kalaallit nunaanni demokrati naapertorlugu tusarniaanermi periutsit
DESCRIPTION
Democratic legitimacy in consultation processes associated with large-scale projects in GreenlandTRANSCRIPT
Kalaallit Nunaanni demokrati naapertorlugu tusarniaanermi periutsit
- NaluNaarusiaq Naalisagaq
2
Una nalunaarusiaraq nalunaarusiaminngaanniit ”Kalaallit Nunaanni inuit oqartussaaqataanerat suliniutit annertuut tusarniutigineqartarneranni eqqortumik ingerlanneqarnera”-niit naalisagaavoq. Nalunaarusiaq suliarineqarpoq Sara Bjørn Aaen-nimi, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiata suliassiineratigut, februaari 2012. Nalunaarusiarlu nittartakkami www.ga.gl aanerqarsinnaavoq.
3
Aatsitassarsiornermi suliariniakkat annertuut pillugit Naalakkersuisut Inatsisartullu pingaarutilinnik aalajangiisariaqartillugit, innuttaasut demokrati naapertorlugu peqataatinneqarnerisa qanoq patajaallisarnissaannut innersuussutit nalunaarusiami uani saqqummiunneqarput. Alcoap aluminiumik aatsitsiviliornissaanut, Cairn Energyp uuliasiorluni qillerisarneranut kiisalu Greenland Minerals and Energyp Narsami Kuannersuarni aatsitassarsiorneranut atatillugu manna tikillugu tusarniaasarnernit misilittakkanik naliliinerit aallaavigalugit innersuussuteqartoqarpoq. Tusarniaanerit oqallinnerillu ingerlanneqartarneranni demokratiimik naapertuiniarnermi suut malittarineqassanersut oqallisigalugit inneruussutit pilersinneqarput.
Kalaallit Nunaanni aatsitassarpassuit nassaassaapput, piiarneqarnissaasali annertuallaamik aningaasartuutigisariaqarnerat pissutigalugu, manna
tikillugu killilimmik tunisassiarineqartarsimapput. Uulialli atortussassiassallu annertunerujartuinnartumik piumaneqarlutillu akiisa qaffakkiartornerat pissutigalugu, aatsitassarsiorfiutileqatigiit assigiinngitsut tunisassiornissaminnik soqutiginninnerat aamma annertusiartorsimavoq. Taamaammat Kalaallit Nunaat aatsitassanik aningaasarsiutilittut inissinneqariaannanngorpoq.
Tamanna nutaanik periarfissiivoq aammali amerlasuunik unammilligassiilluni. Ineriartornermilu inuiaqatigiit aaqqissuussaanerannut kiisalu innuttaasut inuuniarnerminni atugaannut allannguuteqartitsisussami, innuttaasut peqataatinneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat unammilligassat ilagaat.
Naalakkersuisut ilaatigut tusarniaasarnikkut inuiaqatigiinnik peqataatitsiniar neranni, minnerunngitsumik suliariniakkat annertuut maluginiarneqarput. Tusarniaanerit demokratiimik naapertuilluarnertut isigineqarsinnaanersut apeqqutigineqarnerat, nalunaarusiami uani aallaavigineqarpoq. Tassa, demokratiimik naapertuinermi ingerlariaatsitut tunngavigineqartut, Kalaallit Nunaan ni politikkikkut ingerlatseriaatsimi aamma tunngavigineqartunut naapertuunnersut paasiniarneqarpoq.
4
Demokratiimik naapertuilluarnertut suut isigineqarsinnaasut pillugit isummat amerlaqaat. Inuiaqatigiit oqallinnermikkut tunngavilersuutigineqartutigullu, politikkikkut aalajangiisartunik sunniisinnaanerminnut periarfissaat pillugit, atuagarsornikkut tunngavilersuisartup Jürgen Habermasip isummersuutai, nalunaarusiami uani aallaavigineqarput. Suliariniakkat annertuut pillugit tusarniaanerni, periarfissap tamatuma naammassineqarnera misissorlugu nalunaarusiaq una suliarineqarpoq. Taakkua saniatigut, tusarniaatitsisarnerit qanoq pitsanngorsarneqarsinnaanerat aamma tunngavilersorlugu saqqummiunneqarpoq.
MisissuiNerup aaqqissuuNera
Misissuineq nalilersuinernut marlunnut immikkoortiterneqarpoq:
Nalilersuineq 1 suliariniakkat annertuut tusarniaassutigineqarneranni sammineqartariaqartut assigiinngitsut tallimat naammassineqarnerannik misissui neruvoq. Sammineqartariaqartut tamarmik qanoq naammassineqarluartiginerat misissorneqarpoq.
Nalilersuineq 2 tusarniaanerit pitsaanerusumik ingerlanneqarsinnaanersut paasiniarlugu, New Foundlandimi Labradorimilu tusarniaasarsimanerit assinguaut assersuutigineqarput.
Demokratiimik naapertuilluarnertut isiginneriaaseq nalunaarusiami aallaavigineqartoq tassaavoq, innuttaasut politikkikkut aalajangiiniarnernik sunniisinnaanerat, sinniisut qinikkat kisiisa aqqutigalugit pinnani toqqaannartumilli sunniinissaminnut periarfissaqartariaqarnerat. Aalajangiiniarnerni innuttaasut tamarmik peqataatinneqatariaqarput.
5
Aalajangiunneqartut amerlanerusunit isumaqatigiissutigineqartunik tun nga veqarnissaat siunertaavoq. Piviusut naapertorlugit tunngavilersuinerit paasissutissanillu pisariaqartunik akornuteqanngitsumik pissarsisinnaanerit aallaavigalugit, tamanna anguneqarsinnaavoq. Paasissutissanik kina tunngavilersuinersoq apeqqutaatinnagu, tunngavilersuilluarnerli aalajangiinermut aallaaviussaaq. Tamanna tunuliaqutaralugu sammisat tallimanut immikkoortiterneqarput:
1. Immikkut soqutigisat naapertuilluarnermik innarliisinnaassanngillat. Soqutigisaqaqatigiinnit allanit saqqummiunneqartunut peqataasut ammasumik isummersinnaanerat taamatut qulakkeerneqassaaq.
2. Soqutigisaqartut pissaanillit oqallittoqarnerani pissaanermik nalimmassaasoqarnissaa akisussaaffigisariaqarpaat.
3. Oqallinnernut tamanut ammasunut innuttaasut tamarmik peqataanissaminnut assigiimmik periarfissaqartariaqarput.
4. Politikkikkut iliuuseriniakkat taakkualu sunniutissaat pillugit, kikkulluunniit tamarmik paasisaqarnissaminnut assigiimmik periarfissaqartariaqarput.
5. Tusarniaanermi periutsit politikkikkut aalajangigassanut sunniuteqarnermik kinguneqarsinnaassapput.
Nalilersuinermi aallaavigisat immikkoortitikkat, periutsit qanoq ittuusariaqarsorinerannik tunngaveqarmata, taakkua tamatigut naammassineqartarnissaat anguneqarsinnaanngilluinnarpoq, taamaammallu uuttuutissatuinnaq isigineqar tariaqarlutik.
Misissukkat nalilersorneranni assersuutitut aallaavigineqartut tassaapput, su liariniakkat annertuut pingasut, piviusunngortinneqarunik annertoorujussuanngorsinnaasut, pillugit tusarniaanerit oqallitsitsinerillu. Suliariniakkat pineqaartut tassaapput: Alcoap aluminiumik aatsitsiviliorniarnera, Cairn Energyp uuliasiorluni qillerisarneri kiisalu Greenland Minerals and Energyp Narsap eqqaani piiaaffiliorniarnera.
6
NalilersuiNeq 1
Kalaallit Nunaanni tusarniaasarnerni demokrati naapertorlugu periuserineqartariaqartutut naliligaq
iMMiKKoortoq 1: iMMiKKut soqutigisat NaapertuilluarNerMiK iNNarliisiNNaaNerat
Uani pissusiviusut marluk misissorneqarput: 1. Soqutigisat saqqummiunneranni imminnut
tapertariissinnaannginnersut. 2. Oqallinnermi soqutigisat soqutigisaqarfimmit
ataasiinnarmit saqqummiunneqarnersut.
Soqutigisallit assigiinngitsorujussuarnik soqutigisaqarput. Ingerlatsiviit soqutiginerusaat tassaavoq aningaasaqaarnikkut annertusaanissaq piginnaanngorsarnissarlu, massa avatangiisinik illersuiniaqatigiiffiit pinngortitap illersornissaa suliariniakkallu ineriartortinnerisa tamajnut ammasumik saqqummiunneqartarnissaat pingaartinnerugaat. ”Illuatungeriit” taakkua akornanniipput allatigut soqutigisallit soorlu SIK, Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut peqatigiiffiat innuttaasullu suliniaqatigiiffii assigiinngitsut. Taakkua ilaatigut avatangiisinik illersuiniaqatigiffiit ilaasalu ingerlatsiviit soqutigisaqaqatigaat.
Pisuussutit pillugit soqutigisallit Naalakkersuisut, Aatsitassanut Pisortaqarfik (matuma kingorna AP), Inuussutissarsiornermut Naalakkersuisoqarfik aamma Inatsisartut ”illuatungeriinnik” ilaatigut kattussititsisutut inississinnaasarsorinarput. Pisortatigut soqutigisallit ataatsimut isigalugit oqallinnermi assigiinngit sunik soqutigisalinnik peqataatitsisutut inissipput. Tamanna oqallinnermi tamanut ammasuunermik kinguneqarami pingaaruteqarpoq.
Pisuussutinilli soqutiginnittut sammisat ilaannut atatillugu maluginiarneqar tariallit minittoorsimanngikkaangamikkit ilaanni piaaralutik ilanngutinngitsuu
7
gaqartarput. Assersuutigineqarsinnaapput bauxitimik mingutsitsineq (bauxit atortussiassaavoq aluminiuliornermi atorneqartartoq), aalisatut piniartullu inuuniutaat imaluunniit Tasersiap eqqaani oqaluttuarisaanermut takussutissat.
Politikkimik ingerlatsineq pingaarnersiuineruvoq, taamaammat aamma Naalakkersuisut sammisat toqqavillugit sammisinnaasanngilaat. Tassani suliariniakkat assigiinngitsut pillugit isummertoqartarpoq, aammalumi taamaattariaqarpoq. Soqutiginnittulli killilimmik ilisimasallit, allatigut soqutiginnittut avataaniittut kiisalu pisuussutinik soqutiginnittut pissaaneqassusaat naligiinngimmat, sammineqartut arlaat pisuussutinik soqutiginnittut oqallinnermut ilanngukkusunngikkaangassuk, taassuma oqallisigitinniarnera ajornakusoorsinnaasarpoq. Tamanna demokrati naapertorlugu suleriaaseqarniarnermut akornutaavoq.
Ammasumilli periuseqarnissamut pisuussutinik soqutiginnittut kisimik sunniuteqanngilllat. Suliariniakkat annertuut pillugit soqutigisallit assigiinngitsorujussuarnik isumaqarsinnaasarput. Ilaat suliariniakkamut pitsaasorujussuarmik isummersortut ilaasa pitsaanngitsorujussuarmik isummersortillugit, su li ariniagaq ataasiinnaq oqallisigineqartoq takujuminaattarpoq. Taamatut pi so qartillugu, assigiinngitsunik soqutigisallit illuatungimik isumaasa naammagi narsinnaanerannik takunnikkuminaatsitsigaangata tunngavilersuutit tusaajumaneeruttarnerat oqallinniarnermik ajornakusoortitsilertarpoq.
Kuannersuarni piiaaffiliornissamut atatillugu oqallinnermi taamatut unammillernartoqartarpoq, oqalliseqataasut imminnut akerleriittorujussuarnik tun ngavimmikkullu assigiinngitsorujussuarnik aallaaveqartarmata.
Nalilersuineq 1imut atatillugu nalunaarusiami naggasiutaasumik naliineq tassaavoq, oqallisigineqartut ilaat malugiuminaatsinneqartaraluartut, manna tikillugu soqutigisat tamarmik oqallisigineqarnissaannut oqartussat qulakkeerisuusartut. Makkuali anguniarneqarnissaat innersuussutigineqarpoq:
8
1. Aalajangersimasunik tunngaveqarluni akerliunerit paasissutissiinikkut pinaveersaartinneqartarnerat. Taamatut allatigut soqutigisallit killilimmillu ilisimasallit akornanni oqallinnerup torernerusumik ingerlanne qarsinnaanera illuatungiliuttullu tunngavilersuutaannut tusaaniarneruneq aqqutissiuunneqarsinnaammat.
2. Sammineqartariallit ilanngunneqanngitsut maluginiarneqarnissaat. Soqutigisallit killilimmik periarfissallit oqallinnermi kiserngoruttutut inissinnissaat tamatumuuna pinngitsoortinneqarsinnaavoq.
iMMiKKoortoq 2: pisuussutiNiK soqutigiNNittut aKisussaaffiat
Pisuussutinik soqutiginnittut pissaanearnerup apeqqutaajunnaartinneqarnissaa anguniarlugu, piginnaanillit naligiinnginnerisa oqallinnermi naligiissarnissaat akisussaaffigisariaqarpaat. Akisussaaffiup qanoq isumagineqarnera agguaanneqarneralu misissuinermi eqqumaffiginiarneqarpoq. Suliariniakkat annertuut eqqarsaatigalugit, aalajangiiniarnermi innuttaasut peqataatinneqarnissaannut Naalakkersuisut piumassuseqarput. Taamaakkaluartoq aalajangiiniarnermi arlalitsigut akisussaaffik tamakkiisumik isumagineqarneq ajorpoq.
Aatsitassanut atatillugu AP soqutigisaqaqatigiit tusarniarneqarnissaat akisussaaffigaa, innuttaasut ataatsimiitinneqarnissaat ingerlatsivinnit akisussaaffigitinneqartoq. Taamatut periuseqarnikkut pissaaneqarnerup naligiinnginnerannik atornerluisoqarsinnaammat ajornartorsiummik nassataqarpoq.
Taamaakkaluartoq, ingerlatsiviit akisussaaffimmik isumaginnittussaatillugit taamaallaat ajornartorsiortoqalertanngilaq. Alcoap suliariniagaanut atatillugu tusarniaanissamut akisussaaffik Alcoap aamma Greenland Developmentip (matuma kingorna GD) akornanni agguataarneqarsimavoq. Inuiaqatigiilli peqataatinneqartutut misigilernerat GDp tatigineqarnermigut angusimanngilaa. Paasissutissanik isornartoqarsinnaasunik oqallinnermut ilanngussinngitsoor
9
tartutut GD arlalinnit pisuutinneqartarpoq, taamatullu aamma Alcoap soqutigisaannaanik isumaginninnerarneqartarluni. Taamaammat tusarniaanermik ingerlatseriaaseq tutsuiginanngitsutut nalilerneqartarluni.
AP taamatut aamma isornartorsiorneqarpoq. Allaffissornikkut ataasiinnarmik oqartussaaffeqartitsinikkut, aatsitassanut oqartussaaneq tamarmi taakkunanngaan naq isumagineqartinneqarpoq. Taama suleriaaseqarnikkut, APp Kalaallit Nunaat avammut nittarsaallugulu ingerlatsivinnik aatsitassarsiorusuttunik pilerisaarisuuvoq, taakkua saniatigut AP aamma ingerlatsiviit aatsitassarsiornissaminnut tunisassiulernissaminnullu qinnuteqaatinik akuersisartuulluni. Soqutigisat imminnut aporaassinnaanerat oqallisigineqaqaaq tatiginninnissamullu akornusiilluni. Pissutsit tamarmik killilimmik paasisaqarfigisinnaanerat, kiisalu APp aalajangiineri pillugit maalaaruteqarsinnaannginneq, tatiginnikkunnaarnermik kignuneqarpoq.
Tusarniaanerit soqutigineqarnissaasa qulakkeerniarnerat aamma eqqaaneqarpoq. GDp misissuinerisa takutippaat, inuiaqatigiit 50 procentii Alcoap su li ariniagaa pillugu killilimmik ilisimasaqarput, tamannalu ilaatigut soqutigin ninnginnermik pissuteqarsimassalluni, illuatungaatigulli innuttaasut ataatsimiitinneqartarneri ornigarneqarluartarlutik. Innuttaasulli peqataatinnia neqarnerat aamma ilinniutigineqarpoq, ingammik paasissutissiissutit iso rine qarsinnaanerat aornartorsiutinik nassataqarsinnaalluni. Tassani oqartussaasut akisussaasut ilikkariartornermik tapersersuinissaat pingaaruteqarpoq.
Nalilersuinermi immikkoortoq 2 naapertorlugu, ingerlariaatsimi innuttaasut tamarmik peqataatinniarneqarnerata, pissaaneqarnerup qanoq aaqqissuune qarneranit killilersorneqannginnissaa oqartussaallutik akisussaasut qulakkeertariaqarpaat. Innuttaasut ataatsimut isigalugu tusarniaanermik ingerlariaatsimut tatiginninnissaat peqataatinneqarnissaminnullu soqutiginninnissaasa isumaginissaat tamatumunnga ilaavoq. Tamanna ilaatigut iluatsinngilaq. Ukua sisamat suliniutigineqarnissaat innersuussutigineqarpoq:
10
1. Ingerlatsiviit malittarisassiuunerisa ilitsersorneqarnerisalu sukaternissaat. Taamatut ingerlatsiviit tusarniaanermik aaqqissuussinissaminnut pitsaanerusumik maligassaqassapput ingerlatsiviillu piumasaannarminnik iliuuseqarsinnaannginnerat, oqartussanilli sunnerneqarsinnaanerat innuttaasut maluginiarsinnaavaat.
2. Aatsitassaqarnermut pisortaqarfimmi suliat pillugit kikkulluunniit paasisaqarsinnaanerat. Taamatut aalajangiinernut atatillugu pitsaanerusumik paasisaqarsinnaaneq periarfissinneqassaaq APmillu tatiginninneq annertusineqassalluni.
3. Inatisartut APmik GDmillu nakkutiginninnerisa annertusisinnaanerat. Inuit tamat annertunerusumik paasisaqarsinnaanerannik pitsaanerulersitsissaaq tusarniaanerit ingerlanneqarnerannut tatiginninnerulernermik kinguneqartumik. Inuussutissarsiornermut ataatsimiititap annertunerusumik sunniuteqarsinnaalerneratigut tamanna anguneqarsinnaavoq.
4. Arlaannaannulluunniit atassuteqanngitsumit tusarniaanerit isumagineqarfigineqarnissaat. Tatiginninneq ilaatigut taamatut qulakkeer neqarsinnaavoq, tusarniaanermi ingerlariaatsip pisuussutinik soqutiginnittunut atassuteqannginnerusunit isumagineqarsinnaanngorlugu.
iMMiKKoortoq 3: oqalliNNerNut taMaNut aMMasuNut peqataaNissaMut periarfissaqarNeq
Inuiaqatigiit ataatsimut katillugit oqaatiginiarneqarsinnaanngillat. Suliariniakkanut annertuunut atatillugu tusarniaanerit ingerlanneranni peqataasut sisamanngorlugit immikkoortinneqarsinnaapput (inuiaqatigiit akornanni immikkoortut): Tusagassiuutit, NGOt (Naalakkersuisutiguummitsumik suleqatigiiffiit), pisortat tusarniaatitsinerat kiisalu innuttaasut ataatsimmiitsinneqarneri. Ataani allassimasut taakkununnga akulerussinnaa nermik, taakkualu aqqutiga
11
lugit isornartorsiuisinnaanermut periarfissanik kii salu killiliinernik naliliinerupput.
Kalaallit Nunaanni tusagassiuutit imminnut unammillersinnaanerat annertunngilaq, taamaammat aviisit, radio TVlu aliikkutassiaannarnik nuannarineqartunik taamaallaat pingaarnerutitsisariaqanngillat. Taamaammat Kalaallit Nu naanni tusagassiuutinut ilanngussisinnaanermi piumasaqaatit sumiiffinnut allanut sanilliullugit sakkukinnerupput. Taamaattorli pissutsit ilaat tusagassiuutitigut isornartorsiunisinnaanermik ajornakusoortitsipput. Siullertut aviisit KNRilu tusagassiuutit isornartorsiuutinik saqqummiussinisssaminnut aningaasatigut killeqanngitsumik periarfissaqanngillat. Tamatumuuna suliariniakkat itisilerlugit allaaserineqarsinnaanerannut amigartumik periarfissaqarput kiisalu ilinniaqqinnissanut taamaalillutillu sunniuteqaataanerusumik piginnaasaqalersitsinissaminnut annikippallaamik periarfissaqarlutik. Tusagassiuutit taamaalillutik pisuussutinik soqutigisalinnit paasissutissiissutigineqartartut tusagassiiniarnerminni pinngitsoorsinnaajunnaartarpaat.
KNRip aningaasanut inatsisikkut taperneqartarneq pinngitsoorsinnaanngilaa, tapeeriaatsillu aaqqissuuneqarneratigut tusagassiuutit tassuuna sanngiinnerisa atornerlunneqarsinnaanerat uloriagineqarsinnaalluni. Taassuma saniatigut tusagassiuutit oqartussallu akornanni nukittuneruniussinnaatitaaneq politikerit nuimasut ilaannit akueriuminaatsinneqartarluni.
NGOt inuiaqatigiinni eqimattat assigiinngitsut isumaat sinniisuuffigisarpaat, saqqummiunnissaannullu periarfissagissaartarlutik. Soorlu ingerlatsiviit VVM (avatangiisinut sunniutaasussat nalilersornerat) pillugu nalunaarusiornerannut atatillugu pisortatigut tusarniaasoqarnerani kiisalu VSB (inuiaqatigiinnut sunniutissaasa nalilersorneqarnerat) kiisalu politikerit politikkikkullu ataatsimiitat ataatsimeeqatiginerisigut. NGOlli periarfissaminnik tamakkunannga tamakkiisumik atorluaasinnaanerat ajornartorsiutitaqarsinnaavoq. Annerusumik aningaasatigut inunnillu sinniisuusinnaasutigut amigaateqarnertik pissutigalugu, kisiannili aamma pissaanermik tigummialinnik suleqateqarsinnaanermikkut ajornartorsiuteqarsinnaagamik. Pissaanermik tigummmiartut isornartorsiutaa
12
sunut sakkortuumik qisuariakkajupput NGOllu akuliunnerisa tunngavissaqar nerat takujuminaatsittarlugu. Akerlianilli aamma NGOt pisuussutinik so qutigisalinnik suleqateqarnissartik itigartitsissutigikkajuttarpaat, taamatullu tamanut saqqummiinissaminnut periarfissartik akornusertarlugu.
Pisortatigut tusarniaatitsisarneq inatsisitigut qulakkeerneqarami isornartorsiuisinnaanermik aamma qulakkeerinninneruvoq. Taamaakkaluartoq inuit ta marmik tusarniaanernut peqataanissaminnut taamatut periarfissagissaartiginngillat. Sulisussaaleqineq pissutigalugu, tusarniaanermi akissuteqaatit piffissaliunne qartupiluani naammassineqarsinnaasanngillat. Taassumalu saniatigut, VVMimik aamma VSBimik misissuinernit nalunaarusiat tusarniaassutigineqartut paasissutissartaat annertusarlutillu paasiuminaattarput, kiisalu tuluttuujusarlutik.
Pisortat tusarniaatitsineri innuuttaasut ataatsimiitinneqarnerisuulli tamanut am masuusarput. Aammali taakkunani piffissaaleqisoqartarpoq – piffissarlu an nertuallaaq paasissutissiinernut peqataatitsinermuunngitsoq atorneqartarlu ni. Paasissutissat annertusarput kingusippallaartumillu innuttaasunit misissor neqar sinnaalertarlutik. Taamaammat tusarnaartut paasissutissarpassuit ataatsikkut paasisaqarfiginiartarpaat, ingerlatiinnarlugulu isummerfigisussaasarlugit. Taakkualu saniatigut ataatsimiinnerit tuluttut ingerlanneqakkajullutik. Tamanna tusarniaanerit qanoq ingerlanneqartarnissaannut naammattumik piumasaqaateqartoqartannginneranik pissuteqarpoq. Taamaammat tusarniaanerit inger latsiviit qinnuteqarnissaannut piumasaqaatit allaffissornerinnakkut naammassineqariaannaasarput. Kalaalliit oqartussat innuttaasut ataatsimiitinneqarnerisigut suut anguniarneqassanersut eqqarsaatigilluarsimanngilaat, taamaammallu ingerlatsiviit qanoq piumaffigissanerlugit nalornisoortarlutik.
Immikkoortoq 3 naapertorlugu, innuttaasunut tamanut saqqummiussisinnaaneq innuttaasut tamarmik oqalliseqataasinnaanerannut apeqqutaalluinnarpoq. Suliariniakkat annertuut pillugit tusarniaasoqartillugu, innuttaasut assigiinngitsutigut isornartorsiuinerminnik saqqummiisinnaanerat pitsaassutitut isigineqarpoq. Inuilli tamarmik assigiimmik saqqummiisinnaanerat aamma killeqarpoq. Inuiaqatigiinni saqqummiisinnaasut immikkoortut sisamat assigiissutaat
13
tassaavoq, tusarniaariaatsip sukkavallaamik pinngitsaaliissutitut naammassiniarneqartarnera, kiisalu soqutigisaqaqatiigiit tusarniaanermut peqataanissaminnut assigiinngitsutigut amigaateqakkajunnerat. Taassuma saniatigut oqalliseriaaseq aamma nammineq killiliissutaasarpoq, oqallinnermi naapitsiniaanissaq isumasioqatigiinnissarlu anguniarneqarpiarneq ajormat.
Taamaammat ataani allassimasut innersuussutigineqarput:
Tusagasiuutitigut tamanut saqqummiisinnaanerup pitsanngorsarnissaa:1. KNRip ukiumoortumik aningaasanut inatsisiliortarnermut atassute
qarunnaartinnissaa. Taamatut innuttaaqataasut ilaasa aningaasatigut pillaaniarsinnaaneq aarleqqutiginagu KNRikkut isornartorsiuisinneqarsinnaalissapput. Assersuutigalugu tamanna anguneqarsinnaavoq, politikkikkut arlaannaannulluunniit atassuteqanngitsumik tusagassiuutinut aningaasaateqarfiliornikkut, nunami maani tusagassiuutit aningaasatigut taperneqarsinnaalernerisigut.
2. Kalaallit Nunaanni tusagassiorfinnut pisortatigut tapiissutigineqartar tut qaffanneqarnissaat. Taama aaqqissuussinikkut tusagassiortut iti siliinissaminnut nukissaqarnerulerlutillu akissaqarnerulissapput, pissaanilinnit pisuussutinillu soqutigisalinnit paasissutissiissutigineqartunut isorinninnerminnik saqqummiinissaminnut periarfissagissaarnerulerlutik.
3. Tusagassiuuteqarnerup aaqqissuussaaneranut atatillugu periusissatut inissiineq. Tusagassiuutit politikkikkullu suliaqarnerup aaqqissuussaanerata akornanni pissutsit isummerfigineqarnerat kiisalu tusagassiuutitigut assigiinngitsunik saqqummiisoqarsinnaaneranik qanoq ililluni qulakkeerinniniartoqarsinnaanera uani isummerfigineqarpoq.
Qulaani allassimasut 2010mi Tusgassiuutit pillugit nalunaarusiaq aallaavigalugu innersuusssutaapput.
14
NGOt aqqutigalugit tamanut saqqummiisinnaanerup pitsanngorsarnera:1. NGOt aningaasatigut taperneqartarnissaat imaluunniit NGHOt
aningaasatigut piginnaanikinnerannut tulluarsaaneq, assersuutigalugu tusarniaanerit sivitsorneqarnerisigut. NGOt killilimmik aningaasatigut piginnaanillit pisortatigut tusarniaanernut peqataanissaannut periarfissat taamatut pitsanngorsarneqassapput taakkualu tamanut saqqummiisinnaanerminnut aamma taamatut periarfissagissaarnerulissallutik.
2. NGOt immikkut ilisimasalinnik isummersoqateqarsinnaanerat. NGOt piginnaasaat misilittagaallu taama iliornikkut atorluarneruneqarsinnaapput.
3. NGOt pisuussutinillu soqutiginnittu akornanni pitsaanerusumik suleqatigiinneq. Illuatungeriit imminnut tatigeqatigiinnerulernerisigut oqallinnermi tunngavilersuilluarneruneq anguneqarsinnaavoq.
Pisortatigut tusarniaanerit aqqutigalugit tamanut saqqummiisinnaanerup pitsanngorsarnera:
1. Tusarniaanerni piffissaliunneqartut sivitsorneqarnerat. Tusarniaanerni paasissutissiissutigineqartartut annertuut soqutigisaqartut piffissarissaarnerullutik taamatut misissorsinnaassavaat, kiisalu soqutigisallit piffissaalatsinertik inuttassaaleqinertillu pissutigalugit peqataasinnaajunnaarsinnaanerat pinngitsoortinneqarsinnaavoq.
2. VVMimik kiisalu VSBimik misissuinernit nutaamik nalunarusiorani, paasisat nutaat naapertorlugit nalunaarusiat pioreersut nutarterneqartarnissaat. Tusarniaassutigineqartut annertussusaat taama iliornikkut killilersimaarneqarsinnaavoq.
15
Innuttaasut ataatsimiitinneqarnerisigut tamanut saqqummiisinnaanerup pitsanngorsarnera:
1. Innuttaasut ataatsimiitinneqarneranni piffissaqarnerulernikkut peqataasut tamaarmik isummaminnik saqqummiisinnaalissapput.
2. Caféni isumasioqatigiinnerit inuit inuppassuit akornanni oqaaseqarnissaminnik ajornartorsiuteqartut, isummaminnik saqqummiinissaminnut periarfissinneqassapput.
3. Aalajangersimasunik sammisaqarluni ataatsimiinnikkut paasissutissiissutigineqartut immikkoortikkuminarnerussapput, namminerlu soqutigisat ataatsimiinnerni sammineqartillugit taamaallaat inuit ataasiakkaat ataatsimeeqataasariaqassallutik.
4. Kalaallinik sulisoqarnikkut pitsaanerusumillu nutserisoqarneratigut pitsaanerusumik paasititsisoqarsinnaavoq.
5. Suna anguniarnerlugu aalajangiukkaanni, ingerlatsiviit qanoq innuttaasunik ataatsimiititsinerminnik ilusilersuinissaat oqartussanit piuma saqaateqarfigineqarnissaat pitsaanerulissaaq.
iMMiKKoortoq 4: paasissutissaNiK pisiNNaaNeq
Paasissutissanik pinissamut periarfissinneqarneq annertunerusumik ingerlatsiviit pisortallu oqartussaatitaasa (AP aamma GD) aqqutiginerisigut anguneqarsinnaavoq. Taakkua tungaannit qanoq ammatigineq ataatsimut isigalugu oqatigiuminaappoq, assigiinngissusaat annertoorujussuummat.
APmi qanoq ammatigisumik pissuseqarneq killeqartutut oqaatigineqarpoq. Uuliasiornermut piiaaffiliornermullu atatillugit suliariumasat pillugit AP paasissutissiisarpoqw, innuttaasulli pisut pillugit paasissutissinneqarnissaminnut pisinnaatitaaffiat killilittut paasiumaneqartarluni. Paasissutissiiniartarneq eqqumaffigineqanngippallaaqaaq, tamanut saqqummiussat anngunniarnerannut akisussaaffik pisuussutinik soqutiginnittuniittarmat.
16
GD Alcoap suliariniagaa pillugu paasissutissiisartoq paasissutissiiniarnerusarpoq. Taamaattorli sammisat paasissutissallu ilaat ilanngunneqarneq ajorput. GD iluamik paasissutissiisanngitsutut pisuutinneqarpoq, taamaammallu tusarni aanernik ingerlatsineq ataatsimut isigalugu tutsuiginartinneqarunnaarluni.
Ingerlatsiviit paasissutissiiniarnerminni periusaat allanngorarpoq, tamassuma annikitsuinnarmik aqunneqarnera pissutigalugu. GMEp paasissutissiilluarneq suliariniakkaminnut akerliunermik annikillisaataanissaasutut isigigamiuk, tamanut annertuumik paasissutissiiniartarpoq.
Alcoa aamma Cairn tunuarsimaarnerupput, paasissutissiiniarnerallu oqartussat piumasaqaataat naapertuinnarlugit paasissutissiiniartarlutik. Taamaammat paasissutissiiniarneq eqqumaffigineqarpianngilaq. Ingammik ingerlatsiviit eq qarsaatigalugit, taakkuami paasissutissat ajortutut nalinerneqarsinnaasut paasissutissiissutigineqarnissaat eqqortumik oqassagaanni soqutigisarineq ajormassuk. Kisianni oqartussat tusarniaanerni tamanut ammasumik paasissutissiisariaqarnerup tungaatigut misilittagakippallaarnerat tikkuarneqarpoq. Ukiut kingulliit ingerlaneranni malunnaatilimmik pitsannguisoqarnikuuvoq, kisiannili pimoorussaanerusumik suliniuteqartoqarnissaa pisariaqartinneqarpoq.
Pissutsit taamatut ninnerat tunngaviusumik APp GDlllu tatigineqannginnerannik pissuteqarpoq. Paasissutissat paasissutissiissutigineqarnissaat qulakkeerniarlugu, paasissutissat immikkoortiterneranni pisuussutinik soqutiginnittut sunniuteqarnerat apeqqutaasarpoq. Tassungali atatillugu tatiginninneq amigatigineqarmat, suliariniakkat annertuut eqqarsaatigalugit annertuumik paasissutissiiniartoqartariaqarpoq, paasissutissallu tamanut saqqummiunneqarsinnaasut tamarluinnarmik saqqummiunneqartariaqarlutiik. Taamatut paasissutissii sarnikkut tatiginninnginneq akiorniarneqarsinnaavoq.
Tamatuma saniatigut suliariniakkat annertuut pillugit paasissutissat pitsaassusaat oqalllisiigineqartariaqarpoq. Nassaariuminarnerusarneri pitsaasutut nalilerneqarput. Oqartussalli nittartagaat pitsaanerulersinnaapput, paasissutissallu paasiuminarsarnerat sammisanullu tulluarsarnerat unammillernartortaqarluni.
17
Innuttaasut akornanni avatangiisinullu sunniutai pillugit paasissutissat annersaanni, ingerlatsiviit VVMimik aamma VSB naapertorlugu nalunaarusiaat, ataatsimut isigalugit annertoqisut, innuttaasunillu paasiuminaatsinneqartut aallaavigineqarput.
Politikkikkut suliariniakkat sunniutaasalu naligiimmik paasissutissiissutigineqarnissaannut periarfissat demokrati naapertorlugu tusarniaanissamut apeqqu taapput. Tamanna anguniarlugu aallussisoqartuartariaqarpoq. Pisuussutinik soqutiginnittut tamanut paasissutissiinissamik pingaaruteqarnerat ilisimaaraat, tamannalu pitsaanerpaamik anguniarneqarluni. Arlalitsigulli immikkoortoq 4 naammassineqanngilaq. Taamaammat suliariniakkat annertuut paasissutissiissutiginiarneranni, paasissutissat tamanit piniarneqarnissaanni pitsanngorsaassutaasinnaasut sisamat tikkuarneqarput:
1. Ataatsimut isigalugu eqqarsartariaatsit allanngortinneqarnissaat kiisalu pisuussutinik soqutiginnittut akornanni paasissutissiissuteqarniarluni suliniutit eqqumaffiginerat. Taama periuseqarnikkut akisussaaffi k periarfissagissaarnernut tunniunneqassammat.
2. Uppernarsaataasinnaasut amerlanerujussuit tamanut saqqummiunneri. Tamakkua tassaasinnnaapput, tusarniaanerni apeqqutigineartunut akissutit kiisalu innuttaasut ataatsimiitinneqarnerini apeqqutigineqartut akissutillu, paasiuminarsarneqarlutillu nassaariuminarsarneqarlutik saqqummiunneqartut. Peqqutissaqavilluni paasissutissat tamanut saqqummiunneqarsinnaanngitsut kisimik saqqummiunneqassanngillat.
3. Innuttaasut noqqaassutaat naapertorlugit paasissutissiiniarnerup tulluarsarnera. Taamatut periuseqarnikkut tusarniaaniarneq tatigine qarnerulersinnaavoq, isumaaluutigineqartut tamarmik akineqassammata. Tassunga atatillugu aamma innersuussutigineqassaaq, paasissutissat suut soorlu paasissutigineqarsinnaanngitsut.
4. Paasissutissiinianerup pitsaanerusumik aqunneqarnera. Ingerlatsivinnit oqartusssanillu paasissutit assigiinnerusumik saqqummiunneqarsinnaalissapput, paasissutissiiniarneq eqqumaffigineqarnerulissammat paasiuminarnerusunillu saqqummiisoqartassammat. Århusimi isumaqatigiissut (saniatigut paasissutissaniippoq) aallaavissaqqippoq.
18
iMMiKKoortoq 5: politiKKiKKut aalajaNgiiNissaMut suNNiuteqarNeq
Tusarniaatitsinerup aalajangiiniarnernut sunniutai, demokratiimik naapertuiniarnermut pingaaruteqarput. Isorineqarsinnaasut sunniuteqanngippata, tusarniaaneq allaffissornikkut qalliinnarsiornerussaaq.
Tusarniaanerilli suliariniakkat annertuut pillugit aalajangikkanut sunniuteqartar pasipput. Soqutigisallit namminneq oqaasii naapertorlugit, qanoq sunniuteqartigineq nalileruminaattarpoq. Soqutigisallit ilaasa aalajangiinernut sunniuteqarsimanertik toqqarlugu assersuuteqarfigisinnaavaat, Naalakkersuisut tu sar niaariaatsit isornartorsiorneqarnerat tusaaniarsimagaat erseqqarippoq. Akerlianilli allat isumaqarput, soqutigisallit kalallit tusaanngitsuusaarneqartut, taakkualu killilerujussuarmik sunniuteqartut. Soqutigisallilli ataatsimut isigalugit qanoq sunniuteqartiginertik oqaatigiuminaatsittarpaat, innersuussutit sorliit ingerlatsiviit atorniartarneraat sorliillu atorniartannginneraat kiisalu sooq atorniartannginneraat takujuminaattarmat.
Tusarniaariaatsip sunniuteqartinniarnera aamma akornutissartaqarsinnaavoq. Piffissap qanoq ilinerani tusarniaaneq pingaaruteqarnerpaagunarpoq. Suliariniakkat aallartinnissaat qanillivallaartoq tusarniaasoqartarnera ajornartorsiutaavoq, annertunerusumik allannguuteqarnerit piffissaqarfigineqartanngimmata. Kommunit sumiiffinni najugalinnik sulisoqarnissamik piumasaqaataat assersuutigineqarsinnaavoq. Tusarniaanerit aallartinneqartinnagit, ingerlatsiviit sulisussatut periarfissaqartitaminnik pissarsereersimakkajuttarput.
Tusarniaariaaseq suliariniakkanut annertuunut sunniuteqartarpoq, pissutsilli tamarmik oqallisigineqarneq ajorput. Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiornerup ineriartortinneranut atatillugu periuserisassat salliutillugit eqqarsaasersuutigineqartut, inuit tamat oqallinneranni ilanngunneqarneq ajorput. Assersuutigalugu, suliariniakkat annertuut sunut tunngasut qanorlu amerlatigisut aallartinnissaat kissaatigineqarnersut, annikitsuaraannarmik oqallisigineqartarput.
Peiuseriniakkat pillugit aalajangiinerit Inatsisartunit aamma Naalakkersui sunit isumagineqartarnissaat pissusissamisoorpoq, taamakkunanngami isu ma
19
gin nit tussatut qinigaammata. Suliariniakkanut aalajangersimasunut atatillugu in nut taasut aamma taamatut peqataatinneqarnissaat immaqa pissusissamissuus sanngikkaluartoq, qanoq ineriartortitsiniarnermut tunngasut oqallisigi neqar tarsinnaapput. Tamakkua oqallisiginearnissaat Kalaallit Nunaan ni amigaataavoq.
Taamatut killilersuuteqartoqaraluartoq, tusarniaanerni innuttaasut assigiinngitsutigut isumaat tusaaniarneqartarpoq. Tusagassiuutit innuttaasunillu ataatsimiititsinerit paasissutissiiffiunerusarput, sunniuteqaqataanermik kinguneqartaratik.
Pisortatigulli tusarniaanerni NGOlllu aqqutigalugit inuiaqatigiit isumasior neqartarput. Sunniuteqarsinnaaneq aamma pisortat piumasaqaasersuinerisigut qulakkeerneqartarpoq, tamannalu sunniuteqarsinnaanermut periarfissiilluartarpoq akornutigineqarsinnaasut qulaani eqqaaneqartut qaangersinnaagaanni. Tusarniaatitsinerni aamma suleqatigiit takussaasarput. Tamakkua oqallinnerni ataatsimiititanilu, inuiaqatigiinni soqutigisallit arlallit peqataatillugit siumugassaakkajunnerusarput, aaqqiissutissallu suleqatigiissutiginerusarlugit.
Ataatsimut isigalugu immikkoortoq 5 assigiinngitsutigut atorluarneqarsinnaavoq. Tamanilli atorluarneqarsinnaasaratik. Minnerunngitsumik innuttaasut ataatsimiisinnerini, isumasiuisarnerup patajaallisarnissaa innersuussutigineqarpoq. Ataatsimut isigalugu, akornutaasinnaasut ajornanngitsumik qaangerneqarsinnaapput. Makkua innersuussutigineqarput:
1. Ingerlatsiviit paasissutissaataasa white paperit tamanut saqqummiunneqarnerat (nassuiaataa saniatigut paasissutissamiippoq). Taama periuseqarnikkut suliariniakkanut qanoq sunniuteqarneq – isorisimasamillu qanoq tusaaniarneqartigisimanerat, soqutigisalinnut takujuminarnerulissaaq.
2. Pitsaanerusumik piffissaliineq. Suliariniakkat aallartinnissaat qanillival laartinnagu, tusarniaanerni siunnersuutigineqartunik ingerlatsivit atuutsitsilersinnaanerminnut periarfissarissaarnerussapput.
20
3. Periuseriniakkat pillugit annertunerusumik oqallititsineq. Taamatut annertuumik suliarinninniartoqartillugu pissutsit erseqqarinnerussapput, inuiaqatigiillu ineriartortitsinermi qarsupiinnarneqartutut misiginerat pinngitsoorniarneqarsinnaavoq.
4. Amerlanerit assigiinngitsutigut suleqatigiinnerat. Suliariniakkanut annertuunut innutaasut sunniuteqarsinnaanerat taamatut pitsanngorsarneqassaaq, aaqqiissutissat suleqatigiissutigineqarmata.
NalilersuiNeq 2
New Foundlandimi tusarniaariaatsit
Naliliineq 1, Kalaallit Nunaanni tusarniaariaatsit nalilersorneqarnerannut uut tuutaasarpoq. Tamanna pissusissamisoorpoq, isornartorsiutit tigussaajunnaartutut itsinnagit, ”demokratiimik naapertuilluarnermut” sanilliunneqarlutik isumaqafigineqarsinnaalermata.
Siunissami demokratiimik naapertuilluarnissap anguneqarnissaani unammillernarsinnaasut isummerfigineqarsinnaalernissaat, nalunaarusiami aamma si unertarineqarpoq.
Nalilersukkat tapertariisinneqarsinnaanerisa, naalagaaffiit marluk tusarniaariaasaasa assersuunneqarsinnaanerat periarfissippaa – Newfoundlandimilu ilu atsissimasat isummersornermut aallaavigalugit, Kalaallit Nunaanni tusarni aariaatsit demokratiimik naapertuilluarnerulersinneqarsinnaammata. Newfoundland toqqarneqarpoq, Kalaallit Nunaanni pissutsinut annertuumik as sersuutissaqqittoqarnera pissutigalugu.
21
Nalilersuinermi qaffasissutsit sunniuteqarfiusut pingasut aallaavigineqarput:1. Qaffasinneq: Inatsisitigut sinaakkutit
aamma kattuffiit aaqqissuussaanerat 2. Akunnattoq: Tassani NGOt inissisimapput3. Appasinnermi: Nunami innuttaasut
Appasinnermi inissisimasut eqqarsaaatigalugit Newfoundlandimi Kalaallit Nu naannilu assigiimmik ajornartorsiortoqarpoq, tassa demokrati naapertorlugu tusarniaariaatsimut inuiaqatigiit peqataanissaminnut soqutiginninnerat amigaataammat. Kalaallit Nunaanni oqalliseriaaseq Newfoundlandimiit pitsaanerorpasippoq, taavani avatangiisit oqallisigineqanngimmata. Assigiinngissutit Kalaallit Nunaanni suliariniakkat annertuut misilittagaqarfigineqannginnerat pissutigalugu tunuarsimaarfiginerannik pissuteqarsinnaapput, taamalu inissinnikkut assigiinngitsut oqallisigineqarnissaat periarfissarissaarnerulluni. Soqutigisallit ataasiakkaarlutik Kalaallit Nunaanni tusaaneqarnissaminnut periarfissarissaarnerupput.
Akunnattumi inissisimasut demokratiimik naapertuilluarneq eqqarsaatigalugu inissisimanerlupput. Ajornartorsiutigineqartut ilaat ”Greenpeacep sunniute qarneranik” aallaaveqarput. 1970ikkunni Greenpeacep puisinik illlersuini ar nera, sumiiffinni taakkunani marlunni nuannarineqanngilluinnarpoq. Ta matuma kinguneranik, avatangiisinik illersuiniaqatigiit Newfoundlandimi Greenpeacemut assersuunneqartarput oqallinnermullu peqataatinneqaratik. Tamanna Kalaallit Nunaanni avatangiisinik illersuiniaqatigiiffinnut taama annertutigisumik sunniuteqartinneqanngilaq, oqallinnermilu peqataatinneqarlutik. Tamakkuali nukissaaleqinertik assigiissutigaat. Minnerunngitsumik mi sissuititsinissaminnut paasissutissanillu pissarsiniarnerminnut killilimmik periarfissaqarnermikkut. Taamaammat innuttaasut paasissutissinneqarnissaat, pisuussutinik soqutiginnittut akisussaaffigaat. Demokratiimik naapertuilluarnissaq eqqarsaatigalugu tamanna ajornartorsiutitut isigineqarpoq, akisussaaffik naapertorlugu pisuussutinik soqutigisallit paasissutissiiuaannanngimmata, NGOllu sunniuteqarsinnaanerat killilersorneqartarluni.
22
NGOt tusarniaanermi peqataatinniarnerat Newfoundlandimi annertuumik sulissutigineqarsimavoq. NGOt namminneq pisortatigut attaveqateqarfissaminnik katersipput taamaalillutik sunniuteqarsinnaanerminnut periarfissarissaarnerulerlutik. Oqartussat aamma NGOnut tapiissuteqartarnermikkut, NGOt aningaasassaaleqisut oqallinnermi peqataanissaannut periarfissillugit. Tamanna aningaasaleeriaaseq intervenor funding-program aqqutigalugu pisarpoq, suliariniakkanut arlaatigut soqutigisallit tusarniaanermut peqataanissaminnut taperneqarnissaminnik tassunga qinnuteqarnerisigut. Taamatut periuseqarnikkut, NGOt aningaasaateqartorsuunngikkaluarlutik, tusarniaanerni peqataanissaat periarfissinneqartarpoq – Kalaallit Nunaannilu taamatut periuseqarnikkut, suliariniakkanut annertuunut atatillugu tusarniaanerit demokrati naapertorlugu ingerlanneqarsinnaanerat pitsaanerulersinneqassammat.
Soqutigisallit qaffasinnertut inissisimasut eqqarsaatigalugit, demokratiimik naapertuilluaanerunissaq anguniarlugu Newfoundlandimi periutsinik nassaartoqarsimavoq. Kalaallit Nunaanni innuttaasut ataatsimiitinneqartarnerat ingerlatsiviit ikittuaraannarnik malittarisassinneqarlutik isumagisussaasarpaat. Taamaammat tusarniaanermi anguneqarsinnaasut piaarinaatsoornikkuunerusoq anguneartarput, ingerlatsiviillu anguniakkatik anguniarlugit sunniiniarsinnaanerisigut, tusarniaanerup arlaannaannulluunniit atassuteqanngitsumik ingerlanneqarsinnaanera innarlersinnaallugu.
Newfoundlandimi arlaannulluunniiit atassuteqanngitsunik oqartussaasoqarpoq, tusarniaanernik soqutigisaqartunillu peqataatitsinissaminnut isumaginnittussanik. Qinnuteqaatoqarneri tamaasa kommissærimik ingerlariaatsinik ilusilersuisussamik toqqaasoqartarpoq. Tamatuma saniatigut, aatsitassarsiornissamut akuersisartut avatangiisinut atatillugu akuersisartunit avissaartinneqarsimallutik, taama periuseqarnikkut, soqutigisanik aporaattoqarsinnaanera, APmi aarlerinarsinnaasoq, akornuserneqarpoq.
23
Taamaammat Newfoundlandimi periuserineqartut Kalaallit Nunaanni iluaqutaasumik periuserineqalersinnaapput:
1. NGOt akornanni suleqatigiinneq. Pisuussutit atorluarneqarnerunissaat NGOllu oqallinnermi nukittulerulernissaat tamatumuuna anguneqarsinnaapput.
2. Intervener funding. Taamatut periuseqarnikkut NGOt inissisimanerat patajaallisarneqarsinnaavoq. Kalaallit Nunaanni immikkut ilisimasallit kattuffiisa aamma ilanngunneqarsinnaanerat eqqarsaatigineqarsinnaavoq.
3. Kommissæreqarnermik aaqqissuussineq. Arlaannaannulluunniit atassuteqanngitsup soqutigisaqaqatigiinnik innuttanillu peqataatitsisinnaasup pilersinneratigut, tusarniaanerit ingerlatsivinnut atassuteqarteqarunnaassapput. Tusarniaariaatsimut tatiginninnerulerneq aamma annikitsuinnarmik soqutiginninneq eqqarsaatigalugu annertusaataasinnaavoq.
4. Aatsitassarsiornissamut neqerooruteqarnissamullu suliarinnittussat avatangiisit pillugit suliarinnittussanit avissaartinnerat. APmi soqutigisanik aporaattoqarnissaata pinngitsoortinnissaa taamatut qulakkeerneqassaaq. Tamatumalu saniatigut innuttaasut tusarniaariaatsimut ta tiginninnerat pitsanngoriartinneqarsinnaassalluni.
24
iNaarutaasuMiK NaliliiNeq
Siullertut imatut nalunaarusiornermi siunertaavoq, suliariniakkat annertuut pillugit Kalaallit Nunaanni tusarniaariaatsip demokratiimik qanoq naaper
tuitiginerata misissussallugu – aappaatigullu innuttaasut qanoq iliornikkut peqataanerutinneqarsinnaanerannut tikkuussinissaq siunertaalluni.
Naliliiniarnermi immikkoortut tamarmik tamakkkiisumik immersorneqanngillat – paasissutissinneqarnissamullu periarfissat kiisalu oqallinnerup arlaannilluunnit naalagaaffiginiarneqannginnissaa pillugu oqallinneq ajornartorsiutinik malunnaatilinnik malitseqarpoq. Taamaakkaluartoq Kalaallit Nunaanni tusarniaariaatsip demokratiimik naapertuilluannginnerusoq oqaatiginiarneqanngilaq. Demokratiimik isiginneriaaseq nalunaarusiornermi anguniarneqartussatut nalilerneqarluni aallaavigineqartoq, naliliinerinnarmik tunngaveqarmat, tusarniaariaatsit arlaannaalluunniit naliliinermi immikkoortunik 100 procentimik naammassissutaasinnaasoqanngilaq. Tamakkua tamarmik siunniunneqartunut tikkuussissutaannaapput tusarniaariaatsit pitsaanerulernissaannut aallaaviusinnaasut.
Periutsit arlalippassuartigut siunniussaq eqqorlugu ingerlanneqarput. Pisari aqartinneqartut pingaarnerit ilagaat, tusarniaanerni politikkimik suliallit innut taasunik peqataatitserusussuseqarnerat, Kalaallit Nunaannilu politikerit peqataatitsinissaminnut piumassusearput. Soqutigisaqaqatigiit tanmarmik oqal linnerni peqataatinneqarnerat oqartussat nersorneqaatissaraat, piffissallu ingerlanerani tusarniaariaatsipm pitsaanerulersinneqarnissaa piumassuseqarfigisimavaat. Tamatuma saniatigut assigiinngitsunik soqutigisalippassuit sunniuteqarnissamullu assigiinngitsutigut periarfissagissaarneq pitsaaqutaapput. Assersuutigalugu Nunatsinni politikerit innuttaasullu imminnut angoriaannaanerat, immikkoorluiinnartuuvoq pitsaaqutaallunilu. Taamaammat suliariniakkat annertuut eqqarsaatigalugit tusarniaasarnerit arlalinnik pitsaaquteqarput, demokratiimilllu naapertuinnginnertut taaneqarsinnaanatik, kisianni ajornartorsiutigineqartut aaqqiivigineqartariaqarput.
Amigaatilinnik takussitissiissutinik paasissutissiisarneq paasissutissiiniarlunilu periutsit eqqumafigisariaqarneri pingaaruteqarnernut ilaapput. Taakkua
25
demokratimik naapertuilluarnermi tunngavigineqartussaanerat tamatumunnga pissutaavoq, aammali tamakkua naammassineqanngippata oqartussanik tatiginninneq innarlerneqarsinnaammat. Uani nalunaarusiami immikkoortut tallimat saniatigut, tusarniaariaatsimut taakkununngalu oqartussaasunut tatiginninneq tusarniiaariaatsip Naalakkersuisullu tutsuiginarnerannut pingaaruteqarluinnarput. Taamaammat taakkununnga atatillugu ajornartorsiutit annertuumik pingaa rutilittut aaqqiiviginiarneqartariaqarput.
Tamanna aamma pissutigalugu tusarniaanerit qarsupiiginnarluni allaffissornikkut naammassiniaaginnarsinnaaneq pinngitsoorneqartariaqarpoq. Tusarniaari aatsimut oqartussanullu tatiginninnerup nalilerniarnerani, soqutigisallit tusaa neqartutut misiginerat apeqqutaavoq. Piffissaqartitsilluarneq ingerlatsiviillu inissisimanerannik pitsaanerusumik aqutsisinnaaneq suliniutigineqarfigisariallit pingaartut ilagaat.
Tusarniaanerni immikkoortut taakkua tallimat tamarmik naammassineqarsimanissaat pingaaruteqarpoq, imminnut tapertariittussaammata. Assersuutigalugu, innuttaasunut tamanut saqqummiussisinnaanerup pitsaalluinnarnera, naalagaaffigineqanngitsumik paasissutissiisoqarsinnaanera kiisalu soqutigisaqaqatigiit akornanni isummat naapitseriarsinnaanerat akornutissaqannginnerat iluaqutaasinnaanngillat – assigiinngitsunik soqutigisallit siluariniakkat pillugit paasissutissanik aallersinnaanngippata. Akerlianilli naliliiniarnermi immik koor tut sisamat taakkua pingaaruteqarpallaassanngillat, tusarniaanerit aalaja ngiinernut sunniuteqaataasinnaanngippata. Taamaammat immikkoortut tallimat tamarmik tusarniaariaatsimi naammassineqarsimasariaqarput.
Newfoundlandimi pissutsinut Kalaallit Nunaanni pissutsit sanilliukkaanni, maani tusarniaariaaseq malunnaatilimmik amerlanerusunik ajornartorsiutinik nassataqanngilaq. Ajornartorsiutit taamaallaat allaanerupput. Newfoundlandimi immikkut soqutigisat imminnut akerleriissinnaanerat innuttaasunut tamanut saqqummiussisinnaanerallu ajornartorsiutaapput. Taavani avatangiisinik illersuiniaqatigiiffiit peqataatinneqaartanngillat, Greenpeacemut assersuunneqartarnertik pissutigalugu. Taasuma saniatigut, tusarniaanerni innuttaasut peqataatinniarnerat ajornakusoorpoq, nutaarsiassatut taaneqarsinnaasut soquti
26
ginarunnaarmata, kiisalu suliariniakkat annertuut sunniuteqarnerat innutaasut sungiutiinnalermassuk. Tamanna Kalaallit Nunaanni taama annertutigisumik ajornartorsiutigineqanngilaq, soqutigisaqaqatigiit peqataatinneqarluarmata avatangiisillu pillugit apeqqutit oqallisigineqarluartarmata.
Newfoundlandimiulli suliariniakkat annertuut eqqarsaatigalugit misilittagaqarnerunerat pissutigalugu, Nunatsinni ilinniutigisinnaasatsinnik pissarsiffigisinnaavagut. Nunanimi allani misilittakkat Kalaallit Nunaanni ilinnniutigineqarlutik tusarniaariaatsimik pitsanngorsaataassutaasinnaapput. Newfoundlandimi pissutsit assersuutaannaapput.
Suliariniakkat annertuut Kalaallit Nunaanni tusarniaassutigineqarnerat pissusissamisut ingerlanneqanngitsutut oqaatigineqarsinnaanngilaq, Newfoundlandimilu periutsinut assersuullugu annertuunik ajornartorsiutitaqarpoq, taa maamat tusarniaariaatsimik pitsanngorsaajuarnissap politikkikkut piumassuseqarfiginera naapertorlugu, annertuumik pitsanngorsaanissap aallartisarneqarnissaa pisariaqartinneqarpoq.
Nalunaarusiaq una nalunaarusiavimmik maannakkut kalaallisuunngortinneqartumiki naalisaanerinnaavoq.
27