Nr 10 (170) 20. november 2015 Kristiine linnaosa ajaleht www.tallinn.ee/kristiine

UUDISED

Sihvakas pärnapuu sai omale uue kodu Löwenruh pargis Algi tänava läheduses.

Puude istutamine Kristiine linnaosas on hoogu läinudKristiine linnaossa istutatakse sel sügisel ja järgmi-sel kevadel hulgaliselt uusi puid. Puud on äärmi-selt väärtuslikud haljastuselemendid ning hoiavad meie armsa linnaosa õhu värske. Samuti loovad need lindudele pesapaiku ja jõulude ajal soojen-dab ehitud puu linnaelanike südameid. Sel aastal plaanime kaunistada üle 20 puu üle Kristiine.

Sel aastal on olnud Kristiine linnaosas tavatult palju kuivanud ning haigeid puid – tervelt 50 puud on tulnud raiuda ja ca 70 puule on Kristiine

Linnaosa Valitsus tellinud hooldus- ja kujundus-lõikust. Kõik tööd on olnud vajalikud, sest ohtlikku puud ei saa raiumata jätta.

Uusi puid istutatakse praegu koostöös Kesk-konnaametiga ja võite märgata kauneid püramiid-haabasid Kristiine Keskuse ees oleva bussipeatuse taga ja sihvakat pärnapuud Löwenruh’ pargi Algi tänava poolses osas. Kuna okaspuid on Kristiine haljasaladel suhteliselt vähe, plaanime kevadel

neid parkidesse juurde istutada.Väga teretulnud on linnaelanike ettepanekud

linna haljasaladele erinevate puuliikide istutami-sel. Näiteks Välja tänava elanikud tegid ettepane-ku Välja-Sõstra sisehoovi viljapuude istutamiseks. Tuleval kevadel selle plaani kindlasti ka ellu viime.

Ootame kõigilt ettepanekuid ka muude halja-salade osas, sest 50 raiutud puud tuleb asendada uutega, et säiliks terve ja kaunis elukeskkond.

Kadri-Mardi tantsutrallKolmapäeval, 25. novembril kell 14(Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59)Tantsuks teevad muusikat Boris Lehtlaan ja Aare JaamaParimale Kadri-Mardi kostüümis tantsupaarile auhind!Korraldajad: Kristiine Sotsiaalmaja ja Kristiine Linnaosa Valitsus

Kullo kunstiring koos õpetajaga näitab enda loomingutTallinna Huvikeskuse Kullo (Mustamäe tee 59) näitusesaalis on avatud Kullo kunstiringi näitus “Õpilased koos õpetajaga”, kus on vaatamiseks väljas nii kunstiringi kui ka kuns-tiringi õpetaja Ruth Heidoki looming.Näitus jääb Tallinna Huvikeskuses Kullo avatuks 27.novembrini 2015.

“Tondipoiste” mälestusrivistusTondi tn 55 1.detsember 2015 kell 05.15 – 06.15Kõrgem Sõjakool korraldab Tondi kasarmute juures asuva „Tondipoiste kivi“ juures piduliku kaitseväelise rivistuse mälestamaks 1.detsember 1924 aasta riigipöördekatse tõrjumise käigus langenud Sõjakooli kadette.

Kristiine ja Kesklinn korraldavad üheskoos KÜ ümarlaua 30.11 kell 17.30 Kristiine Linnaosa Valitsuse saalis (Tulika 33b). Uus ehitusseadustik on teema, mis puudutab paljusid korteriühistuid üle Tallinna. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Ehitusosa-konna juhataja Helvi Kork aitab uuest ehitus-seadustikust paremini aru saada.Juhime tähelepanu nüanssidele, millega korte-riühistud igapäevaselt kokku puutuvad või millega tuleb tegemist teha hoovi, välispiirde või fassaade ehitamisel, rekonstrueerimisel.Üritus on sünkroontõlkega vene keelde.

Kristiine jõulukontsertLAURA & JOEL REMMEL DUO

11. detsember kell 18Kaarli kirikus

Sissepääs tasuta!Uksed avatakse kell 17.30

Kristiine Linnaosa Valitsus

Kava: www.tallinn.ee/kristiine

20. november 20152

LINNAOSAVANEMA VEERG

Vadim BelobrovtsevKristiine linnaosa vanem

Väljaandja: Kristiine Linnaosa ValitsusAadress: Tulika 33b, 10615 TallinnToimetaja: Kristel TammE-post: kristiineleht@tallinnlv.eeTelefon: 645 7117Reklaam: veronika.kotilevits@tallinnlv.ee, tel. 645 7134Kristiine Leht veebis: www.tallinn.ee/kristiine/Kristiine-LehtJärgmine leht ilmub 18. detsember 2015

Maamaksuseaduse muudatustest tulenevalt ei pea maaomanik enam maamaksuvabastuse saamiseks aval-dust esitama. Maamaksust vabastatakse elamumaa omanik või hoonestusõiguse ja kasutusvalduse omanik linnas kuni 1500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rah-vastikuregistrisse kantud andmetele.

Maamaksuvabastus määratakse riigi registrite andmete alusel maamaksu-seaduses sätestatud tingimustel. Selleks kontrollitakse maamaksuseaduses sätestatud tingimustele vastavate isiku-te andmeid kinnistusraamatu ja rahvas-tikuregistri kannete alusel 1. jaanuari seisuga.

Juhime tähelepanu, et maamaksuva-bastus on võimalik määrata vaid ühe, elukohaks oleva maaüksuse osas vasta-

valt maamaksuseaduses sätestatud tingimustele.

Maamaksu ja maamaksuvabastuse suuruse kohta saab infot maamaksutea-tega, mis väljastatakse maksumaksjatele jooksva aasta 15. veebruariks posti teel või elektroonselt. Nendele isikutele, k elle maamaksu summa jääb alla 5 € aastas, maamaksu ei määrata ja maksu-teadet ei saadeta.

Oma maksukohustusi on isikutel või-malik kontrollida e-maksuameti kaudu.

Alates 1. veebruarist on võimalik maamaksuvabastuse andmeid vaadata riigiportaalist eesti.ee.

Informatsiooni maamaksuga seon-duvates küsimustes annab Tallinna linnavaraameti maa hinna osakond. Osakonna poole võib pöörduda mak-sustatavate maakasutuste, sh maatüki maksustamishinna, hinnatsoonide, maatüki pindala, sihtotstarbe ja maa-maksu subjektide isiku- ja kontaktand-

mete küsimustes, samuti maamaksuva-bastuste küsimustes (Vabaduse väljak 10, 10146 TALLINN Tel: 640 4454, vastu-võtt: E 14.00−18.00, N 09.00−12.00, e-post: linnavaraamet@tallinnlv.ee).

Maksuteate maamaksu tasumiseks väljastab maksu- ja tolliamet (Lõõtsa tn 8a, 15176 TALLINN, maamaksu infotele-fon: 880 0816, e-post: maa@emta.ee). Maksu- ja tolliameti poole võib pöördu-da maksuvõlgnevuste, võlgnevuste aja-tamise, intresside jt küsimustega. Oma maksukohustusi on isikutel võimalik kontrollida e-maksuameti kaudu. Maamaksu infotelefon: 880 0816, e-post: maa@emta.ee

Elukoha aadressi rahvastikuregistris on võimalik vaadata riigiportaalis eesti.ee ja samas saab esitada ka avaldu-se uue elukohaaadressi registreerimi-seks. Küsimuste tekkimisel võite pöör-duda linnaosavalitsuse registripidaja poole (telefon 645 7127).

Kristiine Leht

Koduomaniku maamaksuvabastusest

Kristiine korteriühistute ümarlaua kokkuvõteHeakorra tagamisest linnaosa kõnniteedel tegi meeldejääva ette-kande Tallinna munitsi-paalameti peainspek-tor Merike Lahe.

Tallinna linna hea-korra eeskirja § 5 lg 1 p 3 järgi on kinnistu val-dajal kohustus teosta-da heakorratöid kinnis-tuga või ehitisega

külgneval puhastusalal. Puhastusala on kinnistu või ehitisega külgnev kõnnitee, mis asub kinnistu või ehitise ja sõidutee vahel. Seda ka juhul, kui kinnistu ja kõnnitee vahele jääb tee koosseisus olev kraav, haljasala ning eraldus –või haljasriba.

Kinnistuga külgneval puhastusalal on vaja heakorra töid teostada selleks, et luua puhas keskkond, esteetiline lin-naruum ja ohutu liiklemine jalakäijatele. Käesoleval perioodil on oluline puhas-tusalalt-kõnniteelt puulehtede korista-mine, kuna ilmastikutingimustega (vihm, lörts, lumi) võivad puude lehed muutud libedaks ja olla otseseks ohuks jalakäijatele.

Koristatud puude lehed tuleb kokku koguda ja kompostida enda kinnistul, tellida vabalt valitud jäätmeveoga tege-levalt ettevõttelt lehekottide äravedu või viia need ise lähemasse jäätmejaa-ma. Kristiines võtab lehekotte vastu Rahumäe Jäätmejaam, Rahumäe tee 5a. Iga päev võetakse elanikelt tasuta vastu kuni kuus 100-liitrist lehekotti. Keelatud

on lehekotte paigutada linnamaale. Merike Lahe rõhutas, et heakord on

kõigi elanike ühishuvi, et tagada ohutu ja meeldiv linnaruum meile kõigile.

Liitumist uue pingesüsteemiga Tallinnas ja sellega seonduvat elektripai-galdiste renoveerimise toetust tutvustas Kristiine Linnaosa Valitsuse spetsialist Tiit Tammvee.

Tallinnas on osaliselt veel kasutusel 3x220V pingesüsteem ehk nn vana pingesüsteem. See puudutab eelkõige maju, kus madalpingevõrk on välja ehi-tatud 1930. – 1960. aastatel. Kristiines on vana pingesüsteem kasutusel veel paljudes piirkondades.

Kuna hoonete vananenud elektrisüs-teemi säilitamine suurendab elektrilöö-gi- ja tuleohu võimalusi ning vanade amortiseerunud ülekandeliinide ole-masolu tõttu esineb üha sagedamini tarbijale elektrikatkestusi, soovitab Elektrilevi kõikidel vana võrgu klientidel tungivalt uue võrguga liituda.

OÜ Elektrilevi on suures osas paral-leelselt vanaga ehitanud välja uue elekt-rivõrgu pingel 3x230/400. See võimal-dab elektritarbijatel juba praegu ühendada oma elamu elektripaigaldis uuele pingesüsteemile.

Täiendav info Elektrilevi OÜ kodule-helt www.elektrilevi.ee. Teie küsimuste-le vastavad klienditeenindajad E-R kell 8.00 –18.00 telefonil 777 1545, info@elektrilevi.ee.

Sihtasutuse KredEx kaudu on ette nähtud osaline riiklik toetus vanal

pingesüsteemil olevate elamute elektri-paigaldiste renoveerimiseks üleminekul uuele pingesüsteemile. Taotlejaks on Tallinna linna korteriühistud ja –ühisu-sed ning väikeelamute omanikud, kelle elamuid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil, mis asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas.

Toetuse määr on kuni 30% toetata-vate tegevustega seotud abikõlbulikest kuludest. Maksimaalne võimalik toetus-summa taotleja kohta on:

- korterelamu puhul kuni 200 eurot korteri kohta;

- väikeelamu puhul kuni 800 eurot.Täpsem info elektripaigaldiste reno-

veerimise toetuse kohta Sihtasutuse KredEx veebilehel www.kredex.ee

Raivo TammusKristiine linnaosa vanema asetäitja

UUS AASTA JUBA LÄHENEBVaatamata ebatavaliselt soojale ilmale läheneb kalendri-sügis lõpule ning detsember juba nö paistab. See aga tähendab, et algab traditsiooniline uusaastaettevalmistus ja sisuliselt ka ettevalmistused järgmiseks aastaks.

Talve hakul võttis Tallinna linnavalitsus linnaosavalit-suste palvel vastu otsuse eraldada neile vahendeid kuus-kede ostuks ja istutamiseks, et neid saaks järgnevatel aas-tatel kasutada kui elavaid jõulukuuski. Kristiine linnaosa valitsus hankis koheselt kaks sellist kuuske kõrgusega umbes 4 meetrit. Ühe nendest istutame Löwenruh’ pargi äärealale ja teise Sõstra 3 ja 4 ning Välja 4 siseõue. Muidu-gi mõista saavad uued kuused jõulukaunistused külge ning kasvavad ja rõõmustavad meie linnaosa elanikke veel palju aastaid.

Aasta lõpul võtab Tallinna linnavolikogu, nagu tavaks on saanud, vastu linnavalitsuse koostatud järgmise aasta eelarve. Vastavalt olemasolevale eelarveprojektile on Kristiine linnaosas kavas 2016. aastal mitme tänava remont: uue teekatte saab osa Tulika (Paldiski maanteest Endla tänavani) ja Tondi tänavast (Kotka tänavast Linnu teeni). Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saavad ka Kasvu tänav ning Mooni tänava Paldiski maantee ja Endla tänava vaheline lõik täielikult korda tehtud, nagu on juba juhtu-nud Kannikese, Kullerkupu ja Kibuvitsa tänavatega. Samu-ti on kavas remontida Energia 1 maja ees olev kõnnitee.

Lisaks sellele plaanitakse Sõpruse 5 asuva sotsiaalmaja korrastamiseks eraldada 125 tuhat eurot. Uuel aastal koos-tatakse ka erivajadustega laste õppeasutuse, Tondi põhi-kooli kapitaalremondi projekt. Remont ise on kavas teos-tada aasta võrra hiljem. Selles koolimajas mitmeid kordi käinuna võin kinnitada, et remonti edasi lükata ei ole liht-salt võimalik, ning on väga tore, et linnavõim on sellest samuti aru saanud ja eelarves vastavad vahendid leidnud.

Nüüd mõni sõna meie ajalehest, täpsemalt selle laiali-kandest. Hiljaaegu kohtusime selle fi rma esindajatega, kelle postiljonid kannavad ajalehte Kristiine leht meie linnaosa kõikidesse postkastidesse. Muuhulgas tõstatasi-me küsimuse nende postiljonide töö kvaliteedi osas. Seo-ses sellega on mul teile, kallid lugejad, tungiv palve: kui te mõnel kuul (peale juuli, kui meie leht seoses suvevaheaja-ga ei ilmunud) pole saanud Kristiine lehte, siis tingimata teatage meile sellest telefonil 6457100 või elektronpos-tiaadressil kristiineleht@tallinnlv.ee. See aitab meil edas-pidi ajalehe laialikannet parandada.

Lõpetuseks palun ma kõiki meie linnaosa elanikke naabrite juurde kesklinna Raekoja platsile külla. Traditsioo-ni kohaselt on suur jõulukuusk seal juba paigas ning ava-tud on ka muinasjutuline jõuluturg. Muidugi, jõuludeni on veel kuu aega, kuid Tallinn on juba täiesti valmis pühade-le vastu minema. Ühinege meiega!

Lõpuks ometi lammutatakse ohtlik hoone, mis on mitu korda põlema läinud ja ohustanud naabreid. Paldiski mnt 39/ Madara 5.

Koristatud puude lehed tuleb kokku koguda ja kompostida enda kinnistul või viia need ise lähemasse jäätmejaama. Kristiine linnaosa ühine lehevedu toimub kevadel.

20. november 2015 3

TTÜ Siidisaba üliõpilaskodu on koduks 170 välistudengile.

Siidisaba üliõpilaskodu majutab ka välistudengeid

Tallinna Tehniküli-kool (TTÜ) avas sel sügisel remonditud Siidisaba üliõpilas-k o d u , m i s o n koduks ka ligi 170-le TTÜ välistudengi-le.

Siidisaba 7 asu-vas ühise lamus elab välistudengeid ühtekokku 36 rii-

gist. Kõige rohkem on India, Nigee-ria ja Türgi noori, kokku on välismaa-lasi Siidisaba ühiselamus alla kolmandiku kõikidest sealsetest ela-nikest. Kindlasti on Siidisaba ümb-ruskond muutunud märksa rahvus-vahelisemaks ja on olnud kosta ka arvamusi nagu tegutseks selles majas salajane pagulaskeskus. Sellis-teks kahtlusteks ei ole kindlasti alust – ühtki varjupaiga taotlejat Siidisaba 7 asuvas hoones ei peatu, on ainult välisriikidest pärit üliõpilased.

Kõik need välistudengid viibivad Eestis seaduslikult, nad on TTÜsse õppima pääsemiseks läbinud tiheda konkursisõela ning lisaks akadeemi-lise võimekuse testimisele on nende tausta elamisloa taotlemisel kontrol-linud nii välisministeerium kui ka politsei- ja piirivalveamet. Paljud välisüliõpilased sarnaselt Eestist pä-rit tudengitele töötavad õpingute kõrvalt, et igapäevaste kuludega toi-me tulla. Töölkäimine on samuti iga-ti seaduslik, sest õppimiseks väljaan-tud elamisloa alusel on lubatud ka töötada, kui edasijõudmine õpingu-tes ei kannata.

TTÜ on aastaid olnud suurima välistudengite kogukonnaga ülikool Eestis. Ka sel aastal tuli siia õppima 509 inimest piiri tagant, kasvatades nii Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli välistudengite arvu ligikaudu 1400-ni. TTÜ on välistudengite suure osa-kaalu üle alati olnud uhke, sest tarkuse Eestisse toomine rikastab teadust ja õppetööd. Üle poole TTÜ välistudengitest plaanib hiljutise uuringu kohaselt otsida pärast lõpe-tamist Eestis erialast tööd, leevenda-des nii tööjõupuudust õige mitmes valdkonnas. Meie oma tudengitel tekivad tänu välisüliõpilastele kon-taktid üle maailma ning nad saavad kogemusi rahvusvahelises keskkon-nas tegutsemiseks. Välistudengid muutuvad tulevikus omamoodi Ees-ti saadikuteks, luues rahvusvahelisi ärikontakte, tuues siia investeerin-guid või aidates kaasa ekspordile. Aga kindlasti ei saa neist Eesti propageerijaid, kui nad lahkuvad siit mõru maitse suus.

TTÜ rahvusvaheliste suhete osa-konna töötajad on saanud tumeda-nahalistelt välistudengitelt tagasisi-d e t , e t n e i d o n S i i d i s a b a üliõpilaskodu ümbruses solvatud ja ähvardatud. Seda on väga kurb kuulda. Kutsun kõiki üles suhtuma välistudengitesse sõbralikult nagu me soovime, et ka meisse endisse või meie välismaal õppivatesse las-tesse suhtutaks. Paljud Siidisaba üli-õpilaskodu elanikud on alles esime-si kuid Eestis, aitame neil kõik koos siinse kogukonnaga lõimuda!

Mariann LugusTTÜ rahvusva­heliste suhete osakonna juhataja

Tallinna haridusamet tunnustas 9. novembril Tallinna Õpetajate ma-jas tänuüritusel „Tervis muusikast“ pealinna haridusasutuste tublimaid tervisedendajaid.

Tiitli “Tubli tervisedendaja 2015” pälvis 40 haridustöötajat. Kandidaa-

te said esitada haridusasutuse juht-konna, tervisenõukogu ja linnaosa-v a l i t s u s t e t e r v i s e d e n d u s e spetsialistid. Otsuse tunnustuse omistamiseks tegi haridusameti juurde moodustatud komisjon. Tal-linna Haridusameti tänukirja tiitliga „Tubli tervisedendaja 2015” andis üle Tallinna abilinnapea Merike Martinson

Kristiine linnaosas pälvisid tunnustuse järgmised tublid tervisedendajad:

Tiina Rum, TEK koordinaatorKristel Tamm, TEL koordinaatorMalle Kabrits, Tallinna Kannike-

se lasteaedKertu Mellikov, Tallinna Lepat-

riinu lasteaed

Kristiine Leht

Tallinn tunnustas tublisid tervisedendajaid

Paremalt: Tallinna Haridusameti tervisedenduse vanemspetsialist Eve Levand, Tallinna abilinnapea Merike Martinson, Tiina Rum, Kristel Tamm, Malle Kabrits ja Kristiine Linnaosa Valitsuse tervisedenduse peaspetsialist Tiit Tammvee.

Alustas uus piirkonnavanem26.10.2015 alustas Lääne-Harju polit-seijaoskonna Lää-ne-Tallinna kons-taabl i jaoskonna piirkonnavanema-na tööd komissar Enely Estaal. Enely hakkab vastutama nelja Tallinna lin-naosa turvalisuse- ning kogukonnaga koostöö eest. Need on Mustamäe, Kris-tiine, Haabersti ja

Nõmme. Neist igal on oma problee-mid. Näiteks Kristiines on prob-leemkohaks Madara ja Tulbi tänava ristmiku piirkond, kus toimuvad öörahu-, liiklusrikkumised ja liigu-vad probleemsed isikud. Suuresti on tegemist klubi „Factory“- või Tulbi tänaval asuva ööpäevaringse „Mimino“ baari klientidega. Samuti on magalarajoonides probleeme autodesse sissemurdmistega. Enely ülesandeks on nende ja paljude teiste probleemide lahendamisel piirkonnapolitseinike töö koordi-neerimine. Käesoleva aja kogukon-nakeskse politseitöö vaates on olu-line roll tõhusal ja järjepideval ennetustegevusel ning koostööl partnerite- ja kogukonnaga, millele Enely juhitavas konstaablijaoskon-nas juba tublisti panustatakse. Tur-valise elukeskkonna loomisel on oluline roll ka igal kogukonna liik-mel, kes saavad näiteks ise tõhusalt tagada enda vara kaitset ning polit-sei saab toetada ennetavate meet-metega, et tõsta kogukonna tead-likkust selles vallas.

Enely omab töökogemusi piir-konnapolitseinikuna, noorsoopolit-

sei teenistuse vanemana ning väär-t e o m e n e t l e j a n a . E n e l y o n initsiatiivikas, korrektne ja julge

ametnik, kes oskab pakkuda lahen-dusi. Enelylt ootame head koostööd ja innovaatilisi mõtteid.

Signe SulbiLääne­Harju politseijaoskondennetus­ ja menetlustalitustalituse juht

Tööd alustas Lääne-Tallinna konstaablijaoskonna piirkonnavanemana komissar Enely Estaal.Enely Estaal´i kontaktandmed: Rahumäe tee 6/1 Tallinn, telefon 6125675, e-mail enely.estaal@politsei.ee, vastuvõtt Rahumäe tee 6/1 Tallinn Lääne-Harju politseijaoskonnas esmaspäeviti kell 11.00 – 13.00.

Kristiine linnaosa piirkonnapolitseiniku kontaktid: Liina Toming, telefon 6125963, e-mail liina.toming@politsei.ee, vastuvõtt Rahumäe tee 6/1 Tallinn Lääne-Harju politseijaoskonnas kolmapäeviti kell 10.00 - 12.00 ja neljapäeviti kell 16.00 – 17.00

Oled oodatud Kadri - Mardi tantsutrallile

K 25. novembril kell 14(Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59)

Tantsuks teevad muusikat Boris Lehtlaan ja Aare Jaama

Parimale Kadri-Mardi kostüümis tantsupaarileauhind!

20. november 20154

KRISTIINE SOTSIAALMAJAKristiine Sotsiaalmaja päevakeskuse ürituseddetsember 2015T 1. detsember kell 13.30 - Terviseloeng: Dr. Mele Viil räägib luude, lihaste ja kõõluste toitmisest ning immuunsusüsteemi tugevdamisest Sveitsi loodustoodete “Nahrin“ näitel (võimalik osta kohapeal)

N 3. detsember kell 13.00 - Meil on külas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas

K 9. detsember kell 15.00 - Vaegkuuljate infotund – juhenda-ja Uno Taimla

N 10. detsember kell 14.00-16.00 - Väärikate tantsulõuna. Tantsuks teeb muusikat Peeter Randma (Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59)

N 10. detsember kell 13.30 - Vabadusvõitlejate koosolek – juhendaja Gunnar Vompas

R 11. detsember kell 18.00 – KRISTIINE LINNAOSA JÕULU-KONTSERT KAARLI KIRIKUS Laura & Joel Remmel Duo

E 14. detsember kell 13.00 – Vestlusringis on Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev

T 15. ja N 17. detsember kell 11.30-19.00 - Jõulureis Olustve-re mõisa: saanisõit, lossi külastus, viinavabriku külastus, leivaka-ku meisterdamine leivakojas, jõululõuna (välja müüdud!)

E 21. detsember kell 12.30 – Laulame koos jõululaule – juhen-daja Inda Kõiva• Päevakeskuse saalis ja fuajees on avatud Milvi Koidu maalide näitus• Ootame alates jaanuarist uusi huvilisi siidimaali ringi kolma-päeviti kell 9.00, juhendajad Helve Vainu ja Reet Lumiste

Lähem info ja registreerimine päevakeskuses Sõpruse pst 5 I korrus või tel 6512 702

Kristiine Sotsiaalmaja päevakeskuses tegutsevad ringid ja klubid 2015/2016I võimlemine (T kell 12.00, R kell 11.00) – juhendajad Piia Ööbik ja Ebe LabiII võimlemine (E ja R kell 9.00) – juhendaja Anne KaukisIII võimlemine (E ja N kell 11.00) – juhendaja Truute MurusteIV võimlemine (T kell 11.00, N kell 10.00) – juhendajad Piia Ööbik ja Ebe LabiV võimlemine (T kell 9.00, R kell 10.00) – juhendajad Piia Ööbik ja Ebe LabiVI võimlemine (T kell 10.00, N kell 9.00) – juhendajad Piia Ööbik ja Ebe LabiJooga (E kell 10.00 ja K kell 15.00) – juhendaja Riina EhasooRahvatants (E kell 15.00) – juhendaja Tiiu RusiSeenioritants (R kell 12.00) – juhendaja Ann AlasLinetants (K kell 12.00) - juhendaja Helve VainuPeotants (R kell 14.00) – juhendaja Maire ToomLauluklubi (kuu I ja III E kell 12.30) – Inda KõivaInglise keel (K kell 9.30) – juhendaja Ille KappEesti keel (K kell 11.30) – juhendaja Ljudmilla TurilovaSiidimaal (K kell 9.00) - juhendajad Helve Vainu ja Reet LumisteKunstiring ( T kell 12.00) – juhendaja Aase TaarKäsitöö (N kell 10.30) – juhendaja Aili PihelNahkehistöö (E kell 9.30) – juhendaja Vaike LeetTuunime riidekapi sisu (kuu I ja III K kell 12.00) - juhendaja Mai-Helle ÕunapPortselanimaal (N kell 11.00) – juhendaja Ilmi MansuVäärikate Meeste Klubi (kuu II ja IV N kell 14.30) – juhendaja Tõnis PajoBowlinguklubi (T kell 14.00) – juhendaja Kalle RohtlaKokkame koos (kuu III K kell 14.00) – juhendaja Sirli SumeriKirjandusring (kuu II K kell 12.00) – Milvi SeppKlubi „Ristik“ ristsõnahuvilistele (kuu viimane E kell 12.00)– juhendaja Maimu UmmelasVestlusring „Mis uudist“ (kuu II T kell 13.00) – juhendaja Olga KenkArvuti konsultatsioon (E, T, N, R kell 10.00) – juhendaja Kaijo RuutsaluTantsime end terveks (1 x kuus kokkuleppel) – juhendaja Ann AlasPiiblitund (1x kuus kokkuleppel) – pastor Helari PuuEakate skautide infotund (kuu viimane N kell 13.00) – Ingrid JunisovVaegkuuljate infotund (kuu II K kell 15.00) – Uno TaimlaVabadusvõitlejate koosolek (kuu II N kell 13.30) – Gunnar Vompas

Väärikate Meeste Klubi tegemistestNüüd, kui rändlinnud on otsustanud lõunasse minna, tulevad inime-sed suvekodudest linna. Nii algaski selle aasta septembrikuu teisel nel-j a p ä e v a l Vä ä r i k a t e Meeste Klubil neljas hooaeg.

Meestele tuli ennast tutvustama uus Kristiine linnaosa vanem Vadim

Belobrovtsev. Uurisime, kellega on tegu, mida ta oskab ja millised on väljavaated koostööks klubiga. Omavahelise sõbrali-ku vestluse käigus saime temast ja tema tegemistest hea ülevaate ja selguse, et mõtted koostööks on positiivsed. Kosk-kusaamine andis hea tõuke plaanide tegemiseks, mida sel hooajal ette võtta ja kuhu minna.

Väärikate Meeste Klubi käib koos kaks korda kuus neljapäeviti Kristiine päeva-

keskuse ruumides. Liikmeid on klubis 20, mis on optimaalne ruumide suurust ar-vestades. Muidugi leiame tegevust ka väljaspool päevakeskuse ruume.

Oktoobris külastasime Sillaotsa talu-muuseumi Raplamaal. Meie ealistele, kes oleme ise pidanud lapse- ja noorusepõl-ves osalema maatöödel ja näinud selle käigus erinevaid põllutööriistu, oli see külastus väga hea meenutus. Samuti oli selliseid masinad mida suurem osa meist polnud varem näinud. Nendeks osutusi miniatuursed viljapeksumasinad ja nen-de ajamid. Muuseumiga tutvumiseks kulus mitu meeldivat tundi. Tagasiteel keerasime sisse Varbola linnusesse, kuhu meist enamus enna polnud varem sattu-nud.

Et tegevust veelgi aktiveerida käime igal teisipäeval bowlingut mängimas, millest võtavas osa ka klinnaosa väärikad prouad. Talvisel ajal, kui kõik on linnas on meid kokku mängimas 12-13 inimest kes

kuuluvad linnaosa võistkonna põhituu-mikusse linnaosadevahelistes jõukatsu-mistes. Osaletud on eakate bowlingutur-niiridel nii Tartus kui ka Tallinnas. Mõlemal võistlusel on saavutatud vääri-kas viies koht.

Oktoobrikuusse mahtus veel ka klubisi-sene malesimultan, kus simultaniandjaks oli klubi liige Helmut Bushmann. Esime-seks korraks oli osavõtjaid ainult neli, kuid pealtvaatajaid jätkus. Loodame, et järgmiseks korraks on meestel julgust rohkem ja mängijate rida pikem.

Veel oleme hakanud osade meestega harjutama petanque mängu. Tundub, et selle mängu pisik jäi paljudele külge. Kahju, et seoses ilmastikuoludega pea-me ütlema: „hüvasti, petanque, kevade-ni!“.

Nii me siis elame. Huvitavaid tegemisi jätkub kindlasti terveks hooajaks.

Täname omalt poolt linnaosa, kes meie tegemistele õla alla on pannud!

Tõnis PajoVäärikate Meeste Klubi juhatuse liige

20. oktoobril toimus Kristiine Päevakeskuse võimlejatel ühine spor-dipäev. Spordisõpru on meil palju ja oli hea, et meie hea partner, Tal-linna Puuetega Inimes-te Koda, selleks üritu-seks oma saali lubas kasutada. Spordipäeva avasõnad tegi Kristiine linnaosa vanem Vadim

Belobrov tsev. Seejärel alustati koheselt tund aega kestva ühistreeninguga, mille viis läbi MyFitnessi treener Mirko Miilits. Võeti läbi erineva koormusega harjutusi, treener pööras tähelepanu just sellele, millised on harjutust tehes õiged hoia-kud ja milline on õige hingamine. Noor meestreener oli innustajaks harjutustele, mis nõudsid sellist painduvust ja vastu-pidavust, millega noortelgi raske hakka-ma saada. Memmed pidasid vapralt vas-tu. Peale treeningut sai natuke puhata ja nautida särtsakat mustlastantsu triot „Jagory“ ning meie oma rahvatantsurüh-ma „Kristiina“ tantse. Esinejad andsid pealtvaatajate väsinud jalgadesse uut

jõudu. Nii võeti ette lõbusad tähelepanu ja koordinatsiooni arendavad mängud ja tegevused, mida juhtisid päevakeskuse omad võimlemisjuhendajad Truute Muruste, Piia Ööbik ja Ebe Labi. Päeva lõpetuseks toimus auhinna mäng, kus

igaüks sai endale kübaraga auhinna visata.

Suur kiitus kõigile osalejale! Loodame, et võimlejate sügispidu saab meie iga-aastaseks ürituseks.

Kristiine Päevakeskuse spordipäev

Sirli SumeriKristiine Sotsiaal­maja päevatege­vuse üksuse juht

Juba saigi esimene õp-peveerand koolilaste jaoks läbi ja iga tubli õpilane oli auga välja teeninud nädalase puhkuse, et reipana ning heatujulisena koo-liaastat jätkata. Õnneks pakkusid kaunid sügisil-mad võimalust palju aega väljas veeta ning päikesest rõõmu tunda.

Selleks, et aidata lastel oma aega pare-

mini sisustada, korraldas Laste päevakes-kus erinevaid üritusi keskusest väljas-pool, millest võtsid õpilased rõõmuga osa. Kõik spordihuvilised lapsed said ennast välja elada Skypargis hüpates ja ronides, kokanduse austajad panid oma näpuosavuse proovile martsipanist loo-mi meisterdades. Seejuures said maias-mokad hiljem oma meistriteost ka maits-ta. Kõigi le looduse ja loomade huvilistele tegi rõõmu Nõmme Loodus-maja külastus, kus erilist elevust tekitasid elavnurgas tegutsevad loomad, keda maja lahke töötaja ka silitada lubas.

Mõnelegi lapsele pakkusime esimest restorani külastuse kogemust, kus õppi-sime erinevaid käitumis- ja etiketinõu-deid. Teatrihuvilistega käisime Kultuuri-k a t l a s v a a t a m a s n u k u e t e n d u s t „Sokisööjad“, mille näitlejateks olid päe-vakeskuse laste eakaaslased. Tegevuste-rohke nädala lõpetasime meeleolukal jalutuskäigul koos koeraga Merimetsa metsas ja Stroomi rannas.

Soovime kõikidele lastele ja lapsevane-matele teguderohket ning edukat õppe-aasta jätku!

Sügisvaheaeg laste päevakeskuses

Evely MüllerKristiine Sotsiaal­maja sotsiaal­pedagoog

Kaunid sügisilmad pakkusid võimalust veeta koolivaheaeg õues.

20. november 2015 5

Andrei NovikovRiigikogu liige, Keskerakond

Iga organisatsiooni või riigi seisukohast on üks olulisemaid õigusakte iga-aastane eelarve. Kuna valimiste eel jaga-takse julgelt lubadusi, millest igaühel on oma hind, siis just eelarvest näebki kuivõrd üks või teine lubadus on reaal-selt ka ellu rakendatav. Hetkel on riigikogusse

jõudnud järgmise aasta eelarve, paraku on see aga miinusmärgiga, ehk kulud ületavad taas tulusid.

Kohaliku omavalitsuse ja selle elanike seisukohast on muude küsimuste seas kindlasti ühed olulisemad valdkonnad eakate toimetulek, pedagoogide palgad ning olulised infrastruktuuri objektid. Vaatame, mis seisus on antud küsimused seekordses riigieelarves.

PensionidPensionide puhul on teada, et iga-

aastane minimaalne tõus on kirjutatud otse seadusesse ning seetõttu ei ole pen-sione sellest vähemal määral võimalik ka indekseerida. Järgmisel aastal tõuseb keskmine pension ligikaudu 21 eurot. Keskerakonna fraktsioon on teinud ette-panekuid pensionide erakorraliseks suu-rendamiseks. Arvestades kuivõrd palju on kasvanud elukallidus, oleks taoline samm vägagi vajalik.

Õpetajate palkValitsuserakonnad on enda töövõidu-

na reklaaminud koalitsioonilepet, mille kohaselt peaksid õpetajad saama kolme aasta pärast palka, mis ületab 20 protsen-di võrra Eesti keskmist palka. Iga-aasta-selt peaks see tähendama 14-protsendi-list palgatõusu. Eesmärk on õige, aga eelarve eelnõu sellele ühest katet ei näe. Ei ole arusaadav, kuidas saab palk kasva-da, kui eelarves on hoopis 2,9-protsendi-line kahanemine hariduskulude real. Taaskord ähvardab sisemiste ressursside arvelt majandamine, mis mõnele õpeta-jale võib tähendada palgakasvu, teisele aga töökoha kaotust. Nii ei jäägi valitsu-sel muud kui valida halva ja veel halvema vahel – kas lahti lasta olemasolevaid pe-dagooge, sulgeda koole, vähendada investeeringuid koolihoonetesse või trikitada erakoolide rahastamisega. Reaalset olukorda selline skeemitamine aga ei paranda.

Kohalikud teedSelle aasta suvel sai teoks suure paha-

meele ja peaministri umbusaldamise kaasa toonud valitsuse plaan tõsta kütu-seaktsiisi. Me teame, et kui kütuseaktsiis kasvab, peaks ka senisest enam raha mi-nema teede korrashoidu, hooldusesse ja remonti – paraku seda tehtud pole. Riigi-eelarves ettenähtud teede rahastamise rida 2016. aastal ei ole jõudnud isegi 2008. aasta kriisieelsele tasemele. Reaal-

suses läheb aktsiiside tõusust saadav raha teeaukude lappimise asemel hoopis eelarveaukude lappimisse. See on Eesti riigi uus reaalsus. Kuna valitsusparteid ei ole olnud võimelised Eesti maksusüstee-mi tõsiselt reformima, olemegi jõudnud olukorda, kus tõstetakse lihtsalt raha ühest taskust teise.

Hetkel käivad valitsuses arutelud tee-de arengukava ümbervaatamiseks, sest on tekkinud olukord, kus juba varem kok-kulepitule raha lihtsalt ei jätku. Isegi vastutav minister ei põigelnud kõrvale ja tunnistas, et raha on vähe. Tallinnal on õnnestunud saada eelarvesse enda jaoks prioriteetseid objekte nagu näiteks Haa-bersti ristmik ning Reidi tee (Russalka ristmiku ümberehitus). Nende töödega alustatakse järgmisel aastal. Pean aga siinkohal mainima, et nende objektide jaoks tuleb raha ennekõike Euroopa Liidu fondidest, millele Tallinna elanik lisab omalt poolt olulise panuse.

KokkuvõtlikultÜldpildis on tuleva aasta eelarvel

puudu suurem mõõde ning järjekordselt on tegemist vaheaasta eelarvega, mille-ga loodetakse lihtsalt järgmisesse punkti välja vedada. Lubaduste ja loosungite varjus näeme aga taas tühjust. Muidugi on eelarves ka oma häid külgi, kuid mingit läbimurret täna kahjuks kusagilt ei paista.

Sihitu riigieelarve omavalitsusi ei aita

Piibar annab sünnipäeva puhul kontsertetenduseKullo rahvamuusikaan-sambel Piibar annab l a u p ä e v a l , 2 8 . no vemb ril oma 44. sünnipäeva puhul Tal-linna huvikeskuses Kullo (Mustamäe tee 59) kontsertetendus.Kontserdi esimeses

pooles näeb Piibari folkloorietendust „Igal-

ühel oma pill“, milles taaselustatakse saja aasta taguseid olustikukilde noorte muusikaharrastustest, lauludest ja mängudest. Kuulda saab torupilli, sarv-pilli, parmupilli, piibarit, lõõtspilli, jaura-mit, pingipilli ja kannelt. Õhtu teises pooles mängib rahvalikku muusikat nii kuulamiseks kui ka jalakeerutuseks or-kester Piibar ja sõbrad. Kell 18 algav kontsertetendus on kõigile huvilistele tasuta.Tallinna Huvikeskuses Kullo on juba 44

aastat tegutsenud ansambel Piibar (karjapasuna Lõuna- Eestis kasutusel olnud nimetus), kes on tutvustanud noortele eesti vanu rahvapille, regilaulu, laulumängude, jõu ja osavusmänge. Oma pikaajalise tegevuse jooksul on jõutud esineda nii Eestis kui ka piiri

taga, mitmel korral on võetud osa folk-loorifestivalist „Baltika“. Ansambli tege-vusest tehti 1984. aastal ka telefilm „Piibarid“.

Toivo LuhatsKullo ansambli Piibar juht

Rahvamuusikaansambel Piibar harjutab folkloorietenduseks.

Sel aastal algab detsember Eesti Vabaõhumuuseumis vanausu-liste ikoonidele pühendatud päevaga. 6. detsembril kell 12 tutvustavad oma ala asjatundjad pühapiltide maalimise põhi-tõdesid. Räägitakse, mille poolest erineb vanausuliste ikoon õigeusu ikoonidest, juttu tuleb ka erinevate ikoonimaalijate koolkondadest. Pavel Varunin näitab, kuidas valmib puitlõikeli-ne ikoon. Üritus on eelregistreerimisega aadressil einike@evm.ee.

18.-20. detsembril ootame taas Jõulukülla, mille teemaks on seekord „Jõulud kodus, jõulud võõrsil“. Kõigi meie elus tuleb varem või hiljem ette aegu, kui me ei saa olla pühade ajal kodus ja pere keskel. Olgu põhjuseks ärireis, kauge koolitee või peale-sunnitud eemalolek, pühad ei hooli kiirest ajast ega rändudest. Ometi saabuvad jõulud oma vaikse pehme paitusega igal aastal, küsimata, kas viibid kodus või võõrsil. Pühad tulevad, kui lased neil tulla! Eesti Vabaõhumuuseumi jõuluküla viib külastajad ajas tagasi möödunud sajandi hetkedesse ja vaatleb, kuidas inime-sed on jõulupühi tähistanud erinevates oludes.

26. detsembrist 13. jaanuarini jätkuvad pühadetoimetused vabaõhumuuseumi erinevates taludes. Nuudipäev 13. jaanuaril lõpetas toomapäevaga alanud jõuluaja. Seni jätkas pererahvas pühade pidamist: käidi üksteisel külas, mängiti, söödi jõulu- ja nääriroogasid, peeti sugulasi meeles. Astu sisse Härjapea ja Sepa tallu, Kuie kooli, peipsivene majja, setu tallu ning Lau kü-lapoodi, et pikkadest pühadest viimast võtta.

Lisaks eesti jõuludele saab Eesti Vabaõhumuuseumis sel aas-tal pidada ka setu talsipühi ja vene jõule. Peipsivene majas ja setu talus valmistatakse 9. jaanuaril pühaderoogasid, mängitak-se jõulumänge, käiakse “kristoslaavitamas” ja ennustatakse tulevikku. Pööripäevakombestikku tutvustab slaavi folkloorian-sambel Bõliina.

Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrts ootab igapäevaselt õh-tusöögile: esmaspäeviti-teisipäeviti kella 18ni, kolmapäevast pühapäevani kella 20ni õhtul.

Kingiabi pühadeajal saab 1930ndate aastate stiilis kaubava-likuga Lau külapoest (iga päev 10.00-17.00), muuseumipoest peaväravas (iga päev kell 10.00-20.00), aga ka vabaõhumuuseu-mi e-poest. Pakume kaupa, mida mujalt ei leia – olgu need 1930. aastate pakendites šokolaadid ja maitseained või koopiaese-med muuseumi kogudest. Lisaks laias valikus eesti naiste näpu-tööd, käsitööseepe, kosmeetikat, ehteid, keraamikat, väärtus-likke raamatuid ja palju muud. Kingitused sõbrale, tuttavale, pereliikmele ja iseendale!

Pühadeaeg Eesti Vabaõhumuuseumis

Lepatriinu tänabOktoobri lõpus helistas Tallinna Lepatriinu Lasteaeda mees, kes pakkus lastele õunu. Meie lasteaed võtab alati heal meelel abi vastu – nii saigi kokkulepe tehtud, et mõne päeva jooksul tuuakse õunad kohale. Oktoobrikuu eelviimasel tööpäeval sõitiski auto lasteaia ette ning autost tuli välja rõõmus vanahärra, avas pagasi ning andis meile üle mitu kasti õunu. Heategijaks osutus Kristiine linnaosa elanik Uno Semper.

Tallinna Lepatriinu Lasteaia pere tänab ja soovib Uno Semper´ile ikka head tervist ja lahket meelt!

Tiiu ParbusTallinna Lepatriinu Lasteaia direktor

Lepatriinu Lasteaia pere tänab Uno Semperit.

EVA REINASTEKinnisvara müügipartner/Sales Associate

RE/MAX ExpertJ. Vilmsi 2710126 Tallinn

+372 5656 1478eva.reinaste@remax.ee

www.remax.ee

RE MAX/ -

silmapaistvad maaklerid,

silmapaistvad tulemused!

20. november 20156

Üürin omanikult korteri. Tel 508 9052Kivikorstnate ehitamine (11 aastat töökogemust) 51 88889Ostan vanu rinnamärke, vanaraha, postkaarte, trükiseid ja muid kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja 5011628 Tim Fassaadide soojustamine, krohvimine, värvimine. Piirdeaedade ehitus ja üldehitustööd. www.fassaadimeister.ee Tel 5196 9314Halupuud. Lahtiselt, konteineris, võrkkotis. Brikett. Kõdusõnnik 40L. Kviitung. Tammaru Farm www.tg.ee 6541100, 5238852Väike KÜ Rahumäe teel pakub tööd kojamehele 2 korral nädalas. Tasu EUR 165.-/ kuus. KONTAKT: MERLE ÕUNAPUU 53 494991Markofka Toidutuba otsib oma naiskonda töökat kokka, kel ei puuduks loomingulisus ja tahe areneda. Soovitav oleks tööstaaž kokana vähemalt 5a ja eesti keele oskus suhtlustasandil. Omalt poolt pakume konkurentsivõimelist palka, häid töötingimusi ja suurepärast tööaega E-R 8.00-16.00. Info tel 56667778 või inga @markofka.eeEhitan/pühin korstnaid. 5461 6929Müüa kütte-ja kaminapuud, (25, 30, 40, 50cm), lahtiselt ja võrgus, klotsid 40L võrgus, tulehakatus, saepuru kotis, koos toomisega, www.kaminapuud.com, tel. 5018594Pottsepatööd ja korstnapühkimisteenus. Uute küttekehade ehi-tus ja vanade remont. 9- aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Telefon: 56903327Müügil kvaliteetne Puitbrikett 144€/ 1 tonn. Tel: 56690811Ehitus-remondi, maalri, santehnilised, elektritööd, ummistuste kõrvaldamine. Boilerite, segistite, el.pistikute paigaldus. Tel 58508713VANNITUBADE REMONT. www.auskonsult.eu. Tel 56670967KVALIFITSEERITUD HOOLDUSTEHNIK teatab! KÜLMUNUD VEE-TORUDE SULATUS. Kõikvõimalikud remondi- ja pisitööd, san. remont, torutööd, ummistuste likvideerimine. Tel 56788609KÜ Kotka 6 pakub tööd koristaja-majahoidjale, info telefonil 55664379Ehitus-remondi, maalri, santehnilised, elektritööd, ummistuste kõrvaldamine. Boilerite, segistite, el.pistikute paigaldus. Tel 58508713

Tall innaELAMUMAJANDUSKONVERENTS

21. NOVEMBER 2015 ALGUS 12:00KULTUURIKESKUS KAJA, E.VILDE TEE 118, TALLINN

Teemad:

< KUHU PARKIDA AUTO?

< LIFTIDE RAJAMINE KORTERMAJADESSE

< UUS EHITUSSEADUSTIK / KAS PINTSLITÕMME VAJAB LUBA?

< KUHU LÄHED, LINNAOSA?

REGISTREERIMINE ALATES 11:30 KOHAPEALSÜNKROONTÕLGE VENE KEELDE

KUULUTUSED

*Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu ning teenuse kvaliteedi eest.

KRISTIINE LINNAOSA VALITSUS AVALIKUSTAB:Paldiski mnt 47 kinnistu projekteerimistingimuste taotluse 16.-30.11.2015Tallinna Linnaplaneerimise Ametile on esitatud Paldiski mnt 47 asuva tuletõrjedepoo rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks projekteerimistingimuste taotlus ja eskiislahendus.Materjalidega on võimalik tutvuda Kristiine Linnaosa Vaitsuses Tulika 33b III korruse toas 301 tööajal.

Nutineljapäevad Tallinna KeskraamatukogusNutineljapäevad toimuvad kell 17 Talllinna Keskraamatukogu saalis (Estonia pst 8).26. november - Nutiturvalisus ja äpidKoolitusel tutvustatakse nutiseadmete omadusi ning seda, kuidas neid kasutada. Õpetatakse, kuidas kasutada igapäeva-seid teenuseid, otsida infot ning teha seda kõike turvaliselt. Eelregistreerimine ja lisainfo e-posti aadressil ls@tln.lib.ee

«Eesti Eruohvitseride Kogu nimele annetused Eestist. Maksekorralduses kirjutada: saaja Eesti Eruohvitseride Kogu; arveldusarve number EE53 7700 7710 0129 5130; panga nimetus AS LHV Pank; selgitus Annetus Tondi SK memoriaalile (annetaja eesnimi ja nimi, isikukoodi nr.)» Annetajale tagastatakse automaatselt koos tuludeklaratsiooniga 20% annetatud summast.

1920. aastal alustas Ton-di kasarmutes tööd Ees-ti Wabariigi Sõjakool, mille Nõukogude Liidu okupatsioonivõimud sulgesid 1940. aasta 16. juunil. Kahekümne aasta jooksul said siit tuule tiibadesse tuhan-ded ohvitserid. Sõjakoo-li sulgemiseni teenisid neist Eesti Vabariigi Kait-seväes kaadriohvitseri-

dena 1545 meest. Ülejäänud olid juba erus või arvel reservohvitseridena. Teine maailmasõda sekkus julmalt kõigi nende saatusesse.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem on raamatus „Tondi sõjakooli memoriaal“ märkinud: „Raske on, ja nö „tagantjärele tarkusena“ vist isegi mõttetu hakata analüüsima, miks üks ohvitser asus teenima Hitleri üritust, teine jälle Stalinit. Miks mõni püü-dis leida hoopis „kolmandat teed“? Või miks isegi pärast sõjategevuse lõppu ei suudetud kohaneda tsiviileluga ja asuti tegutsema metsavennana? Kuid neid kõiki ühendas see, et nad püüdsid oma seisukohalt võidelda iseseisva ja vaba Eesti eest. Paraku ei õnnestunud Eesti eest võitlemine eesti mundris. Seega on antud nimekiri veel üks samm rahvusliku leppimise poole. Kõrvuti on siin nii soo-me, saksa kui nõukogude poolel sõdinu, kui ka metsavend...“

Senise seisuga on tuvastatud 1858 vägivalla läbi elu kaotanud Eesti ohvitse-ri andmed (neist 1021 olid reservohvitse-rid):

- nendest 697 ohvitseri langesid lahingutes Isamaa vabaduse eest ja Teise maailmasõja rinnetel (neist 52 Eesti kait-seväes, 34 metsavendadena, 9 Soome sõjaväes, 359 Saksa armees, 220 Punaar-mees ja 23 rindel teadmata kadunud);

- 1161 meest kaotas elu Eesti ohvit-serkonna vastaste kommunistlike ning natsistlike repressioonide tagajärjel (neist 520 hukkasid kommunistlikud ter-roriorganisatsioonid, 19 hukkas Saksa julgeolekupolitsei ja 622 hukkusid NKVD vangistuses).

1858 ohvitseri hulgas kaotas elu üks kindral, kaks kindralleitnanti, 22 kindral-majorit, 64 koloneli või mereväekaptenit, 58 kolonelleitnanti või kaptenleitnanti, 174 majorit või kaptenmajorit ja 1537 nooremohvitseri või aspiranti (neist – 339 kaptenit, 62 vanemleitnanti, 454 leit-nanti, 361 nooremleitnanti, 313 lipnikku ja 8 aspiranti).

Rahvusvaheline õigus erinevatel rindepooltel võitluses langenute võrd-sest kohtlemisest

Eesti liitus 1999. aastal Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooniga. Konventsioon räägib muuseas elavatest endistest võitlejatest. Eesti Vabariigis jõustunud rahvusvaheli-ne õigus nõuab neisse suhtumist võrdse-tel alustel. Veel enam - siit järeldub, et võrdselt tuleb suhtuda ka eri pooltel võit-luses langenud sõdurite mälestusse. Hoidudes vaenulikust vahetegemisest veendumuste alusel, ehk kus poolel või-deldes ohvitser langes.

Eesti ohvitserid hukkusid Teise maail-masõja ajal ja pärast seda võideldes viiel erineval poolel: Eesti Vabariigi (sh. küüdi-tatud), Soome, Nõukogude Liidu, Saksa-maa ja metsavendluses. Vähesemal arvul ka teiste riikide poolel. Kõik nad on vaiel-damatult Genfi III konventsiooni kaitse all ja nende mälestusse tuleb suhtuda võrd-selt. Ühise memoriaali rajamine endise Tondi sõjakooli kasarmute vahel saab aga olla sel-le võrdsuse parim väl-jendus.

Ideoloogilistel kaa-lutlustel vaenuliku suhtumise katsed Tei-ses maailmasõjas nõu-kogude poolel võitlu-s e s l a n g e n u d ohvit seride mälestus-se on seda õigusnormi eiravad. Üksikisikut sõjakuritegudes süü-distada saavad ainult selleks määratud koh-tud.

R a h v u s v a h e l i s e

sõjaõiguse sätted toetavad Nõukogude Liidu ja Saksa poolel võideldes langenud ohvitseridele ühise mälestusmärgi raja-mist. Rajatav memoriaal pühendatakse 1858-le vägivalla läbi elu kaotanud Eesti ohvitserile.

Eesti ohvitseride memoriaal on kavas püstitada Tallinnas Tondi tn. 53 ja 55 va-helisel pärnaalleel. Alleel, mille istutasid 1936. aastal Tondi Sõjakooli kadetid. Just need, kes ohvitseridena langesid Isamaa eest. Eriti oodatud oleks see memoriaal just nendele, kelle lähedaste matmiskoh-ti ei ole teada või neile on raske, sageli võimatu, ligi pääseda. Memoriaal Tondil oleks vähemalt koht, kuhu hukkunud oh-vitseri lähedased saaks tähtpäevil tulla mälestusküünalt süütama.

Memoriaali eskiis. Koostaja kujur emeriitprofessor Jaak Soans. Memoriaali keskel on ohvitseri paraadvormi paguni stiliseeritud kujutis. Kivitahvlite mõlema-le küljele raiutakse langenud ohvitseride auastmed, nimed, sünni ja surma aeg.

Memoriaali kõrval, Tondi tänav 55 tuba 101 asuvas Tondi kasarmute ja Tondi sõjakooli ajalootoas, aga on juba valmis trükitud kataloogid ”Tondi sõjakooli memoriaal” annetamiseks kõigile memo-riaali külastavatele langenud ohvitseride sugulastele. Kataloogis on kõigi süütult hukkunute lühielulood.

Jaak HaudMTÜ Tondi SK Ajalooklubijuhatuse esimees

Süütult hukkunud Eesti ohvitseride memoriaal tuleb Tondile

Valminud on memoriaali eskiis

Riias toimus 21. - 23.oktoobril Euroopa tähtsaim vaimse tervise alane teaduskon-verents.

Kristiine Linnaosa Valitsus ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tutvustasid oma stendiettekandega aastail 2011 - 2013 läbi viidud pilootprojekti „Töökohal vaimse tervise edendamine Kristiine lin-naosas“.

Konverentsi üldteema oli „Looking for Evidence Together“ („Koos tõendust ot-sides“).

Konverentsi korraldajate eesmärk oli jätkata Baltimaade tutvustamist ning seetõttu toimuski selle aasta konverents Lätis. Konverentsi eesmärgiks oli pakku-da uusi vaatenurki meie jagatud Euroo-pas. Selle aasta konverentsi põhitähele-panu oli suunatud multidist siplinaarsetele aruteludele ja koostööle ekspertide hul-gas.

Konverentsil osales üle 400 vaimse tervise spetsialisti üle kogu maailma, töö-keeleks oli inglise keel. Eestist osales kon-verentsil 12 oma ala spetsialisti. Konve-

rentsil esitati 98 suulist ettekannet, toimusid arutelud, töötoad ja plenaaris-tungid, kus analüüsiti nii kaasaja ühis-konnas kui vaimse tervise valdkonnas toimuvaid muutusi. Esitatud oli üle 60 stendiettekande. Toimus ka 6 interaktiiv-set seminari, kus mängiti läbi erinevaid rollimänge.

Konverents ühendas vaimse tervise erialal töötavaid spetsialiste ja uurimus-töid tegevaid teadlasi. Käsitletavate tee-made ring oli üllatavalt lai, sest arutlused puudutasid teadusfilosoofilisi, metoodi-lisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid, medit-siinilisi, õenduslikke, psühhiaatrilisi ja humaanseid küsimusi. Konverentsi lõpus sai külastada ka Riia kahte haiglat.

Kristiine linnaosa selle aasta stendiet-tekande teema oli „Sotsiaal- ja haridus-valdkonna töötajate vaimne tervis“. Sten-diettekande autoriteks olid Kristel Tamm Kristiine Linnaosa Valitsusest, Maie Alas Health Promotion Consultants OÜ-st ja Alar Sepp Tallinna Tervishoiu Kõrgkoo-list. Stendiettekannet käis Riias tutvusta-mas Kristiine Linnaosa Valitsuse avalike suhete nõunik, pilootprojekti projekti-juht Kristel Tamm.

Pilootprojekti rahastas Euroopa Sot-siaalfond.Kristiine Leht

Kristiine Linnaosa Valitsus ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool tutvustasid koostööprojekti IV Euroopa Vaimse tervise konverentsil Riias

Stendiettekannet tutvustas Kristel Tamm.

20. november 2015 7

Tel 66 00 190, 51 36 999.Info@kytteladu.ee. Pärnu mnt 139E/7, TallinnE–R 8–18; L 10–14; P suletud

PUITBRIKETT, PELLETIDTURBABRIKETT, KIVISÜSIKAMINAPUUD

PUITBRIKETT, PELLETIDTURBABRIKETT, KIVISÜSIKAMINAPUUDTASUTA TRANSPORT

JA SOODSAD HINNAD!

TASUTA TRANSPORT

JA SOODSAD HINNAD!

VEO- ja KOLIMISTEENUS

Kasuta võimalust ja reklaami end kohalikus linnaosa lehes!Info Kristiine Lehe reklaami kohta:

www.tallinn.ee/kristiineveronika.kotilevitš@tallinnlv.ee

Tel. 645 7134

Lexline Kinnisvara ja Õigusbüroo OÜOTT LAMMERTSON

kinnisvaramaakler ja jurist ühes isikus! Kui usaldate meile müüki oma kinnisvara,

pakume lisaväärtusena juriidilist nõuannet kahe aasta jooksul tasuta!

Loe, kuidas saame veel kasulikud olla:www.lexline.ee

Telefon 515 4534 e-post ott@lexline.ee

MEIE

Vaata pakkumisi: www.1partner.ee

OST MÜÜK ÜÜR

HINDAMINE INVESTEERIMINE

TEEMETEHINGU

50 54 66166 84 700

Helen Siller

Tooted valmistatud erivajadustega inimeste poolt, müüjad erinevatest keskustest.

Kohvik Pimemassöörid Lastenurk jm. NB! Tasumine sularahas!

Leia meid ka Facebookist!

laupäeval,

12. detsembril 10.00 -15.00

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses

Astangu 27, Tallinn

HINNA-

10.12.2015VÕIDUPÄEV

Toidukorv

nüüd veelgi

soodsam!

Suurem kaubavalik, hinnaüllatused ja auhinnaloos kell 12.Punane 48a.Avatud E-P 9-19.

Neljapäeval: 10. detsember 2015

kell 14Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis, Endla 59

Тallinna Puuetega Inimeste Koda asub Endla 59.Tantsulõuna lõpeb kell 16

SISSEPÄÄS TASUTA!

Väärikate tantsulõunaTantsuks teeb muusikat

Peeter Randma