Kavandatavad muudatused puudega inimeste

sotsiaaltoetuste süsteemis

Tallinn, 15.02.2007

Erikohtlemist vajavate ja riskirühma kuuluvate inimeste (puudelised, pikaajalised töötud, noored ja eakad) suurem tööga hõivatus

Parem hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet

Vaesuse vähenemine ja inimeste parem elatustase

Hoolekande kontseptsiooni eesmärgid

Puudega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuringu eesmärgid

Peamiste puudega inimeste iseseisvat toimetulekut takistavate probleemide kirjeldamine

Puudega inimestele pakutavate toetuste ja teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi hindamine

Täiendava abivajaduse analüüsimine

Uuringus käsitletud teemad

sotsiaalne staatus ja majanduslik toimetulek

elamistingimused

kõrvalabi

rehabilitatsioon

tervis

õppimine

tööelu

vaba aja tegevused

sotsiaalsed suhted ja kaasatus

hinnang toetustele ja teenustele

Puudega inimesed Eestis

Kokku on u 113 000 inimest, so 8,4% rahvastikust16-74-aastaseid ligi 72 000, ehk 64% puudega inimestest

Kõigist puudega inimestest on: 42% liikumispuue 32% üldhaigestumus, krooniline haigus 18% psüühikahäire

7% nägemis-, kuulmis-, keele- või kõnepuue

Puudest tingitud lisakulutused

96%-l on lisakulutused

Keskmiselt 930 krooni kuus, vajadused hinnanguliselt kaks korda suuremad

Sagedamini on lisakulutused ravimitele, abivahenditele, transpordile

Hetkevõimalustest rohkem soovitakse teha lisakulutusi taastusravile, kodu kohandamisele, hooldajale

Lisakulutusi tegevate puudega inimeste osakaal, %

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

psühholoogiline nõustamine

hooldaja

elukoha kohandamine

taastusravi

eritoit

abivahendid

transport

ravimid

osakaal vastavaealistest puudega inimestest

tööealised pensioniealised kokku

Üle poole puudega inimestest vajab abi väljaspool kodu liikumisel

11

20

21

50

50

0 10 20 30 40 50

tänavate ja ristmike kohandamist

liikumist abistavaid abivahendeid

ehitiste ja ruumide kohandamist

transporti

abilise abi

osakaal abivajajaist, %

Puudega inimeste abistajad

39

11

65

0 10 20 30 40 50 60 70

sotsiaaltöötaja, isiklik abistaja

keegi teine lähedane, sõber,sugulane

pereliige

osakaal, %

Puudega inimestega arvestamine teenuste osutamisel

66% leiab, et neil pole abi kohta piisavalt informatsiooni

44% leiab, et sotsiaaltöötajad ei ole piisavalt mõistvad nende vajaduste suhtes

41% leiab, et neil on puude tõttu minna raske teenuseid ja toetusi taotlema

73% leiab, et tarvilikke teenuseid on liiga vähe, või need on madala kvaliteediga

Uuringu kokkuvõtteks

Puudega inimesed kogevad puude tõttu erinevaid takistusi igas eluvaldkonnas, alustades füüsilistest barjääridest kuni ühiskonnas levinud eelarvamusteniKa puudega inimeste endi hoiakud ja eelarvamused piiravad nende osalemist ühiskonnas

Riik on erinevate takistuste vähendamiseks ja ületamiseks loonud mitmeid meetmeidPalju tööd seisab veel ees nende meetmete kättesaadavuse parandamisel ja kvaliteeti tõstmisel

Puudega inimeste paremaks kaasamiseks saab palju ära teha ühiskond tervikuna – inimesed, kellega kokku puututakse, tööandjad, meedia

Puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

eesmärk

Toetada puudega inimeste:

sotsiaalset kaasatust

iseseisvat toimetulekut

võrdseid võimalusi

puudega inimeste suurema kaasatuse ühiskonda

süsteemi jätkusuutlikkuse

raha eesmärgipärasema jaotuse ja täpsema sihituse

Muudatused aitavad tagada

Puudega lapsed (kuni 18-aastased)

Laste kaasamisel ühiskonda ja ettevalmistusel iseseisvaks toimetulekuks on rõhuasetus rehabilitatsioonil ning hariduse, sh alushariduse ja võimetekohase kutsehariduse omandamisel

Laste puhul jätkatakse puude raskusastme määramist pensioniameti AEK-s ning toetuse maksmine jääb seotuks puude raskusastmega

Tööealised puudega isikud(18 - 63-aastased)

Tööealiste puhul on peamiseks eesmärgiks iseseisev toimetulek ning vaesuse vältimine läbi tööhõives osalemise

Selleks:määratakse toetus juhtumipõhiselt lisakulude alusel töötamise korral kompenseeritakse osaliselt ka töötamisega seotud lisakuludrehabilitatsiooniplaanis pannakse pearõhk iseseisva toimetuleku soodustamisele ja töövõime taastamisele (sotsiaalhoolekande seaduse alusel)

Eakad ja töövõimetud

Eakate ja töövõimetute puhul on eesmärgiks toimetuleku tagamine läbi integreeritud hooldussüsteemi, erinevate teenuste ja toetuste

Pensioniealistele isikutele puuet ei määrata ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel toetusi ei maksta. Eakate hoolekanne läheb täies mahus üle kohalikele omavalitsustele

Puudega inimeste tugisüsteemid

Sotsiaalteenuste osas täpsustatakse sotsiaalhoolekande seaduse eelnõuga kohaliku omavalitsuse kohustusi isikutele abi osutamisel, sh isiku vajaduste hindamist. Kohaliku omavalituse poolt pakutavad teenused hõlmavad elukoha kohandamist, transporti, isikliku abistaja ja tugiisiku teenuseid ning hooldust

Tehnilise abivahendi saamise eelduseks on vastava abivahendi vajadus tulenevalt inimese tervislikust või funktsionaalsest seisundist, selle vajaduse määrab arst

Rehabilitatsiooniteenuse osutamise eelduseks on meditsiinilised ja/või sotsiaalsed näidustused. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse kõikidele puudega lastele ning vajadusel eakatele isikutele. Tööealiste isikute rehabilitatsiooniplaani oluliseks osaks on pakkuda tööealisele puudega inimesele abi tööturul osalemisel

Täiskasvanud puudega inimeste hoolekanne

Korraldamine anti kohalikele omavalitsustele üle eesmärgiga:saavutada inimestele abi parem kättesaadavus suurendada omavalitsuste võimalusi abi vajavate puudega inimeste hoolekande korraldamisel – omavalitsused on inimesele lähemal, nad on paremini, efektiivsemalt ja kiiremini suutelised hindama inimese toimetulekut ja vajadusel osutama abi

Omavalitsusel on laiem valikuvõimalus otsustada, millist hoolekande vormi abi vajavale inimesele pakkuda – kompenseerida hooldaja kulutusi, osutada sobivaid hoolekandeteenuseid või maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi

Hooldajate arv

29 196

19 49220 628 20 506

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

I kv 2005 II kv 2005 IV kv 2005 IV kv 2006

Hoolekandeteenuseid saanud inimesed teenuse liikide järgi, 2006

347

43

15

442

32

33

34

1 394

koduteenus

eluasemeteenus

hooldamine perekonnas

hooldaminehoolekandeasutuses

hooldaminepäevakeskuses

isiklik abistaja

tugiisikuteenus

muud teenused

Kulud täiskasvanud puudega inimeste hoolekandeks

2005

riigieelarvest eraldati 108,7 milj krooni

omavalitsused kasutasid 94,8 milj krooni (87%)

2006

tulubaas suurenes täiskasvanud puudega inimeste hoolekande korraldamise üle andmise tulemusel 188,1 milj krooni

omavalitsused kasutasid 142,7 milj krooni, sealhulgas:

hooldajatoetus ja sotsiaalmaks 115,6 milj krooni (81%)

sotsiaaltoetused 15,7 milj krooni (11%)

hoolekandeteenused 8,7 milj krooni (6%)

arendus- ja personalikulud 2,8 milj krooni (2%)

Täiskasvanud puudega inimeste hoolekande kulude

muutus 2005-2006

0

10 000 000

20 000 000

30 000 000

40 000 000

50 000 000

60 000 000

70 000 000

hooldajatoetus sotsiaalmaks sotsiaaltoetus arendus- ja personal

II-IV kv 2005 I-III kv 2006

Sotsiaalse kaitse kulutuste muutus 2003-2006

0

200 000 000

400 000 000

600 000 000

800 000 000

1 000 000 000

1 200 000 000

2003 2004 2005 2006

KOV-ide toetus Riigi toetus

Rohkem talupoja mõistust hoolekandesse

ja

võimalusi seda rakendada

Aitäh!