Auto küljeklaasi purustamiseks ei

olegi väga suurt põhjust vaja, see ei pea olema sülearvuti või pakendis teler, tihtipeale võivad need ka üsna tähtsu-setuna tunduvad asjad olla. Eelmisest

poest auto tagaistmele jäänud poekott on juba piisav põhjus vargale klaasi purustamiseks ning selle kotiga jooksu panemiseks. Aknaid on purustatud ka näiteks sigaretipaki või vihmavarju kättesaamiseks.

Kuidas varastele mitte huvi pakku-da?

Autot parkides tuleb salong kriitilise pilguga üle vaadata, et midagi kuskile nähtavale ei jääks. Kotid ning suuremad asjad tuleks panna pakiruumi ning väik-semad vidinad kindalaekasse. Ka teisal-datavad navigatsiooniseadmed tuleks peita või kaasa võtta.

Kuidas vargust avastades käituda?Kaduma läinud asjadest tuleks kohe-

selt teavitada politseid lühinumbril 110.

Katkine küljeklaas vahetatakse If Kind-lustuse kasko kliendile omavastutuseta lähima koostööpartneri juures. Koos-tööpartnerite nimekirja leiab aadressilt www.if.ee või helistades Kindlustustele-fonile 1211.

Kui asjad varastatakse kindalaekast või pagasiruumist ja kodune vara oli kind-lustatud If Kindlustuse Klassikpaketi või Superpaketiga, siis hüvitatakse ka va-rastatud esemete maksumus. Omavastu-tuse osa jääb siiski kliendi enda kanda.

Kui autole on tekitatud selliseid vigas-tusi, et sellega enam sõita ei ole võimalik, siis tuleks kutsuda autoabi, Ifi kasko-kindlustuse kliendile on autoabi tasuta ning selle tellimiseks tuleb helistada Kindlustustelefonile 1211.

If KIndlustuse Kommentaar

Tallinna linn ja Tallinna Ettevõtlu-samet korraldasid juba neljandat kor-da tööturu ja ettevõtluse kontakt-messi „Tallinn töötab 2012.“ Terve päeva kestnud üritusel osales üle 3000 inimese, mis näitab jätkuvalt seda, et töötutele tuleb tähelepanu pöörata.

Abilinnapea Arvo Sarapuu, kes ka ise töömessil käis ja nii tööpakkujate kui ka töötutega suhtles, ütles, et kõige enam otsivad tööd just erinevate alade spetsialistid. „Minu poole pöördusid mitmed inimesed, kes lahkusid nukralt töömessilt ja kurtsid, et neile ei leidunud

midagi – nimelt sooviti leida just eri-alaseid töid, olgu selleks siis keevitaja või automehhaanik.“ Sarapuu sõnul on kindlasti plaanis Töömessi ka edaspidi korraldada, kuid rohkem läbimõeldult. „Tagasiside põhjal otsustasime koos Tallinna Ettevõtlusametiga, et me kaasame järgmisel aastal rohkem era-ettevõtteid, kes otsivad spetsialiste ning loomulikult ei kao ära ka sotsiaalsed töökohad.“

Seekordsel messil pakuti töökohti väga erinevatest valdkondadest, alates bussijuhtidest, turvatöötajatest, müüja-test, lehekandjatest kuni õhusõidukite teenindajateni välja.

töömess aitaB hättasattunuid

Abilinnapea Arvo Sarapuu suhtleb töömessil osalejaga.

24. aprillil kell 19.00 – 21.00 toimub Järve metsas jüriööjooks. Tegemist on seiklusliku maastikumänguga, mis leiab aset Kristiine, Kesklinna ja Järve noortekeskuste ühistegevusena.

See on meeleolukas üritus, kus tavapärane ja kõigile teada-tuntud ver-sioon jüriööjooksust on keeratud pea-peale ning lisaks kiiretele jalgadele tuleb

võistlejatel üles näidata taibukust nii orienteerumises kui ka põnevates osa-vusülesannetes. Kaasahaarav seiklus ja meeldivalt aktiivne ajaveetmine on garan-teeritud!

Osalema oodatakse noori vanuses 10–19 eluaastat ning võistlus toimub 3–4-liikmelistes meeskondades. Parimatele on välja pandud ka auhinnad! Osalemi-seks tulla 24. aprillil kell 18.00 Kristiine,

Järve või Kesklinna noortekeskusesse. Noortekeskusest liigutakse üheskoos Järve metsa, et maha pidada üks suure-pärane võistlus! Pärast ürituse lõppu on võimalik koos noorsootöötajaga tulla noortekeskuse juurde tagasi.

Lisainfo: www.taninfo.ee/[email protected]: 656 6802 või 55 567 783

noortekeskuste JüriööJooks Järve metsas

5november 2013

KRISTIINE SOTSIAALMAJA ÜRITUSED – DETSEMBER 2013

Aktiivsete tööotsijate klubi T 3. dets 13.00

Laulame koos jõululaule – Evelin ja Eivin Toodo E 9. dets 14.00

Vestlusring „Jõulude ootel” – Olga Kenk T 10. dets 13.00

Väljasõit "Jõuluehtes RIIA"Eelregistreerimisega tel 651 2702, tasuline

K 11. dets 7.00 – 22.30

Vabadusvõitlejate aastalõpu koosolek – Gunnar Vompas

N 12. dets 13.30

Väärikate Meeste Klubi – Holger Oidjärv N 12. dets 14.30

Päevakeskuse ringide / klubide jõulupidu ja väike jõululaadake

R 13. dets 15.00

Klubi „Ristik” jõulueelne koosviibimine E 16. dets 11.00

Aktiivsete tööotsijate klubi lõpetamine T 17. dets 13.00

Piiblitund – Helari Puu K 18. dets 15.00

Jõulueelne koosviibimine eakatele skautidele – Ingrid Junisov

N 19. dets 11.00

Kristiine Sotsiaalmaja päevakeskus on alguse saanud 1995. aastal oma tööd alustanud Kristiine Pensionäride Päevakeskusest, mille tegevuse eesmärk on toimetulekut toetavate kompleksteenuste korraldamine, osutamine ja arendamine Kristiine elanikele.Meie päevakeskuses käib igal tööpäeval vilgas tegevus. Enamik keskuse külastajaid on vanuse poolest eakad inimesed, kelle jaoks on maja kokkusaamispaik, kus omavahel aktiivselt suhelda, võtta osa erinevatest huviringidest, käia kuulamas loenguid elulistel tee-madel, tähistada omaealistega koos pidulikult tähtpäevi või saada osa põnevatest väljasõitudest.

Päevakeskuses saab mõõduka tasu eest lasta pesu pesta või duši all käia. Kohapeal töötavad juuksurid, maniküür-pediküürija ja kosmeetik. Meie lugemistoas ootavad lugemist värsked ajalehed, võimalik on laenutada ajakirju. Maja külalistel on võimalus kasuta-da internetiühendusega arvutit ning lasta teha koopiaid. Keskuses käimine ja selle tegevustest osavõtt tagab eakale sotsiaalse ja füü-silise aktiivsuse, annab talle kogukonda kuulumise ja ühiskonnael-lu kaasatuse tunde ning teadmise, et ta on siia alati oodatud ning et see ongi koht, kus väärikalt vananeda.

Kristiine päevakeskus ei ole siiski mõeldud ainult eakatele. See on koht, kus aastaid on eakad, lapsed ja noored külg külje kõrval tähtpäevi tähistanud ja kontserte nautinud ning näitusi korralda-nud. Meie majas on pidevalt näha noori, kes parasjagu praktikal, vabatahtlikuna tegutsemas või siis esinema tulnud. Mitmel aastal on meie perre kuulunud ka asendusteenistuse läbija.

Meie hubase puhta ja lahke maja on enesele kokkusaamiste ja koosolekute pidamise kohaks valinud ka erinevad ühingud. Kord kuus saavad siin kokku nii vabadusvõitlejad, eakad skaudid kui vaegkuuljad.

Aastate jooksul on paljudel olnud võimalus osa saada meie ühistest tegemistest ja toimetustest. Meie soov on, et iga inimene tunneks, kui vajalik ta on ja et temast hoolitakse. Ehk on siit lahku-des iga päev kodutee kergem ja rõõmsam ning igapäevased tööd ja toimetused saavad juurde uue mõtte, uut jõudu ja hoogu.

Päevakeskuse tegevus toimub kolmes suunas: huvialategevus, sotsiaalteenuste osutamine ja suuremad ühekordsed üritused. Huviringidest ja üritustest saab põhjalikumalt teavet ning osa-lemiseks on võimalik registreeruda telefonil 651 2702 või [email protected] või tulles meie päevakeskusesse Sõpruse pst 5 I korrusel.

Allpool lähemalt Kristiine päevakeskuses pakutavatest võimalustest.

HUVITEGEVUSSel hooajal on päevakeskuses toimimas üle 20 huviringi. Meie maja varanduseks ongi professionaalsed, oma ala armastavad ringide juhendajad, kellest mitmed juhivad ringitegevusi vabatahtlikkuse alusel suure vastutustunde ja entusiasmiga. Ringitegevus toimub tunniplaani alusel. Ringiliikme jaoks läheb ringis osalemine maks-ma 1 euro kuus. See on sümboolne summa, kuid annab inimesele enda suhtes teatud kohustuse, et igas ringitunnis kohal olla.

VÕIMLEMINEPäevakeskuse hommikud algavad võimlemistundidega. Meie ea-kad teavad, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Seega kuus võimlemisgruppi, mis kaks korda nädalas koos käivad, täituvad igal sügisel aegsasti. Vahvateks võimlemistreeneriteks on meil Truute Muruste, Anne Kaukis, Piia Ööbik ja Riin Ööbik.

JOOGAJuba neljandat hooaega on meil joogatunde andmas joogatreener Riina Ehasoo, kellel seitsmeaastane praktikakogemus seljataga. Kaks korda nädalas õpitakse lihtsate joogaharjutuste, meditat-siooni ja lõdvestumise abil arendama ja tasakaalustama keha ning vaimu.

BOWLINGTiina Tulper on see vahva naine, kes Kristiine Sotsiaalmaja bow-linguvõistkonna vormis hoiab. Igal nädalal käiakse Rocca al Mare bowlinguklubis treenimas. Võistkonnaga liitunud meesliikmed on särtsu tegemistesse ja võistlustulle kindlasti juurde toonud. Maja au on kaitstud pea kõigil eakate bowlingu turniiridel. Et liikumisest meie majas tõesti lugu peetakse, annab tunnistust ka mitmete tantsuringide olemasolu. Võib isegi öelda, et meie maja on tantsumaja. Tantsurühmade iga hooaeg lõpeb juunikuus Vabaõhumuuseumis memme-taadi päevadel ühisel muruvaibal esinedes.

RAHVATANTSKevadel sai 15 aastat, mil rahvatantsurühm Kristiina tantsujalga keerutama hakkas. Algusest peale on rühma juhendanud tantsupedagoog Pilvi Aasmäe, kelle asjakohaselt nõudliku ja täpse pilgu all on selgeks saanud ligi 100 tantsu liikumised ja sammud. Hetkel tantsib rüh-mas 12 särtsakat naist, kuid ollakse valmis ka uusi liikmeid juurde võtma. Koos treenitakse igal esmaspäeval.

SEENIORTANTSEuroopas aina populaarsust koguvates seenioritantsudes on liiku-misi ja samme paljude rahvaste tantsudest ja ringmängudest, mis on kohandatud just eakatele. Ülioluline ja nauditav on sealjuures muusika. 11ndat hooaega alustanud seeniortantsu rühmale Kate-

riine teeb tantsud selgeks särtskas Ann Alas. Kateriined on tegus rahvas. Korraldatud on meeleolukaid temaatilisi kontserte nagu „Viini ball“, sambafestival, „Kohtumine valsirütmis“, kus esineti koos Tantsurõõmuga Nõmmelt, Pihlakobaraga Lasnamäelt ja Senjoriitadega Sauelt. Kõige meeldejäävamad on aga Kateriine esinemised olnud seenioride tantsufestivalidel Tallinnas, Rakve-res, Kasepääl. Igal aastal juunikuus saavad seeniorrühmad kokku Vabaõhumuuseumis memme-taadi päevadel. Osa on võetud rah-vusvahelistest seeniortantsu festivalidest Jurmalas ja Põlvas.

Kateriined käivad koos tantse harjutamas igal reedel.

Laiemas ringis saab meie majas seeniortantse tantsida kord kuus toimuval „Tantsime end terveks“ üritusel, kus ühisesse tantsuringi kutsub kõiki tervisest ja liikumisest ning heast muusikast huvitatuid tantsuõpetaja Ann Alas.

LINETANTSMeie selle sügise sünnipäevalaps on line-tantsu rühm Lustiline, mil-le energiliseks tantsuõpetajaks on algusest peale olnud Helve Vainu. Rühma kümnendale sünnipäevapeole ootame kõiki huvilisi 21. novembril kell 15 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla tn 59).

Line-tants on pärit Ameerikast, seal ei ole vaja partnerit ega eel-nevat tantsuoskust. Seda tantsitakse tänapäeval väga erinevate muusikate järgi. On lihtsamaid ja kiiresti omandatavaid, aga ka väga keerukaid, mille õppimiseks on tarvis eelnevaid tantsulisi oskusi, kehakooli jne. Line-tants on suurepärane meelelahutuse ja tree-ningu ühendus, annab mõnusa füüsilise koormuse, arendab koor-dinatsiooni, rütmitunnet ning pakub ühtlasi hea võimaluse enese liigutamiseks. Hea uudis on see, et vaja on vaid head tahet tantsida.

Seda kõike on näha ka meie line-tantsijaid tantsimas nähes. Ei usu eales, et tegemist eakatega: missugune kergus ja täpsus jalgades, kaunis rüht ja muhe näoilme. Koos käiakse tantse harjutamas igal kolmapäeval.

SELTSKONNATANTSTantsuõpetaja Mart Randlane on see härrasmees, kes pakkus sel sügisel, et on valmis meie majas igal teisipäeval eakatele seltskon-natantsu õpetama. Algselt ise natuke kahtleval seisukohal olnud härra – et ei tea, kas ikka tulevad paarid kokku – võib tänasel päeval rõõmu tunda, sest huvi teisipäevaste tantsutrennide järele kasvab. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liiku-misi. Treeningutele oodatakse küll tantsupaare, kuid võib tulla ka üksikult, et siis treeningult omale paariline leida.

Sageli on nii, et kus tantsu, seal laulu, ja nii on see ka meie päeva-keskuses.

LAULURINGIDAktiivsete tööotsijate klubilisest tegevusest välja kasvanud lau-lu- ja lustiselts „Saab ikka“ tegutseb meie majas juba neljandat hooaega. Lauluklubi eestvedaja on olnud Ülo Vihma, kes laiemale üldsusele tuntud kui juhtimiskonsultant. Ülo on loonud koosluse, kus lisaks kooslaulmise rõõmule on ringiliikmed saanud juurde ene-seusku, elulusti ja optimismi tulevikku. Paljud lauljad on leidnud endale töö, kuid siiski leitakse aega kokku tulla, et lauldes lustida.

Lauluklubi LAULAME KOOS on tegutsemas juba aastaid. Eda Nei-deri loodud lauluklubi „Laulame koos vanu laule“ on saanud täna-seks päevaks omale uutmoodi järje. Klubi juhendajad Evelin ja Eivin Toodo on meie muusika- ja lauluhuviliste repertuaari koorilaule toonud. See on üks mõnus laululine koosolemise vorm. Ühes tunnis saadakse aimu veidi hääleseadest, seejärel tutvutakse pisut põh-jalikumalt päevakajaliste lauludega. Juba pärast mõnda proovi on mitmed üllatunud, kui hästi võib kokku kõlada mitmehäälne laul. Lisades laulule saatepillidena klaveri ja viiuli, on tulemus nauditav. Tunni viimane osa on pühendatud soovilugudele, siia võib iga laul-ja kaasa võtta oma lemmiklaulu, mis siis ühisel jõul ette kantakse. Täiuslikust kõlast on veel puudu mõned meeshääled. Kõik lauluhu-vilised on oodatud kaasa laulma.

Igal kevadel saavad päevakeskuse ruumid omale uue kireva näo, mil meie maja käsitööringid oma näituse korraldavad. Käsitööd on leid-nud endale uue omaniku ka maja traditsioonilisel jõululaadal ning Memme-taadipäevadel Racca-al Mare vabaõhumuuseumis. Osa-vaid näputöötegijaid ja kunstiinimesi on õnneks meie majja omale koha leidnud päris palju.

KÄSITÖÖRINGI juhendab käsitööõpetaja Aili Pihel. Kaunid kudumid ja heegeldused valmivad ringiliikmete näppude vahel. Ring käib koos esmaspäeviti, mil tuba on tulvil rõõmsatujulistest memme-dest.

KUNSTIRINGI juhendajaks on ise alati efektse välimuse ja šarmika olekuga proua Aase Taar. Koos mõeldakse välja ja tehakse teoks erinevaid kunstilisi projekte: valmistatakse ehteid, gobeläänvaipu, tehakse moešõud jne. Kunstiring käib koos igal teisipäeval.

Koos kunstiringiga on päevakeskuse seinte kaunistamise eest hoolt kandnud SIIDIMAALI ring.

Siidisallid, mida kolmapäeviti tegemas käiakse, on kõik fantaasia-küllased ja omanäolised ning paljude erinevate motiividega. Need panevad saali lausa elama. Kindlasti on igas sallis peidus kübeke ju-hendaja Liia Koppeli, tema hea abilise Helve Vainu ja kolorist Reet Lumiste nõuandeid ning värvilahendusi.

PORTSELANIMAALI ring käib koos igal esmaspäeval. Ilmi Mansu ju-

KRISTIINE SOTSIAALMAJA PÄEVAKESKUShendamisel saavad siin kauniks ja isikupäraseks maalinud lihtsad taldrikud-tassid.

Keelehuvilistele pakub meie maja inglise keelt eesti keelt kõnelevatele inimes-tele ja eesti keelt vene keelt kõnelevatele inimestele.

INGLISE KEELE grupp õpib õpetaja Ille Kapi käe all Oxfordi õpiku (keskaste) ja töövihiku järgi. Õpik läbitakse kevadeks. Kohustuslik tunni osa on vestlus, mil-lest kõik osa võtavad. Tehakse kirjalikke tõlkeid eesti keelest inglise keelde ja väikseid ettekandeid inglise keeles erinevatel teemadel.

EESTI KEELE kursus vene keelt kõnelevatele inimestele. Õpetaja Ljudmilla Tu-rilova julgustab osalisi rohkem eesti keelt kasutama. Igal kolmapäeval kahe tunni jooksul käib vestlus üksnes eesti keeles, tehakse harjutusi, vastatakse kü-simustele, tõlgitakse vene ja eesti keelest.

KIRJANDUSRINGI uus eestvedaja on sellest aastast laialdase kirjandushuvi ja teadmistega proua Milvi Sepp. Kord kuus, kuu teisel kolmapäeval, saadakse kokku, et arutleda ühiselt kokkulepitud teose või kirjaniku loomingu üle, kuu-latakse ettekandeid või kohtutakse kirjanike endiga.

Kui seni oli juttu ringitegevustest, kus osavõtjateks peamiselt naised, siis Kris-tiine päevakeskuses käib koos ka klubi, mis loodud just ainult meestele. VÄÄ-RIKATE MEESTE KLUBI toimib erialalt joogatreener Holger Oidjärve juhtimisel juba teist hooaega. Klubi eesmärk on laiendada vanemate meeste suhtlemis-võimalusi, võimaldada neil laiendada oma silmaringi ja leida meeldivaid ajavii-tevõimalusi. Klubi liikmed on mehed, kes hoolivad nii enese kui teiste kehali-sest ja vaimsest tervisest, on suhtlemisaltid ja tähelepanelikud, julgevad endid aktsepteerida sellistena nagu on. Kuu teisel ja neljandal neljapäeval räägitakse koos meeste jutte, käiakse külas „mehelike“ elukutsetega inimestel ning mat-katakse Eestimaa erinevais paigus. Klubisse on oodatud liituma positiivse ellu-suhtumisega meesterahvad, kes soovivad jagada oma elukogemusi ja oskusi kaaslastega.

KLUBI RISTIK, on mõeldud ristsõnahuvilistele inimestele. Klubi käib koos ajugümnastikat tegemas kord kuus juba kümnendat aastat. Ringitegevust veab ka füüsilistes liikumistes palju osalev Maimu Ummelas. Ristsõnade la-hendamine on korralik ajutreening, millega laiendatakse silmaringi ja hoitakse mälu selge. Ajakirjade „Ristik“ ja „Superkuma“ erinevate tasemetega ristsõnad saavad lahendatud. PIIBLITUNDHuvitegevusele lisaks vajab inimene ikka ka hingerahu. Kord kuus käib Allika baptistikoguduse pastor Helari Puu seda päevakeskuses jagamas. Koos arut-letakse kristlase elu praktilistel teemadel, palvetatakse ja uuritakse Pühakirja. Pastor suudab alati iga abivajaja jaoks õiged sõnad leida.

TOIMETULEKUT TOETAVAD TEENUSEDVäga paljud eakad tulevad endaga hästi toime, kuid on ju ka neid, kes vaja-vad igapäevatoimetustes pisut rohkem abi. Ka nende inimeste peale on meil mõeldud. Koostöös linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnaga paku-me ka sellele sihtgrupile mõeldud teenuseid.

JUHENDATUD PÄEVATEGEVUS Teenusele suunab Kristiine Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakond (Tulika 33b, kontakt tel 645 7140) tähtajaliselt üheks kuuks. Vastavalt vajadu-sele ja võimalustele teenuse kestust pikendatakse. Teenusel saab osaleda kaks korda nädalas (T ja N kell 12–16).

Teenus on tasuta, vajaduse korral transpordi võimalus.

Juhendatud päevategevuse teenus on mõeldud Kristiine linnaosa eakatele, kelle vitaalsus ja huvi sotsiaalse tegevuse vastu on säilinud, kuid mingil põh-jusel pole võimelised osalema huviringide töös, tunnevad end üksikuna ning vajavad julgustamist ja aktiviseerimist ühiskonna elus kaasa löömisel. Teenus toetab igapäevaeluga toimetulekut ja annab võimaluse elada aktiivset ja täis-väärtuslikku elu ka vanemas eas.

Tegevusjuhendaja suunamisel toimuvad erinevad arendavad tegevused (kä-sitöö, võimlemine, muusikateraapia, raamatute ja ajalehtede ettelugemine, päevaprobleemide arutelud, filmide vaatamine, lauamängude mängimine jm).

TOITLUSTUSTEENUSPakume päevakeskuses Kristiine Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osa-konna poolt (Tulika 33b, kontakt tel 645 7140) suunatud klientidele soodus-hindadadega kolmekäigulist lõunat.

Veel on päevakeskuses võimalik mõõta vererõhku, lugeda ajalehti ja ajakirju, kasutada internetiga arvutit, teha koopiaid ja saada õmblusabi.






























































6 november 2013

VEO- ja KOLIMISTEENUS

SOODUS- KUPONG! Selle kupongi esitamisel Kamibi ilusalongis kuni 30.11.2013

-10% www.kamibi.com Sõpruse pst 2a Tel 5331 3180

LEILA NURK 502 3505 [email protected]

17 aastat kogemust maaklerina

VÕTAN MÜÜKI KINNISVARA TALLINNAS JA HARJUMAAL

Täitke tööotsija ankeet meie kodulehel: www.maxima.ee Täpsema info saamiseks pöörduge kaupluse direktori poole või Saatke CV: [email protected] tel: 6230690

Tallinna Maxima X/XX kauplused

pakuvad tööd:

- VAHETUSEVANEMATELE - VAHETUSEVANEMA ASETÄITJATELE - PEAKASSAPIDAJATELE - MÜÜJA-KASSAPIDAJATELE - LETITEENINDAJATELE - MÜÜJATELE - KORISTAJATELE

Ettevõte garanteerib:

- stabiilse palga - sotsiaalsed garantiid - tasuta lõunasöögid - erinevad motivatsioonipaketid - tööalase tasuta koolituse

Kui Sa elad Kristiine linnaosas ja mingil põhjusel ei saa kord kuus ilmuvat Kristiine Lehte oma postkasti või saad seda harvemini kui kord kuus, palun anna meile sellest teada, ja me teeme omalt poolt kõik, et meie leht jõuaks Sinuni alati õigel ajal.

HEA KRISTIINE LEHE LUGEJA!

Kasuta võimalust ja reklaami end kohalikus linnaosa lehes!

Info Kristiine Lehe reklaami kohta:

www.tallinn.ee/[email protected]

Tel. 645 7134

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel 522 1151; www.nagusul.ee

Müügil puitbrikett 165€/ tonn koos tasuta kohaletoomisega Tallinnas. Tel 5669 0811.

Fassaadide soojustamine, krohvimine, värvimine. Piirdeaedade ehitus ja üldehitustööd. www.fassaadimeister.ee, tel 5196 9314.

Personaalne arvutiabi eakale. Tel 5309 0574, Patsita OÜ.

Ostame kinnisvara Tallinna piires. Korter või maja. Oodatud kõik pakkumised. Tel 5820 0800.

Pakkuda majahoidja koht aadressil Tondi 27. Töö ülesandeks on hommikul kella 8.00-ks puhtana ja liivatatud hoida majade 4 sissekäiku ja kahe prügikasti ümbrus. Tasu 3€ tund. Tel 501 0185, [email protected]

„Hoovid korda” projekti koostamiseks on nüüd paras aeg algust teha, et mitte hiljaks jääda aasta 2014 toetustega. Koostame eskiisprojekte korteriühistutele. Firma LandArt OÜ, tel. 514 0524, e-mail:[email protected],http://landart.edicypages.com/

Noor pere ostab maja või ridaelamu Kristiine linnaosas (hinnaga kuni 120 000 €). Ei ole maakler, otsime eluaset endale elamiseks. Tel 5647 5830.

NOVEMBRIKUU SOODUSHINNAGA kasside kiipimise ja registreerimise

väliaktsioon toimub Kristiine linnaosas:

Kõik aktsioonid toimuvad kell 11-15. Tallinna elanikule hind vaid 5 €, teistele 12 €. Tasumine ainult sularahas!

Kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kassi vaktsineerimistunnistus. Vastuvõtt toimub kinnises ehitussoojakus.

Kohapeal saab ka kasse vaktsineerida ja osta parasiiditõrjevahendeid (ussirohud, kirburohud, puugitõrjevahendid). Täiendav hinnainfo

www.loomakliinikkeilas.ee. Kasse kiibib Keila Loomakliiniku veterinaar Jaak Jõks, tel 5832 5248.

24. NOVEMBRIL KRISTIINES VÄLJA TN 8 KORTERMAJA TAGA

Meeldivat lugemist!Sinu Kristiine Lehe [email protected] 645 7117






























































10 november 2013

VEO- ja KOLIMISTEENUS

SOODUS- KUPONG! Selle kupongi esitamisel Kamibi ilusalongis kuni 30.11.2013

-10% www.kamibi.com Sõpruse pst 2a Tel 5331 3180

LEILA NURK 502 3505 [email protected]

17 aastat kogemust maaklerina

VÕTAN MÜÜKI KINNISVARA TALLINNAS JA HARJUMAAL

Täitke tööotsija ankeet meie kodulehel: www.maxima.ee Täpsema info saamiseks pöörduge kaupluse direktori poole või Saatke CV: [email protected] tel: 6230690

Tallinna Maxima X/XX kauplused

pakuvad tööd:

- VAHETUSEVANEMATELE - VAHETUSEVANEMA ASETÄITJATELE - PEAKASSAPIDAJATELE - MÜÜJA-KASSAPIDAJATELE - LETITEENINDAJATELE - MÜÜJATELE - KORISTAJATELE

Ettevõte garanteerib:

- stabiilse palga - sotsiaalsed garantiid - tasuta lõunasöögid - erinevad motivatsioonipaketid - tööalase tasuta koolituse

Kui Sa elad Kristiine linnaosas ja mingil põhjusel ei saa kord kuus ilmuvat Kristiine Lehte oma postkasti või saad seda harvemini kui kord kuus, palun anna meile sellest teada, ja me teeme omalt poolt kõik, et meie leht jõuaks Sinuni alati õigel ajal.

HEA KRISTIINE LEHE LUGEJA!

Kasuta võimalust ja reklaami end kohalikus linnaosa lehes!

Info Kristiine Lehe reklaami kohta:

www.tallinn.ee/[email protected]

Tel. 645 7134

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel 522 1151; www.nagusul.ee

Müügil puitbrikett 165€/ tonn koos tasuta kohaletoomisega Tallinnas. Tel 5669 0811.

Fassaadide soojustamine, krohvimine, värvimine. Piirdeaedade ehitus ja üldehitustööd. www.fassaadimeister.ee, tel 5196 9314.

Personaalne arvutiabi eakale. Tel 5309 0574, Patsita OÜ.

Ostame kinnisvara Tallinna piires. Korter või maja. Oodatud kõik pakkumised. Tel 5820 0800.

Pakkuda majahoidja koht aadressil Tondi 27. Töö ülesandeks on hommikul kella 8.00-ks puhtana ja liivatatud hoida majade 4 sissekäiku ja kahe prügikasti ümbrus. Tasu 3€ tund. Tel 501 0185, [email protected]

„Hoovid korda” projekti koostamiseks on nüüd paras aeg algust teha, et mitte hiljaks jääda aasta 2014 toetustega. Koostame eskiisprojekte korteriühistutele. Firma LandArt OÜ, tel. 514 0524, e-mail:[email protected],http://landart.edicypages.com/

Noor pere ostab maja või ridaelamu Kristiine linnaosas (hinnaga kuni 120 000 €). Ei ole maakler, otsime eluaset endale elamiseks. Tel 5647 5830.

NOVEMBRIKUU SOODUSHINNAGA kasside kiipimise ja registreerimise

väliaktsioon toimub Kristiine linnaosas:

Kõik aktsioonid toimuvad kell 11-15. Tallinna elanikule hind vaid 5 €, teistele 12 €. Tasumine ainult sularahas!

Kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kassi vaktsineerimistunnistus. Vastuvõtt toimub kinnises ehitussoojakus.

Kohapeal saab ka kasse vaktsineerida ja osta parasiiditõrjevahendeid (ussirohud, kirburohud, puugitõrjevahendid). Täiendav hinnainfo

www.loomakliinikkeilas.ee. Kasse kiibib Keila Loomakliiniku veterinaar Jaak Jõks, tel 5832 5248.

24. NOVEMBRIL KRISTIINES VÄLJA TN 8 KORTERMAJA TAGA

Meeldivat lugemist!Sinu Kristiine Lehe [email protected] 645 7117






























































12 november 2013

Lugupeetud Kristiine linnaosa elanikud!Tallinnas toimub hulk tasuta ja soodsate hindadega koolitusi, kultuuri-, spordi- ja teisi toredaid rahvaüritusi, mida tasub kaema minna. Kutsu-me Teid kõiki osalema ja mõnusalt aega veetma!


EAKATE TREENINGUD SPARTA SPORDIKLUBIS Eakate treeningud toimuvad igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 9.30–10.30 spordiklubis „Sparta“ (Pärnu mnt 139c). Ühe treeningu maksumus on 1 €. Osalemine pensionitunnituse ettenäitamisel. Hinna sisse kuulub üks treeningkord, soovi korral jõusaali ja sauna kasutus.Eakate treening on mõeldud prouadele ja härradele aktiivse elustiili säilitamiseks. Regulaarselt rühmas võimeldes saab vältida ning ennetada liigesvalusid, lihasjäikust ning hoida enesetunne reibas ja nooruslik. Eakate treeningul kasutatakse lihtsaid harjutusi. Igaüks saab treeningust osa võtta vastavalt oma tervislikule seisundile oma tempo ja raskuskoormusega. Treeningute ülesehitus toetub kahele võimlemise süsteemile – Pilatese ning Idla võimlemisele. Pilates aitab tugevdada selga, kõhtu, süvalihaseid ning luustikku. Idla harjutustiku näol on tegemist rõõmsa aja helge võimlemisega, kus kasutatakse palle ja arendatakse koordinatsiooni. Tere tulemast!

EKSKURSIOONIDE KRISTIINE AJALOOTOAS TONDILMTÜ Tondi SK Ajalooklubi korraldab heategevuslikke jätkuekskursioone Kristiine linnaosa ajalootoas ja renoveeritud Tondi kasarmutes sees.Ekskursioonid toimuvad 5., 12. ja 19. detsembril kell 12–14 siseruumides.Kogunemine ja jätkuekskursiooni algus Tallinna Ülikooli hoones Tondi tänav 55 tuba 101 (Kristiine linnaosa ajalootuba).Kohale saab 23. autobussiga, „Marsi“ peatus. Autoga tulijaile on tasuta parkla Tondi 55 ees.Ekskursioon on tasuta, kuid saab annetada raha Memoriaali püstitamiseks Tondi Sõjakooli 1770 lõpetajatele, kes hukkusid nõukogude ja natsistlike okupatsioonivõimude käe läbi.Ühe ekskursioonirühma suurus on mitte üle 25 inimese. Info ja registreerimine tel 5568 2883 või e-post [email protected] SK Ajalooklubi kogub mälestusi, ajaloolisi fotosid ja säilikuid Tondi kohta.

VÄÄRIKAD KINOHOMMIKUD ARTISESEestikeelse sissejuhatusega seansid toimuvad igal teisipäeval kell 11. Venekeelse sissejuhatusega kinolinastused toimuvad igal neljapäeval kell 11. Kino Artis asub Solarise keskuse III korrusel, sissepääs Rävala puiesteelt.Templikaardiga iga 5. seanss tasuta.KINOPILET SEENIORIDELE 3 €.„Väärikad kinohommikud“ on mõeldud peaasjalikult veidi väärikamas eas filmihuvilistele, kellel on tahtmist näha suurel ekraanil viimase aja Euroopa ja maailma kino parimaid pärleid. Ekraanil on filmid väärtfilmikino tavarepertuaarist ning igale seansile eelneb kohtumine mõne huvitava külalisega, kes teeb filmile temaatilise sissejuhatuse. Artise kino on popcornivaba ja meeldiv keskkond hea filmi nautimiseks.

Eestikeelse sissejuhatusega kinolinastus teisipäeval:26. novembril kell 11 „Härra Morgani viimane armastus“ (Saksamaa/Belgia 2013, draama). Filmi pikkus 1.56. Režissöör Sandra Nettelbeck. Osades: Michael Caine, Clémence Poésy, Gillian Anderson, Justin Kirk. Film linastub inglise keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega.Sellest päevast, kui Pauline ulatab talle bussis abikäe, hakkab põikpäine ja tüdinenud Matthew Morgan tagasi õnne poole komberdama. Teda rabab jalust noore naise relvitukstegev vitaalsus ja vankumatu optimism ning vanaldasest õpetajast saab uskumatul kombel elu üliõpilane. Nende igapäevaste jalutuskäikude ajal läbi Pariisi, lõunate ajal pargis ja väljasõitudes maale avastab see veider paar sõpruse pärleid, seltskonnast tulenevat lohutust, romantika maitset ja perekonna tähendust.

Venekeelse sissejuhatusega kinolinastused neljapäeviti:21. novembril kell 11 ERISEANSS koostöös 17. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivaliga. Film ja külaline täpsustuvad.28. novembril kell 11 „Kõik on lihtne“ (Venemaa 2012, romantiline komöödia). Filmi pikkus 1.38. Režissöör Sonja Karpunina. Osades: Sonja Karpunina, Agnija Kuznetsova, Klim Šipenko, Aleksandr Jatsenko. Film linastub vene keeles, eestikeelsete subtiitritega. Filmi juhatab sisse Vene Teatri näitleja Tatjana Jegoruškina.

TASUTA JURIIDINILE NÕUSTAMINEAlates 23. septembrist on taas avatud Üliõpilaste Õigusbüroo Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis, Vabaduse väljak 7. Esmaspäeviti, teisipäeviti ja reedeti on tagatud tasuta õigusabi andmine eesti keeles, neljapäeviti vene keeles. Õigusabi antakse

elava järjekorra alusel ning eelnev registreerimine ei ole vajalik. Graafik 23.09.–15.12.2013Esmaspäeviti 10–14 eesti keeles, Edward Otsason 14–16 eesti keeles, Lisett-Krystlin Pisang ja Kertu PriimägiTeisipäeviti 10–12 eesti keeles, Merlin Parsin ja Mari-Liis Lume 12–14 eesti keeles, Angelica Nisu ja Keiri Isop 14–16 eesti keeles, Eva-Maria Uusman ja Andres VaetNeljapäeviti 10–12 vene keeles, Andrei Vesterinen 12–14 vene keeles, Andrei Vesterinen ja Anna Fadejeva 14–16 vene keeles, Svetlana Majerovits ja Anna FadejevaReedeti 10–12 eesti keeles, Janeli Orgmäe ja Triin Tirp 12–14 eesti keeles, Evelin Miggur ja Linda Blumfeldt

KONTSERDID TALLINNA LINNAMUUSEUMIS Sel sügisel ja talvel toimub Tallinna Linnamuuseumis kontserdisari „Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia trubaduurid Linnamuuseumis“. Kontsertidel esinevad:23. november Imbi Tarumi klavessiini eriala üliõpilased30. november Heiki Mätliku ja Paul Danieli kitarri eriala üliõpilased7. detsember Imbi Tarumi klavessiini eriala üliõpilased14. detsember Heiki Mätliku ja Paul Danieli kitarri eriala üliõpilasedKõikide kontserdite algus on kell 15 ja sissepääs muuseumipiletiga! Täispilet 3.20 €, sooduspilet (ITIC kaart, õpilased, üliõpilased, pensionärid) 2 €, perepilet (2 täiskasvanut ja kuni 4 alla 17 aastast last) 6.40 €, koolieelikutele tasuta.Tallinna Linnamuuseum asub Vene tn 17.

MEISTERDAMINE LASTEMUUSEUMIS23. novembril, suitsupääsukese sünnipäeval saavad lapsed kell 11 ja 13 algavates töötubades valmistada endale suitsupääsukese. Sissepääs muuseumipilet + 1 €. Piletihinnad: eelkooliealised lapsed tasuta, täispilet 2 €, sooduspilet (õpilane, üliõpilane, õpetaja, pensionär) 1 €, perepilet (2 täiskasvanut ja nelja- kuni 17aastast last) 3.80 €. Lastemuuseum asub Kalamajas, Kotzebue tn 16. Kohtumiseni meisterduslaua taga!

TARTU ÜLIKOOLI VÄÄRIKATE ÜLIKOOL TALLINNASVäärikate ülikooli Tallinnas on oodatud kõik avatud mõttemaailmaga osalejad vanuses 60+. Osalemiseks ei nõuta kõrgharidust. Loengud toimuvad Eesti Rahvusraamatukogu suur konverentsisaalis, Tõnismägi tn 2.Loengutel ja seminaridel käsitletakse nii praktilisi kui silmaringi laiendavaid teemasid. Tartu Ülikooli väärikate ülikool on kutsutud ellu lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et paindlikult reageerida ühiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda võimalikult erinevatele sihtrühmadele täiendusõpet. Tunnistuse programmi läbimise kohta saavad õppijad, kes osalenud vähemalt 6 loengul.Info ja registreerimine: Mai Olde, elukestva õppe keskuse programmijuht (737 6604, [email protected])2013./2014. akadeemilise aasta kava:17. detsember kell 14–16 „Eestlased Venemaal“. Aadu Must – arhiivinduse professor.21. jaanuar kell 14–16 „Elukestev andekus“. Viire Sepp, PhD – TÜ teaduskooli direktor.18. veebruar kell 14–16 „Eesti ravimtaimed“. Ain Raal, PhD – farmakognoosia dotsent.18. märts kell 14–16 „Mikroobid meie tervise heaks“. Dr Marika Mikelsaar, emeriitprofessor.15. aprill kell 14–16 „Teater tänapäeval“. Ott Karulin, PhD – Eesti Teatri Agentuur, juhatuse liige.20. mai kell 14–16 „Notari ametitegevustest“. Tiit Sepp – Tallinna Notarid.

KESKLINNA EAKATE ÜLIKOOL HOPNERI MAJASLoengud toimuvad Hopneri Maja suures saalis, Raekoja plats 18. NB! Palume uutel õppuritel, kes ei ole varem Kesklinna Eakate Ülikooli loengutel osalenud, registreeruda loengutesse Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse telefonil 646 6123.Eestikeelsed loengud novembris:21. november kell 13–14.30 „Keskkonnamõju inimese tervisele“, Jüri Martin, Euroakadeemia rektor, Eesti TA akadeemik. 28. november kell 13–14.30 „Korteriühistus eksisteerivate suhete õiguslikud aspektid“, Peeter Johannson, jurist-praktik, Euroakadeemia lektor. Venekeelsed loengud novembris:21. november kell 15–16.30 „Vähki haigestumine ning ennetusmeetmed“, Vladimir Afanasjev, onkoloog-üldkirurg.

28. november kell 15–16.30 „Korteriühistus eksisteerivate suhete õiguslikud aspektid“, Peeter Johannson, jurist-praktik, Euroakadeemia lektor.

TASUTA LOENGUSARI TARTU ÜLIKOOLI TIPPUDELT „GOOGLE´ist EI PIISA!“ TALLINNAS RAHVUSRAAMATUKOGUSKõik loengud toimuvad kell 16–17.30, mille järel lugemisalas arutlused Eesti tunnustatud praktikutega.21. november „Ühendväljateooria ahvatlused / Kirjandusloo vajadused“, prof Arne Merilai ja teadur Mart Velsker ja kohtumine eesti luuletaja näitekirjaniku, dramaturgi ning näitleja Kaur Riismaaga26. november „Tehnoloogiline kirjaoskus kui inimese põhivajadus“, prof Margus Pedaste 3. detsember „25 aastat HIV-infektsiooni Eestis“, dotsent Matti Maimets 10. detsember „Mustlased Eestis – o mad või võõrad?“, dotsent Judit Strömpl 12. detsember „Milleks eestlastele kunstiajalugu?“, prof Juhan Maiste Kõik loengud on tasuta! Vajalik registreerimine internetis: www.ut.ee/et/loengusari-tallinnas-registreerumine

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA TASUTA KONTSERDID27. november kell 18 EMTA orelisaalis kontserdisarja „Meistrid ja sellid“ kontsert. Esinevad: dotsent Heiki Mätlik ja tema õpilased Matteo Laurenzi, Siim Kartau, Martín López Muro. Sissepääs tasuta. EMTA asub Rävala pst 16.29. november kell 18 EMTA kammersaalis prof Helin Kapteni saateklassi kontsert. Sissepääs tasuta EMTA asub Rävala pst 16.30. november kell 17 EMTA kammersaalis esinevad Katariina Maria Kits (viiul) ja Karl Peterson (klaver). Sissepääs tasuta. EMTA asub Rävala pst 16.

KONSERT „HING HELISEMA“TASUTA kontsert Eesti Riiklikus Sõjamuuseumis, Mõisa tee 1, Viimsi.27. novembril kell 17–18 esinevad Oksana Sinkova (flööt) ja Jelena Ossipova (kitarr).Kavas: Rodrigo, Piazzolla, Eller, Sumera

HINGEMUUSIKA ROOTSI-MIHKLI KIRIKUS10. detsember kell 15 esineb EMTA dotsent Nadia Kuremi lauluklass: Arete Teemets, Damaris Ilves, Karolis Kaljuste, Danna Malõško, Ille Saar, Aurelia Eespere. Klaveril Piia Paemurru. Kontsert on kõigile tasuta!

KULTUURIKESKUS LINDAKIVI Кultuurikeskus Lindakivi asub Kоorti tn 22.20. november kell 18 Oleg Bessedini film “Ingel, kes kingib elu”. Pilet 1 € 21. november kell 18 Oleg Bessedini film “Soomuslaev Russalka”. Pilet 1 € 23. november kell 19 tantsuõhtu. Muusika ansamblilt Siiri Känd&Combo bänd. Pilet 4 € 30. november kell 11 Festival „Läänemere sügis“. Tasuta.

ORELIPOOLTUNNID TOOMKIRIKUS23. november kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6.Esineb Kersti Petermann.30. november kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6.Esineb Kadri Ploompuu.7. detsember kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Liina Rahuoja.14. detsember kell 12 orelipooltund, Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, Toom-Kooli 6. Esineb Maris Oidekivi-Faufmann.

LÄÄNEMEREMAADE LASTERAAMATUTE ILLUSTRATSIOONIDE NÄITUS Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna 4. Illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“Iga kolme aasta tagant korraldatavast triennaalist võtab seekord osa 70 kunstnikku Poolast, Leedust, Lätist, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Taanist, Venemaalt ja kõige rohkem Eestist. Kokku eksponeeritakse üle 250 töö. Ürituse patroon on proua Evelin Ilves.Vaatajatele on näitus avatud 6.–30. novembrini rahvusraamatukogu peanäitusesaalis, fuajeegaleriis, 6. korruse näitusesaalis ja sama korruse galeriis. Triennaali korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja IBBY Eesti Osakond.

ENNETAGEM PROBLEEME – TORUSTIKELE UUS ELUBRAWOLINER® on surveta torustike (vihmaveepüstikud, sade-mevee- ja kanalisatsioonitorustikud) renoveerimissüsteem hoonete sees, mis paiknevad põrandate all või konstruktsioo-nide sees. Torustik võib paikneda nii vertikaalselt kui horison-taalselt. Tööd teostakse vaatluskaevude või -luukide kaudu, pole vaja lõhkuda põrandaid ega seinakonstruktsioone.

Tegemist on elastse tekstiil- või viltvooderdisega, mis im-mutatakse vaikudega ja paigaldatakse suruõhu abil olemas-oleva toru sisse. Vaikudega immutatud vooderdis kivistub ümbritseva keskkonna temperatuuril. Protsessi kiirenda-miseks kasutatakse kuuma vett või auru. Pärast kivistumist moodustub uus veetihe ja tugev toru olemasoleva vana toru sees. Renoveeritud torustike eluiga on üle 50 aasta.

Kui Teil tekkis teema vastu huvi, on võimalik kohtuda korte-riühistute ümarlaual Kristiine LOV saalis, aadressil Tulika 33b 11. detsembril kell 18.

Lugupidamisega,AS TerratTutermaa, Harku vald, 76617 HARJUMAA Tel 679 0977Faks 679 0976e-post [email protected] www.terrat.ee

KUHU MINNA

Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võetakse vastu ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrilist kotitäit.Jäätmejaam on avatud: K, N, R k 14–19; L, P k 10–15Lisainfo telefonilt 1919 või e-maililt [email protected]

Koostöös Tallinna Keskkonnaametiga on võimalik tellida tasuline lehekottide äravedu. Lehekottide äraveo hind on 2,25 € + käibemaks. Tellimuse saab esitada meilile [email protected].

Kristiine linnaosa elanikul on võimalik tasuta lehekotte ära anda Artelli 15 asuvasse jäätmejaama, mida teenindab AS Eesti Keskkonnateenused.

kristiine lastepÄevakeskuse meeleolukas koolivaheaeg · 2013-11-20 · ses. galeriiklassis valmis...

Documents