Kehtna valla

vaatamis-väärsusi

Mukri (Mukre) rabaMukri (Mukre) rabaja järvja järv

Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha.Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos.Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit – Mukri ja Oinamurru – ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkait-sevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hoolda-tav ala.Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Siiski on see tegelikult terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastatel ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega. See üle raba kulgev tee on suisa ajaloolise väärtusega, sest on ehitatud puunottidele ja haokubudele.Mukri raba on kujunema hakanud preboriaalse kliimastaadiumi lõpul (umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad.Raba kummub ümbrusest kõrgemale justkui kummuli keeratud kauss. Rabanõlv on vahel nii järsk, et rabasse minek on kui mäkketõus, rabast väljatulek seevastu mõnus jalutuskäik allamäge. Mõnes rabas on nõlv järsem, mõnes laugem. Nõlvale eelneb jalam ja järgneb platoo ehk lava. Mukri rabas on rabanõlv selgelt tuntav Vändra-poolsest otsast retke alustades.Raba saab kogu vee ainult sademetest. Väiksemaid rabaveekogusid nimetatakse älvesteks, suuremaid lau-gasteks. Laukad võivad olla ühe kuni kolme meetri sügavused ja „kõva” põhjata, sest põhjas on turvas. Sageli on lauka servad alt tühjad, nii et ohutum on laukasse mitte ujuma minna. Nii älved kui laukad on tavaliselt pikliku kujuga, nende pikitelg on rabapinna kallakusega risti.Mukri rabas leidub arvukalt älveid ja laukaid. Raba keskosas kõrgub puisraba, äärealadel aga kasvab siirde- ja madalsoomets. Eidapere järve pindala on 2,2 ha. Kõik kolm järvesaart on turbasaared.(http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3958_3918.html)

Ingliste mõisIngliste mõis

ja Keila jõgija Keila jõgi

Elanikkond: 01.01.2011 seisuga 230 inimestKülavanem: Andres Pärn andres@amaks.eeKodulehekülg: http://www.ingliste.ee/Ingliste küla asub Kehtna valla põhjapiiril. Ingliste piirkonda kuuluvad veel Lau, Pae ja Saidapere külad. Tõmbekeskuseks on 8 km eemal asuv Rapla. Vallakeskus jääb16 km kaugusele. Maapind on valdavalt tasandikuline, kohati kergelt laugjas. Õhuke mullakiht asub otse pae peal, mis peidab endas karstiauke. Ülesharitud põllud on liigendatud metsaaladega, mis omakorda lähevad üle rabamaastikeks. Ingliste külake-skuses asuvast mõisapargist voolab läbi Keila jõgi. Jõe ääres asuvad ühepere elamud. Külas on ka neli kor-termaja, keskusest eemal paiknevad hajatalud.Eelkooliealised lapsed käivad Inglistel asuvas lasteaias, suuremad lapsed õpivad kas Valtu, Juuru või Rapla koolides. Suur osa töötavast elanikonnast on hõivatud kohalikes ettevõtetes või tegelevad põllumajandusliku väiketootmisega. Samuti käiakse tööl Raplas ja Tallinnas.

AjaluguAjaluguLigi 2000.aastat tagasi asus Inglistel põlluharijate asula. 1456.a. mainiti ürikutes esmakordselt siinset Leppick`u nimelist küla. Ingliste mõisanimi (saksa keeles Haehl) ilmus esimest korda ajaloodokumen-tidesse 1526.aastal. See oli suurim eramõis Juuru kihelkonnas, lõunas ulatusid tema valdused kuni Kädvani. Rüütlimõis omas ainult kahte rahvarohket küla- Lau ja Paluküla. 16.sajandi lõpust kuulus mõis perekond Anrepidele, kellelt see 18.sajandi algul pärandus edasi Engdesitele. 1724.aastal müüdi valdused Fr. J.von Stahlile ja tema pärijate käes püsisid need Eesti Vabariigi alguseni. Mõisast veidi üle kilomeetri lõunas Jaal-imäel, asub Stahlide perekonnakalmistu.1816.aastal moodustati mõisa piirides Ingliste mõisavald. Ingliste vald tegutses 1939.aastani, mil see liideti Juuru vallaga.1948.a. moodustati Inglistel praeguse Rapla maakonna piires esimene kolhoos, nimega “Ühiselu”. 1950-51.a. liitusid kolm naaberkolhoosi Ingliste “Ühiselu”, Pae küla “Pidula” ja Lau küla “Ühine Lau” üheks ma-jandiks nimega “Võit”. 1971.a. kolhooside “Võit” ja “Tee Kommunismile “liitmise tulemusena moodustati uus kolhoos “Valtu”. Inglistest sai suure kolhoosi osakond.1870.aastal pandi Lau külas alus Ingliste valla koolile, mis 1922.aastal koliti ümber Ingliste mõisa ja jätkas tööd 6.-klassilisena.1974.aastal seniks juba 8.-klassiliseks kasvanud kool suleti. 1992-2007.aastatel töötas Inglistel 4.-klassiline algkool. Raamatukogu tegutseb külas 1919.aastast.https://kehtna.kovtp.ee/ingliste

Imsi järvImsi järv

Ohekatku tiikOhekatku tiik

Räägu (Kehtna) Räägu (Kehtna) veehoidla veehoidla

Kehtna mõis ja alevikKehtna mõis ja

Kehtna mõis ja alevik alevik

Kehtna alevik asub Rapla maakonnas Kuusiku (kohapeal ka Rõue) jõe ülemjooksul ja Tallinna-Viljandi maantee ääres. Samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 1419 elanikku. 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 1260.Kehtna mõisa kohta on esimesed teated aastast 1470 või 1485 (vastavalt Kectel või Hof Kechtenal). Varaklassitsistlik härrastemaja ehitati 1790.-ndate aastate alguses. 1905. a. põlenud mõisahoone taastati aastatel 1906-10 ning sai siis praeguse barokse ilme.http://www.eestigiid.ee/?CatID=98&ItemID=2693

Aleti paisjärv Aleti paisjärv

Aleti järv, ka Aleti paisjärvRaplamaal, Kehtna vallas, Kenni küla juures asuv avalik paisjärv Pindala 1,3 ha, kaldajoone pikkus 459 m

Vastja veehoidlaVastja veehoidla

Paluküla Paluküla Paluküla jääb Kehtnast 12 km kaugusele lõunasse. Paluküla kuulub Kehtna valla alla Raplamaal. Ajalooliselt jäi küla Juuru ja Rapla kihelkonna piiridesse Lõuna-Harjumaal.Paluküla on väga omapärase loodusmaastikuga ala Rapla maakonnas. Ta on tekkinud viimase jääaja jää ebaühtlasest sulamisest umbes 11 000 aastaat tagasi. Jää sulamine jättis endast maha servamoodustised, praegu Paluküla kanti kaunistavad künkad ja mäed. Palukülas asuv Hiiemägi on Loode-Eesti kõrgeim tipp, ulatudes 106 meetrit üle merepinna. Hiiemägi on kaetud lopsaka segametsaga, kuid mõnisada meetrit lõunas asuvalt Reevimäelt (kõrgus 99 m, kutsutakse ka Kiigemäeks) avaneb kaunis vaade Kõnnumaa metsadele. Paluküla Hiiemäel kohtuvad Keila, Kasari ja Pärnu jõgikonna piirid.https://kehtna.kovtp.ee/palukula

Ingliste kabelimägiIngliste kabelimägi

Ingliste kabelimägi Keava mõisa varemedKeava mõisa varemed

Keava kahar mändKeava kahar mänd

rabalaugasrabalaugas

Kastna hiiepärn jaKastna hiiepärn ja