Haridus kapitali asemel

Kaspar Oja

Kõik arvamused on isiklikud ega pruugi kokku langeda Eesti Panga seisukohtadega

Huvitavaid fakte haridusest ja inimeste

hakkamasaamisest Eestis

Palju põhjuseid, miks tasub õppida

Haritud on edukamad

Ettevaatust: põhjuslikkus pole vaid ühesuunaline

Majanduslikust ebavõrdsusest ja haridusest

Majandusliku ebavõrdsuse mõju haridusele ja vastupidi

Päevakajalistel teemadel

Väikene arendus päevakajalistel haridusteemadel

Haridus ei taga rikkust, aga madala haridusega

pole tõenäoline teenida suurt sissetulekut

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1 2 3 4 5

Kolmanda tasemeharidus

Teise tasemeharidus

Esimese tasemeharidus või madalam

Inimeste kuulumine sissetulekugruppidesse haridustaseme lõikes 2015. aastal

sissetulekukvintiil

kõigevaesem viiendik

kõigejõukam viiendik

Allikas: statistikaamet, autori arvutused

Madalama haridusega on tööpuudus suurem

Kesk- ja kutseharidusel pole tööpuuduse mõttes

suurt vahet

0

5

10

15

20

25

30

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

esimese taseme haridus või madalam üldkeskharidus

kutsekeskharidus põhihariduse baasil kutsekeskharidus keskhariduse baasil

keskeriharidus keskhariduse baasil kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad

25-64-aastaste tööpuuduse määr, %

Allikas: statistikaamet

Üldiselt kehtib reegel, mida kõrgem haridus,

seda kõrgem palk

0

2

4

6

8

10

12P

õh

ihar

idu

s (p

õh

iko

oli

1.-

6.

klas

s)(

Põ

hih

arid

us

(põ

hik

oo

li 7

.-9

.kl

ass) K

eskh

arid

us

Kes

khar

idu

s ja

kuts

ehar

idu

s ke

skh

arid

use

baa

sil (

3. j

a 4

. ast

e)

Dip

lom

iõp

e

Bak

alau

reu

sekr

aad

võ

ise

llega

võ

rdsu

stat

ud

har

idu

se t

ase

Mag

istr

ikra

ad v

õi s

elle

gavõ

rdsu

stat

ud

har

idu

se t

ase

Do

kto

rikr

aad

võ

i sel

lega

võrd

sust

atu

d h

arid

use

tas

e

Meeste tunnipalk eurodes 2014. aastal

Allikas: statistikaamet

Keskkooli asemel kutsekasse läinute palk jääb

isegi aastate pärast alla kõrgkooli lõpetajate

„sisenemispalgale“

Ühe eriala õppimisest eluea jooksul jääb väheks.

Täna tööturule sisenejad peavad pensionini

ootama enam kui veerandi kauem kui lahkujad

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

18 23 28 33 38 43 48 53 58 63 68

22-aastaselt tööturule sisenejad 18-aastaselt tööturule sisenejad

vanus aastates

oo

dat

ava

töö

ea k

estu

seer

inev

us

võrr

eld

es 6

3-

aast

aste

ga

Oodatav tööaeg pensionieani võrreldes praegu pensionile minejatega

Võimalik, et alahindame üldhariduse rolli

Allikas: statistikaamet, autori arvutused

Kõrgharidusega inimesed tunnevad ennast

tervemini kui madalama haridusega inimesed

0

20

40

60

80

100

16 - 24 25 - 34 35 - 44 45 - 54 55 - 64 65 - 74 75 - 84 85+

Osakaal inimestest, kes tunneb, et nende tervis on hea või väga hea, 2011-2015 keskmine

Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus

vanus

35-44-aastased põhiharitudtunnevad end haigemana kui 45-54-aastased kõrgharitud

Allikas: Eurostat

Alla keskhariduse saanud inimeste

suremus on kõrgem

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

4,0%

15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74

Põhiharidus või madalam

Keskharidus

Kõrgharidus

Meeste aasta jooksul suremise tõenäosus vanusegrupi ja haridustaseme lõikes 2011-2016

Allikas: Statistikaamet, autori arvutused

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74

Põhiharidus või madalam

Keskharidus

Kõrgharidus

Naiste aasta jooksul suremise tõenäosus vanusegrupi ja haridustaseme lõikes 2011-2016

Allikas: Statistikaamet, autori arvutused

Välismaale on tööle läinud rohkem

kutseharidusega inimesi

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

0 1 2 3 4 5 6 7 8

Kutsekeskharidus põhihariduse baasil Keskharidusel baseeruv kutseõpe

Rakenduskõrgharidusõpe Bakalaureuseõpe

Magistriõpe

Välismaal elamise tõenäosuse meeste seas 2013. aastal haridustaseme lõikes lõpetamisest möödunud aja alusel

aastaid lõpetamisest

Allikas: Eesti Statistikaameti andmed

Mida madalam on haridus, seda väiksem on

tõenäosus naine leida

25%

30%

35%

40%

45%

50%

30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59

Põhiharidus või vähem ja kutse Üldkeskharidus

Keskharidus ja kutse Kõrgharidus

Üksikute meeste osakaal vanusegrupi ja hariduse lõikes rahvaloenduse andmetel

Allikas: statistikaamet

Kõrgharidusega meestel on rohkem lapsi

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

1,6

1,8

2

20 30 40 50 60

kõrgharidus

alla kõrghariduse

Alla 19-aastaste laste arv mehe vanuse ja hariduse järgi

mehe vanus

Allikas: Eesti Tööjõu-uuring (2009-2014)

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

1,6

1,8

2

20 30 40 50 60

kõrgharidus

alla kõrghariduse

Alla 19-aastaste laste arv naise vanuse ja hariduse järgi

naise vanus

Allikas: Eesti Tööjõu-uuring (2009-2014)

Meeldetuletuseks: hariduse enda mõju on tõenäoliselt

väiksem, aga haridus aitab teisi tegureid realiseerida

Haridus

Võimed

Sotsiaalne

positsioon

Edukus

Haridus signaliseerib võimekust ja aitab elus läbi lüüa. Inimene ei pruugi olla

edukas mitte seetõttu, et tal on haridus, vaid seetõttu, et ta on võimekas. Ilma

hariduseta ei pandaks aga neid võimeid tähele.

Majanduslik ebavõrdsus, majanduskasv ja

haridus

Klassikaline lähenemine: ebavõrdsus on vajalik, sest suurendab pingutaja preemiat Arstid teenivad head palka, aga selleks pidid nad pikalt

õppima

Mida rohkem ja kõrgemalt haritud inimesi, seda suurem majanduskasv

Kui madala haridusega inimesi on vähe, siis nende palk tõuseb turujõudude tagajärjel

Pärast rahvusvahelist finantskriisi rõhk majanduskasvu viimisel igaüheni Ümberjagamine => pingutamise demotiveerimine

Suur ebavõrdsus pärsib arengut, sest kehvema sotsiaalse tausta tõttu jäävad võimed arendamata

Võrdsete võimaluste andmine/targad poliitikad

Haridus annab Eestis palgale teiste

riikidega võrreldes juba praegu vähe juurde

Suure osa hariduse väikesest mõjust selgitab sooline hariduslõhe, kuid ka

seda arvestades ei anna haridus Eestis palgale võrreldes teiste riikidega

ülemäära palju juurde

50

75

100

125

150

175

200

225

250

Roo

tsi

Ees

ti

Nor

ra

Taa

ni

Soo

me

Kre

eka

Bel

gia

Uus

-Mer

emaa

Aus

traa

lia

Kor

ea

Itaal

ia

Kan

ada

Läti

Hol

land

Šve

its

Jaap

an

His

paan

ia

Ühe

ndku

ning

riik

Aus

tria

Pra

ntsu

smaa

OE

CD

kes

kmin

e

Luks

embu

rg

Iisra

el

Poo

la

Iirim

aa

Sak

sam

aa

Tür

gi

Por

tuga

l

Tše

hhi

Slo

vakk

ia

Slo

veen

ia

US

A

Leed

u

Ung

ari

Meh

hiko

Cos

ta R

ica

Kol

umbi

a

Tši

ili

Bra

siili

a

Alla keskharidusega inimeste kaotus palgas Kõrgharidusega inimeste sissetulekute eelis

Allikas: OECD

25-64-aastaste suhtelised palgaerinevused haridustasemete lõikes (2015)

Väiksemate palkade kiirema kasvu taga on

tõenäoliselt kvalifikatsiooni preemia vähenemine

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

Keskmine palgakasv 2010-2014. aastal detsiilide ja ametialade lõikes

kuine butopalk 2010. aastal eurodes

20

10

-20

14

kes

kmin

e p

alg

a k

asv

Allikas: statistikaamet.

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

Juhid Tippspetsialistid Tehnikud ja keskastme spetsialistid

Ametnikud Teenindus- ja müügitöötajad Põllumajanduse jms oskustöötajad

Oskustöötajad ja käsitöölised Seadme- ja masinaoperaatorid Lihttöölised

Keskmine palgakasv 2010-2014. aastal detsiilide ja ametialade lõikes

kuine butopalk 2010. aastal eurodes

20

10

-20

14

kes

kmin

e p

alg

a k

asv

Allikas: statistikaamet.

Sotsiaalmajanduslik taust selgitab USA näitel

suure osa õpiedukuslikust sesoonsust

Allikas: Alexander, Entwisle, Olson: Lasting Consequences of the Summer

Learning Gap

-50

0

50

100

150

200

250

300

350

madal keskmine kõrge

esimesed 5 õppeaastat esimesed 4 suvevaheaega 6. kuni 9. klass

Kus tulevad erinevused lugemisoskuses?

Perekonna sotsiaalmajanduslik seisund

Kas lühem suvevaheaeg aitaks tähendab väiksemat ümberjagamist

tulevikus?

Põhikooli õpitulemuste erinevusest selgitab

suure osa suvevaheaja efekt

Allikas: Alexander, Entwisle, Olson: Lasting Consequences of the Summer

Learning Gap

-20-10

0102030405060708090

lugemisoskus kooliastudes

esimesed 4suvevaheaega

esimesed 5õppeaastat

6. kuni 9. klass

Erinevused lugemistestis kõrge sotsiaalmajandusliku taustaga gümnaasiumisse läinute ja madala sotsiaalmajandusliku tausta mitte läinute vahel

Ligi kolmandik erinevusest tuleb "lasteaiast" ja kaks

kolmandikku algklassidest

Kuidas on meil lood võimalustega?

Mõtteharjutus kvootide teemal

Unustame korraks, et kutsekool on alternatiiv

Üldjuhul lähevad kutsekooli need, kes gümnaasiumi ei

saa

Oletame, et pääs gümnaasiumi sõltub keele,

matemaatika ja loodusteaduse oskustest pingerea

alusel

Kasutan testide modelleerimiseks PISA andmeid

Eeldan, et testide tulemused on seotud => kes on tugev

matemaatikas, on ka keeles

Simuleerin gümnaasiumi saamise testid Monte Carlo

meetoditega

Teiste OECD riikide võrreldes on meil gümnaasiumi pääsemise sõel

pigem tihe

Eesti laste võimalused on väiksemad kui teistes OECD riikides

77% 78%

86%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Au

stri

aSl

ovee

nia

Tšeh

hi

Itaa

liaŠv

eits

Bel

gia

Ho

llan

dSo

ome

Pool

aSl

ovak

kia

Luks

emb

urg

No

rra

Eest

iPo

rtug

alSa

ksam

aaÜ

hen

dkun

ingr

iikPr

ants

usm

aa Läti

Jaap

anR

oots

iiis

rael

Au

stra

alia

Taan

iKo

rea

Türg

iH

ispa

ania

Un

gari

Isla

ndTš

iili

Meh

hiko

Uu

s-M

erem

aaKr

eeka

Eestis jääb gümnaasiumist välja hulk noori, kes võetaks teistes OECD riikides gümnaasiumi vastuJoonisel on simulatsiooni tulemus, mis näitab, kui suur osa Eesti lastest võetaks gümnaasiumi, kui sõel oleks sama tihe/hõre, kui on teistes riikides. Näiteks Lõuna Koreas võetaks gümnaasiumi 86% Eesti põhikoolilõpetajatest.

Allikas: arvutuste aluseks olevad andmed pärinevad OECD andmebaasist, Kaspar Oja arvutused. Foto: wikimedia.org

Eestis saab gümnaasiumi ca kaks kolmandikku põhikooli lõpetajatest

Kõrgharitute osakaal pole Eestis kindlasti

„liiga“ kõrge

Kõrgharidusega meeste

osakaal Kõrgharidusega naiste osakaal

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

18 kuni 24 25 kuni 34 35 kuni 44 45 kuni 54 55 kuni 64

Eesti Soome Euroopa Liidu keskmine

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

18 kuni 24 25 kuni 34 35 kuni 44 45 kuni 54 55 kuni 64

Eesti Soome Euroopa Liidu keskmine

Allikas: Eurostat

Mõned mõtted kokkuvõtteks

Haridus seostub parema sotsiaalmajandusliku

toimetulekuga

Haridus on ilmselt üheks vastuseks majandusliku

ebavõrdsuse vähendamisel

Poliitikate mõju võib olla vastassuunaline, kui need pole

läbi mõeldud

Tugevate põhikoolide taustal tekib küsimus, kas

Eesti haridussüsteem pakub piisavalt võimalusi

noorte võimete realiseerimiseks