KoolilehtAugust 2010

1. septembril alustab kooliteed rohkem lapsi kui eelmisel aastalKOOLI! Kokkuvõttes on õpilaste arv üldhariduskoolides viimase viie aastaga vähenenud 35 592 lapse võrra.

Kui eelmisel aastal oli esimese klassi õpilaste nimekirjades kokku 12 548 last, siis tänavu, 2010./2011. õppeaastal läheb rahvastikustatistika prognoo-side kohaselt esimesse klassi 13 520 õpilast.

Haridus- ja teadusministee-riumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Greete Kempeli sõnul ei arvesta prognoosid paraku väljarände mõjusid ja seega kujuneb kooliminejate laste tegelik arv ilmselt mõne-võrra väiksemaks. Täpsemad andmed selguvad novembris.

Õpilaste arv üldhariduskoo-lides on viimase viie aastaga siiski tuntavalt vähenenud. Saa-buvat kooliaastat alustab üld-hariduskoolis kokku 138 290 õpilast, mis on võrreldes 2005./2006. õppeaastaga 35 592 õpilase võrra vähem. Kõige suu-rem kukkumine oli neli aastat tagasi, kui õpilaste arv vähenes ligi 9800 lapse võrra. Eelmisel, 2009./2010. õppeaastal oli I ja II kooliastmes kokku 3739 klassi-komplekti, III kooliastmes 1840.

„Tõenäoliselt on sellel õppeaas-tal klassikomplektide arv väik-sem,” sõnas Kempel.

Uusi koole pole avatud, küll aga on mitmeid ümberkorral-dusi. Tänavu ei alusta õppe-tööd Võru vene põhikool, Vana-Koiola põhikool Põlva-maal, Asuküla algkool Lääne-maal, Kohtla-Järve Oru põhi-kool, Naha algkool Põlvamaal ja Tiheda lasteaia-algkooli alg-kooliosa. Lasteaed-põhikoo-liks muutusid Käru põhikool ja lasteaed Peetrike Raplamaal, Laiuse põhikool ja lasteaed Jõgevamaal, Ala põhikool Val-gamaal, Võsu põhikool Lääne-Virumaal, Uuemõisa algkool Läänemaal, Virtsu lasteaed ja põhikool Läänemaal, Sillaotsa põhikool ja Roiu lasteaed Kukupai Tartumaal, Saduküla põhikool Jõgevamaal ning Pikavere põhikool Harjumaal. Raplamaa Sipa lasteaed-alg-koolist on saanud vaid laste-aed.

76 õpetajakohta täitmataOma tegevuse korraldavad ümber Tallinnas Sõle ja Pelgu-ranna põhikool ning Tallinna

Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond

Toimetaja: Agne Narusk, tel: 680 4511, agne.narusk@epl.eeProjektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@epl.ee

foto: rauno volmar

• Kodust ühiselamusse• 1. klassi lapse varustus• Söögiraha piiri taha• Täiskasvanute kursused

Signe Kalbergsigne.kalberg@epl.ee

Õismäe humanitaargümnaa-sium ja Väike-Õismäe gümnaa-sium. Kahe kooli asemele jääb vaid üks ka Raplamaal: Märja-maa gümnaasiumisse tuleb minna neilgi, kes muidu oleks alustanud Haimre põhikoolis. Jõgevamaa Siimusti lasteaed-algkool on sügisest mitte enam nelja-, vaid kuueklassiline.

„Üldiselt on üldhariduskoo-lid munitsipaalkoolid, mida haldavad kohalikud omavalit-sused. Seega korraldavad nemad ise ka koolide reorgani-seerimisi. Küll aga peavad nad kuus kuud enne kooliaasta algust muudatustest teada andma,” selgitas Kempel.

Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel on üldharidu-ses hetkel täitmata 76 õpetaja ametikohta. EHIS edastab and-meid täitmata ametikohtadest interneti aadressil: https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/pedagoog/YldTooOtsing.faces. „Kuna andmeid sisestavad EHIS-esse koolid ise, võib tege-likkus mõneti erineda. Kel huvi õpetajaameti vastu, peaks ikkagi kindla kooliga ühendust võtma,” ütles Kempel.

Tallinna tüdrukud Emilie-Marie ja Laura Kristel lähevad 1. septembril 1. klassi. Mõlemad alustavad kooliteed kodule lähimas koolis: üks Lil-leküla gümnaasiumis ja teine Tallinna 21. koolis. Tüdrukud ootavad kooliminekut. „Koolis saab uusi asju teada,” ütleb Laura, kes suu-rena tahab tantsijaks saada. Emilie-Marie peab päris heaks juuksu-riametit ja tunnistab, et väikeste tähtede lugemine tal veel päris soravalt ei lähe, aga lemmiktunnid on koolis kindlasti matemaatika ja ujumine. Üldse peaks Tallinnas sel aastal esimesse klassi minema 3600 last. Loe: lk 4–5

LÜHIDALT:

Kutsekooli tahtjaid on rohkem kui kohtiEelmise nädala seisuga oli kut-seõppeasutustesse üle Eesti esi-tatud 12 412 avaldust, seda on 233 soovija võrra rohkem kui aasta tagasi. Popim eriala kesk-hariduse baasil on majutamine ja toitlustamine – 766 avaldust 278 õppekohale. Teise ja kol-manda koha hõivasid juhtimine ja haldus ning majandusarves-tus ja maksundus – õppekohti vastavalt 219 ja 157 ning aval-dusi esitatud 708 ja 678. Palju ei jää sel aastal alla juuksuri eriala – 128 kohale 599 avaldust. Märksa vähem hinnatakse elektrikuametit ja metallitöö erialasid, kuhu on veel vabu kohti. Majutamise ja toitlusta-misega seotud erialadest pea-vad lugu ka põhikoolilõpetajad. Seevastu ehitaja ja müüja ame-tid noorte seas enam popid pole, selgub haridus- ja teadus-ministeeriumi edastatud vahe-kokkuvõttest.

Eesti täiskasvanud armastavad õppida

• Rühmaõpe ja individuaalõpe • Üldkeel ja tööalane keel• Soodushinnad kuni 10.09. • Õppematerjal hinna sees• Registreerumine www.tallinnakeeltekool.ee

Endla 22 • Tel 662 0996, 662 0706 • www.tallinnakeeltekool.ee

Õppeaasta 13.09.2010—04.06.2011

Inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, eesti, vene, soome, rootsi, jaapani, hiina, heebrea, kreeka, hindi,tai ja indoneesia keel

Lahtiste uste päevad 23.08.—10.09.

Eurostati 2009. aasta elukestva õppe näitajatest selgub, et mullu täiendas oma teadmisi 9,3 prot-senti 25–64-aastastest euroop-lastest, Eestis oli see näitaja 10,6 protsenti. Eesti ületab Euroopa keskmise ka naiste elukestvas õppes osalemise poolest, eesti meestel aga on veel arengu-ruumi. Agne Narusk

Igal sügisel sõidab suur hulk põhikooli lõpetanud noori k o d u k a n d i s t k a u g e m a l e õppima. Vanemad muretsevad, kas laps – vähemalt ema-isa meelest on 16-aastane veel laps – ikka koristab enda järelt või kuidas söönuks saab? Ja mine tea, mida teeb, kui koduseid val-vamas pole. Noored ise nendi-vad, et kaugemale kooli minek õpetab kõvasti iseseisvamaks.

„Algul igatsesin kodu ja sõp-rade järele,” tunnistab kaks aas-tat tagasi Noarootsist Järvamaa kutsehariduskeskusesse õppi-ma läinud Targo Neemrand (18). „Aga suhtleja nagu ma olen, leidsin kohe koolist paar sõpra.” Noormees usub, et see aitaski eluga uues kohas harjuda. Esi-mestel kuudel helistas ta sageli koju või jutustas Noarootsi sõp-radega internetis.

Kui koristamise asjus sai toa-kaaslasega kokku lepitud, et kumbki teeb oma poole puh-taks, siis söögivalmistamisega läks nii, et esimesed kuud toitus Targo õhtuti suuremalt jaolt vaid kiirnuudlitest, ehkki kok-kamine talle enne sugugi võõras polnud. „Hiljem muretsesime potid-pannid ja hakkasime kodust liha-mune kaasa tooma ning ise süüa tegema. Sel aastal valmistasin juba paljudele süüa. Sageli helistati, et kus sa oled, meil on kõhud tühjad, tule tee süüa,” muigab ta.

Targo sõnul on ta eelkõige õppinud oma rahaasjadega toime tulema ja arvestama, et kodust antud rahast ja stipen-diumist ikka kuu lõpuni jät-kuks.

Oskust paremini rahaga toime tulla nimetab ka möödu-nud aastal Pärnumaa kutsehari-duskeskuses õpinguid alusta-nud Rapla tüdruk Kairit Härma

(18). Vastukarva aga oli talle ühi-kaelu, sest toonane toakaaslane temaga ei arvestanud – tuba oli alatasa külalisi täis. Novembris koliski ta koos kahe sõbrannaga ahjuküttega üürikorterisse. „Aeg-ajalt oli tuba sassis küll ja nõud pesemata,” meenutab Kairit, et lõpuks hakkas selline olukord neid ennastki segama. Siis lepiti omavahel kokku, et kes peseb nõud või kes tõmbab toa tolmuimejaga üle. Vahel tuli tüdrukutel ka külma tuba taluda, sest nappis küttepuid

ning – mis seal salata – alati pol-nud viitsimist tuld teha.

Peaasi, et lollust ei teeksMida aga arvavad asjast lapse-vanemad? Kuidas lapse võõrsile saatmine neile mõjub? Targo isa Üllar märgib, et selle üle, kas poiss ühiselamus koristatud või söödud saab, ta muret ei tund-nud, sest teadis, et poeg saab nende töödega ise hakkama. Küll aga pelgas ta, et laps võib rumalusi teha. „Võib ju mõni punt tekkida, ja pundis tehakse

Kodust kaugele õppima minek paneb proovile

Koolileht2

ISESEISVUS. Vanemad kahtlevad, kas laps tuleb olmega toime; igatsus kipub esimesel aastal kriipima mõlema poole hinge.

Kristiina Viironkristiina.viiron@epl.ee

Kui mõne aasta eest pandi ühes kohendatud Tallinna ülikooli ühiselamus muu hulgas tööle ka pesumasin, vaatasid 35+ inimesed üksteisele muiates otsa. Nemad arutlesid siis, et ei tea, mis tunne oleks duši all käia sooja veega, meenutasid 90-ndate tudengid. Praegus-test renoveeritud tudengiko-dudest erinesid toonased ühi-kad nagu öö ja päev.

Anu Rentel, elas tartus vanas Pälsonis* 90-ndate alguses:„Meie ühikas elas kass, kellele Poola restauraatorite auks oli nimeks pandud Budimex. Väi-detavalt magas kass ühika pesulaos. Pärast esimesi kirpe hakkasin ma voodipesu alati kodust kaasa tooma. Üks sei-nakapi hiirtest suri kord meie tuppa põrandalaudade alla ära. Toas oli jube hais mitu nädalat.

Mäletan esmaspäeva hom-mikut, kui mul ei jäänud muud üle, kui ülikooli raamatukogu WC-sse joosta – ühikas läks see

90-NDAD ÜHIKAS. Mõnel nähtusel kulus lõplikuks kadumiseks üle kümne aasta, mõni on alles siiani.

Agne Naruskagne.narusk@epl.ee

Kuri komandant, rändav prill-laud ja jääkülm vesiju igasugu lollusi,” selgitab ta kartusi, mis õnneks ennatlikuks osutusid. „Poiss sai hakkama ja rumalusi ei teinud.”

Kairiti ema Alliki sõnul pabistas ta tütart Pärnusse saa-tes, et kuidas tütar võõras linnas toime tuleb. Kui laps talvel kül-mas üüritoas haigeks jäi ning lisaks veel ka õppevõlad tek-kima kippusid, kahetses ema küll, et tütar kodule lähemal ei õpi. „Kirusin end, et lapse nii kaugele saatsin, oleks võinud ikka lähemale kooli panna, et ta oleks iga päev kodus käia saa-nud,” meenutab Alliki. Muretse-mist jagus umbes pooleks aas-taks. Kui aga tütar kevade poole ühiselamusse tagasi kolis ja ka koolitöödega järjele sai, läks ema süda kergemaks.

Kodus pesi Kairit nõusid siis, kui ema käskis.Omaette elades õppis ta ise musti taldrikuid märkama.

Pille Kuldkepp, psühholoog: „lapse hakkama saamine on väga individuaalne. mida parem on tema kohanemisvõime enne olnud, seda paremini kohaneb ta ka uue ümb-ruse ja muutunud oludega. Koduigatsus on loomulik tunne, õigemini igatsus lähedaste suhete järele, ka privaatsuse, turvalisuse järele – oleneb, mida kodu inimese jaoks tähendab. aitab rääkimine lähedastega, teadmine võimalusest koju minna, kui vaja. Kui vanemal on kurb ja tühi tunne, ei peaks last sellega liiga palju koormama, sest vanemate ärevus ja hirm tekitavad ka lapses süütun-net ja hirmu. lapsevanem võib tun-nistada: igatsen su järele, kuid olen ka rõõmus, et sa liigud oma teed.”

KOMMENTAAR:

foto: majbritt viiron

Koolileht 3

Kuri komandant, rändav prill-laud ja jääkülm vesi

nädalavahetustel sageli nii umbe, et potid olid pühapäeva õhtuks triiki täis, teadagi mida. Duši all käimine seisnes ena-masti selles, et lihtsalt jooksin lõdisedes jääkülma joa alt läbi. Imestan tänaseni, et kuidas see mind tookord tegelikult eriti ei häirinud. Ilmselt sellepärast, et kõik muu oli lihtsalt nii lahe: huvitavad inimesed ümber-ringi, kogu aeg juhtus midagi põnevat, ja Tartu ülikool ikkagi.”

Raivo Murde, oli teedeehituse tudengina pidev ttÜ ühika külaline aastatel 1990–1992:„Ühikas nr 1 Akadeemia teel oli toona neist kõige kehvemas seisus. Koridori lõpus olid WC-d ja pesuruumid, need olid suhteliselt koledad. Siis oligi paljudel riiulis oma prill-laud. Võtsid kaasa ja läksid.

Siiani paneb imestama, kui-das pisikesse ühikatuppa mah-tus peatäit välja magama üheksa inimest; kuidas kursuse-kaaslased ühikatoa põrandal majaprojekte joonistasid. Kodunt saadetud toit pandi akna taha resti külma ja toanur-gas oli tohutul hulgal taarat.”

Andres Siplane, Pärnu mnt nn peda ühika** elanik 1995–2000:„Ühikas oli karm kord. Pärast kella 24 enam sisse ei pääsenud ja kui keegi hilines, siis valve-tädi kandis sellest hommikul komandandile ette. Koman-dant omakorda kutsus ülean-netu tudengi välja ja noomis emalikult.

Igal korrusel oli prügi välja-viimine tubade vahel ära jaota-tud. Kui jätsid selle tegemata, oli samuti komandandi juures

„nahatäis soolas”. Kõige roh-kem kartsid teda need, kes olid üüriraha maksmata jätnud. Nemad tundis komandant sammude järgi ära: kui vaeseke arvas, et hiilib kabinetist vaik-selt mööda, siis kõige ootama-tumal hetkel käratas koman-dant, et tudeng see ja see, marss-marss, minu juurde!

Vetsud olid poiste-tüdru-kute jaoks ühised, kolm kabiini kõrvuti. Kord tuli üks mu klas-siõde pedasse täienduskursus-tele ja mul oli suur rõõm teda üle pika aja kõrvalkabiinis kohata.”

*Kahest Pepleri tänaval asuvast Tartu ülikooli ühiselamust vanim. ** Tallinna ülikooli mitte just väga ammu viletsate tingimuste pärast suletud ühiselamu Pärnu maanteel.

foto: aldo luud

Kidra pidi ikka riiulil olema, sest mängijaid leidus alati.

4 Koolileht

1. klassi jütsile tuleb muretseda vähemalt 20 kohustuslikku asjaVARUSTUS. Soovituslik nimekiri on väljas haridusameti või kooli vee-bilehel, nõu annab kindlasti ka lapse tulevane klassijuhataja.

Mare Meremare.mere@epl.ee

Esimesse klassi mineja koolias-jade nimekiri võtab enda alla peaaegu terve lehekülje. Hari-dus- ja teadusministeerium soovitusi ranitsa sisu kohta ei anna, küll aga kehtib nõue, et koolikoti kogukaal ei tohi üle-tada kolme kilogrammi.

Tallinna haridusameti veebi-lehel on ära toodud soovituslik koolitarvete nimekiri 27 vaja-liku asjaga. Koolidel on erine-vad nõudmised, kindlasti tasub sel teemal vestelda lapse tule-vase klassijuhatajaga. Osa koole on nimekirja riputanud oma veebilehele või vanematele aeg-sasti kätte andnud.

Ranits osta koos lapsegaTallinna tüdrukud Laura Kristel ja Emilie-Marie olid seni laste-aiakaaslased, 1. septembril saa-vad neist eri koolide koolilap-sed. Mõlemad tüdrukud nime-

tavad esimese vajaliku asjana ranitsat. „Koolikoti saame mu sõbran-nalt, kelle laps teatas esimese klassi lõpus, et tema enam „tite-kotiga” ei käi,” ütleb Laura ema Doris. „Iga pere mõtleb erine-valt, ei pea ju kõik uus olema.” Kooliasjad on veel ostmata, asjade nimekiri aga olemas. Pinali on Laura saanud juba varem sünnipäevaks.

Emilie-Marie ema Kertu rää-gib, et ega neilgi veel kõiki kooli-asju ei ole, kirjutuslaud sai küll juba muretsetud. Vaja on veel leida tool, mis oleks sobiva sel-jatoe ja reguleeritava kõrgusega. Ranits, millega laps saab käia mitu aastat, ei maksa just vähe, kuid kokkuvõttes tuleb see oda-vam, kui iga aasta uus osta, teab Kertu oma kogemusest. „Ost-sime oma esimesele pojale kaheksa aastat tagasi koti, mis maksis peaaegu tuhat krooni, tollal oli see väga suur raha, aga ta käis sellega kaheksa aastat.”

Poodides leidub igasuguseid ranitsaid, on paarisajakrooni-seid lihtsaid seljakotte, mida müüja sõnul eelistavad pigem vanemate klasside õpilased, ja on ka kallimaid, mille valmista-misel on hoolikalt järgitud ter-visenõudeid. „See siin on üks ideaalne esimese klassi lapse koolikott,” näitab kaupluse Bag-gage müüja Liina üht Chapteri kotti, mis maksab 925 krooni. „Mugav takjakinnis, hea vorm, et asjad ei kortsuks; tugev selja-tugi nii ala- kui ka ülaseljale ja reguleeritav rihmade kõrgus; kõik asjad mahuvad ära ja ka vihmakate tugevama saju puhuks on kaasas; rihmadel ja külgedel on helkurid,” loetleb ta omadusi, mis teevad väikese koolilapse ranitsa heaks.

Kindlasti tuleb kotti ostma tulla koos lapsega, rõhutab kogemustega müüja. Proovima peab rihmade vahe sobilikkust, et need ei vajuks maha ega hak-kaks õlgu soonima. Järgmised

korralikumad mudelid maksa-vad 600 krooni ringis.

Lapse jalanõu olgu mugavKui kirja- ja kunstitarbeid saab osta igast kaubanduskeskusest, siis märksa rohkem aega ja raha kulub sobivate kooli- ja spordi-rõivaste ning jalanõude leidmi-sele. Vaja on lühikest ja pikka dressi, igapäevariideid ning pidulikku riietust. Enamikus koolides kehtib nõue, et vahe-tusjalatsitel peavad olema selli-sed tallad, mis ei jäta põrandale tumedaid triipe.

Emilie-Marie (vasakult) ja emaKertu, Laura Kristel ja ema Doris. Tüdrukud lähevad 1. septembril 1. klassi.

TALLINNA POLÜTEHNIKUMISjätkub vastuvõtt 2010/2011. õppeaastaks:

PÄEVAÕPPESSE PÕHIHARIDUSE BAASIL (täiendav vastuvõtt vabadele kohtadele):• Elektrik, eesti ja vene keeles, õppeaeg 3 aastat.• Automaatik, eesti ja vene keeles, õppeaeg 3 aastat ja 6 kuud.• Trükitehnoloogia, eesti keeles, õppeaeg 3 aastat.

Dokumentide vastuvõtt kuni 24. augustini 2010.

PÄEVAÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL:• Trükitehnoloogia, eesti keeles, õppeaeg 2 aastat.• Fotograafi a, eesti keeles, õppeaeg 2 aastat.

Dokumentide vastuvõtt kuni 24. augustini 2010.

SESSIOONIÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL (õppetöö algab oktoobris 2010):• Elektrik, eesti ja vene keeles, nominaalõppeaeg 2 aastat.• Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene keeles, nominaal-

õppeaeg 2 aastat ja 6 kuud.

Dokumentide vastuvõtt kuni 24. septembrini 2010.

SESSIOONIÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL (õppetöö algab veebruaris 2011):• Tarkvara ja andmebaaside haldus, eesti ja vene keeles,

nominaalõppeaeg 2 aastat.• Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti keeles, nominaal-

õppeaeg 2 aastat.

Dokumentide vastuvõtt kuni 24. jaanuarini 2011.

NB! ÕPPIMINE TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS ON TASUTA!

Jälgi infot internetis, helista, küsi lisa, tule ja vaata!

Kontakt: Pärnu mnt 57, Tallinn, tel 610 3601, info@tpt.edu.eewww.tpt.edu.ee

5Koolileht

Mida läheb koolis vaja?1. klassi minevale lapsele tuleb muretseda tõenäoliselt järgmi-sed asjad:•• koolikott, õpilaspäevik, vihi-kud, vihikumapp, liikuvaabits, harilikud pliiatsid, tintpliiats, pinal, värvi- ja viltpliiatsid, joon-laud, ümbrispaberid, pliiatsiteri-taja, kustutuskumm, liimipulk, rasvakriidid, käärid, plastiliin, värvilised paberid, joonistuspa-ber, guaššvärvid, pintslid, vee-tops, lauakate, lühikesed dressid, pikad dressid, spordijalatsid, vahetusjalatsid. allikas: tallinna haridusamet

Paraku maksavad esimese klassi lapsele sobivad jalanõud sama palju kui täiskasvanute omad. Nii on mõistlik ära kasu-tada allahindlusi. Et ära hoida ortopeedilisi probleeme, tuleks lapse jalanõu valida võimalikult mugav ja jalga toetav. „Lapse king peaks olema kindlasti nahksisuga,” annab nõu ABC Kinga müüja Evelin. „Sandaal ja kerge king ongi need, mida praegu kõige enam küsitakse, ja muidugi heleda tallaga, et ei määriks. Oleme ise erinevate jalatsitega järele proovinud, kas

jäävad jutid, aga vahel ei aita ka see, sest palju oleneb põranda materjalist.” Mis puutub spordi-jalatsitesse, siis praegu võib spordipoodides pakutavad laste kvaliteetsed jooksukingad saada allahindluselt kätte umbes 500 krooniga.

Kool tuleb vanemale appi Tallinna Jakob Westholmi güm-naasiumis räägiti juba juunis 1. klassi laste vanematele, mida on koolis vaja ja milline peaks üks või teine asi olema. „ Annan tavaliselt ka näidised juurde, näiteks missugune näeb välja kolmnurkne pliiats,” selgitab 1. klassi juhataja Silva Sepp.

„Esimeses klassis pöörame palju tähelepanu käekirjale. Algul kirjutame ainult hariliku pliiatsiga, jõuludest läheme tavaliselt üle tindipliiatsile. Nii et 1. septembriks ei pea kind-

lasti tinten-pen koolikotis olema. Ka õpilaspäevik on kõi-gile ühesugune ja selle tellime kooli kaudu.”

Õpikute kilekaasi pole samuti vaja tingimata osta, vaid sobib tavaline jõupaber. „See on loodusesõbralik materjal ja ka kõige odavam – ühest rullist jagub terveks aastaks. Ümbris-paberite panemiseks annan tavaliselt nädala,” selgitab õpe-taja. Eraldi õpikuid on 1. klassis vaid üks – aabits, kõik teised on töövihikud-õpikud. Need on pehmete kaantega ega ületa kaa-lult seadusega lubatud kolme kilo. Kunsti- ja muusikavahendid ning vahetusjalanõud võib kooli jätta. Liikuvat aabitsat paljudes koolides enam ei kasutata.

Palju saab vanemate elu ker-gemaks muuta ka kool. Nii näi-teks on Westholmi gümnaasium lahendanud kooliriietuse prob-leemi oma kooli vormiga, mille komplekt maksab 500 krooni ringis. Koolimütsid kingivad 1. klassi lastele vilistlased. Keha-lise kasvatuse varustust saab tellida kooli kaudu.

Pole hullu, kui 1. septembriks kõiki nimekirjas loetletud asju muretseda ei jõua, rahustab õpetaja Sepp tulevaste koolilaste vanemaid. „Asjadest tähtsam on sel ajal lapsevanema toetus lap-sele: et tal tekiks huvi õppimise vastu, et ta oleks valmis õpilase rolliks ja tahaks kooli tulla. See on uus eluetapp, võtke aeg maha, mõelge rahulikult, poed on kindlasti valmis teid abis-tama, aega on üks-kaks nädalat ja kõik saab korda. Ärge tekitage oma lapsele stressi. Kui on prob-leeme, küsige nõu ja abi.”

Koolitoetust maksab sotsiaalosakond•• Enamik omavalitsusi maksab oma elanikele nn esimesse klassi mineja toetust, selle suurus kõi-gub mõnesajast kroonist mõne tuhande kroonini. näiteks Haap-salus, Keilas ja mõisakülas saavad vastse koolijütsi vanemad tuhat krooni, Kiviõlis 500 krooni. •• tõrvas on ranitsatoetus nagu mullugi 1200 krooni, kinnitas sot-siaalabiameti vanemametnik aime raidla. lapsevanema jaoks on mugav, et toetuse saamiseks ei pea esitama taotlust. „Saame koolist nimekirja, kontrollime andmeid ja otsime ise lapsevane-mad üles – meil ju nii väike linn,” selgitas raidla. mõnes linnas-val-las saavad kooliminekutoetust vaid väikese sissetulekuga pered. toetuse taotlemiseks ja täpsema info saamiseks tuleb pöörduda oma valla või linna sotsiaalosa-konna poole.•• tallinnas on ranitsatoetus endi-selt 5000 krooni ja seda maks-takse kahes osas: pool lapse kooli-minekul ja pool juunis pärast esi-mese klassi lõpetamist. toetuse saamise tingimus on, et vähemalt üks vanematest on rahvastikure-gistri andmetel elanud tallinnas vähemalt aasta enne lapse kooli-minekut. Ka laps peab olema rah-vastikuregistri andmetel tallinna elanik, ta peab elama toetuse taot-lejaga ühel aadressil ja asuma õppima tallinna kooli. toetus mää-ratakse koolis kinnitatud õpilaste nimekirjade alusel ja taotlusi saab esitada õppeaasta alguses kolme kuu jooksul, selgitas linna haridus-ameti üldhariduse osakonna vanemspetsialist Ülle Übius. Mare Mere

foto: rauno volmar

Rakvere Ame� kool ÕPILASTE VASTUVÕTT

Vastuvõtt põhihariduse baasilÕppeaeg 3 aastat ja 6 kuud:

• Kokk• Autotehnik

Õppeaeg 3 aastat:• Tarkvara ja andmebaaside haldus• Tisler• Ehitusviimistleja• Ehituspuusepp• Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja• Koostelukksepp• Keskkonnatehnika lukksepp• Keevitaja• Pagar, kondiiter• Maaturismiteenindaja

Vastuvõtt keskhariduse baasilÕppeaeg 2 aastat, täiskoormusega õpe� Hotelliteenindaja

Õppeaeg 2 aastat ja 6 kuud� Autotehnik

Vastuvõtt põhihariduse nõudetaÕppeaeg 1 aasta, vanuse alampiir õppima asumisel 17 a� Autotehnik (autohooldusspetsialist)

Kooli sisseastumiseks esitada järgmised dokumendid:� Kirjalik avaldus (täidetakse kohapeal)� Vanema või eeskostja kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on

alaealine� Põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse originaal või selle

notariaalselt kinnitatud koopia� Isikut tõendav dokument (ID –kaart, pass või sünnitunnistus)� Tervishoiuteenust osutava isiku väljastatud tõend õpilase

tervisliku seisundi kohta, kui õpilaskandidaat on alaealine� 4 fotot 3x4 cm

Õppetöö toimub eesti keeles ja on tasuta. Koolil on õpilaskodu.Dokumente võetakse vastu 25. juunist – 13. augustini igal tööpäeval 9.00 – 14.00Õpilaste vastuvõ� erialadele toimub 16. august – 18. august 2010Kõigi õpilastega viiakse läbi komisjoni poolt individuaalne vestlus. IT erialadele ja autoerialadele viiakse täiendavalt läbi eriala sobivustest.

Piiri 8 • Rakvere 44316Info: tel 329 5030 • faks 329 5031• e-post: info@rvss.ee • www.rak.edu.ee

6 Koolileht

Ave Schmidtave.schmidt@epl.ee

Enne kui piiri taga õppivale lap-sele koduriigist raha saata, tuleks end kõigepealt erinevate teenuste tingimuste ja hinda-dega kurssi viia.

Swedbanki arveldustoodete elutsükli juhtimise divisjoni direktor Olavi Lepp usub, et kõige lihtsam võimalus on kanda raha üle Eesti kroonides õppuri kodupanga kontole. „Seejärel saab laps ise oma ostude eest kaardiga maksta või siis sularahaautomaadist raha välja võtta,“ leiab Lepp.

Kui tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigiga, on teine soodne võimalus kasutada Euroopa makset, mis eeldab, et õppur on avanud välisriigi pan-gas konto. Teenuse hind maks-jale on 30 krooni, millele lisan-dub tasu euromakse laekumise eest vastavalt välispanga koha-likule hinnakirjale. Uuest aas-tast võrdsustatakse Euroopa

Raha välisriiki saatmine võib kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi

LAPSELE RAHA. Enne krooniülekannet tasub uurida, kas välispank neid üldse vastu võtab.

Liidu siseste maksete teenusta-sud Eesti pankade vaheliste maksete tasuga, teenus hakkab 30 krooni asemel maksma kuus krooni.

„Kui tahetakse teha välis-panga kontole ülekannet kroo-nides, tuleks kindlasti enne uurida, kas välispank on nõus üldse kroone vastu võtma. Kindlasti peab sel juhul arves-tama konverteerimiskuludega ning ka sularaha väljavõtu tasuga vastavalt välispanga hin-nakirjale,“ rõhutab Lepp.

Euroopast välja keerulisemKui Euroopa Liidu piires on välismaksete tegemine suhteli-selt inimsõbralik, siis raha edas-tamine pangaülekande kaudu mujale on mõnevõrra keeruli-sem. Probleeme võivad tekitada ebaselged teenustasud.

„Välispanka raha välja võtma minnes võib õppur avastada, et summa on saadetust väiksem, sest maha on arvestatud tee-

nustasud,“ räägib SEB Panga kommunikatsioonijuht Silver Vohu.

Ebameeldivuste vältimiseks on soovitatav sooritada makse „täissumma saajale,“ kus maksja tasub kõikvõimalikud kulud. „On olnud juhtumeid, kus vahendav pank on vaata-mata „täissumma saaja“ makse valikule teenustasud maha arvanud. Sellisel juhul tuleks pöörduda SEB-i poole. Saame küsida kompensatsiooni, sest pangad ei tohi makse sisu muuta,“ selgitab Vohu.

Maris Vainre, kes elas mõnda aega vahetusüliõpilasena Saksa-maal, kasutas rahaga opereeri-miseks väliskontot. „Kuna üüri-raha läks otse pangakontolt maha, tegin endale kohaliku

konto, kuhu vanemad raha kandsid. Kui iga paari kuu tagant teha 30 krooni maksev ülekanne, siis pole see kallis. Sularaha võt-sin välja väliskontolt, sest see oli tasuta,“ räägib Maris.

Raha edastamiseks on ka muid võimalusi. Eesti Posti pakutav Western Unioni teenus võimaldab teha raha kiirülekan-deid üle maailma. Raha jõuab sihtriigi teeninduspunkti umbes kümne minutiga ja teenuse kasutamine ei ole seotud panga-konto või -kaardiga. „Raha saat-miseks on vaja teada ainult saaja nime ja sihtriiki ning võtta postkontorisse kaasa isikut tõendav dokument. Teenus võib olla odavam kui tavaline panga-ülekanne, sõltub riigist ja mak-sest,“ selgitab Eesti Posti kom-munikatsioonijuht Inge Suder.

Kuigi postiseaduse järgi on postiorganisatsioonil õigus saa-detise edastamisest keelduda juhul, kui selgub, et see sisaldab raha, tavatsevad inimesed siiski aeg-ajalt välismaale ka liht-

Kirjaümbrikust kadunud kupüüri-de eest postiasu-tus ei vastuta.

Haabneeme postkontori kliendi-teenindaja Karin Suu sõnul on Western Unioni kaudu raha saat-mine lihtne: tule postkontorisse, näita isikut tõendavat dokumenti, täida lühike blankett ja raha on loetud minutite jooksul sihtkohas.

foto: avE ScHmidt

TSIRKUSESTUUDIO FOLIE

Uute liikmete vastuvõtt tsirkusetrenniTallinnas Salme ja Nõmme Kultuurikeskustes

UUS! Akrobaatikatrenn lastele Tallinna Inglise Kolledži spordihoones

Helista tel. 5662 9702,folie@tsirkus.eewww.tsirkus.ee

alustas registreerimist uutele keeltekursustele

• rootsi • norra • soome• taani • islandi • saksa • inglise

algtase - kesktase - edasijõudnud

Hind: 3600 kr / 60 ak tundi6.september—16.detsember 2010.a.

Asume vanalinnas Rüütli 9, Tallinn

Registreerimine:http://www.eformular.com/ryytlirahvakool/registreerimine.html

www.r9.ee • info@r9.ee • 5187562

TÜRI KOLLEDŽISKESKKONNAKORRALDUS JA PLANEERIMINE

AVATUD ÜLIKOOLI ÕPEVastuvõtt keskkooli (gümnaasiumi) lõputunnistuse hinnete põhjal

MAGISTRIÕPEKeskkonnakorralduse õppesuunal

Dokumentide esitamine

• 16. august -3. september 2010 tööpäeviti kell 10.00-16.00

• Türil Viljandi 13b, Tartus Ülikooli 18 ja ülikooli maakondlikes esindustes

www.tc.ut.ee

Viljandi 13b, Türi 72213 • tel: 384 9162, 384 9163 • e-post: info@tc.ut.ee

7Koolileht

kirjaga raha saata. Väikeste summade puhul muutub rah-vusvaheliste ülekandetasude maksmine mõttetuks kulutu-seks, selgitab taolist valikut tudengineiu Triin.

„Kümne euro saatmiseks välismaale pean maksma kaks eurot? Parem maksan margi ja ümbriku eest,“ arvab ta.

Kuigi lihtkirjaga raha saatjate arv on tõenäoliselt aastate jook-sul vähenenud, on jätkuvalt pöördutud Eesti Posti klienditee-nindusse murega, et ümbrikus saadetud raha on teel sihtkohta kaotsi läinud. „Ükski postiorga-nisatsioon rahaga kaduma läi-nud kirja eest vastutust ei võta,“ ütleb Suder.

Cargobus OÜ logistikadirek-tor Kaio Traat arvab, et vaata-mata sellele, et ettevõte raha edastamise teenust ei paku, on välisriikidesse kindlasti raha saadetud. „Inimesed teavad, et raha kohaletoimetamise eest me ei vastuta. Seetõttu ei julgeta ka üldjuhul kurtma tulla.“

Peamine sissetulek perekonnalt

•• tudengite sotsiaalmajandus-liku hetkeolukorra 2009. aasta uuringu järgi on pea pooltele üli-õpilastele peamiseks sissetule-kuallikaks rahaline toetus pere-konnalt. •• Sama uuringu kohaselt on võrreldes varasemate aastatega vähenenud kooli kõrvalt tööta-vate tudengite arv.

Kui seni said tasuta tööalase koolituse kursustel kutseõppe-asutustes osaleda vaid töötavad või mitteaktiivsed inimesed (noored emad, pensionärid, registreerimata töötud jt), siis sel sügisel töötuna arvel olevat inimest enam ukse taha ei jäeta. Senine piirang, kus registreeri-tud töötud pääsevad tasuta koo-litusele üksnes töötukassa kaudu, kaob.

Sügissemestril pakutakse tasuta kursusi 6046 inimesele 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades. Kokku toimub 30 erinevas õppekava-rühmas 453 kursust. Kursuste pikkus on 8-80 tundi, mis ei või-malda teha põhjalikku ümber-õpet, pigem täiendada eriala-seid oskusi. Koolitustellimuse hulgast leiab koolitusi autolukk-seppadele, elektrikutele ja käsi-

töölistele, õppida saab raama-tupidamist, pottsepatööd, lamba- ja kitsekasvatust jpm. Palju on üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keele-õpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused. Enim kooli-tatakse inimesi majutamise ning toitlustamise õppekava-rühmas, arvukalt on arvutikasu-tamise algtaseme kursusi.

Valga kutseõppekeskuses on kursuste nimekirjas näiteks tee-nindusalane läti keel, soojen-dusvoodriga jope õmblemine või siis Eesti toit turismitalu toi-dulaual. Tartu kutsehariduskes-kuses võib aga tasuta saada teadmisi ka internetiturunduse, kaunistusmaterjalide tundja või turunduskommunikatsiooni alal. Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis on tasuta kursuste seas näiteks mesindus ning tervislik toitumine, toitu-mishäired ja haigused.

Kes ees, see meesHaapsalu kutsehariduskeskuses on sügissemestril kokku kaheksa tasuta koolitust. Mõni neist algab juba augustis, üle-eelmisel nädalal pandi huvilisi kirja rookatuse tegemise kur-sustele. Kutsehariduskeskuse täienduskoolituse koordinaator Mall Lepmets ütles, et tasuta koolitusele kehtib reegel: kes ees, see mees ehk kes jõuab end

kõige kiiremini kirja panna, sel on ka lootust koolitusele pää-seda. „Huvi on väga suur. Kuna telefonitsi ei jõuaks kõikide huvilistega tegeleda, siis pan-nakse end kirja meili teel. Kuigi seda teha võivad kõik, siis näi-teks rookatuse valmistamisel eeldame inimeselt ikkagi eelne-vat ehitusoskust,“ selgitas ta. Kaks korda aastas esitab kutse-õppeasutus haridusministee-riumile koolitustellimuse. Selle esitamine eeldab, et koolil on olemas vastavad õpetajad ja heakskiidetud õppekava. „Kind-lasti arvestame koolitustelli-muse esitamisel ka piirkonna nõudlust pakutavate teadmiste ja oskustega inimeste järele,“ märkis Lepmets.

Tasuta kursuste nimekirja ja õppeasutuste kontaktandmed leiab haridusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee/tasuta-kursused või www.rajaleidja.ee/taienduskoolitus. Rajaleidja andmebaasis on kirjas tasuta kursused vabahariduslikes koo-lituskeskustes. Koolitustellimus koostatakse semestrite kaupa, järgmine kinnitatakse det-sembri alguses.

Täiskasvanute tööalast koo-litust rahastatakse riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendi-test alates 2007. aastast, prog-ramm jätkub kuni 2012. aasta lõpuni.

TÄISKASVANUD. Sügisest võivad osa-leda ka registreeritud töötud, seni olid neile tasuta vaid töötu-kassa koolitused.

Signe Kalbergsigne.kalberg@epl.ee

Kutsekoolid pakuvad tasuta kursusi ka sel õppeaastal

TTÜ eelõppeosakond:

Tel 620 3472Ehitajate tee 519086 Tallinn

V õppehoone, ruum 205 E-R 10.00-16.00eelope@ttu.ee

www.ttu.ee/eelope

Meil suur tundide arv, aga väike maks!

KURSUSED RIIGIEKSAMIKS VALMISTUJALE TALLINN, TARTU, PÄRNU

Matemaatika

200 h, 150 h, 100 h, 70 h

4300 kr, 3300 kr, 2700 kr, 2500 kr

28.09.2010

Kirjandiõpetus 75 h 2900 kr 07.10.2010

Inglise keel 92 h 3600 kr 28.09.2010

Geograafi a 33 h 1800 kr 16.10.2010

Bioloogia 60 h 2300 kr 15.10.2010

Keemia 60 h 2300 kr 28.09.2010

Füüsika 60 h 2300 kr 06.10.2010

Ajalugu 75 h 3300 kr 16.10.2010

Ühiskonnaõpetus 75 h 3300 kr 16.10.2010

E-ÕPPE KURSUSED

Matemaatika 3600 kr 02.10.2010

Kirjandiõpetus 3600 kr 09.10.2010

Inglise keel 3000 kr 02.10.2010

KURSUSED PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMIKS, TALLINN

Matemaatika 68 h 2600 kr 25.09.2010ABI MATEMAATIKAS 6.-8. JA 10.-11. KLASS JA KUTSEKOOL, TALLINN

Matemaatika 10 h või 20 h 500 või 900 kr 25.09.2010

EELÕPPEOSAKOND

TEA KeeltekoolTammsaare Ärikeskus,Tammsaare tee 47, III korrus, Tallinn 11316Kontakt: 523 1119; 626 3113; kool@tea.eewww.tea.ee

Üld-, fi rmasisesed- ja intensiivkursused, individuaalõpe, keeleõpe välismaal.

• 12. 8 kell 16.00 itaalia keelt ja kultuuri tutvustav üritus;16.-23.8 itaalia keele 0-taseme intensiivkursus

• 19.8 kell 16.00 hiina keelt ja kultuuri tutvustav üritus;23.-27.8 hiina keele 0-taseme intensiivkursus

• 26.8 kell 16.00 vene keelt ja kultuuri tutvustav üritus;30.8-3.9 vene keele 0-taseme intensiivkursus

• 2.9 kell 16.00 soome keelt ja kultuuri tutvustav üritus;6.-10.9 soome keele 0-taseme intensiivkursus

Intensiivkursused toimuvad esmaspäevast reedeni 17.00 – 20.15Kursuse maht 20 ak/h hinnaga 1500.- kr (96 EUR). Grupis vähemalt 6 inimest.

Keelenädala täpsema kavaga tutvu www.tea.ee

TULE KEELENÄDALA ÜRITUSTELE – TEA teeb targaks!

Soodustus püsiklientidele!

Ringidesse registreerimine algab 16. augustistInfo ja registreerimine tel. 673 3965 / 53 30 3390

www.pelgulinn56.ee

PELGULINNA RAHVAMAJAS (Telliskivi 56)laste- ja noorteringid

• beebifolk • laste kunstistuudio • showtants Desiree koolinoortele • Pelgulinna Carolina laste showtants• keha liikumise treening• kõhutants • folklooriklubi

• võimlemine väikelastega• noorte soololaul• klaveriõpe• kitarriõpe• õmbluskursus• mustlastants• Katariina energiatreening

Mehhatroonik (kooli- ja töökohapõhine õpe)

AutotehnikArvjuhtimisega (CNC)metallilõikepinkide seadistaja (töökohapõhine õpe)

Keevitaja (poolautomaat)

JuuksurRätsep - stilistAutomaalerAutoplekkseppMüügikonsultant rõivaalal

2,5 a.2,5 a.

2 a.*

2 a.2 a.

1 a.1,5 a.2 a.

*

*

Keskkooli baasilKeskkooli baasil

2010/2011. õppeaastalvõetakse vastu õpilasijärgmistele erialadele:

3,5 a.3,5 a.3 a.3 a.

MehhatroonikAutomaatikMetallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidelKeevitaja

Põhikooli baasilPõhikooli baasil

A. töökohapõhine õpe B. õmbleja eriala lõpetanutel (kutsekeskharidus)

1,5 a.0,5 a.

* töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Dokumentide vastuvõtt

Põhihariduse baasilTäiendav vastuvõttE-R 10 - 15

Keskhariduse baasilkuni 13. augustini E-R 10 - 15

Kursused 9 erineval tasemelja vestluskursused algavad 6. septembril 2010

51 h / 3800 EEKSoodushind pensionäridele ja kuni 25-aastastele (üli)

õpilastele 3400 EEK

Asume Tallinna Vanalinnas, Kuninga tn 4

koolitusluba 5064HTM

ÕPPIGE PRANTSUSE KEELT MEIEGA!

Info ja registreerimine: www.ccf.ee cours@ccf.ee

8