Nr 2(16) 2012/2013 Tsirguliina Keskkooli koolileht Hindamatu

Kuidas valmis kooli juubeliks raamat „Ajaratas 100“?

TIIA PÄRNIK-PERNIKraamatukogu juhataja

Alustasime vanade fotode kogu-mise ja nendelt isikute tuvasta-misega, kroonikamaterjalide se-lekteerimise ning elektroonilistest andmebaasidest kooliga seotud artiklite otsimisega.

Pöördusime palvetega kirju-tada oma kooliajast vilistlaste, endiste õpilaste ja õpetajate poo-le – see oli tegevus, mille käigus möödusid kaks kuud (september ja oktoober) kui linnulennul.

Oleme tänulikud kõikidele, kes leidsid aega oma mälestuste kirju-tamiseks. Tänu neile meenutustele saame ettekujutuse endistest aega-dest, toonasest koolielust, õpetaja-test ja sündmustest. Lugusid illust-reerivad mitmed haruldased fotod.

Eriti väärtuslikud on jäädvus-tused kooli algusaegadest, iga pi-semgi detail on oluline.

Näiteks osaliselt säilinud käsikir-jaline kooli kroonika või imekom-bel alles hoitud pilet, mis tõendab, et ka 91 aastat tagasi toimusid koo-lis peod. Mismoodi pidusid siis kor-raldati, võime vaid aimata.

Vanad fotod on väga kõnekad. Neilt näeb, milline oli vana-aja koolimööbel, millised riided ja soengud hetkel populaarsed olid ning kuidas väärtustasid oma vii-mast õppeaastat abituriendid rin-namärgi või mõne muu sümbol-esemega.

Teadsime, et Lea Tabur, meie kooli kunagine õpilane, on kirju-

tanud hulgaliselt luuletusi, millest mõned ehk sobiksid temaatiliselt raamatuski avaldamiseks. Leaga rääkides selgus koguni, et tal on koolile kirjutatud ka laul „Tsir-guvalss“, kuid paraku ei ole see noodistatud. Egas midagi, nagu vanadel rahvaluulekogumise ae-gadel, võtsin koos õe Koiduga ette väikese jalgrattasõidu Õru valda, et laul lindistada ja seejärel Koidu kaasabil see ka noodistada. Selle retke tulemusena on koolil nüüd kolmaski laul, lisaks varasema-tele Jaan Sõrmuse loodud („Laul Tsirguliinast“ ja „Tsirguliina koo-linoorte marss“) lauludele.

Vanade dokumentide lugemine, töö käigus ka aleviku ajalooga tut-vumine, tekitas huvi seda kõike se-nisest põhjalikumalt uurida. Abiks on nüüd järjest enam täiustuvad, internetis kättesaadavad andme-baasid ja pole teada, milliseid ma-terjale võib leiduda Valga Maa-ar-hiivis ning muuseumis. Siinkohal ettepanek või üleskutse õpilastele

Koolitund 1960. aastal FOTOD: ERAKOGU

Vaade koolimajale, endisele trahteri hoonele 1930-ndatel aastatel.

- teha uurimistöö kooli ajaloost.Kooli ajaloo kaardistamisel oli

palju abi Aini Obersti koduloo-uurimuslikust raamatust ja ko-halikest elanikest, kes tõid meile hulgaliselt vanu fotosid. Tõdesin, et viimane aeg on üles kirjutada vanemate inimeste mälestused hariduselust ja sõjasündmustest Tsirguliinas. Kindlasti on veel palju meenutamisväärset, millest võiksid kirjutada kooli vilistla-sed. Kurb on see, et kirjutasid ainult need, kelle poole otseselt pöördusime, nentis Helegi, kelle tänuväärne panus ja abi raamatu koostamisel oli väga oluline.

Suur aitäh ka õpetaja Ülle Vih-male ning kõikidele, kes kajasta-sid kooli tänapäeva. Aitäh Valdo Kõrgele ja Timo Arbeiterile, kes kogutud materjalid vormistasid ühtseks tervikuks. Ühise töö tu-lemusena võime nüüd käes hoida raamatut, mille sisu kõnetab meid kõiki, kes läbi aegade on üle selle maja läve astunud.

Tsirguliina Keskkoolis on tänaseks omandanud keskhariduse täpselt

999õpilast.

Kõige rohkem on ühes lennus lõpetanud

39õpilast.

Hõbemedaliga on lõpetanud

16kuldmedaliga aga

4 abiturienti.

Terve kooliajaloo vältel on siin töötanud

12direktorit, õpetajaid

2072012./2013. õppeaastal

töötab koolis

22 õpetajat ja õpib

142 õpilast.

INFOTULP

TsirgukeTSIRGULIINA KESKKOOL – 100 AASTAT HARIDUST

Loe kooli juubeli kohta ajalehest lehekülgedelt 1-6 ning raamatust „Ajaratas 100“.

2

Vaadates õue, pole väiksematki märki saabuvast talvest, pole lund, pole krõbedat külma, ai-nult kiiresti pimenevad õhtud on käes. Ootan juba pikisilmi aega, mil taevast mõni lume-räitsak pudeneb ning ka maha jääb. Muidugi toob talv kaasa palju kohustusi ning nii mõnin-gad takistusedki, kuid peamine on see, et kõigest hoolimata on talv võrratu! Millal muidu saak-sime kelgutama või uisutama minna, pikisilmi jõuluvana oo-data või olla õnnelikud nii liht-sa asja pärast nagu lumesadu?

Jõuludele ning talvele mõel-des meenub mulle küünlaval-gus, piparkoogi- ja mandariini-lõhn, praksuv tuli kaminas ning muidugi ka suur ehitud kuusk – need peaksid igale meist selle aastaajaga seostuma. Miks? Sest igas peres, olgu see siis kristlik või mitte, on jõulud üsna tähtsal kohal. Kõigile meist peaks tut-tav olema ootus jõuluõhtul ning natuke tobe, kuid samas üliar-mas usk jõuluvanasse. Sest mis jõulud need kinkide ja jõuluva-nata oleksidki? Kuid kingid üksi ei tee jõuludest jõule – kindlasti mitte. Minu jaoks on tähtis just see tunne. Tunne, kui kõik on üksteise vastu hoolivad ning abivalmid, tunne, kui helistatud on ka kõige kaugematele sugu-lastele ning sõpradele, tunne, et lõpuks ongi jõulud käes!

Tegelikult ei suuda ma ette kujutada talve, mil maad ei ka-taks valge lumekiht. Ma pole kunagi mõistnud, kuidas saa-vad inimesed soojades maades jõule tähistada. Lihtsalt lumeta pole jõulud õiged jõulud. Lumi on ju ikkagi see, mis teeb tal-vest talve, lumi on see, mis teeb jõuludest jõulud – lumi on selle aastaaja alus.

Praegu silmi sulgedes näen jõulutuledes maja, hämarat küünlavalgust, suurt ehitud kuuske, lumesadu akna taga, mõnusat õhtut täis verivorsti ning piparkoogihõngu... Ideaal-sed jõulud. Kuid ikkagi liigub mu mõte ka nende inimeste juurde, kel pole võimalik jõule tähistada. Siit edasi.... üks väi-ke heategu, annetus, üks pisike kink, kas või naeratus vastutu-lijale tänaval – ka kõige pisem võib teisele tähendada tohutut. Peame seda alati meeles!

JUHTKIRI:Lumi on see, mis teeb talvest talve

KORIDORIKÜSITLUS:Milline on Sinu jõulusoov?

Kertily Virk, 10. klassSooviksin, et lumi oleks jõulude ajal maas ja hästi palju mandariine!

Svetlana Oper, õpetajaSoov oleks näha kõiki oma lapselapsi!

Kairit Kesa, 3. klassMa soovin, et mul oleks puute-tundlik telefon ja head hinded!

Sander Rannakivi, 12. klassTahan endale puldiga autot ja palju patareisid!

Pauliine Saega, 6. klassSooviksin olla koos oma perega ja saada hästi palju kommi!

Aivi Bõstrova, 11. klassMinu kõige suurem jõulusoov oleks see, et ma saaksin olla koos kõige-kõige kallimate inimestega!

ESTER KAASIK10. klassi õpilane

HANNA-LIISA PÄRNIK-PERNIK10. klassi õpilane

PEATOIMETAJAMerlika Hüdsi (10. kl)

KEELETOIMETAJAMarika Troon

KÜLJENDAJADMerlika HüdsiTimo Arbeiter (vilistlane)

REPORTERIDKaari Kaasik (12. kl)

Mari-Liis Saaremäe (11. kl)Ester Kaasik (10. kl)Hanna-Liina Pärnik (10. kl)Hanna-Liisa Pärnik (10. kl)Karoliine Saega (9. kl)Liina Suur (8. kl)Carmen Saega (7. kl)Keili Ust (7. kl)Triin Talvik (6. kl)Stella Möldre (5. kl)Steven Elvet (5. kl)

Koolilehe väljaandmist toetavad Tsirguliina Keskkool ja Tõlliste Vallavalitsus!

TÄNAME ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID!Loe koolilehti internetis: www.issuu.com/tsirguke

Tsirguliina Keskkoolis on juba aastaid ilmunud ajaleht „Tsirgu-ke“. Kõik numbrid ei ole kahjuks säilinud ja mitu numbrit täpselt ilmunud on, ei tea vist keegi. Minu arvestuste järgi peaks olema enam kui kümne aasta jooksul ilmunud umbes 30 numbrit. Ajalehe ilmu-misel on olnud vaheaegu ja toime-tuste koosseisud on olnud samuti väga erinevad. Lehel on olnud kaks tõsiselt aktiivset perioodi. Aastatel 2001-2006 tegutses täieli-kult õpetajatest koosnev toimetus. Lehte anti välja kaks korda aastas, detsembris ja mais. 2007. aastal sai selle toimetuse aeg erinevatel põhjustel ümber ja lehe väljaand-mine jäi seisma.

Lehe teema võeti uuesti päeva-korda juba õpilaste poolt. Uuene-nud koolilehte hakkasid eest veda-ma Sandra Pikk ja Timo Arbeiter. Õpilased moodustasid toimetuse ja asusid tegutsema. Tänapäeva info-tehnoloogia ajastul seadsid nad eesmärgiks lehe kõrge tehnilise ja ka sisulise taseme. Kui õpetajad kasutasid lehe küljendamiseks ta-valist tekstiredaktorit, siis noored võtsid kasutusele spetsiaalselt kül-jendamiseks loodud tarkvara.

„Tsirguke“ TsirguliinastHEIKKI JÄRLIKdirektor

Arvamus

Jätkub lk 5. Selline nägi koolileht välja aastal 2003. FOTO: ERAKOGU

3

Meenutades

Tsirguliina kooliaegu...Fotol: vaade koolimajale, endisele trahteri hoonele 1930-ndatel aastatel. FOTO: ERAKOGU

Mõeldes Tsirguliina Keskkoolist, meenuvad mulle kohe need tublid õpilased, kes ikka ja alati oma õpe-tajaid meeles peavad. Isegi siis, kui meil on olnud minevikus konf-likte, küsivad nad kohtudes alati, kuidas mul läheb. Siiralt hea meel on mul selle üle, et ka täisinimes-tena ikka mäletatakse Tsirguliina Keskkooli. Kõik see tekitab minus väga sooja tunde ning vanaduses on ikka tore kooliaegu meenuta-da. Vahva on kohtuda õpilastega, kellega on ühiseid mälestusi ning veedetud toredaid hetki. Hea on ka fotode põhjal kunagisi kooli-päevi meelde tuletada.

Helbe Tohusõpetaja aastatel 1953-1997

Mulle meenuvad kohe töötajad, kellega siin kokku puutusin ning muidugi ka kõik kolleegid ja kind-lasti ka õpilased. Töömeestega meenuvad sellised intsidendid nagu näiteks keldrist vee välja pumpamine ja tassimine. Mälestu-sed on head. Ei ole asju, inimesi ega olukordi, mida meenutada ei tahaks, nii hulluks ei muutunud olukord kunagi. Ühed toredada-mad hetked olid sünnipäevade tähistamised. Siis sai alati nalja ja kõik oli üldse väga tore.

Rein Grossõpetaja aastatel 1995-2000

Kuna ma olen ka selle kooli vilist-lane, siis meenuvad automaatselt oma koolipäevad ning kõik vigu-rid, mis sel ajal tehtud said. Aga etapiga, mil olin siin koolis õpe-taja, meenuvad kohe kolleegid ja õpilased ning kõik muu positiivne.

Salme Hindrikson õpetaja aastatel 1977-2010

Meenuvad kohe toredad tööaas-tad, kolleegid ning õpilased, head mälestused. Oleks tore nendega kohtuda ikka ja jälle.

Silvia Eisenõpetaja aastatel 1971-2010

Parimad mälestused on seotud sel-lega, kuidas olen siin saanud tant-sida, laulda, matkata. Rõõmsaks teeb see, et ma olen iseendaga hakkama saanud ja ise oma jõudu-dega kõigest välja suutnud tulla. Ning tänu Tsirguliina Keskkoolile ongi Tsirguliina mu uus kodu.

Ellu Tormõpetaja aastatel 1955-1999

Meelde on jäänud üks stiilinädal, kui terve meie klass oli rockipäe-val ikka rajult rockilikud. Kõik mustades riietes, poistel ketid ja käte peal tattood, tüdrukutel tume meik ning sasitud juuksed. Meil on isegi foto sellest päevast alles. Meenub ka see, et tänu Marek Mekile saime palju teadmisi ma-jandusõpetusest. Lisaks sain osa-leda paljudel spordivõistlustel ja projektides ning ühel õppeaastal juhtisin isegi õpilasesinduse tööd.

Taisi Luht48. lend

Parimad mälestused meenuvad õpilasfirmadega ning nende noor-tega, kes seda teha tahtsid. Aga mis ma öelda tahan, on see, et mõned tilgad tõrva meepotis võivad ära rikkuda kunagiste usinate mesi-laste tubli töö. Kui kunagi oli kool hästi kokkuhoidev ja lapsi/noori väärtustav, siis paraku on kooli kuvand paljude silmis vastupidine. Aga meenub mulle mu oma klass ning muidugi ka toetavad kollee-gid, keda on hea meenutada.

Marek Mekkõpetaja aastatel 1997-2009

Meelde on jäänud mõistvad ja to-redad õpetajad ning ühtne ja hu-moorikas klassikollektiiv. Mulle meeldib, et kool on väike ja asub maakohas, kus kujuneb õpilastel natuke teistsugune maailmavaade ja areneb „läbilöömisoskus“, kuna tihtipeale tuleb mõne asja saavu-tamiseks rohkem pingutada. Väga meeldiv üritus oli näiteks lõpuaktus.

Kaj Pronko51. lend

Meeldejäävad olid reisid, mida kooli poolt võimaldati (noorteva-hetused Inglismaal ja Ungaris). Muidugi ka see, kui sai koolilehte toimetatud ning huvijuht oldud. Tsirguliina Keskkooliga meenub ka vastutulelikkus. Alati oli või-malus tegeleda täpselt sellega, mis meeldis.

Taavi Ivan49. lend

Õpetajatega oleme ansamblit tei-nud ja ka televisioonis esinenud. Kord lavastasime kõik koos „Rum-mu Jürit“. Isetegevus jääb ka mui-dugi meelde. Klaveri saime tänu võimlale, muidu polekski klaverit saanud. Koolile mõeldes tekib kohe kodu-selt soe tunne.

Valentina Müürseppõpetaja aastatel 1958-2000

Kõige raskem ja kõige kergem – kõik jääb südamesse, aga mulle meenub hetkel see, kuidas mind teist korda tagasi tulles tööle vastu võeti. See oli midagi imelist. Selli-ne asi jääb alatiseks meelde ning ühtlasi pani mind ka imestama. Sain sellest palju jõudu ning töö-tahet!

Julia Suvinen õpetaja aastatel 1958-1967 ja 1984-1998

Meelde on jäänud ainult ilusad asjad. Ka kaks last on lõpetanud siin kooli. Ehitati internaat, valmis võimla ning kolmas korruski koo-lile. Tänu millele saime väga palju ruumi juurde.

Regina Hiiobkooli sekretär aastatel 1952-1999

Kollektiiv – nii lapsed, kui töötajad. Kõik jäävad meelde ja muidugi mi-dagi paha Tsirguliinast meelde pole jäänud. See kool ei unune kunagi!

Heino Sisaskdirektor aastatel 1982-1995 ning õpetaja aastatel 1982-2002

Õpetajate ja vilistlaste nurk

4 Koolilehe ajalugu

Koopia Tsirguliina Keskkooli 9b klassi ajalehest „Jõngermann“, mis nägi ilmavalgust 24. aprillil 1976. FOTO: ERAKOGU

5Koolilehe ajalugu

Esimene uuenenud aja-leht ilmus 2009. aasta ok-toobris. Autoreid jätkus ja ajalehte püüti välja anda lausa kord kuus.

Kõrgete eesmärkide püs-titamine tasus end kindlasti kuhjaga ära. Tänaseks on Sandra Pikk ja Timo Arbei-ter meie kooli vilistlased ning on oma edasise elutee otsustanud siduda ajakir-jandusega. Minul on eriti hea meel selle üle, et lehe toimetus on põlvkondade vahetuse üle elanud. Uus toimetus on Timol välja koolitatud ja tegutseb. Meie õpilaste tegemistest saate pikemalt lugeda kooli 100. aastapäevaks ilmunud raa-matust „Ajaratas 100“.

Aeg ja kulumaterjalid on alati piiratud ressursid ja nii lepiti kooli juhtkonnaga kokku, et ajaleht hak-kab ilmuma iga õppeveerandi viima-sel nädalal. Noored on sõna pidanud ja täna on teie käes juba 16. number. See on kooli juubeli puhul välja an-tud erinumber, mis tänu meie vilist-laste abile levib üle Eestimaa. Siin-juures tahan ma rõhutada, et kõik need 16 numbrit on täielikult õpi-laste poolt tehtud. Õpilased on ise leidnud autorid, kogunud artiklid, küljendanud ajalehe, paljundanud ja levitanud seda. Õpetajatelt on abi saadud korrektuuri tegemisel ja kool koos Tõlliste vallaga on loonud vaja-liku materiaalse baasi.

Tsirguliina Keskkoolis on aja-lehte välja antud ka enne „Tsir-gukest“. Tänase lehe eelkäija oli meie andmetel „Koller“, mis ilmus

aastal 1995. Toimetus koosnes õpilastest. Kes täpselt toimetusse kuulusid, seda ei julge mälu järgi väita, aga ise nimetasid nad ennast nii: tähenärija Alex, pea-toimetaja Minnie, toimetaja Sony ja varustaja Juzz. „Koller“ oli meie esimene koolileht, mida küljendati arvutil ja paljundati printerit kasutades.

Raamatu jaoks mälestusi otsides saadeti meile üks väga huvitav materjal – koopia Tsirguliina Keskkooli 9b klassi ajalehest „Jõngermann“, mis nägi ilmavalgust 24. aprillil 1976. Arvuti ning paljundusmasin olid siis veel tundmatud unistused ja meie kunagised õpilased kirju-tasid ajalehte pastaka - pliiatsiga. Lehest võib lugeda, et nii üritati igat lehte teha 10 eksemplari. Koopia vanast ajalehest leiate ka tänasest „Tsirgukese“ numbrist.

Minu mälestuste järgi peaks meie koolilehe ajaloos olema veel mõned tublid toimetused, kes jõudsid vä-hemalt ühe lehenumbri väljaandmiseni. Kahjuks ei ole aga need ajalehed koolimajas tänase päevani säilinud.

Soovin kõigile vilistlastele, endistele ja praeguste-le õpetajatele meeldivaid kohtumisi. Loodan, et meil õnnestub värskendada Teie mälestusi möödunud koo-liajast ning nooruspõlvest.

Tänase lehe eelkäija oli meie andmetel „Koller“, mis ilmus aastal 1995. FOTO: ERAKOGU

Koopia Tsirguliina Keskkooli 9b klassi ajalehest „Jõngermann“, mis nägi ilmavalgust 24. aprillil 1976. FOTO: ERAKOGU

6

Neljandike esimeneuurimuslik töö

Seoses meie kooli juubeliaastaga viisid praeguse 5. klassi õpilased eelmise õppeaasta kevadel koo-li vilistlaste seas läbi küsitluse nende õpinguteaegsest koolielust. Vastanute hulgas oli nii õpilaste vanemaid, sugulasi, sõpru kui ka naabreid.

Lapsed olid üllatunud, kui said teada, et paljude vanemad ja va-navanemad on meie kooli vilist-lased. Samuti leiti meie kooli lõ-petanuid naabrite ja peretuttavate ringist. Ühine kool liidab inimesi. Õpilased said lisaks ankeedis küsi-tule palju meenutusi, mis talletu-sid nende mällu.

Ankeedile vastas 39 meie kooli põhikooli või keskkooli lõpetanut. Nende hulgas oli nii 40 aastat taga-si kooli lõpetanu kui ka eelmise aas-ta vilistlane. Vanuseline kõikumine oli suur, mälestused eripalgelised.

Klassijuhatajatest mainiti 30 nime: Ellu Torm, Maie Toodo, Vilja Karavin, Svetlana Oper, Marje Utsal, Koidula Jürgenson, Toini Jõeveer, Olev Piks, Anne Juust, Ülle Vihm, Linda Nitsar, Riina Järlik, Salme Hindrikson, Marek Mekk, Silvia Eisen, Endla Kõva, Ene-Eha Susi, Jaan Sõrmus, Koidula Soe, Eve Salundi, Helen Korol, Inna Leiman, Valentina Müürsepp, Kalmer Kivi, Rainer Kuutmaa, Õie Nõmmik, Helgi Vaga, Tarmo Vaap, Aivar Tamm-la, Mari Tabur.

Õpetajatest mainiti kõige enam

legendaarset ajaloo– ja ühiskon-naõpetuse õpetajat Aino Põder’it (karismaatiline isiksus, hästi eri-ala tundev, pühendunud ja ran-ge), matemaatikaõpetaja Maie Toodot (matemaatika oli arusaa-dav ja selge kõigile; tark, kaval ja pühendunud) ja õppealajuhatajat Villem Alpi (muusikafenomen, hea huumoritajuga).

Samuti leidsid märkimist õpe-tajad Rainer Kuutma – oskas hästi õpetada; Koidula Soe – rõõmsa-meelne ja tore; Ellu Torm – väga hea alusepanija õppimisele, eri-ti range õpetaja; Toini Jõeveer – klassijuhataja ja tore õpetaja; Toomas Arbeiter – korvpalli- ja võrkpallitreener; Svetlana Oper – väga hea õpetaja ja inimene, parajalt range ja leebe, aitas koo-lis paljusid; Ehtel Kuldvere-Vent – tegi tööd hingega ja viis lapsed laulupeole; Helgi Vaga – väga hea matkajuht; Salme Hindrikson – hea ja sõbralik õpetaja; Anne Juust – hea kehalise kasvatuse õpetaja; Marek Mekk – lahe sell, kihvt majanduse õpetaja; Ivo Pill – inimene oma lahedate juttude ja lauludega, oskas lapsi paika pan-na; Ene Kiivit – rõõmsameelne ja tore õpetaja; Olev Piks – eriline

geograafiaõpetaja; Helbe Tohus – alati tõsine ja asjalik; Heikki Järlik – hea inimene ja õpetaja; Vilja Karavin – omapärane, omas maailmas olev inimene, erilise õpetamisstiiliga; Milvi Alp – väga hea eesti keele õpetaja; Ene-Eha Susi – vahvad venekeelsed laulud tunnis.

Ainetundidest on lemmikuna esikohal muidugi kehaline kasva-tus ja 1970. - 1980. aastatel lõpe-tanutel ka ajalugu, matemaatika ja eesti keel. Järgnevad kunstiõpetus, füüsika, inglise keel, bioloogia, muusikaõpetus, tööõpetus, keemia, arvutiõpetus, sõjaline algõpetus, geograafia, vene keel, inglise keel.

Huvialaringidest on meie vi-listlased kõige enam osalenud rahvatantsus ja koorilaulus. Mee-nutatakse tänutundega tantsu- ja laulupidusid ning õpetajaid, kelle-ga seal käidud sai.

Väga paljud varasemad lõpeta-jad meenutavad tänuga matkarin-ge – aegu, mil käidi iga-aastastel matkatuuridel nii Eestis kui ka teistes tolleaegsetes NSVL vaba-riikides (suusamatkad Koola pool-saarel, Kaukaasias jm). Meenuta-takse õpetajate Helgi Vaga, Ellu Tormi ja Koidula Soe entusiasmi

koos lastega nii talviseid, kui su-viseid matkaradu tallates.

Mitmed lõpetajad on meenuta-nud koolipidusid endises pinksi-saalis, jõulupidusid ja kevadpidu-sid enda kaunistatud koolisaalis. Varasematel lõpetajatel olid mee-les tööpäevad sovhoosis-kolhoosis, klubi Ecce-Homo töö, vabariiklikel võrkpallivõistlustel käimised, sa-nitaarpostivõistlused, sügisesed reisid Mihhailovskojesse ning mit-mepäevased klassiekskursioonid. Meeldivate üritustena meenutati koos klassiga kooliümbruse koris-tamisi, spordipäevi Vahete metsas liinide all, korvpalli- ja võrkpalli-trenne, stiilipäevi, teatri ühiskülas-tusi, õpilasesinduse üritusi.

Küsimusele, milliseks kujunes osalejate elutee pärast meie koo-li lõpetamist, saime tagasisidena teada, et vastanutest 6 on lõpe-tanud kõrgkooli, 14 keskeriõppe-asutuse ja 19 siirdusid pärast koo-li kohe tööle.

Täname kõiki, kes ei pidanud paljuks meie ankeedile vastata. Saime teada palju huvitavat vara-sema koolielu kohta. Neljandikele oli see esimene uurimuslik ette-võtmine ja nad said sellega väga hästi hakkama. Aitäh teile!

RIINA JÄRLIKklassijuhataja

Koolielu

Perepäev naerutas nii noori kui vanemaid

8. novembril toimunud perepäev oli mõnus ajaveetmisviis kõigile. Naerda said nii noored-vanad, õpilased-õpetajad, vanaemad-vanaisad, isad-emad, õed-ven-nad – ühesõnaga kõik, kes koha-le tulid.

Suureks tõmbenumbriks olid

ESTER KAASIK 10. klass

seekord jällegi maskotid. Üllatus-moment tekkis siis, kui T.O.R.E vant, jääkaru ning piraat tagaruu-mist poole tantsu pealt välja kar-gasid ja komme jagama hakkasid.

Taas oli avatud kohvik, tehti näomaalinguid, mängiti mänge ning muidugi oli üleval ka näitus.

Usun, et rahule jäid kõik, kel oli mahti sellest üritusest osa võt-ta. Teinekord teeme jälle!

7

Hello!Kas saan hakkama?

Lõimitud õppe päevühendas erinevad õppeainedLõimingu mõiste on riiklikus õp-pekavas esmakordselt, kuid teine sõna, integratsioon on kasutusel olnud juba pikemat aega. Uues riiklikus õppekavas on lõimin-gule varasemast enam tähelepa-nu pööratud. Lõimingu mõiste on mitmetahuline. Kaasajal muutub oluliseks see, kuidas integreerida õppimist ja elu, kuidas seostada õpitud teadmisi ja oskusi nii ühes õppeaines kui ka erinevate õppe-ainete vahel.

Meie lõimitud õppe päev toi-mus peamiselt ainesisesena. Ees-märgiks oli pakkuda õpilastele tavapäraselt erinevas õppekesk-konnas (klassideta õpe) motivee-ritud õppimist, seostada õpitavat reaalse eluga, luua seoseid eri ainetes õpitu vahel, soodustada õpilaste aktiivsust. Igal ainel on meid ümbritseva maailma suhtes erinev vaatenurk, igal õppeainel on omad võlud.

Keelte töötubades loodi pildilis-

sõnalist kollaaži (õp Ülle Vihm), koostati haikuraamatut, illustree-riti vanasõnu ja mõistatusi (õp Marika Troon), kuulati venekeel-set muinasjuttu ja joonistati pilte (õp Ene-Eha Susi), õpiti mängides (rollimängud) inglise keelt, vaa-dati filmi „Kured lendavad“ (õp Svetlana Oper).

Loodusainete töötubades rää-giti vulkaanidest ja valmistati ise vulkaane; vesteldi aastatuhande arengueesmärkidest, vaadati lü-hifilme ja tehti plakateid; vaadati dokumentaalfilmi „Kaasaja rüüt-lid“ ja filmi põhjal arutleti krii-sikollete humanitaarabi teemadel (õp Kadri Kalda); tehti katseid looduslike indikaatoritega, män-giti puude doominot, värviti kom-midega lõnga ning mängiti ümber maailma mängu (õp Koidula Soe).

Matemaatika töötoas tegeldi dünaamilise matemaatika tarkva-ra programmiga GeoGebra: loo-di interaktiivseid töölehti, uuriti sümmeetriat looduses ja kujuta-vas kunstis, otsiti internetist pil-te arhitektuurist, leitud piltidele

lisati õpitud kujundid ja jooned, konstrueeriti dünaamilisi ruumi-lisi kujundeid (prisma, püramiid) (õp Õie Nõmmik).

Käsitöö töötoas valmistati va-napaberist käsitööpaberit, mida saab kasutada kaartide valmista-miseks või muudeks dekoratiivse-teks töödeks (õp Vapu Laik, Silva Stepanova).

Töötoas Keskkond ja Ohud tehti grupitöid: ohutu sportimi-ne ning alguse ja lõputa lood (õp Maire Baumverk ja Margus Mut-tik).

Õpetajad, kes päeva ette val-mistasid mõtlevad, kuidas järg-misel korral üht erilist õppepäeva korraldada. Ikka nii, et õpilastele meeldiks.

6. – 11. novembril toimus Läti korraldajate eestvedamisel rah-vusvaheline koolitus „HELLO - Holistic English Language Le-arning Opportunities“ Siguldas, kus osalejamaadeks Leedu, Läti ja Eesti. Koolitus oli mõeldud vähe-mate võimalustega noortega töö-tavatele noortejuhtidele ja noor-tele, mille käigus aidati osalejatel leida enesekindlust inglise keeles suhtlemisel, et teha esimesi sam-me rahvusvaheliste noorteprojek-tide planeerimisel.

Olin rõõmus, kui sain teada Eu-roopa Noorte Eesti büroo poolt, et meie Gerlega osutusime valituks. Alles hiljem hakkasin mõtlema - seal peab ju suhtlema ainult ing-lise keeles ja see hirmutas mind üha rohkem. Sellegipoolest soovi-sin ennast proovile panna ja uusi kogemusi saada. Rahustasin end nii: kui muidu hakkama ei saa,

siis abiks on kehakeeles suhtle-mine.

Meie reis algas lõunasel ajal, mil selgus, et rong väljub hoopis tund aega hiljem. Rongisõit kes-tis kaks tundi ja olimegi hotellis Sigulda. Õhtul, pärast osaleja-tega tutvumist, toimus esimene koostöömäng gruppides. Mängu nimeks oli Aaretejaht, pidime kaardi abil leidma erinevatele esemetele ja piltidele kleebitud silmi (kogu tegevus toimus pime-das linnas). See oli tore ja kasuks tuli ka minu vene keele oskus, sest grupis ei osanud paar noort üldse inglise keelt.

Teine tööpäev oli kõige raskem, sest õppisime erinevaid projekti-tööga seotud sõnu. Huvitavamaks ja uueks mõisteks sai paljudel lif-ting ehk escalator speech. Meie mõistes tähendab see liftikõnet. Tekst või tegevus peab olema või-malikult lühidalt edasi antud kuu-lajas- või vaatajaskonnale. Võrrel-da võib seda reklaamiklippidega,

millest ei tohi kaduda sisu. Sellise liftikõne, mille kestus tohtis olla ainult 30 sekundit, pidime ka meie tegema.

Edasised päevad olid natuke-ne kergemad, kuid väga sisukad. Õppisime praktilistes tegevustes uusi sõnu: oma organisatsiooni esitlemist, kohtumisõhtu ette-valmistamist, ristsõnade lahen-damist, logo kujundamist, pro-jektitegevuse järeltegevusi, pusle kokkupanemist, gruppidevahelist suhtlemist läbi facebooki ja sky-pe, noortepassi kirjutamist, pro-jekti kirjutamist ning erinevaid grupimänge. Meeldejäävamaks oli kindlasti üks Aafrika meloo-diaga energiamäng ja grupitööna tekstide tõlkimine nii eesti kui ka vene keelde. Tõlkimine jäi just sellepärast meelde, et sellega sai palju nalja. Vahepeal ei saanud enam aru, kellele ja millisesse keelde oli vaja tekste ning arute-lusid tõlkida. Isiklikult sain väga hea kogemusese ja tunnen, et üha

SILVA STEPANOVAhuvijuht

Lõimitud õppe päeval oli õpilastel võimalik teha ka looduslike indikaatoritega katseid. FOTO: KAAREL ERSTO

ÕIE NÕMMIKmatemaatika õpetaja

kasulikum on osata mitut erine-vat keelt.

Mõeldes tagasi sellele koolitu-sele, võin öelda, et need on väga vajalikud nii noortele kui ka täis-kasvanutele. Julgesin suhelda inglise keeles täpselt nii palju, kui oskasin. Koolitajad olid väga hoolivad, nad selgitasid räägitu mitmeid kordi üle, kui midagi jäi arusaamatuks ning suutsid ka kõige raskemad tekstid pan-na väga lihtsasse keelde (mõt-len inglise keelt, sest koolitajad rääkisid ainult selles keeles). Esitlused ja õpetamine toimusid väga emotsionaalselt ja samas kiirustamata, arusaamiseks kasu-tati palju kehakeelt. Inglismaalt tulnud koolitaja Buzz Bury suutis suhelda kõigiga, sest sõnu pol-nudki vaja teada. Ta rääkis läbi kehakeele ja ei pannud kedagi halba olukorda. Kõik tundsid end tema juures väga mugavalt. Hil-jem sain teada, et tal on suured kogemused erineva keeleoskuse ja rahvusest inimeste inglise kee-le õpetamisel Blackboolis.

Tagasisiõit toimus meil ilma seiklusteta ja taoline tegevus-terohke õppereis sai teoks tänu Euroopa Noorte programmi ning Tsirguliina Keskkooli toetusele. Kui alguses oli kõhklus, kas saan koolitusel inglise keelega hakka-ma, siis nüüd võin julgelt öelda, et sain hakkama!

Koolielu

8 Viimane külg

Meie kool on päris mõnus,koolitee seal üpris põgus.Koolimaja on meil valge,nagu talvel lumi karge.Palju lapsi koolis käib

või see ainult nii kõik näib.Sünnipäev on varsti koolilseda laulame kõik rõõmsal

noodil.

Antero Lutt 3. klass

Koolimaja suur ja lai,ammugi ta valmis sai.Ema, isa sealgi käinud,

muret rõõmugi nad näinud.Õppida siin kaksteist aastat

kõik me rõõmsalt saame koos.Sporti teeme nii, et vaatabterve kool kõik täies hoos.

Koolis käia siin on tore,õpetajad kõik on head.Õpime kõik nii mis kole

ja õpetajad parandavad meie vead.

Kermo Solovjov3. klass

Mulle meeldib koolis käia,hommikuti saia süüa.

Mulle meeldib Eesti kool,matemaatika ja inglise keel.

Vahetund on hästi lahe,Õppimiseks vahel puudub

tahe.Õpetajad hästi head,

vahel paitavad mul pead.Õppima ma ikka pean,

siis saan targaks ja kõike tean.

Kerli Korp3. klass

Püksid viigis ja kingad viksitud,kotis vahva kingitus.Üllatuseks tore luule,

kuna meie koolil juubel.Vanust koolil juba sada –

ei ma aja üldse pada.Pidu meil on täies hoos,uhkes kooli muinasloos.Ja üldse ma ei kurvasta,sest oma kooli armastan.

Reni-Ando Mooses3. klass

Meie kool on väga hea,õppima seal ikka peab.Õpetajad on seal head,õpilastel kõik on peas.

Kool sai saja-aastaseks,mina alles kümneseks.Koos käia aastaid mitu,täna aga peame pidu:

õpetajad, õpilased ja kõik teised pidulised.

Priidu-Joosep Kutsar3. klass

Hommikul kell seitsepea ärkama ma üles.

Ja siis lähen kooli, tahan targaks saada

Kevin Põder1. klass

Koolimaja on meil suur, ainult mitte väga uus.

Aastaid on tal varsti sada,seda tuleb tähistada

Chris Marcus Krahv1. klass

Ilus, kena on see maja - see on minu koolimaja. Hea ja vahva koolilaps,

saab siin aina targemaks

Markus Põder1. klass

Mulle meeldib koolis käia, mulle meeldib õppida.

Siin on tore sõpru näha, lugeda ja targaks saada.

Helina Saega1. klass

Mulle meeldib koolis olla,meil on väga ilus kool. Mulle meeldib õppida,

luuletusi lugeda.

Kateriina Pavlovitš1. klass

Koolimaja, pisut mõtlik,näinud päevi halbu-häid.Seinal kellgi pisut tõtlik

sada aastat mööda läind.

Hendrik Saega2. klass

Meil on Tsirguliinas kool, mis on tuntud igal pool.Käib õpilasi koolis palju, see on nagu kindel kalju.

Lapsed jooksevad kõik ringi, kulutavad oma kingi.

Andris Lutt2. klass

Koolis on nii lahe ja vahetund on mahe,

mulle meeldib koolis käia, saab päevikut seal täita.

Elina Ritson 2. klass

Suures valges vanas majasasub meie koolimaja.

Kool on olnud selles majas100 aastat juba.

Selles vanas koolimajasõppinud on minu isa, vanaema ja tema isa.

Nüüd ma tallan oma rajaise siia koolimajja.

Kerttu-Liis Bettler2. klass

LUULENURK

P O L U M I V E Ä P U A L U L U Õ J

I Ä S D K J Õ U L U E H T E D S T Õ

P D K A H G R Ä P U L U Õ J G M O U

A A I A A L U M E L A B I D A S R L

R L N R P Ä K A P I K K A K A O E U

K L G P U I M T S R O V I R E V D V

O E I A K L K Ü L M A P Ü H A D Õ A

O K T E A D U U V E R I K Ä K K P N

G A U S P E U G M M S A A N J A A A

I S S M S H S I H Ü P D I Ä H T J S

D I E I A Ä K S E K T U I S K O H D

A A D S S T O L U M E S Õ D A S Õ E

J Õ U L U L A U L U D L Ö R T S P L

T S R O V I R E V M M E M E M U L U

D I N I I R A D N A M K Ü Ü N A L T

Oleme Teie jaoks välja töötanud jõuluteema-lise sõnarägastiku, kust võid leida 30 sõna, mis on ühel või teisel viisil seotud eesoleva-te pühadega. Sõnu võid leida diagonaalis, ülevalt alla kui ka alt üles, vasakult paremale ning vastupidi.

SÕNARÄGASTIKKAARI KAASIK12. klass

JÕULULAUPÄEV PÄKAPIKUMÜTSPIPARKOOGIDJÕULULAULUDAISAKELLADKÜLMAPÜHADKINGITUSEDHAPUKAPSASSEAPRAADLUMITÄHEDJÕULUVANAPÄKAPIKKKUUSKKAKAO

MANDARIINIDKÜÜNALTULEDPÕHJAPÕDERLUMEMEMMLUMESÕDAJÕULUPÄRGVERIVORSTHÄIDPÜHITUISKLÖRTSLUMELABIDASSAANVERIKÄKKJÕULUEHTED