Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, oktoober 2012

Rahandusministeerium19.11.2012

MAJANDUSARENGUD

Kindlustunne langes viimase kuuga tarbijatel ja tööstuses, kuid tõusis kõigis muudes sektorites

0102030405060708090100110120130

-80-70-60-50-40-30-20-10

01020304050

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.) *Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Eesti Konjunktuuriinstituut

Ärikonjunktuur viimase kuuga ehituses ja teeninduses paranes, kuid halvenes tööstuses

ja kaubanduses

-70-60-50-40-30-20-10

010203040506070

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tööstus Teenindus Kaubandus EhitusTöötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad

Eesti Konjunktuuriinstituut

-35-30-25-20-15-10-505

10152025303540455055

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks TööstustoodanguindeksEhitusmahuindeks Kaupade eksport

Eesti SKP aastakasv kiirenes III kvartalis 3,4%ni. Kasvu veab ehitus ja teised

sisenõudlusele suunatud tegevusalad.

Statistikaamet

Hõive kasv kolmandas kvartalis aeglustus

I 2004

II III

IV

I 2005

II III

IV

I 2006

II III

IV

I 2007

II III

IV

I 2008

II III

IV

I 2009

II III

IV

I 2010

II III

IV

I 2011

II III

IV

I 2012

II-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

3

6

9

12

15

18

21

24

9.7

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in)Töötuse määr (parem skaala)

tuhat %

Statistikaamet

Toidu kallinemine kergitas inflatsiooni

% €

Statistikaamet, Eurostat

-2

0

2

4

6

8

10

12

-1

0

1

2

3

4

5

6

Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon

% €

Kaupade impordi kasv ületab jätkuvalt ekspordi kasvu

%, v.e.a.

2009

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2010

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2011

2 3 4 5 6 7 8 9 10

11

12

2012

2 3 4 5 6 7 8 9-50

-25

0

25

50

75

-30

-15

0

15

30

45

Ekspordi ja impordi kasvu vahe (parem skaala) Eksport Import

% punkti

Statistikaamet

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 83,5%

• Oktoobris laekus riigieelarvesse tulusid 588,3 mln eurot ehk 9,5% eelarvest. Kümne kuuga kokku on laekunud 5,2 mld eurot ehk 83,5% plaanitust Eelmise aasta kümne kuuga võrreldes laekus

tulusid 255,6 mln eurot ehk 5,2% rohkem.

• Maksutulusid laekus eelarvesse 3 997,0 miljonit eurot ehk 85,6% kavandatust. Võrreldes 2011. aasta kümne kuuga laekus maksutulusid

395,2 miljonit eurot ehk 11,0% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1227,5 miljonit eurot ehk 79,2% plaanitust. Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus

mittemaksulisi tulusid 118,9 miljonit eurot ehk 8,8% vähem.

Mittemaksuliste tulude madala laekumise põhjuseks on mullusest väiksemad kvooditulud ja

välistoetused

Võrreldes 2011. aasta kümne kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 118,9 mln eurot vähem:

• Heitmekvootide müügitulu 187,3 mln eurot vähem, muid toetusi 54,0 mln eurot enam

• Saastetasusid 2,5 mln eurot vähem• Varade müügitulu laekus 8,2 mln eurot vähem• Dividenditulu laekus 26,5 mln eurot rohkem, intressitulu 5,5 mln eurot

vähem• Riigilõive laekus 4,1 mln eurot rohkem.

Riigieelarves plaanitu täitmine (%)

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud0

20

40

60

80

100

120

140

160

83.2 87.976.8

62.487.5 89.786.6 94.1 92.1 92.7

81.6

141.2

83.5100.6

75.7

112.9

79.792.4

2010 2011 2012

Oktoobri laekumised olid 63,3% suuremadkui möödunud aastal

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010‑2012

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest, sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

• Selle aasta oktoobri kõrgem laekumine tulenes peamiselt toetustest, mida laekus 69,1 miljonit rohkem võrreldes eelmise aastaga.

• Tulusid kaupade ja teenuste müügist laekus 2,8 miljonit eurot rohkem.• Tulusid varadelt laekus 1,3 miljonit eurot vähem.

67,4

365,3

26,8 86,6

214,1101,7

101,2 46,342,8

175,3

0

200

400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 muu 2012 toetused 2011 2010

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 76,0% plaanitust

• Kümne kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 3,8% rohkem kui eelmisel aastal ehk 5,14 mld eurot.

484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4 537,5 476,3 570,70

100

200

300

400

500

600

700

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa

Riigituludest kulusid tehtud 4,1 miljardit

• Riigitulude arvelt on kümne kuuga kulusid tehtud – 4,14 mld eurot ehk 77% plaanitust (aasta varem 3,98 mld eurot ja 80%).

• Välistoetusi on sama ajaga välja makstud 0,66 mld eurot (53% eelarves plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,14 mld eurot vähem.

Riigieelarve kulud allikate lõikes (10 kuud)

Välistoetuste finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välistoetuste finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesedtehingud

majandustegevus0

500,000,000

1,000,000,000

1,500,000,000

2,000,000,000

2,500,000,000

3,000,000,000

3,500,000,000

4,000,000,000

4,500,000,000

0

100

200

300

400

500

600

4,146,449,632.3

659,777,397.0

7,954,196.0

281,649,205.0

40,822,987.0

77.352.6

495.6480.4

49.7

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Valitsemisalade 10 kuu kulud

Riigi-kantse-

lei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)

SIM (reg)

SOM VÄM0

500,000,000

1,000,000,000

1,500,000,000

2,000,000,000

2,500,000,000

0

20

40

60

80

100

120

4,304,995.00390,599,594.0088,616,299.00240,900,372.00

167,793,176.00141,060,091.00457,537,158.00204,717,993.00

493,018,398.00

230,124,330.00120,626,923.002,281,681,843.3135,979,797.00

71.0

78.1 76.0

67.7

35.0

81.678.2

55.8

101.9

77.6

67.9

83.8

66.9

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Tegevuskulusid 10 kuuga 77% eelarvest

• Tegevuskuludeks on kümne kuuga kasutatud 853,1 mln eurot ehk 6,2% rohkem kui mullu sama ajaga, mil täitmine oli 80,0%.

• Personalikuludeks kasutati kümne kuuga 477,5 mln eurot ehk 82,6% eelarvest (mullu 10,0 mln eurot vähem ja täitmine oli 82,4%).

• Majandamiskulusid tehti kümne kuuga 375,6 mln eurot (mullu 39,5 mln eurot vähem) ehk 70,7% eelarvest (mullune täitmine 76,9%).

1 2 3 4 5 6 7 8 9 100

20,000,00040,000,00060,000,00080,000,000

100,000,000120,000,000140,000,000160,000,000180,000,000200,000,000

64,293,469.8

77,422,653.3

84,465,472.2

88,979,106.0

90,915,787.0

98,399,371.0

92,514,778.0

85,413,116.0

79,958,887.0

90,725,807.0

2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Investeeringute maht mullusest suurem

• Kümne kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 938,4 mln eurot (sh saastekvoodi müügi tulude arvelt 133,6 mln). See on 196,7 mln ehk 26,5% rohkem kui 2011. aasta samal perioodil.

• Oktoobris investeeriti 171,7 mln eurot. Võrreldes septembriga tehti investeeringuid 49,2,7 mln eurot rohkem. Mahtude kasv on tingitud suurematest väljamaksetest ehitushooaja lõpus

• Riigieelarvelisi investeeringuid ja investeeringutoetusi on kasutatud 137% eelarvest. Ületäitmine on tingitud sellest, et kõik investeeringutoetused ei ole eelarves planeeritud. Oodatult on hoogustunud heitmekvoodi müügi tuludest finantseeritud projektide maht. Aasta eelarvest on täidetud 53%.

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

47,2 59,0 66,7 58,2 58,0 63,8 93,1 124,4 104,3 130,10,70,6 5,1 5,1 7,5 7,2

13,134,6 18,1

41,5

0

100

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Välistoetusi välja makstud 59,4% aastaks plaanitust

• Kümne kuuga on välistoetuste arvelt väljamakseid tehtud 596,2 mln eurot ehk 59,4% eelarves plaanitust (70,3 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest oktoobris 69,9 mln eurot.

• Struktuuritoetuste arvelt on kümne kuuga välja makstud 442,0 mln eurot ehk 60,1% aastaks plaanitust. Väljamaksed on 63,7 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal ajal. Oktoobris maksti välja 58,1 mln eurot.

• Suuresti viiakse struktuurtoetuste meetmeid ja projekte ellu plaanipäraselt, mõned projektid on siiski takerdunud vaidlustatud hankemenetluste taha, mis avaldavad mõju projektide aja- ning rahastamiskava täitmisele.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (periood 2007-2013) on kümne kuuga välja makstud 119,9 mln eurot ehk 88,3% aastaks plaanitust (aasta varasemaga võrreldes 12,3 mln eurot rohkem). Oktoobris maksti välja 9,6 mln eurot. Peamiselt maaelu arengukava toetuste meetmetest lähtudes võib prognoosida 2012. aasta eelarve ületamist

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik kasutamine (5,2%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 92 miljonit eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmperioodi 2009‑2014 toetuste väljamaksete madal tase (0,1 mln eurot) on samuti plaanipärane. Doonorite rahastamisotsuseid on loota aasta lõpus.

Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine

• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist tervikuna, on 2012. aasta kümne kuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 91,0% ja toetusi kasutatud 55,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardit eurost).

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 1. oktoobri seisuga Euroopa Komisjoni poolt Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt neljandal kohal (42,0%), eespool on Saksamaa (42,2%), Portugal (47,6%) ja Leedu (48,6%) ja meile järgneb Soome (41,99%). 01.01.2012 seisuga olime kuuendal ja 01.09.2012 seisuga samuti neljandal kohal.

• Maaelu arengukava 2007-2013 perioodi projekte on 2012. aasta kümne kuu lõpu seisuga heaks kiidetud 83,2% ja toetusi kasutatud 62,7% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonit eurost). Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 73,8% ja 43,7% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonist eurost).

Suhteliselt on välistoetuste väljamaksed suurimad Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalas (2012. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 15).

HTM KKM PÕM MKM SiM (re-

gionaal)

SOM SiM (julge-olek)

ülejäänud kokku*

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

152,102,600.0159,274,670.0236,172,009.0255,536,531.0103,842,356.052,485,494.031,128,582.012,512,874.0

101,984,599.6112,986,140.2

125,617,961.8129,661,570.4

49,468,300.445,685,251.4

21,617,840.99,161,245.0

67.070.9

53.250.7

47.6

87.0

69.473.2

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste kasutamine fondide lõikes (2012. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 15).

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

0

20

40

60

80

100

120

140735,421,497.0

135,917,470.0100,032,437.0

20,129,729.0 6,726,880.0 4,827,103.0

442,013,519.4

119,951,737.0

5,157,086.6 24,071,686.8498,282.0 4,490,598.7

60.1

88.3

5.2

119.6

7.4

93.0

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Pensionikanded paisutavad eraldiste mahtu

• Kümne kuuga on eraldisteks suunatud 3,96 mld eurot ehk 2% (86 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 76,4%.– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud

põhiliselt tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensionifondi.

368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6 323,5 349,0 436,80

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)

Muutus Mln eurot Muutuse %Riiklikud pensionikulud 49,0 4,7Ravikindlustuskulud 38,0 6,3Kohustuslik kogumispensionifond 69,0 122Puuetega inimeste toetused 2,3 5,2Vanemahüvitis 10,0 7,0Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 5,9 32,6Peretoetused 1,3 1,5Töötutoetus 0,7 11,9

Peamised sotsiaalkulud on suurenenud• 2012. aasta kümne kuuga kulus suuremateks

sotsiaalkuludeks 2,21 mld eurot ehk 141,2 mln eurot (6,8%) mullusest enam. Eelarvest 81,3%

2012 10 kuud vs 2011 10 kuud

• Oktoobris kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 224,6 mln eurot ehk 8,3% aastaks plaanitust. Seda on 17,6 mln eurot (8,5%) rohkem kui 2011. aastal.

Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) I

10 kuud (mln eur) Plaanitust Oktoober (mln eur)

Ravikindlustus 641,6 83,2% 63,3Pensionikulu 1 112,6 81,9% 114,4Peretoetused 81,3 82,1% 9,3Vanemahüvitis 133,2 76,6% 13,1Puuetega inim. 46,7 77,8% 4,7

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

2009 2010 2011 2012

Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) II

10 kuud (mln eur) Plaanitust Oktoober (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks 61,4 78,7% 6,1

Töötutoetus 5,0 78,3% 0,4

II sammas 125,4 74,3% 13,3

Erijuhtudel makstav sotsi-aalmaks

Töötutoetus II sammas0

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

2009 2010 2011 2012

Töötukassa tulem liigub kasvutrendil

• 2012. aasta üheksa kuu ülejääk oli 93,0 mln eurot (74,8% eelarvest) ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,9 mln eurot (3,0%) väiksem.

• Üheksa kuu tulud olid 187,3 mln eurot ehk 74,4% eelarvest. Võrreldes

eelmise aasta sama perioodiga on tulu 4,6 mln eurot (2,5%) suurem.

• Üheksa kuu kulu oli 94,4 mln eurot ehk 73,4% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulu 7,5 mln eurot (8,6%) suurem.

• Septembri lõpus oli registreeritud töötuid 37 293 ehk 9 280 töötut (19,9%) vähem kui aasta varem samal ajal ning 1 389 töötut (3,6%) vähem kui eelmisel kuul.

Kuised tulemid 2010-2012

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

-5000000

0

5000000

10000000

15000000

20000000

010,000,00020,000,00030,000,00040,000,00050,000,00060,000,00070,000,00080,000,00090,000,000100,000,000

2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Haigekassal positiivne tulem

• Haigekassa 9 kuu kumulatiivne tekkepõhine tulem oli 7,4 mln eurot. Jooksev ülejääk on tingitud mõnede kululiikide alatäitmisest kuude lõikes. 2012. aasta lõpuks on plaanitud siiski defitsiit 6,6 mln eurot.

• Üheksa kuuga on tulusid laekunud 579 mln eurot ehk 74% eelarvest, sealhulgas sotsiaalmaksu 574 mln eurot. Võrreldes aastatagusega on tulusid 36 mln eurot rohkem.

• Kulusid on samal ajal tehtud 571 mln eurot ehk 73% eelarves planeeritust. Võrreldes 2011. aastaga on kulud kasvanud 41 mln eurot. Sealhulgas raviteenustele kulus 322 mln (75% eelarvest), ajutise töövõimetuse hüvitisteks 65 mln (73% eelarvest) ja ravimite hüvitamiseks 73 mln eurot (71% eelarvest).

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

-30000000-25000000-20000000-15000000-10000000-5000000

05000000

100000001500000020000000

2010 2011

Reservide mahtu on mõjutanud Töötukassa raha ja juulis võetud EIB laen

• Oktoobri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,57 mld eurot.

• Reservide mahtu on suurendanud Töötukassa vahendite arvamine reservide hulka ning juulis võetud EIB laen (385 mln eurot), kahandanud aga Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine (150 mln eurot). Septembris kahanesid likviidsed varad 36 mln eurot.

2008lõpp

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012oktoober

0200,000,000400,000,000600,000,000800,000,000

1,000,000,0001,200,000,0001,400,000,0001,600,000,0001,800,000,000

-40.0

-20.0

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

459,972,134.5

301,796,661.3

320,228,594.5

333,000,000.0

345,888,055.3

523,628,136.5 904,033,81

8.5

683,297,987.5

636,144,431.8 1,226,720,

532.0-28.1

22.6

-16.8

-3.4

62.3

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv)muutus (%)

Valitsussektori eelarvepositsioon langes puudujääki

Septembri lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 16,3 miljonit eurot ehk 0,1% SKPst* (228 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).• riigieelarve puudujäägis 88 mln eurot;• kohalikud omavalitsused ülejäägis 19 mln eurot;• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 101 mln eurot;• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 48 mln eurot.* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16,98 mld eurot.

-1,18

-3,79

-0,70

1,33-0,1

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011 2012