kas looduse paradiisis on inimesele kohta ? hendrik...
TRANSCRIPT
Kas looduse paradiisis on
inimesele kohta ?
Arutlus maailma kaitsealade näitel
Hendrik Relve,kohalkäija tähelepanekud
Küsimus nr. 1. Kas maailmas on alles looduse paradiise, kus inimmõju
väga nõrk ? Jah, neid on. Seal ka loodusrahvaid üsna puutumata seisundis. Enamasti
teatud looduslike barjääri tõttu. Näiteks Amazonas Lõ-Ameerikas ja Uus-Guinea
Okeaanias. Amazonases peamiseks takistajaks veerohkus
Uus-Guineas keeruline reljeef, põlismets, sood, põrgulikud kliimaolud.
Kliima valgele inimesele talumatu. Vastikute haiguste pesa. Siit ma oma malaaria kätte
saingi. Aga ei kahetse midagi.
Antarktika – maailma suurim kaitseala (erikaitseala). Peaaegu paradiis inimeseta. Kindlasti rikkumatuim suur piirkond Maal.
Antarktika erikaitseala kulgeb mööda 60. lõunalaiuskraadi.Ökosüsteemide hoidmisele, rahule ja teadusele pühendatud kaitseala.
Loodud Antarktika lepingu keskkonnakaitse protokolli põhjal, mis 1991. aastal allkirjastati 53 riigi poolt
Madridis.
Lõuna-Georgia saar Antarktikas, mu lemmik. Lõuna-lonthülgeid üle 100 000,
antarktika merikarusid 3 milj., kuningpingviine 1-2 milj., Antarktika Serengeti. Looduse
paradiis, kus loomad inimesi ei karda.
Turiste Antarktikas praegu aastas ligi 40 000. Võrreldes teiste maailmajagudega
imevähe. Enamasti kulgevad turistid kruiisilaevadel, kust ei tohi maale minna. Maabumisi
tehakse vaid ekspeditsioonilaevadelt. “Plancius“ 2017.
Ranged reeglid turistidele. 1. Iga kord enne järgmisse saarestiku jõudmist
tolmuimejaga puhastada väliriided, seljakotid, voodrivahed. 2. Enne ja pärast iga
maabumist desinfitseerida jalatsid, püksid.
Turistide hulk ühel maaleminekul piiratud, kuni 100 inimest.
Jalgsiretkedel kõik jäätmed kaasa võtta. Ära aja segi joogi- ja pissipudelit
Ometi on maailma suurimas looduse paradiisis probleeme. Turismi surve
tugevneb. Päris palju metsikult seiklejaid. Teatud Antarktika haprad ökosüsteemid
kannatavad. Nii on ka muude rikkumata piirkondadega maakeral, inimsurve tugevneb.
Küsimus nr. 2. Kui palju on maailmas looduskaitseküüditatuid,
põlisrahvaid, kes on kaitsealade loomisel kodudest minema aetud ? Fotol pügmee rahvas mbutid Kongo DV-s. Praegu twa rahvas, samuti pügmeed,
võitlemas küüditamise vastu Kahuzi-Biega RP-st (gorillad)
Aga nii on see olnud rahvusparkide ajaloo algusest. Esimene rahvuspark maailmas -
Yellowstone 1872. Sündis ideest kaitsta „ilusat ja rikkumata paika looduses“. Looduskaitsealad on lääne
tsivilisatsiooni sünnitised. Soov põgeneda, nautida neitsiliku loodust ! Ühtlasi oli see maailma koloniseeriva valge
inimese enesekehtestamine kõigil mandritel.
Shoushou rahvas, Yellowstone’i põlisrahvas. Küüditati kohe peale
rahvuspargi rajamist. Peagi ka mustjalad, kes viibisid ajuti. Põhjendus – kütivad,
kalastavad, rikuvad looduse rahu. Võivad olla turistile ohtlikud.
Looduskaitse nimel on küüditatud rahvaid Ameerikas, Aafrikas,
Austraalias, Aasias ja mujal. Fotol Kanha rahvuspargi maastik. Siit viidi 2014 ära
14 küla inimesed ( baiga, gondi rahvas), et luua tiigri kaitseala. Tiiger meelitab siia,
Kiplingi „Džungliraamatu“ paikadesse, turiste ja toob sisse raha.
Maasaid Aafrikas Serengetis. Serengeti rahvuspark loodi 1951. Maasaid sunniti
kohe lahkuma. Suurelt jaolt tänu Bernhard Grzimekile ( rmt., film Serengeti ei tohi surra,
1959) sai park ülipopulaarseks. Maasaid Ngorongoro kaitseala mõnedes paikades.
Viletsamatel maadel kehvades oludes. Veidi sissetulekuid turistide lõbustamisest.
Bušmanid ehk sanid Aafrikas, Kalaharis. Kesk-Kalahari loomakaitse alalt, mille
pindala veidi suurem kui Eesti (52 800 ruutkm) , sunniti 1997 – 2005 lahkuma sadu
kogukondi. Mark, Delia Owens „Kalahari karje“ 1984 sõnum-savanniloomade kaitse on
ülim eesmärk. Turistid tahavad tulla, Botswana riigil vaja raha.
Kui palju siis on maailmas looduskaitseküüditatuid kokku ? Oletatakse,
et viimasel sajandil küüditatud ligi 20 miljonit inimest, neist 14 miljonit
Aafrikas.
• Nägin 2010 Matsalu loodusfilmide
festivalil. Ripub tasuta internetis:
„Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist
välja aetud“ rež. Steffen Keulig
(Saksamaa). Enne seda 2009 ilmus
samanimeline raamat, autor Mark
Dowie (USA)
Küsimus nr. 3. Kas looduse paradiisis on siiski inimesele kohta ? Teiste
sõnadega - kas põliselanikud saavad looduskaitsealal elada nii, et pärimuskultuur jätkub
ning ühtlasi säilivad loodusväärtused? Näiteid on.
• Näide Lõuna-Ameerikast,
Venezuelast. Warao rahvas
Orinoco rahvuspargis. Elatuvad
tänaseni kalastamisest ja küttimisest.
Elavad traditsioonilistes vaimajades,
vahetades ajuti elupaiku. Nad on
saanud traditsioonilist elulaadi
säilitada, sest 3 310 ruutkilomeetrisel
alal ja mujal deltas pole leitud
maavarasid ega pole olulist
majandusliku potensiaali. Turistid
annavad waraodele mõõdukat, aga
see pole neile põhiline.
Näide Lõuna-Aafrika Vabariigist. Makuleke rahvas Krügeri
rahvuspargis. Küüditati Krügeri põhjaosast 1969. Said 1996 tagasi 22 000 ha maad.
Hakkasid kasutama teadmisi loodusest looduturismi heaks. Ehitasid ökolodži. Küttidest
said loodusehoidjad. Turism aitab pärimuskultuuri alal hoida.
Näide Austraaliast. Uluuru ehk Katja Tjuta rahvuspark, anangu rahvas.
• 1994 tunnistati rahvuspark ühe
esimesena maailma kultuuripärandi
alaks. Turistidele kehtestati mitmeid
piiranguid. Tähistati hulk rituaalipaku,
kuhu turistidel keelatud minna või mida
keelatud pildistada, filmida. Käsitöö
müük ja turism annavad peamise
sissetuleku. Samas jätkavad anangud
oma traditsioone ja rituaale. See aitab
säilitada pärimuskultuuri. Nende
kultuuri aluseks on TJUKURPA,
lugude, tseremooniate, maastike,
looduse käsitluse ja elamisreeglite
kogum. Kuid massiturism vajutab
ümbrusele oma jälje. Ikka leidub
turiste, kes ronivad Uluurule või
pildistavad keelatud paiku.
Näide Uus-Meremaalt. Rotorua maoorid. Maooride iidne vaimne keskus, kus
senini elujõuline pärimuskultuur ning hästi hoitud looduslikud pühapaigad. Turistidele
tutvustatakse mõlemat mitmekesiselt. Teenuste hulk suur, hinnad päris soolased.
Käsitöö, rahvusköök. Geisrid, kuumavee allikad. Tulud turistidelt kuninglikud.
Kas maoorid on jõudnud looduskaitse ja pärimuskultuuri ühendamisel
kõige kaugemale? Tongariro rahvuspark. Siinsed mäed on olnud põliseks
maooride pühapaigaks. Juba 1840 sõpmisid nad brittidega Waitangi lepingu, kus
viimased tunnustasid nende maaomandit. 1887 kinkis kohalik pealik Tongariko
pühapaigad briti kroonile tingimusel, et sinna loodaks rahvuspark ja ei asutaks elama.
1894 sai Tongarikost esimene rahvuspark Uus-Meremaal ja ainus maailmas, mille on
kinkinud põlisrahvas. Paljud paigad seal on TABU. Samas suuri probleeme,sest
rahvuspargis aastas ligi miljoni külastajat. Matkajad, suusatajad jne. 1993 tunnustas
maailmapärandi komitee uut mõistet – ASSOTSIATIIVNE KULTUURMAASTIK. Seal
tugevate usundiliste, kultuuriliste seostega looduslikud elemendid, millel
materiaalse kultuurielemendid võivad puududa. Kategooria, kus keskkonnahoid ja
pärimuskultuur ühendatud. On see vastus arutluse algul küsitule ? Vaevalt küll...