kareda valla 2016. aasta eelarve seletuskiri · 2016. 2. 26. · 2016. aasta riigieelarve eelnõu...

LISA

Kareda Vallavolikogu

16.02.2016

määrusele nr 3

KAREDA VALLA 2016. AASTA EELARVE

SELETUSKIRI

Kareda valla 2016. aasta eelarve koostamine ja ülesehitus

Kareda valla 2016.a. eelarve koostamisel on lähtutud seaduste ja Kareda valla

õigusaktidega vallaeelarve koostamisele kehtestatud põhimõtetest, õigusaktidega

Kareda vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustustest ning

kehtivatest lepingutest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 22 lg 1 punkt 1

alusel kuulub volikogu ainupädevusse vallaeelarve vastuvõtmine.

Eelarve on koostatud kassapõhiselt lähtuvalt Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise

seaduse (RT I 2010, 72, 543) seatud raamistikust. Kassapõhises eelarves

kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud

raha laekumine või väljamaksmine.

Kareda valla 2016. aasta eelarve osad:

1) Põhitegevuse tulud

2) Põhitegevuse kulud

3) Investeerimistegevus

4) Finantseerimistegevus

5) Likviidsete varade muutus

6) Eelarve seletuskiri

Eelarves tuuakse välja kõikide lisade koond, kus kajastub kogu Kareda valla 2016.a

eelarve tulem ning eelarve kogumaht.

Põhitegevuse tulud – kajastatakse Kareda Vallavalituse ja hallatavate asutuste tulud

majandusliku sisu järgi: maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist, saadavad

toetused ja muud tegevustulud.

Põhitegevuse kulud – kajastatakse tegevuskulud majandusliku sisu järgi: eraldised,

personalikulud, majanduskulud ja muud kulud ning tegevusalade (valdkondade)

kaupa.

Investeerimistegevus – kajastatakse tulud investeerimistegevusest (põhivara müük

ning finantstulud) ning investeeringud (põhivara soetus ja rekonstrueerimine ning

finantskulud).

Finantseerimistegevus – kajastatakse laenude võtmine ning võetud laenude

tagasimaksmine.

Likviidsete varade muutus – kajastatakse raha ja pangakontode saldo muutus.

Eelarve seletuskiri – tuuakse välja selgitused ja põhjendused eelarves arvestatud

näitajate kohta ning võrdlus eelmise aasta (2015.a.) eelarvega, antakse ülevaade

eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest. Eelarve seletuskirjas kajastatud

2015.aasta eelarve on täpsustatud eelarve seisuga 31.12.2015.a

Eelarve ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule

esitamist Kareda valla kodulehel.

Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi

maksutuludeks; tuluks kaupade ja teenuste müügist; toetusteks, varadelt saadavaks

tuluks ning muudeks tegevustuludeks.

Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud tegevusalade lõikes, näidates ära ka

kulude majandusliku sisu eelarve klassifikatsiooni järgi.

Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi: põhivara soetus;

põhivara müük; põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine; põhivara soetuseks

antav sihtfinantseerimine; osaluste soetus; osaluste müük; muude aktsiate ja osade

soetus; muude aktsiate ja osade müük; antavad laenud; tagasilaekuvad laenud;

finantstulud ja finantskulud.

Finantseerimistehingute hulka kuuluvad laenude ja muude kohustuste võtmine, mis

suurendavad finantskohustusi, ning laenude ja muude kohustuste põhiosa

tagasimaksmine, mis vähendavad finantskohustusi.

Vallaeelarvega määratakse kindlaks rahaliste vahendite suurus õigusaktidega Kareda

vallale pandud ja lepingutega võetud kohustuste täitmiseks ning muu Kareda valla

arenguks vajaliku kulu katmiseks.

Põhitegevuse tulude mahuks on planeeritud 620842.00 €, põhitegevuse kulude

mahuks on planeeritud 617271,30 €. Investeerimistegevuse mahuks on planeeritud

75743,00 €, investeerimistegevuse finantseerimiseks on planeeritud kohustuste

suurenemine 0 € ulatuses.

Eelarve kogumahuks kujuneb seega 620842.00 €. Eelarve kogumaht on võrreldes

2015.aastaga 1,96% väiksem.

Eelarve on koostatud üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril 2016.a.

ning lõpeb 31. detsembril 2016.a.

Vallaeelarve olemus

Eelarve koostamisel lähtutakse kehtivast arengukavast ja eelarvestrateegiast. Kui eelarve

on valla tulude ja kulude plaan üheks aastaks, siis eelarvestrateegia on dokument, kus

seatakse eesmärgid ja prioriteedid vähemalt järgneva nelja aasta kohta.

Valla eelarvestrateegia viiakse ellu läbi iga-aastase vallaeelarve, mille koostamisega

alustatakse kohe peale eelarvestrateegia vastuvõtmist.

Kui vallavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus

kuni eelarve vastuvõtmiseni teha väljaminekuid eelarve eelnõu liigenduses ühe

kaheteistkümnendiku ulatuses:

1) eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust, kui kavandatav väljaminek on

alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas summas, või

2) alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatud väljaminekust, kui see on väiksem

eelmise aasta lõpliku eelarve vastavast väljaminekust.

Vallaeelarve elluviimine ja kontroll

Peale vallaeelarve vastuvõtmist vallavolikogu poolt, kinnitab vallavalitsus oma

korraldusega eelarve tulude ja kulude täiendava, detailsema liigenduse majandusliku sisu

järgi (tulud tululiikide ja kulud kululiikide jaotuses), mille alusel asutakse vallaeelarvet

ellu viima.Vallavalitsus, hallatav asutus võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud

väljaminekute summa piires.

Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve kassalist

teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab

raamatupidaja. Vallavalitsus vastutab selle eest, et Kareda Vallavalitsuses oleks

rakendatud tõhus finantsjuhtimise- ja kontrollisüsteem, mis peab aitama valla raha

õigesti kasutada.

Tulud, kulud, investeerimistehingud ja finantseerimistehingud

2016. aasta Kareda valla eelarve eelnõu koostamise aluseks on:

2016. aasta Riigieelarve eelnõu

Rahandusministeeriumi 2015. aasta suvine majandusprognoos

Kareda valla eelarvestrateegia aastateks 2016-2019

Kareda valla arengukava aastateks 2014-2020, visioon aastani 2020

Valdkondlikud arengukavad

Ülevaade majandusprognoosist

2016. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu

tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse,

suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde

ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks

majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme

paranemise. Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse

majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja

hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.

Eesti reaalse konvergentsi tempo on olnud kiire ja oleme jõudsalt lähenenud ELi

keskmisele. Laenuraha sissevoolul tuginenud kiire majanduskasvu perioodil

suurenenud riskid ja tasakaalustamatused on kriisiaegse kohandumisega kiiresti

taandunud ning vähendanud majanduse edasist haavatavust.

Üleilmse krediidikriisiga kaasnenud majandusolukorra muutumisele vaatamata on

Eesti eelarvepoliitika säilitatanud usaldusväärsuse ning selle tugi majandusele

võimaldas kriisist väljuda riigi võlakohustusi märkimisväärselt suurendamata.

Majanduse paindlikkuse suurendamine, ettevõtluskeskkonna toetamine ning tööturu

toimimise tõhustamine on saanud võtmeküsimuseks, mis aitab tagada majanduse

jätkusuutlikku arengut edaspidigi.

Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mis tähendab valitsussektori eelarve

hoidmist struktuurses tasakaalus. Range fiskaalpoliitika tagab valitsussektori

võlakoormuse püsimise madalal tasemel, mis on üheks eelduseks riigi rahanduse

pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel. See annab omakorda inimestele kindluse, et

riigi osutatavad teenused ja toetused on igal ajahetkel tagatud.

Eelarvepoliitika on seotud kõigi riigiasutustega, kuid rahandusministeeriumi roll on

riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine. Selleks planeerib

rahandusministeerium riigiasutuste jaoks vajalikke ressursse ja koordineerib nende

kasutamist.

Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks: maksusüsteem püsib stabiilse ja

läbipaistvana, erandeid on süsteemis võimalikult vähe. Eesmärk on makse tõhusalt ja

võrdselt koguda, tõkestades maksupettusi, ja sellega konkurentsikeskkonda

parandada. Maksukoormus püsib 2016. aastal ligikaudu 33 protsendil sisemajanduse

koguproduktist (SKP).

Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt

tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,6 protsenti prognoositavast SKPst).

Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole.

Valitsussektori eelarve nominaalne puudujääk on 0,1 protsenti prognoositavast SKPst,

kuid riigikassal pole vajadust puudujäägi katmiseks laenu võtta.

Põhitegevuse tulud

Tulusid planeerides lähtus vallavalitsus 2015. aasta reaalsetest laekumistest ning

arvestades rahandusministeeriumi prognoose järgnevaks aastaks.

Eelarve eelnõu valmimise hetkeks ei ole kinnitatud riigipoolsed eraldised

omavalitsustele, sellepärast on lisatud eelarvesse riigieelarvest eraldatavad toetusfondi

summad Rahandusministeeriumi kodulehel esitatud esialgsete summade tasemel.

Peale Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide eraldiste suuruste kinnitamist,

korrigeeritakse vallaeelarves vastavaid numbreid.

Valla 2016. aasta eelarve tulude planeerimise aluseks on järgmised lähtepunktid:

1. Füüsilise isiku tulumaksu prognoosi koostamisel on lähtutud

Rahandusministeeriumi prognoosidest;

2. Majandustegevusest laekuvate tulude prognoosimisel, riigilõivu planeerimisel

ja muude tulude osas on arvestatud 2015. aasta tasemega;

3. Sihtotstarbelisi ja tasandusfondi eraldisi täpsustatakse valla eelarves nende

täpsema jaotuse selgumisel. Hetkel on lähtutud rahandusministeeriumi

arvestuslikest mudelitest.

Kareda valla 2016. aasta põhitegevuse tulu on kokku 620842.00 €.

Põhitegevuse tulude struktuur, st erinevate tululiikide proportsioonid on jäänud

aastate lõikes samaks. 2016.a. põhitegevuse tuludest moodustavad maksud 63,00%,

toetused 26,95 % ning kaupade ja teenuste müük 10,20%.

30 Maksud

Kareda valla 2016.a. eelarve tulust laekub maksudena 389200.00 €, mis moodustab

63 % eelarve tulust.

Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Kareda valla 2016.a. eelarves

on kajastatud riiklikud maksud, Kareda vald kohalikke makse kehtestanud ei ole.

Riiklikud maksud on füüsilise isiku tulumaks ja maamaks. Maksude laekumist

reguleerib „Maksukorralduse seadus“. Maksutulu dünaamika aastatel 2005-2014 on

ära toodud alljärgnevas tabelis:

2015 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

MAKSULIIK täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine

Füüsilise

isiku

tulumaks 349 934 235 824 292 204 342 697 270 676 260 631 288 549 307 004 327 808 341316

Maamaks 47 496 54 194 55 284 54 772 47 179 53 210 43 286 56 703 44 208 45 779

Kokku 397 430 290 018 347 488 397 469 317 856 313 841 331 835 361 324 372 016 387095

Suurenemine 16,47% 12,57% 1,23% 8,16% 3,90 %

Vähenemine 2,60% 16,54% 25,05% 5,42% 2,87%

3000 Füüsilise isiku tulumaks

Üksikisiku tulumaksu on 2016.a. eelarvesse planeeritud 342200.00 €. Tulumaksu

laekumist mõjutab maksumaksjate arv, brutosissetulek ja riigi kehtestatav tulumaksu

laekumise määr omavalitsustele. Kareda valla maksumaksja on kodanik, kelle

elukoht Rahvastikuregistri järgi on Kareda vallas. Füüsilise isiku tulumaksu laekumist

reguleerivad „Tulumaksuseadus“ ja „Füüsilise isiku tulumaksu kohaliku omavalitsuse

üksustele eraldamise kord“. Tulumaksu laekub eelarvesse 11,57% elanike brutotulust

(kuni 2013. aastani 11,40%). Protsendi muutus tingitud kodualuse maa maamaksu

vabastuse kompenseerimisest omavalitsustele.

Maksumaksja elukohana kalendriaastal käsitletakse maksuhalduri peetavasse

maksukohustuslaste registrisse sama kalendriaasta 1.jaanuari seisuga kantud elukohta.

Maksuhalduri kontole laekunud tulumaksu eraldistest kantakse KOVile iga kuu 11.

kuupäevaks 60% ning 18.kuupäevaks 25% kuu keskmisest tulumaksu eraldistest. Kuu

keskmine tulumaksu eraldis on avansilise eraldise tegemise kuule eelnenud kuuel kuul

kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatud tulumaksu keskmine summa. Ülejäänud osa

tulumaksust (arvestades erisusi) kantakse KOVi kontole kuu eelviimaseks

tööpäevaks.

Tulumaksu laekumine 2011-2015 kuude lõikes:

3030 Maamaks

Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks, mis laekub omavalitsusüksuse

eelarvesse. Maamaks lähtub kehtivast maamaksumäärast Kareda vallas, planeeritud

2016.a 47000.00 €.

Maa maksumäär on 2,5%, mis on maamaksu seadusest tulenev maksimummäär.

Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva maa ja loodusliku rohumaa

maamaksumäär on 2,0%, mis on maamaksu seadusest tulenev maksimummäär. Kuni

64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse

31.märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64€, tasutakse 31.märtsiks vähemalt pool, kuid

mitte vähem kui 64€. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva

maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksu ei määrata ja

maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5€.

Maamaksu ei maksta maalt, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on

majandustegevus keelatud, kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt

ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt. Piiranguvööndi, hoiualade, püsielupaiga

ja üksikelupaiga piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast.

1.jaanuarist 2013.a jõustunud maamaksuseaduse muudatus, mille kohaselt on nn

kodualune maa maamaksust vabastatud. Maamaksust vabastatakse maa omanik ja

maa kasutaja, sh korteri omanik ja hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik.

Isiku elukoht peab asuma sellel maal asuvas hoones vastavalt rahvastikuregistrisse

kantud elukoha andmetele. Maksuvabastus määratakse elamumaa või

maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega aladel (ehk Peetri alevikus ning

2011 2012 2013 2014 2015

jaanuar 26 550 29 454 26 631 32 214 31 073

veebruar 19 159 22 110 25 301 25 309 24 848

märts 21 791 23 704 24 763 26 076 26 792

aprill 21 437 22 666 24 555 25 425 26 877

mai 22 962 23 754 28 197 26 013 29 652

juuni 25 608 26 375 27 628 30 463 29 927

juuli 26 059 30 473 31 465 31 494 35 139

august 23 998 25 797 27 077 29 729 29 647

september 22 891 24 374 27 985 28 437 28 586

oktoober 28 192 26 949 28 061 27 707 29 221

november 24 479 25 055 28 105 27 991 29 537

detsember 25 433 26 293 28 040 30 458 28 635

Kokku 288 559 307 004 327 808 341 316 349 934

valla üldplaneeringuga tiheasustusaladeks määratud aladel) kuni 1500 m2 ulatuses ja

hajaasustusega aladel (ehk ülejäänud vallas) kuni 2 ha ulatuses.

KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK

Kaupade ja teenuste müügina kajastatakse riigilõiv, laekumised haridusasutuste

majandustegevusest, tulu kultuuri- ja kunstialasest ning sotsiaalabialasest tegevusest,

elamu- ja kommunaaltegevuse tulu, laekumised üldvalitsemisasutuste

majandamistegevusest, üüri- ja renditulu varalt ning muude kaupade müügist

laekuvad vahendid.

32 Kaupade ja teenuste müük

320 Riigilõiv

Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja riigilõivuseaduses sätestatud määras tasutav

summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Riigilõiv kehtestatakse avalduse, kaebuse

või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu

toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud

tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu

hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses ettenähtud juhul ning

riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivu laekumine on planeeritud

ehitusseaduse alusel tehtavate toimingute, majandustegevuse registri alusel tehtavate

toimingute ning vallasekretäri tõestustoimingute teostamise eest.

322 Kaupade ja teenuste müük

3220 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest: lasteaia kohamaks teistelt

KOV-delt; lasteaia kohamaks ja toiduraha lastevanematelt; kooli kohamaks teistelt

KOV-delt; kooli tasulised teenused; toitlustamisteenus erasektrorile

Laekumisena haridusasutuste majandustegevusest kajastatakse tulu koolitusteenuse

osutamisest, koolieelsete lasteasutuste kohatasu, tasu õppematerjali ja muude

õppekulude katteks, tasu toitlustamiskuluks, õppekava välisest tegevusest saadud tulu

ning muu tulu haridusalasest tegevusest.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel osalevad munitsipaalkooli tegevuskulude

katmises täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis

õppivate nende haldusterritooriumil elavate õpilaste arvuga. Tegevuskulude hulka

kuulub personalikulu (välja arvatud pedagoogide palgavahendite kulu),

majandamiskulu ja õppevahenditega seotud kulu (välja arvatud riigieelarves

ettenähtud eraldiste osas).

2016. aasta arvlemise PGS § 83 lõike 7 kohaseks kuiseks piirsummaks 87 €

(õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik Peetri Kooli kooliosas tegelikult 2578,80 € aastas

ehk 214,90 € kuus). Peetri Koolis õpib 3 last teistest omavalitsustest.

Eelkooliealise lasteasutuse seaduse alusel lasteasutuse vallaeelarvest kaetavate

majandamiskulu, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude

katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende

haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.

2016. a. tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe lapse kohta Peetri Kooli lasteaias on

3956,40 € aastas ehk 329,70 kuus. Lasteaias käib 6 last teistest omavalitsustest.

Koolieelse lasteasutuse majandamiskulu, personali töötasu ning õppevahendite kulu

kaetakse vallaeelarve vahenditest ning vallavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt.

Vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20% Vabariigi Valitsuse

kehtestatud palga alammäärast. Kohatasu Peetri Lasteaias on 8,50 € kuus.

Toitlustamiskuluks laekub tasu lastevanematelt, kelle lapsed käivad Peetri lasteaias

(1€ päev) ning valla töötajatelt, kes lasteaias lõunat söövad.

Peetri Kooli lasteaia sööklas on külastajatele kehtestatud hinnad alljärgnevalt:

- Praad, kohv, kringel – 8.00 € inimese kohta

- Puljong, pirukas, praad, kohv, kringel – 9.00 €

- Praad, külmlaud, kringel, kohv – 10.00 €

- Külmlaud, praad, puljong, pirukas, kringel, kohv – 11.00 €

- Peolaud alates 12.00 €

- Lõunasöök – 2.00 € päev (Kareda VV 24.03.2014.a nr.35)

Peetri Kooli lasteaia ruumide väljaüürimise hinnad alljärgnevalt:

- Söögituba – 10.00 € 5h ja iga järgnev 1h 10.00 €

- Lasteaia saal – 20.00 € 14h (Kareda VV 24.03.2014.a nr.35)

3221 Laekumised kultuuri-ja kunstiasutuste majandustegevusest

Laekumisena kultuuri- ja kunstialasest tegevusest; raamatukogu tasulistelt teenustelt

(interneti kasutamine, paljundamine jms); Kareda Valla Maja ruumide rendist ürituste

tarbeks.

Hinnad on kehtestatud alljärgnevalt:

- Volikogu istungite saal – 20.00 € 12h

- Keldrikorrusel asuv suur saal – 16.00 € 4h ja 32.00 € 12h

- Keldrikorrusel saalid – 50.00 € 12h

- Spordisaal – 5.00 € 1h

- Jõusaal – 1.00 € 24h ja 5.00 € kuu

- Suur saal+saun – 100.00 € 24h

- Keldrikorruse saalid – 150.00 € 24h (Kareda VV 24.03.2014.a nr.35)

3222 Laekumised spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest

Laekumised saunapiletite müügist (1,60 €)

3224 Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest

Koeru Hooldekeskuse, Pariisi Erihoolduskeskuse ja pansionaat Paide osaluseks

inimestelt laekuvad vahendid (95% hoolealuste pensionist ning täiendavalt

Sotsiaalkindlustusametilt puude raskusastme ja lisakulude hüvitis) ja muud

sotsiaalhoolekandele laekuvad tulud. Hetkel on hooldusteenusel Koeru

Hooldekeskuses 2 klienti, Pariisi Erihoolduskeskuses 1 klient ja pansionaadis Paide 1

klient.

3225 Laekumised elamu- ja kommunaalasutuste majandustegevusest

Valla elu- ja mitteeluruumide üüritulud.

3229 Laekumised üldvalitsemisest

Vallavalitsuse tasulised teenused

Päästeameti tulu juhul kui sõlmitakse leping Lääne-Eesti Päästekeskusega Peetri

abikomando rahastamiseks. Vabatahtliku päästekomando toimimse tagamise kulude

hüvitise suurus vabatahtlikule päästekomandole, mis asub riiklikust päästekomandost

6 kuni 10 minutit ja on valmisolekus väljasõidu kiirusega 15 minutit 800.00 €;

päästetehnika kulude hüvitise suurus 575.00 €; koolitustel, õppustel või harjutustel

osalemise kulude hüvitise suurus 22.00 €; vabatahtliku päästja kulude hüvitise suurus

16€ ühe teise astme õppe läbinud vabatahtliku päästja kohta. päästetöö alaste

tegevuste täitmise kulude hüvitise suurus igale päästesündmusele reageerimisel 22.00

€ ühe päästeauto ja 10.00 € ühe vabatahtliku päästja kohta tunnis.

TOETUSED

35 Toetused. Toetused on sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised.

352 – Saadavad toetused tegevuskuludeks

Vabariigi Valitsuse KOVi tasandusfondist 9996.00 € ja toetusfondist laekub

152796.00 €.

„2016.aasta riigieelarve seaduse“ § 3 alusel jaotatud toetusfondi vahendid kantakse

KOVi üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas. Eelpool nimetatatud

vahendid kantakse üle alljärgnevalt: I kvartalis – 28%; II kvartalis – 34%; III kvartalis

– 18%; IV kvartalis – 20%.

PÕHITEGEVUSE KULUD TEGEVUSALADE JÄRGI

Eelarves on jaotatud kulud majandusliku sisu alusel (eraldised, personalikulud,

majanduskulud ja muud kulud) ning tegevusalade järgi (hallatavate asutuste puhul

langeb tegevusala ja asutuse nimetus üldjuhul kokku, mõnel hallataval asutusel võib

olla ka mitu tegevusala).

Personalikulude planeerimisel on aluseks võetud 19.03.2013 volikogu otsusega nr 7

kinnitatud Kareda valla munitsipaalasutuste töötajate, omavalitsusteenistujate

koosseisude, ametikohtade nimetused ja palgamäärad ning 19.01.2016 volikogu

määrusega nr 2 kinnitatud Kareda valla halduses oleva Peetri Kooli õpetajate

töötasustamise alused ja palga alammäärad. Arvestatud on töötasu alammäära 430.00

€ ning õpetajate töötasustamise alammäärade 958.00 € muutustega.

Majandustehingutega kaasnev käibemaksukulu kajastatakse koos kaupade ja teenuste

maksumusega.

01 – üldised valitsussektori teenused

Tegevusala Kood Nimi 2015 2016

01 01112 Valla- ja linnavalitsus 108276.37 122675

Personalikulu 81276.37 86875

Majanduskulu 11500 19600

01114 Reservfond 5000 5000

01700 Valitsussektori võla teenindus 3000 3000

01800 Liikmemaksud 7500 8200

Üldiste valitsussektori teenuste kulu 2016 aastal on kokku 122675.00 €. Siin

kajastatakse Kareda Vallavalitsuse kulu. Üldiste valitsussektori teenuste all on

vallaeelarve reservfond ja laenudega kaasnevad kulud ning siit tasutakse

liikmemaksud.

01112 – Vallavalitsus

Vallavalitsuse kulu sisaldab vallavalitsuse kui täitevorgani ning vallavalitsuse kui

ametiasutuse tegevusega seotud kulu. Antud artikli alt kaetakse ka inventari soetuse

ning koolituse kulud.

Personalikulud hõlmavad vallavanema, vallasekretäri, abivallavanema, sekretäri,

pearaamatupidaja, sotsiaaltöö spetsialisti, maa- ja keskkonnaspetsialisti palgafondi.

Administreerimiskulud hõlmavad mh kulu auditeerimisele, kohustuslike teadete

avaldamisele; pangateenustele, tarkvara hooldamisele jms

Sõidukitega seotud kulutused hõlmavad elektriauto, tuletõrjeauto ning isiklike

sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulusid.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud hõlmavad jooksvat IT-alast

teenindamist.

01114 – reservfond

Kareda valla 2016.a. eelarve reservfond on 5000.00 €. Reservfondi kasutamist

nähakse ette erinevate projektide kaas- ja omafinantseeringu katteallikana ning muude

ettenägematute kulude katmiseks, vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid

sihtotstarbeliselt.

01800 – Muud üldised valitsussektori teenused

Antud eelarverealt kaetakse liikmemaksude tasumisega seotud kulu.

MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit (JOL)

JOL on Järvamaa omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus koostöö korraldamiseks,

ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja katmiseks ning ühiste ülesannete

täitmiseks. JOLi eesmärk on läbi ühistegevuse tagada kohaliku omavalitsuse üksuste

areng.

JOLi liikmemaksu tasumiseks on 2016.a. eelarves 5524,90€ (2014.a. eelarves 4660€;

2015.a. eelarves 4993,60 €tõus 333.60€, 2016.a. tõus 531,30 €). Omavalitsuste

liikmemaks koosneb kahest osast: võrdne osa kõigile liikmetele (2600 €) ja 0,5%

2015.a. arvestuslikust tulubaasist (Rahandusministeeriumi andmetel). Liikmemaks

tasutakse 4 osas: 1. veebruariks, 1. aprilliks, 1. augustiks ja 1. oktoobriks.

MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP)

JAPi eesmärgiline tegevus on kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna elanike

heaolu suurendamine ja elukeskkonna parandamine; maaelu säilimisele ja

taaselustamisele, tasakaalustatud ning säästvale arengule kaasaaitamine; sotsiaalse

sidususe suurendamine, maamajanduse ja tööhõive eelduste arendamine. MTÜ

ühendab Järvamaalt Albu, Järva-Jaani, Koeru, Kareda, Koigi, Roosna-Alliku ja Paide

valdade omavalitsusi, ettevõtjaid ja vabaühendusi. 2016.a. eelarves 971.00€

MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (JÜTK)

JÜTK on asutatud 01.11.2000, asutajateks Järva Maavalitsus ja kõik 16 Järvamaa

omavalitsust. JÜTKi ülesandeks on Järvamaa maakonnaliinidel ühistranspordi

korraldamine. JÜTKi eesmärgiks on tagada elanikele soodsamad ja majanduslikult

tõhusamad ühistransporditeenused, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud

sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. JÜTK koos maavalitsuse ja omavalitsustega

suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut Järvamaal ning töötab välja ja viib ellu

asjaomaseid arengukavasid, otsides selleks ühiselt rahalisi vahendeid. 2016.a. eelarves

511.28€.

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (KEJHK)

KEHJK on 2003.a. 24 omavalitsuse poolt asutatud ettevõte. KEJHK loodi eesmärgiga

võtta omavalitsustelt üle kõik jäätmehoolduse korralduslikud ülesanded, mis on

omavalitsustele pandud Jäätmeseaduse ning teiste jäätmehooldust reguleerivate

õigusaktidega.

Liikmemaksu suurus on 0,77 € elaniku kohta. Elanike arvu arvestatakse eelarveaastale

eelneva aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel. Kareda valla elanike arv

seisuga 01.01.2015 oli 625. Liikmemaksu suurus 2016 .a. 481,25 €

MTÜ Südamaa Vabavald

Liikmemaks 2016.a. 100€

03 – Avalik kord ja julgeolek


03 03200 Päästeteenused 800 500

03600 Avalik kord ja julgeolek 800 300

2015.a oli leping Lääne-Eesti Päästekeskusega Peetri abikomando rahastamiseks.

04 – majandus


04 Majandus 161858.62 120929


04510 Maanteetransport 88781.02 43743

04900 Majanduskulu 73077.60

43639

15 04900 Materiaalsete ja immateriaalsed varad 13000 13000

Siit kaetakse vallateede ja Kareda Valla Maja haldamisega seotud kulud.

04510 - maanteetransport

Eelarves planeeritud kohalike teede ja tänavate korrashoid teehoiukava järgi 42299.00

€, riigipoolsed vahendid 43743.00 €.

04900 – muu majandus (sh majanduse haldamine)

Kareda Valla Maja haldamisega seotud kulu 43 639.00 €.

Personalikulu: Kahe koristaja palgafond, üks koht hooldejuhil.

Majanduskulu: vahendid Kareda Valla Maja haldamiseks (küte, elekter, vesi,

kindlustus jms) sisse arvestatud hinnatõus.

05 – keskkonnakaitse

05100 – jäätmekäitlus

Vallal sõlmitud leping AS Väätsa Prügilaga Kareda valla keskkonnajaama

kaasajastamiseks 1000.00 €.

05400 – bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse, haljastus


05 Keskkonnakaitse 7800 9800

05100 Jäätmekäitlus 1800 1800

15 Jäätmekäitlus 1000 1000

05400 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 6000 7000

15 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 1000 1000

Vallale kuuluvate haljasalade hooldamisega seotud kulu 7000 €, mis teeb

keskkonnakaitse kulu kokkuvõtteks 9800 €.

06 – elamu- ja kommunaalmajandus


06 Elamu ja kommunaalmajandus 18500 21500

06400 Tänavavalgustus 2000 4000

06605 Muu elamu ja kommunaalmajandus 10500 17500

15 06605 Muu elamu ja kommunaalmajandus 1500 7000


06400 – tänavavalgustus

Kasutatakse tänavavalgustusega seotud kulu katmiseks 1500.00 €. Tänavavalgustuse

rekonstrueerimine 2500.00 €

06605 – muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus

Vahendid kasutatakse munitsipaalelamufondi korrastamiseks.

Hajaasustuseprogrammi omaosalustoetuseks 7000.00 €

Ülalnimetamata elamu- ja kommunaalmajanduse kulud kokku

Kalmistute (Kadastiku ja Järva-Peetri) haldamine 7000.00 €.

07 – tervishoid


07 Tervishoid 3072 8072

15 07300 Haiglateenused 3072 3072

15 07600 Tervisehoiuteenus 0 5000

Järvamaa Haigla aktsiate soetamine 3072.00 €, kohustus on võetud 10 aastaks.

Tervisekeskuse rajamise omaosalus 5000.00 €, samadel tingimustel läbi aksiate ostu

nagu õendusabikeskuse rajamisel.

08 – Vaba aeg, kultuur ja religioon

Siit kaetakse sporditeenuste osutamisega, laste kunsti- ja muusikakooli, Kareda Valla

Raamatukogu, Peetri Rahvamaja, Vallalehe kulu, kokku 43500.00 €.

08102 – Sporditegevus


08 08102 Sporditegevus (va spordik) 3650 4650

Personalikulu 2550 2590

Majanduskulud 1100 2060

Personalikulu: ringijuhendamine

Majandamiskulu: erinevate võistluste kulu, tervisespordiürituste, rahvaspordiüritused

ja spordivahendite kulu. Spordiringide toetused (Matimehed.J.Pitka rahvamatk)

08105 – Laste muusika- ja kunstikoolid

Osalemine teiste omavalitsuste territooriumitel asuvate huvialahariduskulude katmises

– vastavalt volikogu määrusele makstakse Järvamaa kohalike omavalitsuste

haldusterriotooriumitel asuvates muusikakoolides õppivate ja rahvastikuregistri

andmetel Kareda valla haldusterritooriumil elavatele lastele 60% muusikakooli

kohamaksust eelarvereal 5 500.00 €.

08201 – Raamatukogu


08 08201 Kareda valla raamatukogu 10814.32 11000



s.h. Teavikud ja kunstiesemed 1400 1500

Personalikulu: raamatukogu juhataja 0,75 kohta.

Majandamiskulu: teavikuid soetatakse minimaalsete omavahenditega 500.00 €.

08202 – Peetri rahvamaja


08 08202 Rahva ja kultuurimajad 8570 9000



s.h. valla sünnipäeva

korraldamine 2000

Majandamiskulu: erinevate kultuuriürituste korraldamisega seotud kulu vastavalt

Kareda valla kultuurikalendrile.

Personalikulu: rahvamaja juhataja 0,5 kohta ja ringide juhendamine.

08207 – Muinsuskaitse

Vabadussõja ausamba tee rekonstrueerimine 3000.00 €.

08300 –vallaleht


08 08300 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenus 3650.15 3850



Vallalehe toimetamise, kujundamise ning laialikandmisega seotud kulud. Alates

01.01.2016.a jagatakse Kareda vallalehte tasuta.

08400 – Religiooni- ja muud ühiskonnateenused

Kirikule investeeringuprojektide omaosaluse toetuseks 2000.00 €.

08600 – Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh.haldus

Vabaaja, virgestusala investeeringuprojektide omaosalus toetuseks 4500.00 €.

09 – haridus

Siin kajastatakse haridusasutuse, sh lasteaedade haldamisega seotud kulu.

Hariduskulude eesmärk on kindlustada Peetri Koolis alg- ja põhiharidus, tagada

õpilastransport sõiduks kooli ja koju ning eraldised teiste omavalitsusüksuste koolides

ja lasteaedades käivate/õppivate Kareda valla laste eest 329026.00 €

Peetri Kool

Peetri Kooli lasteaiaosas on 31.12.2015 seisuga 24 last, töötab 2 rühma.

Peetri Kooli kooliosas on 31.12.2015 seisuga 31 last. Riigieelarvest eraldatakse

vahendid (toetusfond §2) pedagoogide töötasuks 76615.00 € (109403.-€ 2015.a),

koolituseks 938.-€, õpikute ja töövihikute soetamiseks 1767.00 € (2394.-€ 2015.a),

koolilõunaks 4232.00 € (5733.-€ 2015.a) ja investeeringuteks 0.00 € (827.-€. 2015.a)

09110 – Peetri Kooli lasteaed


09 09110 Alusharidus- lasteaed 126203.70 112107


Majanduskulu 41703.70 30000

s.h. õppevahendid 2000 2000

LA teenus teistelt KOV 6000 6000

15 Investeering 24500 0

Personalikulu: 4 õpetaja, 2 õpetaja-abi, 2 kokka, 0,25 muusikaõpetaja palgafond.

Majanduskulu: hoone ülalpidamiskulu + koolituskulud (toetus riigilt) + toitlustus.

Siin all ka teiste omavalitsuste territooriumil lasteaias käivate laste tegevuskoha

maksumus. 2015.a teostati investeering lasteaia hoonesse 24500.00 €.

09212 – Peetri Kooli kooliosa


09 09212 Peetri kool 179517.79

187199

Personalikulu 140334.49

145699

s.h. Direktor 7210 7210

s.h. Pedagoogid 109403 76615

Majandus 34183 37268

s.h. koolitus 938 938

õppevahendid 2394 1767

09601 Koolilõuna 5733 4232

15 Investeering 5000 0

Personalikulu: kooli pedagoogide palgad ja koolitused riigi toetusest 90762.00€

(115822.00€ 2015.a) koolipedagoogide palgad lisaks KOVi vahenditest muu

personali palgakulud.

Majanduskulu: hoone ülalpidamine, transport, õppevahendid.

09220 – gümnaasiumid

Teiste omavalitsuste territooriumil koolides õppivate laste õpilaskoha maksumus

14000€.

09600 – õpilasveo eriliinid

Koolitranspordi osa on 15720.00 €. Leping õpilastranspordiks Järvamaa

Ühistranspordikeskusega. Dotatsioon kuus on õppekuudel 1661€.

09601 – muud hariduse abiteenused

Riigilt saadav toetus koolitoidule 4232.00 €.

10 –sotsiaalne kaitse


10 Sotsiaalne kaitse 45294 47784

10211 Muu puuetega inimeste kaitse 1500 1500

10200 Eakate sotsaalhoolekande asutused 22000 21000

10701 Riiklik toimetulekutoetus 15628 17211

10702 Muu sotsiaalne riskirühmade kaitse 5000 7000

10900 Muu sotsiaalne kaitse 1166 1073

Sotsiaalse kaitse realt kaetakse üldhooldekodude kohatasude kulu, samuti puuetega

inimeste, perekondade ja laste ning eakate sotsiaalse kaitse kulu. Kohaliku

omavalitsusüksuse ülesandeks on sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi

andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine. Kohalik

omavalitsusüksus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku

omavalitsusüksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel

ja korras.

10121 – hooldajatoetus

10200 – eakate sotsiaalhoolekande asutused

Hooldekodudes elavate vallakodanike kohatasu jääb vahemikku 619,90 € kuni 665 €

ning eraldi lisandub 1 kliendi eest tugiteenuste maksumus 44,24 €. 01.01.2016 seisuga

on hooldatavaid kokku 4.

10701 – riiklik toimetulekutoetus

Antud eelarvereal kajastatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel riiklikest vahenditest

makstav toimetulekutoetus 17211.00€.

10702 – muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse

Riigipoolselt tänavu täiendav peretoetus, lisaks sellele erinevad vallapoolsed toetused

vastavalt vastu võetud täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korrale.

10900 - muu sotsiaalne kaitse, sh. sotsiaalse kaitse haldus – riiklikest vahenditest

1073.00€ (elektriauto kulud jms)

INVESTEERIMISEELARVE JA FINANTSEERIMISTEHINGUD

Investeerimiseelarve eraldi eelarve osana esitamine on seotud eelarvestamise

muutustega, mille näeb ette kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus.

Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt

järgmisteks liikideks: põhivara soetus, põhivara müük, põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine, põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine, osaluste soetus,

osaluste müük, muude aktsiate ja osade soetus, muude aktsiate ja osade müük,

antavad laenud, finantstulud ja finantskulud.

Tegevusala Tululiik Nimi 2015 2016

Investeeringutegevus 131853 76815

Varade müük 7000 10000

4 Majandus 88781

43743

13000

5 Keskkonnakaitse 2000 2000

6 Elamu ja kommunaalmajandus 1500

7000

2500

7 Tervishoid 3072 8072

8 Kultuur 9 29500

3000

4500

Finantseerimistegevuste hulka kuuluvad laenude ja muude kohustuste võtmine, mis

suurendavad finantskohustusi ning laenude ja muude kohustuste põhiosa

tagasimaksmine, mis vähendavad finantskohustusi.

Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist planeeritakse 10000.00€ ning

Järvamaa Haigla aktsia osaluste soetuseks 8072.00€.

Finantskulu

Finantseerimistehingute all kajastuvad finantskohustuste ja –varade suurenemised ja

vähenemised.

Valla laenukohustuste kogumaht 31.12.2015 seisuga on 173880,34€ :

Swedbankilt 14209,34€ (intress 6 kuu Euribor + 1,2%).

Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 159671.00€ (intress 6 kuu Euribor + 1%)

2016. aastal on KIKi põhilaenult maksepuhkus .

Kohustuse vähenemiseks ehk laenumaksete tagastamiseks kulub 2016.a. 6324.00€.

Põhitegevuse tulem on planeeritud 3 570,70 €. Netovõlakoormus on 11,77 % (KOFSi

järgi lubatud 60%)

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS

Likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatakse raha ja pangakontode saldo

muutus. Seisuga 31.12.2015 oli raha ja pangakontode jääk 79568,30 €.

Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kohaliku

omavalitsuse üksuse veebilehel. Eelarve seletuskiri peab olema veebilehel nähtav kuni

eelarveaasta lõpuni.

Koostas:

Kulno Klein

vallavanem

kareda valla 2016. aasta eelarve seletuskiri · 2016. 2. 26. · 2016. aasta riigieelarve eelnõu...

Documents